Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma pean tunnistama, et nähes saalis vähem kui viiendikku Riigikogu liikmetest ja olles selle eelnõuga juba kolmandat korda Riigikogu ees, tabas mind mõte, et ma ilmselt saan aru Elizabeth Taylori seitsmendast abikaasast, kes teadis, mida on vaja teha, aga ei teadnud, kuidas seda teha. Kuid sellest hoolimata üritan ma teile selgeks teha, miks on meie käes võimalus teha nii, et elektri hind ei oleks nii kõrge, nagu see Eesti kodutarbijatele ja ettevõtetele on, ja miks me seda võimalust kasutama peame.
Euroopa Liidus tehakse päris korralikku statistikat. Viimaste Euroopa Komisjoni andmete alusel on selgunud, et 27 riigist kuues on aktsiis suurem kui Eestis. Need on Taani, Saksamaa, Holland, Austria, Soome ja Rootsi. Kõik need kuus riiki, kes lisavad elektrile kõrgemat aktsiisi kui Eesti, on teadupärast meist märksa jõukamad. Nende kõigi SKT inimese kohta on ligikaudu poole suurem kui meil. Ülejäänud Euroopa Liidu 20 riiki on kehtestanud madalama elektriaktsiisi.
Euroopa Liidus maksustatakse elektrienergiat väga erinevalt, aga meie enda Statistikaamet on teinud järelduse, et Eesti paistab Euroopas silma elektri hinnale lisatud suure maksukoormusega. Kui räägitakse mittetagastatavatest maksudest (ettevõtete puhul siin käibemaksu ei arvestata), siis äritarbija puhul kõiguvad need riigiti suuresti. Kõige suurem oli 2010. aastal mittetagastatavate maksude osatähtsus äritarbija tasutavas elektrienergia hinnas Saksamaal ja Itaalias (kummaski 23%), järgnes Holland (18%) ja neljandana Eesti (17%). Enamikus Euroopa riikides on maksude osatähtsus äritarbija tasutavas hinnas alla 5%. Nagu äritarbija, nii ka kodutarbija tasutavas hinnas erineb maksude osatähtsus riigiti oluliselt. Eesti kodutarbija makstavas hinnas on nagu ka äritarbija makstavas hinnas maksude osa võrdluses teiste Euroopa riikidega üks suuremaid. Konkurentsitult juhivad maksukoormuse osa kodutarbija makstavas elektri hinnas Taani ja Saksamaa. Taanlaste maksukoormus on isegi üle poole elektri hinnast, Saksamaal on see veidi alla poole. Eesti maksukoormus on kodutarbija makstava elektrienergia hinnast peaaegu 30%. Sellest natuke suurem on maksude osa veel Rootsis ja Portugalis, aga enamikus Euroopa riikides on kodutarbija maksukoormus elektri hinnast rääkides 20% piires. Alla 10% on maksude osa kodutarbija makstavast hinnast Lätis, Maltal ja Suurbritannias. Kodutarbijate puhul sisaldub maksudes ka käibemaks.
Seda eelnõu, mis alandaks Eestis elektrile lisatavat elektriaktsiisi 4,5 korda ehk Euroopa Liidu miinimummäärani, on Riigikogus menetletud kolm aastat. Esimest korda aastal 2011, kui suurettevõtted olid juba üle läinud avatud elektriturule. Aastal 2011 pareeris majandusminister seda eelnõu, küsides, mille alusel inimesi hirmutatakse, et avatud turg toob kaasa hinnatõusu. Samahästi oleks ministri sõnul võinud väita, et on olemas stsenaarium, et avatud turg toob kaasa elektri hinna alanemise. Niimoodi väitis minister 16. mail 2011. aastal siinsamas Riigikogu kõnetoolis. 2012. aastal tulime selle eelnõuga uuesti välja. Siis hääletati see välja, väites, et valitsusel on palju parem plaan, nimelt on valitsusel plaan alandada taastuvenergia tasu.
Nüüd oleme seisus, kus eeldus, et elektri hind turu avanemisega ei kasva, on osutunud valeks. Hind on kasvanud. Me oleme ka olukorras, kus taastuvenergia tasu alandamine on siinsamas Riigikogus seisma jäänud. Homme on see eelnõu siin arutlusel. Minu teada on majanduskomisjon otsustanud taastuvenergia tasu alandava seaduseelnõu lugemise määramata ajaks katkestada. Räägitakse, et see ei sõltu enam meist, vaid on vaja Euroopa riigiabi luba, kusjuures keegi ei tea, kui kaua selle loa saamine aega võtab. Aga fakt on see, et Eesti riik kogub alates jaanuarist maksudena 1 kilovatt-tunni energia eest summaarselt ligi kümnendiku makse rohkem kui eelmise aasta lõpus. Ehk hinnatõusust on Eesti riik võitnud, maksuraha laekub rohkem, sest kõrgemale hinnale lisatakse käibemaks, ja neid samme, mida lubati, ei ole reaalselt tehtud.
Nüüd tagasi elektriaktsiisi juurde, mis viiest elektriarve komponendist on teadupärast kõige väiksem. Aktsiis kehtestati elektrile 2008. aastal ja seda on korra veel tõstetud, aastal 2010. Teadupärast on tõstetud ka elektrile lisatavat käibemaksu. Selle aasta jaanuarist tõusis lisaks elektri enda tariifile ka võrgutasu.
Kui me eelmisel aastal samateemalist eelnõu arutasime, siis oli valitsuse vastuargument, et kodutarbija elektritariif võiks iseenesest tõusta kõigest 16% või 17% ja Keskerakonna arvestustes olnud elektritariifi tõus 40% on ilmselgelt üle pakutud. See argument ei ole ajas vastu pidanud. Lisaks sellele, et möödunud aastal pareeriti aktsiisi alandamine vastuhääletamisega, väites, et Keskerakonna versioon ei sobi, räägiti veel sellest, et kui ei koguta neli ja pool korda kõrgemat aktsiisi, kui Euroopa Liit nõuab, siis tekib riigieelarvesse auk. See oli see katteallika küsimus. Möödunud aastal me pakkusime katteallikana Eesti Energia dividendi ja rohkem laekuvat käibemaksu. See ei sobinud möödunud aastal, see ei sobinud ka ülemöödunud aastal. Aga fakt on, et Eesti Energiast võetakse väga jõuliselt dividendi välja. Kui aastal 2005 võeti Eesti Energiast välja kõigest 6,2 miljonit eurot, siis viimastel aastatel on see summa ligi kümnekordistunud. 2010. aastal oli seda 109,2 miljonit eurot, 2011. aastal 56 miljonit eurot, möödunud aastal 65,5 miljonit eurot ja tänavu planeeritakse majandusministeeriumi andmetel Eesti Energiast dividendina välja võtta 75 miljonit eurot. Eelnõu, mis teie ees laual on, tähendaks aktsiisi 12 miljoni euro võrra väiksemat laekumist.
Me rääkisime veel sellest, et tõusnud elektrienergia hinnale lisatakse paratamatult käibemaks, kusjuures seda hakkab riigile rohkem laekuma. Suurtarbijad on olnud avatud turul juba kaks aastat. Kui hinnanguliselt kasutatakse Eestis aastas 8 teravatt-tundi elektrienergiat, siis suurtarbijad kasutavad sellest laias laastus kolmandiku ehk 2,6 teravatti. Ülejäänud 5,4 teravatti osteti selle aasta jaanuarist avatud turult, kusjuures väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning kodutarbijate tasutav hind tõusis märgatavalt.
Kui vaadata möödunud aasta lõpu ja selle aasta elektriarveid, siis tuleb arvestada, et täpselt keskmist tarbijat ju olemas ei ole, igaüks on saanud eripärase pakkumise. Aga laias laastus võib öelda, et käibemaksu on hakanud enam laekuma 0,41 eurosenti kilovatt-tunni kohta ehk 4,1 eurot megavatt-tunni kohta ja 4,1 miljonit eurot teravatt-tunni kohta. Seega, need 5,4 teravatt-tundi, mis ostetakse sellel aastal avatud turult, võivad tuua suureneva käibemaksu näol riigieelarvesse üle 20 miljoni euro. Elektriaktsiisi alandamine poole aasta pealt, 1. juulist, läheks maksma 12 miljonit eurot.
On vaieldud, kas selline suur elektriaktsiisi laekumine on juba selle aasta eelarvesse planeeritud. Mina väidan, et kui ministrid veel eelmise aasta lõpuni rääkisid, et ega see hinnatõus nii suur ei tule, siis ei saanud nad ju seda ka eelarvesse sellisena planeerida. Aga võttes eelduseks, et selline maksulaekumine hinnatõusu tõttu oli eelarvesse planeeritud, oleme seekord eelnõu katteallikaks välja käinud maksuaugu vähendamise. See sisaldab kolme konkreetset maksuametist tulnud ettepanekut, mida ei ole arvestatud, aga mida võiks arvestada ja mis tooksid Eesti riigile tulu olemasolevate maksude parema laekumise näol. Meie ettepanek on päris konkreetne, eriti kui võrrelda sellega, kuidas senimaani valitsusest tulnud eelnõude mõjusid on mõõdetud.
Rahanduskomisjonis ei tahetud üldse rääkida, kas on õige elektrile lisada 4,5 korda kõrgemat aktsiisi, kui Euroopa Liit nõuab, vaid suuremat sorti vaidlus käis selle üle, kas meie pakutud katteallikas on korrektne. Me otsisime seetõttu välja kaks minu meelest lausa legendaarseks saanud seaduseelnõu.
Üks seaduseelnõu, mille eest vastutav Riigikogu liige oli Aivar Sõerd (selle punkti kaasettekandja), oli tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Teadupärast alandatakse selle eelnõuga aastast 2015 inimeste tulumaksu 21%-lt 20%-le. Selle eelnõu seletuskirjas oli öeldud, kui palju riigi tulud vähenevad (see oli päris suur summa), aga mitte mingit katteallikat ei olnud toodud. Veel drastilisem oli koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. See ei tulnud valitsusest, selle algatasid Riigikogus IRL ja Reformierakond, nende fraktsioonide esindajad kirjutasid sellele eelnõule alla. See eelnõu võeti päris kiiresti seadusena vastu. Seletuskirjas oli öeldud, et eelnõu seadusena vastuvõtmine riigieelarvele lisakulutusi ei tekita, kuigi omavalitsustelt võtab see märkimisväärse summa ära. Nii et Riigikogu saalis on antud poolthääli seaduseelnõudele, mille katteallikad ja mõju kohta tehtud arvutused on olnud olematud. See ei ole takistanud kolme lugemist päris tempokalt tegemast, aga see ei ole takistanud ka tegemast analüüse, kust tuleb see raha, mis selliste populistlike seadusalgatustega riigieelarvest ära võetakse.
Veel hullem, paralleelselt meie aktsiisieelnõuga toimub ju elektrituruseaduse muutmine, millega peaks jõutama sinnamaani, et elektriarvele lisandub väiksem taastuvenergia tasu. Kui see praegu on 0,87 senti kilovatt-tunni kohta, siis edaspidi peaks see langema 0,8 sendile. Rahanduskomisjonis arutades selgus, et Rahandusministeerium arvutas küll väga täpselt meie eelnõu kulusid, kusjuures mitte ainult väiksema aktsiisi tõttu laekumata jäävat raha, vaid ka elektriarve vähenemise tõttu kaduma minevat käibemaksu, aga valitsuse algatatud taastuvenergia tasu vähendamise puhul unustati kaduma minev käibemaks ära ja pandi kirja, et kulusid ei ole. Kui me palusime need kulud välja arvutada, siis võttis see natukene aega, aga see arvutus siiski tuli. Tuli välja, et kui kiideldakse, et inimestele jääb taastuvenergia tasu vähenemise tõttu selle kümnendi lõpuni kätte 300 miljonit eurot, siis laekumata käibemaksu tekib 22,6 miljonit eurot. Pange tähele, et seletuskirja kirjutati, et kulusid ei ole. See tähendab, et kui on tahe elektriarvet vähendada, siis riik need vahendid leiab.
Ma arvan, et seda eelnõu ei tuleks kindlasti esimesel lugemisel välja hääletada seetõttu, et kulusid ei ole võimalik katta. Kulude kate on väga selgelt ja põhjalikult eelnõu seletuskirjas välja toodud. Seda tunnistas ka Rahandusministeeriumi esindaja rahanduskomisjonis. Ma arvan, et eelnõu on väga vajalik, selleks et kasutada võimalust elektriarveid vähendada. Elektriaktsiisi alandamine ei vaja Euroopa Liidu luba, kulukaid vaidlusi ega läbirääkimisi ettevõtetega, kes võivad lõpuks kohtusse pöörduda. Elektriaktsiisi alandamine on kiire ja konkreetne võimalus elektriarveid natuke vähendada. Kindlasti ei saa sellega piirduda. Ka ministrilt tuleb nõuda tööd, tuleb nõuda, et taastuvenergia tasu vähendamise lubaduse täitmine ei jääks kuhugi umbmäärasesse tulevikku, tuleb nõuda, et ta vastutaks Eleringi ja selle võrgutasu pideva tõstmise eest, tuleb nõuda, et tema alluvuses olev Konkurentsiamet tegeleks sellega, miks Eesti Energia üldteenusel on nii suur kasumimarginaal, mis on 47% kõrgem kui näiteks Viru Keemia Grupi elektril. Need on kõik sammud, mida teha saab, aga neid ei saa teha Riigikogu saalis, neid peab tegema majandusminister, kes selle valdkonna eest vastutab. Meie saame siin alandada elektriaktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärale. Me saame teha nii, et Eesti elektril ei oleks nii suurt riigi juurdepandud maksulisa. Me saame käituda natuke mõistlikumalt, alandades elektriaktsiisi 4,5 korda. Tänan tähelepanu eest! Olen tänulik küsimuste eest.