Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu teise töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Marianne Mikko, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Sotsiaaldemokraatidel on arupärimine peaminister Andrus Ansipile. Möödunud aasta 13. detsembril otsustas valitsus, et ei toeta Euroopa Komisjoni algatust kehtestada börsiettevõtete nõukogude liikmetele sookvoodid. Mullu novembris kiitis Euroopa Komisjon nimelt heaks direktiivi eelnõu, mille järgi peab ettevõtete nõukogudes aastaks 2015 olema 30% ja aastaks 2020 vähemalt 40% naisi. See direktiiv käib börsil noteeritud äriühingute kohta, kus on üle 250 töötaja ning mille aastakäive on üle 50 miljoni euro. See algatus, muide, pärineb Euroopa Parlamendi liberaalide leerist ehk Reformierakonna poliitilisest perekonnast. Valitsuse sammud ei ole kuidagi kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seadusega, mis kohustab riigiasutusi soolist tasakaalu süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Sellepärast küsime peaminister Andrus Ansipilt, kas valitsuse hirmunud "ei" ehk ignorantse otsuse tingisid iganenud stereotüüpsed seisukohad naise rolli kohta või ratsionaalsed argumendid. Ühtlasi palume peaministril tutvustada valitsuse otsuse tagamaid. Soovime teada, missugusel teaduslikul uuringul põhineb vastuseis 40% nõudele ehk naiste paremale kaasamisele juhtimisse. Euroopa liberaalid on väitnud, et iseregulatsiooni teel kulub veel 40 aastat, enne kui naised saavad ettevõtete nõukogudes tasakaalustatud esindatuse. Tahame teada, mida tuleb Eesti liberaalide juhitud valitsuse arvates võrdõiguslikkuse suurendamiseks Euroopas teha. Valitsusjuhilt tahame ka teada, mis on takistanud tal ministrite valimisel lähtuda mõlema sugupoole võrdsest esindatusest ja miks ei ole valitsus nimetanud naisi riigile kuuluvate äriühingute nõukogudesse. Sellistele küsimustele soovin koos 13 sotsiaaldemokraadist kolleegiga vastuseid. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Läheme teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, sotsiaalminister Taavi Rõivasele ja siseminister Ken-Marti Vaherile.
Head ametikaaslased, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.

Liigume tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Ester Tuiksoo!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 322 s.a 15. jaanuaril. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Koostöös Põllumajandusministeeriumiga oli ette valmistatud kaks muudatusettepanekut. Põllumajandusministeeriumi esindasid komisjonis õigusosakonna nõunik Diana Rammul ja toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. Ministeeriumi esindajad selgitasid muudatusettepanekuid ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Komisjonis otsustati, et eelnõu § 1 punkt 4 muudetakse ja selle alusel muudetakse seaduse § 17 lõiget 1 ning sõnastatakse see järgmiselt: "Lõhna- ja maitseaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34–50), artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud toode." Muudetakse ka eelnõu punkti nr 5 ja selle alusel täiendatakse § 17 lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: "Lõhna- ja maitseainet on lubatud toidus kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1334/2008 sätestatud nõuete kohaselt."
Selgituseks lisan, et eelnõuga on praegu toiduseaduse § 17 muudetud selliselt, et lõikes 1 sätestatakse, kuidas on lõhna- ja maitseaineid lubatud toidus kasutada, ning lisatava lõikega 1¹ antakse lõhna- ja maitseaine definitsioon. Kehtiva toiduseaduse struktuuri järgides tuleks aga kõigepealt määratleda termin ja seejärel ainete kasutamine. Nii sai ka otsustatud ja komisjon toetas seda otsust konsensuslikult.
Maaelukomisjon juhtivkomisjonina teeb ettepaneku toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine lõpetada.

Austatud ettekandja, teile on küsimusi. Väino Linde, palun!

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Auväärt ettekandja, hea kolleeg! See ei ole päris teise lugemise teema, aga ma ikkagi arvan, et äkki oleks otstarbekas, kui sa veel kord lühidalt kordaksid üle eelnõu eesmärgi ja sisu.

Eelnõu eesmärk, nagu ma juba ette kandsin, on see, et vahetatakse ära kaks punkti: definitsioon tuuakse ettepoole ja selgitus on siis teises punktis.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas Euroopa Liidu direktiivi järgi võib lisaaineid (ma pean silmas säilitusained jms) toidu sisse rohkem panna, kui Eestis seni kehtinud normid lubasid? Kummad normid on liberaalsemad?

Euroopa Liidus kehtivad ühised nõuded kõigi e-ainete kohta, mida toiduainetööstused ja toiduvalmistajad võivad toiduainetesse lisada. Mingit erandit Eestile kehtestatud ei ole.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 322 kohta on laekunud kaks muudatusettepanekut, mõlemad on juhtivkomisjonilt.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht pärast arutelu ja keskustelu on selline, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.08.