Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 35 Riigikogu liiget, puudub 66.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja siseminister Ken-Marti Vaher.
Head kolleegid, kuna meil on täna seitse registreeritud teemat, siis luban iga teema puhul ainult kaks kohapeal registreeritud küsimust.

Alustame. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, küsimus peaminister Andrus Ansipile!

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Seoses elektrituru avanemisega tõuseb tänavu elektri hind, kusjuures üsna räigelt. See on põhjustanud üldsuse kasvava huvi Eesti Energia projektide vastu. Praegu soovin ma arutada Utah' projekti, mis Eesti Ekspressi ajakirjanike väitel võib kõige halvemal juhul tekitada koguni sada miljonit dollarit kahju. Kas te olite selle investeeringu ja sellega kaasnevate ohtudega kursis ning kuidas te sellesse suhtute?

Aitäh! Ma ei olnud kursis kõigi detailidega. Riigi peaminister ei peagi olema kursis äriühingu äriplaanide detailidega. Kõigepealt parandan ära teie väite, et Eestis tõuseb elektri hind elektrituru avanemise tõttu. Kui miski juhtub pärast seda, siis ei pruugi see tähendada, et juhtus selle pärast. Elektrienergia hind Eestis tõuseb seetõttu, et Eesti Energia on kohustatud soetama elektrienergia tootmiseks süsinikdioksiidi emissiooni kvoote. See on põhjus, miks elektrienergia hind tõuseb. Põhjus ei ole elektrituru avanemine. Kui Eesti Energia oleks pidanud juba möödunud aastal ostma kvoote raha eest, siis oleks möödunud aastal elektrienergia hind tõusnud, hoolimata sellest, et siis ei olnud elektriturg Eestis avatud.
Nüüd Eesti Energia investeeringust Ameerika Ühendriikidesse. Teada on, et ükski äri ei ole riskivaba. Kõikide äridega kaasnevad paratamatult riskid. Riskid, mida osatakse ette näha, äriplaanis tavaliselt maandatakse, ettenägematud riskid jäävad aga alati alles. See ongi äririsk. Praegu on Eesti Energia minu arusaamist mööda arvestanud sellega, et maa ja ressursi ostmine maksab 42 miljonit dollarit. Edasi tuleb teha investeeringuid projekti arendamisse. Investeeringud koos maa ostuga võiksid olla kokku sada miljonit dollarit ja loodetav kasu võiks olla 2,6 miljardit dollarit.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Kuna te ei olnud kursis selle tehinguga, siis paistab, et teile ei saa esitada ka mingeid pretensioone. Aga pole võimalik, et te poleks selle looga tutvunud pärast seda, kui see üldsuse ette tuli. Sellepärast on minu teine küsimus selline. Te rääkisite väga ilusasti riskide hindamisest. Samas ei ole Utah' maardla kohta keegi väidetavasti uuringuid teinud. Kui tavaline on, et sellist investeeringut kavandatakse, ilma et enne kontrollitaks, kas sellest on üldse võimalik midagi tagasi saada?

Aitäh! Minu hinnangul ei ole Eesti Energia hoidnud maksumaksjale ehk Eesti rahvale olulist informatsiooni vaid enda teada. Eesti rahvast on pidevalt informeeritud selle projekti alustamisest, maa ostmisest ja ka edasistest arengutest. Eestis saab põlevkivist õli ja energia tööstuslikul viisil tootmise aega mõõta peaaegu saja aastaga. Meil on selles valdkonnas suurepärased eksperdikogemused ja patt oleks neid ainult endale hoida. Eesti Energia juhtkond on hinnanud, et investeering projekti võiks olla sada miljonit dollarit ja saadavat kasumit või müügitulu on hinnatud 2,6 miljardile dollarile. See vahe on päris suur. Vähemalt mulle teadaoleva põhjal ei saa öelda, et projekt oleks praegu ebaõnnestunud. On täiesti selge, et põlevkivi on maailma eri paikades erineva kvaliteediga ja erinevate omadustega ning tootmistehnoloogiaid tuleb põlevkivitüüpidele kohandada. Ma ei näe selles mitte midagi enneolematut ega midagi niisugust, mis oleks võinud Eesti Energiat tõsiselt üllatada. Mulle teadaolevalt on Utah' põlevkivi energiasisaldus märkimisväärne ja võimaldab kasutada Enefit 280 tehnoloogiat.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Jah, selle põlevkivi energiasisaldus on märkimisväärne, võrreldes näiteks Brasiilia põlevkiviga, aga tohutult väike, võrreldes Jordaania põlevkiviga. Ma võiksin teile palju jutustada Eesti, Vene, Jordaania ja ka teiste riikide põlevkivist. Küsimus ei ole selles, et teatud riskid on nii või teisiti olemas. Ma tsiteerin üht kommentaari sellele Eesti Ekspressi artiklile: "Huvitav, kust üldse tuli Eesti Energial selline absurdne idee Utah' kõrbesse raha matta? Nagu Buratino raamatus!" Küsimus on selles, et Ameerikas on põlevkivitehnoloogiaid juba väga pikalt kasutatud, see on selles mõttes väga arenenud maa. Kui mingi maardla seisab ja seda keegi ei puuduta, siis on selge, et seal on teatud väga suured riskid olemas. Kes võtab endale vastutuse, kui see projekt põhja läheb ja Eesti Energia kaotab sada miljonit dollarit?

Aitäh! Mul on hea meel, et Riigikogus on inimesi, kes teavad Eesti, Vene ja Jordaania põlevkivi omaduste peensusi ning teavad ka Utah' põlevkivi nüansse. Mulle teadaolevalt on Utah' põlevkivi tükiline põlevkivi, mis on eeldus, et saaks kasutada Enefit 280 tehnoloogiat. Õlitootmise katsetused on näidanud, et see kivi laguneb raskemalt kui Eesti põlevkivi. Aga see ei ole peaprobleem. Oluline on, et lagunemisel tekib peentolmu, millega tuleb katseseadet moderniseerides arvestada. Minu meelest on täiesti loomulik, et uued põlevkiviressursid eeldavad teatud tehnoloogia kohendamist. Tehnoloogilised protsessid ei ole nii lihtsad, et saaks ühte universaalset seadet maailma ükskõik missuguses punktis kasutada. See ei puuduta mitte ainult põlevkivi, vaid ka teisi loodusressursse. Täpselt üks ühele kopeeritavaid naftarafineerimistehaseid ei ole maailmas väga palju leida, enamasti arvestab iga rafineerimistehas just selle toornaftaga, mida ta kasutab. Nii et midagi tehnoloogiliselt enneolematut mina Ameerika kaasuse puhul praegu küll ei näe. Ma usun, et see projekt on edukas, muidu poleks Eesti Energia juhtkond seda ette võtnud. Kui see ei ole edukas (seda tõenäosust hindan ma väga väikeseks), küllap siis Eesti Energia juhtkond ka vastutab.

Suur tänu! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Majandusminister Juhan Partsi valitsemisalas on probleeme ikkagi hulganisti olnud. Praegu oli juttu Eesti Energia suurprojektidest. Ma lisan siia probleemid põlevkiviplokkidega ja avatud elektrituruga, aga ka Estonian Airi ja Tallinna Sadama juhtimisega. Me ju mäletame Maanteeameti turismijuhtumeid, probleeme EAS-is, küsitavusi seoses taastuvenergia tasu ning Väo liiklussõlmega. Kõik ei tulegi korraga meelde. Kas te valitsuses olete selle ministri tegevusega rahul? Kui põhjalikult te neid küsimusi arutanud olete? Kuidas majandusminister oma tegevusega valitsuse mainet mõjutab?

Aitäh! Ma ei ole täiesti rahul ei iseenda ega ka ühegi ministri tegevusega. Alati võiks rohkem pingutada, alati võiks töö olla tulemuslikum. Kuid minu rahulolematus ei ole kindlasti nii suur, et peaks rääkima mõne ministri ametist lahkumisest. Eesti Energia Ameerika projekti advokaadiks ei tahaks ma hakata, sest ma ei tunne kõiki detaile, hoolimata sellest, et olen minagi ülikoolis keemialoengutes põlevkivitehnoloogiatega pisut tutvust teinud. Küll aga tean seda, et kui meil on olemas know how ja teadmised ühes kitsas valdkonnas, siis me peaksime üritama neid teadmisi maailmaturul realiseerida. Praegu on ilmselgelt vara rääkida Utah' projekti kahjumist või kasumist, projekt lihtsalt pole selles staadiumis. Esimene tulemuste mõõtmise aeg saabub aastal 2016, kui võib mingisuguseid hinnanguid anda. Aga praegu on kasude ja kahjude vahe küll selline, nagu ma olen juba öelnud: võimalik maksimaalne kahju on sada miljonit dollarit, võimalik maksimaalne kasu aga 2,6 miljardit dollarit. Võib-olla oleks Skype'i mingisuguses arengufaasis võinud ka Skype'i poistele öelda, et ärgu mässaku, ärgu tegelgu sellise asjaga, nad matavad ju hirmus palju raha maha ja kannavad kahjumit! Nad said lõpuks aga suure kasumi.

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te räägite veenvalt ja veenate ka meid, et äris on alati riskid ja ka Skype´i saatus oleks võinud teistsugune olla. Kõik on õige, sellele ma vastu ei vaidle, kuid tuletan teile meelde, et praegu on siiski tegemist maksumaksja rahaga, mida investeeritakse. Siit minu küsimus: kas selliseid suuri ja tähtsaid rahapaigutusi poleks olnud tarvis eelnevalt ka Riigikogus arutada?

Tegemist on äriühingu vahenditega. Äriühingu vahendid ei ole seaduse mõttes ega ka olemuslikult võrdsustatavad riigieelarve vahenditega. Neid ei saa pidada ka otseses mõttes maksumaksja vahenditeks. Kui ettevõtte operatiivse juhtimisega hakkaks tegelema Riigikogu, seadusandlik kogu, siis oleks Eestis võimude lahususega midagi väga korrast ära. See olukord ei oleks kindlasti kooskõlas meie põhiseadusega. Sellega, et Riigikogu ja rahvast tuleb rohkem informeerida, olen ma kindlasti nõus. Informatsiooni ei ole kunagi küllalt, alati võib ja tuleb informeerida rohkem, küllap on siis ka spekulatsioone vähem. Selles konkreetses kaasuses ei tulnud see saja miljoni jutt kusagilt Eesti Ekspressist, vaid Sandor Liive intervjuust ajakirjale Director. See pärineb tema enda käest. Sellisel äraspidisel moel on Sandor Liive kaalutlused muutunud justkui argumendiks Sandor Liive ja Eesti Energia Utah' projekti vastu. Mina sellist uperpallitamist päris loomulikuks ei pea. Ma ei pea ka mõistlikuks sellist informatsioonikildude kontekstivälist kasutamist. Tuleks ikka hinnata projekti tervikuna, vaadata, mis staadiumis see on, ja alles seejärel otsustada, kas kategoorilisteks väideteks on põhjust või mitte. Minul ei ole praeguses staadiumis kategoorilisteks väideteks alust.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Heljo Pikhofilt keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele.

Aitäh! Austatud keskkonnaminister! Helsingi komisjoni andmetel pärineb veerand merre jõudvast fosforikogusest pesuvahenditest, mida reoveepuhastid ei jõua heitveest eraldada. Alates s.a 30. juunist keelustatakse Euroopa Liidu määruse kohaselt fosfaatide lisamine pesuvahenditesse. Sellest loodetakse saada suurt rahalist võitu reoveepuhastite sektoris, aga ka puhastussektoris. Loomulikult loodetakse sedagi, et meie veekogud saavad puhtamaks. Mis seisus on Eestis ettevalmistused fosfaate sisaldavate pesupulbrite müügilt kõrvaldamiseks ning kuidas on tarbijaid informeeritud ja koolitatud?

Aitäh! See on tõesti keskkonna seisukohast päris oluline küsimus. Kui me vaatame näiteks Läänemere või meie jõgede ja teiste veekogude olukorda, siis näeme, et see ei ole sugugi nii kiiresti paremaks muutumas, kui me ilmselt tahaksime. Needsamad teie nimetatud fosfaate sisaldavad pesuained ja nende juhtimine hiljem heitvee kaudu veekogudesse on üks selle põhjustest. Tõsi küll, kui me räägime eutrofeerumisest, siis otseselt pesuvahenditest tulenev mõju eutrofeerumisele on umbes 10%. Nii et isegi kui me suudaksime selle mõju täielikult olematuks teha, siis probleem sellega ikkagi ei kaoks. Eestis tegeleb sellest otsekohalduvast määrusest tuleneva ettevalmistustöö ja järelevalvega Sotsiaalministeerium. Ma vestlesin täna Terviseametiga. See asutus hakkab pärast s.a 1. juulit järelevalvega tegelema. Nad on kinnitanud, et järelevalve ettevalmistamiseks on kõik vajalik tehtud ja nad tulevad sellega toime.

Palun, kolleeg Heljo Pikhof, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! HELCOM-i Läänemere tegevuskava kohaselt pidi Eesti mainitud ettevalmistused fosfaatide kaotamiseks pesuvahendites ära tegema juba aastaks 2010. Sellest graafikust ollakse juba kolm aastat maas. Miks? Ma saan küll väga hästi aru, et kemikaalidega tegeleb Sotsiaalministeerium, aga see on ka teie valdkond.

2010. aastal hakati seda s.a 30. juunil jõustuvat määrust Euroopa tasemel ette valmistama. See määrus jõustub 30. juunil osaliselt. See osa, mis puudutab pesupulbreid ja nõudepesumasinates kasutatavaid pesuvahendeid, jõustub alles 1. jaanuaril 2017. Tõenäoliselt on põhjus selles, et Euroopa Liidu tasemel hakati ette valmistama üldiseid ja otsekohalduvaid reegleid. Eesti kohta tuleb öelda, et meil toodetakse ju samamoodi fosfaatideta pesupulbreid. Ma ei taha siin ühelegi pesupulbrile reklaami tegema hakata, aga sellised Eestis toodetud pesupulbrid on meie turul täiesti olemas. Sellest määrusest rääkides on praktiline mainida, et keeld puudutab turule toomist. Alates s.a 30. juunist on teatud kogusest rohkem fosfaate sisaldavate pesupulbrite turule toomine Eestis keelatud ja selle järelevalvega hakkab tegelema Terviseamet. Kas need ettevalmistused oleksid võinud minna kiiremini? Muidugi oleksid need võinud minna kiiremini, aga hea, et need on lõpuks nii kaugel, et alates 1. juulist Eesti turul teatud kogusest rohkem fosfaate sisaldavaid pesupulbreid enam turustada ei tohi.

Palun, kolleeg Heljo Pikhof, teine täpsustav küsimus!

Kui poleks seda määrust, millega Euroopa Liit teeb meile selle teemaga tegelemise kohustuslikuks, kas siis Eestis oleks midagi muutunud? Kas me peame ootama Euroopa Liidu määrusi, et oma veekogusid puhtamaks muuta, või võiksime teinekord ka algatajad olla?

Aitäh! Euroopa Liit ei ole ju kuskil kaugel ja meist eraldi eksisteeriv nähtus. Euroopa Liidu tasemel antud määrus tähendab seda, et me ise Eesti riigi esindajatena oleme selle määruse väljatöötamises aktiivselt osalenud. Meie panus on seal ka ikka päris oluline olnud. Mis puudutab saasteainete ja reostuskoormuse üldist vähendamist, siis siin me oleme ka Eestis päris mitmeid reegleid kehtestanud, kusjuures mitte ainult veekogusid puudutavalt. Tänagi on teil esimesel lugemisel tööstusheite seaduse eelnõu, mis käsitleb tööstusheidet laiemalt. Nii et me oleme sõltumata sellest tööst, mida me oleme teinud Euroopa Liidu tasemel, ka Eestis mitmeid olulisi lisapiiranguid kehtestanud, et meie veekogud puhtamaks saaksid. Aga kui me räägime näiteks Läänemerest, siis muidugi tuleb rääkida nii, nagu asjad on. Ainult Eesti pingutustest on vähe. Seetõttu on meile olnud oluline, et need reeglid ei saaks paika mitte ainult ühes või kahes riigis, vaid Euroopa Liidus ja Läänemere-äärsetes riikides laiemalt. Te viitasite HELCOM-ile, mis on kindlasti üks hea koostöövorm, et selliseid reegleid kokku leppida, sest mitte kõik Läänemere-äärsed riigid ei kuulu Euroopa Liitu ja Euroopa Liidu reeglid ei kehti kõikides riikides.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Marika Tuus-Laulilt siseminister Ken-Marti Vaherile.

Aitäh! Austatud minister! Te käisite eelmisel aastal küllalt hoogsalt välja päästetöötajate palga tõusu lubaduse. Nüüd me näeme, et palgatõus tuleb 5% ringis. Päästeameti peadirektor Kalev Timberg on välja öelnud, et see palgatõus on ennekõike solidaarne ja ameti töötajate keskmine palk on keskmiste palkade pingereas Kaitseliidu ees eelviimasel kohal. Kui me arvestame, et ministrid on peaaegu kõigis avaliku sektori asutustes palgatõusu lubanud, siis ei kujuta ju päästjate palgatõus endast midagi erilist. Kui suur päästjate keskmine palk on ja kas see vastab teie arvates nende töömahule?

Suur tänu küsimuse eest! Kõigepealt ütlen sissejuhatuseks, et minu teada on Eesti üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus sisejulgeoleku valdkonnas ja tõenäoliselt avalikus sektoris tervikuna sellel aastal palgad tõusevad. Ilmselt on tegemist ainukese Euroopa Liidu liikmesriigiga, kus palgad sisejulgeoleku valdkonnas sellises mahus tõusevad. Päästjate palgad tõusevad 2013. aastal vähemalt 5% ehk iga päästja saab vähemalt 5%-lise palgatõusu. Kokku on palgatõusuks eraldatud 2,45 miljonit eurot. Me ei saa rääkida konkreetselt ühe või teise päästja palga tõusust arvudes, kuna päästjad jaotuvad teatavasti vastavalt kutseoskusele kategooriatesse ja palga suurus sõltub ka selle päästekomando töökoormusest, kus üks või teine päästja töötab. Me võime öelda, et keskmiselt tõuseb päästjate palk 7% ja kokku tõuseb palk 1800 päästjal. Ma võin tuua mõne näite. Esimese grupi päästekomandos (s.o kõige madalam grupp) tõuseb vanempäästja palk 6%, päästja palk 7% ja ka juhtivpäästja palk 7%. Teise grupi komando päästja palk tõuseb 8%. Päästjate keskmine palgatõus on 7%, igaühe palk tõuseb aga vähemalt 5%. Selle eelduseks on palgareform, millest samuti räägiti eelmise aasta lõpul.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Selge see, et palga 5–7%-line tõus on parem kui langus, aga ma küsin ikkagi järgmist. Kui me tagasi vaatame, siis näeme, et alates 2010. aastast on meil näiteks toiduhinnad tõusnud üle 20%. Me oleme Euroopas halvas mõttes esikohal toiduhindade tõusu poolest. Kui me vaatame kodukulusid, siis seal on üleüldse toimunud kõige suurem hinnatõus. Te omal ajal kangesti lubasite kodukulude vähenemist. Mul on isegi teie sõnad stenogrammist välja kirjutatud, kus te lubate poole võrra vähendada kütte- ja veekulusid. Väga paljudes avaliku teenistuse sektorites on oodata just 5%-list palgatõusu. Kas tõesti ei oleks me suutnud nendele tublidele inimestele pisut rohkem välja pingutada?

Tänan küsimuse eest! Avaliku sektori üldine palgakasv on 4,4%, aga nagu ma ütlesin, päästjate palk tõuseb vähemalt 5%, kuid keskmiselt 7%. Palgatõusu on riigil võimalik lubada oma võimalustest lähtudes. Nagu te teate, me oleme väljumas majanduskriisist ja meie väljavaated sellel aastal paranevad. Ma arvan, et me oleme üks väheseid Euroopa riike, kus need võimalused avalikus sektoris kasvavad. See väljendub ka meie selges prioriteedis, milleks on palgad. Keskmiselt 7%-line palgatõus vastab meie võimalustele. Meie riigieelarve üldine põhimõte on, et kulud ja tulud oleksid tasakaalus. Aga on täiesti selge, et siit me saame liikuda ainult edasi, see puudutab nii päästjaid kui ka politseinikke. On hea, et Eestil on võimalik avalikus sektoris palku tõsta. Me teame, et väga paljudes Euroopa riikides on palgad külmutatud, ka nendes riikides, mida nimetatakse n-ö arenenud riikideks. Ma ei räägigi siin mitmetest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest. Meie oleme võimelised inimeste motivatsiooni sellel aastal parandama. Ma mainisin ka palgareformi. Palgareform Päästeametis tuleneb sellest, et majandussurutise ajal on väga mitmete ametikohtade palgad Päästeametis muutunud ebaproportsionaalseks. Näiteks puudub inimestel motivatsioon asuda päästjate hierarhias juhtivale ametikohale. Seda me sellel aastal palgareformiga muudame, kui me korrastame kogu palgastruktuuri.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Te räägite, et Euroopas on palgad külmutatud. Aga meenutame, et paar aastat tagasi olid need ju ka meil külmutatud. Teie haldusalas palgad isegi vähenesid. Me võime ju asjade ilustamiseks lubada, et tuleb 5%-line palgatõus ja teha suurt reklaami, öeldes, et palgatõus on suurem kui teistes valdkondades, aga ega see neid vapraid kodanikke, kes meile turvatunnet pakuvad, eriti ei lohuta. Ma juba tõin võrdluseks need hinnatõusud, mis puudutavad nii toidu- kui ka kodukulusid. Kas te oskate anda väikese lubaduse, millal päästjate palgad järgmine kord tõusevad? Nad teevad tõesti väga vastutusrikast ja ohtlikku tööd selle pisku-pisku palga eest.

Tänan küsimuse eest! Päästjate palga tõusu on kinnitanud seesama Riigikogu, mille liige teie olete, lähtudes nendest võimalustest, mis riigil on. Ma väga loodan, et me vaatame tulevikku optimistlikult, aga meie ümber toimuv, see, mis üldiselt toimub Euroopa majanduskeskkonnas, ei sisenda liigselt optimismi. Eesti paistab silma siiski sellega, et meil on võimalik sellel aastal palku tõsta ja inimeste motivatsiooni parandada. See on olnud ka valitsuse selge prioriteet. Loodame, et järgmistel aastatel on meil samasugused võimalused. On selge, et sisejulgeoleku valdkonnas on inimeste motiveeritus väga oluline. Siseministeeriumil on kõige suurem valitsemisala: umbes 10 000 inimest töötavad iga päev meie kõigi turvalisuse nimel. Need mitmed muudatused ja ka sisemised reformid on mõeldud just nimelt selleks, et headele spetsialistidele võimaldada paremaid töötingimusi. Sellel ja ka järgmisel aastal ehitatakse uusi hooneid ning uuendatakse töökeskkonda. Sel aastal algab näiteks päästekomandode uute hoonete ehitus nii Tallinnas kui ka Tartus. Riigieelarvest lisandub vahendeid tehniliste vahendite soetamiseks, näiteks päästjate isikukaitsevarustuse, aga ka muu tehnilise varustuse ostmiseks. Me teeme kõik mis vähegi võimalik, et muuta nende vaprate meeste ja naiste tööd lihtsamaks, parandada nende töö kvaliteeti ja inimesi paremini motiveerida.

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Teatavasti suleti eelmisel aastal 11 päästekomandot. Selle tulemusena pidi vabanema raha, millega oleks saanud oluliselt tõsta teiste päästetöötajate palka. Tänaseks on selgunud, et palgatõus on minimaalne, see on enam-vähem võrdne inflatsiooniprotsendiga. Te rääkisite väga palju sellest, mitu protsenti päästetöötajate palk tõuseb. Protsendiga aga kõhtu ei täida ja peret üleval ei pea. Kui suur on praegu Eestis keskmise päästetöötaja palk, jättes arvestusest välja ülemuste palga?

Tänan küsimuse eest! Ma oma arust selgitasin seda juba üle-eelmises vastuses. Nagu ma ütlesin, palk tõuseb eri kategooria komandogruppides keskmiselt 7%. Kolmanda grupi ehk kõige kõrgema komandogrupi päästja palk, kes töötab näiteks Lilleküla komandos, hakkab olema 865 eurot. Päästja saab kuus juurde 61 eurot ja palk tõuseb 7%. Võin tuua ka näite kõige madalama kategooria ehk kõige väiksema töökoormusega päästekomando kohta. Näiteks saab Värska komandos päästja juurde 33 eurot kuus, palgatõus on 6%. Mis puudutab päästekomandode võrgustiku korrastamist, siis see oli 2012. aasta üks olulisi muudatusi. Kahekümne aasta jooksul ei olnud sellist korrastamist ette võetud. Muudatuse põhjus oli eelkõige see, et kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud ohud ja riskid, mis seonduvad päästeolukordadega, ja paljud inimesed on elukohta muutnud. Seetõttu on täiesti loomulik, kui riik paigutab ümber ka päästevõimekust. Sellel põhjusel korraldati ümber üheksa päästekomando töö ja väga suur hulk päästjaid nendest komandodest leidis rakenduse mõnes teises komandos. Päästjate koguarv ei muutunud. Ma arvan, et senise statistika põhjal võib öelda, et see muudatus on ennast õigustanud. See arvestab muutunud tingimusi, ohte ja riske Eesti Vabariigi territooriumil.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Peeter Võsa.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Motivatsioonist ja uutest majadest te juba rääkisite, kuid väärikuse üks osa on ka väärikas vanaduspension. Kahjuks olen ka mina selle Riigikogu liige, kes 195 politseipensionäri pensioniga pettis. Kas te saate kinnitada, et päästevaldkonnas tulevikus enam midagi säärast ei juhtu?

Tänan küsimuse eest! Mis puudutab eripensione, siis sellest me oleme mitmel korral rääkinud ka õiguskomisjonis, mille lugupeetud liige te olete. Eripensionide süsteem tervikuna on Sotsiaalministeeriumis läbitöötamisel. See puudutab eri valdkondade eripensione ja mitme ministeeriumi, näiteks Kaitseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi valitsemisala. Loodame, et Sotsiaalministeerium tuleb sellel aastal tervikliku lähenemisega välja. Seda analüüsi minu teada tehakse. Siis me saame rääkida juba järeldustest ja ettepanekutest, mis sellest analüüsist tulenevad.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Rainer Vakralt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Eelmisel nädalal otsustas valitsus viia Eesti Energia Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehk Juhan Partsi haldusalast Rahandusministeeriumi ehk Jürgen Ligi haldusalasse. Valitsus on viimasel ajal Eesti Energiat kasutatud finantsinstrumendina riigieelarve täitmiseks, mitte aga võimaliku majandusmootorina. Mis oli selle vangerduse eesmärk, kui Eesti Energia viidi Rahandusministeeriumi haldusalasse? Kas teie arvates on Eesti Energia riigile ikkagi finantsinstrument või elektritootja?

Aitäh! Ei ole viisakas vastata küsimusele küsimusega, aga ma küsin siiski. Missuguse riigi valitsusest te räägite? Minu juhitud Eesti Vabariigi valitsus ei ole teie nimetatud otsust langetanud.

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Eelmisel nädalal oli valitsuses arutelul see küsimus, mille kohta härra Vakra küsis. Seal jäi küll mulje, et tehti otsus viia Eesti Energia Rahandusministeeriumi haldusalasse. Aga selle teema arutelu iseenesest näitab, et valitsus on muutunud küllaltki närviliseks. Seda on näha, kui vaadata neid otsuseid ja ka märke, mis seoses Eesti Energiaga on välja tulnud, just mõeldes tema agressiivsele investeerimispoliitikale. Mind huvitab, kas Eesti Energia mitte liiga agressiivselt ei investeeri. Mis te sellest arvate? See on ju tarbijate raha ja sellest sõltub elektri hind.

Aitäh! Ma veel kord ütlen, et möödunud nädalal Vabariigi Valitsus teie viidatud küsimust ei arutanud. Ma ei tea, kust pärineb vastupidine informatsioon. Põhimõtteliselt näeb Euroopa Liidu direktiiv ette, et tootja ja regulaator ehk järelevalvega tegelev institutsioon ei saa kuuluda samasse haldusalasse, nad peaksid olema teineteisest sõltumatud. Aga kordan, et möödunud nädalal Vabariigi Valitsus teie viidatud küsimust ei arutanud. Eesti Energia investeeringud on olnud kõigile teada, need on olnud teada ka kõigile Riigikogu liikmetele. Need investeeringud, mis on tehtud elektritootmisvõimsuste suurendamiseks, on kindlasti olnud väga vajalikud. Selles saite veenduda ka ühe umbusaldusavalduse arutamise käigus. Investeeringud õlitootmise laiendamisse ja tänapäevastamisse on kindlasti vajalikud. Meil on olemas ressursid, suur nõudlus ja teadmised. Minu meelest poleks see väga ratsionaalne käitumine, kui me neid ressursse, teadmisi ja vajadust omavahel kokku ei üritaks viia.

Kolleeg Rainer Vakra, teil on ilmselt tekkinud esimene täpsustav küsimus. Ma loodan, et mitte selle kohta, mida valitsuses arutati, kuna seda küsimust ei arutatud. Palun, kolleeg Rainer Vakra!

Täpsustav küsimus on investeeringute kohta. Tänases infotunnis on korduvalt olnud juttu investeeringutest Ameerikas ja ka sellest, mida tehakse Eesti Vabariigi pinnal. Aga mul on konkreetne küsimus investeeringute kohta. Eesti Energial oli teadupärast kavas rajada kaks põlevkivijaama. Hiljuti tegi Eesti Energia otsuse (ma loodan, et see oli tõesti otsus) jätta teine põlevkivijaam rajamata. Kas te oskate öelda, mis vahepeal muutus ja miks teie arvates esialgsest kavast loobuti?

Aitäh! Tegemist ei ole mitte otsusega jätta jaam ehitamata, vaid arutatakse võimaluse üle jätta teine katel ehitamata. Ka Vabariigi Valitsus arutab seda küsimust. Praegu on esimese katla ehitajal olemas optsioon teise katla ehitamiseks. Ehitaja või lepingupartner on valmis seda optsiooni aasta võrra pikendama. Kas selleks on vajadus või ei, sellele me peaksime andma põhimõttelise vastuse käesoleva aasta esimesel poolaastal. Põhimõtteliselt on võimalik otsustamist veel aasta võrra edasi lükata. Praegu on selline arusaam, et meil on piisav tootmisvõimsus kuni aastani 2024 olemas ka ilma uue katla ehitamiseta. Lähteandmete muutused on tulenenud eelkõige Euroopa Komisjoni muutunud seisukohtadest. Meil on võimalik vanu, installeeritud tootmisvõimsusi kasutada märksa pikema aja jooksul, kui me esialgu eeldasime. Teatavasti on meie maksimumtarbimine 1600 megavatti, aga installeeritud võimsust on meil praegu umbes 2400 megavatti. Tegelikult on võimsust pisut rohkem, kuid installeeritud võimsusest on ära langemas peaaegu 1000 megavatti, kui selle käigushoidmiseks ei tehta lisainvesteeringuid.

Palun, kolleeg Rainer Vakra, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Minu andmetel (ma sain need Lembit Kaljuvee nõustamisel) on esimeses plokis kaks katelt ja teises plokis kaks katelt ning esimest kahte katelt ehitatakse, teisi mitte. Aga ärme sellel rohkem peatu. Minu küsimus on see: kas te olete põhimõtteliselt nõus, et teatud mõttes tuleks Eesti Energia investeeringutele pidureid panna ja neid kriitilisemalt üle vaadata?

Eesti Energia investeeringud peavad vastama Eesti riigi vajadustele. Kui Eesti Energia oleks pelgalt kasumit taotlev äriühing ja tal poleks kohustust tagada ka Eesti energiavarustatus, siis võiksime öelda, et jah, investeeringuid poleks vaja enam teha, sest ilmselt oleks kasumit taotlev äriühing huvitatud energiadefitsiidist, kuna siis oleks energia hind kõrgem. Aga riigile kuuluv äriühing täidab teatud mõttes avalikke ülesandeid, ta peab tagama Eesti elanike energiaga varustamise, seega on investeeringud kahtlemata vajalikud.

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on ka küsimus selle teema kohta. Te käisite mõnda aega tagasi visiidil Londonis ja kohtusite Briti peaministri David Cameroniga. Tema on just ära pidanud oma kauaoodatud kõne, milles ta esimese põhimõttena nimetas väga selgelt, et ühisturg, sh digitaalne ühisturg, on brittidele äärmiselt oluline. Samas ei maininud ta oma põhimõtete hulgas kuidagi energeetikat ega energiavaldkonda üldse. Sellest tuleneb minu kaheosaline küsimus. Kas teil tulid Briti peaministriga jutuks meie valitsuse seisukohad ühisturu, sh digitaalse ühisturu kohta, ka see, mis puudutab brittide suhtumist rohelisse energiasse ja kogu energiamajanduse tulevikku?

Aitäh! Teil on minu ees teatud eelised. Mina sain peaminister David Cameroni kõne tõlke kätte neli minutit enne infotunni algust. Infotund ei ole mitte kõige viljakam ja parem aeg oma kolleegi kõnesse süvenemiseks. Aga vastus teie küsimusele on see, et jah, me rääkisime avatud turust. Avatud turg, sh avatud energiaturg, on Eesti ja Ühendkuningriigi huvides. Selles mõttes kattuvad meie vaated täielikult. Me oleme ühisturumeelsed ja sooviksime, et barjääre, mis praegu ühisturu, avatud turu arenguid takistavad, oleks vähem ja et need kiiremini kõrvaldataks. Sellesama siseturu üks osa on digitaalne siseturg, mis annaks väga suured arenguvõimalused. Eksperdid on öelnud, et kui digitaalne siseturg välja arendada, siis see võiks anda Euroopa Liidule täiendavalt 4% majanduskasvu. Jälle kord tuleb öelda, et Ühendkuningriik ja Eesti on nendes küsimustes täpselt samadel seisukohtadel. Muu hulgas olgu öeldud, et Eesti ja Ühendkuningriigi vahel toimub väga hea koostöö, et arendada elektroonilisi avalikke teenuseid.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Andres Anveltilt siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea siseminister! Kuni eelmise aasta lõpuni viidi Eestis ellu narkomaania ennetamise riiklikku strateegiat. Ootuspärase narkosurmade arvu vähenemise asemel toimub aga hoopis nende juhtumite arvu drastiline kasv. 2001. aastal oli selliseid surmajuhtumeid 38, 2012. aastal aga juba 160. Meil on neid surmajuhtumeid seitse korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. See on nukker arv. Kas Siseministeerium kui üks selle strateegia planeerija ja kindlasti üks rakendamise järele valvaja nõustub seda olukorda vaadates sellel nädalal Postimehes ilmunud politsei asjaomase valdkonna ühe juhi väitega, et narkomaania ennetamise riiklik strateegia on sisuliselt läbi kukkunud?

Suur tänu küsimuse eest! Te viitate Mikk Salu artiklile "Rekordiline narkoaasta", mis ilmus sellel nädalal Postimehes. Soovitan kõigil seda lugeda. Minu arust on see väga asjalik, adekvaatne ja hästi esitatud käsitlus sellest keerulisest ja mitmetahulisest valdkonnast, milleks on narkomaania vähendamine ühiskonnas. Kindlasti on narkomaaniavastane võitlus üks valdkond, kus Eestil tuleb väga kõvasti pingutada. 2012. aastal lõppes üks strateegiaperiood. Diplomaatiliselt öeldes on märgatavalt arenguruumi koostöö tegemiseks mitmete ametkondade vahel, sest narkomaaniaprobleemi ei lahenda mitte üks ministeerium ega ametkond, vaid selle tööga on hõivatud mitme ministeeriumi ametkonnad. Me räägime narkomaania puhul peamiselt kolmest töö- või tegevusliinist: narkoennetus, narkootikumide nõudluse ja pakkumise vähendamine ning ravi ja rehabilitatsioon, mis on äärmiselt oluline. Need kõik kuuluvad eri ministeeriumide ja ametkondade valitsemisalasse. Just nimelt koostöö ja kõikide jõudude ühendamise nimel, et käsitleda seda teemat poliitiliselt kõige kõrgemal tasemel, seada selged eesmärgid ja prioriteedid ning seda koostööd juhtida, lõime eelmise aasta kevadel Siseministeeriumi juhtimisel uimastiennetuse valitsuskomisjoni. Teha on äärmiselt palju. Ma hea meelega tsiteerin Maris Jesse sõnu, mis on selles artiklis avaldatud. Ta ütleb väga lihtsalt: "Kui narkoprobleem on juba ühiskonda juurdunud, siis isegi ..." Vastamise aeg sai läbi. Ma jätkan seda teemat järgmisele küsimusele vastates.

Palun, kolleeg Andres Anvelt, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma ei saanudki vastust oma küsimusele, kas te nõustute politsei väitega, et see riiklik strateegia on läbi kukkunud. Aga ma küsin täpsustavalt politseitöö kohta: kas teie olete politsei tegevusega narkosurmade arvu vähendamisel rahul või ei?

Tänan küsimuse eest! Kõigepealt lõpetan vastuse eelmisele küsimusele. Maris Jesse, Tervise Arengu Instituudi direktor, ütles minu arust väga head sõnad: "Kui narkoprobleem on juba ühiskonda juurdunud, siis isegi selle stabiilsena hoidmiseks tuleb kõvasti pingutada. (Eestis on ekspertide hinnangul teatavasti ligikaudu 10 000 püsivat uimastisõltlast. – K-M. V.) Tuleb joosta, et paigalgi püsida, et asjad veel halvemaks ei läheks." Nii see tegelikult Eestis praegu on. Mis puudutab politsei tegevust, siis ma näen siin märgatavalt arenguruumi. Positiivsena võib välja tuua, et mitmed näitajad on paranenud. Uimastisurmade puhul on Eesti kõige suurem probleem see, et me paistame silma just ühe väga kange sünteetilise aine turuna. 80% meie uimastisurmadest on põhjustanud fentanüüli üledoos. See on väga kange sünteetiline opiaat ja selle üledoos on väga kerge tulema. Üledoose saavad aga peamiselt sagedasti ja pikalt süstinud narkomaanid, keda Eestis on hulgi. See probleem ulatub aastate taha. Nagu öeldud, politsei tegevuses on selgelt arenguruumi. Oleks vaja ühtlustada narkopolitsei tegevust üle Eesti, selleks et veelgi paremini avastada seda kanget narkootikumi – fentanüüli. Positiivsena võib välja tuua, et võrreldes 2011. aastaga on peaaegu poole võrra suurenenud konfiskeeritud dooside arv. 2011. aastal konfiskeeriti 32 000 doosi, eelmisel aastal aga 54 000 doosi. Kuid olukord pole kindlasti rahuldav, vaid me läheme sel aastal edasi. Me tahame suunata tähelepanu eelkõige selle väga raske uimasti turult kõrvaldamisele.

Palun, kolleeg Andres Anvelt, teine täpsustav küsimus!

Ma proovin siis saada mingi vastuse kolmandale küsimusele. Sedasama valget hiinlast ehk fentanüüli, millest te räägite, müüvad tänaval diilerid. Kust mujalt see valge surm siis kättesaadav on. Lihtsalt tähelepanekuna ütlen, et eelmisel aastal tabati väikekaubitsejaid kaks korda vähem, kui oli narkosurmasid. Me oleme siinsamas saalis pidanud debatti avastatud tänavadiilerlusega seotud juhtumite arvu drastilise vähenemise teemal. Politsei on nüüd 2008. aastaga võrreldes tänavadiilereid kolm korda vähem kinni võtnud. Kas teie arvates ei ole sellel narkosurmade arvu suurenemisega mingit seost?

Tänan küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, on 80% narkosurmadest ehk neli viiendikku neist seotud fentanüüli üledoosiga. Sagedamini puudutab see just pikalt süstinud narkomaane. Neid uimastisõltlasi on Eestis ligikaudu 10 000, ekspertide arvamused siin lahknevad. Kindlasti pöörab politsei tähelepanu ka tänavadiileritele. Aga me peame aru saama, et võrreldes teiste Euroopa riikidega paistab Eesti silma eelkõige fentanüüli tarbimise poolest. Siin on tegemist ikkagi raske kuritegevusega, narkokaubitsemisega, kus probleemi põhiline allikas on need isikud, kes seda ainet Eesti riiki toimetavad ja püüavad sellega siin äritseda. Me peame minu hinnangul alustama tipust, nendest, kellest narkokaubandus eelkõige sõltub, ehk kõige tugevamatest, nn projektijuhtidest, kes kogu seda asja veavad. Kindlasti ei ole tegemist kerge ülesandega. See võtab aega ja palju ressursse. Me suurendame sel aastal narkopolitsei vahendeid. Suurenevad inimtööjõu hulk, tehniliste vahendite arv ja tehnilistele vahenditele kulutatav raha. Umbes 350 000 eurot läheb ainult tehniliste vahendite jaoks. Minu hinnangul on fookus just organiseeritud kuritegevusel, korrakaitsejõud aga kaasatakse kindlasti ka tänavadiilerluse vastu võitlemisse. Kuid ma pean kõige tähtsamaks just seda, et me suudaksime Eestis fentanüüli kättesaadavust oluliselt vähendada.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Niikaua, kuni te võitlete nn projektijuhtidega, nagu te neid nimetasite, tiirutavad või seisavad paljude koolimajade ümber autod, kust koolilastele müüakse igasugust jama. Koolidirektoritel on nende autode numbrid üles kirjutatud ja politseile edastatud. Vähemalt ühel mulle teadaoleval juhul on politseist öeldud, et las need autod olla seal, kus nad on, siis vähemalt on koht teada, muidu poevad kuskile peitu, hakka siis neid otsima, et politsei saab sealtkaudu infot jne. Kas selline laste tervise ja eluga riskimine ongi teie mainitud ülevaltpoolt ja projektijuhtidest alustamine?

Tänan küsimuse eest! Doktor Vassiljev! Kui teil on sellist informatsiooni, siis te olete selle ilmselt juba politseile edastanud ja teete seda loomulikult ka edaspidi. Politsei võtab teateid, mis puudutavad koolide ümber toimuvat, väga tõsiselt. Küsimuse asetus on kindlasti äärmiselt õige. Mul on võimalus peatuda pisut narkoennetusel, mis on äärmiselt oluline ja puudutab eelkõige alaealisi. Ma viitan siin mitmele uuringule, mis räägivad meile kas või sellest, et lapsed alustavad Eestis uimastite proovimist üsna varakult: 32% 15–16-aastastest koolinoortest on elu jooksul illegaalseid uimasteid tarvitanud. Samas tuuakse uuringutes välja huvitav fakt, et peaaegu kõik, kes on alaealisena uimasteid proovinud, on olnud varem purjus ja proovinud ka suitsetamist. Alustatakse kergemini kättesaadavatest, legaalsetest ainetest ja liigutakse illegaalsete uimastite poole. Omavahel on selgelt seotud alaealiste hulgas ka niisama katsetajate ja sõltuvusse langejate arv. See tähendab, et on äärmiselt tähtis suunata narkoennetuse teravik alaealistele, aga mitte ainult neile, vaid ka nende vanematele, kooliõpetajatele, kogu noorte inimeste kasvukeskkonnale. Sellesse me sellel aastal väga paljuski panustame, loomulikult koos heade partneritega Sotsiaalministeeriumist ja vabakonnast. Selle jaoks on mõeldud suur hulk rahalisi ressursse. Ma arvan, et on äärmiselt õige püstitada see alaealiste teema, mida te oma küsimuses ka tegite.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna infotunni aeg on läbi. Head kolleegid, suur tänu teile küsimuste esitamise eest! Head valitsusliikmed ja peaminister, suur tänu vastamise eest! Infotund on lõppenud.