Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu neljanda töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud kolleegid! Annan mitme Riigikogu liikme nimel üle arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile. Me soovime teada, mida on minister teinud ja mida kavatseb teha selleks, et ei korduks olukord, kus taatlemata kiirusemõõdikute näitude alusel sai trahvi 180 inimest. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Nüüd läheme teadete juurde. Kolmapäeval, 13. veebruaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Rein Lang ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Taavi Rõivasele, siseminister Ken-Marti Vaherile ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head kolleegid, nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Läheme tänase päevakorra juurde. Kõigepealt täpsustan, kolmanda päevakorrapunkti raames, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 348 teine lugemine, teeb ettekande maaelukomisjoni liige Kalev Kotkas.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esiteks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 253 esimene lugemine. Ma tutvustan teile selle menetluse korda. Eelnõu esindaja ettekanne on kuni 20 minutit, sellele järgnevad küsimused. Seejärel tuleb eelnõu juhtivkomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, millele järgnevad taas küsimused. Riigikogu liige võib mõlemale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Sellele järgnevad läbirääkimised. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Tarmo Tamme!

Väga austatud juhataja! Head kolleegid! Eelmise aasta 14. juunil enne suvevaheajale minekut andis Keskerakonna fraktsioon üle otsuse eelnõu selle kohta, et teha Vabariigi Valitsusele ettepanek välja töötada õiguslikud alused maavalitsuse ümberkorraldamiseks ja maavanema institutsiooni lõpetamiseks ning valdkondliku ja territoriaalse juhtimise tasakaalustamiseks, mille tulemusena tugevdataks kohaliku omavalitsuse üksuste koostööstruktuure ja nende pädevust.
Eelmise aasta 14. juunist on saanud selle aasta veebruarikuu. Komisjonis läks selle eelnõu arutamisega aega ainult kümme minutit. Tundub, et see ei ole eriti tähtis teema, mida võiks praegu meie riigis arutada. Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõike 3 ja § 88 lõike 1 kohaselt on maavalitsus maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 83 lõike 1 ning § 84 punkti 1 kohaselt on maavanem regionaalministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatav ametiisik, kes esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. 1996. aastast kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse seaduses, täpsemalt § 88 lõikes 1 toodud maavalitsuse määratlus ja seaduse § 88 lõigetes 1–5 määratletud põhifunktsioonid on püsinud muutumatuna, nii et 1996. aastast alates on maavalitsused ja maavanemad tegutsenud sama seaduse alusel. 1996. aastast on muutumatuna püsinud ka maavanema põhifunktsioonide määratlus: esindada maakonnas riigi huve ning hoolitseda maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest.
Nüüdseks on, võib öelda, maavanema ja maavalitsuse põhifunktsioonid hääbumas. Viimase näitena võime tuua, et perearstindus anti üle Terviseametile ning maavalitsused ja maavanemad enam selle teemaga tegelema ei pea. Neid ülesandeid, mis on üle antud ja millega maakonnas enam ei tegelda, on veel palju. Kuigi maavanema ning teda teenindava maavalitsuse põhifunktsioon hoolitseda maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest püsib formaalselt praegugi, ei ole maavanematel ja maavalitsustel enam sama suurt kaalu kui teistel valitsusasutustel – ministeeriumidel, ametitel jne. Neil ei ole ka võimalust anda oma panus neile seadusega pandud põhifunktsioonide tegelikuks täitmiseks. Muudatustega vertikaalsete valdkondlike haldusstruktuuride, ministeeriumide, ametite ning nende täidesaatva riigivõimu volitusi omavate kohalike asutuste pädevuses ja tegevuses on maavanem valitsusasutuse juhina ning maavalitsus horisontaalselt toimiva valitsusasutusena Vabariigi Valitsuse seadusega sätestatud pädevuse oma põhifunktsiooni reaalseks täitmiseks minetanud.
Maavanema ja maavalitsuse ülesannete praegune loetelu sisaldab hulgaliselt toiminguid ja tegevusi keskkonna, kultuuri, spordi, hariduse jm vallas, samuti regionaalarengu planeerimist maamajanduse, transpordi jm valdkondades, kuid neil puudub ressurss ja pädevus, seega ka võime ministeeriumide, ametite ja nende kohapealsete struktuuride tegevust koordineerida ja kooskõlastatult arendada. Kõik tegelikud hoovad, sh raharessurss ja otsustusõigus on koondatud ministeeriumide kätte ning parimal juhul tegeleb maavalitsus ministeeriumides otsustatud rahaeralduste vahendamise korraldamisega, omamata pädevust kogu maakonda hõlmavate protsesside juhtimiseks. Seega on maavanem ja maavalitsus horisontaalse ehk maakonna ulatusega tegijana taandatud vaid valdkondliku võimuvertikaali ressursi vahendaja ja toimingute teostaja funktsiooni. Näiteks oli maavalitsustele 2012. aastaks kavandatud laekumistena teistelt riigiasutustelt kokku 43,5 miljonit eurot. Praegu enam pole maavanema kui valitsusasutuse juhi ja maavalitsuse kui valitsusasutuse käsutuses reaalset instrumenti ega ressurssi, et hoolitseda maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Puudub ka pädevus territoriaalse ulatusega valdkonnapoliitikate kavandamiseks ja ressurss maakondlike arendusprogrammide realiseerimiseks.
Riigi ja omavalitsuste ülesanded tuleks lahutada. Näiteks sport, kultuur ja paljud teised valdkonnad tuleks anda maakondlike omavalitsusliitude kureerida. Maavanema tegevuse ja funktsionaalse korralduse funktsioonid on hääbumas, tegelik otsustusõigus maavanemal puudub. Praeguseks on maavanema ametikohast saanud soe koht teatud erakonda kuuluvale inimesele, kel ei ole vastutust ja kes saab rahulikult oma erakonna asjadega tegeleda. Eesti maksumaksja ei suuda ega pea sellist ametimeest ülal pidama. Maavanemate ametite kaudu toimub erakondade varjatud rahastamine.
Ma toon teile näite. Praegu kuulub seitse maavanemat IRL-i ja seitse maavanemat Reformierakonda. Ma küsin: kuidas on võimalik, et need maavanemad juhivad maakonnas tasakaalustatud arengut ja teostavad tasakaalustatud poliitikat? Toon teile ainult mõned näited, kus maavanem on otseselt sekkunud omavalitsuste tegevusse. Sellega ei ole mitte maakonda tasakaalustatult arendatud, vaid vastupidi, on takistatud maakonna arengut.
Toon näiteks Põlva juhtumi, kus omavalitsusliit leppis kokku, et ühe kooli ehitus asetati pingereas seitsmendale kohale. Maavanem ja maasekretär, kes oli juhtumisi kooli hoolekogu esimees, tõstsid aga objekti teisele kohale. Nüüd on seda kooli kolm aastat ehitatud, ehitamise maksumus on umbes 4 miljonit eurot, eelmisel aastal aga sündis vallas 19 last. Või Pärnu lugu, millest me võisime lugeda Postimehest. IRL-i kuuluv maavanem keelitas omavalitsusjuhte astuma IRL-i ja tuleb välja, et tulemuslikult. Aga kas oli õige seda maksumaksja raha eest teha, selles ma väga kahtlen. Või juhtum Harjumaalt: Harju maavanem proua Rajasalu hakkas maavanemana kaitsma oma isiklikke või suguvõsa huve, korraldades järelevalve ühes lasteaias, kus juhtumisi käis ka tema lapselaps. Huvitav, mille jaoks on Tallinnas haridusamet olemas?
Selliseid näiteid võiks tuua igast maakonnast. Samas on maavanemaid, kes on tegelikult aru saanud, et sellise süsteemi hoidmine ei ole mõttekas, ja nad ise on ka avaldanud arvamust, et vaja on midagi muuta. Ühe näitena võib siia tuua veel selle, kuidas maavanemad tegelevad riigigümnaasiumide temaatikaga. Ma küsin: mis seadusest tuleneb, et maakondades peaksid olema riigigümnaasiumid? Aga ometi tegelevad maavanemad sellega aktiivselt. See on ühe erakonna poliitika, kas maavanemad peavad ühe erakonna poliitikat ellu viima?
Meie ettepanek on süsteem reorganiseerida. Esimene etapp võiks olla selline, et administratiivsed ülesanded tuleks anda büroo juhatajale – inimesele, kes juhib seda maavalitsust, millest tegelikult ongi üks väike büroo järele jäänud. Kes seda juhib, on otsustamise koht. Funktsionaalseid ülesandeid ehk riigi järelevalvet teostab ministeerium. Kas see on ministeeriumi osakond või kuidas see korraldatakse, jääb regionaalministri otsustada.
Teises etapis tuleks kaardistada funktsioonid, mille saaks anda üle omavalitsusliitudele. Siseministeeriumil aga tuleb leida optimaalne lahendus, kuidas teostada riigi järelevalvet maavalitsuse ja üldse maakonnas toimuva tegevuse üle. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Priit Toobal!

Hea ettekandja! Kui me seda küsimust tõesti lühidalt põhiseaduskomisjonis arutasime, siis seal oli kohal ka regionaalministri esindaja. Ta kinnitas, et nad praegu koostavad ülevaadet sellest, kui palju on maavanematel ülesandeid. Selle ülevaate koostamisega on nad alles poole peal, aga juba on kokku loetud 600 ülesannet, millega maavanemad peavad tegelema. Sina oled päris pikaaegne omavalitsusjuht ja maavanematega koostööd teinud. Kas sa oskad öelda, mis on need 600 ülesannet, millega maavanemad peavad tegelema?

Ma ei tea, millega maavanemad peavad tegelema. Ega need funktsioonid, mida maakonnas täidetakse, ei ole maavanema ülesanded, need on nende ametnike ülesanded, kes maavalitsusse veel tööle on jäänud. Selge on, et seda ressurssi ei ole. Too arv 600 on muidugi kummaline. Ma ei tea, võib kõikidest seadustest välja noppida kõik asjasse puutuvad punktid, mis kuuluvad täitmisele, ja need kokku liita, vahest nii võib mingi suure arvu saada. Aga kui see valdkond on ressursiga katmata, siis pole mõtet igasuguseid arve välja tuua. Ei ole juhtunud midagi, kui poliitikud pole suutnud poole aasta jooksul kokku leppida, kummale erakonnale mõni maavanema koht jääb. Maavalitsus on ilma maavanemata olnud, aga mingit häda pole sellest sündinud. Nii et maavanemast ei sõltu küll suurt midagi.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Hea ettekandja! Sa rääkisid ja tõid näiteid, et maavanemal raha pole, ka võimu pole, seega nagu mõttetu mees kohapeal. Meil tegelikult on presidendiga ka niimoodi, et ta ju rahalist ressurssi ei kamanda, v.a selle büroo ülalpidamiseks, mis tema käe all töötab. Kas teil oli selle teema arutelul jutuks seegi, et võib-olla peaks presidendi ametikoha ka ära kaotama?

Aitäh, Lembit! Seda teemat me selle eelnõu raames ei arutanud. Mul on olnud õnn 18 aastat omavalitsust juhtida ja ma olen näinud, kuidas maavalitsuste ja maavanemate ametikoha areng on toimunud. Algusaastatel olid maavanemad hästi lugupeetud inimesed, nad kutsuti igal teisipäeval isegi Vabariigi Valitsuse istungitele. Ma arvan, et peaaegu iga Eesti elanik teadis, millises maakonnas milline maavanem ametis on. Kui nüüd küsida, siis minu arvates isegi härra peaminister jääks hätta, kui tal palutaks üles lugeda kõik IRL-i maavanemad. See näitab veel kord, kui marginaliseerunud on see amet, ja pole see maavanemate süü. Maavanemaid ma ei taha küll selles süüdistada, nad on lihtsalt ilma rahata ja võimuta jäetud. Aga ametikohad on vaja täita ja praegu on väga hea võimalus täita neid parteilistel alustel.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Lugupeetud ettekandja! Te räägite, et omavalitsuslikud funktsioonid peaks üle andma omavalitsusliitudele. Milline on praegu nende liitude võimekus mingisuguseid ülesandeid täitma hakata?

Ma arvan, et see võime on natukene kasvanud, sest selle aasta riigieelarvest isegi eraldati maakondlikele omavalitsusliitudele lisasummasid. Ma ei oska küll öelda, millega see põhjendatud on, aga mul on selle üle hea meel. Ja seda võimekust saab ju suurendada. Kui riik annab osa oma funktsioone lepinguga üle ja sellega kaasneb ka raha, siis ma ei näe probleemi.

Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud ettekandja! Vaadates seda, kuidas määratakse kohale maavanemaid, saad aru, et mõni kant on pidevalt ühe erakonna kontrolli all, aga teises toimub mingi vahetus. Ida-Virumaal oli kunagi Reformierakond, nüüd on IRL. Vaevalt te seda komisjonis arutasite, kui te sellest teemast üldse kümme minutit rääkisite, aga kas igal konkreetsel juhtumil sinu teada peetakse läbirääkimisi või on kahe valitsuserakonna vahel sõlmitud mingi pakt, midagi Molotovi-Ribbentropi pakti taolist, kus Eesti on pooleks jaotatud ja vastavalt sellele määratakse siis teatud erakonna liikmest maavanem kohale?

Komisjonis me seda ei arutanud, polnud aega. Aga ma arvan küll, et lisaks koalitsioonilepingule on olemas veel mingi teine leping, mis määrab, kuidas neid ametikohti jagatakse, mitu maavanemat kuulub IRL-i, mitu kuulub Reformierakonda. Ilmselt see kokkulepe laieneb ka äriühingute nõukogudele. Aga komisjonis me seda ei arutanud.

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Hea ettekandja! Muidugi kahjuks teie erakonnas ei ole tõesti mitte ühtegi maavanemat. Võib-olla see teema ongi teile selle poolest huvitav, et teil ei ole kellegi käest küsida, mida maavanem tegelikult maakonnas teeb ja kuidas teeb. Teistpidi, ma olen sinuga nõus, et iga aastaga on maavanema funktsioonid vähenenud, aga paljugi sõltub kindlasti ka inimesest, kes selle tooli peal istub. Võib-olla selleks, et seda probleemi lahendada, oleks õigem, kui maavanemad valitaks piirkonnas otse, mitte ei määraks neid riik? Aga siis nad ei oleks muidugi enam seal riigi esindajad.

Aitäh hea küsimuse eest! Ma olen teiega nõus. Kunagi on olnud nii, et maavanemad valiti otse maakonnas. Siis oli nende suhe rahvaga, kogu piirkonna eluga palju tihedam. Mis suhe rahvaga on näiteks sellel Võru abilinnapeal, kes määrati Lääne maavanemaks? Ma ei tea. Aga ma olen teiega nõus, et maavanem võiks olla sellest maakonnast, ta võiks olla piirkonnaga seotud ja teada kohaliku elu probleeme. Ma väga loodan, et see erakonnastamine kaob riigiametite puhul ära.

Palun, Imre Sooäär!

Hea ettekandja! Teie ettekande fookus on peamiselt suunatud praegu ametis olevatele maavanematele. Aga kui otsida Google'i abil näiteks keskerakondlastest maavanemaid, siis tuleb neid möödanikust ikka üksjagu välja. Näiteks kurikuulus Harju maavanem Värner Lootsmann, kelle ajal olid väga suured skandaalid. Kas te leiate, et need keskerakondlastest maavanemad oleksid pidanud erakonnast välja astuma või oma parteilisuse peatama selleks ajaks, kui nad maavanema ametis olid?

Ma ei peaks ka seda heaks, kui näiteks Keskerakond oleks võimul ja mehitaks maavanemate kohad oma partei liikmetega. Ma arvan, et see ei ole normaalne. See ei taga tasakaalustatud arengut ja seda ma heaks ei kiida.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Minu küsimus tuleneb Aivar Koka küsimusest. Silmas pidades praeguseid populaarsusreitinguid, mis sa arvad, kui maavanemaid valitaks otse, millise erakonna esindajaid sinu meelest valitaks kõige rohkem maavanemaks? Keda sinu meelest kõige rohkem eelistataks? Teiseks: kas maavanemad ikka tohiksid kohapeal tegeleda põhiliselt iseenda ja oma erakonna promomisega või, veel hullem, nagu Harju maavanema Ülle Rajasalu puhul on välja tulnud, kasutada seda ametikohta isiklike probleemide lahendamiseks ja kättemaksuks?

Minu meelest on see väga kurb, kui riigis peab tegema otsuseid populaarsusreitingu järgi. Ma arvan, et see ongi Eesti riigi viinud sellesse seisu, kus jälgitakse, kuidas mingi asi oleks kasulik erakonnale, ja selle järgi toimitakse. See ei ole ratsionaalne ega vii headele tulemustele. Aga jah, maavanema funktsioon on hääbunud. Kui ma loen maakonnalehti, siis ma näen maavanemat piltidel põhiliselt kellelegi lilli kinkimas – ma küll ei tea, kelle nimel need lilled üle antakse, kas riigi nimel, ministeeriumi või iseenda nimel. Võrumaa lehes aga nägin pilti, kus maavanem ja linnapea imetlesid ühte kaant, mille nad olid suutnud kanalisatsioonikaevule peale organiseerida.

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Lugupeetud ettekandja! Olen minagi seda ametit ligi kümme aastat pidanud ja võin kinnitada seda, et võrreldes aastaga 1993 praegustel maavanematel ülesandeid sisuliselt ei ole. Need 600 ülesannet, mille kohta Priit Toobal küsis, on head paberil, aga tegelikkus on teine. Mida te aga arvate maakonna eelarve vajadusest? See küsimus on üheselt seotud maavanema institutsiooniga. Kas maakonna eelarve võiks kajastada omavalitsusteüleseid funktsioone, ma mõtlen jäätmekäitlust, ühistransporti, võib-olla gümnaasiumiharidust jne? Mis te arvate sellest?

Ma tean, Jaan, sind kui väga tublit ja pikaajalist maavanemat. Sinu kogemused on siin saalis kindlasti kõige suuremad. Palun vabandust, kui ma kedagi teist solvan, aga mulle tundub nii. Aga mina arvan, et ühtpidi, kui me kaotame maavanema funktsiooni ära, peaks tugevdama sellist üksust, mis teostaks maakonnas reaalset võimu ja kasutaks ka selleks eraldatud raha. Üks suuremaid probleeme on, et kogu rahajaotus toimub Tallinnas ministeeriumide ja pealinnas olevate poliitikute kaudu. Maakonna tasandil ei ole raha, millega poliitikaid ellu viia, mida investeerida, millega maakonda arendada. Kunagi see raha oli olemas. Siis me istusime koos maavanemaga ümber laua ja tegime otsuseid ning nendest otsustest peeti kinni. Minu arvates tuleks küll regionaalset tasandit tugevdada, ja olulisel määral. Kuidas seda tugevdada, ongi mõtlemise koht. Ja me teemegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku selle üle mõelda.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Tarmo Tamm! Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma 28. jaanuari istungil. Sellest arutelust võttis osa ka Kaia Sarnet, Siseministeeriumi rahvastiku ja regionaalala asekantsler. Nagu eelkõnelejagi ütles, eelnõu komisjoni istungil tõepoolest elevust ei tekitanud ja kirgi üles ei kergitanud, asja võeti rahulikult ja käsitleti lühidalt.
Ma ei hakka eelnõu lugupeetud esitajate nimel sõna võtnu juttu siin kordama. Põhimõtteliselt sama rääkis ta ka komisjonis. Küll edastan Siseministeeriumi asekantsleri põhilise sõnumi. Ta ütles, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Kui kohalikud omavalitsused oleksid tugevamad ja koostöövõimelisemad, saaks rääkida neile maavalitsuste ülesannete andmisest. Praegu enamikule omavalitsustele neid paraku anda ei saaks. Maavalitsused on ainult üks osa halduskorraldusest ja kuna halduskorralduse süsteem vaadatakse tervikuna üle, siis ei ole mingit põhjust ühte struktuuri kogu üldisest süsteemist välja tõmmata. Siseministeerium kaardistab praegu maavalitsuste ülesandeid, nii nagu siin küsimustele vastamise käigus juba selgus. Nad on kokku lugenud, et ca 600 ülesannet on maavalitsustel täita. Neist 200 on Siseministeeriumi analüüsi põhjal sellised, mis on oma olemuselt riiklikud ja mida omavalitsustele või omavalitsusliitudele üle anda ei saaks. Küll tuleks kõne alla nende üleandmine teistele riigistruktuuridele. Umbes sama palju on niisuguseid ülesandeid, mis võiks omavalitsuste või omavalitsusliitude võimekuse korral üle anda omavalitsustele.
Kindlasti ei ole nende ülesannete üleandmisel vähetähtis ka finantseerimise küsimus. Asekantsler ütles, et see tuleks ka selgeks saada, kas praegu nende ülesannete täitmiseks kulutatava rahaga on omavalitsused üldse nõus seda tööd tegema hakkama. See tuleb aruteludes selgeks saada. Kokkuvõtlikult ütles asekantsler, et kuna kogu haldussüsteemi ülevaatamine regionaalministril käsil on, siis kindlasti tuleb leida lahendus ka sellele territoriaalse ja regionaalse juhtimise aspektile.
Põhilises osas sellega arutelu käik piirdus. Oli täpsustavaid küsimusi, aga mitte väga olulisi. Kokkuvõttes otsustasime, et täna võiks eelnõu siin saalis arutada ja et komisjon teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Selle otsuse poolt oli 6, vastu 2 ja erapooletuid 1, otsustamise ajal ei olnud kohal 2 liiget. Mind määrati seda komisjoni arvamust edasi andma. Konsensusega, muuseas. Aitäh!

Suur tänu! Läheme küsimuste juurde. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud ettekandja! Kui mõne inimese või ametikoha puhul räägitakse 600 tööülesandest, siis ma olen veendunud, et see tähendab seda, et tegelikult ei ole seal üldse mingit tööd teha. 600 ülesannet ei ole mitte keegi võimeline täitma. Kui oled pikka aega volikogu esimees, põrkad nii või teisiti kogu aeg kokku maavalitsusega. Oleks aega, ma võiks nimetada viis kõige tähtsamat ülesannet, mida nad tõesti peaksid tegema: transport, järelevalve jne. Kust see 600 tuleb? Selle asemel et rääkida 600 ülesandest, võiks ehk kriitiliselt need 600 üle vaadata? Ma arvan, et tegelikult neid ei saa olla rohkem, kui on KOKS-is kohaliku omavalitsuse ülesandeid.

Siin oli mitu arvamust. Ma ei tea, kuidas neid kõiki puldist käsitleda. Püüan mälu järgi üht-teist öelda. Esiteks, alustades lõpust: kindlasti ei kattu riiklikud ülesanded omavalitsuslike ülesannetega. Osaliselt võib-olla küll, aga funktsioonid on Eesti riigis ikkagi jaotunud. Teiseks, ega maavanem üksinda ei täida neid 600 ülesannet. Tal on ikkagi kontor ka olemas, nagu me tähele oleme pannud, ja päris mitmeid spetsialiste. Nende abil see töö käib.
Mis puutub konkreetselt nendesse 600 ülesandesse, siis kui regionaalminister oma analüüsiga lõpule jõuab, esitatakse see kindlasti ka põhiseaduskomisjonile. Ega see ei ole saladus mitte kellegi ees. Eile ma sain esialgse nimekirja ja sellele oli lisatud analüüs, kellele teoreetiliselt oleks võimalik neid ülesandeid jaotada juhul, kui läheb maakondliku juhtimistasandi muutmiseks. Aga selleks on vaja loomulikult poliitilisi kokkuleppeid ja arutelusid, see ei saa ülepeakaela toimuda.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Hea ettekandja! Möödunud aasta juunis käis teie erakonnakaaslane, tollane justiitsminister Kristen Michal välja omapoolse riigireformi kava. Üks ettepanek oli ka maavanemate institutsiooni kaotamine. Ja see ei ole mitte ainult minister Michali kava olnud, vaid ka endise justiitsministri Rein Langi kava. Michal võttis Rein Langi kavast selle osa lihtsalt enda riigireformi kavasse üle. Mis põhjustel Reformierakond hääletas selle eelnõu vastu? Kas ongi nii, et kui lahkub minister, siis kaob ka mõte kaotada maavanemate ametikoht? Te ütlesite, et ministeerium töötab välja põhjalikumat kava, kuidas seda reformida. Sel juhul oleks ju olnud mõistlik see meie eelnõu menetlusse jätta ja hiljem need eelnõud võib-olla liita või vähemalt ideed, mis me oleme välja käinud, koos läbi arutada.

Ise te oma küsimustega ju andsite mõista, et kõik on nii toores. Pillute ideid, aga kus on kogu tervikpildi nägemine?

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Hea kolleeg Peep! Ma arvan, et sa ise saad ka aru, et asi on tupikus. Me oleme seda haldus- ja riigireformi koos teostanud alates 1995. aastast, kui sa regionaalminister olid, aga me pole kuhugi jõudnud. Sa pead tegelikult tunnistama, et kõik seisab teie kui võimul oleva erakonna taga. Millal te pakute välja mingi lahenduse, et sellega edasi saaks minna?

Mina üksinda küll lahendust välja ei paku. Lahendused tulevad lõppkokkuvõttes ikka siit saalist, aga kuskilt muidugi tuleb sisend siia saali. Nagu öeldud, Justiitsministeeriumis tegeldakse ka uue ministri ajal riigireformi probleemistikuga ja lugupeetud regionaalminister tegeleb ka eri haldustasandite küsimustega, sh maavanemate ülesannetega, et milline tegelik seis on. Mingil hetkel tuleb Eesti riigis jõuda konsensusele, milliseid muudatusi on meie riigi juhtimisel eri tasanditel vaja teha, ja sinna poole me liigume. Aga see ei käi niimoodi, et sõrmenips, ja kõik on korras ja tehtud. Mis puutub sellesse, mis on 20 aasta jooksul juhtunud, siis, Tarmo, ma olen küll suhteliselt lühinägelik kirjatükkide lugemisel, aga kaugele ma näen. Vaata sinagi, mis 20 aastaga Eestimaal on juhtunud – mina küll ei näe põhjust nutta.

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Ennist oli juttu, et maavanema ülesandeid ei saa omavalitsustele üle anda sellepärast, et maaomavalitsused on väga nõrgad. Kas komisjonis sellest ka juttu oli, kuidas neid omavalitsusi siis tugevdada saaks?

Ei olnud juttu.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Kas selle Riigikogu koosseisu ajal haldusreform tuleb või ei tule?

Ma ei tea, mida sa haldusreformi all silmas pead. Siin on ju igal poliitikul ja üldse igal inimesel oma arvamus, mida ta haldusreformi all mõtleb. Püütakse sinnapoole, et leida mitmesugustes haldusküsimustes ja muudatusi vajavates valdkondades konsensus, aga kas selleni jõutakse, on raske öelda. Ma olen ka pikaaegse staažiga poliitik ja olen Eestimaa elu näinud. Ütleksin, et sageli on olemasolevast kinni pidada tunduvalt lihtsam kui muudatusi teha. Mina olen küll muudatuste poolt. Praegu ma aga ei anna sulle ei jaatavat ega eitavat vastust. Pigem ma kahtlen – kaks aastat on jäänud seda Riigikogu koosseisu.

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Hea ettekandja! Te ei ole mitte ainult pikaajaline poliitik, vaid minu meelest ka väga hea halduse spetsialist, seda enam, et olete olnud ka regionaalminister. Teie erakond on haldusreformi püüdnud eri valitsuste ajal natukene erinevalt käsitleda, aga ma olen aru saanud, et praeguse ministriga te rahul ei ole. Samas te olite rahul minu järeltulija Reimaaga, kes väidetavalt ka teile sobiva kava esitas. Te ütlesite äsja, et kui komisjonis maavanemate institutsiooni arutati, siis leiti, et nende ülesandeid ei saa omavalitsusliitudele üle anda. Mis see põhjendus oli? Kas asi on tahtmise taga või poliitilise kokkuleppe taga?

Ma ei tea, millist ministrit lugupeetud küsija silmas peab. Kellega ma rahul ei ole? Ma arvan, et Reformierakonna fraktsioon ja teisedki meie erakonna poliitikud on rahul kõikide Eesti Vabariigi ministritega. Kõik teevad head tööd. Aga nagu ma vastuseks Kajar Lemberile ütlesin, me ei arutanud seda, kuidas suurendada omavalitsuste ja omavalitsusliitude võimekust, et nad saaksid enda peale lisaülesandeid võtta.

Aitäh! Palun, Ülo Tulik!

Hea kolleeg! Kas komisjonis oli arutusel ka alternatiivne variant ehk maavalitsuste arvu vähendamine?

Ei olnud.

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Hea ettekandja! Kui me vaatame viimaseid aastaid, siis riik on teinud kõik selleks, et maakohtadest töökohad kuidagi linna üle tuua. Ka praegu tundub nii olevat. Keskmises maavalitsuses töötab 30–40 töötajat. Mis te arvate, kas see eelnõu tingib selle, et maapiirkondades kaob veel 500 töökohta ära ja needki inimesed tulevad siia Tallinnasse?

Riik ei ole kõike teinud, et töökohad Tallinnasse üle toodaks. Maakondades on päris palju töökohti. See oleks sarkastiline vastus. Aga, Aivar, tee üks arvestus: võta 1990. aastate algus ja löö arvud kokku! Kui palju töötas tol ajal maavalitsustes, ATK-des ja igasugustes muudes riiklikes üksustes inimesi? Ning löö ka praegused arvud kokku! Ma ise ei ole seda teinud, aga ma tean, et väga palju on maakondades tekkinud teisi asutusi. Kokkuvõttes inimeste arv selles sektoris ilmselt oluliselt vähenenud ei ole. Aga selle inventuuri võiks huvi pärast teha.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Lugupeetud ettekandja! Kas selle seaduseelnõu arutamise käigus küsitleti ka kohalikke omavalitsusi või küsiti kohalike omavalitsuste ühendustelt, milline on nende valmisolek lisaülesandeid vastu võtta? Kas nad on avaldanud oma arvamust ja kas on olemas mingi ülesannete pakett, mille omavalitsusliidud oleksid juba praegu valmis enda peale võtma?

Nagu ma ütlesin, lisaks eelnõu ettekandjale oli üksainuke inimene, keda me kuulasime: see oli Siseministeeriumi asekantsler. Siseministeeriumis ju regionaalministri juhtimisel see töö käib. Hea kaasamise tava aga tähendab seda, et kõikide nende küsimuste arutamisel, kuidas võiks regionaalset juhtimist korraldada, kindlasti ütlevad oma sõna ka omavalitsused. Ma olen täiesti kindel, et see koostöö on olemas.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Küsin otseselt komisjoni töömaa kohta. Nagu ma aru sain nii teie kui eelnõu ettekandja sõnavõtust, oli arutelu komisjonis leige. Mis te arvate, miks see nii oli? Kas see oli komisjoni liikmete seisukohtadest või nende mitte võtmisest näha, et see teema ei paku huvi? Mis selle põhjustas, et ei olnud elavat arutelu komisjonis?

Ma ei oska öelda. Ju teema ei sütita.

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

Lugupeetud ettekandja! Praegusel juhul on otsustamisel maavalitsuse kui institutsiooni saatus. Kas komisjonil oli laua peal ka mingi arvamusavaldus nendelt inimestelt, kelle saatus on kaalul?

Ei olnud. Ma arvan, et lugupeetud maavanemad on oma igapäevase tööga nii hõivatud, et nad ei mõtle sellele. Nad on kohusetundlikud inimesed ja teevad oma tööd hästi.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma eeldan, et komisjon ühte seaduseelnõu arutades küsib arvamust ka asjaomaselt ministeeriumilt. Mis oli Justiitsministeeriumi seisukoht? Enne nenditi ühes küsimuses, et eelmine justiitsminister tuli ise analoogse ettepanekuga välja. Mida Justiitsministeerium sellest eelnõust arvab?

Meil on ministeeriumi arvamus teada. Istungil osales Siseministeeriumi asekantsler ja kuna teema puudutab otseselt Siseministeeriumi, siis me selle arvamusega piirdusime.

Aitäh! Kadri Simson, igale ettekandjale saab igaüks esitada ühe küsimuse.

Kahju!

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Peep Aru! Avan läbirääkimised. Palun, Neeme Suur!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ega sellest eelnõust ja tänasest arutelust väga hästi ei saanudki aru, millega tegemist oli. Eelnõu räägib otsesõnu maavanema institutsiooni lõpetamisest. Oma arutelus keskendusime küsimustele, kas maavanem võiks olla valitav ehk omavalitsuslik. Samuti keskendusime teemale, kas maavanem peaks olema mittepolitiseeritud ametnik. Me ei keskendunud väga arutelule, mismoodi peaks olema riiklik territoriaalne haldus korraldatud niimoodi, et meil territoriaalne haldusüksus kui selline kaob. See on nagu natukene sügavam teema.
Küsimus on eelkõige riiklikus kohahalduses: kas meil üldse on riigis selliseid institutsioone, mis toimivad valdkonnaüleselt? Kui me mõtleme Vabariigi Valitsuse koosseisule, siis kui palju on meil ministreid, kes tegutsevad valdkonnaüleselt? Regionaalminister, justiitsminister, peaminister, rahandusminister. Kui ei oleks maavanemat kohapeal, siis tõenäoliselt peale nende nelja ministri ei oleks riigihalduses vist ühtegi institutsiooni, kellel oleks valdkonnaülene funktsioon. Selles mõttes on ka riigiametnikuna maavanemal kindlasti oma oluline roll.
Probleeme aga on riikliku kohahaldusega päris kindlasti hulgaliselt. On politiseerimine, on võimu tsentraliseerimine. Probleemid süvenevad. Ainult et kui me hakkame seda pundart lahti harutama sellest otsast, et alustame maavanema ametikoha likvideerimisest, siis minu jaoks tekib küsimus, kas likvideeritakse maavanema ametikohta või likvideeritakse maakonda kui sellist. Mina ei tahaks minna maakondade likvideerimise teed, aga eelnõust ja seletuskirjast kavatsetav plaan väga hästi välja ei tulnud. Ettekandjast saime nagu aru, et likvideerida ei taheta mitte maakonda ja mitte ka maavalitsust, vaid maavanema ametinimetus tahetakse vahetada büroo juhataja ametinimetuse vastu. Või sain ma valesti aru?
Tegelikult on ikkagi hulgaliselt otseseid riiklikke funktsioone, mida maavanem kohapeal täidab. Ma ei tea, kas neid on 200 või 600 – ei ole vahet. Toon näiteks kas või maatoimingud, mida on suurel hulgal ja mis on puhtalt riiklikud maatoimingud, mille puhul maavalitsus teostab riigi omandiõigust. Või näiteks riigi õiguste kaitsmine kohtus. Mis oleks meie eesmärk? Näiteks Lääne Maavalitsus kaitses riigi õigusi kohtus umbes 20 juhtumil aastas. Aga me oleme pisikene maavalitsus, Lääne Maavalitsus. Harju Maavalitsuses on neid juhtumeid 10 korda rohkem. Kui me võtame need 500, 600, 700 riigi esindamist – kas meil oleks otstarbekam koondada need ühte riigi juriidilisse esindusorganisse, näiteks Tallinnas, või osta see teenus sisse advokaadibüroodelt? Kas tõesti soovitakse jätku tsentraliseerimisele, totaalset tsentraliseerimist?
Need toimingud, mida praegu ministeeriumid teevad maavalitsuste kaudu – ettepanek on, et need jagataks laiali. Praegu on igas maakonnas ca 30 riiklikku kohahaldusüksust ja regionaalses keskuses ca 50 riiklikku kohahaldusüksust. Meil on kohutavalt killustunud riiklik kohahaldus. Nüüd tehakse ettepanek, et likvideerime riigiasutusena maavalitsuse ja killustame neid funktsioone veelgi. Ma kaldun arvama, et see ei ole mõistlik.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Nii palju riigi funktsioonidest. Fakt on see, et maavalitsused on oma olemuselt lõhestunud ja maavanema institutsioon samuti. Ühelt poolt me räägime riigi funktsioonidest, teiselt poolt omavalitsuslikest ülesannetest. Selge on, et need kaks positsiooni ühes kehandis koos ei ole väga lihtne kooslus. Kas me siis tegelikult räägime omavalitsusliku juhtimise tugevdamisest maakonna tasandil? Pigem niimoodi. Aga kui me räägime omavalitsusliku juhtimise tugevdamisest ja pakume välja, et anname maavalitsuste omavalitsuslikud funktsioonid üle omavalitsusliitudele, kas me siis ei peaks alustama mitte maavanema ametikoha likvideerimisest, vaid omavalitsusliitude tugevdamisest?
Ma olen siin puldis juba ükskord toonud Saaremaa näite, kus neli omavalitsust, sh maakonnalinn Kuressaare, ei ole omavalitsusliidu liikmed. 60% elanikkonnast ei ela omavalitsusliidu territooriumil. Milline on see institutsioon, kellele tahetakse anda osa maavalitsuse omavalitsuslikke funktsioone? Jah, see oleks õige suund, aga me peaksime kõigepealt selle koha ette valmistama, kuhu me tahame need ülesanded üle anda. Tundub, et natuke valest otsast on kogu küsimusele lähenetud.
Maakond kui territoriaalne haldusüksus – kindlasti selle tähtsus tulevikus ei vähene. Ma arvan, et pööratakse tagasi ka regionaliseerimise teelt. Oblastite moodustamine on Eestis kord juba toimunud, see periood kehtis küll suhteliselt lühikest aega. Tõenäoliselt hakatakse ka seda suunda tagasi tõmbama, kui nähakse, et ei riik ega omavalitsus ei saa inimesest liiga kaugele minna.
Arutelu sel teemal on kindlasti väga oluline ja kahju, et komisjon seda nii napilt käsitles. Samas ma kardan ka, et selle eelnõu valguses äkki ei saanudki seda rohkem arutada – eelnõu on väga lakooniline ja räägib maavanema institutsiooni lõpetamisest. Aga oluline on arutelu selle üle, kuidas tagada tugev maakond, kuidas tagada tugev maakondlik, omavalitsuslik juhtimine. Väga tõenäoline on seejuures ka see, et tuleks liikuda hoopis kahetasandilise omavalitsuse suunas. Sisuliselt on see sama ettepanek, mille on teinud härra Kokk. Me oleme väga selle poolt, et maavalitsus oleks kohapeal otse valitud. Absoluutselt! See annaks maavanemale väga tugeva mandaadi kohapeal toimetamiseks. Sisuliselt oleks tegu kahetasandilise omavalitsusega. Mul on hea meel, et me selles osas ühtemoodi mõtleme.
Aga mis puutub eelnõusse, mis meil parasjagu laua peal on, ja küsimusse sellest, et kui me tahame maakonda tugevdada, siis kas alustame maavanema ametikoha likvideerimisest, siis tuleb öelda, et see ei ole kõige parem mõte. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnetooli Tarmo Tamme!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea kolleeg Neeme Suur, sinu puhul on tunda, et sa oled hiljaaegu töötanud maavanemana. Aga tänane Riigikogu otsuse eelnõu ei puuduta seda, millest sa praegu rääkisid. Ma loen sulle veel kord Riigikogu otsuse eelnõu ette: "Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõike 1 alusel otsustab Riigikogu teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja õiguslikud alused maavalitsuse ümberkorraldamiseks ja maavanema institutsiooni lõpetamiseks valdkondliku ja territoriaalse juhtimise tasakaalustamiseks, mille tulemusena tugevdataks kohaliku omavalitsuse üksuste koostööstruktuure ja nende pädevust." Maavalitsuste kaotamise kohta pole ma tänasel päeval siit puldist küll ühtegi sõna lausunud ja pole ka meie eelnõus seda kirjas.
Ma võin eelnenud jutule lisada veel seda, et see on ju selge, et maakonna arengukava ja planeeringute õiguslik staatus on nõrk. Maakonna kui territoriaalse üksuse arengukaval puudub strateegiliste arengukavade määratlusest lähtuv võrreldava kaaluga õiguslik staatus. Meie ettepanek on, et territoriaalse mõõtme vähene arvestamine või hoopis arvestamata jätmine vertikaalsete valdkonnapoliitikate kavandamisel ja realiseerimisel vajab muutmist. Eeltoodule tuginedes on asjakohane töötada välja õiguslikud alused maavanema ja maavalitsuse institutsiooni lõpetamiseks ning valdkondliku ja territoriaalse juhtimise tasakaalustamiseks, tugevdades kohaliku omavalitsuse üksuste koostööstruktuure ja nende pädevust.
Need ongi ettepanekud, millega me oleme pöördunud Vabariigi Valitsuse poole. Küllap see hääletatakse täna siin saalis maha, aga ma loodan, et see andis valitsusele vähemalt mingi mõtte, et sellega võiks edasi tegelda, sest süsteem ei toimi.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid ei olnud ja asume otsuse eelnõu lõpphääletuse juurde. Enne seda on tarvis läbi viia kohaloleku kontroll ja me valmistume selleks.
Head kolleegid, kuna eelnõu nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 77, puudub 24 Riigikogu liiget. Asume hääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 253. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 17 rahvasaadikut, vastu oli 57, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Otsuse eelnõu 253 on tagasi lükatud.

Head kolleegid, läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 358 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Inara Luigase!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 4 järgi moodustab hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu Riigikogu. Nõukogusse kuulub kuus Riigikogu liiget, üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üks Sotsiaalministeeriumi ja üks Kultuuriministeeriumi esindaja.
Kultuuriminister tegi s.a 10. jaanuaril ettepaneku vahetada välja Kultuuriministeeriumi esindaja nõukogus. Seetõttu esitas rahanduskomisjon 21. jaanuaril Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Otsusega arvatakse selle nõukogu koosseisust välja Siim Sukles (tema volitused Kultuuriministeeriumi kantslerina lõppesid 31. detsembril 2012. aastal) ja nimetatakse uueks Kultuuriministeeriumi esindajaks hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogus praegune kantsler Paavo Nõgene.
Muudatusettepanekute tähtajaks ettepanekuid ei esitatud. Rahanduskomisjon otsustas oma 28. jaanuari istungil teha ettepaneku saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda 12. veebruariks ning panna eelnõu lõpphääletusele. Need otsused langetati konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Väga suur tänu, Inara Luigas! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna eelnõu muutmiseks ettepanekuid ei laekunud, siis asume lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 358. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 1 inimene oli erapooletu. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 348 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli maaelukomisjoni liikme Kalev Kotkase!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 29. jaanuari korralisel istungil. Eelnõu algatajat esindas Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik.
Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Koostöös Põllumajandusministeeriumiga ning arvestades ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna arvamust, on maaelukomisjon ette valmistanud kaks muudatusettepanekut. Mõlemad on tehnilised. Esimese muudatusettepanekuga täpsustatakse seaduse muutmise tulemusena jõustuva tervikteksti ühtlustamise ja parema arusaadavuse huvides sõna "üleminekutoetus" kasutamist. Teise muudatusettepanekuga sätestatakse seaduse jõustumise ajaks 28. veebruar 2013. See on vajalik selleks, et alates 1. märtsist alustab PRIA loomatoetuste taotluste vastuvõttu ja selle eelnõuga luuakse selleks õiguslik alus. Tavalises korras jõustamise korral on oht paar päeva hiljaks jääda.
Maaelukomisjon tegi järgmised otsused: saata eelnõu 348 täiskogu istungi päevakorda tänaseks, 12. veebruariks 2013, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 14. veebruariks ja siis see seadusena vastu võtta. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalev Kotkas! Kas on läbirääkimiste soovi? Kõnesoove ei ole.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on maaelukomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ka teine muudatusettepanek on maaelukomisjonilt ning juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.
Tänane päevakord on ammendunud. Suur tänu kõikidele ja head päeva jätku!

Istungi lõpp kell 11.03.