Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu kuuenda töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd, head kolleegid, on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Erki Nool!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Ma annan üle Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Riigikogus esindab eelnõu menetlemisel keskkonnakomisjoni komisjoni esimees Erki Nool.

Aitäh! Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan Keskerakonna fraktsiooni 15 liikme nimel üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine puudutab kodukulude vähendamist.
2011. aasta 16. mail algatas valitsuskoalitsioon Riigikogus koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu. See eelnõu on Riigikogu ajaloo jooksul ilmselt esimene eelnõu, mille puhul tuli komisjonil kahe lugemise vahel isegi eelnõu pealkirjas vigu parandada. Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves leidis oma iseseisvuspäeva kõnes, et kodualuse maa maksuvabastus ja monopolide ohjeldamise seadus pole seesugused algatused, mis viiksid meid lähemale tähtsamatele otsustele. Kodualuse maa maksuvabastus oli härra Partsi ja tema erakonna põhiline valimislubadus. Tänavu näeme esimest korda selle seaduse tagajärgi ning kahjuks ei ole need paljude inimeste jaoks olnud rõõmustavad. Nii kirjutab majandusportaalis E24 üks Saue linna elanik, et tema maamaks on tõusnud 381%. Saue linnas on võimul Isamaa ja Res Publica Liit ning valimisliit "Kindlad tegijad – uus tulevik", kes tõstis eelmise aasta jooksul maamaksu määra 2,5% peale. Meil on seoses sellega anda üle arupärimine, kus on neli küsimust, millele ootame ministrilt vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Priit Toobal!

Head kolleegid! Mul on üle anda kaks arupärimist. Esimene neist on sotsiaalminister Taavi Rõivasele, teemaks on kiirabi reform ja kiirabiteenuse tulevik. Käesoleva aasta alguses allkirjastati hea tahte kokkulepe, mis muu hulgas määratleb tegevused kiirabivõrgu korrastamiseks, arvestades kiirabi arengukava 2007–2013. Kokkuleppes sisaldub, et Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Eesti Kiirabi Liit lepivad kokku ja esitavad kõikidele osapooltele heakskiitmiseks hiljemalt tänavu 1. maiks kiirabiteenuse kättesaadavuse ning kvaliteedi standardid, kiirabibrigaadide arvu ja regionaalse paiknemise, lähtudes aktiivravihaiglate paiknemisest, nõuded kiirabibrigaadi koosseisu, kvalifikatsiooni ning varustuse kohta. Vaatamata kokkuleppes sätestatule alustati kiirabi reformi varem, mis tõi endaga kaasa nii maavanemate, omavalitsusjuhtide kui ka reformipiirkonnas elavate inimeste suure rahulolematuse. Peamine rahulolematuse põhjus on asjaosaliste vähene kaasatus Terviseameti poolt ja napp info edastamine nii omavalitsusjuhtidele kui ka kohalikele elanikele. Rahulolematus tipnes 3066 järvamaalase allkirjaga, kes nõuavad kiirabi reformi peatamist, sest see lõhub nende hinnangul "maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuste osutamise terviklikkust". Vähest kaasamist on Sotsiaalministeeriumile ette heitnud ka Siseministeerium. Sel teemal esitame minister Rõivasele kokku kuus küsimust.
Teine arupärimine on kultuuriminister Rein Langile ja puudutab rahvapärimuse tutvustamist. Tegu pole sisult päris uue arupärimisega, samasisulise arupärimise saatis Riigikogu esimees Ene Ergma esitajatele eile tagasi, viidates, et rahvakalendri tähtpäevade tähistamine ei kuulu Kultuuriministeeriumi haldusalasse. Samas meie põhiseadus räägib ka rahvakultuurist ja rahvakalendri tähtpäevadest. Kui isegi põhiseadus ei ole ministrile täitmiseks ja ka spiiker seda leiab, siis on see kahetsusväärne. Me tegime arupärimise mõnevõrra laiemaks ja esitame selle uuesti kultuuriministrile.
Ma arvan, et seesugune praktika, kus parlamendi spiiker takistab opositsiooni arutelu ministritega, ei ole kindlasti aktsepteeritav. Aga eks me 21. märtsil, kui me spiikrit hakkame valima, saame sellele küsimusele tähelepanu juhtida ja oma seisukohta sellele vastavalt kujundada. Aitäh!

Oi, suur tänu! Spiikril on see õigus olemas. Lugege, palun, millised on spiikri õigused!
Annan nüüd teada, et olen vastu võtnud ühe otsuse eelnõu ja kolm arupärimist. Kui otsuse eelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab Riigikogu juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul, ja kui arupärimised vastavad sellele seadusele – seda nimetatakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduseks –, siis edastan need otsekohe adressaadile, ja kui ei vasta, siis tagastan need.
Edasi teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 25. veebruaril algatatud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 25. veebruaril algatatud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimisega seonduvalt seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 25. veebruaril algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile ja tagastanud arupärimise nr 299 selle esitajatele.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Üks päevakorra täpsustus: tänase päevakorrapunkti nr 9 raames, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 366 esimene lugemine, teeb eelnõu algataja nimel ettekande justiitsminister Hanno Pevkur.

Head kolleegid! Eile jäi meil pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 339 esimese lugemise arutelu. Ma palun kõnetooli algatajate esindajana Riigikogu liikme Kadri Simsoni, et saaks jätkata ettekandjale küsimuste esitamist. Esimene küsimus oli Aivar Riisalult, aga teda ei ole. Palun, kolleeg Aivar Sõerd, teine küsimus!

Hea ettekandja! Mul on küsimus katteallikate kohta, mis te olete selle eelnõu puhul paremini ette valmistanud kui eelmistel puhkudel. Te viitate seletuskirjas, et maksuaugu vähendamiseks tuleks ettevõtluskeeldu ja/või ärikeeldu laiendada, nii et need kehtiksid ka majanduskuritegude puhul. Kas te selgitaksite meile lühidalt, kuidas äri- või ettevõtluskeelu rakendamine võimaldab vähendada või sisse nõuda maksuvõlga, mis on teie andmetel praegu 351 miljonit eurot?

See on üks meede, mille on välja pakkunud Maksu- ja Tolliamet. Teadupärast on Maksu- ja Tolliameti üks ülesanne koguda kokku olemasolevad juba kehtivad maksud. Aga ta ei suuda neid kõiki koguda, sest on mitmeid viise, kuidas maksudest kõrvale hoida. Üks nendest viisidest on ettevõtjate tava deklareerida ausalt kõik tekkinud maksud, aga jätta need tasumata. Nad kuulutavad teadlikult välja ettevõtte pankroti, loovad uue ettevõtte ja kordavad seda skeemi: kõik maksud deklareeritakse, aga jäetakse tasumata. See on Maksu- ja Tolliameti hinnangul umbes tuhande ettevõtja kasutatav skeem, mis on Eestile maksmata maksude näol toonud juba 144 miljonit eurot kahju. Seda skeemi on kõige otstarbekam ära hoida nii, et riik saab küll esimese pankroti puhul aru, et ettevõtjal võib seda juhtuda, aga kui see kujuneb mustriks, siis võetakse midagi ette. Maksu- ja Tolliameti hinnangul aitaks selliste juhtumite ärahoidmine parandada maksude laekumist.
Kuna täna on Riigikogu saalis neli korda rohkem inimesi, kui oli eile, pöördun tagasi selle eelnõu katteallikate teema juurde. Nimelt oleme praegu olukorras, kus elektriaktsiisi ei soovita alandada seetõttu, et see läheb riigieelarvele kõvasti maksma. Aivar Sõerd oli mõnes mõttes korrektne. Ta ütles, et ka Rahandusministeeriumi esindaja tõdes rahanduskomisjonis, et Keskerakonna pakutud katteallikad elektriaktsiisi alandamiseks 4,5 korda on hästi välja toodud ja reaalsed. Mitte kõikide eelnõude puhul ei ole tuluallikad alati nii korrektselt välja toodud. Valdavalt on need valitsuse algatatud eelnõud, kus on näidatud, et riigieelarvest läheb raha välja, aga pole näidatud, kust vajalik summa sisse tuleb. Ma kordan, et selliseid seaduseelnõusid on meil siin järjest olnud.
Üks eelnõu, mille puhul kõik IRL-i ja Reformierakonna saalis olevad rahvasaadikud poolt hääletasid, oli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus. Ja teate, mis seal kirjas oli? Seal oli kirjas, et seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. Maamaksu laekus 2010. aastal 802 miljonit krooni ehk 51 miljonit eurot, sh elamumaalt laekus maamaksu 26,7 miljonit eurot. Seaduse muutmise mõju kohalikele eelarvetele on Rahandusministeeriumi hinnangul 17 miljonit eurot, mis kaetakse riigieelarvelistest vahenditest. Kust need riigieelarvelised vahendid tulevad, teile muret ei valmistanud. Ma ei räägigi eile jutuks olnud tulumaksu alandamisest 1% võrra, mille puhul öeldi seletuseks juurde, et see läheb maksma 70 miljonit eurot, sh väheneb füüsilise isiku tulumaksu laekumine 57 miljoni euro võrra ja ettevõtte tulumaksu laekumine 13 miljoni euro võrra. Kust see raha tuleb, ei öeldud. IRL ja Reformierakond hääletasid ilma katteallikata seaduse poolt, sest see tuli valitsusest.
Täna on siis päevakorras elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Üks asi tuli rahanduskomisjonis välja täitsa juhuslikult. Nimelt saatis Jürgen Ligi meile praegu kõne all oleva seaduseelnõu puhul omad elektriaktsiisi alandamise arvutused, mis näitasid märksa suuremat kulukust kui Keskerakonna arvutused. Rahandusministeerium tegi seejärel uued rehkendused ning eksis tahtlikult viie miljoni euro võrra, näidates aktsiisi alandamist kulukamana. Nimelt öeldi, et aktsiisi alandamine jätab inimestele rohkem raha kätte ja kõrgemale aktsiisile lisatakse teadupärast ka käibemaks. Seetõttu tehti arvutused, et kui elektriaktsiisi laekub 32 miljonit eurot aastas ja me ei kaota elektriaktsiisi täielikult ära, vaid vähendame selle 4,47 eurolt 1 eurole, siis jääb justkui laekumata ka käibemaks. Täna tuleb arutusele elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi taastuvenergia osakaalu vähendatakse ja läheb ka kaduma käibemaks, eelnõu seletuskirjas aga väidetakse, et seaduse rakendamisest riigieelarvele otseseid kulusid ette näha ei ole.
Nii et väga kahepalgeline lähenemine. Isegi kui Keskerakonna fraktsioon on teinud kõigile reeglitele vastava ja konkreetsete katteallikatega seaduseelnõu, heidetakse meile ikka ette, et katteallikas ei meeldi ja seda raha, mis tuleb maksutõusust, tahetakse kasutada kusagil mujal. Kui aga Riigikogu ette tuleb seaduseelnõu, kus katteallikad on olematud või unustatakse üldse ära, et seadus toob kaasa kulusid, siis millegipärast lähtutakse põhimõttest, mida Andrus Ansip on väljendanud: omadelt küsida ei tohi. Hääletatakse tuimalt poolt, kuigi seaduseelnõu ei vasta tegelikult reeglitele. Tänan tähelepanu eest!

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Lugupeetud ettekandja! Aeg-ajalt on kuulda eelkõige koalitsioonilt ilkumist, et me võitleme siin mõne sendi eest. Et milleks seda vaja on ja see puudutaks nagu üksnes eratarbijat. Aga aktsiisi langetamine – kas ma ikka olen õigel teel, kui ma seda väidan? – puudutab ju ka väikeettevõtjaid, puudutab kohalikku omavalitsust, lasteaedu, koole, kus iga sent on väga tähtis. Sel puhul on elektrikulu kindlasti suurem kui ühel korteriomanikul ja ka võit selle võrra suurem.

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, aktsiisi alandamine vähendaks ühest küljest kodukulusid, aga teisest küljest on elektri hinna tõus löönud ka kohalikke omavalitsusi, kes teadupärast oma elektriarvele saavad otsa ka käibemaksu. Omavalitsused käibemaksu maha arvata ei saa, sh ka koolid ja lasteasutused – neil lisatakse aktsiisile veel käibemaks. Teisest küljest, ega ettevõtted, kes maksavad elektri eest rohkem, seda ise ju kinni ei maksa, kallim elekter toob lihtsalt kõigile kaasa suurema elukalliduse tõusu. Kallim elekter tähendab seda, et ka tänavu oleme eurotsoonis hinnatõusu poolest esireas. Ja lõpuks maksab ikka rahvas selle kõik kallimaid kaupu ja teenuseid ostes kinni. Nii et elektriaktsiisi alandamine vähendaks mingil määral kodukulusid, aga aitaks ka üldist hinnatõusu ohjeldada.

Palun, kolleeg Sven Sester!

Hea ettekandja! Ma jätkan eelküsija küsimust natuke laiemalt. Vaadates teie fraktsiooni viimase aja maksupoliitilisi ettepanekuid, tekib mul vägisi tunne, et te tahate alandada makse, mis on seotud tarbimisega, ja tõsta makse, mis on seotud tööjõuga. Pean silmas peaasjalikult teie astmelise tulumaksu kehtestamise plaani. Siit ka minu küsimus teile. Millest see tingitud on? Me peame võtma midagi aluseks. Kui me võtame aluseks Eesti keskmise palga, siis ma väidan, et tulumaksu proportsionaalse tõstmisega te võtate tunduvalt rohkem inimestelt raha ära, kui nad võidaksid näiteks selle aktsiisi langetamisega. Miks teie poliitika selline on?

See ei vasta tõele. Vähendades kodukulusid, vähendame eelkõige väiksema sissetulekuga leibkondade koormust. Viimastel aastatel on tõstetud märkimisväärselt käibemakse ja aktsiise ning see lööb eelkõige neid inimesi, kelle kogu sissetulek läheb igapäevaste kulude katteks. Eesti oludes tuleb tuba kütta, see ei ole luksus, ja sööma peame ka kõik. Tulumaksu 1% võrra alandamisest võidavad eelkõige kõrgepalgalised. See on see vana tuntud arvutus, et 3000-eurose kuupalgaga inimene võidab 22 korda rohkem kui miinimumpalka teeniv inimene. Kaudsete maksude tõstmise peavad kinni maksma ka pensionärid, kes tulumaksu alandamisest midagi ei võida, samuti inimesed, kellel ei ole tööd, ja ka lastega pered. Me lihtsalt püüame kaudsete maksude alandamise abil pehmendada väikese ja keskmise sissetulekuga inimestele pandud maksukoormat.

Palun, kolleeg Tõnis Palts!

Lugupeetud ettekandja! Esiteks, ma olen vaimustuses teie võitlusest hinnatõusu vastu. Teiseks, ma prooviksin endale selgeks teha, millele teie väited tuginevad. Te ise ja teie kolleegid siin saalis olete korduvalt deklareerinud, et täiendavalt laekuvad aktsiisisummad lähevad eelarveaukude lappimiseks. Kas te võite öelda, kust see teadmine tuleb, kas see on riigieelarve seaduses kuskil kirjas? Teine küsimus: kas te võite öelda, millised eelarveaugud on 2013. aastal nende summadega kaetud?

Lugupeetud Tõnis Palts! Alustuseks tahan öelda, et teie väljendatud vaimustus näitab, et te vähemalt kuulate ja mõtlete kaasa. See on selles reas, kus te istute, üsna harukordne võime ja ma olen tõesti vaimustuses, et teie olete vaimustuses.
Mis puutub elektriaktsiisi alandamisse, siis kordan üle eile kõneldud teema. Eesti tarbijatele saabuv elektriarve koosneb viiest osisest. Esimene neist on põhitariifi alusel makstav tasu, teine võrgutasud, kolmas taastuvenergia tasu, neljas aktsiis ja kõigele sellele pannakse otsa käibemaks. Elektrituru avanemise tõttu on kodutarbijad ning väikse ja keskmise suurusega ettevõtted saanud senistest märgatavalt suuremad elektriarved. Nendele märgatavalt suurematele elektriarvetele on peale kasvanud märgatavalt suurem käibemaks. Eesti riigieelarve on üllatuslikult täitunud tänu jaanuarikuu elektriarvetele laias laastus 10% suurema käibemaksusummaga. Ma julgeksin eelmise lause lõppu lisada "kui planeeriti", sest veel viimase hetkeni väitis majandusminister, et avatud turg ei pea tooma kaasa hinnatõusu. Nii et elektri hinna tõusust on riigieelarve võitnud.
Nüüd aktsiisi küsimus. Euroopa Liidus lisatakse elektri hinnale aktsiis ja on norm, et see peaks olema vähemalt 1 euro megavatt-tunni kohta. Eestis on see 4,47 eurot megavatt-tunni kohta ja kõrgem on see Taanis, Saksamaal, Hollandis, Austrias, Soomes ja Rootsis. Me teame, et kõik need kuus riiki on meist märksa jõukamad. Ülejäänud 20 euroliidu riiki rakendavad meie omast madalamat elektriaktsiisi. Kuhu see elektriaktsiisi raha pannakse? Täpset hinnasilti sel küljes ei ole, aga on kindel, et elektriaktsiisi alandades suudaksime vähendada hinnatõusu ja elektriarvete suurenemist – nüüd ma tsiteerin teile seletuskirja – vähemalt 3,6%.

Palun, kolleeg Tõnis Palts, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Ma olen vaimustunud teie erakonnakaaslastest, kes järjepidevalt oskavad küsida. Aga vastake konkreetselt: kas te oskate ühe lausega vastata, mis asjad on eelarveaugud?

Ma näen, et eile oli see uudis, et Eesti riigieelarve on peaaegu tasakaalus. Seni, kuni ta päris tasakaalus ei ole, on ta miinuses. Ja seni on meie valitsuse lipukirjaks põhimõte, et inimeste toimetulek ei ole esmatähtis, esmatähtis on eelarve väljanägemine paberil. Kui te oskate, siis loete sellest välja konkreetse vastuse ka oma küsimusele.

Palun, kolleeg Sven Sester, teine küsimus!

Hea ettekandja! Mina pean erinevalt eelküsijast seekord tunnistama, et mina pole üldse vaimustuses. Kuulates teid, olen ma mitu korda tabanud end mõttelt, et ma ei saa aru, mida te täpselt räägite. Või kui ma saan aru, mida te räägite, siis ma ei saa aru, miks te mööda sellist konkreetset teed liigute. Siit ka minu küsimus, mida me mingil määral puudutasime ka rahanduskomisjonis. Kas see ei ole praegusel hetkel teie poolt mitte selline kahepalgeline probleemitõstatus? Miks ma nii küsin? Nimelt, te olete välja tulnud mõne eelnõuga, kus te ütlete, et me peaksime nii või naa tegema, kuna muidu see tegematajätmine mõjutab kõiki. Toon näiteks selle, et 1% võrra tulumaksu alandamine mõjutab kõiki. Praegu te nendite, et kui elektriaktsiisi alandada 1 euroni, mõjutab see kõiki. Ma küsin, kas te ei tahaks ikkagi toetada neid, keda see tegelikult puudutab. Praegu see puudutab ju minu meelest kõiki.

Tulumaksu vähendamine 1% võrra on ühe teise eelnõu teema. Siin on valiku koht. Kui riik ütleb, et tal on 70 miljonit eurot üle ja see tahetakse jätta inimeste kätte, siis 1% võrra tulumaksu alandamise korral jääb miinimumpalka teenivale inimesele kätte aastas 19 eurot, näiteks 3000 eurot teenivale inimesele aga 400 eurot. See tulemus jaguneb ebavõrdselt. Kui see raha juba üle on, siis koostas Keskerakond ühe teise eelnõu, mida ma täna siin ei kaitse, aga mis tõstaks tulumaksuvaba miinimumi ja jätaks kõigile tööl käivatele inimestele kätte 88 eurot aastas ja lisaks aitaks pensionäre, kes praegu on avastanud ennast situatsioonist, kus nende pensioni kasv läheb tulumaksu alla.
Nüüd elektrist. Elektri kallinemine ettevõtetes mõjutab meid kõiki kõrgemate hindade näol. Ega uudis, et eelmisel aastal reaalpension vähenes, tulene ju sellest, et Eestis oleksid pensionid vähenenud. Lihtsalt elu kallines rohkem, kui oli pensioni tõus. Kodukulude kasv ning toiduainete ja teiste esmatarbekaupade kallinemine on kaasa toonud reaalpensionide vähenemise.
Ma tuginen elektriaktsiisi alandamise vajadust tõestades ka autoriteetidele. Eesti Pank ütles möödunud aastal välja, et kui elektri hinna märkimisväärse tõusuga midagi ette ei võeta, siis see halvendab meie majanduskeskkonda ja töökohtade loomise võimet. See, et aktsiis on nii kõrge – 4,47 eurot megavatt-tunni eest –, tekitas palju küsimusi juba siis, kui see 2008. aastal kehtestati. Juba tookord jäi tänane majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ees esinedes hätta vastusega, miks see nii kõrge pandi. Suurettevõtetel on see teadupärast lausa kaheksa korda kõrgem, kui on Euroopa Liidu miinimummäär. Ta ütles siis, et arvutusi selle taga ei ole ja see vajaks ehk muutmist. Sellest on varsti möödas viis aastat! Mitte midagi tehtud ei ole. Aga ettevõtluskeskkond, mida energia hinnad mõjutavad, on just nimelt Juhan Partsi haldusalas.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Hea ettekandja! Minu elektriarve oli 35% suurem kui eelmisel aastal, kuigi minu kauaaegne koostööpartner Eesti Energia võttis isiklikult minuga ühendust ja ütles, et te olete meie hea klient ja me teeme teile parima pakkumise. Ma ei hakanud teisi pakkumisi analüüsima. Aga mitte see ei ole põhiline. Mida ma tahan küsida? Ma tahan küsida, kas sulle ei tundu, et see käitumine minuga ja kogu see sentide lugemine ja mõnitav toon on tegelikult näide selle kohta, et valitsuskoalitsiooni poolel on unustatud põhimõte, et kui mingi situatsioon kardinaalselt muutub, siis on vaja dialoogi. Ehk selline seis on neile kasulik, et Valdo Randpere saaks kunagi Tallinna linnapeaks või Eesti Vabariigi peaministriks? Kas sa ei leia, et dialoogi oleks vaja märksa rohkem, kui seda praegu on?

Kindlasti oleks! Samas tahan öelda, et sentidest tuleb kokku euro ja nii mõnelegi leibkonnale on võimalik väikegi sääst väga oluline. Teisest küljest leian, et elektriaktsiisi alandamine ei saa olla ainukene lahendus. Ma toon teile lihtsa võrdluse. Täna viis päevakorrapunkti hiljem hakkame rääkima taastuvenergia tasude vähendamisest, mille mõju teadupärast on kaks korda väiksem kui võimalikul elektriaktsiisi alandamisel. Selle kohta on eelnõu seletuskirja lisatud asjakohane tabel. Aga need kaks abinõu koos mõjuksid juba päris arvestatavalt. Nii et see loogika, et elektriaktsiisi alandamisest võidaksid pered vaid 15 eurot aastas, mis on liiga vähe, ning selle asemel kiidame heaks taastuvenergia tasu kärpimise, millest võidetakse poole vähem, aga see ikkagi on justkui piisavalt suur, on kuidagi kõverdi loogika. Meie käes on täna võimalus aktsiisi alandades vähendada elektriarveid juba 1. juulist.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Siin räägitakse väga palju katteallikatest. Kas katteallikaks ei sobi see, et Eesti riik võidab elektri hinna tõusust tänavu eelarvesse kümnendiku võrra tulu juurde? Kas riik oligi planeerinud, et ta kümnendiku võrra kasvatab oma eelarvetulu tänu elektri hinna tõusule?

Kogu see jutt katteallikast on tegelikult üks vingerdamine. Kui me andsime eelnõu aastal 2011 esimest korda sisse, pidi madalam elektriaktsiis kehtima hakkama aastast 2013 ja keegi ei saanud seda hinnatõusust tekkivat lisatulu eelarvesse planeerida. Aga kui te juba katteallikate kohta küsisite, siis mullu me juba näitasime, et tänu hinnatõusule hakkab käibemaksu rohkem laekuma, aga see polnud piisavalt hea viide. Tahaksin juhtida teie tähelepanu Rahandusministeeriumi mitmesugustele meetoditele, kuidas arvutatakse valitsuse eelnõu mõju ja kuidas arvutatakse opositsioonierakonna eelnõu mõju. Ja see on tegelikult päris veider probleem, sest me oleme eeldanud, et ministeeriumi ametnikud peaksid olema apoliitilised eksperdid. Paraku nad seda ei ole.
Võtame lauale praegu arutatava eelnõu ja neljanda päevakorrapunkti raames käsitlusele tuleva elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Keskerakonna eelnõu vähendaks elektriaktsiisi 4,5 korda, selle võrra väheneksid elektriarved ja käibemaks. Rahandusministeerium tegi arvutuse, nagu väheneks käibemaks 100% ehk kõigil, kes maksavad elektriarveid, ja paisutas meie eelnõu kulu 5 miljoni euro võrra. Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on väidetud, et kulu riigieelarvele ei tule. Kui me küsisime, kuidas nii, inimesed ju hakkavad vähem taastuvenergia tasu maksma ja sellele ei lisata kõrgemat käibemaksu, siis selgus, et Rahandusministeerium polnud selle peale mõelnud. Ja kui nad tegid arvutuse, kui suur võiks ennustatav kulu olla, siis öeldi, et selle jaoks, et see mõju oleks nii suur, nagu reklaamitakse, peaks kõigepealt taastuvenergia tasu tõstma aastaks 2020 kaks korda kõrgemaks, kui see praegu on. Kui see kahekordne tõstmine ära hoida, siis peaksid järgmise seitsme aasta jooksul inimesed võitma kokku 300 miljonit eurot. Kui nüüd käibemaks oleks selle pealt arvutatud sellesama valemiga nagu Keskerakonna eelnõu puhul, oleks öeldud, et käibemaksu mõju on 60 miljonit. Aga ei! Selle peale öeldi, et taastuvenergia tasu maksavad kõik tarbijad ehk nii ettevõtted kui ka eratarbijad ja valitsussektor ning üldistatult võib öelda, et esimesed saavad käibemaksu maha arvata, teised kaks aga mitte. Seega laekub käibemaksu vaid sellelt osalt, mida tarbivad kodumajapidamised ja valitsussektor. Statistikaameti andmetel moodustas kogu elektritarbimisest kodumajapidamiste tarbimine 27%, valitsussektori osaks hindame tarbimise andmete põhjal 10,6%. Seega eeldame, et kaduma läheb ainult 37,6% käibemaksust. Nii et kui meile arvutati 100%-ga, siis valitsussektori mõju vähendati ühele kolmandikule. Pluss veel tõsiasi, et seda eelnõu lauale tuues väideti, et kulusid üldse ei ole. Ma arvan, et see on vägagi mõtlemapanev fakt ja nii mõnelgi valitsuserakonna esindajal, kes tuleb järgmine kord mingit seaduseelnõu kaitsma ja ütleb, et kulusid sellega seotud ei ole, peaks päris piinlik olema.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud ettekandja! Te rääkisite oma vastustes rohkem inimestest, ärisektorist, aga mina tahan küsida munitsipaalsektori kohta. Munitsipaalsektor on ka lõpptarbija, talle kõik need kulud tulevad juurde, midagi kompenseerimiseks aga ei tehta. Öelge, palun, kas on ka arvestatud, kui palju omavalitsused oma infrastruktuuriga võidaksid – lasteaiad, koolid, sotsiaal- ja kultuuriasutused!

Täpselt sellist arvutust tehtud ei ole, aga nad võidaksid sama palju kui kodutarbijad. Nad võidaksid nii palju, et nende elektriarved oleksid 3,6% väiksemad.

Palun, kolleeg Tiina Lokk-Tramberg!

Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Kuulates teie sõnavõttu, olen ma aru saanud, et teid kohutavalt ärritab see või tekitab teile muret, et eelarve tahetakse tasakaalus hoida ja seda hoitakse tasakaalus selle hinnaga, et üks või teine inimene kannatab. Mõistagi, inimlikus plaanis on see nagu paha. Aga Euroopas on praegu väga range eelarvepoliitika kõikides riikides, kulusid tõmmatakse kokku ja väga paljudel on märksa halvem kui meil. Kas teie ettepanek on siis see, et me peaksime oma eelarvepoliitika n-ö lahti laskma ja põhimõtteliselt mitte silmas pidama, kas eelarve on tasakaalus või mitte?

See küsimus viib meid selle eelnõu kontekstist välja, sest see eelnõu ei halvenda eelarve tasakaalu. Eelnõu on katteallikaga kaetud, selleks on kehtivate maksude tõhusam kogumine, milleks maksuamet on võimeline. Inimeste elektriarved oleksid väiksemad, ühtegi maksu ei tõstetaks, lihtsalt kehtestatud maksud korjataks tõhusamalt kokku. Laias laastus arvan ma, et maksupoliitiliselt me oleme pannud ebaõiglaselt suure maksukoorma väikese ja keskmise sissetulekuga inimestele, samal ajal kui me teeme maksukingitusi kõige jõukamatele.

Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Hea ettekandja! Minu arvates selle eelnõu idee on väga hea. Nagu sa enne rääkisid, elektriarve koosneb viiest komponendist. Kolm neist on maksud, millest ühte te soovite vähendada, üks sõltub vabaturust, seega üldse mitte meist, aga üks on komponent, mille vähendamine ei kärbiks riigi tulusid, küll aga võib-olla ühe ettevõtte investeeringuvõimalusi. Kas te ei ole mõelnud, et ehk ei oleks mõttekas püüda maksusid vähendada, sest selle rahaga toetatakse ühte, teist või kolmandat, vaid tuleks vaadata üle, millest koosneb võrgutasu? Tegelikult peate tuhka endale pähe raputama. Sest kõik need soovid me oleme siinsamas Riigikogus otsustanud, mida me tahame, et järgmistel aastatel Elering teeks. Võib-olla on see teema, mille arutamiseks võiksid kõik pooled kokku istuda ja mõelda, kas seal on võimalik kokku hoida?

Tõepoolest, olen täiesti nõus, et kõige suurema osa meie elektriarvetest moodustavad Eleringi võrgutasud. Eleringil lubati siis, kui mindi üle avatud turule ja hinnatõus oli teada, suurendada võrgutasusid 13%, mis ei ole sugugi väike kasv. Ma arvan, et siin on põhjust nõudlikult otsa vaadata ka Konkurentsiametile, kes hinnatõusud kooskõlastab, ja mitte ainult võrgutasude osas, vaid ka näiteks Eesti Energia üldteenuse marginaali osas, mis ongi praegu Konkurentsiameti kontrolli alla võetud. Elektriaktsiisi alandamine Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani ei ole kindlasti kõik, mida me saame elektriarvete vähendamiseks teha, aga see on esimene samm, milleks me ei vaja Euroopa Liidu luba, nagu me vajame taastuvenergia tasu vähendamiseks. See on samm, mida tehes me ei pea lihtsalt nõudlikult vaatama otsa majandusministrile, küsides, mis tema haldusalas toimub, vaid me saame ise midagi teha. Võrgutasud ja Eesti Energiast väljavõetavad dividendid ei ole otseselt meie käeulatuses, need on meie käeulatuses nii palju, kui me suudame majandusministri üle poliitilist järelevalvet teha. Aga see, kui suur on Eestis kehtestatud elektriaktsiis, on küll meie otsustada.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Nüüd ma palun ettekandjaks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Aivar Sõerdi!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 339 s.a 18. veebruaril. Komisjoni istungil tutvustas eelnõu selle algataja esindaja Kadri Simson. Eelnõu eesmärk on vähendada alates 2013. aasta 1. juulist elektrienergia aktsiisi Euroopa Liidu kehtestatud minimaalase määrani, milleks on 1 euro megavatt-tunni kohta. Soov on leevendada tänavust üleminekut täielikult avatud elektrituru süsteemile. Arutelul osales ka Rahandusministeeriumi esindaja Marek Uusküla ja komisjonile oli laekunud ka valitsuse kiri, milles Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta.
Kui te lubate, annan lühidalt ülevaate komisjonis käsitletud küsimustest ja teemadest. Rahandusministeeriumi esindaja Marek Uusküla selgitas valitsuse positsiooni selliselt, et hinnatõusu ei ole õige leevendada elektrienergia aktsiisimäära vähendamisega, sest hinnatõus ei ole maksustamisega seotud. Samuti ei ole aktsiisi eesmärk ainult riigieelarve laekumiste suurendamine, vaid ka tootja ja tarbija suunamine efektiivsemale ja säästlikumale tarbimisele. Samuti pööras Marek Uusküla tähelepanu sellele, et eelnõu seletuskirjas ei ole arvestatud taastuvenergia tasu alanemist. Ta esitas ka Rahandusministeeriumi arvutused selle eelnõu kohta. Käesoleval aastal laekuks aktsiisi ja käibemaksu 15 miljonit eurot vähem ja järgmisel aastal 32 miljonit eurot vähem, elektriarved väheneks 3,6%, mõju tarbijahinnaindeksile oleks 0,13% ja keskmise pere elektriarve väheneks eelnõu mõjul 0,84 eurot kuus.
Komisjonis oli arutelu eelnõu katteallikate ja nende reaalsuse üle. Rahandusministeeriumi esindaja ütles, et töö nende meetmete kallal, mis on eelnõu seletuskirjas maksude paremaks kogumiseks välja käidud, tegelikult käib. Ma tean, et need meetmed on nopitud ühest Maksu- ja Tolliameti ettekandest eelmise aasta lõpus ja maksumaksjate liidu maksukonverentsilt – küll mitte kõik, seal nimetati veel meetmeid, aga kolm põhilist meedet on nopitud sealt. Jah, Rahandusministeeriumi esindaja kinnitas, et töö nende meetmete kallal käib.
Oli küsimus selle kohta, kuidas on prognoositud nende katteallikate alusel tulu täiendav laekumine. Oli juttu ka sellest, et taastuvenergia tasude eelnõu on majanduskomisjoni menetluses ja see on pooleli. Üks komisjoni liige küsis, kuidas on aktsiis seotud tootmise efektiivsuse kasvuga. Vastus oli, et kui on kõrgem aktsiis, siis on võimalik kokku hoida tootmise efektiivsuse tõstmise abil. Küsiti selle kohta, kas eelnõu mõjub rohkem ettevõtjatele või kodutarbijatele, milline on see proportsioon. Üleüldine proportsioon on, et kodutarbijad moodustavad 1/3 ning väike- ja keskmised ettevõtted 2/3.
Eelnõu algataja enda küsimus oli, kuidas on Eesti Energia üldteenuse marginaal arvutatud. Kõlas arvamus, et seda asja peaks kontrollima. Eelnõu algatajalt päriti selle kohta, kas elektriaktsiisi tuleks vähendada kõigil kodutarbijatel või ainult nendel, kellel on toimetulekuprobleemid. Kas kogu see muudatus ei peaks olema vajaduspõhine ja äkki tuleks välja töötada eraldi kompensatsioonimehhanism? Üks komisjoni liige küsis ka, kas oleks kuidagi mõeldav diferentseeritud aktsiis. Vastuseks selgitas ministeeriumi esindaja, et tehniliselt on seda väga raske teostada.
Hiljem laekus Rahandusministeeriumilt ka kirjalik vastus ühele komisjonis kerkinud küsimusele. Eelnõu algataja küsis, et kui palju väheneb riigieelarves käibemaksu summa aastal 2013 tänu taastuvenergia tasu vähendamisele. Ministeerium vastas, et taastuvenergia tasude vähendamine kahandaks käibemaksu laekumist aastail 2013–2020 kokku 22,6 miljonit eurot ehk siis 2,8 miljonit eurot aastas.
Selline on kokkuvõte komisjonis arutatust. Komisjon langetas otsuse võtta eelnõu päevakorda 26. veebruaril 2013, eelnevalt oli komisjon määranud mind ettekandjaks ja komisjon tegi ka otsuse lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Selle poolt oli kuus ja vastu viis komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Lugupeetud ettekandja! Võib-olla ma olen rumal, aga ma ei saa aru, kuidas sunnib aktsiisi suurus ja aktsiis üldse tootjat kokkuhoiule? Ma saan aru, et kui tootja maksaks ise aktsiisi, aga aktsiisi maksab ju tarbija. Tootja, ettevõte, kes seda teatud väärtust toodab, on tegelikult sõltumatu sellest, kui suur on aktsiis – kas 100%, 200% või 1%. Kui arve peal on tarbijale konkreetselt kirjutatud, et aktsiis on nii ja nii palju, kuidas see sunnib kokku hoidma? Ma ei saa sellest lihtsalt aru!

Ma arvan, et võib-olla Rahandusministeerium rõhutas seda, et aktsiisil on lisaks eelarvelaekumistele ka keskkonnaalane ja tootmise efektiivistamise aspekt. Seda taheti rõhutada. Samas ma ei arva, et seda oleks praeguses olukorras, kus elektrienergia on päris märgatavalt kallinenud, kõige tähtsam rõhutada. Kas just seda rõhutama peab, on n-ö valikute küsimus. Aga tõesti, selline aspekt ministeeriumi kirjas märgitud oli.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Hea ettekandja! Elektri hind, tahame seda või mitte, on jõudnud sotsiaalse taluvuse piirile väga lähedale. Üks elektri hinna osalisi on nõukogude ettevõte Eesti Energia ja sealsed seltsimehed keevitavad selle hinna parasjagu niisuguseks, nagu pähe tuleb. Siin on üks küsimuse koht. Sa nimetasid ja me oleme sellest ka omavahel rääkinud, et ainus, kes nendele nõukogude aktivistidele suudab mingi piiri panna, on Konkurentsiamet. Konkurentsiamet aga allub sellelesamale ministrile, kellele allub Eesti Energia. Ma tean, et Konkurentsiametis on väga tublisid inimesi, aga kas nad üldse julgevad Eesti Energiale midagi öelda? Nad ju alluvad samale ministrile.

Hea kolleeg, see ei ole selle eelnõuga otseselt seotud küsimus, aga seda võib arutada mõne teise eelnõu raames, kas Konkurentsiamet peab olema tingimata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhimõtteliselt on võimalikud ka muud variandid, see amet võib olla kas või Rahandusministeeriumi valitsemisalas. See on arutelu teema.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Austatud ettekandja! Siin on üritatud seda eelnõu naljaks pöörata. Öeldakse, et Eesti peredel ei hakkaks sellest oluliselt kergem, kui aktsiisi vähendataks – kuu elektriarve suurt ei kahaneks. Juhan Parts on lubanud oma taastuvenergia tasude vähendamise eelnõuga saavutada seda, et nagu võluväel kõikide elektriarved kahanevad. Täna ma üritasin Juhan Partsi käest teada saada, kui palju siis igakuine elektriarve ühel keskmisel Eesti perel väheneb, ta ei ütelnud mulle seda. Aga äkki komisjonis arutati, kui suur see vähenemine oleks ühel keskmisel perel?

Vaadake, selle eelnõu arvutustesse on üks viga sisse sattunud. Taastuvenergia tasud on juba alanenud selle aasta 1. jaanuarist ja see on kaunis tuntav. See on minu teada 10% seoses puidukütte doteerimise lõpetamisega Narva Elektrijaamades. Siin on oluline viga, et taastuvenergia tasu mõju on juba vähenenud. Seda te ei ole oma eelnõu puhul näidanud. Ma tean ka, et elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu vähendab taastuvenergia tasusid veelgi. Mul on olemas ka majandusministeeriumi esialgne hinnang, aga ma ei suuda seda oma ressurssidega kontrollida, kas need arvutused õiged on. Ent selle hinnangu kohaselt võiks edasine vähenemine olla lõpptasust 4,5%. Aga veel kord: ma ei suuda seda kontrollida. Keskerakonna esitatud eelnõu vähendaks elektriarveid 3,6%, mis tähendab keskmisele tarbijale kokkuhoidu 84 senti kuus. Ma arvan, et see on üsna mikroskoopiline vähenemine ja väga palju inimesi ei aita.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Hea ettekandja, ma ikka ei jäta jonni. Ma nimelt ei usu, et Eestis on selline aeg käes, et kui ministeerium kirjutab, et aktsiis sunnib tootjat ökonoomsusele, siis nii ka on. Need ajad on meil ammu möödas. Sa oled ise suurte kogemustega juht ja ma arvan, et sa ikkagi oskad vastata küsimusele, kuidas on see võimalik, et tootjaid sunnib aktsiis efektiivselt tootma, kui tarbija maksab selle kinni. See sunnib tarbijat ökonoomsusele, mina käin ja lülitan pidevalt elektrit välja ning keedan putru viie minuti asemel 20 minutit, soojendades seda natukene taskulambiga poti alt. See on minu võimalus, aga Eesti Energial on absoluutselt savi, kui suur on aktsiis, kas neli eurot, kuus eurot või seitse eurot. Neil ei sõltu sellest absoluutselt mitte midagi.

Jah, loomulikult lõppkokkuvõttes maksab tarbija selle kinni. Aga küsimus on selles, millise hinnaga on võimalik müüa, hind peab olema konkurentsivõimeline. Ettevõtjatele, kes tarbivad elektrit oma tootmises, on elekter koos kõigi oma hinnakomponentidega üks tootmiskulu element. Kui tootmises mingisugune kuluartikkel läheb kallimaks, siis see sunnib seda kokku hoidma ehk mõtlema tehnoloogiate peale, mis on vähem energiamahukad. Teatavasti Eesti probleem on, et võrreldes teiste, rohkem arenenud majandustega on meie tootmine suhteliselt energiamahukam.

Palun, kolleeg Igor Gräzin, teine küsimus!

Hea Aivar! Me rääkisime sellest, et elektri hind on jõudnud sotsiaalse taluvuse piirile, ja absoluutselt kõik, kes siin saalis on, ilmselt on mõelnud selle all seda, et väikese sissetulekuga inimestel läheb raskeks elektriarveid maksta. Mina pean silmas sotsiaalset taluvust natuke laiemalt. Praegu me räägime ühe hinnakomponendi vähendamisest. Tahan teile öelda seda, et seltsimehed Eesti Energiast keevitasid Rahvusraamatukogu elektriarvele 6000 eurot niisama heast peast otsa. Seal on raamatud, inimesed tahavad raamatuid lugeda, seda 6000 eurot aga kuskilt võtta ei ole. Kas see on ikka õige asi, et üks riigiasutus teeb teisele riigiasutusele tünga, et Eesti Energia teeb Rahvusraamatukogule tünga? Rahvusraamatukogul ja meil, lugejail, ei ole võimalik Eesti Energiale tünga teha, nad nagunii ei loe kunagi midagi, aga neil meile on. Kuidas sellega ikkagi jääb?

See küsimus väljub selle arutelu raamest, mis meil komisjonis oli. Jah, riigieelarve mastaabis 6000 eurot on väike summa, aga ühele raamatukogule, mis sest et riigi kõige suuremale, on see märkimisväärne kulu, mida vist ei osatud päris hästi ette näha ja eelarves planeerida. See on probleem. Ega ma ei teagi, kuidas see küsimus lahendatakse, kas leitakse raha mõne teise kuluartikli kokkuhoiu abil või tehakse mingisugune muu eelarvemuudatus aasta jooksul. Aga probleem on olemas ja see on teie poolt õige viide.

Palun, Priit Toobal!

Kui te räägite võidust, mille keskmine Eesti pere saab, siis te räägite sellest justkui väga väikesest võidust. Minu arvates 250 krooni terve aasta peale kokkuhoidu on osale peredele väga oluline summa. Aga kui ei räägiks mitte keskmisest perest, vaid kohalikest omavalitsustest, sest see lööb kõvasti ka kohalikke omavalitsusi. Kui me aktsiisi alandame 4,5 korda, siis see aitab kohalikke omavalitsusi väga. Omavalitsused on oma allasutuste elektriarvete katteks kavandanud mitukümmend tuhat eurot ja kui saaks 3,6% kokku hoida, oleks see väga suur võit. Kas ma saan õigesti aru, et meie eelnõu aitaks ka kohalikke omavalitsusi?

Jah, kui te rõhutate seda ühte poolt ehk seda üsna mikroskoopilist leevendust. Kui me vaatame keskmist peret, siis on mängus ka teine aspekt, mida eelnõu algataja esindaja, kes esines enne mind, õigesti ei käsitlenud. Sellel eelnõul ei ole tegelikult katteallikaid ja probleem on riigieelarveline, sest üle 30 miljoni jääks eelnõu mõjul riigieelarvesse laekumata. Sellele ei ole eelnõu algatajad lahendust leidnud.
Jutt, et eelnõul just nagu on katteallikad, ei ole õige. Pakutud meetmed on nopitud Maksu- ja Tolliameti ettekandest ning minu teada Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium valmistavad sellesisulisi eelnõusid ette. Ma väga kahtlen, kas te ise üldse saate aru, mida need meetmed tähendavad. Ma näiteks küsisin eelnõu algataja käest, kuidas ettevõtluskeelu rakendamine võimaldab maksuvõlga sisse nõuda. Sain vastuse, et kui pankrotid on süstemaatilised, siis kuidagi see rakendub. Samas olen kuulnud ka sellist juttu, et ettevõtluskeeldu võiks rakendada maksuvõlgade tekkimisel. See ei ole ilmselt õigusriigile päris kohane meede.
See teema ei ole nii lihtne ja nende meetmetega, mis valitsus oma koostatavates eelnõudes välja käib – seda ütles ka Rahandusministeeriumi esindaja komisjonis –, on juba eelarveprognoosis arvestatud, nii palju kui see praeguste teadmiste juures võimalik on.
Nii et pakutud katteallikatest ei piisa vähema tulu laekumise korvamiseks, 30 miljonit on päris suur summa. Ühelt poolt, jah, kohalikud omavalitsused ja muud tarbijad võidavad, aga riigil tekib probleeme juurde. Seda see eelnõu kahjuks ei lahenda.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea ettekandja! Kas komisjonis oli arutusel või kas sa ise arvad, et praegustes tingimustes on üldse võimalik elektri hinda alandada? Pean silmas valitsevat turu olukorda. Kas me ei anna ühiskonnale vale signaali, kui räägime elektri hinna alandamisest taastuvenergia tasu või aktsiiside kontekstis? Tõsi oleks ju see, et me püüaksime hoida olukorda ühe või teise meetmega kontrolli all või pidurdada hinnatõusu, aga me räägime elektri hinna alandamisest. Kas sel teemal oli komisjonis juttu või mis sa ise arvad? Vahest me tõesti anname niimoodi küsimust püstitades kogu ühiskonnale valeinformatsiooni, et nüüd hakkame elektri hinda alandama? Seda pole minu arvates ju võimalik teha.

Jah, ma arvan ka, et me anname vale signaali, kui me räägime elektri hinna alandamisest olukorras, kus energia hinnad kogu maailmas tõusevad. Teie tähelepanek on absoluutselt õige! Pigem tuleks rääkida sellest, kuidas elektri hinna tõusu pidurdada, sest et energia kallineb globaalselt, sõltumata sellest, kas meie seda soovime või mitte. Siin on palju tõsiseid teemasid, mille üle arutada – kas või võrgutasud, kas või Euroopa Liidu eelarvest saadavad infrastruktuuri või võrkude ehituse summad, kuidas neid arvestada, samuti taastuvenergia tasu, mida me täna hakkame käsitlema. Teemasid on hästi palju, aga rääkida elektri hinna alandamisest ei ole korrektne.

Tiina Lokk-Tramberg, palun!

Hea ettekandja! Võimalik, et ma ei ole piisavalt asjaga kursis, aga ma ei ole täheldanud ei täna ega ka eelnenud aruteludes, kas on mingi mõistlik või ebamõistlik põhjendus, miks meil elektriaktsiis on Euroopa keskmisest nii tohutult palju kõrgem? Äkitselt teie komisjon on seda arutanud?

Aktsiis ei ole tohutult palju kõrgem sellest, mida teised Euroopa Liidu riigid rakendavad. Tõesti, on terve rida riike, kus rakendatakse miinimummäära, aga on ka riike – näiteks Taani ja Rootsi –, kus on hoopis kõrgemad aktsiisimäärad. Nii et me ei ole mingisugune erand teiste riikide võrdluses. Võtame kas või Taani – seal on määr 109 eurot, Saksamaal 20 eurot, meil on 4,47.

Aga Poolas?

Austatud ametikaaslased! Siin Riigikogus on meil selline kodu- ja töökord, milles on ette nähtud, kuidas küsimusi esitada. Kas soovite vastata sellele küsimusele, härra Sõerd, või läheme edasi?

Me küsisime Rahandusministeeriumilt komisjoni istungil neid andmeid ja selle võrdluse me saime. Ma olen valmis selle tabeli teilegi saatma.

Rannar Vassiljev, palun!

Kuulan, hea ettekandja, kuidas sa kaitsed nii vahvalt seda valitsuse seisukohta. Tegelikult teenib meil üsna kõrge aktsiis ettevõtjate huvi sel moel, et nende tegevus muutub efektiivsemaks, tootmine muutub vähem energiamahukaks. Kas siit võib mõttekäiku niimoodi edasi laiendada, et tegelikult muudabki neid efektiivsemaks kõrge elektri hind, mille lõpphinna üks komponent on see aktsiis? Kas võib öelda, et sellest aastast kehtima hakanud kõrgem elektri hind muudab efektiivsemaks ka need väikeettevõtjad, kes siiani veel ei olnud avatud turul? Ja kui siit nüüd edasi mõelda kogu ühiskonna peale, kas kõik see pole äkki nii omavalitsuste kui inimeste seisukohalt positiivne: me kõik tegutseme efektiivsemalt, sh tarbime vähem elektrit?

Vaadake, minu teada – ma ei olnud siis Riigikogus, aga ma tean – elektriaktsiis kehtestati juba aastal 2007 või 2008, kui rahandusminister oli Ivari Padar. See kehtib sellest ajast ja viimastel aastatel ei ole aktsiisi tõstetud. Aga loomulikult, elektri tootmisel, eriti kui seda toodetakse põlevkivist, on mängus keskkonna aspekt. Ma rõhutangi siin seda tahku, millest me vähe oleme rääkinud: Euroopa Liidus on päris karmid keskkonnanõuded ja -tasud tootjatele, kes paiskavad keskkonda saasteaineid, samas aga impordivad elektrit kolmandatest riikidest, kus tootmine ei ole koormatud suurte keskkonnatasudega. See on ebaõiglane. Nii et aktsiisil on ka teatud keskkonnaalane aspekt. Ühesõnaga, mängus on väga palju argumente lisaks sellele, et aktsiis täidab riigieelarvet.

Kalev Kotkas, palun!

Austet ettekandja! Analoogselt minister Partsiga tänases infotunnis oled ka sina täna vähemalt kahel korral nimetanud selle eelnõu mõju mikroskoopiliseks. Ometi hakkame kohe arutama valitsuse algatatud elektrituruseaduse eelnõu, mille mõju on täpselt kaks korda väiksem kui mikroskoopiline. Mis sa arvad, kas me oleme nüüdseks jõudnud lisaks katteallikate topeltstandarditele ka seaduseelnõude mõju topeltstandarditeni?

Olgem oma hinnangutes ikkagi täpsed ja korrektsed! Väide, et sellel eelnõul, mis teie fraktsioon on esitanud, on katteallikad olemas, ei vasta absoluutselt tõele. Teiseks, eelnõu on eksitav selles mõttes, et hinnangute tabelis pole arvestatud senist keskkonnatasude mõju. Ja kolmandaks, seletuskirjas öeldakse, et eelnõu vähendab pere elektriarvet 1,26 euro võrra kuus, tegelik mõju on 0,84 eurot kuus. Ma arvan, et see loetelu ei ole lõplik. Oleme ikkagi vastastikku korrektsed ja täpsed!

Aitäh! Rannar Vassiljev, palun!

Võtan sõnasabast kinni, et olgem vastastikku korrektsed ja täpsed. Kolleeg Kalev Kotkas on endiselt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige ja seda eelnõu ei algatanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Aga sa mainisid, et elektriaktsiis võiks justkui keskkonnahoidu kuidagi toetada ja olla rohelisest mõtteviisist inspireeritud. Kui me arvestame, et elektriaktsiis kehtib ka taastuvenergia puhul, kas ei oleks selles valguses mõttekam püüda sedasama eesmärki saavutada näiteks põlevkivi kaevandamise või ressursitasudega? Tundub tunduvalt efektiivsem viis rohelise mõtteviisi eest seista kui elektriaktsiis.

Jah, see on arutelu objekt kindlasti. Ma ei oska teile paremini sellele küsimusele vastata, arutame seda küsimust eraldi.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud ettekandja! Täna käis meie fraktsioonis Eesti Energia juht Sandor Liive. Ta selgitas, et Eesti Energia on viimastel aastatel maksnud iga aasta ressursi- ja saastetasu ligikaudu 50 miljonit eurot. Mida rohkem nad teevad investeeringuid saastamise vähendamisse, seda rohkem tõstetakse ressursitasu. Nii et tegelikult lisaks sellele, et meil on päris kõrge elektriaktsiis, kogutakse veel elektri hinna pealt ainuüksi Eesti Energialt 50 miljonit saaste- ja ressursitasu. Aga minu küsimus on järgmine. Te jätsite vastamata, miks meie elektriaktsiis peab olema just 4,47 eurot, kui Euroopa Liidu miinimummäär on 1 euro. Miks Läti ja Leedu kasutavad miinimummäära?

Ega ma ei tea, ma ei oska kommenteerida eri riikide kaalutlusi. Me palusime rahanduskomisjonile esitada teiste riikide määrad. Me võime seda käsitlust laiendada ja paluda Rahandusministeeriumil saata taustainfot selle kohta, miks üks või teine määr ühes või teises liikmesriigis just selline on. See on kindlasti huvitav teema. Me võiksime küsimuse sellise laiendamise ette võtta küll, see annaks täiendavat informatsiooni. Aga vaevalt see meid väga palju aitab, sest riikidel on oma maksumäärade kujundamisel omad kaalutlused ja erisused, nii et nende määrad ei pruugi olla üksüheselt meile ülekantavad ja siin rakendatavad.

Valeri Korb, palun!

Hea rahanduskomisjoni liige! Sa konstateerisid fakti – ja see on väga hea –, et elekter on tunduvalt kallinenud. Ma sain su ettekandest aru, et elektriaktsiisi seaduse abil elektri hinda alla viia ei saa. Mu küsimus ongi sellega seotud. Kas komisjonis arutati, mida siis teha, et elektri hind alla läheks? Või meil ei ole väljapääsu sellest olukorrast, kus me praegu oleme?

Ma ei tea, kust te seda võtate, et ma olen just nagu väitnud, et elektri hinna tõus on väga hea. See on ilmselgelt teie väljamõeldis. Aga komisjonis me selle eelnõu raamest välja ei läinud ega arutanud laiemalt küsimusi, mis puudutavad elektri hinna tõusu leevendamist tulevikus. Aga see on tähtis küsimus ja võiks kindlasti olla ka rahanduskomisjoni edasiste arutelude teema, mitte ainult majanduskomisjoni oma.

Priit Toobal, palun!

Hea ettekandja! Te olete kahel korral puigelnud kõrvale vastusest, miks on Eestis elektriaktsiis 4,47 eurot megavatt-tunni kohta, kui Euroopa Liit nõuab 1 eurot. Miks on Eestis 4,47?

Ma arvan, et need Riigikogu liikmed, kes olid selle otsustamise juures, kui see aktsiis kehtestati – see oli kas aastal 2007 või 2008 –, oskavad sellele kindlasti paremini vastata. Mina ei olnud sel ajal Riigikogu liige. Aga pole õige käsitada seda 4,47-eurost määra Euroopa Liidus mingi erilisena. See kindlasti nii ei ole, riigid on kehtestanud väga erinevaid aktsiisimäärasid. Kordan, me võime seda küsimust laiendada ja lisaks riikide aktsiisimääradele paluda Rahandusministeeriumilt ka taustainfot selle kohta, millised kaalutlused eri riikidel on. Aga veel kord: meie aktsiisimäär ei ole sugugi Euroopa Liidus üks kõrgeimaid, on kordades kõrgemaid määrasid.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et aktsiisi alandamine 4,47-lt eurolt 1 eurole on mikroskoopilise mõjuga ja et see mikroskoopiline mõju on 3,6%. Te tunnete ennast arvude maailmas väga koduselt. Täna arutlusele tulev taastuvenergia tasu on 8,7 eurot megavatt-tunni kohta ja seda määra tahetakse alandada 8 eurole megavatt-tunni kohta. Võit on 0,7 eurot. Aktsiisi alandamise korral oleks võit 3,47 eurot. Kuidas te saate öelda, et 0,7 eurot võitu ei ole mikroskoopiline?

Aga võtke arvesse ka see taastuvenergia tasude alanemine, mis on juba toimunud. Koos menetletava eelnõu mõjuga võib see vähenemine olla päris tuntav. See 84 senti ühe keskmise pere elektriarve kohta kuus ehk siis 10 eurot 8 senti aastas ei ole oluline leevendus. Tegu on väikese mõjuga. Samas riigieelarve seisukohast on see probleem.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Selle eelnõu arutelul on väga must valgel tulnud välja kahepalgelisus. Kahepalgelisus selles mõttes, et kui on võimalik vähendada elektriarveid, siis öeldakse, et see meie otsustada olev võimalus oleks kõigile kodutarbijatele, omavalitsustele ja ettevõtetele mikroskoopilise mõjuga. Kui on olnud põhjust tõsta samas mahus makse, siis on see riigile alati väga oluline olnud. Praegu me näeme, et mida vabanduseks ka ei tooda, tegelikult tuntakse riigieelarve tasakaalu silmas pidades rõõmu elektri hinna tõusust ja sellega kaasnevast muust hinnatõusust, sest nii laekub rohkem makse, sh käibemaksu.
Mikroskoopiline elektri hinna tõus kindlasti olnud ei ole ja ka meie käes olev võimalus seda hinnatõusu pehmendada ei ole mikroskoopiline. Eriti kui peame silmas neid 15 000 leibkonda, kes on aastate jooksul võtnud kuulda Eesti riigijuhtide soovitusi ja läinud oma kodu kütmisel üle elektriküttele. Need inimesed ei pea maksma rohkem mitte sente või mõningaid eurosid, vaid nende arved ulatuvad mitmesadade eurodeni kuus. Nende jaoks oleks aktsiisi alandamisest saadav võit märkimisväärne. Ka see vabandus ei päde, et aktsiisi alandamine 4,47 eurolt 1 eurole megavatt-tunni kohta on väike võit. See tähendab ju tegelikult 3,47 eurot võitu iga megavatt-tunni kasutamisel.
Alternatiivina pakutakse taastuvenergia tasu vähendamist. Vaataks korraks arvudele otsa. Tõepoolest, eelmise aasta lõpus oli taastuvenergia tasu 9,7 eurot megavatt-tunni kohta. Seda vähendati 8,7 euroni megavatt-tunni kohta ja anti lubadus, et kui asjaomane seadus peaks vastu võetama, kahaneb see 8 euroni. Ka sellisel juhul on suurim võit 1,7 eurot megavatt-tunni kohta, aktsiisi alandamisel aga 3,47 eurot.
Ma loen teile nüüd ette 20 Euroopa riigi nimed: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Suurbritannia. Need on riigid, kes lisavad elektri hinnale vähem aktsiisi kui meie. Me võime ju öelda, et näiteks Taani ja Holland lisavad seda märksa rohkem, aga need 20 riiki on otsustanud lisada vähem. Me oleme oma elektriaktsiisiga tungimas Euroopa viie esimese hulka. Ainult üks riik on veel ees, ja siis me viie hulgas olemegi. See ei ole kuidagi õigustatud, sest niikuinii – seda öeldes ma tuginen Statistikaameti andmetele – lisab Eesti elektri hinnale protsentuaalselt suuremad maksud, kui seda tehakse Euroopas keskmiselt. Meie maksu osakaal ligineb 30%-le üldhinnast.
Katteallikatel ma uuesti peatuma ei hakka. Aga ka Aivar Sõerd pidi kogu oma tahtmatuse juures tunnistama, et maksuametil on need algatused mõttes ja kui neid rakendada, siis tooks see Eesti riigile seni kehtestatud maksude parema laekumise näol rohkem sisse. Ka Rahandusministeeriumi esindaja ütles rahanduskomisjonis, et Keskerakonna pakutud katteallikad on korrektsed, mida ei saa öelda väga mitme valitsuse algatatud eelnõu puhul.
Tänan teid tähelepanu eest! Arvan, et see eelnõu vajaks tõsist käsitlemist ja on häbilugu, kui me jätame kasutamata võimaluse, mis kõige kiiremini aitaks pehmendada elektri kallinemist. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 339 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 339 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid ei ole. Eelnõu 339 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõppenud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 335 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele seaduseelnõu 335. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seega on Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 335 seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 352 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Tarmo Tamme!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Täna arutame kolmandale lugemisele jõudnud seaduseelnõu 352, s.o Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on soodustada omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on alati olnud seisukohal, et omavalitsussüsteemi ei saa muuta kiirkorras ja selge tulevikuvisioonita. Senised katsed Eesti haldussüsteemi ümber korraldada on suures osas luhtunud just seetõttu, et põhjalikku analüüsi pole tehtud ning aeganõudvaid protsesse on püütud väga lühikese ajaperioodi jooksul läbi suruda. Omavalitsuste ja riigi koostöö peab olema üles ehitatud vastastikusele aususele ja üksteise arvamusega arvestamisele.
Toetame kindlasti omavalitsuste ühinemistoetuse suurendamist ja peame õigeks ka otsust laiendada toetuse saajate ringi. See suurendab omavalitsuste võimalusi ja huvi ühineda ning annab neile suurema vabaduse oma partnereid valida. Me oleme alati olnud seisukohal, et haldusreform ei saa toimuda sundkorras, vaid ennekõike tuleb luua omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist soosivad tingimused. Sunniviisilise liitmise puhul, kus Vabariigi Valitsus ja omavalitsused üksteisele vastu töötavad, ei võida omavalitsuste ühinemisest mitte keegi. Ühtlasi peame õigeks pakkuda juba ühinenud omavalitsustele uute ühinemiste raames võrdseid tingimusi ühinemistoetuse saamiseks. Senine piirang oli omavalitsuskorralduse edasise arengu seisukohalt täiesti põhjendamatu: ühinemise protsessi edukus vähenes oluliselt, kuna omavalitsused ei näinud enam motivatsiooni osaleda edasistel läbirääkimistel ja võimalikes uutes ühinemistes.
Küsimusi tekitab põhikoolide rahastamine ühinenud omavalitsuste territooriumil. Probleem seisneb selles, et kui tulevikus plaanitakse rahastada ainult ühte põhikooli omavalitsuse territooriumil, mõjub see kindlasti omavalitsuste ühinemist takistava tegurina. Juhul kui ühinemise käigus moodustuva omavalitsuse territooriumil asub mitu tugevat konkurentsivõimelist põhikooli, tuleb neile kõigile tagada piisav rahastamine.
Eraldi küsimus on veel saartele tehtav erisus ehk võimalus omavahel ühineda ka nendel omavalitsusüksustel, millel puudub ühine halduspiir. Selline lahendus ei ole loogiline ja läheb selgelt vastuollu omavalitsuste kujunemise senise traditsiooniga. Kindlasti toimivad territoriaalse terviku moodustavad omavalitsused efektiivsemalt. Kui aga omavahel ühinevad vallad, mida lahutab mitukümmend kilomeetrit, tekitab see automaatselt omavalitsustele täiendavaid probleeme ja takistusi oma elanikele pakutavate teenuste osutamisel. Nõustun eelnõu algataja seisukohaga, et saared on oma geograafilisest asukohast tingituna eriseisundis, aga saartel asuvate omavalitsuste toetamisel oleks võinud kaaluda alternatiivseid lahendusi. Ühinemise lihtsustamine kõnealuse seaduseelnõu pakutavatel tingimustel ei pruugi anda soovitud tulemust.
Samas, nagu ma juba mainisin, soodustab seaduseelnõu 352 omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist, suurendab toetusi ning laiendab valdade ja linnade autonoomiat koostööpartnerite valimisel. Seeläbi aitab eelnõu parandada Eesti inimeste heaolu ja elukvaliteeti, mis peabki olema kõigi Riigikogu saalis vastuvõetavate otsuste eesmärk. Eesti halduskorralduse ümberkorraldamisel peab paranema linnades ja valdades pakutavate teenuste kvaliteet ning kohalike omavalitsuste elanike kindlustunne tuleviku suhtes. Seetõttu on Eesti Keskerakond alati vaadanud omavalitsuskorraldust laiemalt. Meie hinnangul on kõige olulisem luua reaalselt toimiv omavalitsussüsteem, mis tugineks Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetele, st üheaegselt ...
Ma palun üks minut lisaaega!

Head ametikaaslased, ma palun vaikust! Saalis on liiga suur lärm. Aitäh teile! Palun, üks minut juurde!

See tähendab, et üheaegselt tuleb vaadelda Eesti halduskorraldust, kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesandeid ning linnade ja valdade eelarvevõimalusi ja tulude kujunemise aluseid. Ennekõike tuleb silmas pidada inimest, mitte kuiva statistikat ja numbrilisi arvutusi. Kõik kujunevad omavalitsusüksused peavad olema edukad ning finantsiliselt iseseisvad, selgelt teadma oma kohustusi, vajadusi ja võimalusi, eeskätt tulude suurust. Sellise selguse ja kindluse peab kohalikule omavalitsusele tagama riik nii õigusaktidega kui ka jooksvat poliitikat ellu viies.
Kohaliku omavalitsuse ja Eesti inimese suurim mure on selgusetus tuleviku suhtes. Seetõttu on oluline, et omavalitsuste ühinemisele või ühendamisele mõeldakse pikalt ette – kas moodustatav vald on elujõuline ka viie, kümne või viiekümne aasta pärast. Eriti oluline on see noorte jaoks, kes soovivad oma pere luues ja töökohti valides kindlust, et nende kodukohas on töövõimalus ja kool ka kahekümne aasta pärast. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad olema vastastikku head partnerid ning järk-järgult ja vastastikuse koostöö käigus peab toimuma ka haldusreform. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume nüüd seaduseelnõu 352 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele seaduseelnõu 352. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid 1 ja erapooletuid 2. Seega on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 352 seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 346 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõnealune eelnõu läbis siin saalis esimese lugemise 30. jaanuaril ja peale seda arutas õiguskomisjon seda eelnõu 18. veebruaril. Parandusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Küll aga laekus meile Harju maakohtu kiri, milles tehti ettepanek kaotada rahvakohtuniku institutsioon. See on päris huvitav ettepanek ja väärib kindlasti kaalumist, aga me leidsime, et selle seaduseelnõu raames ei ole siiski õige sellist parandusettepanekut teha. See on niivõrd põhimõtteline muudatus, et väärib kindlasti eraldi seaduseelnõu. Nagu ma ütlesin, rohkem parandusettepanekuid ei tehtud. Otsustati teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 27. veebruaril ehk täna, teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse. Kõik need ettepanekud tehti konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 346 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud, samuti neljanda päevakorrapunkti käsitlemine.

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 318 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt annan ülevaate eelnõu menetlemisest majanduskomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Majanduskomisjonile laekus tähtajaks üks muudatusettepanek, mis oli Riigikogu liikmelt Kalev Kallolt. Eelnõu algataja esindaja läkitas komisjonile kaalumiseks 11 ettepanekut. Lisaks laekus komisjonile ettepanekuid ja seisukohti eelnõu teksti kohta Eesti Taastuvenergia Kojalt, Eesti Energialt, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingult, Fortum Tartult, Fortum Eestilt, 4E Biofondilt, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonilt, AS-ilt Vaivara Wind, AS-ilt Raunistal jt. Majanduskomisjon küsis eelnõu kohta arvamust ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt.
Eelmise aasta 4. detsembri majanduskomisjoni istungile kutsus komisjon kõik eelnõu kohta arvamusi ja ettepanekuid esitanud asutuste ja organisatsioonide esindajad, kuulati ära nende seisukohad ja selgitused oma ettepanekute kohta ning toimus eelnõu üldine arutelu. Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungil menetlemist ette kolmel nõupidamisel. Komisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist kuuel istungil, millel osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Pikem arutelu tekkis järgmistel teemadel: tuulest elektrienergia tootjate toetamise põhimõtted, olemasolevate tootjate defineerimise üksikasjad, toetuste maksmine elektrijaama omatarbeks toodetava elektrienergia eest ja kogu toetusskeemi kehtivuse lõpptähtaja määramine. Komisjon otsustas teha eelnõu kohta 13 muudatusettepanekut, millest kaheksa esitas majanduskomisjonile MKM, kaks tulid Eleringilt ja ühe esitas töörühm.
Selle eelnõu puhul peame kindlasti natuke pikemalt peatuma õiguspärasel ootusel. Õiguspärase ootuse põhimõtte sisu on, et igaühel peab olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. See põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et temalt ei võeta ära riigi antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima. Olemasolevatele tootjatele on minimaalse võimaliku riive tagamiseks sätestatud võimalus pöörduda Konkurentsiameti poole, et küsida sellist põhjendatud toetusmäära, mis garanteeriks juba tehtud investeerimisotsuse aluseks olnud projekti mõistliku tulukuse. Juhul kui elektritootja on toetusi kasutades või nendega arvestades teinud investeeringuid, on sellised investeeringud kaitstud õiguspärase ootuse põhimõttega. Õigusakti muutmisel tootjale ebasoodsas suunas on tegemist õiguspärase ootuse põhimõtte riivega. Õiguspärase ootuse põhimõtte riive ei ole aga veel õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine. Riigikohus on leidnud, et õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda seda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist. Seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses.
Oluline on ka avalikust huvist lähtuv eesmärk, milleks on kolmandate isikute, tarbijate omandi põhiõigus, mida kaitseb põhiseaduse § 32. Alates 2013. aastast täielikult avaneva elektrituru valguses on toetuste andmine hakanud mõjutama Euroopa Liidu ühtset turgu. Euroopa Kohus on leidnud, et mis tahes riigi kontrollitava vahendi eraldamine toetusena on käsitatav riigiabina. Tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest ja Eesti elektrituru avanemisest on eelnõus toodud toetuste skeem oma olemuselt riigiabi ning toetuste maksmiseks alates 2013. aastast tuleb riigil taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba. Praegusel kujul toetusskeem riigiabiluba ei saa.
Õigustatud ootuse riive hindamisel tuleb kindlasti arvestada selle asjaoluga, et suurem osa praegu elektrienergiat tootvate tuulikute investeerimisotsustest on tehtud enne 2010. aasta 12. veebruari, mil muudeti seni kehtinud tuulest toodetud elektrienergia toetuste piirmäära 400 gigavatt-tunnilt 600 gigavatt-tunnile. Sellest lähtuvalt on suuremal osal tootjatest olnud sisuliselt õigustatud ootus saada tootmismahu toetust kuni 400 gigavatt-tunni ulatuses. 2013. aasta näitel oleks nende toetused praegu ligi 30% väiksemad ehk langeksid 53,7 eurolt megavatt-tunni kohta umbes 38 eurole megavatt-tunni kohta. Eelnõu kohaselt kujuneb tuuleenergiast toodetud elektrienergia toetuste piirkoguseks 600 gigavatt-tundi, kusjuures olemasolevatele tootjatele garanteeritakse mõistlik tulukus. Sellist võimalust kehtivas redaktsioonis sätestatud ei ole.
Teine aruteluteema oli meil elektrijaama omatarve. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegi OÜ Helme Energia poolt majanduskomisjonile saadetud kirja alusel ettepaneku muuta kõnealust eelnõu selliselt, et tootjaliini kaudu edastatava elektrienergia eest, mida kasutatakse samas elektrijaamas elektrienergia tootmiseks, võib tulevikus toetust maksta. Hilisemal sõnastuse analüüsil selgus, et selline võimalus ei rahulda täielikult elektrienergia tootjaid ning eesmärgiks on võimaldada toetuste maksmist kogu oma tarbitud elektrienergia eest. Sellise lahendusega ei olnud aga nõus eelnõu algataja esindajad. Kui algselt oli kulu hinnanguliselt 137 000 eurot aastas, siis selle soovi rahuldamine oleks tähendanud kulu umbes neli miljonit eurot aastas. Kuivõrd majanduskomisjon on saanud selles küsimuses asjaosalistelt vastuolulist informatsiooni, otsustas komisjon elektrijaama omatarbega seonduvat täiendavalt arutada pärast eelnõu teise lugemise katkestamist.
Peatun nüüd konkreetsemalt muudatusettepanekutel. Näiteks ettepanekud nr 3 ja 12 kajastavad kuupäevi. Nimelt võivad 15. juuli 2012 ja 1. jaanuar 2013 Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna juriidilise arvamuse kohaselt olla vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega. Seaduse jõustumise ja asjakohase kuupäeva vahele peab jääma väiksem ajaline vahe ja selle põhimõttega on paremini kooskõlas kuupäev 1. märts 2013.
Muudatusettepanekust nr 6. Kindla põhjendatud tootlikkuse fikseerimine – panna seadusse sisse protsendimäär kümme – ei ole proportsionaalne tarbijate ootustega. Eesmärk on siiski mõistliku tulukuse teenimine. Kui investeering ei tootnud selle tegemise ajal kehtinud toetusskeemi alusel mõistlikku tulukust, siis skeemi muutmine halba projekti tulusaks tegema ei peaks. Euroopa Liidu regulatsioonipraktika kohaselt peetakse taastuvenergia arendamisel mõistlikuks tulukuseks 8–12% investeeritud kapitalilt.
Muudatusettepanekuga nr 7 tuleb 915 gigavatt-tunni asemele 1006 gigavatt-tundi. See on 2013. aasta riigisisese brutotarbimise koguse täpsustus. Sisuline muudatus käsitleb aga tuult energiaallikana kasutavaid tootjaid. Muudatuse tagajärjel säilib tuulest elektrienergia tootjatele põhimõtteliselt sama olukord mis praegu (konkureeritakse 600 gigavatt-tunni sees) ning alampiiri sees ei eristata olemasolevat tuulest elektrienergia tootjat uuest tootjast. Erisusena kehtib tuult energiaallikana kasutavatele olemasolevatele tootjatele investeeringu mõistliku tootlikkuse garantii eelnõu § 1 punktis 5 sätestatud võimaluse kaudu.
Viimase, 14. muudatusettepanekuga jäetakse välja teine paragrahv, mis sätestab seaduse jõustumise. Eelnõus käsitletud toetuste rakendamine saab toimuda ainult Euroopa Komisjoni riigiabi loa alusel. Kuna eelnõu jõustumine sõltub eelnõus käsitletud toetustele Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise loa saamisest, ei ole praegu võimalik täpset jõustumise kuupäeva sätestada. Eelnõus on tehtud ka tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu.
Majanduskomisjonis otsustati esitada eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 27. veebruaril, teha ettepanek teine lugemine katkestada ja määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 13. märts kell 17. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Nagu me teame, on avatud elektrituru tingimustes taastuvenergia toetuse maksmiseks vaja riigiabiluba. Me oleme komisjoni aruteludel ka ministeeriumi esindajatest aru saanud, et peale teise lugemise katkestamist selle loa taotlusega Euroopa Komisjoni pöördutakse. Aga mul tekkis küsimus lähtuvalt sellest, et äsja andis minister infotunnis selgelt mõista, et enne tuleks see seadus Riigikogus vastu võtta ja alles siis saaks minna riigiabiluba küsima. Jääb arusaamatuks, kas ametnikud ei tea, mida minister mõtleb ja kumbapidi õige on. Kas sa oskad selgitada?

Aitäh! Ma kahjuks ei kuulnud seda ministri vastust ega tea täpselt, mis kontekstis ta vastas. MKM on siiani kinnitanud, et õige on teine lugemine katkestada ja saada sellele toetuste skeemile riigiabiluba.

Aadu Must, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Meediast käis läbi probleem, mis on seotud MKM-i ja taastuvenergia koja ühisdeklaratsiooniga, vastastikuse mõistmise deklaratsiooniga. Vähemalt meedias väideti, nagu oleks taastuvenergia koda kuidagi alt veetud: kokkulepet, mis pidanuks olema kõnealuse seaduseelnõu osa, praktikas siiski ei olevat. Ma ise ei ole selle küsimuse puhul näpuga järge ajanud. Te jõudsite oma kõnes vastusele väga lähedale ja võib-olla ma ei osanud seda õiges kohas välja noppida. Aga ma küsin ikkagi üle, milline on teie hinnang sellele eelmise aasta 19. juuli deklaratsioonile.

Aitäh! Taastuvenergia koda, kes esindas väidetavalt kõigi tootjate ja arendajate huve, ja MKM üritasid saada kokkuleppele ja ka said, kuidas võiks mõlema nägemuse järgi taastuvenergia tasude teemaga edasi minna. Vahepeal on selgunud, et taastuvenergia koda ei ole ikkagi esindanud kõigi tootjate ja arendajate huve. Teiseks, MKM on tegelikult korduvalt jäänud mitmes punktis selle memorandumi toetamise juurde, aga see eelnõu on meil olnud siin komisjonis ja saalis ning meil on õigus teha sinna muudatusi. Nii lihtne see ongi. Praeguseks on mõned muudatused eelnõusse sisse tulnud ja osa puhul on tõesti ka MKM leidnud, et need on põhjendatud.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mul võib-olla ei oleks praegust küsimust, kui ma oleks mõni tund tagasi siin majandusministrilt vastuse saanud. Nimelt, mind huvitab, kui suur on ühe Eesti keskmise pere kokkuhoid rahalises vääringus, kui see eelnõu jõustub. Juhan Parts rääkis siin maast ja ilmast, aga konkreetset arvu ma ei kuulnud. Näidake, et äkki sobiksite teie majandusministriks paremini. Kindlasti sobiksite. Kas te oskate mulle seda arvu öelda?

Aitäh! Uue toetuste skeemiga hoitakse perioodil 2013–2020 kokku 283 miljonit eurot. Igaüks võib ise teha selle arvutuse. Keskmiselt väheneb elektriarve 4,5%. Sellised andmed on meile esitatud.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea esineja! Konkurentsiamet korraldas sellel teemal uuringu juba 2010. aastal ning juhtis tähelepanu sellele, et elektrituruseadusega kehtestatud toetuste maksmise skeem ei ole jätkusuutlik ja moonutab energiaturgu. Nüüd on Konkurentsiamet leidnud, et eelnõu ei taga püstitatud eesmärgi täitmist. Kuidas te nüüd siis äkki ei arvesta Konkurentsiameti seisukohtadega?

Aitäh! Nagu ma enne majanduskomisjoni tegemistest aru andes rääkisin, me oleme väga põhjalikult selle teemaga tegelenud, kohtunud eri osapooltega ning kindlasti arvestanud ka MKM-i nägemuse ja murega. Sellepärast ongi siia eelnõusse mõned muudatused sisse viidud. Näiteks on põhjendatud kapitalitootluse konkreetne arv – 10% – välja võetud, et see ei tekitaks ahvatlust ja lisavõimalust minna toetust küsima nendel, kes seda seni teinud ei ole. Nad peavad seda nüüd Konkurentsiametile tõsiselt põhjendama. See ongi see, kellel mis ootused on. Ootus on see, et tarbijate koormus väheneks 283 miljoni euro võrra. See, kas see on vähe või palju, on tõesti igaühe tõlgendamise küsimus.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Seda eelnõu menetledes peab eelkõige lähtuma tarbijate huvidest. Ma arvan, et siin saalis saavad kõik sellest ühtemoodi aru. Peab ütlema ka seda, et selle eelnõu menetlemine on komisjonis olnud väga-väga keeruline protsess: iga nädal või üle nädala on midagi muudetud, majandusministeerium on jälle oma ettepanekutega tulnud ja need on üle vaadatud. Vaatamata sellele on Aadu Musta viidatud memorandumi vastuolud täiesti üheselt olemas. Sellele viitab ka Euroopa energiavoliniku kiri kokkulepete täitmise või mittetäitmise kohta. Mis sa arvad, kui tõsiseks võib see probleem minna tootjaid ja ka Euroopa Komisjoni silmas pidades?

Aitäh! Sellepärast ma peatusingi pikemalt õiguspärase ootuse põhimõtte teemal. See ongi põhiline argument, mida tuuakse, et me tegime investeeringu teatud lubaduste vastu ja nüüd neid tingimusi muudetakse. Samas ei ole selle eelnõu eesmärk kindlasti olnud tekitada kellelegi varasemaga võrreldes tunduvalt paremaid tingimusi. Siin võiks välja tuua selle, et just tuuleenergia tootjatele oleks see memorandumi variant võrreldes praeguse seisuga raha juurde toonud. Tegelikult säilib kõigile sisuliselt vana skeem, aga selle vahega, et nüüd on see seotud börsihinna ehk elektri hinnaga. Siin on võimalused mõlemat pidi. Kui elektri hind hakkab tõusma, siis nad saavad ikka kätte oma määra – 93 eurot megavatt-tunnilt, kuid saavad vähem toetust. Ja kui elektri hind hakkab langema, mis ei ole välistatud, saavad nad rohkem toetust. See küll ei kehti tuuleenergia tootjatele, vaid kehtib koostootmisjaamade puhul, kellel on selline võimalus olemas. Põhivaidlus sellel teemal on siiamaani käinud tuuleenergia tootjatega. Ja miks sai välja toodud õigustatud ootuse teema? Suur osa investeeringuid või otsuseid oli tehtud enne 2010. aastat, kui piir oli 400 gigavatt-tundi. See tähendab, et praegu oleksid neil, kui seda piiri poleks tõstetud, toetused 30% väiksemad, paari aasta pärast 50% väiksemad. Võrreldes sellega on meil tingimused praeguse eelnõu puhul tunduvalt paremad, kui need olid investeerimisotsuseid tehes.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Minu küsimus haakub mingil määral eelmise küsimusega. Kuigi selle eelnõu kallal on palju töötatud ja kohtutud eri osapooltega, on siiski siiamaani rühm ettevõtjaid, kes ei ole sellega päri. Ja kui eelnõu võetakse sellisel kujul seadusena vastu, pöörduvad nad võib-olla kohtusse ja hakkavad endale paremaid tingimusi nõudma. Kas sa võiksid valgustada, kes need ettevõtjad on? Ja millised võivad olla potentsiaalsed kulud riigile, kui keegi tõepoolest kohtusse pöördub?

Aitäh! Mul on väga raske neid ettevõtteid konkreetselt nimetada. Võib-olla kõige konkreetsemalt on oma kirjas rahulolematust väljendanud Fortum, kes on ütelnud, et nad lähevad kohtusse. Mind ennast huvitab, millega siis täpselt kohtusse minnakse. Kui viie aasta pärast selgub, et nad on rohkem teeninud, kas nad lähevad siis kohtusse, kuna toetusskeemi muudeti selliselt, et teeniti rohkem? Praegu antakse ju ka võimalusi juurde. Näiteks, kui biomassi hind koostootmisjaamadele tõuseb, hakatakse seda kompenseerima. Samas on kõigil neil ettevõtetel vaja riigiabiluba. Kui seda ei ole ja leitakse, et toetuste skeem on vastuolus riigiabiloa reeglitega, tuleb neil toetus tagasi maksta. Siis võib öelda, et nad ei saa üldse toetust. Siin on nii palju tahke! Ähvardada võib igaüks, seda tehakse väga tihti. Aga see, kas nad ka reaalselt kohtusse lähevad, kas see kõik halvendab nende olukorda ja kui jah, siis kui palju, on omaette küsimus.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kas te oskate öelda, kui palju võtsid endale aega ministeerium ja komisjon, enne kui tulla tagasi selle arutelu juurde, seda eelnõu edasi menetleda? Kas kuu või kaks, pool aastat? Kas üldse jätkatakse sellel aastal? See eelnõu on ju seotud riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvetega. Ma ei räägi ärisektorist. Kas te oskate sellele küsimusele vastata?

Aitäh! Ma arvan, et tegelikult on kõigi huvides, et seda eelnõu menetletaks võimalikult kiiresti. Praegune olukord, kus asi on ebaselge ja potentsiaalsed investeeringud seisavad, ei rahulda kedagi. Selle toetusskeemi koha pealt oodatakse selgust. On olnud arvamusi, et toetusskeemi muutmise tõttu jäävad investeeringud tulemata. Samas on meie poole pöördunud mitmed potentsiaalsed investorid, kes on nõus investeerima ka tunduvalt väiksemate toetusmääradega, kui need peaksid kukkuma. Nad ootavad, et me võtaksime selle seaduse vastu. Milliseks kujuneb tegelik olukord, seda näitab aeg.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Hea ettekandja! Kas selle eelnõu teksti ja muudatusettepanekuid on arutatud ka taastuvenergia kojaga?

Aitäh! Need on korduvalt edasi-tagasi liikunud, ka taastuvenergia kojalt on ettepanekuid tulnud. Mõnda oleme saanud arvestada, teisi mitte. Selles mõttes on meil koostöö ja suhtlemine päris aktiivne olnud. Ma ei oska siinkohal küll etteheiteid teha. Pigem kutsun edaspidi teiste eelnõude menetlemisel üles nii tihedale koostööle, nagu on olnud MKM-i, majanduskomisjoni ja teiste osapoolte vahel.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Eelmise aasta sügise pressiteadetest, meediast loen, et IRL lubas selle seaduse vastu võtta juba 1. jaanuariks. Nüüd on meil juba kevad väljas, aga me ei ole jõudnud seda vastu võtta. Mis vahele tuli, et IRL ei saanud oma lubadust täita?

Aitäh! Soov oli võimalikult kiirelt seadus vastu võtta. See oli kindlasti paljude nende, kes on juba investeerinud, ja ka nende soov, kes tahavad sellesse sektorisse investeeringuid teha. Tihti on ka Riigikogu liikmetel olnud soov eelnõu kauem menetleda. Me tahtsime seda sisuliselt arutada ja kõik osapooled ära kuulata. Tänaseks on asi niikaugel, et ma olen siin saalis ja loodan, et me saame ühe sammu võrra edasi astutud.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ühes oma eelmises vastuses ütlesid sa selle eelnõu tulemusena tarbijale tekkivaks kasuks 280 miljonit kuni aastani 2020, mille puhul on arvestatud ka selle perioodi taastuvenergia tasude tõusuga. Aga läheme siinkohal lihtsamaks. Tund aega tagasi tõi koalitsioon eelnõu arutelul välja selle, et tulu on väga väike. Mina küsin ka seda, et kui see eelnõu seadusena teoks saab, siis mitu eurosenti väheneb sel aastal keskmise perekonna arve. Mitu eurosenti on keskmise perekonna võit sel aastal?

Aitäh! Meie komisjon ei arutanud tarbija keskmist võitu ja ka mina ei ole neid arvutusi konkreetselt enda jaoks teinud.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Üks põhjus, miks eelnõu teine lugemine katkestatakse, on see, et Euroopast minnakse riigiabiluba taotlema. Ma küsin, milline on kokkulepe kahe koalitsioonierakonna vahel. Kas IRL-il ja Reformierakonnal on kõik selle eelnõuga seotud küsimused selgeks vaieldud? Kui mitte, kas see on ka üks põhjus, miks see eelnõu tegelikult toppama pannakse?

Aitäh! Enda arust ma põhjendasin väga selgelt, miks on tehtud ettepanek teine lugemine katkestada. Selleks, et minna konkreetse toetuste skeemiga Euroopa Komisjonilt riigiabiluba saama. See ongi põhjus, miks lugemine katkestatakse, muidu me seda ei katkestaks. See on aja küsimus, mitu kuud selleks läheb, et eelnõu jõuaks tagasi Riigikogusse ja me saaksime selle siin ära koputada ja vastu võtta. Kui vahepeal tekib väga suur vajadus veel midagi muuta, siis see võimalus meil on – kuna me eelnõu lugemise katkestame, siis saab ka seda teha. Aga ma pigem ütleksin seda, et minu arust on see eelnõu järjekordselt väga hea näide meie komisjoni ja Riigikogu heast tööst. Ei ole koalitsiooni, ei ole opositsiooni, vaid sisuliselt me kõik oleme tahtnud teha parimat eelnõu. Ja kui me vaatame majanduskomisjonis toimunud hääletusi, siis komisjoni esitatud ettepanekud pole saanud eelnõu menetlemise käigus ühtegi vastuhäält, kuigi on olnud palju hääletusi. Ka see näitab seda, et meil on sisuliselt konsensus olnud.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Elektritootjad on teinud investeeringuid ja ma mõtlen, et seega kehtib neile õiguspärase ootuse põhimõte. Sellest on natuke räägitud, aga ma tahan veel kord küsida, kas see eelnõu rikub ettevõtjate õiguspärast ootust. Ja ma tahan veel juurde küsida, kas praeguseks on seda olukorda põhjalikult analüüsitud.

Aitäh! Kogu eelnõu ongi tehtud sellise lähenemisega, et see ei rikuks ettevõtjate põhjendatud ootusi. Sellepärast on neile antud lisagarantiisid – kui kellelgi kukub kapitali põhjendatud tootlus alla Euroopa keskmise, siis on tal õigus minna Konkurentsiametisse ja küsida sealt lisa. Varem näiteks tuuleenergia tootjatel sellist võimalust ei olnud. See tegelikult kompenseerib seda hinnariski, mis on tulnud toetuste sidumisest elektri hinnaga.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui arvestada elektrituruseaduse varasemaid menetlusi ja ka enne seda kehtinud energiaseaduse menetlust, võib ilmselt öelda, et nende menetluste käigus on aeg-ajalt tehtud mitte just kõige õigemaid otsuseid, mis on toonud kaasa pigem kulutuste suurenemise. Praeguse menetluse raames on ka ametnikud meile komisjonis andnud väga vastukäivaid seletusi samadele küsimustele vastates. Kuidas sa selle menetluse juhtijana hindad, kui kindlalt me seekord õigeid otsuseid teeme?

Aitäh! Ma isiklikult ei ole väga tähele pannud, et ministeeriumipoolsed vastused oleksid vastandlikud olnud. Ma sõnastaksin niipidi, et pigem on komisjonis asjast erinevalt aru saadud. Täna on mul küll selline arusaam, et see eelnõu esindab tarbijate, investeeringuid teinud ettevõtjate ja ka tulevaste investorite huve.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma täpsustan, vaadates muudatusettepanekuid, et mitte kõikides punktides ei olnud üksmeelt. On ka selliseid muudatusettepanekuid, millele oldi vastu, ja ka väga suur hulk selliseid, mille puhul oldi erapooletu. Kuigi jah, nendes tabelites, mis meil praegu laua peal on, on küll üheselt kirjutatud, et muudatusettepanekuid on arvestatud täielikult. Aga see ei tähenda konsensust. Ma viitasin enne lahkhelidele seoses memorandumiga. Ma küsin, kas ma saan õigesti aru, et sinu erakonnakaaslasest majandusminister on sõlminud tootjatega memorandumi, mis tarbijate olukorda halvendab ja tuuleenergia tootjate olukorda isegi parandab.

Aitäh! Ma parandan selle küsimuse esimese osa ära. Ma üritasingi oma vastust sõnastada selliselt, et komisjonipoolsed ettepanekud ei ole saanud vastuhääli. Aga üks komisjoni ettepanek oli ka mitte toetada seda eelnõu ja sealt need vastuhääled siis tulid. See on paratamatu, et teatud küsimustes on lihtsam olla erapooletu, kui ei ole seisukohta, aga vähemalt vastu ei oldud. Memorandumi koha pealt ma ütleks niimoodi, et seal oli sees, et olemasolevad tuuleenergia tootjad oleks saanud monopoli. Teadupärast on neil praegu tootmismahul piir ees – 600 gigavatt-tundi – ja see ületatakse sel aastal. Üle selle piiri hakkavad nad omavahel toetusi jagama ehk nende toetused hakkavad kukkuma. Memorandumi taustal oleks olemasolevate tootjate seis paremaks läinud. See ei tähenda seda, et tarbijale oleks kulu suurem olnud, sellepärast et piir on ees ja see ka jääb.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Juba eelmise aasta sügisel ilmus üks artikkel, mis rääkis sellest, kuidas Konkurentsiamet juhib tähelepanu sellele, et elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt suureneb toetuste maksmine mitmetele taastuvenergia tootjatele, mis tõstab nii makstavate toetuste suurust kui ka tarbijate maksukoormust. Siit ka minu küsimus: kuidas teie seda praegu hindate, kui sellest on juba mitu kuud möödas? Reformierakond ja IRL on ju pooldanud madalamaid makse, aga nüüd maksukoormus tõuseb.

Aitäh! Nagu ma enne ütlesin, me üritasime seda seaduseelnõu vaadata sellise pilguga, et me arvestame ka Konkurentsiameti kriitikat. Ja selle ühe konkreetse protsendi – kapitali põhjendatud tootlikkus 10% – me võtsime sealt välja, et see ei annaks väga selget indikatsiooni. Seni pole need, kelle kapitalitootlus on olnud 1%, 2% või 3% lähedal, täiendavat toetust küsinud, aga mitmed on ütelnud, et uue seaduse puhul läheksid nad seda kohe küsima. Meie eesmärk oli, et me ei tekitaks tarbijale mingit lisakulu, ja me olemegi sellest lähtunud.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan, härra juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan küsimist taastuvenergia koja kohta, kuna ta on selle teema juures üks olulisemaid koostööpartnereid. Kas te võite täpsemalt öelda, millised nende ettepanekud lükati tagasi ja millistega arvestati?

Aitäh! Üks põhiettepanek oli neil see, et olemasolevatel tootjatel ei oleks 600 gigavatt-tunni piiri peal. Me teame, et tootmismahud on sellised, et lähiaastatel jõuab see piir 800 gigavatt-tunnini. See tähendanuks tarbijale lisakulu kümme miljonit eurot aastas. Taastuvenergia koda, kes käis meile presenteerimas 100% taastuvenergiale üleminekut, esindas ainult olemasolevate tootjate huve ega lähtunud kõnealuse eelnõu kontekstis sellest, et me saame sisuliselt sama raha eest 100 megavatt-tundi taastuvenergia tootmismahtu juurde. Just selles kontekstis taheti tekitada monopol ja võtta uutelt tulijatelt võimalus saada toetusi. Me ei tulnud sellele soovile vastu, kuna leidsime, et see ei ole põhjendatud. Selline oli ka Kalev Kallo muudatusettepanek, mis sai sisuliselt arvestatud. Jutuks oli veel omatarbe teema. Mina leian küll, et need koostootmisjaamad või tuulepargid, kes seda soovivad (kuigi osal neist on praegu omakapitali tootlus üle 20%), ei pea saama elektri omatarbe eest toetust kokku aastas veel neli miljonit eurot. See tekitaks küsimusi, millega me siin tegeleme. Ka ilma toetusteta on mitmetel praegu toetust saavatel tootjatel tootlus üle 10%. Me esindame siinkohal selgelt tarbijate huve.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud majanduskomisjoni esindaja! Te just ütlesite, et selle eelnõu üks eesmärk on see, et tarbijatele saaksid osaks väiksemad elektriarved. Ometi keeldute te ütlemast (sellest keeldus ka majandusminister), kui palju väheneks selle eelnõu jõustumisel ühe keskmise pere elektriarve kuus. See loob paratamatult paralleeli, et selle eelnõu lõpp võib olla sama kurb kui monopolidevastase seaduse eelnõu puhul, kui lubati taevamannat ja poole väiksemaid veearveid, aga kaasa tõi see hoopis veearvete tõusu üle Eesti. Ma saan aru, et praegu on elektriarvele lisatav taastuvenergia tasu 0,87 senti kilovatt-tunni kohta. Kui suureks kujuneb taastuvenergia tasu kilovatt-tunni kohta, kui see seadus vastu võetakse?

Aitäh! Hinnangu kohaselt väheneks selle eelnõuga tarbijate tasutav toetus võrreldes senise skeemiga 2020. aastaks 1,67 eurosendilt kilovatt-tunni kohta 0,71 eurosendile kilovatt-tunni kohta ehk ligi kaks ja pool korda.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea majanduskomisjoni esindaja! Konkurentsiamet märgib oma arvamuses selle eelnõu kohta, et eelnõu rakendamisel suureneb toetuse maksmine madala kogutsükli kasuteguriga tootjatele, kes ei saavuta investeeritud varadele lubatud tootlikkust 10%. Mis on selle põhjus, et te eelistate just madala kasuteguriga tootjaid? Kas see on mingi astmeline toetamine või te liigute oma maailmavaatelt selle poole, et ikka vaesemaid toetada? Võib-olla võtate kunagi ka astmelise tulumaksu idee omaks?

Aitäh! Enda arust olen siin täna juba neli-viis korda maininud, et tulles vastu Konkurentsiameti ja paljude teiste nägemusele, on see 10% eelnõust välja võetud, et seda probleemi ei oleks. See ongi põhjus, miks me ei ole siinkohal kuulanud taastuvenergia koja soovitusi, vaid oleme teinud teise otsuse.

Aadu Must.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tänapäeva infotehnoloogia lubab teha igasuguseid krutskeid, sh helistada keset diskussiooni nendele, kellest juttu on. Nii tegingi äsja üllatuskõne ühele nimetatud seltskonnale ja küsisin, mida nad ikkagi tahavad, kui öeldakse, et nad pigem võidavad kui kaotavad. Viidati Riigikohtu arvamusavaldusele, et igaüks peab saama talle antud õigusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning muudatus ei tohi olla õigussubjekti suhtes sõnamurdlik. Mulle räägiti just seda, et muutke, kui tahate, aga need, kellega on leping sõlmitud, peaksid jätkama vanas vaimus jne. Selle taustal ma küsin – ma küsisin nendelt ka, aga nad ei vastanud –, kui tõenäoline võiks olla see, et selle eelnõuga kaasnevad suhteliselt pikad ja tüütud kohtuvaidlused.

Aitäh! Mul on seda väga keeruline öelda. Kindlasti võib keegi soovida minna kohtusse. Ma ei tea, mis on lõpptulemus. Mina olen aru saanud, et MKM ei karda kohtuvaidlusi. Ja see on ka minu vastus. Läheme siis kohtusse ja teeme asja selgeks. Kui tõesti on kellelegi liiga tehtud, siis ta saab mingi osa raha tagasi (nii palju, kui talle liiga on tehtud). Sellest ei juhtu ka midagi hullu.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tean, et ka minu kolleegid on teie käest küsinud, milline on konkreetne mõju ühele keskmisele Eesti perekonnale kuus, kui see eelnõu peaks saama seaduseks. Teil on see ju välja arvestatud. Elektriaktsiisi puhul oli teile täpselt teada, kui palju see oli – 1,5 eurot kuus. Kui palju siis selle eelnõuga kuus võidab? Kas see on märkimisväärne võit?

Kui elektriaktsiisi mõju oli 3,4% elektriarvest ja siinkohal on see 4,5%, siis see on natuke rohkem kui 1,6 eurot. Järelikult jääb see 1,7–1,8 euro lähedale.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Olemasolevatel tootjatel on kehtiva elektrituruseaduse kohaselt õigus sellele toetusele ja see on ajaliselt piiratud 12 aastaga tootmise alustamisest, tuuleenergia puhul on see ka mahuliselt piiratud. Seda on siin ka korduvalt öeldud. Seega kehtib neile tootjatele, kes juba toodavad, õigustatud ootuse printsiip, sellepärast et riik on neile tähtajaliselt lubanud seda toetust 12 aastaks. Neile, kes alles plaanivad oma tootmist alustada, õigustatud ootuse printsiip ei kehti. Kas te olete nõus sellega, et põhiseaduslik riive on ikkagi nende tootjate suhtes, kes juba toodavad, mitte nende suhtes, kes alles plaanivad tootmist alustada ja seda toetust taotlema hakata?

Aitäh! Põhimõtteliselt olen ma teiega nõus. Aga õigustatud ootus on ka nendel, kes on investeeringuid teinud, aga ei ole tootjad. Ma olen näinud õiguslikke analüüse, kus nad väidavad, et neil on samasugune õigustatud ootus nagu nendel, kes praegu juba midagi toodavad. Arvamusi ja õiguslikke analüüse on igasuguseid. Lõpuks on ikkagi nii, et kui on selline vaidlus, siis selle peab lahendama kohus. Ma lisan siia juurde, et olemasolevatele tootjatele jääb toetus alles, et kellelgi ei jääks valet arusaama. Nagu öeldud, neilt toetust ära ei võeta ja nad saavad ka üle selle alampiiri, mis on kehtestatud – umbes 1016 gigavatt-tundi 2013. aastal.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud majanduskomisjoni ettekandja! Iga seaduseelnõu puhul peavad olema esitatud seaduse rakendamisega kaasnevate kulude analüüs ja katteallikad. Kõnealuse seaduseelnõu seletuskirjas on kirjas, et seaduse rakendamisel ei ole ette näha otseseid kulusid riigieelarves. Rahandusministeeriumiga läbi rääkides selgus, et käibemaks, mis lisanduks taastuvenergia tasule, läheks ikkagi kaduma. Kui suur see kulu on ja kust tuleb selle katteallikas?

Aitäh! Komisjonis sellist arutelu ei olnud ja mina neid arvutusi näinud ei ole.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud majanduskomisjoni esindaja! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sõlminud Eesti Taastuvenergia Kojaga vastastikuse mõistmise memorandumi, kus lepiti kokku, et tuuleenergia tootjate suhtes piirangut ei rakendata, aga eelnõus on see piirang sees. Kuidas niimoodi juhtus ja kas see ongi ministeeriumil kombeks, et sõlmitakse kokkulepe, aga pärast talitatakse ikka risti vastupidi?

Aitäh! Ma ei saa ausalt öeldes teie kriitikast aru. Ühtepidi te kurdate, et opositsioonist sõidetakse üle ja nendega ei arvestata. See on ka paha, kui teie kolleegi Kalev Kallo ettepanekut sisuliselt arvestatakse, komisjon julgeb ise mõelda ja opositsiooniliikmed saavad oma arvamust avaldada. Tehke palun selgeks, mida te tahate, siis me saame edasi rääkida.

Kajar Lember, palun!

Aitäh! Mina tean, mis mina tahan. Komisjoni esindajana olete ka kriitiline olnud Juhan Partsi sõlmitud memorandumi suhtes, millest on siin täna juba mitu korda juttu olnud. Samuti on seda memorandumit kritiseerinud Konkurentsiamet. Äkki teil on oma seisukoht, miks siis minister sellise tarbijale kahjuliku kokkuleppe sõlmis?

Ma ütlen veel kord, et see ei olnud tarbijale kahjulik kokkulepe. See leevendab igal juhul tarbija kulutusi. Meie töö oli seda lihvida, veel paremaks teha ja n-ö võimalikud augud kinni panna. Nii me olemegi siin teinud oma parema äranägemise järgi. Ma üldse ei vastandaks. Nemad tegid omavahel kokkuleppe, mis hakkab oma elu elama. Ja meil on täielik õigus sinna muudatusi teha.

Peeter Võsa, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! MKM kinnitab, et selle seaduse jõustumisel kulu siiski tekib. Teie seda öelda ei oska, te ei ole näinud arvutusi, kui suur see kulu on. Mis puudutab kokkuhoiu poolt, siis ilmselt on oodata väga pikki kohtuprotsesse ja nende tulemusel arvatavasti ka mingisuguseid väljamakseid. Ju ma olen natuke pika mõtlemisega, aga öelge mulle, kus täpselt see kokkuhoid sellises olukorras on.

Aitäh! Kokkuhoid on selles, et kindlasti ei ole need kohtukulud üle 280 miljoni euro.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Lembit Kaljuvee!

Härra juhataja! Head kolleegid! Kõnesolev eelnõu on minus tekitanud väga palju küsimusi. Miks ma siin puldis olen? Ma ei teagi siin Riigikogus ühtegi eelnõu, milles oleks minu jaoks nii palju vastamata küsimusi üles kerkinud. Ma peaksin mõnes mõttes energeetikaküsimusi jagama, aga mul oli komisjonis küllalt tegemist sellega, kui ma püüdsin jälgida üht või teist muudatusettepanekut, et selle tõelisest sisust ja mõjust aru saada.
Mul on hea meel, et komisjonis tuli otsus selle seaduseelnõu lugemine katkestada. Mille pärast mul hea meel on? Sellepärast, et tegelikult ei ole ei majandusministeerium, komisjon ega ka ettevõtjad aru saanud selle seaduse tõsidusest ja sisust. Natuke rohkem kui kuus aastat tagasi tehti see seadus siin saalis n-ö kirvega valmis. Ministeeriumi poolt oli palju mõistlikum seadus välja pandud, aga Riigikogu tegi iseenese tarkusest sellise seaduse, kus elektrienergia tootmishind oli 26 senti ja taastuvenergia tootjatele anti iga kilovati puhul 84 senti otsa. Mis on selle seaduseelnõu menetlemise juures head? Me õppisime seda, et tõsiseid ja keerulisi seadusi ei tohi vastu võtta n-ö kirvemeetodil, asjad tuleb läbi arutada.
Teine asi, mis minule veel rohkem selgeks sai, on see, et me ei tohi tulla välja sellise seaduseelnõuga, millel on n-ö tagasiulatuv mõju. Me ei pure nendest asjadest läbi, me ei tohi seda kirvega teha ega selliseid seaduseelnõusid siia saali tuua, mis on tagasiulatuva mõjuga.
Kolmas asi, mille ma tahan endale meelde jätta ja meile kõigile, eriti energeetikaga tegelevatele inimestele, südamele panna – see on üks tõsine seadus. See tuleb korralikult läbi töötada, kõik sektorid üksipulgi läbi vaadata ja siis see otsus vastu võtta. Ma arvan, et me ei pea sellega kiirustama, kuna me oleme igasuguseid arve kuulnud. See seadus tuleks sektorite kaupa läbi töötada ja anda signaal liikuda mitte tagasi, vaid ikka edasi. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Tõnis Paltsi!

Lugupeetud kolleegid! IRL-i seisukoht on selles küsimuses lihtne: siin on tarbija, ainult ja ainult tarbija huvi. Aga opositsioon – ja mis seal salata, kohati ka koalitsioon siin saalis – on püstitanud terve rea müüte.
Palun kaheksa minutit!

Palun, kaheksa minutit!

Jutuks tuleb palju müüte. Esimene müüt. Me ei saa võrrelda taastuvenergia tasude vähendamist ja aktsiisi vähendamist. Neid ei saa üldse ühele kaalule panna. Aktsiis jaotatakse riigis ringi sisuliselt sotsiaalsetel eesmärkidel. Enamik taastuvenergia tasudest läheb Keskerakonna "lemmikutele" ehk välisomanikele ja -pankadele ning nende omanikele. See on väga oluline vahe!
Teine müüt. Kaitstakse taastuvenergia investeeringuid kui tohutult kasulikke investeeringuid Eestile. Nendel investeeringutel puudub tegelikult Eesti makromajanduskeskkonnas igasugune tähtsus. Tegemist on väljast tulevate investeeringutega. Kaup müüakse välja, töökohti peaaegu ei looda ja me maksame sellele lõbule lihtsalt oma taskust peale.
Kolmas müüt. Arusaamatu on opositsiooni rõõm selle üle, et hakkpuitu ei saa enam kasutada taastuvenergia tootmiseks. Seda ei saa kasutada seepärast, et meil on küllalt palju taastuvenergiat, ei ole mõtet seda rohkem toota. Tegelikult oleks aga hakkpuidu kasutamine makromajanduslikult suurusjärgu võrra efektiivsem töökohtade loomisel jne.
Neljas müüt. Arusaamatu on osa opositsionääride ja ühe praegu Riigikogusse mittekuuluva erakonna erakordne toetus tuulest vändatavale taastuvenergiale. Tegelikult tuulegeneraatorid ju risustavad meie ilusa kodumaa loodust. Näiteks Lääne-Eesti saartel on pikas perspektiivis turism, suvekodude hooldamisest ja nende teenindamisest tulenev tegevus peaaegu ainuke jätkusuutlik majandusharu. Tuulegeneraatorite paigaldamine saartele töötab otseselt vastu sealse jätkusuutliku majanduse tekkimisele.
Viies müüt. Kohati on väga arusaamatu nii opositsiooni kui ka mõne koalitsiooniliikme negatiivne hoiak Eesti Energia suhtes. Ma küsin teie käest, kelle huve kaitseb Juhan Parts. Kui ta kaitseb Eesti Energia huve, siis kelle vara suurendamise eest ta võitleb? Samas küsin, kelle huve kaitseb taastuvenergia koja, kui ma ei eksi, sotsiaaldemokraadist tegevjuht, kui ta seisab tuuleenergia tootjate vara suurendamise eest. Aitäh teile!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Jaan Õunapuu!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei oleks tulnud siia pulti kõnelema, kui ei oleks olnud eelkõnelejat, keda ma komisjoni selle teema aruteludelt ei mäleta. Mäletan küll seda, et IRL-ist käis vist pool fraktsiooni seda teemat meiega arutamas ja vahepeal vahetus inimene iga poole tunni tagant. Ei tule mina siia pulti kedagi kaitsma, aga need Tõnis Paltsi müüdid, millest ta siin rääkis, tundusid temale endale müüdid olevat. Mina arvan, et paljuski on nendel inimestel, kes on natuke tasakaalukamalt seda eelnõu menetlenud ja sellele otsa vaadanud, teine arvamus. See teema ei ole nii kerge, nagu võiks arvata eelnevast sõnavõtust.
Ma enne küsisin, mispärast on lahkhelid tootjatega eelnõusse sisse jäänud ja kas eelmise aasta juulikuu memorandum ei maksagi midagi. Ma küsisin sedasama ka majandusministeeriumi inimeste käest komisjonis. Nad tunnistasid, et tõepoolest on eriarvamusi, mis peaksid saama silutud peale teise lugemise katkestamist. Ma mõtlen siin just omatarbe temaatikat.
Euroopa energiavoliniku kiri väärib kindlasti märkimist. Me ei saa sellest mööda vaadata, kui me tõsiselt tahame Brüsselist riigiabiluba saada. Mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundub, et majandusministeeriumist tuleb ridamisi ettevalmistamata ja ebakorrektseid eelnõusid, mis vajavad komisjonipoolset väga tõsist parandamist. Selle märk on ka ülejärgmine eelnõu, mis täna siia saali menetlusse tuleb.
Nüüd kahjude küsimusest. Ega me keegi ei tea, mida ettevõtjad selle seaduse vastuvõtmise peale teha kavatsevad. Siin on spekuleeritud kuni 130 miljoni euro suuruse kahjunõuete summaga. On see väiksem, on see suurem, ei oska mina siit puldist öelda. Kuid selge on see, et kõnealuse teemaga peab väga mõistlikult ümber käima. Ja nagu ma härra Toomas Tõnistele oma esimest küsimust esitades deklareerisin, siis eelkõige peame ikkagi arvestama maksumaksjate ehk elektritarbijate huvidega.
Jah, komisjoni jaoks on see olnud väga keeruline eelnõu. Selle märk on ka see, et seletuskiri jõudis komisjoni liikmeteni alles 25. kuupäeval ehk üleeile. Kõik need protseduurid, mis on selle rohkem kui kolme kuu jooksul tehtud, on olnud muutumises ja on kindlasti olnud väga põhjalikud. Aga see ei tähenda, et siin puldis võiks keegi tulla ainult oma tõde kuulutama, nagu me eelmisest sõnavõtust kuulsime.
Oma jutu lõpetuseks julgen öelda, et valitsus pole soovinud elektri hinna alandamisega tegelda, kuigi hoovad on selleks olemas – on see siis aktsiisiteema, on see meie esitatud ettepanek kaotada ära taastuvenergia tasud tarbijate arvetelt.
Palun paar minutit juurde!

Palun, kolm minutit lisaaega juurde!

Selle märgiks andis meie erakonna esimees eelmise nädala neljapäeval uuesti sisse seaduseelnõu, mis peaks inimeste arvetelt kokku hoidma 37 eurot aastas. Ma loodan, et meie esitatud eelnõu ei vääri samasugust saatust ehk koalitsioonipoolset tagasilükkamist, nagu toimus mõni tund tagasi Keskerakonna aktsiiside alandamise eelnõuga.
Soovin MKM-ile edu riigiabiloa taotlemisel. Loodan ka, et ei teki probleeme aastatel 2007–2012 makstud taastuvenergia tasudega, kuna selle viieaastase perioodi jooksul ju tegelikult seda luba ei olnud. Ja oleme ausad, seda luba ei käidud ka küsimas. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Igor Gräzini!

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Kui kolleeg Tõnis Palts ei oleks praegu rääkinud, oleks ka minul jäänud see jutt rääkimata. Lihtsalt sealt, kus tema pooleli jäi, peaksin mina edasi rääkima. Probleem on tuuleenergias ja Saaremaas, Muhumaas, Hiiumaas, kogu Läänemaas tervikuna. Ma tahan teie tähelepanu juhtida sellele, mida Tõnis tegelikult ütles. Ma lihtsalt rõhutan seda veel kord, sest see tundub nii oluline teema, mis ei kao kuskile ära.
Kuna see teema puudutab tuuleenergiat, siis ma tahan rõhutada, et üks käibivaid müüte on see, et tuuleenergia on keskkonnasõbralik. Tuuleenergia on tänapäeval üks saastavamaid energialiike ja ma juhin teie tähelepanu põhiaspektidele. Miks sellest juttu on? Sellepärast, et üks tuuleenergiat tootev firma on aastaid üritanud neid oma jurakaid Muhu saarele üles panna, aga tänu Muhu inimestele ja ka Tallinna Tehnikaülikooli energeetikutele, eesotsas professor Rein Oidramiga, on suudetud see asi kuidagi ära hoida. Aga selle n-ö Muhu diskussiooni käigus on tuuleenergia kahjulikud faktorid väga selgelt välja tulnud. Lühidalt öeldes on ainus taastuv komponent tuuleenergia puhul see, mida kõige vähem vaja on ja mis on kõige ebaolulisem, nimelt tuul, ülejäänu ei taastu.
Esimene moment, millest Tõnis rääkis, on keskkonna visuaalne saastamine. Need, kes tulevad Virtsu mere, st Kuivastu poolt, teavad väga hästi, kui kole see kõik välja näeb, kusjuures enamik neist ei käi ju veel ringi. Järgmine visuaalne efekt on nn flikeerimine, mida me näeme Peterburi poole sõites. See virvendamine silmades toob tegelikult nii autojuhtidele kui ka kohapeal viibivatele inimestele kaasa väga negatiivseid tagajärgi tervisele ja tekitab mõnikord ka liiklusohtlikke olukordi. Kolmandaks, generaatorid, mida nendes tuulikutes kasutatakse, sisaldavad väga kahjulikke aineid ja tegelikult on tuulegeneraatorite tootmine ise vägagi keskkonda saastav tegevus.
Nüüd ma rõhutan viimast momenti, millele pööratakse millegipärast kõige vähem tähelepanu. Jutt on tuulegeneraatoritega kaasnevast turbulentsist. Kui siin oleks tuulik ja siitpoolt puhuks tuul sisse, ütleme, 10 m/s, siis selle tuuliku taga oleks 3–4 m/s lihtsalt sellepärast, et energia kuluks tuulikutiibade keerutamise peale ära. See reaalne tagajärg, mis tuuliku taga tekib – mul oli koolis füüsika kolm, aga minu teada on selle asja nimi turbulentsi kapillaarsus. Ühesõnaga, selle kapillaarsuse tõttu tekib siin rõhkude vahe, mis ulatub oma slepiga näiteks Virtsu kandis põhimõtteliselt 15–20, mõnikord ka 30 kilomeetrini. Reaalsuses tähendab see seda, et tekib rõhkude vahe ja teatav barjäär, millest igasugused väiksed putukad, näiteks mesimummud, ei saa läbi lennata. Aga kui ei ole mummukesi, siis ei ole ka linnukesi, kes neid sööksid. Ja kui linnukesi ei ole, siis lähevad tuuliku taga olevad põllud kõikvõimalike kahjurite mõju alla.
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Ma väga soovitan, kuna ma näen, et paljudel meist on arvutid käepärast, et vaadake palun filmi, mille pealkiri on "Silent Fields", eesti keeles "Vaikivad põllud". See on Saksamaal tehtud film, kus räägitakse põldudest, mille suurus ulatub sadadesse hektaritesse ja mis on nagu tõelised põllud, ainult selle vahega, et seal on täielik vaikus. Seal linnud ei laula ja kui sinna juhtub sattuma mingisugune looduslik kahjur, siis need põllud hävivad. Vaikivad põllud – see on see looduskeskkond, mis jääb 15, 20, 30 kilomeetri kaugusele tuuliku taha. Me näitasime koos professor Oidramiga seda filmi ja ka pilte Muhu inimestele. Nemad on targad, nutikad ja said kohe aru, et niisugust jama nemad küll ei taha. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Ma ei oleks siia pulti tulnud, kui siin ei oleks käinud Tõnis Palts ja Igor Gräzin ning teema ei oleks tõsine. Ma ei taha oma sõnavõtus kuidagiviisi kritiseerida tuuleenergiat olemuslikult, sellepärast et nii hästi kui Igor Gräzin sellest aru saab, mina sellest aru ei saa. Aga ma tean seda, et sõjalisest seisukohast on tuulikud Eesti riigile kahjulikud, sest tuulikute varjus võib vastane tuua kopteritel meie vahetule piirile õhudessandi ja meie radarid ei pruugi seda näha. Teine probleem on see, et kui me liitlased tahaksid maandada oma laevadelt meie maavägede operatsioonide kaitseks kopteridessanti, siis tuulikud segavad kopteridessanti radaritest madalamal ehk vastase õhutõrjele kättesaamatus kõrguses. Maastikku lugedes on tuulikud sõjalisest seisukohast võttes väga halb faktor. Aga mitte see ei ole põhiline. Ma lihtsalt proovisin näidata oma seotust tuulikutega, mis puudutab minu praegust tööd Riigikogus.
Ma tahan rääkida olukorrast laiemalt. Viimasel ajal on energeetikateemad olnud väga tõsine vaidluskoht. Keskerakond võitleb elektriaktsiisi alandamise eest kõigi tema käes olevate vahenditega. Tõnis Palts kaitseb Eesti Energiat ja ütleb, et käed eemale sellest ettevõttest, sest see on hea, tubli, tore ja justkui meie kõigi oma. Aga ma küsin vastu. Me oleme praegu probleemi ees, kus me räägime taastuvenergia tasudest ja nende vähendamisest. Tegelikult me mõtlesime ju need taastuvenergia tasud ühel hetkel välja ja andsime taastuvenergiale suhteliselt normaalsed arenguvõimalused Eestis. Vanasõna ütleb, et vaene ei pea olema, aus pead olema. Eks see tõsi ju on, et ka Keskerakond oli valitsuse liikmena selle juures, kui taastuvenergia programm Eestis käivitati. Praegu on taastuvenergia tasude temaatika tõepoolest löögi all. Ühest servast räägitakse sellest, et Eesti riigi majanduskeskkonna usaldusväärsus on löögi all, kui me midagi muudame. Teisest küljest on laual see, et me peame maksma toetust kellelegi, kelle äri kompenseerimiseks me kõik ehitame oma ühisest rahakotist samas mahus energiatootmisvõimsusi veel juurde. Teatavasti peab näiteks tuuleenergia puhul kompensatsioonimehhanism olemas olema. See peab olema tasakaalustatud, et ei tekiks puudujääki sellel hetkel, kui tuult füüsiliselt ei ole.
Kogu see pikk jutt viib välja selleni, et vahel tekib mul küll mõte, et me vist ei ole väga mõistlikud inimesed või meil puudub oskus näha suurt pilti. Me kogu aeg viskleme kusagil, ei tee tegelikult normaalseid otsuseid ja siis ise ka imestame, et kuidas see jälle niimoodi minna sai. Päevselge on see, et kui Tõnis Palts kaitseb Eesti Energiat ja ütleb, et hakkpuidu põletamine põlevkiviahjus on väga mõistlik tegevus, siis sellega ei saa ma küll nõus olla. Olin ise majanduskomisjoni liige, kui seda teemat arutati, ja tunnistan, et võib-olla olin ka mina sellel hetkel rumal. Aga kui metsast võetakse maha puitu, et viia seda ahju põletamiseks, siis on ju päevselge, et see harvester, mis metsa sõidab, korjab sealt ikka palgi välja. Harvester ei ole konstrueeritud selleks, et korjata sealt oksi. Ja nii need palgid hakkasidki meil kenasti ahju sõitma, mis tähendas tegelikkuses seda, et näiliselt sai metsaomanik justkui natuke rohkem raha, aga puidu hinnad Eesti Vabariigi territooriumil läksid üle mõistuse paigast ära. Vaesed inimesed pidid hakkama ka küttepuude eest maksma 800 krooni tihumeeter, mis on ju täiesti mõistusevastane.
Ma võtan lisaaega ka, ega ma niisama hakkama ei saa.

Kui palju te soovite?

Kolm minutit.

Kas olete kindel?

Kindel.

Palun, kolm minutit!

Aitäh! See kõik on meid tänaseks viinud sellisesse olukorda. Oleme ausad – ka see elektrienergia vabale turule ülemineku aktsepteerimine Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistel on ju järjekordne näide sellest, et ega me ei saanud aru, mida me teeme. Ja nüüd me oleme olukorras, kus hea ei ole justkui enam kellelgi. Ainult selle vahega, et opositsioonis olles on mõistlik ja mõnus karjuda, et meil ei ole hea. Koalitsioonis olles on mõistlik ja mõnus öelda, et kõik need, kes karjuvad, et meil ei ole meie energeetikaturul hea, on rumalad. Ega koalitsioonil ei olegi teist valikut. Opositsioonil ka ei ole, tema asi ongi kritiseerida.
Aga summa summarum, mis meil siis on juhtunud? Meil ei ole seda vaba turgu, sellepärast et me toodame siin sisuliselt ikka ise seda elektrienergiat tuulikute, põlevkiviahjude või millega iganes. Me hakkasime ühest konkreetsest päevast mängima vaba turgu ja me ei osanud Euroopa Liidust küsida endale natuke pikemat üleminekuaega. Vähe sellest, meie üleüldine poliitiline kultuur ei võimalda ka ühiskonnaga dialoogis olla, et inimeste, väikeettevõtete ja keskmiste ettevõtete jaoks, kes Eesti majanduse seisukohalt siiski ka olulised on, otsida mingeidki lahendusi, kuidas see 10–12 aastat tagasi tekitatud vabaturuämber ühiselt üle elada. Seda diskussiooni me ei tee. See meid ei huvita, sellepärast et meie oleme nii otsustanud, et vabaturg on hakanud kehtima, ja olge nüüd kõik tasa.
Praegu on positiivne see, et nende taastuvenergia tasude puhul on siiski tekkinud mingisugune dialoog. Otsitakse lahendust, et ühest küljest ei halveneks riigi väljanägemine ja teisest küljest teise osapoolega ehk taastuvenergia turul osalejatega, ärimeestega siiski kokku leppida see, et teeme midagigi. Kui me selle suudaks ära teha – seetõttu minu meelest selle eelnõu lugemine vist katkestatakse –, siis järgmisena võiksime kõik koos mõelda selle peale, et meie majandusstruktuuri puhul ei ole normaalne, et elektrienergia, mida me ise toodame, maksab meie inimesele ning väikeettevõttele ja keskmisele ettevõttele (suurettevõtted on juba ammu vabal turul) sama palju või grammi võrra vähem kui põhjamaal Soomes. Soome ja Eesti ei ole ju majanduslikult võrreldavad. Saage aru, me peame arvestama, et me ei ole üksinda maailmas. Ja nendes küsimustes, mis puudutavad läbilõikavalt kogu ühiskonda, on need siis ettevõtjad, pensionärid või kes iganes, ei saa olla sellist asja, et me ei tunnista, et me ei osanud teha kümme aastat tagasi õiget otsust. Õpime sellest. Ja ütleme siis niimoodi, et ma ei ole rahul oma elektriarvega. Ma jään seda kordama igal hetkel, kui ma saan kusagiltki pulti pugeda. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Imre Sooääre!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Tulin teie ette kõnepulti spontaanselt, kuna mitmed kolleegid rääkisid väga olulistel teemadel, mis seondusid saarte ja tuulikutega. Ma ei ole isiklikult tuulikute poolt ega vastu. Küll aga tahan rääkida kahest aspektist, mida võib-olla eelkõnelejad ei toonud piisavalt hästi välja ehk mis ei tulnud siinsest debatist selgelt välja.
Ühte nendest kahest aspektist nimetaksin ma kilukarbi efektiks. Kõik teavad, et Nõukogude ajal oli Tallinna kilu karbil Tallinna siluett. See ei olnud kuulus mitte ainult üle terve Nõukogude Liidu, ka pool Ida-Euroopat ostis seda. Ja kõik mäletasid seda toodet imekauni Tallinna silueti järgi. See tähendab, et keskkonna visuaalsel kujundil on inimeste jaoks oma kindel kaubamärgiline või emotsionaalne väärtus ja miljööväärtus. Teatavasti on näiteks Tallinnas kehtestatud planeeringutele piirang, et ükski kõrghoone ei tohi olla kõrgem kui Oleviste kiriku torn, ja üldiselt sellest ka lähtutakse. Saartel on ka imekaunid looduslikud vaated ja mina räägin siin tuulikute paigaldamise asukohast, mis võib teinekord jäädavalt ära rikkuda sellesama kilukarbi efekti ja tekitada visuaalset reostust. Me kõik teame, milline imeline vaade on Pühajärvel. Kui see Pühajärv, mida me kõik teame imekauni loodusliku kohana, oleks tuulikuid täis pikitud, rikuks see sealse visuaalse pildi igaveseks. Sellised probleemid on saartel mõne planeeringu puhul tekkimas. Ma mäletan, et näiteks üsna paljudel Kuressaare elanikel oli nurinat selle üle, kui otse keset linna paigaldati piirivalveradar, mis tegelikult Kuressaare siluetti rikkus. Nüüd on keset linna üks monstrum, mille oleks võib-olla saanud teise koha peale paigaldada. Igaühel on oma arvamus ilust. Kas meil on vaja mõnda siluetti kaitsta või paneme igale poole ka mobiilimastid püsti? Ehk pole vahet? Ma räägin seda just seetõttu, et paljud inimesed väikesaartel on just nimetatud visuaalse reostuse pärast sõna võtnud. Sellest ka suur vastuseis Muhu saarel, kuna tuulik rikub maaomanike kruntidelt paistvat vaadet.
Teine aspekt, mis tuulikutega seostub – see tõmbab piirkonna kruntide kinnisvarahinda alla. Nimelt on nii Taanis kui ka teistes riikides trend selline, et kui kinnistule on paigaldatud tuulikud, siis langeb kinnisvarahind nende vahetus lähikonnas, sest sinna ei taheta enam naljalt omale suvilakrunti osta. Me peaksime väga läbi mõtlema seadused, mida me kehtestame, et mitte tekitada olukorda, kus mõned maaomanikud kannatavad põhjendamatult oma maa müügihinna languse tõttu, sest sinna lähedale on tekitatud visuaalset reostust.
Ma räägin ainult asukohast, kuhu tuulikuid paigaldada, mitte rohelisest energiast. Ma ise leian, et Eesti on piisavalt väikese rahvaarvuga ja piisavalt suure territooriumiga riik. Võrreldes Kesk-Euroopa riikidega, mis on üleasustatud, peaks Eestis olema piisavalt kohti, kuhu saab tuulikuid ka niimoodi paigaldada, et omanikele ei teki olulisel määral visuaalset reostust ja selle tõttu maa hinna langust. Kui see teema on ka sellest aspektist lähtuvalt kohalikes volikogudes läbi arutatud, saadud rahva konsensus ja mõeldud ka pikaajaliste efektide peale, siis ma isiklikult ei näe, et kellelgi peaks midagi olema nende tuulikute vastu. Rõhutan, et väga põhjalikult tuleks läbi mõelda need laiemad keskkonnamõjud, mis avalduvad tuulikute paigaldamisega konkreetsetesse asukohtadesse. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume nüüd eelnõu 318 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on laekunud kokku 14 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Teine muudatusettepanek on Kalev Kallolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Ülejäänud muudatusettepanekud on kõik laekunud juhtivkomisjonilt – kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes, kaheteistkümnes, kolmeteistkümnes ja neljateistkümnes. Seega oleme eelnõu 318 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud. Määran eelnõu 318 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 13. märtsi kell 17.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse nimel kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõusse on koondatud regulatsioonid, mis on ajendatud mitmest Euroopa Liidu algatusest.
Esiteks keelatakse Euroopa Kohtu otsuse kohaselt kindlustuslepingus riskide hindamisel mehi ja naisi erinevalt kohelda. Kuni 21. detsembrini 2012 oli erinev kohtlemine haiguskindlustuse, õnnetusjuhtumikindlustuse ja elukindlustuse lepingute sõlmimisel lubatud. Selle eelnõu järgi jäävad erandid lubatuks haiguskindlustuses, kus maksete ja hüvitiste määramisel tohib siiski arvesse võtta riske, mis on iseloomulikud vaid ühest soost isikutele.
Teine oluline muudatus tuleneb Euroopa Komisjoni otsusest. Muudetakse kindlustusandjate omavahendite miinimumnõudeid ja tõstetakse omavahendite normatiivi arvestamisel kasutatavaid piirmäärasid. Euroopa Komisjon vaatab igal aastal need suurused üle. Piirmäärasid tõstetakse, kui Euroopa tarbijahinnaindeks vaatlusalusel perioodil ületab 5%. Eesti kindlustusandjatele tähendab see seda, et kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks peab neil olema omavahendeid vähemalt 3,7 miljonit eurot senise 3,5 miljoni euro asemel.
Kolmandaks antakse Finantsinspektsioonile õigus karistada panku ja teisi finantsasutusi, kui need ei täida Euroopa Liidu väärtpaberituru ja makseteenuste valdkondade otsekohalduvatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Lembit Kaljuvee!

Härra juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjoni istungil arutati seda eelnõu esmaspäeval, 18. veebruaril. Istungit juhatas komisjoni esimees Kaja Kallas, kohal olid komisjoni liikmed ja komisjoni sekretariaat. Kutsutud olid rahandusminister Jürgen Ligi koos Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialisti Kristiina Kubjaga ja rahandusministri nõuniku Kätlin Atoneniga. Komisjon kuulas ära rahandusminister Jürgen Ligi ettekande. Põhimõtteliselt kandis minister selle ettekande sisu ka praegu suures saalis ette. Toimus lühike arutelu, kus rahvasaadikud said oma küsimustele vastused ja neil oli võimalik teha asjakohaseid märkusi.
Komisjon tegi järgmised otsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda täna, 27. veebruaril (see oli konsensusega tehtud otsus), seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada (samuti konsensuslik otsus) ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. märts (samuti konsensuslik otsus). Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 349 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. märtsi kell 17.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Riigikogu liikmed! Valitsus esitab kaubandusliku meresõidu seaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu põhineb Euroopa Liidu õigusel, täpsemalt öeldes, Euroopa Liidu määrusel, mis puudutab reisijate meritsi vedajate vastutust õnnetusjuhtumite korral. Eelnõu näeb ette, et rahvusvahelistel liinidel reisijateveoga tegelevatel vedajatel peab olema kindlustus, mis tagab, et õnnetusjuhtumite korral on reisijatele võimalik maksta rahalist kompensatsiooni.
Kuigi Euroopa Liidu määrus on otsekohalduv ja ka need kohustused otsekohalduvad nendele ettevõtetele, on siiski vaja teha muudatusi Eesti õiguses. Kaubandusliku meresõidu seaduses tehakse täiendused, mis kehtestavad vedaja vastutuse piirmäära (ühe reisija kohta umbes 285 000 eurot). Samuti kohustab eelnõu Veeteede Ametit kui riigisisest pädevat asutust väljastama vedajale nõuetele vastava poliisi. Riigilõivuseaduse muudatusega kehtestatakse 40 euro suurune riigilõiv kindlustus- või garantiilepingu kehtivuse tõendi taotluse läbivaatamise eest. Meresõiduohutuse seadust täiendatakse reegliga, mille alusel Veeteede Amet saab võimaluse kindlustuspoliisi olemasolu kinnitava tõendi puudumise korral laeva kinni pidada.
See oli eelnõu lühiülevaade. Teeme ettepaneku seda eelnõu toetada.

Head ametikaaslased, kas teil on ministrile küsimusi? On. Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh! Hea minister! Ma ei tahaks küll teid rohkem täna küsimustega piinata, aga küsin siiski. Minu küsimus tuleneb seletuskirja preambulist, kus on öeldud, et majanduskomisjonis tehti see eelnõu väga põhjalikult ümber ja muudeti sellega seoses ka seletuskirja. Öelge, palun, kas ministeeriumis jääb pädevusest nii palju puudu, et te ei saa korralikku eelnõu meie laudadele toodud, mistõttu komisjon peab nii suurt tööd tegema!

Aitäh selle küsimuse eest! Ma kuulasin, muide, eelnevat debatti. Siis oli seesama jutt, et ministeerium esitab justkui tehniliselt vigase eelnõu. Kui teile ei meeldi eelnõu sisu, ärge siis norige, justkui juristid – ja neid ei ole üks, vaid terve valitsusaparaat – ei suudaks korralikku eelnõu tekitada. Sama lause käib ka selle eelnõu kohta. Kust otsast komisjon siin midagi põhimõtteliselt ümber töötas? Normitehniliselt või vormiliselt võib asju esitada nii- või naapidi, see on tihtipeale maitseasi. Kui teile ei meeldi eelnõu sisu, siis nii öelgegi. Kui te näiteks eelmise arutelu puhul soovisite tõsta tarbijate makstavat elektri hinda, siis oleksite võinud nii öeldagi, et teil on soov, et elektri hinda tõstetaks. Te tahate venitada selle taastuvenergia tasu vähendava eelnõu menetlemise käiku ja siis te otsite kümmet süüdlast.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan ülevaate komisjoni tööst eelnõuga 353, kaubandusliku meresõidu seaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Arutasime seda komisjonis s.a 21. veebruaril. Eelnõu tutvustas meile minister Juhan Parts koos lennundus- ja merendusosakonna juhataja Tarmo Otsaga ning merendustalituse peaspetsialisti Anton Meritsaga. Majanduskomisjon esitab selle eelnõu komisjoni töörühma ettepanekul ja eelnõu algataja nõusolekul esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu on normitehniliselt korrastatud, eesmärgiga tagada õigusselgus. Eelnõus on tehtud mõned sisulised täpsustused, samuti on eelnõu läbi teinud esmase keelelise korrektuuri parlamendi kantselei keeletoimetuses.
Komisjon võttis vastu otsused. Otsustati saata kaubandusliku meresõidu seaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimesele lugemisele eelnõu algataja nõusolekul muudetud kujul koos uue seletuskirjaga 27. veebruaril ehk täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. märts 2013. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on üks küsimus. Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh! Hea komisjonikaaslane! Kui majandusministeeriumi inimesed selle eelnõu arutelult lahkusid, jäi komisjon arutama veel protseduurilist poolt. Palun tutvustage Riigikogule, mis olid need muudatused, mis komisjon sisse viis, võrreldes nendega, mis majandusministeeriumist tulid!

Eks seal mõned muudatused võib-olla olid. Ma tahan ekstra välja tuua selle, et esialgu räägiti eelnõus ainult rahvusvahelise vedaja kohustusest tagada kohustuslik kindlustussumma. Kuna see määrus annab võimaluse kehtestada teatud erandid riigisisestel liinidel sõitvatele laevadele, mis muidu oleksid ka juba sellest aastast pidanud selle kindlustussumma tagama, siis tegime muudatuse, mis annab A-klassi reisilaevadele selle kindlustussumma tagamiseks ajapikendust 2017. aasta 1. jaanuarini ja B-klassi reisilaevadele kuni aastani 2019.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 353 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. märtsi kell 17.
Esimene lugemine on lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lubage mul teile tutvustada võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Loomulikult saan ma ka selle eelnõu puhul sissejuhatuseks öelda, et tegemist on väga hea eelnõuga.
Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL, mis käsitleb hilinenud maksmisega võitlemist äritehingute puhul. Euroopa Liidus on hilinenud maksmine ja ebamõistlikult pikad maksetähtajad ettevõtjatevaheliste ning ettevõtjate ja riigi vaheliste tehingute korral tõsine probleem. Probleemi ulatus on liikmesriikides väga erinev. Euroopa maksetavade uuring näitas, et probleemid on märkimisväärselt teravamad just lõunapoolsetes riikides. Näiteks on Kreekas keskmine makseviivitus erasektoris 40 ja avalikus sektoris 114 päeva, Itaalias erasektoris 30 ja avalikus sektoris 90 päeva ning Hispaanias vastavalt 27 ja 80 päeva. Põhja-Euroopas on olukord parem. Kui me vaatame Eesti näitajaid, siis erasektoris on see aeg keskmiselt 15 ja avalikus sektoris 10 päeva.
Direktiivi peamine eesmärk ongi tõhustada hilinenud maksmisega võitlemist Euroopa Liidus tervikuna. Selleks on direktiivis ette nähtud mitmeid meetmeid, millega üritatakse parandada võlausaldaja positsiooni ning muuta makseviivitus võlgniku jaoks ebamugavaks. Makseviivitusega kaasnevad eelnõu kohaselt võlgnikule senisest negatiivsemad tagajärjed, mis peaksid mõjuma võlgnikule hoiatavalt ning makseviivitusi ära hoidma.
Järgnevalt räägin peamistest muudatustest. Minu hinnangul on direktiivi ülevõtmisega kaasnev põhimõtteline uuendus see, et luuakse võla sissenõudmise kulude kindlaksmääratud summa hüvitamise regulatsioon. Võlausaldajale antakse õigus nõuda võlgnikult makseviivituse korral hüvitist 40 eurot nõude käitlemise kulude eest. Kui sissenõudmiskulud ületavad 40 eurot, siis on need võimalik võlgnikult sisse nõuda üldise kahjuhüvitamise regulatsiooni alusel. Regulatsiooni kohaldatakse ainult majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele.
Samuti sätestatakse majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele maksimaalsed maksetähtajad, millest kõrvale kalduda on lubatud vaid piiratud juhtudel. Ettevõtjatevahelistes tehingutes ei või maksetähtajad ületada üldjuhul 60 päeva, kuid teatud tingimustel on võimalik tähtaega pikendada. Selleks peab olema sõnaselge kokkulepe ning pikem tähtaeg ei tohi kõiki asjaolusid arvesse võttes olla võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Tehingutes, mille üks pool on avaliku sektori esindaja, on üldine tähtaeg 30 päeva. Seda on piiratud juhtudel lubatud pikendada kõige rohkem 60 päevani.
Kolmanda olulise muudatusena toon välja seadusjärgse viivisemäära tõstmise. Praegu on seadusjärgne viivisemäär teatavasti võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär pluss 7%. Tulevikus on see viiteintressimäär pluss 8%.
Sätestatakse majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele maksimaalsed kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmise või ülevaatamise tähtajad, milles võib kokku leppida juhul, kui maksetähtaeg hakkab kulgema pärast kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmist või ülevaatamist. Üldjuhul on maksimaalne kokkuleppeline tähtaeg 30 päeva. Sellest kõrvale kalduda on lubatud vaid piiratud juhtudel. Lisaks loetakse tühiseks majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud kokkulepped viivise nõudmise õiguse välistamise kohta, samuti piiratakse võimalusi leppida kokku seadusjärgsest viivisest madalamas viivisemääras.
Need muudatused, mis ma teile ette lugesin, ongi peamised eelnõuga tehtavad korrektiivid Eesti õiguskorras. Meil on hea meel toetada õiguskomisjoni ettepanekut esimene lugemine lõpetada ja eelnõu loomulikult ka seadusena vastu võtta. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon vaatas eelnõu läbi 18. veebruaril 2013. Arutelul viibisid Justiitsministeeriumi nõunik Madis Timpson ja Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kristiina Koll. Kõike, mis puudutab eelnõu sisu, selgitas minister väga põhjalikult ja hästi. Tegemist on direktiivi ülevõtmisega.
Komisjonis tekkis küll üks vaidluse või õieti küsimise koht. Kuna see on maailmavaateline küsimus, siis ma lihtsalt juhin sellele tähelepanu. Asja n-ö mitteliberaalne aspekt seisneb lühidalt öeldes selles, et praegu sekkub õigus eraõiguslikesse suhetesse. Samal ajal on võla maksmise või lepingu täitmise tähtaeg tegelikult poolte vaba kokkuleppe küsimus. Seda enam, et sageli on selle maksetähtaja reguleerimine – kas see on pikem, lühem vm – kindlasti väga oluline lepinguline tingimus ja läbirääkimiste objekt. Praegu aga kehtestatakse teatav piir. Nii et tegemist on millegi mitteliberaalsega. Samas tuleb silmas pidada, et paljudes Euroopa Liidu osades, eriti lõuna pool, on maksetähtajad üle läinud vahel ikka ebaloomulikult palju ja äri ajada on seal raske. Nii et selle direktiivi positiivne aspekt on tema selge suunatus Kreeka, Itaalia, Hispaania ja teiste Euroopa lõunapoolsete riikide vastu. Ühest küljest on tegemist liberalismivastase regulatsiooniga, aga teiselt poolt on see põhja õiguskultuuri pealesurumine Lõuna-Euroopa riikidele, mida tegelikult oleks vaja.
Meil ei ole mingisugust põhjust sellest direktiivist midagi karta, sest meie inimesed ja firmad maksavad võlgu nagu kord ja kohus. Järelikult, meie jaoks see midagi ei muuda. Lõuna-Euroopale paneb see siiski teatavad kohustused ja koormised täiendavalt peale, niivõrd kui seda direktiivi saab otseselt ellu viia.
Olles selle asja selgeks vaielnud, langetas õiguskomisjon otsuse, et see eelnõu suunatakse täiskogu istungi päevakorda, mida on ka tehtud, ja tehakse ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused langetas komisjon konsensuslikult. Tänan!

Teile on küsimus. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. Te olete suur õiguse asjatundja ja tõite näite, et see direktiiv tähendab põhjapoolsete riikide käitumiskultuuri pealesurumist lõunapoolsetele riikidele. Kas te oskate prognoosida või anda mingitki hinnangut, kas see direktiiv saavutab ka edu?

Ma loodan, et see saavutab moraalse edu vähemalt selles mõttes, et kehtestatakse ikkagi reegel, mida seniajani ei ole eksisteerinud. Tegelikult peaksid töötama kokkulepped ja tavaline tsiviilprotseduur. Mul on selline tunne, et on riike, kus see tavaline protseduur ei tööta. Ka justiitsminister viitas sellele, ta nimetas Itaaliat, Kreekat ja teisi riike. Eks tulevik näitab. Ma ei usu, et iseenesest direktiiv ja selle ülevõtmine eraõiguses mingi radikaalse murrangu kaasa toob, sest alati on võimalik mingisugune opt-out. Kui ikkagi kaks poolt omavahel otsustavad teisiti, siis tegelikult riik siin vahele tulla eriti ei saa. Aga ma hindan väga kõrgelt seda, et vähemalt on see sõnum saadetud ja öeldud, et võlgadega lõpmatult venitada ei saa. Teine asi, tegelikult on ka 40 eurot minu meelest väga tähelepanuväärne summa. Võlausaldajal, kellega halvasti käitutakse, on võimalus lasta oma menetluskulud ja lõivud kohe ära maksta. Selles mõttes on see samm edasi.

Hea ettekandja, kas te võite öelda ka muudatusettepanekute esitamise tähtaja?

Õige! Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 6. märts kell 16. Vabandust, see oli teisel lehel!

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 372 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. märtsi kell 16.
Selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi järgmise, üheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lubage mul kõigepealt anda edasi välisministri vabandused! Ta palub vabandust, et ta ei saa teie ees olla. Kuna avalik teenistus on siiski ühel või teisel moel seotud ka Justiitsministeeriumiga, siis on minul au nüüd teile seda eelnõu tutvustada.
Eelnõu peamine eesmärk on muuta välisteenistuse seadust nii, et oleks võimalik sõlmida välisesindustes töötavate haldusteenistujatega tööleping. Kokku on neid inimesi 66. Haldusteenistujad on välisteenistuse seaduse tähenduses välisesinduses mittediplomaatilisel ametikohal töötavad teenistujad, st sekretärid, autojuhid, haldusspetsialistid. Kehtiv välisteenistuse seadus käsitleb välisesinduses töötavat haldusteenistujat üksnes avalikus teenistuses oleva ametnikuna. Kuna välisteenistuse seadus on eriseadus avaliku teenistuse seaduse suhtes, ei saa ilma välisteenistuse seadust muutmata välisteenistuses põhimõttelisi muudatusi teha. Seega, ilma seda seadust muutmata ei saaks Välisministeerium täies mahus kaasa minna uue avaliku teenistuse seaduse alusel 1. aprillist 2013 käivitatava reformiga. Selle reformi üks aluspõhimõtteid on see, et isikud, kes ei teosta avalikku võimu, teevad edaspidi ametiasutustes tööd töölepingulistes suhetes. 1. aprillist hakkavad töölepingu alusel töötama ka Välisministeeriumi peamajas töötavad haldusteenistujad, keda on kokku 115. Seega puudutab reform kokku 181 inimest ehk 34% välisteenistusest.
Eelnõu ettevalmistamisel oli eesmärk säilitada ka ühtne välisteenistuse süsteem. Välisteenistuse seadus kui eriseadus kehtestab ühtsed välisesindusse lähetamise põhimõtted ja sotsiaalsete tagatiste paketi, näiteks kolimis- ja majutuskulude katmine, vanematega kaasas olevate laste koolituskulude katmine jne, seda nii diplomaatidele kui ka haldusteenistujatele. Kuigi välisesinduses töötavad haldusteenistujad hakkavad 1. aprillist 2013 töötama töölepingu alusel, kohaldub neile ka edaspidi välisteenistuse seadus. Töölepingu seadust kohaldatakse neile niivõrd, kuivõrd välisteenistuse seadusega ei nähta ette teisiti. Välisteenistuse seaduse muudatused ongi põhiosas seotud töölepingule viitava sõnastuse lisamisega haldusteenistujaid puudutavatesse sätetesse. Avaliku teenistuse seadust muudetakse eelnõuga üksnes selle rakendussätte osas, mis puudutab välisteenistuse seadust.
Ettepanek on eelnõu jõustada, kui Riigikogu seda õigeks peab ja jõuab seda teha, 1. aprillist 2013, nii nagu ka teised avaliku teenistuse seaduse sätted. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni!

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu arutelu enne esimesele lugemisele saatmist toimus väliskomisjonis s.a 19. veebruari istungil. Eelnõu sisu ja eesmärke tutvustas komisjoni liikmetele välisminister Urmas Paet. Lisaks olid eelnõu arutelu juurde kutsutud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo vanemjurist Mare Tropp ja välisministri nõunik Priit Kallakas.
Arutelu komisjonis keskendus peaasjalikult nendele küsimustele, mis puudutasid just muudatusi ja nende kooskõla avaliku teenistuse seadusega. Komisjoni liikmed said oma küsimustele ammendavad vastused. Arutelu lõpul tegi komisjon Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu 366 esimene lugemine Riigikogu täiskogu kolmapäeva, 27. veebruari päevakorda ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Samuti tegi komisjon ettepaneku määrata eelnõu 366 esimese lugemise lõpetamise korral muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kuus tööpäeva, tähtaeg on seega s.a 7. märts. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 366 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 366 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 7. märtsi kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli regionaalminister Siim Valmar Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kehtiv kohanimeseadus jõustus 1. juulil 2004. Seaduse põhieesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Seaduse rakendamisel on aga ilmnenud, et mõnda seaduse sätet on võimalik mitmeti tõlgendada. See ei ole taganud kohanimede ühtlustatud kasutamist ega määramist. Eelnõu ongi tingitud vajadusest ajakohastada ning täpsustada kohanimede määramise ja kasutamise regulatsiooni. Suures osas on eelnõuga kavandatavad muudatused tehnilist laadi, mis abistavad kohanime määrajaid sellega seonduvate toimingute tegemisel. Ma toon välja eelnõus plaanitavad olulisemad muudatused.
Esiteks, eelnõuga vähendatakse ruumiandmete seadusest tulenevalt omavalitsuste tööd maaüksustele kohanimede määramisel. Ruumiandmete seadus näeb ette, et koha-aadressis kasutatavad kohanimed on ainult ametlikud kohanimed kohanimeseaduse tähenduses ehk kohanimede määramise nõue laieneb ka maaüksustele koha-aadressi määramisel. See tähendab, et kõigile maaüksustele tuleb kehtiva kohanimeseaduse ja hiljaaegu Riigikogus vastu võetud ruumiandmete seaduse koostoimes kohanimi määrata igal juhul. Eelnõus toome välja erandid, millal maaüksus ei ole kohanimekohustusega objekt. Need on juhud, kui maaüksus on adresseeritud aadressikoha järgi, maaüksus on moodustatud tehnilise objekti teenindamiseks, maaüksusel ei paikne adresseerimist vajavaid objekte või maaüksus ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Maaüksuste enamiku moodustavadki pigem tehnilisi objekte teenindavad maaüksused ja vaid väike hulk on neid, mis eelnõu alusel jääksid kohanimekohustusega maaüksusteks. See vähendab oluliselt omavalitsuste tööd maaüksuste kohanimede korrastamisel, kuna kõigile üksustele ei pea eraldi kohanimesid määrama.
Teiseks lihtsustatakse kohanime määramise menetlust ja vähendatakse sellega töömahtu. Näiteks ei pea avalikustama maaüksustele kohanime määramise eelnõu, kui kohanime määramist taotleb maaomanik isiklikult. Määramisel on ära jäetud selle asukoha kirjelduse nõue, õigusaktile ei ole enam vaja lisada kaarti, kui nimeobjekti andmed ja ruumikuju on olemas mõnes riiklikus registris, erateele kohanime määramist ei ole vaja kooskõlastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning on veel muid seda laadi lihtsustusi.
Kolmandaks, eelnõuga kavandatakse teha muudatus pühendusnime määramisega seonduvas osas ehk kohale isiku nime andmisega seonduvas. Kohanimeseaduses määratakse kindlaks aeg – viis aastat isiku surmast –, mil ei tohi pühendusnime määrata ilma regionaalministri nõusolekuta ja kohanimenõukogu arvamuseta. Lühema aja jooksul kui viis aastat isiku surmast võib see toimuda väga erandlikel ja põhjendatud juhtudel. Kehtiv seadus näeb ette, et isiku nime ei saa pühendusnimeks määrata isiku eluajal, aga ei näe ette, mis aja jooksul pärast isiku surma seda teha saab.
Neljandaks, eelnõuga lisatakse seadusesse sätted, mille kohaselt kohanimeregistri vastutav töötleja ehk Siseministeerium saab ülesande korraldada kohanimede süsteemne hõive kohanimeregistri pidamise käigus. Kui seni on riigi andmekogude pidajad registreerinud andmekogudesse kohanimeobjektide andmed põhiandmetena (selliseid registreid on ka teisi), siis eelnõu kohaselt on andmekogude pidajad kohustatud edastama kõik andmekogus olevad kohanimede andmed just kohanimeregistrisse ehk ühte registrisse kokku. Senini on kohanimeregistrisse kantud kohanimesid üksnes siis, kui on tehtud vastav ettepanek. Seetõttu on kohanimeregistris olevate andmete maht püsinud pikki aastaid stabiilsena – 36 000 kuni 40 000 kirjet. Eestis on kohanimesid tegelikult tunduvalt rohkem, hinnanguliselt 200 000. Praegu ei ole kohanimeregistris kajastatud mitmed loodusnimed, näiteks soode, vooluvete, allikate nimed. Selleks et kõik need oleksid ühes kohas koos ja et eriti kiirreageerijad saaksid jõgede, järvede, mägede ja järskude kaldapealsete nimesid leida ühest registrist, on vaja seaduses sätestada, et need kõik tuleb kanda kohanimeregistrisse.
Viiendaks muudetakse ka ühte kinnistusraamatuseaduse sätet, õigemini tunnistatakse see kehtetuks. Kinnistusraamatuseaduse § 12 sätestab kinnistusregistriosa pealkirja kantavate andmete loetelu ja punkti 4 kohaselt kantakse andmetesse ka andmed kinnistu nimetuse kohta. Kinnistu nimetusega seonduv on tekitanud palju segadust ja arusaamatusi, kuna isikud ei saa aru, mida tähendavad kinnistu nimetus, katastriüksuse nimetus ja kohanimi. Tihti kasutatakse neid mõisteid ka valesti. Kuna kinnistule nime andmine on ajalooline traditsioon ja sel on eelkõige emotsionaalne väärtus, selle määramisel ei ole niipalju praktilist väärtust, ei ole ettepaneku kohaselt vaja kinnistu nime kinnistusraamatusse kanda, piisab katastriüksuse ehk maaüksuse nimest.
Kõik muud eelnõuga kavandatavad muudatused on senist seadust täpsustavat ja selgitavat laadi. Ütlen veel selgituseks, et kohalikele omavalitsustele lisakohustusi ega rahalisi kulutusi selle eelnõuga ei lisandu. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Heimar Lengi!

Head kolleegid! Maaelukomisjoni istung sel teemal oli 18. veebruaril. Istungi teema oligi Vabariigi Valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 362. Kohale olid kutsutud regionaalminister Siim Valmar Kiisler, Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu, Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ning kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik Aule Kikas.
Minister andis nagu siin saaliski sellest eelnõust ülevaate ja rääkis, miks see on vajalik. Esialgne variant võeti vastu 2004. aastal, aga elu on edasi läinud ning registrid peaksid olema täpsemad ja kohanimed kokku toodud ühtsesse registrisse – riiklikusse kohanimeregistrisse. Kuna me oleme astunud Euroopa Liitu, on vaja tagada, et meie teave vastaks Euroopa Liidu aktidele ja direktiividele. Nii tehakse ka selles seaduses muudatused ja viiakse andmete registreerimine hästi tänapäevastele alustele.
Oma küsimustele said kõik komisjoni liikmed vastuse. Küsimusi palju ei olnud, sest nagu minister ka siin saalis ütles, see seadus ei too omavalitsustele, kes teatavasti neid kohanimesid annavad ja registreerivad, kaasa ei uusi väljaminekuid ega probleeme. Asi on lihtsalt registrite korrastamises, suuri muudatusi omavalitsuste töös ei tule. Probleeme ei ole üles kerkinud.
Eelnõu ettekandjaks määrati maaelukomisjoni liige Heimar Lenk, kes teie ees seisab, otsustati saata eelnõu 362 täiskogu päevakorda 27. veebruaril ehk täna ja teha ettepanek eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Veel oli ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva, s.o 13. märts 2013 kell 17.
See oli lühike ülevaade komisjoni tööst selle seaduseelnõu läbivaatamisel.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 362 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 13. märtsi kell 17.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 11. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli siseminister Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus on algatanud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu. See on üks lühike eelnõu, mis on lõpuks jõudnud ka parlamenti. Meie eesmärk on selle seaduseelnõuga dekriminaliseerida juhtumid, kui isik vabatahtlikult loovutab ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Kõik see on vajalik seepärast, et vabatahtliku loovutamise kaudu saab üldist turvalisust ohustavaid esemeid käibest eemaldada ja seeläbi suurendada ühiskonna turvalisust.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7, mis näeb ette täiendava kriminaalmenetlust välistava aluse. Aastatel 2008–2010 on riik korraldanud kampaaniaid lõhkematerjalide vabatahtlikuks loovutamiseks. Nende kampaaniate eesmärk on olnud motiveerida isikuid loovutama riigile nende valduses olevaid lõhkematerjale, lõhkeaineid ning lõhkeseadeldisi ilma karistuse ähvarduseta. Need kampaaniad on olnud tulemuslikud, need on suurendanud üldist julgeolekut ja avalikku turvalisust. Kampaaniate korral on kriminaalmenetlust välistava asjaoluna käsitatud tahtluse puudumist, kui isikud riigi üleskutsel loovutavad keelatud esemed vaba tahte alusel. Üldise turvalisuse suurendamise eesmärgist lähtudes on vaja luua seaduse regulatsioon, mis motiveerib inimesi vabatahtlikult loovutama tulirelvi, lõhkeseadeldisi või nende olulisi osi, laskemoona või lõhkeainet. See eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Suur tänu!

Austatud minister, suur tänu ka teile! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Marika Tuus-Lauli!

Austatud Riigikogu esimees!

Ma kindlasti tervitan teda.

Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu 376 esmaspäeval, 18. veebruaril. Arutelu juures viibisid siseminister Ken-Marti Vaher, ministri nõunik Mariko Jõeorg ja sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort. Kõigepealt tutvustas minister eelnõu sisu. Selgitati, et eelnõu eesmärk on dekriminaliseerida juhtumid, kui isik vabatahtlikult loovutab tema valduses olevad tulirelvad, lõhkeseadeldised, laskemoona või lõhkeaine. See on vajalik sellepärast, et vabatahtliku loovutamise kaudu saab üldist turvalisust parandada. Toimus väga kiire arutelu, oli paar küsimust. Näiteks oli küsimus, mis saab loovutatud relvadest hiljem. Vastus oli, et tehakse ekspertiis ja siis lähevad need relvad hävitamisele või muuseumisse. Kõik said oma küsimustele ammendavad vastused.
Otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda 27. veebruaril 2013, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. märts kell 4 ja määrata ettekandjaks siin teie ees seisja. Seda otsustati konsensusega. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on üks küsimus. Andre Sepp, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Iseenesest on see kõik väga loogiline ja mõistlik. Nagu ma aru saan, on need kampaaniad väga pikalt toimunud. See kriminaalmenetluse algatamine ja lõpetamine tundub tõesti jabur olevat. Seletuskirjast loen ma, et eesmärk on motiveerida inimesi tulirelvi või lõhkeseadeldisi vabatahtlikult loovutama. Kas komisjon arutas, kas see natukene tagantjärele otsuse tegemine ja kriminaalasja mittealgatamine on piisav motivatsioon selle eesmärgi täitmiseks?

Aitäh! Otseselt sellist küsimust komisjonis ei olnud, aga võib järeldada, et inimesed siiski julgevad tulla ja relva ära anda, sest sellele ei järgne kriminaalmenetlust. Loomulikult, kui relvaga on midagi toime pandud ja see pärast uurimisel selgub, siis toimub erimenetlus, aga põhimõtteliselt, ma arvan, inimesed julgevad nüüd relvi loovutada ja Eestimaa saab puhtaks.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 376 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. märtsi kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 12. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli siseminister Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on algatanud väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Selle peamine eesmärk on luua võimalus menetluseks kuluvat aega lühendada, parandada väärteomenetluse kvaliteeti ja muuta efektiivsemaks eelkõige kiirmenetlused. Selle eelnõu siht on ka parendada ja laiendada elektrooniliselt salvestatud tõendite kasutamist väärteomenetluses, mis vähendaks võimalikke vaidlusi väärtegude tõendamisel.
Väärteomenetlus on kõige sagedasem süümenetluse liik. Väärteomenetlus seisneb eelkõige kohtuvälises menetluses, kus kohtuväline menetleja täidab nii uurimise, süüdistuse kui ka õigusemõistmise funktsiooni, kogub tõendeid, koostab väärteo kohta süüdistuse ning ka karistab isikut süüteo eest.
Oluline on tagada väärteomenetluse efektiivsus ja ökonoomsus. Valdavas osas on väärteomenetluse eeldus riikliku järelevalve käigus tuvastatud rikkumised. Selle juures on oluline tagada süüteomenetluse ja riikliku järelevalvemenetluse tasakaal. Kehtiva praktika kohaselt kulub ühe liiklusrikkumise menetlemisele kiirmenetlusena 40–45 minutit, see aga tähendab, et järelevalvele jääb aega pool või alla poole ametnike tööajast. Ennetava efekti suudab riik saavutada eelkõige tõhusa järelevalve kaudu. Siseministeeriumi ettevalmistatud eelnõu eesmärk on kiirendada ja lihtsustada väärteomenetlust, tagades samal ajal oluliste õigushüvede kaitstuse.
Eelnõuga nähakse ette järgmised olulisemad muudatused. Luuakse võimalus kasutada heli- ja videosalvestust väärteo toimepanemise fikseerimiseks ning ka võimalus kasutada heli- ja videosalvestust menetlustoimingu tegemiseks, st näiteks menetlusaluse isiku nõusolekul tema ütluste salvestamiseks ilma kirjalikku protokolli koostamata. Teiseks luuakse võimalus kasutada kohtuvälise menetleja ametnikku tõendiallikana. Kolmandaks võimaldatakse riikliku registri andmetest printi mitte teha.
Kokku võttes: väärteomenetluse seadustiku muutmise eesmärk on luua võimalus parandada tõenduskvaliteeti ja vähendada vaidlusi, tagades menetluse optimaalse ressursikulu ja vältides dokumenteerimisel dubleerimist. Ka see eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Tänan!

Austatud minister, teile on küsimusi. Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Küsin selle eelnõu punkti 3 kohta. Seal on juttu riikliku järelevalve käigus salvestatud videost või fotografeerimisest. Mida võiks tähendada see "riikliku järelevalve käigus"? Kas see tähendab neid kaameraid, mis on politseiauto küljes, või neid kaameraid, mis on ristmikul, või neid, millega minnakse mingit sündmuskohta pildistama? Mida selle all on mõeldud ja kuivõrd see võib olla seotud isikute põhiõiguste riivega? Isik ei tea ju, et filmitakse, ja salvestise peale võib jääda ka hoopis keegi kolmas inimene, kes on selle väärteo mõttes täiesti süütu.

Suur tänu küsimuse eest! Siin mõeldakse riiklikku järelevalvet. Suurem osa riiklikust järelevalvest, mida ka väärteomenetluse korras menetletakse, toimub eelkõige selleks, et parandada Eestis liikluskultuuri, ehk tegemist on liiklusjärelevalvega. Kui me liiklusest eraldi räägime, siis teie viidatud automaatsete kiiruskaamerate salvestisi menetletakse hoopis teise menetlusliigi, nimelt hoiatusmenetluse käigus. See on mõni aasta tagasi eraldi loodud võimalus Eesti seadustes. Me peame siin silmas eelkõige sellist riiklikku järelevalvet, mida teevad korrakaitsepatrullid ja liiklusjärelevalvepatrullid. Neid salvestisi kasutatakse juba praegu. Erinevus on aga selles, et neid videosalvestisi on vaja eraldi protokollida, nende kohta on vaja koostada suur hulk dokumente. Neid ei ole võimalik kasutada menetluses eraldiseisva tõendina, allikana, vaidluse korral ka hiljem kohtumenetluses mitte. Selle tõttu räägime eelkõige video- ja helisalvestistest, mis puudutavad menetlust ennast. Need on tehtud näiteks patrullautos ja need on ka kiiruskaamerate fikseeritud. Kiiruskaamerad on juba praegu ja on selle aasta jooksul üha rohkem varustatud ka videosalvestuse võimalusega. See võimaldab fikseerida rikkumise aega ja kohta ning konkreetset rikkujat ja sõiduvahendit selliselt, et seda on võimalik hiljem taasesitada. Taasesitamine on iseenesest väärtus. Väärteomenetluse muudatuste kõige suurem väärtus on ka selles, et me neljast praegu kohustuslikust protokollist kaotame kiirmenetluses ära kolm, järele jääb kiirmenetlusprotokolli koostamine. Selle seadusmuudatusega kaovad ära kiiruse mõõtmise protokoll, mis asendub võimaluse korral videosalvestisega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, mis asendub samuti videosalvestisega, ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Nende dokumentide vormistamise ärajäämise tõttu vabaneb märkimisväärne hulk aega, mis lõpuks on kõik üks riikliku järelevalve ressurss, mida on siis võimalik kasutada just konkreetselt järelevalveks.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Rääkisid sellest, et see puudutab kiiruskaamerate ja liiklusjärelevalvega seonduvat, aga eelnõu räägib väärtegudest laiemalt. Siia alla ei kuulu ainult liiklusalased väärteod. Nii et seadust lugedes saab sellest hoopis laiemalt aru, kui sina välja tõid. Kas selle eelnõu menetlemisel on konsulteeritud ka kohtutega? Kas kohtud on valmis seda lähenemist täiesti raudkindlalt aktsepteerima?

Tänan küsimuse eest! Ma rääkisin eelkõige liiklusest selle tõttu, et Eestis on ligi 200 000 väärtegu aastas ja liiklusrikkumisi on nendest 160 000 ehk üle kolme neljandiku. Seetõttu puudutab see eelkõige liikluses toimuvat. Mis puudutab kohtuid, siis kohtutega on konsulteeritud. Seda eelnõu ja neid muudatusi on mitmel korral arutatud ka Justiitsministeeriumis koos käivas n-ö kodifitseerimise töörühmas, kus on vaadatud väärteomenetluse seadustikus tehtavaid muudatusi ka laiemalt. See eelnõu on toodud parlamendi ette kiirendatud korras just nimelt selle tõttu, et me kulutame praeguse võrdlemisi bürokraatliku väärteomenetluse tõttu suure hulga ressursse. Me oleme rääkinud siin ligi 70 000 töötunnist aastas ehk 30–40 isiku aastasest tööst, mis kulub praegu dokumenteerimise peale, aga mis ilmtingimata ei ole vajalik. Valitsuse esitatud eelnõu on parlamendi ette toodud sellel põhjusel, et selle paberimäärimise võiksid täiesti vabalt asendada tänapäevased tehnilised vahendid. Loomulikult, kui on vaidlusi, siis vaieldakse kõige üle, aga ma arvan, et üks pilt on tihti oluliselt tugevam argument kui tuhat sõna. Selle tõttu on videosalvestisel väärteo tuvastamisel märkimisväärne kaal. Tehnilised vahendid on politseil juba olemas. Ligikaudu sada patrullmasinat on nende tehniliste vahenditega varustatud ja sellel aastal me suurendame seda arvu veelgi. Me liigume heas mõttes tulevikku ja kasutame maksumaksja raha paremini. Aga ma arvan, et ka õiguskomisjonis kuulatakse ära kohtute esindajate seisukohad ja arutletakse teema üle. Ma loodan samas, et me jõuame suve lõpuks lahendusele, nii et me saaksime juba aasta teises pooles siin toodud muudatusi ellu hakata viima.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul tekkis teid kuulates küsimus, kas selle eelnõu ettevalmistamise käigus on arutatud, kui suur on võimalus neid videoülesvõtteid võltsida või kuidagi kohandada või monteerida. On seda arutatud?

Suur tänu! On ikka arutatud ja seda käsitleti osaliselt ka õiguskomisjoni arutelul. Ma võin kommentaariks öelda niipalju, et konkreetseid nõudeid salvestise kvaliteedile ei ole seatud. Samas on selge, et peab olema võimalik selgelt ära tunda tõendamiseseme asjaolud, tuvastatavad peavad olema aeg, koht ja konkreetsed isikud, ka konkreetne tegu. See tähendab, et salvestis peab olema piisavalt hea kvaliteediga. Minu hinnangul on siis, kui keegi tahaks hakata videosalvestist võltsima, tegemist väga selge rikkumisega. Need salvestised mängitakse ette ka menetlusalusele isikule, inimesel on võimalik nendega tutvuda. Tal on võimalik tutvuda näiteks konkreetse salvestisega, mis fikseeris kiiruse ületamise. On olnud ka mõningaid avalikkuse ees arutatud juhtumeid, kus on seatud kahtluse alla, kas just see sõiduk on kiirust ületanud. Moodsate tehniliste vahenditega on võimalik üsna selgelt öelda, milline on olnud see aeg ja koht ning kes on olnud konkreetne subjekt, kes on kiirust ületades fikseeritud. See mängitakse loomulikult ka menetlusalusele isikule ette. Kui ta ei ole sellega ikkagi nõus, on tal alati võimalik minna kohtusse ja edasi vaielda. Võib aga öelda, et neid, kes vaidlevad, on üks sajast. Aga vaidluseks peab riik olema loomulikult valmis. Salvestised on olemas, neid on võimalik ka kohtus taasesitada.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et tegemist on hea eelnõuga, sest see vähendab nende inimeste, kes võivad olla seadust rikkunud, aja- ja närvikulu. Aga nüüd lähen õiguskomisjoni ja seal toimunu juurde. Esmaspäeval, 18. veebruaril toimus meil selle seaduseelnõu arutelu. Osa võtsid Kalle Laanet, Andres Anvelt, Igor Gräzin, Imre Sooäär, kes asendas vahepeal Igor Gräzinit, Kalle Jents, Marika Tuus-Laul, Neeme Suur, Peeter Võsa, Siim Kabrits ja Valdo Randpere ning nõunikud Linnar Liivamägi ja Raini Laide. Kutsutud olid siseminister ja sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort. Nii et kohal olid üsna võidukad väed.
Seda eelnõu arutati päevakorra neljanda punktina. Siseminister tutvustas üsna põhjalikult selle eelnõu eesmärki. Ma täiendan veel niipalju, et nendest kiirmenetlustest, mille kvaliteeti tahetakse parandada ja mida tahetakse kiiremaks muuta, kaevatakse kohtusse umbes 1% või alla selle. See on nende menetluste suurt arvu arvestades väga väike osa.
Siseminister andis teada, et juba sajas patrullautos on olemas kaamerad ja lähitulevikus peaks neid autosid veel lisanduma.
Komisjoni liige Peeter Võsa tundis huvi tehniliste vahendite taatlemise vastu. Siseminister juba siin eelnevalt vastas sellele. Ta viitas seaduse §-le 31⁴, öeldes, et menetleja tehtud foto, film või muu teabesalvestis on väärteomenetluses tõendiks, kui sellel on tuvastatav väärteo toimepanemise aeg, koht, viis või muud väärteo tehiolud. Komisjoni liige Valdo Randpere puudutas kvaliteedinõudeid, seoses just protokolli eri osade täitmisega. Ta tegi ettepaneku, et protokollis võiksid olla kohustuslikud elektroonilised väljad, mis ei lase menetlejal ilma seda täitmata ühelt tasandilt teisele liikuda. Seda kommenteeris siseminister nii, et on olemas e-välimenetluse projekt, kõik patrullautod varustatakse sülearvutitega ja kogu informatsioon, mis nendes on, läheb automaatselt andmebaasi. Kolleeg Neeme Suur tundis muret võltsingute pärast. Ta küsis, kas on võimalik pilti võltsida, kui see kantakse näiteks teise keskkonda. Teoreetiliselt on see võimalus olemas. Ma lisan ministri kommentaarile veel seda, et kui tekib võltsingukahtlus, siis alati on võimalik edasi kaevata. Seda on võimalik distsiplinaarmenetluse käigus kontrollida, lisaks võib teha veel mitmesuguseid ekspertiise, kui tekib põhjendatud kahtlus. Nii et ma ei näe siin küll väga suurt riski. Imre Sooäär küsis, kas arvutisse info toksimine ei võta lisaaega. Selle peale vastas siseminister, et protokolli tõmmatakse kõik andmed eri andmebaasidest automaatselt ehk rakendub e-välimenetluse süsteem. Need olid need küsimused, mis esitati.
Mis puudutab kohtute arvamust, siis me oleme õiguskomisjonis põhimõtteliselt kokku leppinud, et me küsime kohtutelt selle eelnõu kohta arvamust.
Eelnõu otsustati saata täiskogu päevakorda 27. veebruaril (konsensuslikult), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensuslikult) ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. märts 2013 kell 16 (ka see otsus oli konsensuslik). Ettekandjaks määrati Kalle Laanet.

Aitäh! Head ametikaaslased! Enne kui me läheme edasi, lubage lühidalt tutvustada menetluse korda. Tulenevalt kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikest 4 on selle eelnõu esimesel lugemisel kõigil õigus küsida kaks küsimust. Igor Gräzin, palun!

Aitäh! Siin oli juttu sellest, kas on võimalik neid salvestisi kuidagi moonutada, fabritseerida, võltsida. Jah, Eesti ajaloos on niisuguseid asju olnud. Selle kohta on Strasbourgi kohus öelnud: "On väga inetu, kui videodokumente võltsitakse. Ärge enam nii tehke!" Aga ütle mulle, palun, mis tüüpi üleastumistest juttu on! Mingi asja võltsimiseks peab ikka motiiv olema, see on keeruline töö. Praegu ma seda ohtu ei näe. Ütle, palun, mis tüüpi asjadest on juttu! Nähtavasti ei ole siin võltsimisel lihtsalt mõtet.

Aitäh, hea Igor, küsimuse eest! Põhiliselt on jutt ikkagi liiklusrikkumistest. Kui me räägime üldse põhiseaduslike õiguste kaitsest ja avalikus kohas video abil avaliku korra tagamiseks info kogumisest, siis ma tean, et sina oled ju ammustest aegadest olnud selle tuline toetaja.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 375 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 13. märtsi kell 16. Selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 18.05.