Tere hommikust! Hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised! Me tähistame peatselt kõik koos Eesti riigi 95. sünnipäeva ja märtsi lõpus saabub päev, mil katkestuseta iseolemist on olnud ajaliselt sama kaua, kui oli enne sõda. Meie riikluse alused on praegu tugevamad ja kindlamad kui 21 või ka 74 aastat tagasi. Oleme läbinud omariikluse taastamise etapi, Euroopa ja maailmaga taaslõimumise etapi.
Ilmasõdadevahelise perioodi Eesti Entsüklopeedia kirjutab, et diplomaatia on riigi välispoliitiliste eesmärkide taotlemise meetod. Välispoliitika on aga ka sisepoliitika peegeldus. Välistegevus peab teenima Eesti inimeste huve. Valitsuse eesmärk on sisuline ja inimkeskne välispoliitika meie naabruses, maailma praegustes ja tulevastes jõu- ja majanduskeskustes ning meile olulistes ühendustes, kuhu juba kuulume.
Head kuulajad! Ettekande keskmes on inimeste teenistuses olev välispoliitika. Inimõigused ja -väärtused on läbiv teema kõigis välispoliitilistes küsimustes, olgu selleks julgeolek või Euroopa-poliitika, majandus- või konsulaarvaldkond. Inimõiguste olukorra parandamine ja kaitse on Eestile juba 95 aastat olnud ja on edaspidigi põhimõtteline hoiak ning eesmärk. Inimõigused on rahu, julgeoleku ja kestliku arengu tagamise nurgakivi. See on hea näide sellest, kuidas tõeliselt idealistlikud asjad on samas ka pragmaatilised ja vastupidi. Eesti on maailma tipus isiku-, majandus- ja poliitiliste vabaduste poolest. Me naudime ulatuslikku liikumisvabadust. Samas soovime neid õigusi kaitsta nii kodus kui ka kaugemal. Ka meie võidame, kui need vabadused ja õigused on tagatud teistele rahvastele. Siinkohal on oluline rõhutada, et erinevalt omavolist on tõeline vabadus vastutustundlik. Nagu ütles kord lord Acton: "Vabadus on õigus teha, mida peaksime."
Kaitseme ja soovime laiendada õigusriiki ja inimõigusi austavat ruumi maailmas. Eesti sai esimest korda ajaloos ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks. Valitsuse prioriteedid selles nõukogus on naiste ja laste õigused, sooaspekti arvestamine konfliktilahenduses, võitlus karistamatuse vastu ja põlisrahvaste õigused. Erilist tähelepanu pöörame väljendus- ning internetivabadusele.
Inimõiguste Nõukogu aitab kaasa konfliktide ja massiliste inimõiguste rikkumiste ärahoidmisele ja neile reageerimisele. See haakub meie tegevusega Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamisel, mille riikide assambleed juhib Eesti diplomaat. Peame kohtu arengut oluliseks, et aidata ennetada ränkade kuritegude toimepanemist. Rooma statuudiga on juba ühinenud 122 riiki. Jätkame veenmistööd, et liitujaid lisanduks. Vaid see võimaldab suuri inimsusvastaseid kuritegusid ära hoida ning süüdlasi vastutusele võtta.
Internetivabadus on oluline digitaalse lõhe kasvades ja ajal, kui autoritaarsed riigid otsivad võimalusi piirata ligipääsu internetile. Meie poliitika on käsitleda internetivabadust põhivabaduste ja inimõiguste kaudu. Oleme kolmandat aastat järjest maailmas esikohal internetivabaduse poolest. Toetada väljendusvabadust internetis on Eestile sama oluline kui toetada teisi põhiõiguste ja vabaduste kaitsega seotud tegevusi. Kuulume internetivabaduse koalitsiooni, mida Eesti järgmisel aastal juhib. Olime Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konverentsil interneti suurema reglementeerimise vastu. Valitsus jätkab edaspidigi tööd interneti tsenseerimise õigustamise vastu.
Internetivabaduse mündi teine külg on küberjulgeolek. See on julgeoleku lahutamatu osa. Sinna alla käivad veel küberkaitse ja -turvalisus ning elutähtsa teabetaristu kaitse. Sellel kõigel on kasvav mõju meie igapäevaelule ja seda ka füüsilises maailmas. Võimalikud küberrünnakud ei piirdu enam ainult veebilehtede halvamisega. Maailma energia-, vee-, transpordi- ja muud strateegilised taristud sõltuvad ulatuslikult haavatavast tehnoloogiast. E-riik ja võrgustumine on olnud teadlik valik. Samas peame enam panustama, et kaasnevate ohtudega toime tulla. See tähendab, et küberjulgeolek on prioriteet.
Järjest rohkem riike on hakanud mõistma küberjulgeoleku tähtsust. Oluline areng on Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia valmimine. Samuti NATO Küberkaitsekeskuse töö. Viimati teatasid Tallinnas asuva keskusega liitumisest Prantsusmaa ja Suurbritannia. Maailmas palju huvi tekitanud näide era- ja avaliku sektori ühistest pingutustest on Eesti Küberkaitseliit. Eesti on kübervaldkonnas nüüdisaegne julgeolekutootja. Oleme efektiivselt – st ka väikeste kulutusega – tugevdanud julgeolekut. Aga valitsus rõhutab muidugi ka NATO konventsionaalse võimearenduse vajadust.
Afganistani sõda omakorda on näide sellest, kuidas näiliselt kaugel toimuv mõjutab meidki. See on 21. sajandi maailmale iseloomulik. Eesti on tänulik igale sõdurile, tsiviilisikule ja nende peredele, kes Eesti julgeoleku nimel on palju ohverdanud. Täielik julgeolekuvastutus antakse Afganistani julgeolekujõududele üle selle aasta keskel. Praegu jätkame 170 kaitseväelasega Lõuna-Afganistanis, kus koostöö Suurbritannia vägedega on hästi sujunud. Otsuse, millal me täpsemalt oma kompanii välja toome, teeme lähiajal. NATO jätkab Afganistanis ka pärast 2014. aastat, juhtides rahvusvahelist väljaõppemissiooni. Ka Eesti on valmis abistama õigusriigi ülesehitamisel. Me suurendame märkimisväärselt arengukoostöö toetust Afganistanile. Meie prioriteetteemad selles valdkonnas on tervishoid, haridus, head valitsemistavad ja turvalisus. See tegevus on olnud tulemuslik. Näiteks on Helmandis umbes 80%-l elanikest juurdepääs tasuta tervishoiuteenusele. Kogu provints on hästi kaetud kliinikute võrguga. Meie tervishoiueksperdi koordineerida olid Eesti ja ka rahvusvahelised arengukoostöö projektid, samuti nõustas ta Helmandi provintsi valitsust. Pilt on oluliselt erinev võrreldes sellega, kui me seal aastaid tagasi alustasime. Afganistani-suunalise koostöö perspektiivis on ka Kesk-Aasia riigid strateegilisel kohal. Seni on keskendutud peamiselt transiidile, kuid tegevust oleks vaja kindlasti laiendada.
Laiem Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkond on üks maailma peamisi ohuallikaid. Piirkonna terroristlikud organisatsioonid üritavad keerulist olukorda enda kasuks pöörata. Paradoksaalselt on tänapäeval vaja tegutseda kodust kaugel, et kodus oleks turvaline elada. Eesti näiteks osaleb Euroopa Liidu piraatlusvastasel operatsioonil Atalanta. Kavas on osaleda ka Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis. Sellel kõigel on praktiline seos Eestiga. Meile on oluline, et Malis, Afganistanis ega kuskil mujal ei pääseks võimule kogu maailma rahu ja stabiilsust ohustavad äärmuslased. Meile on tähtis, et Somaalia piraadid ei kahjusta oma tegevusega maailma- ja ühtlasi Eesti majandust.
Tulles tagasi NATO juurde, on oluline, et allianss oleks jätkuvalt aktiivne, eriti pärast Afganistani missiooni kokkutõmbamist. Eesti on hoidnud ja hoiab ka edaspidi liitlaste tähelepanu põhiülesannetel, nagu NATO territooriumi kaitse ja heidutuse tagamine. Põhjus on lihtne: selline tegevus on Eestile ja kogu meie piirkonnale suurim julgeolekugarantii. Viimane NATO tippkohtumine kinnitas neidsamu põhimõtteid. Hea näide on sel aastal Poolas ja Balti riikides toimuv NATO suurõppus Steadfast Jazz, mis keskendub kollektiivkaitse harjutamisele.
Oluline saavutus Eesti vaatevinklist oli otsus, et Balti õhuturve jätkub tähtajatu missioonina. Seni on õhuturbemissiooni baas olnud Leedus. Kahe aasta pärast on Ämari lennuväli täielikult tegutsemisvalmis. Eesti töötab selle nimel, et tulevikus paikneks igal aastal vähemalt üks õhuturberotatsioon Ämaris. On loogiline, et kolme riigi huvides toimuv missioon kasutab kõiki olemasolevaid võimalusi. Ämari lennuvälja kasutuselevõtt Balti õhuturbe tagamiseks just seda pakub. Üks lennuvälja väljaehitamise eesmärk oligi rotatsioon. Eesti tunnustab kõiki riike, kes on meie õhuturbes osalenud. Kõige sagedamini on selles osalenud Saksamaa, seejärel Poola, Prantsusmaa ja Taani. Ressursside üldine vähesus ja targa kaitse kontseptsioon eeldab rohkem koostööd ja võimete ühiskasutust.
Siinjuures on oluline toonitada kaitsekulutuste tähtsust. Praegu on Eesti üks väheseid liitlasi, kes suudab tagada riigikaitseks NATO miinimumi ehk 2% SKT-st. Soovime, et meie liitlased ning lähimad partnerid seavad samuti eesmärgiks panustada rohkem kaitse-eelarvesse. Meenutades Shakespeare’i Coriolanust: "Kui meri oli vaikne, siis kõik laevad seilasid ühtviisi meisterlikult." Kuid teatavasti on aeg-ajalt ka tormisemaid hetki. Seega on valitsus jätkuvalt seisukohal, et Euroopa peab julgeolekusse rohkem panustama. USA ei saa üksi kanda ega peagi kandma kogu vastutust ja kulukoormat, täpselt nii nagu Saksamaa ei pea üksi kandma Euroopa võlakoormat.
Head kuulajad! Läänemere piirkonna julgeolek on stabiilne, kuid vajab tervikuna tugevdamist. Põhjala on kvaliteetne kaubamärk majanduse ja rahanduse küsimustes, kuid me peame kogu piirkonnas seadma sama julgeolekueesmärgi. Eesti soovib Soomet ja Rootsit näha rohkem NATO-ga seotuna, tulevikus ka selle liikmena, kui sealsed ühiskonnad selleks valmis on. Igatahes peame tugevdama NATO-keskset koostööd meie piirkonnas. Me teeme regulaarset ja sisulist koostööd Soome ja Rootsiga ka NATO kriisiohjeõppustel. Palju meie koostööst toimub Euroopa Liidu raames. Põhjala lahingugrupp on üks viis tihendada seda kaitsekoostööd veelgi.
Põhja-Euroopa on majanduslikult ja rahanduslikult tugev. Oleme konkurentsivõimelisemad, stabiilsemad ja kiirema kasvuga kui ülejäänud Euroopa. Aga see ei tähenda, et kõik siin on ideaalne. Meil siin Põhjalas läheb paremini kui mujal, kuid ka meil ei lähe nii hästi, nagu tahaksime. Oluline on veelgi tihedam piirkondlik koostöö. Järgmisel aastal, olles Balti koostöö eesistuja, koordineerib Eesti NB8 ehk Põhjamaade ja Baltimaade koostööd ning juhib ka Läänemeremaade Nõukogu. Seega on meil otsene võimalus aidata kaasa Põhjala ja Balti riikide sidemete tihendamisele. Me toetame Läti ja Leedu ühinemist euroala ja OECD-ga. Piirkonna kõige integreerituma riigina on Eesti eesmärk tugevdada kogu regiooni. Eesti, aga ka Soome, Läti ja Leedu huvides on, et eurotsooni mittekuuluvad Rootsi ja Taani ei kaugeneks Euroopa Liidu tuumikust.
Poola ja Saksamaa on Läänemere piirkonnas võtmetähtsusega riigid. Me julgustame Saksamaad veelgi rohkem võtma liidrirolli n-ö põhjamaise mõistliku majandamise leeris. Nagu Läti ja Leedu puhulgi toetame Poola liitumist euroga. Seal on kasvanud positiivne meelestatus euro suhtes ja Poola võimalik liitumine eurotsooniga mõne aasta pärast on muutunud reaalsemaks. Eesti soovib, et nii Poola kui ka Saksamaa tunneks end rohkem Läänemere piirkonna riikidena.
Rajamaks modernseid ja kiireid transpordiühendusi Lääne-Euroopaga on määrava tähtsusega arendada meie piirkonna taristut, vastupidine on mõeldamatu. Läänemere piirkonnas toimub juba ligi 15% maailma merevedudest. Korralik raudteeühendus muu Euroopaga parandab inimeste liikumisvõimalusi ning kasvatab regiooni konkurentsivõimet. Seda eesmärki teenib Rail Balticu projekt. Viimase aasta vältel on selles osas väga suur töö tehtud. Enam ei käi jutt projekti kavandamisest. Eesti, Läti ja Leedu tegelevad projekti ettevalmistustöödega ning kaasatud on ka Poola ja Soome.
Vähemalt sama oluline on energiaühenduste loomine. Eesmärgi saavutamist toetab toimiv siseturg ning ühisel alusel põhinev energiakaubandus kolmandate riikidega. Sel aastal selgub regionaalse veeldatud maagaasi terminaliga seonduv. Pärast Estlink 2 valmimist võib prognoosida ka elektri hinna stabiliseerumist. Töös on NordBalti merealune kaabel Leedu ja Rootsi vahel ning LitPol Link Leedu ja Poola vahel, samuti uus Eesti-Läti elektriühendus. Sedasi loome Läänemere-äärsete riikide elektriringi. Loodetavasti saame peagi täielikult integreeruda kogu Euroopa energiaturuga ja pääseda energiasaare staatusest.
Peame töötama selle nimel, et Euroopa Liidus tehtav toetaks meie piirkonna senist edu ja tulevasi eesmärke. Alustasin ettekannet tõdemusega, et Eesti on Euroopasse taaslõimunud. See ei tähenda, et meie tähelepanu võib nüüd Euroopalt teistele teemadele hajuda. Eesmärk ei ole kunagi olnud ainult liitumine. Tähtsam kui vorm, tähtsam kui Euroopa Liitu kuulumise fakt on see, mida me Euroopas teeme. Oluline on, kuidas me seisame oma inimeste huvide ja õiguste eest, aga samas ka kogu Euroopa huvide eest. Meie eesmärkide seas on võlakriisi lõplik lahendamine. Tõhusa ravi eeltingimus on õige diagnoos. See kriis ei ole ainult tsükliline nähtus. Tegemist on struktuuriprobleemidega, viga on võlgades ja eelarvepuudujääkides. Valitsus on järjekindlalt seisnud selle eest, et kogu Euroopa Liit aktsepteeriks seda diagnoosi. Meie töö on olnud tulemuslik. Kriis on muidugi olnud pikk, seda ei eita keegi, ent samas seisab nii Eesti kui ka Euroopa majandus juba kindlamal vundamendil. Võib tunduda, et Euroopa Liit lahendab kriisi aeglaselt. Ometi on liikmesriigid astunud samme lahenduse suunas. Liikudes siduvate reeglite ning vastutustundliku rahanduspoliitika poole, võtab ühendus üha rohkem sellist kuju, mis on Eesti huvides. Ohustatud majandusega riigid, sh Lõuna-Euroopas, on võtnud märkimisväärseid meetmeid, et olukord kodus kontrolli alla saada. Aasta tagasi prognoosisid mõned majandusteadlased euroala lagunemist. Viimaste kuude arengud seevastu tugevdavad usku eurotsooni püsimisse.
Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel oleme saavutanud toetuse Eestile olulistes küsimustes. Eesti seisab siseturu süvendamise ning digituru arendamise eest. Kuid majanduskasv ei pea tulema ainult Euroopa Liidu seest. Oluline on juurdepääs suurtele ja arenevatele turgudele. Euroopa Liit peab jätkama kaubanduse liberaliseerimist ja ulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimist. Me räägime sellistest riikidest nagu USA, Kanada, Jaapan, aga ka Euroopa Liidu idapartnerid. See võimaldab tagada ettevõtetele suurema kindlustunde, et siseneda uutele turgudele ja seal tegutsema hakata. Loodetavasti süvenevad Euroopa ja USA suhted veelgi president Obama uuel ametiajal, sest Euroopa ja USA vastastikune huvi ja erisuhe on loomulik. Ameerika Ühendriikide turu potentsiaal on veel täielikult ammendamata. Laiaulatuslik vabakaubandusleping Euroopa Liidu ja USA vahel hoogustaks üleatlandilist kaubandust. Sellest võidaksid mõlemad majandused, lisanduks töökohti. Et Euroopa Liit ja USA on maailma kaks kõige suuremat majandust, on oluline, et töötame vastastikku kasulike lahenduste ja ühiste huvide nimel maailmas. Ka Eesti ja USA suhted on erilise kaaluga. Meie koostöö on edasi arenenud ning on praegu märksa mitmekülgsem, mitte ainult julgeolekualane. Näidete seas on ühised arengukoostööprojektid Valgevenes, Moldovas ja Gruusias, samuti koostöö avatud valitsemise partnerluse raames, kus jagame meie e-riigi ja heade valitsemistavade kogemust.
Euroala edasine integratsioon ja Euroopa Liidu tulevik vajavad aga veel põhjalikku arutamist, ka meil Eestis. Koht laua taga tagab selle, et oleme suveräänsed otsustajad, mitte valik teiste menüüs. Euroalasse mittekuulumine on aina kasvava tähendusega küsimus just eemalejääjatele. Euroalast on saanud Euroopa Liidu tegelik tuumik. Mida sügavamalt tuumik integreerub, seda kaugemale jäävad kõrvalseisjad. Samas soovib Eesti, et keegi ei jääks võtmeküsimustes kõrvale ega kaugeneks Euroopa Liidust.
Head kuulajad! Euroopa Liit sai Nobeli rahupreemia, sest see on tõepoolest olnud edukas rahuprojekt. Aga maailm meie ümber on ikka muutlik ja rahutu. Peame sellele tähelepanu pöörama ja julgeolekut pidevalt mõtestama. On tõsiasi, et Euroopa Liidu riigid omavahel ei sõdi, et senine laienemine on rahumeelset piirkonda Euroopas kindlustanud. Aga see areng ei ole lõppenud, Euroopa ei ole valmis. On veel Euroopa riike, kes pole Euroopa Liidus, aga tahavad sinna pääseda. Seega peab laienemisprotsess jätkuma. Horvaatia liitumine on positiivne samm ja julgustab teisi Lääne-Balkani riike reforme jätkama. Ilmselgelt on Euroopa Liit jätkuvalt atraktiivne, kui sellega soovib liituda üle kümne riigi. On võimalik, et sel aastal algavad ühinemisläbirääkimised Serbia ja Makedooniaga. Peame oluliseks tempokaid kõnelusi Montenegro ja Islandiga ning läbirääkimiste jätkamist Türgiga. Seega loodame, et Euroopa Liit laieneb peagi ka Põhja-Euroopas ning Islandist saab liikmesriik.
Euroopa Liidu idapartnerlus on olnud pikalt fookuses ja on prioriteet. Aasta lõpul Vilniuses toimuval idapartnerluse tippkohtumisel soovime näha konkreetseid tulemusi mitme partneri suhtes. Kõige positiivsemalt paistab silma Moldova, edukas on olnud ka Gruusia. Mõlemaga saame assotsiatsiooniläbirääkimised ilmselt sel aastal lõpetada. Ka Armeenia on end märkimisväärselt reforminud ja edendanud poliitilist ning majanduslikku lõimumist. Teiste partneritega on rohkem või vähem esinenud tagasilööke. Me loodame, et need on ajutised, ja saame lõpuks allkirjastada assotsiatsioonilepingu Ukrainaga. Kui läheb hästi, saame Vilniuses nentida, et vabakaubandusala laieneb kolme-nelja uue partneriga. Samuti on Eestile oluline viisavabaduse laiendamine. Me ei tohi unustada külmutatud konflikte, need ei tohi takistada idapartnerite lõimumist. Seega on jätkuvalt oluline toetada lahenduse leidmist Gruusia–Venemaa, samuti Mägi-Karabahhi ja Transnistria konfliktile.
Venemaaga on Eesti suhted arenevad ja töised. Lähtudes Riigikogu ettepanekust oleme alustanud uusi konsultatsioone piirilepingu teemal. Viimasel ajal oleme sõlminud pensionilepingu ja piiriläbilaskepunktide lepingu ning tagasivõtu rakendusprotokolli. Edasiminekut on ka kõrgharidus-, piiriülese koostöö ja hädaolukorra lepingute sõlmimisel. Valitsus on huvitatud Venemaa ja kogu Euroopa Liidu vahelise partnerlussuhte arendamisest. Toetame uue, laiahaardelise suhete aluslepingu sõlmimist. Ka meie kahepoolne suhtlus on aktiivsem, kaubavahetus kasvab ja Eestit külastab rohkem Vene turiste. Venemaa liitumine WTO-ga on loonud uusi võimalusi ja toonud kaasa mitmeid positiivseid aspekte, kuid kahjuks ei täida Venemaa kõiki liitumisel võetud kohustusi, näiteks piirab elusloomade importi.
Araabia kevade järgses lõunanaabruses on areng olnud aeglane ja ebaühtlane. Muutused olid sealsete inimeste vaba soov. Toetame seda, kuid tunnistame, et muudatused ei ole tulnud lihtsalt ja teha on veel palju. Samuti on tekkinud küsimusi piirkonna turvalisuse kohta. Regiooni stabiilsuse seisukohalt on Euroopa Liidu mure, et leitaks rahumeelne lahendus Süüria kodusõjale. Sealne humanitaarolukord on katastroofiline ja inimõiguste rikkumised vastuvõetamatud. Eesti on mitmel korral toetanud Süüria pagulasi. Külastasin kuu aega tagasi Jordaanias asuvat ligi 63 000 pagulasega Zaatari põgenikelaagrit, kus inimeste olukord on väga raske ja traagiline. Rahvusvaheline üldsus peab neile inimestele senisest märksa rohkem abi osutama ja tegema muidugi kõik, et vägivald Süürias lõpeks.
Arengu- ja humanitaarabi teemad on aeg-ajalt tekitanud ka küsimusi. Miks Eesti annab üldse arenguabi, kui koduski on palju kohti, kus raha kulutada? Eesti on jõukuselt maailma esiviiekümne seas. Vähemalt 150 riiki on meist selgelt vaesemad, lisaks esineb paljudes riikides vägivalda ja looduskatastroofe. Saime ka ise 1990. aastatel teistelt palju abi. Parafraseerides Vergiliust: raskused ei ole Eestile võõrad, seega oleme õppinud teiste kannatusi leevendama. Nõrgemate ja kehvemal järjel olijate aitamine on endast lugupidava ühiskonna loomulik käitumine. See ei ole nüüd küll arenguabi küsimus, aga ärgem unustagem ka seda, et iga euro eest, mille Eesti Euroopa Liidu eelarvesse maksab, saame neli eurot tagasi.
Me soovime, et Euroopa Liit kasutaks arengukoostöös Eesti reformi- ehk üleminekukogemust. Keskendume inimõiguste läbivale tähtsustamisele ning tugevamale tingimuslikkusele arengukoostöös. Võrreldes paljude teistega, on meie riiklik arenguabi väike. Tunneme moraalset kohustust seda aega- ja jõudumööda kasvatada ja olemegi nii teinud. Jätkuvalt on eesmärk jõuda 0,17 protsendini SKT-st. Kuid kasvava arenguabi valguses peame mõtlema ka meie tegevuste laiendamisele. Praegu tegutseme peamiselt idapartnerite ja Afganistani suunal, kuid loogiline on alustada tegutsemist ka näiteks Kesk-Aasias ja teisteski piirkondades. Muidugi peame silmas pidama, et raha üksi ei paranda midagi. USA ühe maineka mõttekoja president Arthur Brooks on tabavalt öelnud, et igasugune välisabi on vaid plaaster, ravim on vabaturumajandus. Oleme seda Eestis kogenud, tõelise arengu toovad õiged reformid. See kogemus on parim, mida saame arenevatele riikidele pakkuda.
Head kuulajad! Maailm on pidevas kiires muutumises. See tähendab, et maailmas hakkavad kaasa rääkima seni varjus olnud riigid. Ka Eesti peab sellega arvestama. Samas peame teadvustama, et muu maailma, eeskätt Aasia tõus ei tule Euroopa, kogu läänemaailma arvel. See ei ole nullsumma mäng. Võib mõelda kas või USA saabuvale energiasõltumatusele. Eesti peab seega leidma lisavõimalusi, et pöörata tähelepanu arenevatele turgudele ja jõukeskustele. Oleme näiteks 2020. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kandidaat.
Olen Riigikogule ja avalikkusele tänulik osalemise eest aruteludes selle üle, millised on Eesti võimalused Aasias ja mujal. Riigikogus toimus Aasia arutelu ja valitsus võttis sügisel vastu Aasia programmi, mis on ühtlasi hea jätk konkreetsete tegevuste arendamisele.
Oluline samm, mille saab just valitsus astuda, on Eesti kohalolu kasvatamine kaugemates piirkondades. Seepärast loodame käesoleval aastal esmakordselt avada päris oma saatkonnahoone Pekingis, äsja avasime saatkonna Indias ja me saadame oma esindaja ka Brasiiliasse, et valmistada ette saatkonna avamist. India ja Brasiilia esindustega jõuab lõpule Eesti kohaloleku loomine maailmamajanduse esikümne riikides. Praegu on ligi 51% Eesti ekspordist seotud aga ainult nelja riigiga – need on Rootsi, Soome, Venemaa ja Läti. Uued esindused loovad loodetavasti tingimused, et ekspordi jaotust mitmekesistada.
Olen rääkinud Euroopa Liidust, NATO-st, kahepoolsetest suhetest. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis OECD, kus oleme värske liige, on Eesti sel aastal aga juba ministrite nõukogu kohtumise ase-eesistuja. See roll võimaldab mõjutada organisatsiooni tööd ja kuvandit oluliselt rohkem. Üks põhjus, miks me OECD-ga liitusime, on see, et liikmena saame efektiivsemalt seista liberaalsete majanduspõhimõtete eest, mis meie inimestele ja riigile on edu toonud. Ministrite kohtumise peateema on maailmamajanduse olukord. Arutusel on veel tööhõive ja reformide küsimus, samuti organisatsiooni – kuhu teiste hulgas soovivad saada ka Läti ja Leedu – edasine laienemine.
Head kuulajad! Ka konsulaarpoliitikas on Eesti lähenemisviis mõistagi inimkeskne. Uued esindused on andnud võimaluse osutada konsulaarteenuseid ulatuslikumalt. Eelmisel aastal suurenes märgatavalt nii viisade väljastamise kui ka konsulaarteenuste osutamise maht. Viisade väljastamine kasvas aastaga 21,5% ja konsulaartoimingute maht 34,6%. Kasutame üha laialdasemalt aukonsulite võrgustikku ja viisaesinduslepingute võimalusi. Seetõttu jääb järjest vähemaks riike, kus Eestil puudub oma esindaja. Ühtlasi otsime lisavõimalusi, kuidas laiendada koostööd Euroopa Liidu riikidega.
Eestlaste teadlikkuse suurendamiseks ja turvalisuse tagamiseks oleme laiendanud IT-lahenduste kasutamist. Investeerime tegevustesse, mis aitavad eestlastel juba eos vältida probleeme välismaal. Uute viisavabade sihtkohtadena on lisandunud Brasiilia, Kõrgõzstan ja Armeenia.
Head Riigikogu liikmed! Välispoliitika on Eesti inimeste teenistuses nii väärtuspõhiselt kui ka pragmaatiliselt, sest julgeolek, inimõigused ja majanduskeskkonna stabiilsus on meie põhihuvid. Me püüdleme rahvusvaheliselt samade eesmärkide poole, mis me oleme Eestis endale seadnud, et nii Eestis kui ka kogu maailmas oleks turvalisem ja parem elada.
Ma ütlen Eesti välispoliitiliste huvide eest seismisel tehtud väga hea koostöö eest aitäh kõigile teile, Riigikogu liikmed! Eriti tänan väga sisulise ja tiheda koostöö eest väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni! 2002. aastal sündinud Kaspar ütles Delfi projekti raames, mis portreteerib 95 Eesti inimese elu riigi 95. sünnipäeval: "Eestis on hea elada, sest siin on mõnus keel ja head sõbrad." Kaspar soovis, et ei oleks sõda, et jätkuks õnne ja raha. Ma olen temaga täiesti nõus. Aitäh!
