Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Ilusat sõbrapäeva kõigile! (Aplaus.) See tähendab, et täna oleme kõik sõbralikud. Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu neljanda töönädala neljapäevast istungit. Head kolleegid, kes soovib üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Mina annan üle arupärimise sotsiaalminister Taavi Rõivasele ja seda seoses Lõuna-Eesti, õigemini kogu Eesti haiglareformiga. Eriti raskelt puudutab reform aga Kagu-Eesti haiglaid, Põlva, Võru ja Valga haiglat, mis tahetakse muuta maakondlikest haiglatest kohalikeks haiglateks. See tähendab sünnitus- ja kirurgiaosakondade sulgemist, valvearstide vähendamist, kiirabi ümberkorraldamist jne. Meil on siin terve rida küsimusi ja võib-olla saame ministrilt vastuse, mis nendest haiglatest saab. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid, ilusat sõbrapäeva teile kõigile! Mul on suur au ja hea meel üle anda 21 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel eelnõu "Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus Vabariigi Presidendi valimise korra muutmiseks" ehk selges eesti keeles öelduna on see ettepanek anda presidendi valimise õigus üle Riigikogu käest rahva kätte. Usun, et staažikamad Riigikogu liikmed teavad meenutada mitut puhku, mil presidendi otsevalimine on siin majas jutuks ja aruteluteemaks olnud. Oluliselt kerkis see teema esile pärast president Meri ja ka president Rüütli initsiatiivi, et rahvas saaks Eestis presidenti otse valida. Selle süsteemi kehtestamise poolt on aja jooksul olnud mitmed erakonnad ja poliitikud, kuid mingi aja möödudes on siiski ümber mõeldud.
Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete arvates on nüüd vaja see samm astuda ja teema uuesti avada. Presidendi otsevalimine oli muuseas üks neist teemadest, mis korduvalt rahvakogus kõlas ning seal poolehoiu saavutas. Loomulikult võite mulle vastu väita, et presidendil ei olegi sisulist võimu ning ta on vaid esinduskuju – eks see sõltub ka sellest isikust, kes parasjagu president on –, kuid tegelikult on sellel ametikohal rahva jaoks suur sümboolne tähendus. Nii oleks igati õiglane, et rahvas saaks riigipea valida. Annan 21 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu üle. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab sellele seadusele, edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd teated. Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimised majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele.
Austatud Riigikogu liikmed, täna pärast täiskogu istungit toimub istungisaalis Eesti – Korea Vabariigi parlamendirühma moodustamine. Rühma kokkukutsujaks on Urve Tiidus.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.


1. 10:05 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (348 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 348 kolmas lugemine. Alustame läbirääkimisi. Kutsun kõigepealt kõnepulti kolleeg Aivar Koka Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana.

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Põllumajandusel on traditsiooniliselt olnud maaelus väga oluline ja kandev roll. Me võime üsna veendunult öelda, et Eesti põllumehed on Euroopa Liidu kontekstis ühed paremad majandajad, sest vaatamata väliskonkurentide suurematele otsetoetustele on meie tootjad ikka suutnud edukalt konkurentsis püsida. Häbenemata võib öelda, et Eesti põllumajandus on Euroopas üks edumeelsemaid. Oluline on mõista, et põllumajandustoetused on eeskätt tarbijate, mitte tootjate huvides. Tootjad toodaksid oma kaupu ka ilma toetusteta, kuid siis oleksid kõik toiduainete hinnad kaupluseletil trükitud hoopis suuremate numbritega. Tänu toetustele on Euroopas võimalik toota kodumaiseid toiduaineid võimalikult laiale tarbijaskonnale taskukohase hinnaga.
Viimased aastad on Eesti põllumajanduspoliitika keskendunud sellele, et meile määrataks suuremad toetused. See võimaldaks eestlastel saavutada Lääne-Euroopa kolleegide-konkurentidega võrdsemad võimalused turul ja tagada toidukorvi võimalikult väike maksumus. See võitlus, mida peeti, pidades silmas aastat 2014, mil algab Euroopa Liidu uus finantsperspektiiv ning rakenduvad uued toetusmäärad, on olnud edukas. Loodan, et ka Riigikogu avaldus Eesti põllumajanduse ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta, mis siin saalis eelmise aasta 21. novembril vastu võeti, oli toeks, et selles võitluses edu saavutada.
Ent enne tuleb üle elada ka tänavune aasta. Euroopa Liiduga liitumise lepingu kohaselt võis aastatel 2004–2012 anda Eesti põllumajandustootjatele Eesti riigieelarve vahenditest täiendavat otsetoetust. Eri tootmissektoritele – põllukultuuride kasvatamine, piimatootmine, veise- ja lambakasvatus – makstavad täiendavad otsetoetused moodustasid olulise osa põllumajandussektorile suunatud rahavoost ning nende toetuste lõppemine vähendaks 2013. aastal toetuste kogusummat ligi 30%. Sõltuvalt tootmise struktuurist võib konkreetse ettevõtja tulu langus olla veelgi suurem.
Eesti tubli võitluse tulemusena lubas Euroopa Komisjon eelmisel suvel, et Eesti võib ka käesoleval aastal oma eelarvest maksta põllumajandustootjatele otsetoetusi kompenseerimaks vahet, mis tuleneb Euroopa Liidu väiksematest toetustest meile. Tuletan siinkohal meelde, et algse kokkuleppe kohaselt oleks käesolevast aastast olnud siseriiklike otsetoetuste maksmine keelatud, kuid tänu põllumeeste ja põllumajandusministri heale selgitustööle Euroopa suunal lükati see keeld aasta võrra edasi. Siseriiklik põllumajanduse toetamine on hoidnud siinset põllumajandust konkurentsivõimelisena alates 2004. aastast, mil Eesti Euroopa Liiduga ühines. Võime öelda, et see on meie suhtes ebaõiglane, ent see on siiski olnud lahend, kuidas tagada meie tootjatele vähegi võrdsemad tingimused Lääne-Euroopa konkurentidega, kes saavad Eesti põllumeestega võrreldes keskmiselt üle kahe korra suuremaid toetusi.
Kuna lisatoetuse ehk top-up'i maksmine pole olnud Eestile kohustus, vaid õigus, siis on igal sügisel peetud selle eelarverea üle poliitilist diskussiooni. On neid, kes näeksid parema meelega, et siseriiklikku otsetoetust ei makstaks, kuid seni on nad jäänud vähemusse. Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehena tean, kui vajalik on siseriikliku toetuse maksmist jätkata. Hea on teada, et seda meelt on ka meie fraktsioon Riigikogus ja põllumajandusminister valitsuses. Me oleme seda toetust maksnud igal Euroopa Liidus oldud aastal, ka nendel aastatel, mil riigieelarvet tuli tugevalt kärpida. Eesti põllumajandustootmise hea käekäik on olnud riigi prioriteet ja oleks arusaamatu, kui see tänavu enam nii ei oleks. Meie põllumehed suudaksid hakkama saada ka igasuguste toetusteta, aga kui riik nad omapoolse toeta jätab, sattuksid nad konkurentidega võrreldes veelgi halvemasse seisu. Vaevalt saab see meie soov olla. Mis juhtub, kui jätaksime sellel aastal siseriikliku toetuse maksmata? Raske on ennustada, mis juhtuks ühe või teise konkreetse farmi või taluga, sest ettevõtete majanduslik seis on erinev. Palun kolm minutit juurde!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolm minutit!

Aivar Kokk

Laias plaanis sattuksid raskustesse eeskätt väiksemad tootmisüksused, kes on turumuutustest kergemini haavatavad. Samas kannataksid kahju ka suuremad tootjad, kellel seetõttu ei jätkuks jõudu, et turult lahkuvaid väiketootjaid kokku osta. Tagajärg on väliskapitali üha suurenev sissevool tootmisharusse, mida oleme harjunud eestlaste pärisosaks pidama. Arvan, et need ligi 25 miljonit eurot, mis mõistagi on suur summa, on samas väike raha, kui kaalul on paljude Eesti talupidamiste elu ja surm.
Lõpetuseks tahan veel kord rõhutada, et täna vastu võetava Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eesmärk on tagada põllumajandustootjatele 2013. aastal üleminekutoetused. See annab võimaluse maksta ka 2013. aastal põllumajandustootjatele täiendavaid otsetoetusi riigieelarvest. Vastavalt Euroopa Liiduga liitumise lepingule võis riik täiendavaid otsetoetusi maksta aastatel 2004–2012, kuid eelmise aasta suvel loodi võimalus maksta üleminekutoetust ka käesoleval aastal. Üleminekutoetused tagavad sujuva ülemineku uuele otsetoetuste süsteemile järgmisel rahastamisperioodil 2014–2020. Siin tuleb rõhutada, et üleminekutoetust makstakse samadele sektoritele ja samade nõuete alusel, nagu 2012. aastal maksti täiendavat otsetoetust. Selle eelnõu seadusena vastuvõtmisega hoiame ära põllumajandustootjate majandusliku olukorra halvenemise ja konkurentsivõime vähenemise aastal 2013. Üleminekutoetus võimaldab võrdsustada meie põllumeeste ja teiste riikide põllumajandustootjate tingimusi. Ligi 25 miljoni euro eraldamine riigieelarvest üleminekutoetuste maksmiseks näitab põllumajanduse olulisust Eesti riigi jaoks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Aivar Kokk! Palun kõnetooli Meelis Mälbergi Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Meelis Mälberg

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna lõpphääletusele mineva seaduseelnõu kuu aega tagasi alustatud menetlemise eesmärk on tagada meie põllumajandustootjate sujuv üleminek Euroopa Liidu järgmisele rahastamisperioodile 2014–2020. Euroopa Komisjoni antud luba 2013. aastal siseriiklikku üleminekutoetust maksta on justkui meie oma rahaga kosja tulek, sest enamik Euroopa Liidu riike saab toetust maksta ühiseelarvest. Aga loomulikult kasutame seda võimalust, sest see leevendab natukenegi ebavõrdseid konkurentsitingimusi, milles meie tootjad tegutsevad.
Kuu aega tagasi, kui see eelnõu meie laudadele jõudis, ei teadnud me, milliseks äsja lõppenud ülemkogu läbirääkimiste tulemused Eestile kujunevad, millised saavad olema põllumeeste otsetoetused tulevikus. Me ei teadnud isegi seda, kas üleüldse suudetakse kokkuleppele jõuda ja Euroopa Liit saab 2014. aastast uue pikaajalise rahastamise. Täiesti reaalne oli oht, et isegi kui saavutatakse kokkulepe, tuleb 2014. ja 2015. aastal põllumeestel püksirihma pingutada, sest meile seni ette pandud kava kohaselt oleksid otsetoetused vähenenud ca 15 miljonit eurot ja seda ilma õiguseta ise top-up'i juurde maksta.
Täna teame, et peaminister naasis ülemkogult rahvusliku ümbrikuga, mis täitis kõik Eesti eesmärgid, ja suurim võitja on meie põllumajandustootja. Uuel rahastamisperioodil väheneb põllumajanduse otsetoetuste erinevustest tulenenud ebavõrdne kohtlemine. Balti põllumeeste konkurentsitingimused paranevad. Kuigi lõplikult ei õnnestunud meil ebavõrdsusest lahti saada, võivad põllumehed rõõmustada. Euroopa Liidu eelarvest Eestile makstav põllumajandustoetuse otsetoetus kasvab uuel eelarveperioodil 2014–2020 kaks korda. Seni oli see umbes 500 miljonit eurot, uus summa on 1 miljard eurot. 2013. aasta 143 eurolt hektari kohta kasvab otsetoetus 196 eurole. Kirsiks tordil on viimases läbirääkimiste voorus saavutatud kokkulepe, et 2014. ja 2015. aastal ähvardanud toetusmäära kukkumist ei tule, ja languse katmiseks vajaliku 15 miljoni euro asemel saime 50 miljonit eurot maaelu arenguks, mille abil on seda auku võimalik tasandada.
Meie läbirääkijad eesotsas peaministriga tegid oma töö Brüsselis hindele "väga hea". Sellele heale tulemusele eelnes aga pikk eeltöö, mis tõestas, et kui vaja, suudame koonduda ja koos ühise eesmärgi nimel pingutada. Põllumehed ja nende esindusorganisatsioonid sõnastasid väga selgelt oma nõudmised ja edastasid maamehe visadusega oma sõnumit järjekindlalt nii Eestis kui Euroopas. Sajad usinad ametnikud Eestis ja Brüsselis selgitasid ja täpsustasid pidevalt meie positsioone. Meie president ja ministrid rõhutasid kõikvõimalikel kohtumistel võrdse kohtlemise vajadust. Ka meie andsime siit saalist oma panuse, tehes koos Läti ja Leedu parlamendiga põllumajandussektori toetuseks avalduse.
Hea tulemus ei sündinud üleöö ja ainult heast läbirääkimisoskusest kindlasti ei piisa. Eestil on praegu Euroopa Liidus konstruktiivse riigi maine. Me oleme oma avaliku sektori kulutused kontrolli all hoidnud ja suutnud Euroopa Liidu raha otstarbekalt ja tõhusalt kasutada. Seetõttu ei suhtuta meie muredesse ega soovidesse üleolevalt. Eesti kuvandiks on pragmaatiline ja koostööle suunatud riik. Sellelt pinnalt on kerge leida liitlasi ja partnereid. Uue mõõtme sai Balti koostöö. Meie huvid langesid eelarveläbirääkimistel peaaegu täielikult kokku, üksinda poleks me keegi oma eesmärke saavutanud. Palun üks minut aega juurde!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolm minutit!

Meelis Mälberg

Jääb loota, et uue eelarve kiidab peatselt heaks ka Euroopa Parlament ning meie põllumehed saavad tulevikuks kindluse ja senisest võrdsemad toetused ühisel turul tegutsemiseks. Eesti põllumajandus on väga konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik ning saaks kindlasti hakkama ka ilma igasuguste toetusteta, seda aga siiski juhul, kui toetusi ei maksta kellelegi ega kusagil. Nii kaua, kui toetused moonutavad vaba turgu, seisab Reformierakond kindlalt selle eest, et Eesti põllumehel oleksid Euroopa kolleegidega võrdsed konkurentsitingimused. Sellepärast toetasimegi riigieelarve menetlemisel üleminekutoetuste maksmist ja toetame ka praegu seda eelnõu.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Meelis Mälberg! Palun kõnepulti kolleeg Ester Tuiksoo Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Ester Tuiksoo

Austatud proua juhataja! Austatud kolleegid! Soovin teile head sõbrapäeva ja püüan siin sõbralikult rääkida ka põllumajanduse tulevikust. Euroopast tulnud uudiste üle oleme siin juba rõõmustanud ja eelkõnelejad on sellest pikalt rääkinud. Jah, tõepoolest, kui me selle seaduseelnõu menetlemist alustasime, siis me kõike veel ei teadnud. Täna on meil juba päris häid uudiseid ja kindlasti on kõik osapooled siin oma panuse andnud. Natuke riivab kõrva võib-olla see, et teised Balti ministrid teevad Eestile etteheiteid, et Eesti ei ole olnud piisavalt koostööaldis või ei näidanud Brüsselis läbirääkimistel piisavat initsiatiivi. Kuidas see tegelikult oli, seda me ei tea, aga vähemalt tulemus on enam-vähem rahuldav või ehk natuke paremgi.
Palju on räägitud otsetoetustest. Me soovisime saada 90% Euroopa Liidu keskmisest hektaritoetusest, lubatud on nüüd peaaegu 75%, aga seda siiski alles perioodi viimaseks ehk 2020. aastaks. Ärgem sedagi unustagem, et nii kaua läheb hektari otsetoetus tõusvas joones, aga on siiski vähem kui see kuni 75%.
Lisaks otsetoetustele tuleks keskenduda sellele, kuidas koostada uut maaelu arengukava. Oleme kuulnud ministri suu läbi 761 miljoni eurosest summast. Maaelu arengukavaga peame kindlustama, et põllumajandussektor saaks piisavalt investeeringuid ja suudaks Euroopa Liidu ühisel turul olla konkurentsivõimeline. Aastast 2015 kaob piimakvoot, mis muudab piimandusturu vabamaks ja konkurentsi avatumaks ning ka meie piimatootjad peavad konkureerima hästi kapitaliseeritud maade põllumajandustootjatega.
Maaelu arengukava ehk MAK-i investeeringutoetuste piirangute kehtestamisel tuleb kindlasti arvestada põllumajandusettevõtete olemasolevat potentsiaali, sest sellesse sektorisse on väga palju investeeritud. Väiksemate põllumajandusettevõtete arendamise toetuse puhul peaks meetme tingimustest olema selgelt aru saada, et tegemist on ettevõtlus-, mitte sotsiaaltoetusega. Investeeringute toetamise poliitika eesmärgiks peab olema põllumajandusettevõtluse arendamine ning töökohtade kindlustamine, mistõttu investeeringute toetamisel tuleb lähtuda ettevõtete pikaajalisest konkurentsivõimest, investeerimissuutlikkusest ja objektiivsetest majandusnäitajatest.
Uue MAK-i koostamisel tuleb lähtuda seatud strateegilistest eesmärkidest, et eelistatud oleksid need investeeringud, mille mõju Eesti põllumajandusele ja ka kogu majandusele, ekspordivõimele on suurem. Tehnikasse investeerimise asemel peaks eelistama investeeringuid põllumajandushoonetesse ja nendega seotud tehnoloogiatesse. Ei ole õige Põllumajandusministeeriumi senine ettepanek jaotada tootjad suurusgruppidesse müügitulu alusel, samuti ettepanek seada piirangud toetuse maksimaalsele suurusele. Eri ettevõtete müügitulu omavaheline võrdlemine ei ole õiglane suhtumine tootmistulemustesse, sest eri sektorites toodetava toodangu väärtus on erinev. Toetusmäärad peaksid jääma praeguse perioodi tasemele. Palun kolm minutit aega juurde!

Esimees Ene Ergma

Kolm minutit, palun!

Ester Tuiksoo

Kuna liikmesriigid peavad maaelu arengukavades kindlaks määrama ettevõtte, mis on toetuskõlblik ega ületa teatavat suurust, siis tuleb toetuse maksimaalse suuruse määramisel lähtuda Euroopa Liidu väike- ja keskmise suurusega ettevõtte määratlusest, vähemalt oleks see ka põllumajanduse puhul oluline. Ettepanek valitsuskoalitsioonile on suhtuda uue maaelu arengukava ettevalmistamisse vastutustundlikult. Prioriteediks peab jääma põllumajandustootja, kes kindlustab Eesti rahva omamaise toiduga. Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab Eesti põllumeest ja seda eelnõu. Tänan teid!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Ester Tuiksoo! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Me võime minna eelnõu lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 348. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.
Lugupeetud kolleegid, sõbrapäeva puhul on meie istungi aeg läbi.

Istungi lõpp kell 10.26.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee