Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja ministrid! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 35 Riigikogu liiget, puudub 66. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Rein Lang ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Alustame küsimuste esitamist. Esimene küsimus on kolleeg Heljo Pikhofilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!
Aitäh! Austatud peaminister! Te olete ajakirjandusele öelnud, et teie majapidamise selle aasta jaanuari elektriarve oli võrreldes eelmise aasta jaanuariga 14% võrra väiksem. Mul tekib küsimus, kas te olete ainuke inimene Eestis, kes on saavutanud IRL-i valimislubaduse täitmise. Tahaksin, et te ka Eesti rahvale räägiksite oma kokkuhoiusaladusest ja -nippidest.
Tänan, et tunnete huvi mu isikliku majapidamise vastu, aga ma ei arva, et infotund oleks isiklike kogemuste jagamiseks kõige kohasem formaat. Aga kui te juba kord seda küsisite, siis oleks minust kindlasti aus vastata. Jah, me soojustasime suvel oma elamist, kasutasime selleks tänapäevaseid materjale. Ma ei saa kahjuks öelda selle toote nimetust, mida me kasutasime, sest nende materjalide maaletoomisega tegeleb minu väimees. See oleks väga korruptsioonimaiguline, kui ma siin seda suurepärast materjali, mille 1 cm soojustakistust võrdub 20 cm penoplasti soojustakistusega, reklaamima hakkaksin. Aga kõik võivad selle toote internetist üles otsida, see algab t-tähega ja nimetus ei ole väga pikk. (Naer.) See ei ole tegelikult üldse nali. Iga majapidamine peab pidama korralikku arvet energiakulutuste, sh maja kütmise kulutuste üle. Loomulikult ei saa päris mehaaniliselt võrrelda selle aasta jaanuari eelmise aasta jaanuariga, sest ka välistemperatuurides on erinevusi. Aga kui tellida endale külmade pakaseliste päevadega termopildistamine, saab väga selge pildi sellest, kus kohas on majas soojalekked. Nende lekete kõrvaldamine ei ole üldse kulukas ja hiljem kajastub see ka makstavates arvetes. Mina rehkendasin, et meie puhul tasub lisasoojustamine ära umbes viie aastaga. Igal juhul oli mõistlik seda meie peres teha. Aga miks arve väiksem on kui eelmisel aastal? Pigem sellepärast, et sel aastal on soojem talv.
Palun, kolleeg Heljo Pikhof, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Austatud peaminister! Kui nüüd vaadata seda, mis elektri hinnaga on toimunud, siis kas te nõustute minuga, et IRL-i lubadus "Kodukulud alla!" on olnud täiesti vastutustundetu?
Aitäh! Kellel on kodukulud alla läinud, kellel mitte. Ma kirjeldasin äsja ühte majapidamist, kus kulud on tõepoolest alla läinud. Kulude allaminemisel on kindel põhjus – koduomanik on ise aktiivne olnud. Neid kodusid, kus sel talvel tuleb maksta väiksemaid soojaarveid, on Eestis päris mitmeid. Eelkõige on need arved sel aastal väiksemad tänu sellele, et KredExi kaudu on mitmed korterelamud toetust saanud, ja inimesed on ise panustanud oma vahendeid, selleks et majade soojapidavust suurendada. Seetõttu on ka kodukulud alla läinud. Kodukulude vähenemine ei ole lausaline iseenesest juhtuv asi. Aga paljud, kes on sihikindlalt kodukulude vähenemist taotlenud, on ka eesmärgi saavutanud. Ma kordan üle selle, mida ma olen siit kõnepuldist ka varem nimetanud. Soomes kulub ühe kuupmeetri elamis- ja kontoripinna kütmiseks kaks korda vähem soojusenergiat kui Eestis. Ometi asub Soome üldise arusaamise järgi pisut põhja pool kui Eesti ja eeldatavasti peaks seal olema külmem kui Eestis. Meie omaaegsed ehitised ei ole energia kasutamise seisukohalt efektiivsed. Paljude ehitiste ehitamise ajal ei maksnud energia peaaegu mitte midagi ja seetõttu ei ole meie majad soojapidavad. Me peame selle probleemiga väga tõsiselt edasi tegelema. Pelk osutamine, et näe, kodukulud ei ole alla läinud, ei ole kindlasti konstruktiivne tegevus ega ka lahendus.
Palun, kolleeg Heljo Pikhof, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Austatud peaminister! Teil on väimehega vedanud, aga mitte kõigil pole nii hästi läinud. Ma küsin, mida peaksid siis tegema need inimesed, kes elavad korterelamutes, kus kõik majaelanikud ei ole nõus soojustamisega, sest neil lihtsalt puuduvad sissetulekud, et seda soojustamist praegu teha. Mul on siit tulenevalt teine küsimus veel: kas majandusminister Juhan Parts, kes on oma ametit pikalt pidanud, sai ikka aru, et elektri hind hakkab tõusma? Tema jutust siin saalis on jäänud mitmetine mulje.
Aitäh! Väikesed sissetulekud ei ole õigustuseks, et lubada endale suuri väljaminekuid. Ma tean, et praegu on võimalik elamute soojustamisel saada ka selliseid pakkumisi, kus ehitusettevõtja, kes on valmis korterelamut soojustama, teeb ise kogu investeeringu ja tagasimakse toimub seniste soojaarvete piirides. See tähendab, et ehitusettevõtja saab oma investeeringu tagasi aastate jooksul ja seda tingimusel, et korteriomanikud maksavad soojaarveid edasi samasuguses ulatuses, nagu nad on neid praegu maksnud. Raha tagasisaamine osutub ehitusettevõtjale võimalikuks tänu sellele, et energiat säästetakse, seda hoitakse kokku. Põhimõtteliselt on meil see energiasäästu ruum võrreldes Soomega keskmiselt kahekordne. Kindlasti tasub soojustamisele panustada. Küsimus ei ole mitte minu väimehes, kes soovitas mulle väga head materjali. No ärge mõistatage! See on Triso Super 100. Olgu tal ka natuke kasu sellest infotunnist. Tegelikult on ju praegu võimalik saada piisavalt asjatundlikku konsultatsiooni, kuidas on võimalik elamuid, sh korterelamuid soojustada. Kui ühistul on probleeme – ma möönan, et paljudes ühistutes on probleemid mõnede uskumatutega –, siis tuleb rohkem tegelda nende veenmisega. Tuleb leida igale korteriomanikule sobiv lahendus, sest argumente sooja mittepidava maja soojustamata jätmiseks tegelikult ju ei ole.
Ja nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Kuna neid on registreeritud küllaltki palju, aga meil on ka viis küsimust, mida käsitleda, siis annan võimaluse esitada kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Rainer Vakra!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Majandusministeerium ja Rahandusministeerium prognoosisid elektri hinna tõusuks 2013. aasta 1. jaanuarist 15%. Nagu eelmise küsimuse puhul räägitud sai, lubas teie koalitsioonipartner IRL elektri hinna lausa alla viia. Me teame, et 1. jaanuarist tõusis tarbijahind tegelikult keskmiselt 30%. Samal ajal on Juhan Parts väljendanud tõsist rahulolu, näiteks eelmise nädala Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil. Ja siit on mul teile küsimus: kas teie jagate Juhan Partsi rahulolu ja rõõmu, et viimaste aastatega on elektri hind kodutarbijale peaaegu kaks korda tõusnud? Lisan, et te olete siin pikalt rääkinud ka Soomest ja toonud selle kohta näiteid, aga lähtuvalt maksudest ja võrgutasust on Soomes elektri hind tarbijale tegelikult juba soodsam kui Eestis. Seal on elektri hind odavam kui meil.
Aitäh! No ei ole nii, et Soomes on elektri hind tarbijale odavam kui Eestis. Mul on üks tulpdiagramm ka kaasas, aga teil ei ole sellest palju kasu, sest see ei paista eriti kaugele. Eestis on elektrienergia hind tarbijale ka pärast elektrienergiaturu täielikku avanemist selgelt soodsam kui Soomes. Mina olen pidanud kogu aeg usutavaks neid väiteid, mille kohaselt tõuseb elektrienergia hind Eestis elektrituru avanemisel umbes 20%. Praeguseks ei ole meile teada, kui suureks see tõus tegelikult osutub, sest ühe kuu põhjal ei ole võimalik mingeid järeldusi teha. Näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel suurenes keskmine elektriarve jaanuarikuus turu avanemise tagajärjel 16,1%, mitte 30%, nagu te väitsite. Niisuguseid väiteid, mis teie suust kõlasid, ei ole ma kusagilt leidnud. See, kui suureks kujuneb elektrienergia hind veebruaris-märtsis, on veel kuidagimoodi prognoositav, aga missugune täpselt see suvekuudel on, ei oska me hetkel veel öelda. Aga eeldused on küll sellised, et suvel elektrienergia hind börsil kindlasti langeb. See oli kõigile teada, et elektrienergia hind käesoleval aastal tõuseb. Ega selle vastu ei saa, saab ainult kontrollida oma tarbimist ja sedakaudu ka oma kulutusi.
Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!
Aitäh! Ma arvan, et selle väimehe jutu võiks nüüd vast lõpetada, sellest oli päris pikalt juttu. Sellega võib Delfisse saada küll, ma saan aru. Aga inimesi on ikkagi tabanud elektrišokk, neil on kodukulud kahe aastaga üle 15% tõusnud. Elektri puhul said kõige rohkem kannatada kõige vaesemad inimesed, kes ei osanud paketti valida, ja üksikud inimesed, kes jäid üldteenuse peale. Kui me vaatame, kuidas riik käitus selles olukorras, kui elekter läks vabaturule, siis ta lubas sisuliselt enda kontrollitaval Eleringil ühtlasi tõsta võrgutasusid 13%. Ja neid tõstetakse sel aastal veel. Seda on muidugi palju. Samal ajal oleksime saanud küll aktsiisi muuta, küll käibemaksuerandeid teha – kõike oleks võinud teha. Ma küsin, miks läks valitsus ikkagi kaasa sellega, et Elering nii palju neid võrgutasusid tõstis. Kui te ütlete, et võrkudesse on vaja investeerida, siis on imelik see, et meeletult on ju dividende välja võetud, mõne aastaga üle miljardi euro.
Võib-olla mu mälu on kehv, aga vaevalt te suudate mu mälu värskendada miljardiga, mis on välja võetud Eleringist. Ilmselt mitte. Elering on see asutus, kes meil võrkude töökorra eest peab seisma. Küllap on teile ka teada see, et varustuskindlusega on Eestis olnud väga suuri probleeme. Paljudes Eestimaa punktides on vahelduvvool tähendanud seda, et vahel seda on ja vahel ei ole – sellist energiaga varustatust ei saa 21. sajandil mõistlikuks pidada. Seega on investeeringud ülekandevõrkudesse ja ka reservtootmisvõimsuste loomisesse olnud hädavajalikud. Tänapäeval me ei kujuta ette elektrienergiaga varustatust, mille puhul puuduvad peaaegu sajaprotsendine tarnekindlus ja teadmine, et majapidamises on igal ajal elekter olemas. Selle tõttu on investeeringud ülekandevõrkudesse ja nende kvaliteeti paratamatud. Elektrienergia hinna tõus on majapidamisi puudutanud erinevalt. Kõige rohkem on kindlasti kannatanud need 5,5% elektrienergia tarbijatest, kes oma maja või korterit elektriga kütavad. Samas on ka minusuguseid, kes võivad öelda, et nende elektrienergia arve oli käesoleva aasta jaanuaris pisem, kui ta oli möödunud aasta jaanuaris. Inimesi on igasuguseid. Ma usun, et see ühekordne hinnatõus saab tasutud pärastise tarnekindluse tõusuga.
Palun, kolleeg Deniss Boroditš!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Viimasel ajal on üheks suuremaks mureks meie ühiskonnas usaldamatus poliitiliste organisatsioonide vastu, ka poliitikute vastu, sest lubatakse üht, aga tehakse teist. Näiteks, kui me võtame sellesama kurikuulsa IRL-i kodukulude alandamise valimislubaduse, siis seal oli muu hulgas selgelt välja öeldud, et alandatakse elektri hinda – mitte lõpparvet, vaid elektri hinda. Samas, kõik mõistlikud inimesed teavad ju praegu ja teadsid ka aasta-poolteist varem, et elektri hind ei alane mitte kuidagi. Siit on mul üldfilosoofiline küsimus: mis hinnangu te annate sellistele poliitilistele loosungitele? Kas teie arvates võiks hoopis ausus ning selgitamine suurendada usaldusväärsust poliitikute ja erakondade suhtes, seda nii tähtsa valdkonna puhul nagu elektrikulu?
Aitäh! Ma ei ole olnud IRL-i valija ja seetõttu ei ole ma ka väga tähelepanelikult jälginud nende valimisloosungeid. Aga loosungit elektri hinna alandamise kohta mina nende kampaaniast ei mäleta. Ma mäletan ühe teise erakonna loosungeid, kus lubati vee hinda kontrolli all hoida, aga see kontroll on tähendanud vee hinna kiiret kasvu. See puudutab teie endist erakonda. Elektri hinna alandamise lubamine ei ole kindlasti vastutustundlik, sest tänapäeval energiakandjate maksumus suureneb ja tootmishinnad tõusevad. Isegi kui väga tahta ja püüda, ei suuda ikkagi välja mõelda seda skeemi, kuidas oleks võimalik elektrienergia hinda tulevikus alandada. Energiahinnad on ilmselt määratud tulevikus tõusma. Tõsi, mingid alandamise võimalused on siiski olemas. Näiteks taastuvenergia tasude 10%-ne vähendamine, mille otsustas austatud Riigikogu, tegi elektrienergia hinna tõusu tarbijate jaoks pisut väiksemaks.
Head kolleegid! Kuna meil on veel registreeritud küsimusi, siis ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme edasi. Järgmisena esitab kolleeg Ester Tuiksoo küsimuse põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Palun!
Tänan väga, proua juhataja! Austatud põllumajandusminister! Teie juhtimisel otsustati anda nõuandeteenistuse koordineerimine 2010. aasta 1. jaanuarist Maaelu Edendamise Sihtasutusele. Millised ootused olid teil kui ministril sellise ümberpaigutuse suhtes? Ja millised ülesanded andsite Maaelu Edendamise Sihtasutusele nõuandeteenistuse koordineerijana?
Aitäh! Lugupeetud küsija! Kõigepealt ma pean täpsustama. See, et nõuandeteenistuse koordineerimine läks Maaelu Edendamise Sihtasutuse kätte, oli ühine otsus ja kompromiss, mitte Põllumajandusministeeriumi suunis või otsus. Põllumajandusministeeriumi ettepanek oli moodustada Eestis nõustamise koordineerimiseks põllumajandussektoris iseseisev, eraldi juriidiline isik, mille asutajad oleksid põllumajandustootjate organisatsioonid, nii põllumeeste keskliit kui talupidajate keskliit, konsulendid ja Eesti Maaülikool. Kuna põllumajandustootjate organisatsioonid ei saavutanud omavahel kokkulepet ühise organisatsiooni moodustamise kohta, lepiti kompromissina osapooltega kokku, et nõuandeteenistuse koordineerimine antakse Maaelu Edendamise Sihtasutusele. See oli kompromisskokkulepe, Põllumajandusministeeriumi tahe ja ettepanek oli hoopis teistsugune. Aga millised olid meie ootused? Loomulikult see süsteem toimis, toimib ka praegu, aga süsteemi on alati võimalik paremaks teha. Me soovisime nimelt kaasata Maaelu Edendamise Sihtasutuse teadmisi, mis puudutavad eelkõige finantsraamatupidamist ja konsultatsioone, st haarata nõuandesüsteemi rohkem neid teadmisi ja MES-i potentsiaali. See oli see lisaväärtus või kasu, mis MES-i kaasamisest oleks võinud kasvada, ja põhjus, miks me selle koordineerimise otsustasime kompromissina MES-ile anda.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!
Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Finantsalane nõustamine on nõuandeteenistuses kogu aeg olemas olnud. Praegu me oleme selles situatsioonis, et põllumajandussektor ei ole rahul nõuandeteenistusega ja nõuandeteenistuse inimesed ei ole rahul sellega, mida riik neile pakub või mis tingimused neil on. Minu küsimus teile on järgmine. Te olete kindlasti teinud vahekokkuvõtteid. Mis on selle kahe aastaga paremaks muutunud? Või millised probleemid te välja tooksite ja kuidas neid lahendada?
Aitäh! Üldjoontes võib öelda, et nõuandesüsteem toimib sellisena, nagu see on pikki aastaid toiminud – olulisi muudatusi ja ümberkorraldusi ei ole põllumajandustootja seisukohalt sisuliselt tehtud. Me oleme teinud ka erinevaid küsitlusi ja uurimusi. Tootjate rahulolu nõuande saamisega on aastaid olnud enam-vähem ühesugune, see ei ole märkimisväärselt muutunud. Nii et raske on seda hinnata kõigi nende muudatuste tegemise aja jooksul. Kui me vaatleme pikemat perioodi, siis kunagi koordineeris Maaelu Edendamise Sihtasutus nõuandesüsteemi, vahepeal oli Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja praegu on jälle Maaelu Edendamise Sihtasutus. Nüüd on tulnud taotlus konsulentidelt, et nad moodustavad oma organisatsiooni ja võtavad koordineerimise enda kätte. Me peame seda ettepanekut kaaluma. Aga ma julgen öelda, et ükski muudatus ei ole oluliselt halvendanud ega parandanud nõuandesüsteemi toimimist. Põhiline probleem on jätkuvalt konsulentide arv: mõnes valdkonnas ei ole võimalik nõuannet saada, üksikutes valdkondades meil ei olegi atesteeritud konsulente. Need on need probleemid. Loomulikult on suur probleem rahapuudus süsteemis ja ka see, et suur- ja väiketootjad vajavad erinevaid nõuandeid. Suurtootjad on võimelised seda teenust isegi välismaalt sisse ostma, väikesed talupidajad ei ole tihtipeale võimelised isegi oma küsimust või soovi sõnastama. Nii et tase on väga erinev. Selline mitmekesisus ja erisused on väga suur probleem ka nõuandesüsteemis nõuande korraldamisel.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!
Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Tundub, et te tõesti teate suurepäraselt, millised on nõuandeteenistuse ja ka koordineerimise probleemid. Te suhtlete peaaegu iga päev põllumajandusorganisatsioonidega. Miks te ei tee ettepanekut, et põllumajandusorganisatsioonid, kelle liikmed seda nõuandeteenust ju sisuliselt vajavad, selles suunas midagi teeks? Vähemalt on teil võimalus seda koostööd riigipoolselt soodustada. Te räägite palju ühistegevusest. Võib-olla see on koht, kus oleks võimalik rohkem ühistegevust soodustada.
Aitäh! Seda me tõesti iga päev teeme ja ei saa öelda, et tootjaorganisatsioonide või põllumeeste esindusorganisatsioonide vahel üldse koostööd ei oleks. Teatud küsimustes on küll. Mäletame ju alles hiljuti arutatud finantsperspektiivi, mille puhul olid Eesti tootjaorganisatsioonid nii mitmeski küsimuses ühte meelt ja võitlesid ühise asja eest. Aga nõuandeteenistuse korraldamisel me seni sellist üksmeelt ei ole saavutanud, et olulised katusorganisatsioonid oleks valmis ühiselt moodustama sellise katusorganisatsiooni, kes oleks nõuandeteenistuse koordineerijaks. Kui selline organisatsioon kunagi sünnib, siis me tõsiselt kaalume sellele ka nõuandeteenistuse koordineerimise üleandmist. Praegu me oleme osapooled kokku võtnud. Eelmisel nädalal kohtusin ma konsulentidega. Aga kindlasti ei saa öelda, et 15 maakondliku nõuandeteenistuse kaudu oleks automaatselt esindatud katusorganisatsioonid – põllumeeste keskliit ja talupidajate keskliit. Põllumeeste keskliitu ja talupidajate keskliitu saavad esindada ikkagi nende endi esindusorganisatsioonid, mitte maakondade nõuandekeskused. Nii et seni sellist katusorganisatsiooni tekkinud ei ole, aga me igati vahendame ja aitame sellele kaasa. Ja nagu öeldud, kui selline üldorganisatsioon peaks tekkima, siis oleme valmis tõsiselt läbi rääkima selle üle, et nõuandeteenistuse koordineerimine neile üle anda.
Palun nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust! Alustame kolleeg Tarmo Tammest.
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Eelmisel nädalal tulite Brüsselist rõõmusõnumiga, et Eesti põllumehed said suure võidu osaliseks. Võib-olla te natuke iseloomustate seda, milles see võit seisneb ja millest see tuleneb. Ma olen näiteks lugenud, et järgmise kolme aasta jooksul toetuste määr Eesti põllumeestele ei kasva. Või olen ma millestki valesti aru saanud? Äkki oskate öelda, millistes Euroopa Liidu riikides on veel väiksem pindalatoetus hektari kohta kui Eestis?
Aitäh! Raske on küll seda küsimust seostada nõuandeteenistusega, aga minu arvates oli võit Eestile küll märkimisväärne. Järgmisel perioodil saame Euroopa Liidu eelarvest otsetoetusteks kaks korda rohkem raha kui praegusel perioodil – 500 miljoni euro asemel natuke üle miljardi euro. Seda ei tohiks samastada toetuse suurusega hektari kohta, mille põllumees kätte saab. Need on kaks eri asja. Aga Eesti riik saab järgmisel perioodil otsetoetuste maksmiseks kaks korda rohkem raha ning minu arvates on see väga suur ja oluline võit. Kui seda võiduks mitte nimetada, siis ma ütleks küll, et see oleks väga irooniline ja pahatahtlik. Teiseks, kokkuvõttes suureneb põllumeeste jaoks tervikuna ka maaelu arengukava rahastamine jooksvates hindades. Kui sellel perioodil oli see koos riigipoolse minimaalse kaasfinantseerimisega 935 miljonit eurot, siis järgmisel perioodil, eeldusel, et Eesti riik täidab täpselt samuti minimaalse kaasfinantseerimise kohustuse, saab see olema 961 miljonit eurot. Nagu öeldud, ka selles vallas on kasv olemas. Ja see oht, et 2014. aastal otsetoetused vähenevad, on praeguseks kindlasti likvideeritud. Me saame MAK-ile juurde antud raha arvel katta ka meid ohustanud otsetoetuste vähenemise 2014. aastal. Seega julgen öelda, et otsetoetuste vähenemist põllumeestele ei tule. Soovitan ka teil seda informatsiooni levitada, et väide, justkui otsetoetused järgnevatel aastatel Eestis väheneksid, ei vasta tõele, sest Euroopa Ülemkogus saavutati selline kokkulepe. Loomulikult, kui europarlament peaks menetluse käigus midagi muutma ja meie positsioonid halvenevad, siis võib olukord muutuda. Aga ma väga kahtlen selles ja ma ei usu, et europarlament meie suhtes ebasoodsamaid otsuseid langetab.
Head kolleegid, palun jääme teema piiridesse! Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus kolleeg Priit Toobalilt!
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Kuna te oskasite väga hästi eelmise küsimuse nõuandeteenistusega seostada, siis oskate kindlasti ka minu küsimuse sellega seostada. Ma küsin: kas ja kui jah, siis millal viiakse RMK Viljandisse ja Eesti Loto Rakverre? Rahvas ootab.
Mis see küsimus oli? Millal viiakse RMK Viljandisse? Ma ei oska vastata sellele küsimusele, millal see sinna viiakse. Aga ma loodan, et küllap see aeg tuleb, millal mitmed iseseisvad ja autonoomsed riigiasutused Tallinnast väljapoole viiakse. See on minu arvates igati mõistlik regionaalpoliitiline samm. Väga paljud Euroopa riigid hajutavad avaliku sektori töökohti. Nende töökohtade ülalpidamine väljaspool Tallinna ei ole sugugi kallim kui Tallinnas. Paljud teenused, rendi- ja kinnisvarahinnad on väljaspool Tallinna oluliselt odavamad, püsikulud madalamad. Ühekordsed kolimiskulud sellega seoses on väike kulu, võrreldes pikaajalise kokkuhoiuga. Loomulikult tuleb kaaluda, millist asutust on võimalik ja mõistlik Tallinnast välja viia – see peab olema iseseisev, autonoomne asutus –, millise suurusega asutus millisesse keskusesse sobib, mis on asutuse spetsiifika ja ühe või teise piirkonna ajalooline taust. Viljandisse oleks näiteks täiesti sobilik paigutada mõni kultuuriasutus. Seal on selleks olemas potentsiaal ja inimesed, kes juba töötavad nendes kultuuriasutustes, mis Viljandis on, aga kellel ei ole näiteks täit töökoormust. Nii et mõistlik on küll otsida selliseid lahendusi. Ma usun, et teie Viljandimaalt valitud rahvasaadikuna kindlasti toetate seda ideed ja ettepanekut.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme järgmise küsimuse juurde, mis on kolleeg Priit Toobalilt kultuuriminister Rein Langile. Palun!
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea kultuuriminister! Mulle kui Viljandi- ja Järvamaalt valitud saadikule meeldiks see, kui Estonia teater oleks Viljandis. Aga see selleks. Mul on küsimus hoopis hasartmängumaksu kohta. Rahandusministeerium on esitanud kooskõlastusringile eelnõu, millega kaotatakse projektide vahel vahendeid jagav Hasartmängumaksu Nõukogu ja suunatakse hasartmängumaksust saadav tulu lihtsalt riigieelarvesse. Seda on juba jõutud ajakirjanduses nimetada riigieelarve aukude lappimiseks. Arvestades seda, et möödunud aastal sai kultuurkapital hasartmängumaksust endale 9,5 miljonit eurot, siis kas te kultuuriministrina ei karda, et Rahandusministeeriumi plaan võib kultuurivaldkonnast oluliselt raha välja viia.
Aitäh! Ma olen tõepoolest seda kooskõlastusringile saadetud eelnõu lugenud. See hirm, mida te praegu oma küsimuses väljendasite, ei ole küll millegagi põhjendatud, sest kultuurkapitali osa hasartmängumaksust see eelnõu ei puuduta. Küll aga näeb see tõesti ette Hasartmängumaksu Nõukogu likvideerimise ja nende vahendite, mida seni jagas Hasartmängumaksu Nõukogu, suunamise riigieelarvesse. Kultuuriministeerium seda eelnõu esitatud kujul ei toeta ja meie seda ei kooskõlasta.
Palun, kolleeg Priit Toobal, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Ma saan aru, et lisaks sellele, et ühe erakonna sees on selle eelnõu küsimuses erimeelsused, on ka isamaaliitlasest fraktsiooni esimees Kaia Iva öelnud, et see Rahandusministeeriumi plaan ei ole hea. Ta on seda teravalt kritiseerinud ja pidanud seda lausa halvaks mõtteks. Kas see tähendab, et Rahandusministeeriumist tulnud eelnõu on nii erakonna kui ka koalitsiooni sees kooskõlastamata?
Aitäh! Selle küsimuse te võite küll rahandusministrile adresseerida. Aga sellisel kujul ei ole sellest eelnõust meie erakonnas tõepoolest juttu olnud. Asja sisu on see, et Hasartmängumaksu Nõukogu jagab praegu mitmes eri etapis toetusi ka olümpiaettevalmistuseks, millega tegeleb meil Eesti Olümpiakomitee. Selle asemel, et olümpiakomitee esitab igal aastal Hasartmängumaksu Nõukogule umbes kümmekond toetusettepanekut, võiks need summad otse olümpiakomiteele suunata. Sellise ettepaneku Kultuuriministeerium eelmisel aastal Rahandusministeeriumile ka tegi lisaks mitmele muule ettepanekule, kuidas kultuuri ja sporti saaks finantseerida. Ministeeriumide vahel ringleva eelnõu seletuskirjast võib lugeda, et Rahandusministeerium eraldab need summad iga-aastase eelarvemenetluse käigus olümpiakomiteele olümpiaettevalmistuseks, aga see ei omaks seaduslikku garantiid. See on põhjus, mispärast meie seda eelnõu ei kooskõlasta.
Palun, kolleeg Priit Toobal, teine täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Kas te saate kultuurirahvale, mitmesugustele MTÜ-dele, seltsidele ja ka sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele inimestele kinnitada ja lubada, et praegusel kujul Hasartmängumaksu Nõukogu ära ei kaotata?
Aitäh! Ma arvan, et see, kas Hasartmängumaksu Nõukogu kui toetusi jaotav kogu ära kaob või mitte, on edasise arutelu objekt. Aga kindlasti ei saa selle tõttu kannatada projektide rahastamine. Kui see raha tuleb ja see nähakse riigieelarves ette, siis see peab olema garanteeritud – eriti see summa, mis puudutab sportlikku ettevalmistust olümpiaks. Kui me oleme selles kokku leppinud, et see on rahvusliku olümpiakomitee tegevus, siis ma ei näe mingit põhjust, miks peab olümpiakomitee selleks määrima lugematul hulgal paberit, kirjutama taotlusi ja siis saama nendele n-ö automaatselt positiivseid vastuseid. Seda nimetatakse tarbetuks bürokraatiaks. Ma arvan, et seda tegevust saaks kindlasti efektiivistada ja parandada. Ju see on olnud ka Rahandusministeeriumi eesmärk seda eelnõu kooskõlastusringile saates ja eks selle kooskõlastusringi tulemus on Rahandusministeeriumi jaoks analüüsi objekt, kuidas edasi liikuda.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Inara Luigaselt peaminister Andrus Ansipile.
Aitäh! Austatud peaminister! Meil on piiriületuses raske olukord. Toon näite. Sõidukijuht registreerib enne piirile saabumist interneti teel oma piiriületuse järjekorra. Kui ta jõuab näiteks Koidula piiripunkti, kus riigimaantee on vaba, sõidukeid piiriületuspunktis ei ole ja register näitab, et järjekorras on null autot, siis ta ei saa oma autoga minna otse piiriületusele, vaid ta saadetakse sundkorras ooteala läbima. Ooteala on tasuline parkla. Sõidukijuht siseneb ootealale, kus ta ooteala teenuseid ei kasuta, kuid teda ei lubata sealt enne välja, kui ta on tasunud ootealatasu. Koidula piiripunktis on see viis eurot. Õiguskantsler analüüsis olukorda ja kirjutas eelmise aasta 19. aprilli kirjas siseministrile järgmist: sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisel Luhamaa ja Koidula piiripunktides rikutakse riigipiiri seadust, mille kohaselt ei tohi võtta piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu, kui ooteala teenust tegelikult ei kasutata. Minu küsimus on, miks pole õiguskantsleri ettepanekut täidetud ja ootealadel võetakse jätkuvalt ebaseaduslikku tasu.
Küsimuse esitamiseks on ette nähtud üks minut.
Aitäh! Mina mäletan seda aega, kui piirijärjekord oli 50 kilomeetrit pikk ja Eesti ei olnud ainus riik, kus piirijärjekord oli ebamõistlikult ülipikk. Soomes oli see vahepeal isegi 130 kilomeetrit pikk. Seega oli parkimis- ja ootealade loomine ning selleks ka Euroopa Liidu vahendite kasutamine meie jaoks paratamatu investeering. Me ei saanud lubada seda, et liiklus maanteedel oli piirijärjekorra tõttu häiritud. Me ei saanud lubada seda, et järjekorras seisjad reostasid loodust. Me ei saanud lubada ka seda, et järjekordade tõttu halvenesid oluliselt liiklustingimused ehk liiklus muutus ohtlikumaks. Seetõttu oli ootealade tekitamine ja elektrooniliste piirijärjekordade sisseviimine oludest tingitud paratamatus. Loomulikult oleks parem, kui mingit järjekorda ei oleks, kui saaks vabalt piiri ületada – nii kui saabud, nii ka üle piiri sõidad. See, miks tuleb kõik autod ootealale suunata, on teile ilmselt sama selge kui mulle. Kui mõned autod ei peaks minema ootealale, tekiks ilmselt maanteele jälle järjekord. Autojuhid hakkaksid ootama seda hetke, kui ooteala on tühi ja nad võiksid otse üle piiri sõita. Sellega me teeksime pika sammu tagasi, mitte edasi. Järjekorrad maanteedel ei ole meie eesmärk.
Palun, kolleeg Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Austatud peaminister! Olukord on selline, et elektroonilise piirijärjekorra süsteemiga piirijärjekordi tegelikkuses ei ole ja seda juba tükk aega. Ootealale võivadki minna need autojuhid, kes sinna tegelikult jäävad ja neid teenuseid kasutavad. Praegu on aga probleem veel selles, et elektroonilise piiriületusjärjekorra pidaja ning piiripunktide ootealade haldajad on eri juriidilised isikud. Kui sõidukijuht broneerib elektrooniliselt ootejärjekorra koha, siis tasub ta interneti teel ühele firmale ühe euro ja kümme eurosenti. Kui ta on sunnitud läbima ooteala, maksab ta teisele firmale viis eurot ja selle summa sees on üks komponent samuti tasu piiriületusjärjekorra koha võtmise eest. Seega maksab piiriületaja ühel piiriületusel kaks korda ühte ja sama tasu. Miks on Eesti riigis selline regulatsioon, et piiriületusel peab kaks korda maksma ühte ja sama tasu, ainult et eri haldusfirmadele?
Aitäh! Küllap see ikka nii on, et ühe ja sama teenuse eest kaks korda tasuda ei ole mõistlik. Ma tean seda, et mitmed piiriületajad on oma pretensioonidega pöördunud õiguskantsleri poole, kes on omakorda pöördunud Siseministeeriumi poole. Õiguskantsler on leidnud, et meie piiril rikutakse seadust, võttes tasu nendelt, kes tegelikult ooteala teenust ei kasuta. Samas ma tean ka seda, et Siseministeerium ei ole oma vastuses õiguskantsleri lähenemisega nõustunud. Küsimus on eelkõige selles, mida ooteala teenuseks arvata, missugused teenused peaksid olema tasustatud ja missugused mitte. Siseministeerium on õiguskantsleriga ühel meelel selles osas, et kui teenuseid ei osutata, siis ei tule ka maksta mingisuguseid arveid, mis on esitatud ootealal osutatud teenuste eest. Ehk piiri ületamine peaks olema kõigile ületajatele tasuta, kui ooteala teenust ei osutata. Vaidlus seisneb selles, mis on teenus ja mis ei ole teenus. Ma arvan, et sel ajal, kui ministeerium vaidleb õiguskantsleriga, meil ei ole õiguskantsleri kindlat seisukohta ja me ei tea tema vastureaktsiooni Siseministeeriumi väidetele, ei ole peaministril kohane kohtumõistjaks hakata.
Palun, kolleeg Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Austatud peaminister! Te ütlete, et ei tohi võtta topelttasusid ega tasu nende teenuste eest, mida ei kasutata. Ometi praegu seda tasu võetakse ja on isegi nende teenuste hinda tõstetud. Aga toon nüüd sellise näite. Te lähete kuskile poodi ja soovite osta Värska mineraalvett. Ühe mineraalveepudeli maksumus on üks euro ja kümme eurosenti. Poes on tavaks ka see, et võetakse ostukäru, aga teie seda ei võta, sest te ostate ainult ühe Värska vee. Kassas maksate Värska vee eest ühe euro ja kümme eurosenti ning lisaks viis eurot ostukäru kasutamise eest, sest eeskirjad näevad nii ette. Kas te arvate, et on mõistlik nii neid tasusid reguleerida? Kuidas teie sellise ülesande lahendaksite, kui ühte pudelit Värska mineraalvett ostes maksaksite viis eurot käru kasutamise eest, mida te tegelikult ei kasuta?
Teie väide on suhteliselt meelevaldne. Kas teil on Värska veega umbes samasugune suhe, nagu mul on Triso Super 100-ga, et te Värska veest nii innustunult räägite? Ma kordan varem öeldut. Keegi ei pea maksma teenuste eest, mida pole osutatud. Minu arusaamise järgi käib praegu vaidlus selle üle, mis on teenus ja mis ei ole teenus. Ma olen päris kindel, et selles küsimuses saabub selgus lähiajal.
Palun nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust! Alustame kolleeg Rainer Vakrast.
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Kunagi olid meil tõepoolest järjekorrad, piiril seisjad reostasid loodust jne. Praegu on meil kõigil tõepoolest põhjust rõõmustada, et Eesti on e-riik ja e-teenus on jõudnud ka piiri ületamise valdkonda. Seetõttu saab internetis kohti broneerida ja jäävad ära võimalikud järjekorrad. Nagu sellest arutelust on välja tulnud, on piiriületajad praegu siiski sunnitud maksma ootealatasu, vaatamata sellele, et keegi ei peaks topelt maksma. Teatud riikides, võib-olla Itaalias, võiks seda nimetada lausa riigi maffiaks. Kuidas peaksime meie seda ikkagi nimetama? Ja kas te peate mõistlikuks sellist lahendust, et me peame Eestis maksma teenuse eest, mida me ei vaja ja mida me ei kasuta? Ma lihtsalt ei saa sellest aru.
Kindlasti ei pea mitte keegi maksma teenuse eest, mida meil ei osutata, mida me ei vaja ja mida me ka ei tarbi. Nagu öeldud, ei pea maksma. Aga see piiriületuse korraldus on, nagu ma juba eelnevalt rääkisin, meile peale sunnitud. Meie jaoks ei olnud ju alternatiiv 50 km pikkune piirijärjekord. Reguleerimise vajadus ja ootealade tekitamine oli meie jaoks pealesunnitud lahendus. Hoopis parem oleks piiriületuspunktide läbilaskevõimet suurendada niiviisi, et poleks vajadust tekitada mingeid järjekorrapidamisi. Aga paraku ei sõltu see ainult ühest osapoolest, on ka teine osapool ja ainult nende kahe koostöös saab piiride läbilaskevõimet suurendada. Seega jääb mõneks ajaks reguleerimise vajadus kindlasti ka Eesti poolel alles. Ja minu meelest on saavutatud lõpptulemus piiri ületajate jaoks päris hea. See on päris hea lahendus ka nende liiklejate jaoks, kes ei kavatse piiri ületada, kuid kes kasutavad samu maanteid, mida varem kasutati piirijärjekordade moodustamiseks. Kui kusagil on mingi seaduse riive või otsesõnu rikutakse seaduse nõudeid, tuleb see rikkumine kohe ära lõpetada. Mingeid topelttasusid keegi korjata ei tohi.
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus kolleeg Tarmo Tammelt!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Kas te arvate, et lugupeetud õiguskantsler peaks kohtu poole pöörduma, et selgust majja saada? Ja kas juhul, kui kohus ütleb, et see tegevus on olnud ebaseaduslik, tuleks inimestele tagastada see raha, mis on seni ebaseaduslikult välja nõutud?
Te ikka tahate, et ma hakkaks kahe isiku vahelist vaidlust kuidagimoodi kommenteerima, teadmata ühe või teise poole kõiki argumente. Ma siiski ei teeks seda. Me ei tea, kas näiteks õiguskantslerit veenavad Siseministeeriumi esitatud argumendid või ei veena. Teie lähtute oma küsimust esitades eeldusest, et kui üks isik, näiteks õiguskantsler, kunagi midagi väitis, siis temale vastuargumendid korda ei lähe, esitatagu neid vastuargumente või ärgu esitatagu. Mina julgen enda puhul küll öelda, et kui mulle esitatakse veenvad argumendid, siis ma olen valmis oma seisukohti nende argumentide kohaselt muutma. Ja ma usun, et nii on kõigi väitluspartnerite puhul. Ei maksa omistada mõnele väitluspartnerile kivistunud seisukohti, mis jäävad argumenteeritud väidetele täiesti tummaks.
Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Viimane küsimus on kolleeg Lauri Laasilt põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Palun!
Aitäh, proua juhataja! Austatud minister Seeder! Teie olete oma ametikohast tulenevalt maaelu ja põllumajanduse edendaja. Statistikaameti andmetest selgub, et esimesed avatud elektrituru arved olid eelmise kuuga võrreldes 23,6% suuremad. Siit ka minu küsimus: kuna te olete selle erakonna liige, kes peamiselt võrgutasude kasvu taga on seisnud, siis kuidas teie arvates mõjutab kallinev elekter elu maal?
Aitäh! Elektri hinna kujundamine ei kuulu ei suuremal ega vähemal määral põllumajandusministri pädevusse. Aga põllumajandussektorit puudutab elektri hind küll ja seega on ka elektri hinna tõus seda mõjutanud. Loomulikult kasvatab iga hinnatõus ka toodangu omahinda ja mõjutab elanikke maal. See tähendab, et igaüks peab rakendama abinõusid vastavalt võimalustele. Ma tahan siiski ühte asja meelde tuletada, mida siiamaani meedias ja väitlustes ei ole seoses elektri hinna tõusuga esile tõstetud. Nimelt, üks oluline elektri hinna tõusu põhjus on ju see, et me avasime elektrituru. Elektrituru avanemine lepiti kokku liitumisläbirääkimistel, kui majandusministriks oli keskerakondlane Liina Tõnisson, ning elektrituruseadusesse tekkis punkt elektrituru täieliku avanemise kohta 2007. aastal koos taastuvenergia tasudega, kui majandusministriks oli Edgar Savisaar. Nendest otsustest alates me teadsime, et elektri hind hakkab tõusma. Praegu on tehtud kõik selleks, et elektri hinna tõusu vähemalt leevendada, sest vältida ei ole seda võimalik. Need põhjused peituvad juba ajaloos.
Palun, kolleeg Lauri Laasi, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Härra minister! Ma ei arva, et teie poolt oleks kõige õigem öelda nii, et kuna teie olete põllumajandusminister ja elektri hind puudutab teist valdkonda, siis teie ei tea sellest mitte midagi. Ma keskendun siiski võrgutasudele, mis tõusid ka eelmise aasta lõpus 14%. See on selle valitsuse otsus, kuhu ka teie kuulute. Ka teie olete IRL-i liige. Ma tahan öelda, et ka teie olete vastutav selle hinnatõusu eest. Teie erakond lubas kodukulud alla viia, aga need on hoopis tõusnud. Kas olete valitsusliikme ja IRL-i volikogu esimehena püüdnud midagi ette võtta, Juhan Partsi korrale kutsuda? Kui kaua võib elektri hind tõusta ja mida reaalselt ikkagi teha, et seda elektri hinna tõusu inimeste jaoks leevendada?
Aitäh! Kõigepealt, ma ei ole väitnud, et ma ei tea elektri hinna tõusust midagi – need on teie sõnad minu suhu panduna. Tean küll. Aga mis puudutab võrgutasude kehtestamist, siis valitsus ei kehtesta neid juba ammu. Kas võrgutasud on n-ö õiglased või mitte, seda kontrollib Konkurentsiamet. Riigikogu liikmena te vast teate seda kõike või kui ei tea, siis peaksite selle endale kindlasti selgeks tegema. Ma usun, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on igale Riigikogu liikmele avatud asja selgitama, kui sellest ei olda tõepoolest teadlikud. Mis puudutab "Kodukulud alla!" põhimõtet, siis ma saan aru, et nii sotsiaaldemokraadid kui Keskerakond on veidi kadedad Isamaa ja Res Publica Liidu peale, et me olime erakond, kes juba valimiste eel teadis, et lähiaastatel saavad kodukulud olema inimeste üheks peamiseks mureks. Me kirjutasime selle oma programmiliseks eesmärgiks – vähendada kodukulusid. Mina käsitan kodukulude vähendamisena ka seda, kui me suudame pidurdada hinnatõusu. Seda on tehtud taastuvenergia tasude vähendamise ja energiasäästu võimaldava korterelamute soojustamise toetuse kaudu, samuti teatud piirides maamaksu vähendamise kaudu elamumaa puhul nii linnas kui ka maal. Need kõik teenivad tegelikult kodukulude vähendamise eesmärki. Ma arvan, et ilma nende meetmete rakendamiseta oleks kodukulud kindlasti kiiremini kasvanud. Nii et julgen öelda, et see ettenägelikkus, et kodukulud saavad olema inimestele tõsine probleem, osutus Isamaa ja Res Publica Liidul väga õigeks ning see lubadus ka väga õigeks punktiks meie programmis.
Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine täpsustav küsimus!
Aitäh, härra minister! Võin kinnitada, et ma ei tunne põrmugi kadedust selle olukorra suhtes, milles IRL praegu on. Pigem tunnen teile kaasa. Nüüd me siis kuulsime, et Eesti riiki ei juhi mitte Vabariigi Valitsus, vaid hoopis Konkurentsiamet. Aga tulen taas selle valdkonna juurde, mida juhite teie. See on täiesti kindel, et elektri hinna ehk tootmissisendi kallinedes kallineb ka Eesti põllumeeste toodang ehk Eesti toit. Mida on teil põllumajandusministrina plaanis ette võtta, et niigi kallis Eesti toodang suudaks konkureerida importkaubaga?
Aitäh! Eesti põllumajanduse konkurentsivõime on väga oluline ja mul on hea meel tõdeda, et viimastel aastatel on nii konkurentsivõime kui ka ekspordi osakaal Eesti põllumajandustootmises kasvanud, samuti tootmise efektiivsus nii põllumajandustootjate puhul kui ka toidutööstuses. Need kõik on olnud positiivsed märgid ja ma loodan, et see nii ka jätkub. Mida saame meie teha, mida saab valitsus teha? Planeerida maaelu arengukavas mitmesuguseid mõjusaid meetmeid. Praegusel perioodil me oleme koos alameetmetega rakendanud kokku ligikaudu 80 meedet, mis on olnud suunatud põllumajandussektorisse, toidutööstusse ja muu maaettevõtluse arengusse. Järgmise perioodi, aastate 2014–2020 maaelu arengukava on väljatöötamisel. Juhtgrupp – laua taga eri sotsiaalpartnerid, ligi 40 inimest – arutab praegu nende kõige õigemate ja mõistlikumate meetmete rakendamist, mis abistaksid Eesti põllumajandust ja maaelu selle arengukava raames parimal moel. Nii et praeguseks ei ole need meetmed veel välja töötatud, aga ma usun, et selle aasta jooksul saab maaelu arengukava kindlasti valmis ja valitsusse edastatud ning valitsus saadab selle Brüsselisse. Seega tahame põllumajandusele ja maaelule kaasa aidata maaelu arengukava meetmete kaudu.
Palun kohapeal registreeritud küsimus Marika Tuus-Laulilt!
Aitäh! Austatud minister! Ma julgen küll väita, et loosungiga "Kodukulud alla!" astusite ikka põhjalikult ämbrisse. Majade soojustamisest ei räägitud midagi ja te teate väga hästi, et selleks, et saavutada maksimaalset energiasäästu külades olevates kolhoosiaegsetes väikemajades, peavad inimesed ennast igavesse võlaorjusse andma. Ma tahan öelda ka seda, et Ken-Marti Vaher ütles ju siin saalis selle lause, et vähendame poole võrra toasooja kulusid ja poole võrra veekulusid. Nii et need olid need valimisloosungid, mida pole täidetud. Ja loomulikult see kampaania, mis teil käib – aruanne valimistest või mis teil seal lubadustes oligi –, on ikkagi täiesti läbikukkunud ja lausa piinlik. Aga ma küsin, mida te vastaksite täna presidendile. President tuli ju linnade ja valdade päeval välja avakõnega ja ütles, et Eesti valitsus ei ole elektri hinna puhul Eesti Energia nõukogus kindlakäeliselt tegutsenud.
Aitäh! Mina küll ei ole selliseid lubadusi andnud, et elektri või vee hind võiks poole võrra väheneda, ja ei oska selliseid lubadusi kuidagi kommenteerida. Ja ka meie erakond ei ole oma programmis selliseid lubadusi andnud, et vee ja elektri hind peaks poole võrra vähenema. Mis puutub Eesti Energia juhtimisse, siis Eesti Energia juhtimine ja majandamine ei kuulu tõepoolest Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Nii et ma usun, et sellised küsimused oleks mõistlik esitada ikkagi majandus- ja kommunikatsiooniministrile, kelle valitsemisalasse see kuulub ning kes on kõige pädevam neile küsimustele vastama ja teab detaile. Kui infotundi tuleb Juhan Parts, siis te kindlasti saate sellele küsimusele ka vastuse.
Palun, kolleeg Rainer Vakra!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Me räägime täna ikkagi elektrist. Kui me arutasime täna peaminister Andrus Ansipiga elektri hinna tõusu teemat ja palusime tema hinnangut IRL-i valimislubadusele, et viime elektri hinnad alla, siis peaminister seda ei mäletanud, kuna tema pole IRL-i valija. See oli mõistlik vastus. Teie aga hakkasite siin pikalt ja loovalt rääkima ajaloost, kuidas kõik otsused on tehtud varem, olgu nende taga siis Tõnisson või Savisaar, ja et need otsused on tehtud minevikus, et hinnatõus on paratamatu. Samas on mul siin paber, kus on reaalselt kirjas valimisreklaam, kus IRL lubab konkreetselt vähendada elektri hinda. Mul on selline küsimus. Kui see kõik oli ette teada, iseenesestmõistetav, kuna Savisaar ja Tõnisson olid sellised jaburad otsused vastu võtnud, siis kuidas te ikkagi saite kaks aastat lubada, et IRL viib elektri hinnad alla?
Aitäh! Ma püüan selgitada. Kui ma viitasin eelnevatele otsustele, mis on aastaid tagasi tehtud, siis ega minu arvates ei olnud elektrituru avamine iseenesest vale otsus. Ma arvan, et see oli õige ja paratamatu samm, aga sellest otsustamise hetkest oli teada, et elektri hind tõuseb, kui see avanemise hetk kätte jõuab. Nii et see ei olnud uudis ja see otsus ei tekkinud aastavahetusel kõigile suure üllatusena. Poliitikud, kes on aastaid istunud Riigikogus, kes on olnud võimul sel ajal, kui neid otsuseid langetati, teadsid seda väga hästi. Sellest tuli ka selline lubadus. Ma kordan veel kord, et mina käsitan elektri hinna alandamisena ka seda, kui märkimisväärselt pidurdatakse hinnatõusu ja tehakse kõik selle nimel, et hinnatõus oleks väiksem. Seda ma juba ütlesin, mis on tehtud ja püütakse teha, et vähendada kodukulusid, sh elektri hinda. Nii et julgen väita, et ilma nende vastuvõetud otsusteta oleks kodukulude kasv, sh elektri hinna tõus, olnud kindlasti suurem, kui see praegu oli.
Head kolleegid! Meie infotunni aeg hakkab lõppema. Ma tänan kõiki kolleege saalis küsimuste esitamise eest! Tänan peaministrit ja ministreid vastamise eest! Infotund on lõppenud.
