Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu teise töönädala teisipäevast istungit.

Head ametikaaslased! Seoses Riigikogu liikme Mihhail Lotmani tagasiastumisega asub Riigikogu liikmeks asendusliige Kaja Kreisman. Kuulame ära Kaja Kreismani ametivande. Palun, Kaja Kreisman!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

Aitäh! (Aplaus.)

Head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Olen teie ees, et eelnõu üle anda. Vaadake, opositsiooni kuuluvate rahvasaadikute saatus on juba kord selline, et kui minister isegi koridoris moka otsast mõne opositsioonilise idee kohta midagi meeldivat ütleb, siis on meil juba hea tuju. Aga seda parem meel on lugeda lehest, et ta neid ideid avalikult toetab. Minu arvates on olemas konsensus, et tulumaksuvaba miinimumi tuleks tõsta. Me esitame selle kohta oma eelnõu. See on mõistlik eelnõu koos katteallikatega järgmiseks kolmeks aastaks. Ma usun, et ka Keskerakond teeb oma ettepaneku. Eriti suure huviga ootan aga IRL-i fraktsiooni eelnõu. Mind huvitab just selle jõustumise kuupäev.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tere hommikust, austatud proua juhataja! Head kolleegid! 12 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel on mul üle anda arupärimine põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Arupärimine räägib Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegemistest nõuandeteenistusega seoses. Me soovime teada, miks nõuandeteenistust tõstetakse ühest asutusest teise, miks seda pidevalt ümber korraldatakse, miks sektor on rahulolematu ja miks nõuanded ei jõua just nimelt ümberkorralduste tõttu põllumajandustootjateni. Lõpuks küsime, mis minister sellest arvab ja kas ta on ise kõik selle ellu kutsunud. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile. Arupärimise teema on olukord Lõuna-Läänemaal. Nimelt on üle 15 000 elanikuga piirkonnas, Lihulas ja Hanilas, eelmise aasta algusest täitmata piirkonnapolitseiniku ametikoht. On toimunud kolm konkurssi. Palka ei pakuta juba mitte 600, vaid 850 eurot, kuid sellegipoolest pole inimest leitud. Mehitamata on ka Lõuna-Läänemaa patrull. See olukord on kestnud juba nii pikka aega, et isegi president Ilves mainis seda oma aastalõpuintervjuus. "Mõni suur asi võiks jääda tegemata selleks, et Lihulas oleks politsei," sõnas ta. Me pärimegi siseministrilt, millise suure asja me tegemata jätame. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Riigikogu juhatus otsustab selle menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Samuti olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaatidele viivitamatult.
Nüüd läheme teadete juurde. Kolmapäeval, s.a 23. jaanuaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja siseminister Ken-Marti Vaher.
Riigikogus on loodud Tallinna toetusrühm. Huvilised saavad toetusrühmaga liituda pärast tänase istungi lõppu, pöördudes Riigikogu liikme Valdo Randpere poole. (Naer. Aplaus.) Palun vaikust!
Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Erki Noole lahkumise rahanduskomisjoni liikme kohalt ning asumise keskkonnakomisjoni liikme kohale.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning siseminister Ken-Marti Vaherile.
Head kolleegid, nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Täpsustame tänast päevakorda. Tänase päevakorrapunkti arutelul, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 303 esimesel lugemisel, teeb algatajate ettekande Riigikogu liige Mailis Reps.

Me läheme tänase päevakorrapunkti arutelu juurde. Meil on kavas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Mailis Repsi!

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu! Ma tutvustan teile riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu ning selle põhieesmärke. Riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse lapsehooldustasu alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kuni 3-aastast last kasvatavale vanemale makstava lapsehooldustasu suurus on praegu vaid 38 eurot ja 55 senti kuus iga 3-aastase lapse kohta.
Lapsehooldustasu makstakse nii töötavale kui ka mittetöötavale vanemale. Kui vanem töötab, on lapsehooldustasu eesmärk osaliselt kompenseerida lapsehoiukulusid, mittetöötava vanema puhul on tegemist asendussissetulekuga. Lapsehooldustasu kehtestava seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt säilitab lapsehooldustasu maksmine lapsi kasvatavatele vanematele stiimuli naasta tööellu, nad võivad asuda tööle näiteks osalise tööajaga, tehes kodus lepingulisi töid vms. Sellisel juhul võimaldab toetuse maksmise skeem sujuvamalt ühendada töötamist perekondlike kohustustega.
Lapsehooldustasu algne idee oli maksta vanemale toetust alampalga suuruses. Kes mäletab 1990. aastate lõpu vaidlusi, mäletab ka seda, et seetõttu kehtestati lapsehooldustasu määraks 1200 krooni, mis vastas umbes 2000. aasta alampalgale. Rahaliste vahendite puuduse tõttu kehtestati esialgseks toetuseks siiski 0,5-kordne lapsehooldustasu määr ehk 600 krooni. 2000. aastatel ongi see jäänud kahjuks 600 krooni suuruseks ehk praegu on see 38 eurot ja 35 senti. 1998. aastal maksti 600 krooni kuni 1,5-aastase lapse kasvatamise eest ja 300 krooni 1,5–3-aastase lapse kasvatamise eest, alates 2000. aastast on makstud 600 krooni ehk nüüd siis 38 eurot ja 35 senti. Praegu pole toetus kuidagi alampalgaga võrreldav ega täida oma esialgset eesmärki.
Samal ajal on vanemate tööle naasmine muutunud keerukamaks. Alates 2009. aastast on lapsehoiuteenusele kuluvad summad suurenenud. 2009. aasta negatiivse lisaeelarvega vähendati üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikule omavalitsusele laekuvat osa 11,93%-st 11,4%-ni. 440 miljoni krooni suurune kärbe seadis paljud kohalikud omavalitsused valikute ette. Kahjuks kaotati väga paljudes omavalitsustes mitmesuguseid toetusi, ka just kuni 3-aastaste laste lapsehoiuteenuseid. Omavalitsustel on raskem peredele toetusi maksta ning pakkuda võimalusi lapsehoiuks. Samuti kärbiti nende 2009. aastal tehtud kärbetega võimalusi lasteaedu ehitada ning renoveerida. Väikelapse vanematel tuli seetõttu tihti valida, kas minna tagasi tööle ja maksta suur osa oma palgast lapsehoiule või lapsehoidjale või jääda lapsega koju ning saada see 38 eurot ja 35 senti lapsehooldustasu, mis tegelikult kulusid ei kata.
Kehtiv peretoetuste süsteem toetab praegu ju eelkõige lapse sündi. Kulud vanemahüvitise maksmiseks moodustavad peretoetuste kogukulust üle 60%. Seetõttu on kõige põletavam probleem väga suur lõhe lühi- ja pikaajaliste peretoetuste vahel. Lastevanematel algab kõige keerulisem aeg vanemahüvitise maksmise lõppedes, mil laps kasvab ja ka kulud märgatavalt kasvavad, kuid toetused muutuvad väga väikeseks.
Perekasvatuse Instituudis 2006. aastal valminud uuringu "Lapse areng koolieelses eas ja lapsehoiu erinevad vormid" tegemise käigus küsiti vanematelt, milline on nende arvamus lapsele sobiva lapsehoiuvormi kohta. Ootuspäraselt selgus, et ideaalis peavad vanemad alla 1-aastase lapse puhul ainuvõimalikuks, et ta on kodus ema ja isa hoole all. 92,6% vanematest pidas kodu parimaks võimaluseks ka kuni 2-aastaste laste puhul. Need on teadlikud, oma lapsele head soovivad vanemad, kes ilmselt elavad oma lapse teisel eluaastal läbi sisemise võitluse. Üsna paljud vanemad peavad panema lapse vastu oma parimat äratundmist siiski lastehoidu ning tööle minema. Isegi 2–3-aastastele lastele on ligi poolte vanemate arvates kodu parim paik. Siin langevad Eestis saadud tulemused kokku lastevanemate hoiakutega mitmes teises Euroopa riigis. Vanemate kirjeldused päevahoiu algusest ja sellega seotud pingetest näitavad, kui mures on vanemad ja kui väga neil süda valutab, kui nad lapse vastu oma sisetunnet kodust ära lastehoidu peavad viima.
Kuigi enamik vanemaid sooviks kuni 3-aastase lapsega kodus olla, on nad sunnitud pärast vanemahüvitise maksmise lõppemist siiski tööle minema. Seda kinnitavad ka Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2009. aastal avaldatud uuringu "Vanemahüvitis: kasutamine ning mõjud tööturu- ja sündimuskäitumisele 2004–2007" tulemused. Uuringu kohaselt ei ole vanemahüvitise maksmise pikendamise mõju naiste töökäitumisele pikaajaline, sest pärast vanemahüvitise maksmise lõppemist tullakse tööturule tagasi. Lapsehooldustasu viiekordne tõstmine võimaldaks katta laste kasvatamisega kaasnevaid otseseid kulutusi ka väikelapsega koju jäädes.
Eelnevast tulenevalt ongi meie algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk tõsta kuni 3-aastast last kasvatavale vanemale makstav lapsehooldustasu 191,75 eurole kuus. Loomulikult ei ole tegemist väga suure summaga, kuid meie arvutuskäiku silmas pidades on see minimaalne summa, millega lapsevanemal on võimalik teha teoks südamest tulev soov pakkuda oma lapsele parimat.
Eelnõu seadusena rakendamisest rääkides võib öelda, et kui me võtame arvesse kõik lapsehooldustasu saavad lastevanemad, keda on 23 090, ja arvestame, et eelnõu rakendub uuest eelarveaastast, siis järgmise aasta riigieelarve menetlemisel võiksid Sotsiaalministeerium ja Vabariigi Valitsus arvestada, et eelnõu rakendamise võimalik kulu on umbes 42 miljonit eurot.
Kui me eelmises Riigikogu koosseisus samasugust peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu arutasime, siis Vabariigi Valitsuse ja koalitsiooni peamine selgitus, miks nad ei soovi seda eelnõu toetada, oli see, et nii või teisiti on plaanis tõsiselt kaaluda vanemahüvitise maksmise pikendamist või muid pehmendavaid meetmeid, mis katavad selle vahe, mis tekib kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kahjuks peame täna nentima, et hoolimata suurtest lubadustest ja rõõmuhõisetest, et 2013. aasta eelarve on viimase sajandi parim eelarve üldse, ei ole astutud samme, et hüvitada kulusid, mis tekivad selle aja jooksul, kuni 1,5-aastane laps saab 3-aastaseks. Sellest tulenevalt tegimegi ettepaneku arutada riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupeetud Riigikogu! Tegemist on väga hea eelnõuga. Ma loodan, et te toetate seda. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Priit Sibul, teie küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea kõneleja! Te oma kõnes ütlesite, et see tõus 191,75 euroni on minimaalne. Milline oleks siis mõistlik summa ja miks te ei teinud ettepanekut seda tasu rohkem suurendada, kui te nüüd ütlete, et see tõus on ainult minimaalne?

Aitäh, hea koalitsiooni liige! Teil on võimalik kindlasti Vabariigi Valitsuse liikmetele koalitsiooninõukogus rääkida, et need summad võiksid olla suuremad. Meie eeldasime, et kuigi me oleme kahjuks jäänud 13 aastat pidama sellele 38 eurole, siis ei ole mõtet kohe minna vanemahüvitise lae juurde, mis on tõepoolest ju väga kõrge, arvestades Eesti keskmist palka. Oma arutluskäikudes arvestasime minimaalset toidukorvi. Mitmed instituudid on vaadanud, millised on minimaalsed kulud lastega seonduvalt. Me analüüsisime, millised on omavalitsuste võimalused lapsehoidu rahastada ja kui suur on vanemate omaosalus. Näiteks, kui lapsevanem soovib minna tööle, kuidas siis on võimalik toetada tema lapsehoiuvalikut, kas või näiteks osaajalist või teatud päevadel toimuvat lapsehoidu? Sealt tuli see minimaalne summa. Kui suureks need summad võivad minna, seda me näeme vanemahüvitise pealt. Väga pikka aega on olnud lubadus, et vanemahüvitist makstakse kuni kolmanda eluaastani. Mida meie muud saame teha, kui seda tervitada! Kuid selge on, et kui üle 60% lapse kasvatamise toetuseks mõeldud rahast makstakse välja lapse esimese poolteise eluaasta jooksul, aga ülejäänud 16 ja pool aastat on lapsetoetus väga-väga väike, siis ei ole see mitte ainult meie arvates, vaid ka mitmete uuringute andmetel ja teadlaste arvates kõige parem valik.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et peretoetused on vajalikud. Sellele ei vaidle siin saalis vastu mitte keegi, mitte ükski erakond. Aga mul on küsimus selle summa kohta. Kas seal taga on mingi arvutuskäik või valem, mille abil te sellele arvamusele jõudsite? Miks ei võiks see summa olla näiteks kümme eurot suurem või väiksem? Kust te selle summa saite? Kas teil on olemas mingi arvutusbaas?

Aitäh! Tõepoolest, hea küsija, nagu ma ütlesin, õnneks analüüsivad päris mitmed instituudid inimeste minimaalseid vajadusi ja lastega seonduvaid kulusid. Nendele andmetele toetudes panimegi kokku selle nn miinimumpaketi. Loomulikult ei ole see piisav, kui me arvestame, et lapsevanem tuleb töölt ära ja jääb lapsega pikemaks ajaks koju. Meil ei olnud ambitsioone kompenseerida võimalikke saamata jäänud tulusid vanemahüvitise tasemel. Aga kuna on selge, et vanemahüvitise maksmise pikendamine ei ole olnud viimastel aastatel võimalik ja see teema ei ole vist ka praegu koalitsiooni laual, siis oleks kindlasti väga vaja pehmendada seda üleminekut vähemalt lapse kolmanda eluaastani. Kahjuks diskussioonis lapsetoetuste tõstmise üle ei tulnud lapsehooldustasu jutuks. See on ka põhjus, miks me selle teema nüüd tõstatasime.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Viimastel päevadel oleme palju kuulnud andmeid, mis iseloomustavad eelmist aastat. Kui vaadata migratsiooni, siis riigist lahkunute ja siia saabunute vahe oli 6500 inimest, suri 1500 inimest rohkem, kui sündis jne. See olukord on väga kurb. Kas see meede, millest sa praegu rääkisid, on mingil määral abivahend, mis oleks inimestele abiks pere planeerimisel?

Aitäh, hea küsija! Kui me vaatame viimaseid inimarengu aruandeid või Praxise või kellegi teise tehtud uuringuid, samuti olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelusid meie tuleviku ja perepoliitika üle, siis näeme, et korduvalt on üles tõstetud kahte väga kriitilist teemat. Esiteks, miks on vanemahüvitise mõju peaaegu lõppenud, miks hüppeline iibe tõus mingil hetkel stabiliseerus ja nüüd on iive kahjuks mitu aastat järjest vähenenud? Teiseks, mis on need võimalused, et me saaksime anda vanematele turvatunde suurema pere loomiseks? Esimese küsimuse kohta tuleb öelda, et me toetame küll lapse esimese poolteise eluaasta jooksul tema kasvatamist oluliselt, kuid edaspidi see toetus väheneb tuntavalt. Meie meetme eesmärk on veidigi pehmendada seda üleminekut pärast vanemahüvitise maksmise lõppemist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kõik vanemad teavad, et kui viia alla 3-aastane laps lapsehoidu, siis esimese kuu jooksul on ta kindlasti rohkem kodus kui lapsehoius, sest põeb läbi kõik haigused ja tal võib tekkida ka stress. Lapsi on loomulikult erinevaid ja on ka väga toredaid edulugusid, mida me võime foorumites lugeda ja lastevanematelt kuulda, kuid enamik lastevanemaid kogeb pigem, et üleminek on väga raske. Seda esiteks. Teine probleem on iive. Näiteks on inimarengu aruandes välja toodud järgmist. Sellest rääkisid ka eksperdid viimase rahvaloenduse ajal. Vanemad ütlevad väga selgelt, et nad ei ole kindlad majandusolukorras ja üldse Eesti tulevikus ega ka selles, kuidas õnnestub lastele haridust anda ja kas sotsiaalmeetmed on piisavad. Vanemahüvitis andis hetkelise positiivse tõuke, kuid ühel hetkel sai selgeks reaalsus, et edasi läheb väga raskeks. See mõjutab eriti otsust, kas peresse sünnib veel mõni laps. Lastevanemad on silmitsi faktiga, et eriti mitme lapse puhul läheb majanduslik olukord väga-väga raskeks.
Milline on siin mõju Eestist lahkumisele? Kahjuks ei vasta enam tõele meie esialgne arusaam, et lahkuvad peamiselt noored või keskealised mehed, aga naised ja lapsed jäävad koju. Tõepoolest, ka koolide paari viimase aasta statistika näitab, et lahkutakse koos peredega ja võetakse lapsed kaasa. Karta on, et väga paljude laste puhul võib see protsess olla pöördumatu. Kui nad on teise ühiskonnaga, sealse keele ja kultuurikeskkonnaga juba kohandunud, siis on nende tagasipöördumine väga küsitav.
Mida me teha saame? Kindlasti on siin väga oluline sotsiaalpoliitika ja seesama lapsehooldustasu. Väga olulised on ka haridusmeetmed. Hariduses toimub palju reforme, tehakse muudatusi, on palju ebakõlasid, õpetajate olukord on väga ebastabiilne, ei ole teada, millised koolid jäävad alles ja millised ei jää, ei ole ka selge, mis saab õpetajate töölepingust. Need signaalid tekitavad vanemates pidevalt rahutust ja ebastabiilsust. Mida soovib lastega pere? Stabiilsust tuleviku suhtes, aga see ei ole kindlasti see signaal. Need on aspektid, mida me saame täna välja tuua. Aga kindlasti tuleks ühe esimese asjana lahendada probleemid, mis tekivad pärast lapse 1,5-aastaseks saamist.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas sa oskad öelda, millisele uuringule või analüüsile toetudes on otsustatud, et lapsehooldustasu on praegu nii väike? Mina ei oska kusagilt välja lugeda, kust selline suurus on saadud ja miks see summa peaks olema täpselt selline, nagu see on. Ma olen näinud uuringuid, mis tõestavad, et selle summaga ei ole võimalik lapsi normaalselt üles kasvatada ja lastele seda võimaldada, mis neile eluks vajalik on. Kas sa oskad öelda, milliste uuringute põhjal on otsustatud, et see summa võib nii väike olla?

Aitäh, hea küsija! Nagu ma ka sissejuhatuses välja tõin, võin ma ära näidata, et 13 aastat tagasi tugineti arvutuskäigule ja loogikale. Lihtsalt vahepeal on see meede unustatud. Inflatsioon ja hinnatõusud on selle summa tänaseks ära söönud. See ongi tõenäoliselt peamine põhjus. Miks ei ole meil sotsiaalpoliitikas toimunud väga selget ja süsteemset toetuste tõusu? Esiteks on meil olnud erinevad poliitilised lähenemised. Võib-olla mäletate, et olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul tõid ka sotsioloogid välja, et enamik perepoliitilisi otsuseid on tegelikult poliitilised loosungid ja neis puudub süsteemsus. Kindlasti on täna siin saalis sisuliselt kõik osapooled selle muudatuse vajalikkusega nõus. Ka rahaliselt võttes ei ole 40 miljonit eurot järgmise aasta eelarve jaoks summa, mis üle jõu käiks. Vaadake muid otsuseid, mis aeg-ajalt ei ole kõige targemad olnud. Tegemist on ju poliitikaga. Ainus lootus, mis meil täna pärast arutelu lõppemist võib olla, on see, et ehk jõudis see teema kui selline koalitsiooni liikmetele kohale ja võib-olla võtab Sotsiaalministeerium selle aprillis või mais 2014. aasta eelarve esialgsel koostamisel jutuks.

Aitäh! Palun, Tiina Lokk-Tramberg!

Aitäh! Lugupeetud eeskõneleja! Mulle väga meeldis teie probleemi kirjeldus ning loogiline ja põhjalik analüüs. Kindlasti olete samasuguse põhjalikkusega mõelnud ka selle peale, kust võiks tulla kulude finantsiline kate.

Aitäh, hea küsija! Olles olnud eelarveprotsessi juures, te kindlasti mõistate, miks me nii vara selle eelnõu saali tõime. Meie mõte ongi võtta see aprillis-mais eesmärgiks. Kui vaadata, et lapsetoetus on olnud jutuks peaaegu poolteist aastat, siis kindlasti on hädavajalik siia kõrvale tuua lapsehooldustasu. Iseküsimus on see, millised on need meetmed ja kas see summa kujuneb täpselt selliseks. Seda on võimalik rakendada ju ka ainult uutele lastevanematele ja teatud järkudes. Praegu oleme arvestanud majanduse võimaliku kasvu ja majandusolukorra paranemisega või prioriteetide ülevaatamisega. Kindlasti ei ole mõeldud, et selle muudatuse katteks tõstetakse üht või teist maksu või muudetakse mõnda proportsiooni. Kui me läheme 2014. aasta riigieelarve menetlemise juurde, siis muudatusettepanekutes esitatakse juba muid katteallikaid. Siin on praegu silmas peetud lihtsalt majanduskeskset loogikat.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Hea kolleeg Mailis! Me hiljuti arutasime siin saalis vajaduspõhist lapsetoetust, mille suurus on 9,59 eurot kuus. Sina kui tubli ema oskad kindlasti öelda, mida hädavajalikku saab selle raha eest lapsele lubada ja kuidas see aitab lapsi kasvatada. Näiteks siis, kui peab veel minema bussiga omavalitsusse toetuse vajadust tõestama, kusjuures bussipilet maksab peaaegu niisama palju, kui on toetuse suurus või vähemalt poole sellest?

Aitäh, hea küsija! Vajaduspõhine lapsetoetus on riigieelarvesse sellisel kujul sisse arvestatud. Need ei ole küll mitte väga suured summad, aga siiski. Ma pigem teeksin panuse sellele, et see toetus jõuaks abivajajate kätte. See tekitab küll omavalitsustes administratiivseid raskusi, eriti suure territooriumi ja väikese rahvaarvuga kohalikes omavalitsustes. Ma loodan, et sotsiaaltöötajale on antud näiteks võimalus autot kasutada vms. Ta peaks nii või teisiti olema tuttav raskustes olevate peredega. Sellisel juhul loodan, et kohalikud omavalitsused, hoolimata selle summa väiksusest, annavad oma sotsiaaltöötaja kaudu parima, et see pere saaks toetuse kätte võimalikult lihtsalt. Kas 9 eurot on suur või väike summa? Arvestades praegust lapsetoetuse suurust, on see kindlasti väga väike, sest kui me paneme 19 eurole veel 9 eurot juurde, siis ka see ei ole väga suur summa. Aga tuleb arvestada, et meie väga vaesed pered elavad väga-väga halvas olukorras. See võib olla lihtsalt esimene samm. Ma loodan ja usun, et me anname kõik oma parima ega tule järgmiste sammudega siia tagasi jälle alles 13 aasta pärast. Kui me 2014. aasta eelarve menetlemise jooksul suudame lisada järgmised 9 eurot ja siis jälle 9 või 10 eurot, siis võib-olla jõuame ühel hetkel niikaugele, et võime öelda, et lapsetoetus katab isegi täiesti arvestatava osa kuludest, mis lapsega kaasnevad.

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aitäh, hea juhataja! Hea Mailis! Ma vaatan, et teil on tehtud väga täpne arvutus, et see tõus on viiekordne. Kas see on ikka viiekordne, äkki on see neljakordne või võib-olla kaheksakordne? Selge on see, et lapsehooldustasu peaks tõusma, keegi ei vaidle sellele vastu. Aga see jätab hästi halva mulje, kui sa vaatad, et arvutus on tehtud protsendi pealt ja lihtsalt on korrutatud millegagi. Teinekord võiks väikese komakoha tekitada.

Aitäh! Selle korrutamise loogika kohta võib öelda, et nagu te, hea Aivar, kindlasti teate, on sotsiaalmeetmetel nn baaskoefitsient, mis läbi korrutatakse. Samamoodi on ju lapsetoetusel ja mitmesugustel toimetulekutoetustel teatud kordade määrad. Siin me oleme järginud täpselt sama sotsiaaltoetuste loogikat. Korrutise me saime nii, et võtsime arvutuskäigu aluseks, nagu ma juba ütlesin, nn miinimumkulud, mille on mitmed instituudid meie eest õnneks kokku arvutanud, ka Sotsiaalministeerium teeb seda üsna täpselt. Me lihtsalt vaatasime, mis sellesse kasti mahub. Miks ei olnud see tõus neljakordne? Sest see sinna ei mahtunud. Miks ei olnud see kuuekordne? Sest me võtsime aluseks miinimumi. Loomulikult, kui on soov seda summat suurendada, siis need võimalused on alati olemas, aga meie võtsime aluseks minimaalse summa.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ootuspäraselt huvitab meie lugupeetud kolleege koalitsioonist rohkem rahaküsimus kui sündimata jäänud lapsed. Aga võiks ka nendest lastest rääkida rahast lähtudes. Eelmisel aastal jäi võrreldes üle-eelmise aastaga sündimata 500 last. See tähendab, et 500 juhul kaob riigil vajadus maksta vanemahüvitist ja pärast peretoetusi, ei ole vaja kinni maksta laste põhiharidust ega gümnaasiumiharidust, ka mitte ametiõpet. See teeb välja ümmarguse summa, umbes 60 000 eurot iga sündimata lapse pealt. Eelmine aasta andis koalitsioonile järgmisteks aastateks 30 miljonit eurot kokkuhoidu. Lähtudes nendest arvestustest võiks ju pakkuda suvalist tõusu, isegi mitte viie-, vaid lausa kümnekordset.

Aitäh, hea küsija! Meid kõiki, 101 Riigikogu liiget, on inimesed siia valinud, nad on meid usaldanud ja loodavad, et me teatud tööd teeksime. Ma loodan, et keegi ei ole siin selleks, et omariiklus võimalikult kiiresti ära lõpetada. Kui vaadata meie reaalset olukorda ja iivet, aga ka statistilisi andmeid, siis midagi põletavamat kui meie püsimajäämine ei saa Riigikogu tööna üldse ette kujutada. Õnneks on nii koalitsioon kui ka opositsioon seda teemat korduvalt tõstatanud, sel teemal on olnud riiklikke arutelusid ja on esitatud mitmesuguseid eelnõusid. Ma julgen siiski olla optimist ja arvan, et Riigikogus ei ole kedagi, kelle eesmärk oleks vastupidine. Kõik soovivad, et see riik oleks võimalikult tugev. Meie iive tekitab muret. Me olime uhked selle üle, et suutsime jõuda plusspoolele. Viimase kolme aasta statistika on aga väga kurb, kahjuks on iive väga kiiresti vähenenud. Kui siia juurde võtta veel statistilised andmed, mis näitavad, et noored naised Eestist lahkuvad, siis võib öelda, et meie järgmiste aastate poliitiline ühisarutelu peab kindlasti keskenduma sellele, kuidas meie noori andekaid naisi (ja muidugi ka mehi) Eestis hoida ning neid toetada, et nad just siin looksid pere ja kasvataksid tarku lapsi.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Mulle jäi kõrva, et saali sellelt poolelt küsitakse kogu aeg valemi kohta, mille järgi need arvutused on tehtud, ja jäetakse sellega mulje, et kui koma oleks õige koha peal või summa teistsugune, siis nad muidugi hääletaksid poolt, aga nüüd nagu ei saa seda teha. Ma palun vabandust, mu küsimus on võib-olla väga emotsionaalne, aga see teema puudutab mind alati väga isiklikult. Mul on alati olnud selline tunne, et ma olen oma viis last sünnitanud ja neid kasvatanud pigem riigi kiuste kui riigi toel. Sul on ka palju lapsi. Kas sul on tunne, et riik toetab laste sündi ja kasvatamist? Kas sa oled kindel, et kui sinuga peaks, jumal hoidku, midagi juhtuma, siis riik annab parima, et sinu lapsed kasvaksid turvaliselt, saaksid haritud jne? Kuidas sa emana meie perepoliitikat hindad?

Kindlasti ei ole Riigikogu liikmel võimalik üldistavaid näiteid tuua, sest meie saame oma lastele pakkuda palju rohkem kui keskmine Eesti pere, eriti suurpere. Seetõttu on isiklikud näited seda seaduseelnõu menetledes kindlasti kohatud, kui minu poolt vaadata. Aga kui me räägime kindlustundest, siis võib-olla kõige trööstitum märk on see, et inimesed lahkuvad praegu koos peredega. Kuni see oli ajutine olukord ja me arvasime, et noored mehed otsivad lihtsalt elus paremaid võimalusi, ent tulevad siis tagasi ja loovad pere siin, võib-olla ehitavad perele lausa maja, siis oli see kõik nagu teistel alustel. Praegu aga lahkuvad just lastega pered või noored, kes loovad oma pere väljaspool Eestit. Me peaksime seda kindlasti ühiselt arutama. Loomulikult ei räägi ma nii triviaalselt, et kuidas neid siin Eestis kinni hoida. Aga tuleb leida meetmed, mille abil saab luua turvatunde, et noored sooviksid siin olla, näiteks siin ettevõtlust arendada ja ka siin pere luua. Kindlasti on siin üks võimalus – ma ei räägi küll selles mõttes, et inimesed jääksid Eestisse toetuste pärast –, kui toetusliigid oleksid omavahel sünkroonis. Ma mitu korda rõhutasin, et vanemahüvitise maksmise lõppemise ja järgmise sammu vahel on aeg, mis on tegelikult katmata. Meie eelnõu eesmärk ongi sellele tähelepanu juhtida. Loomulikult on oluline rääkida sellest, et lapsetoetus on väga väike jne. Tegelikult oleneb see sellest, millega me võrdleme. Kui me räägime sellest, et meil antakse siiski veel väga head haridust (loodetavasti suudame seda ka hoida), meil on väga kõrge kultuuritase, meie ettevõtluskeskkond on teatud ulatuses tubli, siis peaksime olema Eesti üle uhked. Kui me aga mõtleme mingitele teistele asjadele, on see siis vähene tolerantsus ja üksteisega arvestamine või see, et meil elab nii palju inimesi vaesuses, aga me pöörame sellele tähelepanu pigem jõuluaktsioonidega kui pideva poliitikaga, siis võib-olla tuleks küsida, kas oleme meie siin Riigikogus ja on Vabariigi Valitsuse liikmed teinud kõik endast oleneva, selleks et turvatunnet kasvatada. Ma arvan, et ei. Sotsiaalset turvatunnet ja kindlustunnet on ühiskonnas väga vähe. See ei ole mitte minu või teie või lihtsalt kellegi arvamus, vaid kahjuks kinnitavad seda ka uuringud.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Minu meelest on siin saalis toimunud selle eelnõu üle väga asjalik debatt. On olnud asjalikud küsimused ja väga asjalikud vastused. Kui eelnõu sisuks ei ole mitte üldpõhimõtted, vaid konkreetsed arvud, siis on täiesti loomulik, et nende arvude üle ka arutatakse. Aga mind pani natuke imestama kolleeg Stalnuhhini küsimus. Ma tahan lihtsalt täpsustada: kas tegu on praegu riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu aruteluga või sündimata laste seaduse eelnõu aruteluga?

Aitäh, hea küsija! Kindlasti küsib igaüks nii, nagu ta soovib. Riigikogu liikmed ongi erinevad. Kui ma küsimusest õigesti aru sain, siis soovis härra Stalnuhhin juhtida tähelepanu sellele, et see on lihtsalt üks meede, mis võiks tugevdada turvatunnet, et inimesed otsustaksid, et nad ei soovi mitte ainult ühte last, aga võib-olla kahte, kolme, nelja last või rohkemgi lapsi. Mis puudutab eri vanuses laste kasvatamise toetamist, siis ma mäletan seda, kui töötati välja vanemahüvitist. Ma mäletan neid Valge saali foorumeid, kui pidevalt saadeti ühiskonnale signaal, et see on esimene samm, millele järgnevad teised sammud. Kas siis objektiivsete või subjektiivsete põhjuste tõttu ei ole teisi samme järgnenud. Ma usun, et küsijate mõte, et tuleks minna edasi laiema debatiga selle üle, mis on järgmised sammud, on kindlasti väga vajalik. Selge on see, et vanemahüvitist sellisel kujul kolm aastat maksta ei ole praeguses majandusolukorras võimalik. Küll aga on võimalik luua pehmemaid vahemeetmeid.

Aitäh! Nimetati Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini nime, kes soovis õigust vastata repliigiga. Ma pean ütlema, et repliigivõimalus on läbirääkimiste voorus, mitte küsimuste voorus. Palun, Tiina Lokk-Tramberg, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite ise sisse võrdluste teema. Siit ka minu küsimus. Alati on mõistlik võrrelda võrreldavat. Kindlasti olete uurinud, milline on perepoliitika seis näiteks Lätis, Leedus ja teistes Ida-Euroopa endistes sotsialistlikes riikides, mille hulka ka meie oleme kuulunud.

Aitäh, hea küsija! Oleneb alati sellest, mis eesmärgil me võrdleme. Kui me vaatame meie naaberriikide olukorda, eriti emigratsiooni ehk riigist lahkumist, siis kindlasti on võimalik näha seal mitmesuguseid hoiatavaid asju. Vähemalt Lätis, aga kahjuks ka Leedus on olnud emigratsiooni põhjuseks ka mitmed sotsiaalpoliitilised meetmed (muidugi on sellel, miks nii arvestatav osa inimestest on lahkunud, väga palju põhjusi). Kahjuks ei ole ma Leedu uuringutega lähemalt tuttav, küll aga oskan Läti kohta öelda, et valitsuse uuringud näitavad, et näiteks Iirimaal elav kogukond on Lätist jäädavalt läinud. Nende pere-uuringud näitasid, et ainult ligi 2% nendest inimestest olid valmis kunagi kaaluma tagasitulemist. Meie õnneks elab suurem osa meie lahkujatest meie omaga sarnases kultuuriruumis (Soome on siiski meiega suhteliselt sarnane riik). Aga ma pelgan, et mõne aasta pärast (meie uuringud näitavad, et koos perega lahkumine on suhteliselt hiljutine trend) on meil võib-olla samad tulemused ja lihtsalt ei tuldagi enam tagasi. Nii et oleneb sellest, kellega me ennast võrdleme. Tulin just tagasi Armeeniast. Presidendivalimiste eel käivad seal arutlused ka sotsiaalpoliitika üle. Armeenia sotsiaalne taust erineb meie omast väga. Kui me vaatame aga võib-olla natuke edevamaid riike, näiteks Sloveeniat või mõnda teist sellist riiki, siis nemad on meile eeskujuks. Eesti inimese peamine eeskuju on siiski üle lahe. See kipub olema meie kõige suurem konkurent ka inimeste äravoolu mõttes. Kõige kurvem on ju, et ära lähevad tavaliselt ärksamad ja nooremad. Kui nad lähevad õppima, eriti veel siis, kui nad lähevad ülikooli, siis kuuluvad nad tavaliselt tublimate hulka (muidugi on ka erandeid). Ma ei ole kindlasti arvamusel, et 22-aastane noor, kes läheb ülikooli, umbkaudugi teab, kas ta hakkab tulevikus saama lapsehooldustasu 38 või 191 eurot, veel vähem arvan, et sel oleks talle otsustav mõju. Aga kui tema õel või sõbrannal on lapsed, siis hetkel, kui ta teeb otsuse oma pere luua, just need meetmed otsustavad, kas ta loob pere Eestis või mujal. Nii et, jah, Ida-Euroopas oleme võib-olla paljudele eeskujuks, aga kui me vaatame neid riike, kellega Eesti inimene end tavaliselt võrdleb, siis näeme, et kahjuks oleme neist mitu korda maas.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Mailis Reps! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma ei hakka seda eelnõu pikemalt lahti seletama, kuna algataja tegi seda väga põhjalikult. Ta vastas põhjalikult ka küsimustele ja selgitas eelnõu tagamaid.
Sotsiaalkomisjon arutas riiklike peretoetuste seaduse muutmise eelnõu 303 s.a 14. jaanuari istungil. Komisjonis tutvustas eelnõu algatajate esindaja Yana Toom. Sotsiaalkomisjoni esimees andis ülevaate Vabariigi Valitsuse seisukohast. Vabariigi Valitsus ei toeta Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu. Komisjoni esimees pani hääletusele ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ettepaneku poolt hääletas 4 ja vastu 5 sotsiaalkomisjoni liiget. Kuna ettepanek ei leidnud toetust, teeb komisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuid juhul, kui täiskogu siiski otsustab esimese lugemise lõpetada, teeb komisjon ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtaeg üldise korra kohaselt. See oli lühike kokkuvõte komisjoni istungist. Aitäh!

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees! Järsku te nimetate mõne põhjuse, miks Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toetanud? Sotsiaalkomisjoni liikmed neid teavad, aga ka teised kolleegid tunnevad võib-olla nende vastu huvi.

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, ma lugesin komisjoni istungil ette Vabariigi Valitsuse seisukoha, kuna Vabariigi Valitsuse esindajat sellel istungil ei olnud. On mitmesuguseid põhjuseid, miks Vabariigi Valitsus seda ettepanekut ei toetanud. Esimene põhjus on see, et ei ole tõendust, et 1,5- kuni 3-aastaste lastega pered on suuremas vaesusriskis kui teised pered. Siin on välja toodud mitmesuguseid Eurostati andmeid, millega saab tutvuda, kui Vabariigi Valitsuse seisukohta lugeda (see tekst on pikem, ma ei hakka seda siin ette lugema). Teiseks, lapsehooldustasu tõstmise mõju lastega perede vaesusele analüüsis 2007. aastal Poliitikauuringute Keskus Praxis oma uuringus "Peredele suunatud rahaliste toetuste mõju vaesuse leevendamisele Eestis: analüüs mikrosimulatsioonimeetodi abil". Vabariigi Valitsuse sõnul näitas analüüs, et lapsehooldustasu suurendamine 2000 kroonini on teiste toetuste kasutamisega võrreldes vähem efektiivne. Kes asja vastu rohkem huvi tunneb, sel tuleb lugeda kogu uuringut. Mis oleks efektiivsem, seda siin konkreetselt välja ei toodud. Kolmas põhjus oli see, et Vabariigi Valitsus pidas pärast lapse sündi pikalt töölt eemalviibimist mittesoositavaks. Toodi näiteid, et teistes Euroopa Liidu riikides ei ole peaaegu mitte kuskil sellist kolmeaastast perioodi, mil lapsevanem peale lapse sündi töölt eemal viibiks. Viimane põhjus, miks eelnõu ei toetatud, oli see, et eelnõu rakendamine toob kaasa riigieelarve kulude kasvu 42 miljoni euro võrra aastas. Sellises mahus lisakulutused eeldavad teiste eelarveridade vähendamist. Need olid põhjused, miks Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toetanud.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te sotsiaalkomisjoni esimehena tunnistate, et Eesti perepoliitika on läbi kukkunud? See eelnõu puudutab ju ka Eesti perepoliitikat. Kui eelmisel aastal vähenes sündide arv vanemapalgast hoolimata 500 lapse võrra ja noored naised, kes võiksid Eestis sünnitada, lahkuvad riigist, kas see siis ei ole märk, et perepoliitikat oleks vaja muuta?

Aitäh, hea küsija! Ma olen siit puldist väga palju kordi öelnud, et Eesti perepoliitikat tuleb kindlasti muuta. Ma ei pea seda poliitikat läbikukkunuks, kuna me oleme teinud neid otsuseid siin ühiselt ja vastavalt oma võimalustele. Meil on väga positiivseid meetmeid. Nagu ka eelkõneleja siin puldis rääkis, nn emapalk on oma mõju avaldanud. Seda on ka demograafid tunnistanud. Aga on tõsi, et viimase kahe aasta jooksul on sündimus vähenenud. Muret teeb, et vähenenud on eelkõige esmasünnitajate arv. Üks põhjus on see, et esmasünnitajaid ongi vähem, sest sünnitusikka jõudnud naisi on lihtsalt vähem. Kindlasti on tähtis vaadata, kas viimase kahe aasta jooksul on ka sündimus ühe naise kohta niisama palju vähenenud, siis saab tõe teada. Kuid ma olen öelnud, et me peaksime oma kitsaid võimalusi arvestades vaatama seda, mis olukorras on meie pered, ja eelkõige parandama vaesuses elavate laste olukorda. Kui me vaatame universaalseid meetmeid, siis tuleb arvestada, et mitmesuguste statistiliste andmete järgi ka juhul, kui peres mõlemad vanemad töötavad ja saavad täiesti tavalist Eesti palka, jääb see pere pärast kolmanda lapse sündi allapoole vaesuspiiri. Aga alles alates kolmandast lapsest toimubki positiivne demograafiline areng. Minu isiklik seisukoht on, et me peaksime suunama tähelepanu eelkõige kolmanda ja järgmiste laste suuremale toetamisele ja samuti üksinda last kasvatavate vanemate toetamisele. Aga igal juhul on see algatus positiivne. Iga algatus ja debatt siin Riigikogu saalis, mis käsitleb peresid ja lapsi, on positiivne, ükspuha, millisele otsusele me siin jõuame.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Statistilised näitajad laste sündimise kohta on praegu ikkagi äärmiselt kehvad. Me oleme tagasi jõudnud peaaegu kümne aasta tagusesse aega, 2004. aastasse. On niisugune tunne, et kuigi vahepealsetel aastatel arvati, et vanemahüvitis sündimust suurendab, ei pea see siiski paika. Mis te arvate, kui koalitsioon otsustas hääletada Keskerakonna ettepaneku vastu, kas see võib veelgi vähendada vanemate motivatsiooni? Kas see näitab, et riik tõesti ei hooligi, mis saab lastest peale vanemapalga maksmise lõppemist?

Aitäh, hea küsija! Me ei tohi teha kahe aasta pealt lõplikke järeldusi. Ma loodan, nii nagu ka demograafid loodavad, et need lapsed ei jää sündimata. Kuid mina olen kõige viimane inimene, kes hakkaks rääkima sellest, et Eestis ei ole demograafilisi probleeme. Vastupidi, ma olen korduvalt öelnud, et selleks, et see riik püsima jääks, peame väga tõsiselt muutma oma suhtumist laste- ja perepoliitikasse. Peame muutma ka suhtumist demokraatia põhialustesse. Aga see ei ole selle arutelu teema. See eelnõu tekitaks riigieelarvele 42 miljonit eurot kulusid. Mulle tundub, et me peaksime vaatama, kas on võimalik selles mahus võtta mingeid teisi meetmeid, et toetada eelkõige vaesuses elavaid lapsi ja neid, kes tahavad hakata lapsi Eestis kasvatama. Me otsustasime 2013. aastal rakendada vajaduspõhist lapsetoetust ja kahekordistada lapsetoetust alates pere kolmandast lapsest. Minu siiras lootus on, et me teeme selliseid samme ka 2014. aasta eelarvet koostades.

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Iga kord, kui me debateerime peretoetuste üle, on siin näha väga selget vastuolu. Ühest küljest väidab koalitsioon, et poliitiline suund on selline, et me peame aitama neid, kes rohkem abi vajavad, või neid, kes on vaesusriskis. Teisest küljest on vanemahüvitise süsteem üles ehitatud otse vastupidisel põhimõttel: see, kes rohkem teenis, saab ka suurema vanemahüvitise. Kas sa ei näe siin vastuolu? Kui sa näed vastuolu, siis kuidas oleks sinu arvates võimalik seda lahendada ja kas see on üldse vajalik?

Kui me räägime vanemapalgast, siis kindlasti on see positiivne meede. Ma ei ütle selle vastu ühtegi sõna. Milles on probleem? Probleem on selles, et lastega perede toetusmeetmete rahast makstakse 60% või natuke rohkem välja lapse esimesel poolteisel eluaastal. Teie eelnõu liigub selgelt selles suunas, et see raha jaotuks ühtlasemalt. Kuid teistpidi võttes – see on jälle minu isiklik arvamus – ei ole see konkreetne meede võib-olla esmatähtis. Ma ei ole kindel, et 191,75 euro suuruse lapsehooldustasu tõttu otsustaks lapsevanem tööturule mitte naasta. Pigem on küsimus nendes lastevanemates, kes kas ei saa tööd või kelle töötasu oli sellest tasust väiksem. 42 miljoni euro jagamine sellele rühmale ei tähenda, et saavutatakse eesmärk, mis on siin sätestatud, et lapsevanem oleks kolm aastat rahulikult kodus ja kasvataks last. Küsimuse teine pool on ikkagi see, et seaduste järgi on omavalitsustel kohustus tagada lapsehoid. Minu arvates peaksime suunama pilgud selles suunas, et see oleks tagatud. Väga paljudes omavalitsustes on see tagatud, aga me teame, et suuremates linnades on probleeme eelkõige nooremate ehk selles vanuses lastega, kes on ka eelnõu sihtrühm. Nendele lasteaiakohti ei jätku. Ka sellega tuleb tegelda.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Ega komisjoni istungil ei olnud juhuslikult juttu, kuidas hääletas valitsuse istungil sotsiaalminister? Teie vastustest sain ma aru (seda võis ka ette arvata), kuidas hääletas rahandusminister.

Aitäh! Sellel teemal juttu ei olnud. Vabariigi Valitsuse seisukohale on alla kirjutanud tolleaegne sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjoni esimees! Me kuulsime, miks otsustasite teie ja otsustas Vabariigi Valitsus eelnõu tagasi lükata. Aga mul on selline küsimus. Keskerakond algatas eelnõu, et leevendada lastevanemate olukorda ajal, kui laps on vanusevahemikus 1,5–3 aastat. Teie arvates see eelnõu ei sobi. Milliseid meetmeid te komisjoni esimehena siis kavandate? Te olete kindlasti ka koalitsioonisisestel aruteludel üsna silmapaistev. Millega te püüate leevendada neid raskusi, mis sellel ajavahemikul lastevanematel tekivad? Te olete kindlasti kursis uuringutega, mis on välja toonud, et see olukord on probleemne.

Aitäh! Kui me räägime lastest, kes on vanuses 1,5–3 eluaastat, siis ma arvan, et eelkõige tuleks tähelepanu pöörata ikkagi lapsehoiuteenuse tagamisele. Lapsehooldustasu tõstmine sel määral, et lapsevanem ka juhul, kui on olemas lapsehoiuteenuse võimalus, otsustab ikkagi last lasteasutusse mitte panna, oleks riigieelarvele väga koormav. Selle rahaga saaks võtta prioriteetsemaid meetmeid, mis puudutavad just nimelt vaesuses elavate laste, ka üksinda last kasvatavate vanemate ning kolmandate ja järgmiste laste toetusi.

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh! Me võime vaielda selle üle, kas 191 eurot on piisav või mitte. Aga ma usun, et te komisjoni esimehena olete kursis, et suurperedele on see väga suur summa. Ma küsin seda silmas pidades, et kindlasti on teil väga palju väikeste lastega sõpru. Lisaks olete võib-olla ka mingeid uuringuid lugenud. Kui palju teie arvates on lastevanemaid, kes hea meelega oma 1,5-aastase lapse näiteks lastesõime panevad?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et ema tahaks last enda juures hoida nii kaua, kui vähegi võimalik, kas või kogu elu. Ükspuha, kui vanad me oleme, me jääme kogu eluks oma emadele lasteks ja nad tahavad alati meiega koos olla. Küsimus ei ole mitte selles, vaid selles, kuidas tekitada olukorda, et nendel peredel oleks võimalikult kõrge elatustase ning samas ka eneseteostuse võimalused. Kuna küsimus oli isiklik, siis on ka vastus isiklik. Ma väidan, et põhiprobleem on see, et pole lapsehoiuvõimalusi, mitte see, kas tööturule tahetakse tagasi minna või ei. See küsimus tuleb lahendada. Siin on riigil kindlasti vaja koostöös omavalitsustega rohkem panustada kui seni. Majanduskriisi ajal olime sunnitud kärpima ühe lapsehoiukohtade loomise meetme. Ma loodan, et majanduse arenedes tulevad need teemad uuesti meie lauale tagasi. Mis puudutab selle küsimuse sissejuhatust, siis siin me oleme täiesti ühte meelt, et riik peab maksimaalselt toetama neid peresid, kus on rohkem kui kaks last ehk kolm, neli, viis, kuus last, et võimaldada nende laste kasvatamist ja arengut niimoodi, et see perekond ja need lapsed ei elaks allpool vaesuspiiri.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Me räägime igal sammul, et me oleme väga edukas riik, meie rahandus on korras ja mis kõik veel. Aga sotsiaalpoliitikas räägime järjest enam ainult vaesustoetustest. Kas me ei tahagi toetada, ütleme, tavalist keskmist peret, kes saab hakkama küll, aga vajaks riigi tuge, et paremini hakkama saada? Miks me ootame, et inimene ja pere enne vaesusesse langeks ja siis läheks almust paluma? Alles siis antakse abi.

Aitäh, hea küsija! Minu eelneva jutu lühike kokkuvõte on see, et me peamegi toetama peresid mitmesuguste meetmetega, mis põhinevad korras majandusel ja rahandusel. Ega meil ei ole ühtegi senti rohkem kui need, mis me ise Eesti rahvana teenime ja ümberjagamiseks maksudeks maksame. Need meetmed peavad olema sellised, et pered ei satuks vaesusriski. Kui nad sinna siiski satuvad, siis peavad meil olema lisameetmed. Nende lisameetmete süsteemi töötasime ühiselt välja eelmisel aastal. Tavaliselt pööratakse tähelepanu meie eelmisel aastal tehtud ja sel aastal rakenduva otsuse ainult sellele osale, mis puudutab vajaduspõhist lapsetoetust. Aga tuletan meelde, et me otsustasime 2015. aasta 1. jaanuariks sisuliselt kahekordistada kolmanda ja iga järgmise lapse toetuse. See on väga tõsine ja põhimõtteline samm. Selle eest olen ma kõigile tänulik.

Aitäh! Palun, Vladimir Velman!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mõni aeg tagasi ütlesite siit puldist, et te igati toetate sisulist debatti siin saalis. Kas jõuab ükskord kätte aeg, kui te hakkate toetama ka otsuseid, mis tulevad nende debattide kõrvalt?

Aitäh, hea küsija! Mul on hea meel tõdeda, et see aeg peale kümneaastast pausi 2012. aasta lõpus siia saali ka jõudis. Me oleme siin peale debattide pidamise teinud ka reaalseid otsuseid. Ma loodan, et otsuste tegemine jätkub.

Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas on läbirääkimissoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 303 tagasi lükata. Me peame selle ettepaneku läbi hääletama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 303 tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 34, erapooletuks ei jäänud keegi.
Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 303 on esimesel lugemisel tagasi lükatud.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 11.09.