Tere hommikust, austatud ametikaaslased! Hea Riigikogu, alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 16. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Urmas Klaas, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon otsustas tulenevalt Riigikogu selle aasta sügisesest otsusest algatada erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, et toetada õiguskantsleri ettepanekut parandada eestikeelse hariduse kättesaadavust. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Enne jõulupuhkusele ja valijatega kohtumistele minekut on meil kindlasti kasulik jätkata teemat, mida me alustasime eile vestluses komisjoni esimehega. See puudutab Tallinna Lastehaigla saamata jäänud tulu. Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku kompenseerida sihtasutusele Tallinna Lastehaigla saamata jäänud tulu Vabariigi Valitsuse tõstetud visiidi- ja voodipäevatasu mitterakendamisel, leida selleks vahendid ning tagada rahalised võimalused, et meie lapsed saaksid edaspidigi erakorralist ja korralist arstiabi. Kui me vaatame vastuvõtu arvusid, siis lastevanemate usaldus selle haigla vastu on vaieldamatu. Seega ongi meil ettepanek, et lisaks Riigikogule tegeleks selle olukorraga Vabariigi Valitsus, leiaks need võimalused ning pakuks välja ka lahendused. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna tööstusheite seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Soovin teile rahulikku jõuluaega ja meeldejäävat aastavahetust! Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27.

Alustame nüüd tänaste päevakorrapunktide käsitlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu 309 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 309. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu 309 on seadusena vastu võetud. Esimene päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 326 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 326. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid ei ole. Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 326 on seadusena vastu võetud. Teine päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 325 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 325. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 49 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 325 on seadusena vastu võetud. Kolmas päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 293 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 293. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 293 on seadusena vastu võetud. Neljas päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Head ametikaaslased! Austatud peaminister! Enne ettekande juurde asumist lubage mul lühidalt tutvustada selle päevakorrapunkti protseduuri. Kõigepealt on peaministri ettekanne kuni 30 minutit, pärast seda on küsimused ettekandjale. Riigikogu liikmel on võimalik esitada üks suuline küsimus. Pärast seda on läbirääkimised, kus sõna võtavad üksnes fraktsioonide esindajad. Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Eesti on konkurentsivõimeline ning areneva majandusega riik. Maailmamajanduses valitseva ebakindluse oludes oleme saanud hästi hakkama. Eestilt oodatakse euroala kiireimat majanduskasvu. Äraootavale väliskeskkonnale vaatamata oleme suutnud konservatiivse rahanduspoliitika toel hoida ja luua kasvuks vajalikku stabiilsust. Eesti toodete ja teenuste väljaveo osakaal maailmakaubanduses on tõusnud ajaloo kõrgeimale tasemele. Sisenõudluse suurenemine, tööpuuduse vähenemine ja hõive kasv on tunnustus tehtud keerulistele valikutele.
Tugevnev tööstus on meie majanduse ja heaolu üks nurgakividest. Tööstustoodangu maht ületab 2008. aasta kriisieelset kõrget taset. Aasta esimese kümne kuu ekspordimaht ületab 10,5 miljardit eurot. Seda on 5,1% rohkem, võrreldes rekordilise 2011. aasta sama perioodiga. Otseinvesteeringud Eestisse on 2012. aasta esimese kolme kvartali jooksul kasvanud ligikaudu 10%. Ettevõtete hoiusejääk on aastaga suurenenud 12%.
Kuid Eesti peab olema ka valmis majanduskeskkonna negatiivseteks muutusteks. Mitme majandusteadlase sõnul ei ole ebakindlus maailmamajanduses olnud viimasel kahekümnel aastal suurem, kui see on olnud viimastel aastatel. Eurotsooni keerulised valikud, USA riigirahanduse olukord ning Hiina ja kogu Aasia arengut määravad riskid on need, millega peame arvestama.
Ebakindluse loor on varjutamas ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite valikuid, mistõttu ei tohiks lubada endale kergekäeliselt juhitud riigirahandust ega otsuseid, mis lähtuvad vaid lühiajalisest kasust. Me peame koguma reserve ja samal ajal panustama valdkondadesse, mis aitavad Eesti konkurentsivõimel kasvada. Üks selline oluline valdkond on teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon.
Austatud Riigikogu! 2011. aastal kasvas Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht 384,5 miljoni euroni ehk 2,41%-ni SKT-st. Võrdluseks, 2010. aastal moodustasid teadus- ja arendustegevuse investeeringud 1,63% SKT-st. Investeeringute hüppelist suurenemist mõjutas tugevalt õlitööstus, kuid soodsat üldist trendi kinnitab ka kogu ülejäänud erasektori investeeringute mahu 29%-line kasv.
Kuigi absoluutnumbrites jääme arenenud tööstusriikidele alla, võime pikaajalistele arengutele ja otsustele anda positiivse hinnangu. Alates 2002. aastast, mil koostati esimene "Teadmistepõhise Eesti" strateegia, on teadus- ja arendustegevuse kogukulutused kasvanud seitse korda. Toona investeerisime teadus- ja arendustegevusse kokku 55,7 miljonit eurot ehk 0,72% SKT-st. Eestis ei ole investeeritud teadus- ja arendustegevusse kunagi rohkem, kui seda tehti 2011. aastal. Teadus- ja arendustegevust ei peeta enam liigseks luksuseks, vaid eksistentsiaalselt oluliseks tegevuseks, mis väärib pidevat tähelepanu.
2011. aasta teadus- ja arendustegevuse rahastamise struktuur kinnitab, et avaliku sektori investeeringud teadusesse on kasvatanud ettevõtlussektori arenguambitsioone ja -võimalusi. Erasektori investeeringute osakaal teadus- ja arendustegevuse kogukulutustest on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud. 2011. aastal moodustas erasektori osa 1,52% SKT-st, 2010. aastal oli vastav näitaja 0,82%, 2009. aastal 0,64%. Konkurentsivõime kavas "Eesti 2020" on seatud eesmärk saavutada teadus- ja arendustegevuse kulutuste mahuks 3% SKT-st aastaks 2020. See on võrreldav sihiga, mille on seadnud endale ka arenenud tööstusriigid. Selle saavutamiseks peab kasvama eelkõige erasektori rahastatud arendustegevuste maht – püsivalt vähemalt kahe kolmandikuni kogukulutustest. Alles siis saame end pidada suhteliste näitajate poolest võrreldavaks selliste tugevate teadus- ja arenduskultuuriga riikidega nagu Saksamaa, Soome, Rootsi ja Taani.
Raport, mille Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi hindamiseks koostasid Euroopa ja Eesti tippeksperdid, kinnitab senise teaduspoliitika elluviimise edukust. Raportis tõdetakse, et Eestil on aastatega õnnestunud luua erasektori innovatsiooni soodustav teaduskeskkond. Puudusena märgitakse, et senise innovatsioonipoliitika mõju reaalmajandusele on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Sama tendentsi kinnitab ka Eesti 23. koht Euroopa Liidu riikide seas innovatsiooni majandusmõju näitaja osas. Tervikuna oleme tulemustabelis kõrgel 14. kohal.
Valitsust nõustava Teadus- ja Arendusnõukogu arvates tuleb teadus- ja arendustegevuse mõju suurendamiseks majandusele ja ühiskonnale tõsta järgmise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia elluviimisel fookusesse neli põhisuunda.
Need suunad on: teadus- ja arendustegevuse valdkondade parem seostamine ja täpsem prioriseerimine, inimressursi väärtustamine ja arendamine, teaduse ja ettevõtluse kokkuviimine ning taristu arendamisel selgetest põhimõtetest lähtumine.
Lugupeetud kuulajad! Lisaks teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahu suurendamisele on vaja pöörata oluliselt rohkem tähelepanu ka teaduse ja innovatsioonisüsteemi sisulistele väljunditele. 2011. aastal kasvas teadlaste ja inseneride suhtarv 7,24-ni tuhande tööga hõivatu kohta. Täistööajaga rakendamist leidis veidi üle 4500 teadlase ja inseneri. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia sihtide saavutamiseks peaks teadlaste arv kasvama jätkuvalt ning seda eelkõige ettevõtlussektoris. Erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute mahu kasvatamine tähendab suurenevat nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud inimjõu järele ettevõtluses.
Endiselt on muret tekitav, et kõrghariduses on õpingute katkestajate hulk viimasel seitsmel aastal jäänud enam-vähem samale tasemele – keskmiselt veidi üle 10 000 õppuri aastas. Ka kõigi õppuritega korrigeeritud suhtarv ei anna põhjust eriliseks optimismiks. Loodan, et Riigikogus heakskiidu saanud ja elluviidavad muudatused kõrgharidussüsteemi kvaliteedi parandamiseks motiveerivad sisseastujaid õpingutesse senisest pühendunumalt suhtuma.
2010. aasta lõpu seisuga õppis Eesti ülikoolides ligi 3000 doktoranti. Õppeaastat 2010/2011 võiks pidada heaks "doktoriaastaks", sest õpingud lõpetas edukalt 250 doktoranti. Seda fakti tumendab poolelijäänud õpingute näitaja – õpingute katkestajaid oli eelmisel õppeaastal 273. Kuigi mõlema arvu taga on õppekava kehtivuse lõppemisest tulenev ajaline sund, kipub just doktoriõpinguid iseloomustama lõpuleviimise venimine. On väga oluline, et doktorandid lõpetaksid õpingud õigeaegselt.
Käesoleval õppeaastal on oodata 190 doktoriõppe lõpetajat. Loodan, et selle aasta vastuvõtust alates rakendatud teadus- ja arendustegevuse seaduse muudatused aitavad suurendada doktorantide motiveeritust. Võimalus asuda tööle lepingu alusel nooremteadurina tagab doktorandile parema materiaalse kindlustunde ning sotsiaalsed tagatised. Tegutseda tuleb ka selle nimel, et doktorikraadiga inimeste osakaal ettevõtluses ja seal tehtavas teadus- ning arendustöös suureneks.
Kõrgtasemel teaduse tegemine on kulukas ning seetõttu vajame lahendusi, mis on olemuselt taastootvad. Teisisõnu, teadusvaldkonna investeeringute tulemused peavad kajastuma reaalmajanduses. Selle aasta märtsist alustas tööd sihtasutus Eesti Teadusagentuur, mille üks põhieesmärk on parandada teadusliku uurimistöö tulemi kättesaadavust ja laiendada ühiskondlikku mõju. Loodan, et teadusagentuur sellest endale võetud missioonist lähtudes jõuliselt tegutsema hakkab. Pean äärmiselt oluliseks, et Eesti leiaks efektiivse tasakaalu teadusesse ja innovatsiooni suunatud ressursside ning nende kasutamise tulemusena avalduva ühiskondliku mõju vahel.
Teadusväljundite kommertsialiseerimisest oleme rääkinud aastaid kui millestki abstraktsest. Usk oma võimesse töötada välja igapäevaelus rakendatavaid ja äriliselt kasulikke kõrgtehnoloogilisi tooteid võiks olla tugevam. Tipptasemel teaduslahenduste väljatöötamine ning sobitamine ärimudelisse võtabki palju aega.
Eesti teadlased, tudengid ja ettevõtjad on jõudnud nõudluspõhise arendustegevuse ja soodsa innovatsioonikeskkonna toel mitme rakenduseni, mis pälvivad maailmas tähelepanu. Avaliku võtme infrastruktuuri tehnoloogial põhinev Eesti X-tee ja e-valimiste süsteem, monoterapulbri tehnoloogial baseeruvad päikesepatareid, keha funktsioone jälgivate südamestimulaatorite väljatöötamine ja mitmed teised saavutused kinnitavad meie teaduse ja teadlaste konkurentsivõimet.
Omaette saavutus on järgmise aasta kevadel kosmosesse lennutatav Eesti oma tudengisatelliit ESTCube-1. Kuigi tegemist on üheliitrise ruumalaga kehaga, on selle kasu juba praegu mõõdetav kantmeetrites. Projekti iseloomustab ülikoolide tihe koostöö ühishuvide realiseerimisel. Tunnustan kõiki selle projektiga seotud inimesi Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Eesti Lennuakadeemiast, Eesti ettevõtetest ja kaasatud välismaistest partnerülikoolidest.
Tänapäeva teadus- ja arendustegevus ei tunnista riigipiire. Või vähemalt ei tohiks tunnistada. Käivitatud teaduse rahvusvahelistumise programm on andnud nelja taotlusvooru kaudu teadlaskonnale võimaluse osaleda rahvusvahelises teaduskoostöös. Tänase seisuga on programmi eelarvest kohustustega kaetud üle poole, üle 8 miljoni euro. Programmi nõukoja heakskiidu on saanud näiteks Eesti kiirekanali ehitamine MAX-IV sünkrotronile, ühinemine Euroopa bioinformaatika infrastruktuuriga ELIXIR, osalemine Euroopa neutronkiirguse allikas ja mitmed teised projektid. Eesti teadlased on selle programmi raames töötanud välja killukese teadusaparatuurist Euroopa tuumauuringute keskusele CERN, mis 2012. aasta 4. juulil raporteeris kuulsa Higgsi bosoni leidmisest.
Tänased liitumisotsused tähendavad meile pikaajalisi rahalisi kohustusi, samas ka võimalust osaleda otsustajatena rahvusvahelises tippteaduses. Eesti ei jää nendest protsessidest kõrvale. Meie eesmärk on tagada kestlik finantseerimine nendele algatustele, mis on laiema, teadusvaldkondadeülese mõjuga. Nende valdkondade uuringute tulemused on aluseks horisontaalselt teistele valdkondlikele uuringutele ning arendustele.
Eesti teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumisele on oluliselt kaasa aidanud ka peatselt lõppev Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise 7. raamprogramm. Eesti projektikonsortsiumitele on aastate jooksul eraldatud veidi alla 60 miljoni euro. Arvestades programmi 55-miljardilist kogueelarvet, ei ole seda palju, kuid arvestades suhet SKT-ga on Eesti teadlastel ja ettevõtetel läinud küllaltki hästi, tagasihoidlikult öeldes. Otse öeldes oleme suhte poolest SKT-sse Euroopa Liidus esikohal. Leian, et tulevikus peaksime siiski otsima lisavõimalusi Euroopa teadusrahastule parema ligipääsu saavutamiseks.
Oma panuse saame anda järgmise perioodi Euroopa Liidu teadusrahastu "Horisont 2020" väljatöötamisse. Valitud prioriteetsed tegevussuunad – tipptasemel teadus, konkurentsivõimeline tööstus ning parem ühiskond – vastavad sajaprotsendiliselt Eesti enda püstitatud eesmärkidele. Meile on oluline, et rahastamisvalikutes ning valikuprotsessides arvestataks tulevikus senisest enam liikmesriikide eripäradest tulenevat regionaalset tasakaalustamatust. Ka siin saame olla ise proaktiivsed, suunates komisjoni ja liikmesriikide diskussioone ning olles avatud uutele lähenemistele.
Novembris toimunud Eesti ja Soome teadus- ja arendusnõukogude ühisistungil käsitlesime põhjalikult mõlema riigi teadus- ja arendustegevuse koostööperspektiivi. Eesti ja Soome teaduskogukondade ja ettevõtete vaheline koostöö on olnud edukas. Seda kinnitavad 158 ühisprojekti, mida on koos viidud ellu eelnimetatud Euroopa Liidu 7. raamprogrammi kaudu. Tulevaks aastaks kavandame koos Soomega riikide teadustaristu teekaartide ülevaatamist ja uuendamist. Tihedamad riikidevahelised koostöösuhted ja ühised planeerimisotsused annavad parema võimaluse arendada regiooni teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet.
Hea Riigikogu! Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon peab Eestis jääma konsensuslikult eelisarendatavaks prioriteediks, hoolimata majanduse seisust, turbulentsest väliskeskkonna mõjust või sisepoliitilistest võitlustest. Teadlaskond ja ettevõtjad peavad saama riigilt selgeid sõnumeid uurimis- ja arendustegevuse kestliku rahastamise kohta, sest ainult siis ollakse valmis omapoolse panuse andmiseks ja pikaajaliseks arendustööks. Just viimased, teaduspoliitiliste valikute tulemid, hakkavad kajastuma meie ühiskonna heaolus ning loovad baasi stabiilseks majandusarenguks.
Järgmisel aastal lõpeb strateegia "Teadmistepõhine Eesti II" seitsmeaastane elluviimisperiood. Vabariigi Valitsus on juba kiitnud heaks uue strateegia koostamise ettepaneku. Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvõttel toimuvad laiapõhjalised konsultatsioonid, mille eesmärk on leppida kokku kõige olulisemad prioriteedid Eesti teadus- ja arendustegevuse edendamiseks aastani 2020. Uus strateegia peab viima meid uuele tasemele pinnaselt, millesse oleme aastate jooksul rohkelt investeerinud.
Kutsun Riigikogu liikmeid aktiivselt osalema uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia väljatöötamiseks läbiviidavates debattides juba enne arutelude jõudmist siia saali. Ainult laiapõhjaline mõttevahetus aitab meil saavutada ühist nägemust Eestile olulistest arengusuundadest. Jagatud teadmine ja jagatud teadus iseloomustavad tarka riiki.
Tänan Riigikogu konstruktiivse koostöö eest teaduse ja innovatsiooni arendamisel! Aitäh!

Austatud peaminister, suur tänu! Teile on ka küsimusi. Arto Aas, palun!

Aitäh! Suur tänu sisuka ettekande eest ja ilusat jõuluaega ka peaministrile! Minu küsimus puudutab teadus- ja arendustegevuse efektiivsust. Me mõõdame aastast aastasse ja riikide võrdluses nende kulutuste ja SKT suhet. Kulutused on kasvanud tõepoolest väga kiiresti, aga kas me saame selle eest efektiivsemat ja paremat teadust juurde, mitu ühikut teadust me saame iga SKT punkti eest? Ma vihjan sellele, et me võime ju Tallinna Ülikoolis igal aastal mõne betoonist ja klaasist hoone avada või teadlastele paremat palka maksta, aga ega sealt rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist teadust ikka ei tule.

Aitäh hea küsimuse eest! Aga selle kriitilise alatooniga ma nõus olla ei taha. Meie teadus on aasta-aastalt maailma mastaabis üha konkurentsivõimelisem. Konkurentsivõimet ja konkurentsivõime suurenemist kirjeldavad mitmesugused indikaatorid. Võib ju kritiseerida publikatsioonide arvu kui teaduse efektiivsuse indikaatorit, kuid ometi seda maailmas igal pool kasutatakse. Publikatsioonide arv Eestis on aasta-aastalt kasvanud ja see dünaamika on olnud päris hea. 2012. aastal on praeguseks 1631 publikatsiooni, 2011. aastal oli 1573, aastal 2000 vaid 570. Teaduse efektiivsuse mõõdupuuks on ka publikatsioonide, Eesti teadlaste tööde viidatavus. Selles osas Eesti teadlastel häbeneda küll põhjust pole. Jah, teadusuuringute tulemused ei ole üle kandunud reaalmajandusse nii kiiresti, kui me oleksime soovinud, kuid nagu ma juba oma kõnes ütlesin, teadussaavutuste rakendamine võtabki aega. Üks on igatahes kindel, seda ma olen siit kõnepuldist ka varem öelnud: kui porgandiseemet mulda ei pane, siis pole sügisel põhjust porgandipeenra juurde porgandeid üles võtma minna. Teadusega on sama lugu: kui ei investeeri, siis tulemusi oodata suurt põhjust pole. Teadus- ja arendustegevuse investeeringutega on nii, et kui täna investeeritakse, siis aasta pärast saaki korjata ei saa, sest see investeeringutsükkel, äratasuvuse tsükkel on märksa pikem kui üks aasta, märksa pikem kui üks Riigikogu valimisperiood. Ja seda enam on hinnatav, et Eestis on teadus- ja arendustegevuse investeeringute osas valitsenud konsensus, erakonnaülene konsensus Riigikogus. Teadusinvesteeringute mahu kasvu kiiruselt on Eesti olnud Euroopa Liidus esimeste hulgas. Absoluuttasemelt, jah, möödunud aastal me tegime suure hüppe. Me ei pea häbenema seda, et möödunud aasta oli hälbeline, 2,41% sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja arendustegevuseks ülemöödunudaastase 1,63 kõrval. See tulenes suuresti investeeringutest õlitööstusesse. See 2,41% on aga reaalsus ja kõneleb meile sellest, et me oleme teadus- ja arendustegevuse investeeringute poolest lähenenud Euroopa Liidu kõige arenenumatele tööstusriikidele. See on midagi, mille üle me võime uhked olla.

Urmas Klaas, palun!

Aitäh, austatud peaminister! Eestlastel on tõepoolest niisugune vanasõna: "Mees, kes õhtul puu istutab, ei saa ometigi loota, et see järgmisel hommikul raieküps oleks." See kehtib loomulikult ka teadus- ja arendustegevuse kohta. Väga sümpaatne on teie juhitava valitsuse koostöö Soomega – ettevõtjate ja välisministrite ühisvisiidid, teadus- ja arenduskomisjonide ühisistungid. Ma arvan, et meie majanduste tihedat seost arvestades on see väga õige tee. Aga ma küsiksin laiemalt. Kuidas te hindate, kui tõsiselt me võime Euroopa Liidu uue eelarveperioodi kavandamisel kogu selle kriisi taustal ikkagi rääkida panustamisest teadus- ja arendustegevusse? Sellesse, mis meid peaks aitama hilisemates arengutes?

Aitäh! Lõppevas 7. raamprogrammis on Eesti teadlased olnud edukad. Protsendina sisemajanduse kogutoodangust, nagu ma enne nimetasin, oleme olnud kõige edukamad vahendite taotlejad. Kuid sellel edul on ka teatud varjundid. Meie teadlased startisid kiiresti ja seetõttu olid nad 7. raamprogrammi algperioodil vahendite taotlemisel väga edukad, kuid majanduskriis sundis enamikku Euroopa Liidu liikmesriike teadus- ja arendustegevuse investeeringuid kärpima. Seetõttu konkurents 7. raamprogrammi vahendite pärast tihenes oluliselt ja kitsamaks läksid ka meie võimalused selles tihenenud konkurentsis endale vahendeid saada. Nii et Eesti teadlaste jaoks ei ole 7. raamprogrammi vahendite hankimisel trend mitte ülespoole, vaid kahjuks hoopis vastupidi, allapoole suunduv. Konkurents on läinud ülitihedaks. Uues mitmeaastases eelarvekavas on ette nähtud uus teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia investeerimisprogramm "Horisont 2020". Paraku ei ole me suutnud sel aastal mitmeaastase eelarvekava osas kokkulepet saavutada ja kahjuks pean ma siit kõnetoolist ütlema, et küllalt paljud nendest, kes soovivad Euroopa Liidu järgmise eelarve mahtu veelgi kärpida, peavad üheks võimaluseks kärpida just nimelt "Horisont 2020" vahendeid. Kuna me teame, et teaduse rahastamine on selgelt konkurentsipõhine, mitte liikmesriikidepõhine, siis perspektiiv rahastada meie teadust "Horisont 2020" kaudu ei ole mitte kõige roosilisem. Aga nagu juba öeldud, pean mina Eesti teadust ja teadlasi väga konkurentsivõimelisteks ja ma olen kindel, et nii nagu nad on olnud edukad 7. raamprogrammi vahendite taotlemisel, on nad edukad ka "Horisont 2020" programmi vahendite taotlemisel.

Mailis Reps, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Lisaks teie ettekandele on tore jälgida seda diskussiooni, et meil on ju tore valitsus, eks ju. Aga ma küsin teise poole pealt. Teadus- ja arendustegevuses on esimene punkt teaduse pool ja sellel teemal olete siin juba kahele küsimusele vastates ka üsna palju rääkinud. Ma küsin arendustegevuse kohta. Kui me kohtume – teie  kohtute ju kindlasti ka – väga paljude ettevõtjatega, kes meil tegelikult veavad arendustegevust, mille üle me oma ettekannetes üsna uhked oleme, siis nemad toovad ridamisi välja probleeme, mis neid takistavad, olemaks veel innovatiivsemad ja panustamaks veelgi rohkem meie arendustegevusse. Te olete kindlasti kursis nende peamiste küsimustega, näiteks kodakondsus- ja migratsiooniameti lähenemisega. Küllap te olete kuulnud tolerantsuse puudusest, aga ka ettevõtluse eelisarenduste puudumisest, mis toetaksid neid ettevõtteid, kes eriliselt panustavad innovatsiooni.

Aitäh! Kindlasti te olete nõus sellega, et ka see valitsus, kus teie olite haridus- ja teadusminister, oli tore valitsus teadus- ja arendustegevuse investeeringute mõistes. Ka see valitsus, kus teie ministrina töötasite, pööras väärilist tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ega jätnud seda valdkonda unarusse. Aitäh teile selle eest! Valdkondade prioriseerimine on kindlasti ülimalt oluline, aga selle prioriseerimise juures ei tohi administratiivsete hoobade kasutamisega ülearu innukas olla. Eelisarendatavad valdkonnad peavad olema elujõulised ja arendada saab neid valdkondi, mis on väga selgelt arenemisvõimelised. Teaduse administreerimine on üks väga delikaatne teema. Me teame mujalt maailmast arvukalt näiteid, kuidas need inimesed, kes on seatud teadusvaldkonnas, arendustegevuses prioriteete seadma, on langetanud totaalselt valesid otsuseid. Illustreerimiseks toon ühe kauge näite. Üks Jaapani ettevõte taotles aastaid tulutult transistorite tootmise tehnoloogia importimise luba, sest sõjajärgselt kontrollis Jaapanis kõiki valuutatehinguid riik. Aastaid ei antud sellele ettevõttele tehnoloogia sissetoomise luba. Seda peeti perspektiivituks ja mõttetuks. Nüüd me teame kõik, et see ettevõte oli Sony ja ükskord ta selle tehnoloogia sissetoomise loa ka sai. Selliste totaalsete valearvestuste näiteid võib tuua väga mitmest riigist. Nõukogude Liidus ei pööratud omal ajal mitte mingit tähelepanu informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengule. Viisaastakuplaanides loeti ainult üles oma terase- ja õlitonne, kuni ükskord avastati, et ameeriklased kasutavad arvuteid juba relvastuses. Ma ei too neid näiteid suurtest riikidest lihtsalt niisama. Ka Eestis ei peaks me arvama, et võim teab paremini kui teadlased, missugused teadussuunad Eestis on eluvõimelised, arenemisvõimelised ja missugused mitte. Toetada tuleb neid valdkondi, mis on maailma mastaabis juba praegu konkurentsivõimelised. Prioriseerimisega tuleb jätkata, aga see pole robustne kirvetöö.

Ene Ergma, palun!

Suur tänu, härra aseesimees! Hea peaminister! Oma kõnes rääkisite Eesti ja Soome omavahelisest koostööst ja ma tean väga hästi, et see on tõesti juba pikka aega edukas olnud. Kui paar aastat tagasi oli Läänemere strateegia konverents, siis ma pakkusin välja niisuguse lennuka idee, et kas ei ole aeg mõelda ka Põhja-Balti teadusruumi loomisele, st teha juba ulatuslikumat koostööd, kus peale Soome osalevad ka teised Põhjamaad ja Baltimaad. Kuidas teie mõtlete, kas see on idee, mille üle tasuks edasi mõtiskleda?

Aitäh! Praktilisel tasandil selline koostöö toimub, väga hea koostöö mitme Eesti ja Rootsi ülikooli vahel, me saame rääkida teatud mõttes ka Põhjala-Balti klastritest, teaduse tähenduses klastritest. Näiteks biotehnoloogia valdkonnas tehakse meil väga tihedat koostööd nii Rootsi, Soome kui ka teiste riikide teadlastega ja sellist koostööd, nagu on biotehnoloogia vallas, näeme ka mitmes teises valdkonnas. Ka see minu kõnes nimetatud European Spallation Source, mis on ühisprojekt asukohaga Rootsis, on vajalik, ja mitte ainult ühe maa teadlastele, vaid paljude teiste riikide teadlastele, sh Eesti füüsikutele. Selline Põhjala-Balti koostöö mudel on mitmes teadusvaldkonnas juba praegu reaalsus ja otse loomulikult, kui mudel töötab, tuleks teda edasi arendada.

Marianne Mikko, palun!

Suur tänu! On tore, kui peaminister tunneb uhkust meie teaduse rahastamise üle. Mina isiklikult arvan, et arenguruumi on meil küllaga, eriti põhja ja lääne poole vaadates. Kas te võiksite nimetada, mis oli suurim teadusprojekt, mis sai Euroopa Liidult 2011. aastal raha, ja kui suur see teadusraha summaliselt oli, et oskaks võrrelda?

Aitäh! Nimetada üht projekti nendest sadadest projektidest, mida on rahastatud 7. raamprogrammist, on mul küll raske, ja kas neid projekte on üleüldse võimalik eurode järgi ritta panna, selles ma julgen samamoodi kahelda. Ma juba nimetasin, et näiteks Soomega on meil 158 ühist teadusprojekti. Sel esmaspäeval ja teisipäeval ma olin Iisraelis. Nendes konsortsiumides, kus osalevad nii Eesti kui ka Iisraeli teadlased, on rahataotlused 7. raamprogrammist olnud ka väga edukad. Kokku on projekte, kus Eesti ja Iisraeli teadlased koos tegutsevad ja mida on rahastatud 7. raamprogrammist, koguni 50. Neid projekte on väga-väga arvukalt, projektid on väga erinevatest valdkondadest. Enamasti on tegemist meditsiini- ja biotehnoloogiavaldkonna projektidega, aga see iseloomustab tänapäeva teadust ja teaduse rahastamist tervikuna. Raha on saanud väga-väga erinevad projektid ja rahastamise määr sõltub nii projekti mahukusest, olulisusest kui ka näiteks sellest, kui rahvusvaheline projekt on. Ei ole nii, et projekt on ainult Eesti oma. On ka nii, et projektis osalevad väga pajud riigid. Kuidas sel puhul rahastamise pingerida koostada ja öelda, missugune projekt on kõige kallim, seda mina päris täpselt ette ei kujuta.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea peaminister! Kindlasti on väga palju häid ja väga häid näiteid valitsuste-, teadlaste- ja riikidevahelisest teadus- ja arendustegevusalasest koostööst. Minu küsimus puudutab kahte konkreetset näidet just uuringute koha pealt. Nord Streamile me ei andnud uuringuteks luba. Kas me siis ei taha teada, mis toimub? Hea küll, siin võib veel saada aru, et Venemaa jne. Teine näide on, et VKG tahtis uurida sügavamalt meie fosforiidi asju. Jälle ütleb valitsus uuringutele ei. Miks me nii käitume, mina sellest aru ei saa. Võib-olla seletate mulle nende kahe näite põhjal just uuringute koha pealt. Kes ei uuri, see ei saa ju teada ega oska tegutseda.

Aitäh! Uuringul ja uuringul on vahe. Mina olen teadmiste poolt ja seetõttu ma tahaksin ka, et uurijad rohkem uuriksid. Aga vahe on ka uurijal ja uurijal ning suure vahe uurimises teeb see, kes saab uuringu tulemused endale. Meie maapõueuuringute vastu vaevalt et kellelgi midagi põhimõtteliselt on. Aga kui need uuringud tähendavad mitme geoloogilise kihi läbipuurimisi, siis võivad need tähendada ka potentsiaalset põhjavee reostamise või taseme langemise ohtu mingis piirkonnas, mis tuleneb just sellest, et eri kihid puuritakse läbi. Siis tuleb alati kaaluda, kas meie teadmine kaalub üles konkreetses piirkonnas konkreetsetele inimestele tekitatava kahju. Kui uuringute lubamine toob kaasa kellelegi õigustatud ootuse uuringu tulemusi praktikas realiseerima hakata, siis on sellel uurimisloal juba hoopis suurem kaal kui loal lihtsalt teadmisi hankida. Ma tooksin paralleeli planeerimisprotsessiga. Kui planeering on algatatud, siis on sellel, kes planeeringu algatas, ka mingisugune ootus, et kui vastuväiteid ei ole, saab tema oma tahte realiseerida. Ka maapõueuuringutega tekib uuringu taotlejatel teatud õigustatud ootus. Kui uuringuid lubatakse, siis põhimõtteliselt ei ole tegemist puhtteaduslike, vaid rakenduslike uuringutega ja uurimise finantseerija võib eeldada, et kui uuringud annavad positiivse tulemuse, siis neil on õigus tulemusi materialiseerida ehk asuda kaevandama.
Mis puudutab merepõhjauuringuid, siis Vabariigi Valitsuse seisukoht on selge: me ei soovi, et teadmised meie maapõuevarade olemasolust ja mahust võiksid sattuda kõigepealt kellegi teise kätte ja võib-olla alles kunagi hiljem meie endi kätte. See on ka rahvusvahelise õiguse järgi alus uuringuloa andmisest keeldumiseks.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Härra peaminister! Eesti meditsiini tase ja meditsiiniharidus on päris heal tasemel, aga kahjuks meie arstid ja teised meditsiinitöötajad lahkuvad Eestist. Kas teil ei ole sellist head valemit, kuidas oleks võimalik teha nii, et meie arstid jääksid koju tööle ja patsiendid mujalt Euroopast tuleksid Eesti haiglatesse ravile?

Küllap lähematel aastatel jätkuvad mõlemad tendentsid, nii Eesti arstide suundumine tööle väljapoole Eestit kui ka patsientide tulek Eesti haiglatesse. Ma usun, et see esimene tendents puhtalt majanduslikel põhjustel väljapoole tööle asumise mõttes väheneb, kuid teadmiste hankimise tähenduses ma sooviksin, et see tendents pigem süveneks. Eesti meditsiin on väga palju võitnud sellest, et meie arstid on mõnda aega saanud praktiseerida maailma tipphaiglates. On teatud ravivaldkonnad, mis on Eestis arenenud ainult seetõttu, et üks, kaks või kolm arsti on mõnda aega töötanud maailma tipphaiglates. Näiteks kehaväline viljastamine. Kui Andrei Sõritsa otsustas minna Saksamaale kehavälise viljastamise tehnoloogiat õppima, siis oli skeptikuid Eestis väga palju. Leiti, et meil ei ole kunstlik seemendaminegi piisavalt arenenud, aeg ekstrakorporaalse viljastamise jaoks oli väga paljude meelest liigvarajane, kindlasti mitte küps. Pruukis ühel tõelisel entusiastil kogu see tehnoloogia korralikult omandada ja teised hakkasid järele tegema seda, mida üks suutis. Sellele järgnes riiklik viljatusraviprogramm ja praegu me teame, et lühikese aja jooksul on enam kui 2% kõigist ilmavalgust näinud Eesti uutest kodanikest saanud ilmavalgust näha tänu kehavälisele viljastamisele. Või luuüdi siirdamine. Kui Hele Everaus poleks omal ajal läinud Pariisi ja Tel Avivi, siis Eestis vaevalt et luuüdi siirdamine oleks sellisel tasemel, nagu ta praegu on. Üldistatult võime öelda, et väga paljud Eesti inimesed on elus tänu sellele, et üks arst otsustas kunagi minna tööle maailma tipphaiglatesse, omandas seal täiesti uue ravimeetodi, tuli tagasi ja rakendas seda siin Eestis. Ma soovin, et Eesti inimestel oleks ka laiemalt, mitte ainult meditsiini valdkonnas, vaid ka laiemalt tahtmist käia maailmas ja õppida seal. Ma soovin muidugi, et nad tuleksid koju tagasi ja rakendaksid saadud teadmisi siin.
Patsientide Eestisse tulekuga on minu meelest aasta-aastalt olukord järjest paremaks muutunud. Üks võimalus on muidugi Eesti arstidel minna tööle väljapoole Eestit, teine võimalus on patsientidel tulla Eestisse ravile. Kui Euroopa Liidus rakendub patsientide vaba liikumine, patsientidel on võimalus saada ravi ükskõik missuguses riigis, siis ma usun, et Eesti arstid, Eesti meditsiinisüsteem on konkurentsivõimeline seda meditsiinilist abi ka teiste riikide kodanikele pakkuma. Küllalt märkimisväärne on tendents, et Eestisse tullakse ravile kolmandatest riikidest, eelkõige Venemaalt. Ravi kvaliteet on Eestis mitmes valdkonnas väga hea ja osa nendest inimestest, kes varasematel aegadel eelistasid ennast ravida Šveitsis, eelistavad nüüd näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi, sest kvaliteet on sama hea, aga Eestis saab osa patsiente hakkama oma emakeelega ja see on lisamotivatsioon, miks patsiendid Eestisse tulevad. Ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on küllalt palju investeerinud selleks, et patsiendid väljastpoolt Eestit siia ravile tuleks. Ma tean, et näiteks meie hambaravikliinikutes on Soome, aga ka Lääne-Euroopa riikide patsientide osatähtsus kasvamas. See on meeldiv tendents ja ma arvan, et meie riik peaks tulevikus ka soodustama teistest riikidest Eestisse ravile tulekut.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister, ka minu poolt aitäh sisutiheda ettekande eest! Ettekandele viidates ka küsin. Te väidate, et meie avaliku sektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse on ka ettevõtjate, ettevõtlussektori investeeringuid märkimisväärselt kasvatanud. Teisalt, meie teadusväljundid jätkuvalt kommertseeruvad. Kuigi sellest on räägitud kui millestki abstraktsest, on asi ikkagi väga reaalne ja väga konkreetne. Mul on küsimus teie hinnangu kohta. Mis te arvate, kas saab rahul olla meie ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu kasvu ja sellesama teadusväljundite kommertseerumise kasvu kiirusega? Kas meie arengu kiirus selles valdkonnas on piisav?

Aitäh! Nagu ma juba enne küsimustele vastates ütlesin, on kasvu kiirus Eestis hea. Samas mööngem, et möödunudaastane teadus- ja arendustegevuse kulutuste järsk kasv 1,63%-lt SKT-st 2,41%-le SKT-st on erakordne. See tuleneb suuresti investeeringutest õlitööstusse. Järgmisel aastal sama kõnet pidades tuleb ilmselt möönda, et seda taset me hoida ei suutnud. Kasvu kiirus, arvestamata ka investeeringuid õlitööstusse, on tegelikult ikkagi olnud väga hea. Eestis on see kasvu kiirus olnud teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes üks paremaid. Investeeringute tasuvusega on nii, et teadus- ja arendustegevuses, nagu juba varem öeldud, võtab see aega. Tasuvusaeg ei ole kindlasti mõõdetav kuudes või aasta või teisega. See võtab aega. Tasuvus pole garanteeritud. Mitte keegi ei saa teadusinvesteeringute puhul anda garantiid, et investeeringud üleüldse ära tasuvad. Mõnede investeeringute puhul on nii, et need tasuvad ära alles järgmise inimpõlve jooksul, ja need, kes on investeeringud teinud, lahkuvad siit ilmast suhteliselt pettununa. Nad arvavad, et nad on raisanud raha. Alles hiljem selgub, kui palju väärtuslikku on need investeeringud inimkonnale andnud. Teadus- ja arendustegevuse investeeringute puhul on eri indikaatorite jälgimine kindlasti kohane. Aga mingi ruum peab alati jääma ka usaldusele teadlaste vastu, nende intuitsioonile ja võib-olla ka lootusele, et need investeeringud ära tasuvad.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Viimaste aastate tulemused ja ka mitme järgneva aasta prognoosid näitavad, et nii rahaliselt kui inimressursi poolest teevad teadus- ja arendustegevusse kõige rohkem investeeringuid mitmed Aasia riigid ja väga paljud riigid Ameerika mandril. Aasiast võib nimetada näiteks Jaapanit, mis on teada, Korea Vabariiki, Singapuri, Hiina kasvab kiirelt. Öelge, palun, millised on Eesti võimalused teha koostööd nende riikidega, kas need on olemas või kas te näete tulevikus perspektiivi?

Aitäh! Teadus on piiriülene, teadus on globaalne ja need inimesed, kes üksteist mõistavad, leiavad üksteist sõltumata sellest, kus riigis konkreetne teadlane teadustööd teeb. Jah, mitmes riigis on teadus- ja arendustegevuse kulutuste protsent sisemajanduse kogutoodangus märksa kõrgem, kui see on Eestis. Kuid selliste näitajate võrdlemise puhul on üldine reegel, mida tuleks kohaldada ka teadus- ja arendustegevuse investeeringute võrdluse puhul. See tähendab, ega tuimi numbreid võrreldes täit pilti ei saa. Konkreetse riigi teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase sõltub väga palju konkreetsest tööstusest. Ehk siis on teatud valdkonnad, mis eeldavad suuremaid teadus- ja arendustegevuse investeeringuid kui teised tegevusvaldkonnad. Maailmas kõige enam teadus- ja arendustegevusele tähelepanu pöörav valdkond on näiteks autotööstus. Eestis autotööstust ei ole, järelikult meil seda teadus- ja arendustegevuse investeeringute allikat, mis muus maailmas teadus- ja arendustegevuse investeeringuid juhib, ei ole. Farmaatsiatööstusega on täpselt samamoodi. Eestis, jah, mingi farmaatsiatööstus on ja meie teadlased osalevad mingil määral uute ravimite väljatöötamises ning saavad osa ülemaailmsetest farmaatsiatööstuse teadus- ja arendustegevuse investeeringutest, kuid päris oma farmaatsiatööstust sellises tähenduses, mis võimaldaks ülikoole ja teadlaskonda ülal pidada, meil ei ole. Metsa- ja puidutööstus traditsiooniliselt ei ole maailmas sedavõrd teadusmahukas, nagu on auto- või farmaatsiatööstus. Sellele vaatamata, et Eestis ei ole neid eriti teadusmahukaid tootmisharusid, on meil teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 2,41% SKT-st. Mul on selle üle väga hea meel. Me oleme jõudnud üle 2% taseme, mis üldiselt tähistab arenenud tööstusriikide hulka kuulumist.

Andre Sepp, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Vabariigi Valitsus on kinnitanud tegevuskava just innovaatiliste start-up ettevõtete arendamiseks aastail 2011–2013. Selle tegevuskava kinnitamise alguses oli Euroopas noorinnovaatilisi ettevõtteid umbes 4% ja Eestis oli nende osa 1–2%. Kuidas te ise Eesti peaministrina hindate selle tegevuskava reaalset rakendumist ja kas võetud eesmärgile on liigutud lähemale? Kas see vahe Eesti innovaatiliste alustavate ettevõtete ja Euroopa, võib-olla ka Jaapani ja Ameerika ettevõtete arvus on vähenenud ja me liigume seatud eesmärgi poole?

Aitäh! Eesmärkide poole liigume kindlasti ja ilma selle programmita oleks me eesmärgi poole liikunud ilmselt märksa aeglasemalt. Kui võrrelda Eesti innovatsiooni olukorda teiste Euroopa Liidu liikmesriikide omaga, siis laias plaanis öeldes ei ole Eesti 14. koht Euroopa Liidus ju sugugi paha. Kui innovatsiooni liidriteks on nimetatud Taani, Rootsi, Soome ja Saksamaa, siis neile järgneb üks grupp riike, need on innovatsiooni liidrite järgijad, ja Eesti kuulub sellesse gruppi. Nii et see on Eesti jaoks küllalt hea positsioon. Me teame, et meie start-up'id on mitmesugustel konkurssidel olnud edukad, neid on pärjatud, aga loomulikult on meil selleks, et süsteem muutuks laiapõhjalisemaks, veel palju ära teha.

Laine Randjärv, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on kirjas teadusparkide infrastruktuuri toetamise plaan. Missugune on teie arvamus, kas teaduspargid peaksid oma teadustegevuses koostöös ettevõtlusega ise leidma vahendeid investeerimaks taristusse, või on siiski niisugune seisukoht, et Vabariigi Valitsus peaks teadusparkide laiendamist ja ehitamist finantsiliselt toetama?

Aitäh! Vabariigi Valitsus on teadusparkide arendamist-laiendamist juba toetanud ja küllap ta teeb seda ka tulevikus. Teadus- ja arendustegevuses peaks olema erakapitali ja avaliku sektori, tulu mittetaotleva sektori vahendite osakaal kaks ühele: kaks osa erasektorist ehk 2 eurot erasektorist ja 1 euro avalikust sektorist. See proportsioon peaks olema rakendatav ka teadusparkides. Ma ei arva, et teadusparkides tehtavat arendustööd peaks finantseerima ainult erakapital. Nagu me teame, nii see ei olegi. Meie teadusparkides on leidnud rakendust mitmed teadusideed. Loomulikult võiks rakendamise tempo, edukuse määr olla alati parem, kuid ma olen veendunud, et põhimõtteliselt me liigume õiges suunas.

Austatud peaminister, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh teile!

Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Mart Meri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Peaminister! Luban siin meie ühist aega kasutada säästlikult ja tahan sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel tähelepanu juhtida kolmele teemale ning teha ka ühe ettepaneku.
Esimene teema, mis puudutab kõige rohkem järgmist aastat, on küsimus teadusasutuste infrastruktuuri ehk taristu kuludest seoses elektrituru avamise ja elektrienergia hinna tõusuga. Viimastel aastatel on väga palju investeeritud teadusaparatuuri, ehitatud tänapäeva teadusnõuetele vastavaid hooneid. Need hooned ja see aparatuur võivad olla küll säästlikud, ent kokku võttes energiavajadus teatud valdkondades pigem kasvab. Mis uuel aastal juhtub? Elektri kallinemine hakkab väga tugevasti survestama suurema energiatarvidusega teadusasutuste eelarvet. Kulud kasvavad veerandi võrra või rohkemgi, Biomeedikumis lausa 38%, ent infrastruktuuri summad ei suurene, sest riigi eelarvestrateegia on kulud külmutanud vähemalt aastani 2015.
Elektrituru avanemine ja sellega kaasnev elektri kallinemine pole meid tabanud ootamatult. Mis on teadusasutuste alternatiivid? Hoida kallid seadmed töös, ent loobuda inimestest, või vastupidi, lülitada seadmed välja ja hoida inimesi tööl. Kuhu on jäänud strateegiline planeerimine? See on igal juhul riigi eelarvestrateegia küsimus ja selles eelarvestrateegias oleks pidanud paremini ette nägema elektrituru avanemisega kaasnevaid mõjusid.
Teiseks, Euroopa Liidu tõukefondide ja teadusrahastu mõju Eesti teaduse arengule on viimastel aegadel olnud märkimisväärne. Peatselt on algamas uus finantsperiood, aga me ei tea, milliseks kujuneb Euroopa Liidu eelarve, k.a teadusrahastu maht. Siin on vaja Eesti positsioone kindlustada. Me ei tohi muutuda, kuidas öelda, tõukefondide pantvangiks. Me sõltume toetustest, mis tulevad Euroopa Liidust, aga praegu me ei tea, kuidas Euroopa Liidu eelarve kujuneb. Nagu ka peaminister mainis, on olnud juttu, et teaduse eelarve Euroopa Liidus võib väheneda drastiliselt. Kuidas see mõjub Eesti teaduse n-ö kriitilisele ja strateegilisele massile, seegi on strateegilise planeerimise küsimus.
Kolmandaks. Aasta tagasi oli peaministri ettekande ajal üsna palju juttu teadlase karjäärimudelist, noore teadlase karjäärimudelist, sellest, kuidas andekad tudengid ja doktorandid jätkaksid oma tegevust teadusalal, ei vahetaks eriala, ei vahetaks valdkonda, ei läheks Eestist ära. Teadlase karjäärimudel on teema, millest ikka aeg-ajalt räägitakse. On olemas ka teatud tugistruktuurid, teatud mõtted selle mudeli rakendamiseks, aga ikkagi on see pigem mudel, mis kõlab meie juttudes, võib-olla ka dokumentides, aga mudel tuleb rakendada ka reaalsesse ellu. See on väga tõsine teema, kui me vaatame oma teadlasjärelkasvu, mis ei ole kuigi paljulubav.
Need on kolm teemat, mis ma siin praegu tahtsin välja tuua. Tehtav ettepanek puudutab just nimelt parlamenti. Praegu veel jõus olev teadus- ja arendustegevuse strateegia lõpeb järgmise aastaga ja just praegu oleks õige aeg kultuurikomisjoni ja miks mitte ka majanduskomisjoni koostöös alustada parlamentaarseid kuulamisi teaduspoliitika ja arendustegevuse teemal. Ning kui meil juba täpsemalt on ka teada, milliseks kujuneb Euroopa Liidu eelarve, siis võiks korraldada siin suures saalis riiklikult olulise küsimusena Eesti teaduse tuleviku arutelu. See oleks selline konkreetne ettepanek meile siin saalis. Aga loomulikult tahan ka avaldada lootust, et haridusministeerium teeb tõsist tööd uue strateegia väljatöötamisel. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja, Riigikogu esimehe Ene Ergma.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Austatud peaminister! Ma ausalt öeldes ei kavatsenud siia kõnepulti tulla, kuid kuulates teie ettekannet ja küsimusi, mis siit saalist esitati, otsustasin siiski tulla ja rääkida seda, mis mulle tundub kõige tähtsam. Mis puudutab Eesti majandust ja teadustöö tulemuste siirdamist majandusse, siis uskuge mind, ma olen oma erialalt fundamentaalteadlane ja mind huvitasid teaduse tegemise juures palju rohkem mustad augud ja neutrontähed kui see, kuidas neid teadmisi saab kasutada majanduses. Tänapäeval me teame juba väga hästi, et mustade aukude uurimise aparatuur on suurepärane aparatuur, mida saab kasutada näiteks ka südame uurimiseks.
Aga kui me nüüd hakkame rääkima sellest, mis on Eesti suurim probleem, siis minu meelest on Eesti suurim probleem ikka ja jälle, et Eesti noored – ja mitte ainult Eesti noored, vaid ka noored kogu Euroopas – valivad oma erialaks nn pehmed erialad. Me produtseerime sadu suhtekorraldajaid, suurel arvul juriste, sotsiaalteadlasi jne. Mul ei ole midagi nende erialade vastu ja ma arvan, et need peavad kindlasti olema, kuid minu meelest on proportsioonid paigast ära. Proportsioonid on nii tõsiselt paigast ära, et minu teada on isegi Tallinna Tehnikaülikooli kõige suurem teaduskond sotsiaalteaduskond. Aga meil on puudu just noori insenere, kõrgtehnoloogia spetsialiste, kes käivitaksid Eesti majanduses innovaatilise uue alguse. Väga tõsised ajakirjad, kus arutletakse, mis on tänapäeval tulevikuerialad, nimetavad tulevikuerialadeks neid, mis puudutavad tehnoloogiat. Nii et meil on ees suur töö selgitada meie toredatele noortele inimestele, et needki erialad annavad tulevikus leiba koos võiga.
Ja veel üks asi, mida on siin väga tihti küsitud: kui kiiresti jõuavad teadustulemused või üldse selle töö tulemused, mida me teeme, majandusse? Mulle väga meeldis, kui härra peaminister rääkis porgandiseemne külvamisest ja sügisel saagi koristamisest. Jah, porgandisaagi saab koristada ainult kolm kuud pärast seemne külvamist, kuid teaduse tegemise resultaadid jõuavad majandusliku väljundini tihti väga-väga pika aja pärast. Ma võin tuua ühe näite – andke andeks, ma räägin jällegi oma armastatud ratsust kosmosest. Kui me ei oleks 2006. aastal alustanud tegevust, et Eesti võiks saada Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks, vaevalt oleksid 2008. aastal Eesti toredad tudengid koos Mart Noormaga olnud nii julged, et oleksid alustanud tudengisatelliidi ehitamist. Mõelge: 2006 ja 2013! Loodame, et aprilli algul see satelliit tõesti saadetakse orbiidile.
Sama on ka teise projektiga. Myotoni arendamine algas väga kaua aega tagasi Tartu Ülikoolis – see oli möödunud sajandi 70. aastatel. Kui keegi vaatas tänavu "Pealtnägijat", siis nägi ta toredaid pilte, kuidas paraboollendudel seda aparaati katsetati. On võimalus, et Myoton pääseb ISS-i ehk rahvusvahelise satelliitjaama pardale, kus seda uuesti katsetatakse. Sellel aparaadil on kindlasti suur tulevik, kuna seda võib kasutada ka paljudes teistes kohtades. Tuleb lihtsalt aru saada, et tõepoolest, paljude praeguste teadusalgatuste tulemusi ei ole teadlased ise suutelised ette nägema.
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit!

Ma mäletan väga hästi, kuidas teoreetik Peter Higgs, kes 1960. aastatel selle kuulsa Higgsi bosoni välja mõtles, oli väga liigutatud, kui 50 aastat oli mööda läinud ja tal oli võimalus näha selle eksperimendi väljundit, mille ta 50 aastat tagasi noore mehena oli teinud. Ja selle resultaadi saamise nimel, uskuge mind, töötas sadu tuhandeid teadlasi ja insenere, sh ka eestlasi. Ja mul on väga hea meel, et Eesti füüsikud olid samas ruumis, kui Higgsi bosoni olemasolu kinnitati. Nii et meil on väga palju toredaid teadustulemusi.
Viimasena tahaksin märkida professor Ülo Niinemetsa teadustulemust, mis on leidnud tunnustust Euroopa ühe vingeima, European Research Councili grandi andmise näol. Selles liigas on tõesti kõrgetasemelised mängijad.
Meil on head teadlased, aga me peame edasi töötama selle nimel, et nende töö tulemused jõuaksid ka meie majandusse, ja ma olen veendunud, et see toimub. Olen täiesti nõus Mart Meriga, et me võiksime siin läbi viia tõsise arutelu, kuidas saab Riigikogu nende huvitavate probleemide lahendamisele paremini kaasa aidata. Aitäh!

Aitäh! Kutsun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja. Urmas Klaas, palun!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Austatud peaminister! Riigikogu esimees aktsenteeris väga õigesti tasakaalu erialade vahel. Loomulikult me oleme palju rääkinud sellest, et teadus on rahvusvahelistunud ja et mida rohkem on rahvusvahelist teadust, seda edukamad on ka Eesti teadlased. Aga, lugupeetud akadeemik Ergma, üha enam on ju meie teadusarengu puhul kõne all ka mõiste "interdistsiplinaarsus" ja mul on hea meel, et teil midagi ei ole ka pehmete erialade esindajate vastu.
Tahan teha ka Reformierakonna fraktsiooni nimel mõned rõhuasetused. Peaminister esindab ju loomulikult lisaks valitsusele ka oma erakonda ehk Reformierakonda, aga mõned mõtted siiski tema räägitule juurde.
Idamaa targale Konfutsiusele kuulub selline mõttetera, et sa võid joosta väga kiiresti, aga kui sa jooksed vales suunas, siis on sellest kasu asemel kahju. Ma julgen kinnitada, et me oleme teadus- ja arendustegevuse poliitika kujundamisel ja ellurakendamisel liikunud väga õiges suunas. Ja kui meil kõigil on une pealt meeles, et 2% meie SKT-st läheb kaitsevõime arendamisse, siis me võiksime täpselt samuti une pealt teada, et 3% läheb teadus- ja arendustegevusse. See on meie eesmärk ja selles suunas me peame kindlalt liikuma, kuna tegu on meie kaitsevõimega laiemas tähenduses ja seega väga vajaliku valdkonnaga. Seejuures on väga tähtis, et sellesse 3% panustaks nii avalik sektor kui erasektor.
Erasektoris on teadus- ja arendustegevuse, nende viljade maitsmise ja eelkõige just innovatsiooni rakendamise näol loomulikult keskne küsimus see, et doktorikraadiga inimesi jõuaks üha rohkem ettevõtetesse. Ma tahan siin rõhutada ettevõtlusõppe tähtsust. See on väga oluline, sellepärast et meie majandusstruktuur peaks olema selline, et seal oleks üha rohkem ettevõtteid, kus innovatsiooni rakendamine tooks kaasa kiire tootlikkuse kasvu. Loomulikult oleks meil siis ka palgatõusud ja muud sotsiaalhüved kiiremini käegakatsutavad. Just ettevõtlusõpe on see, mis suunab noori inimesi ettevõtlusega tegelema, aitab neil seda otsust teha ja üleüldse kujundab ühiskonnas laiemalt sellist mõttemalli, et ettevõtlik olla on õige ja hea.
Loomulikult käib sellega kaasas ka hariduse kolmas komponent ehk loovus. Me räägime väga tihti, kui tähtsad on teadmised, aga haridusel on ju kolm komponenti: teadmised, oskused ja loovus. Just nimelt sotsiaalsed oskused ja loovus on väga olulised komponendid, et teadus- ja arendustegevuse saavutused jõuaks reaalsesse ellu. Viimase vajadust me oleme siin täna korduvalt rõhutanud. Me oleme selle koosseisu töö alguses juba vastu võtnud ülikooliseaduse. Kõrgharidusreform käivitub 1. septembril 2013 uue süsteemi järgi immatrikuleeritavate tudengite puhul. Mida tõsist see reform peaks kaasa tooma? Millised alused on loodud ülikooliseaduses teatud vajaduste arvestamiseks, millest rääkis kaude siin ka Riigikogu esimees? Üks väga tähtis tegur on stipendiumid.
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit!

Stipendiume peaks nii avalik sektor kui ka ettevõtted rohkem võimaldama ja just nimelt nende kaudu suunama tulevasi tudengeid tegema valikuid nn kõvade erialade kasuks. Teadus- ja arendustegevusel ning innovatsiooni rakendamisel on väga palju eri aspekte, millest peaks rääkima, näiteks seosed üldhariduse, aga ka kutseharidusega. Meie menetluses on kutseõppeasutuse seaduse eelnõu ja ma väga loodan, et me töötame selle kallal nii, et innovatsiooni rakendamine kutsehariduse kaudu saaks Eestis kindlama aluse. Kindlasti on seejuures keskne küsimus praktika korraldamine.
Üks teema, mis kindlasti tuleval aastal jutuks tuleb, on kompetentsikeskuste rajamine ja arendamine üle Eesti, just eri paikades. Ma toon ühe näite. Peaminister mainis puiduklastrit, mille puhul ei ole võimalik luua nii suurt lisandväärtust kui näiteks farmaatsiatööstuses. Samas puiduklastri pinnal kompetentsikeskuse rajamine Võrumaa Kutsehariduskeskuse juurde annab Kagu-Eesti regioonile tugeva arengutõuke.
Siin on mängus palju momente ja ma olen veendunud, et me teadus- ja arendustegevuse kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ettevalmistamisel kõiki neid aspekte ka arvestame. Aga nii minu kui kogu Reformierakonna fraktsiooni jõulusoov on üleskutse hästi meeles pidada seda, et 3% SKT-st kulutab Eesti teadus- ja arendustegevusele. Töötame nii, loome arengutingimusi, et sellesse panustaksid nii avalik sektor kui ka ettevõtted! Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud peaminister! Me arutame täna teadus- ja arendustegevuse hetkeseisu ning tulevikku olukorras, kui lapsed ootavad jõulupeol Jõuluvana. Kõik kuulavad justkui tähelepanelikult lasteaiaõpetajate kõnet, aga tegelikult mõtlevad, kas varsti käib koputus. Eks siingi saalis ole mõtted paljudel jõuluootuses ja seegi kinnitab, et tegelikult peaksime teadus- ja arendustegevuse teema juurde 2013. aasta alguses tagasi tulema. Siis ehk on ööistungite meeleolud vaibunud ja me suudame seda teemat veidi pikemalt ja sisulisemalt tänasele lisaks veel arutada.
Kindlasti oli tänane peaministri ettekanne piisav ülevaade sellest, kuidas meie teadlased on olnud väga edukad Euroopa toetusraha taotlemisel. Nad on olnud konkurentsivõimelised ning tõepoolest ei ole siin mitte midagi häbeneda. Ning meie väikse riigi teadlased pole olnud mitte ainult projektide liikmeskonnas, vaid on olnud ka üsna mitmel korral ka juhtiv jõud, peamine aju.
Samal ajal peame ette vaatama kaugema perspektiiviga ja ka siin Riigikogus ei ole opositsioonile kuidagi kohane asjade üle mitte muretseda. Võib-olla veidi enam tahakski rõhutada neid teisi pooli selle eduloo kõrval.
Üks küsimus, mida täna liialt põgusalt sai puudutatud, puudutab valdkondi, mis ei ole Euroopas kuigi populaarsed ja mida Euroopa rahaga pole võib-olla üldse toetatud. Kõrgharidusreformi tulemusena on üsna palju kõrgharidusest minemas ingliskeelseks. On neid valdkondi, mis peavad jääma eestikeelseks ja mis peavad saama meilt ka Eesti-keskse teaduse jaoks tuge. On neid valdkondi, mis on ainult Eestis olemas ja jäävadki ainult Eestis olema. Kindlasti me peame siin üheskoos tunnistama, et nende valdkondade rahastamine ei ole piisav.
Kas ainult edulugu Euroopas on piisav, et meie 2012. aasta kokkuvõttes edukaks hinnata ja öelda, et meie teadus- ja arendustegevus oli igakülgselt tubli? Eks kindlasti on ka Riigikogu liikmed olnud vahetult ühenduses paljude sektoritega, kes ka tänase arutelu eel on välja toonud oma mured. Võib-olla kõige enam – seda ma täna ka juba rõhutasin – on jäänud tähelepanu alt kõrvale arendustegevuse pool. Eriti kui me vaatame neid raskusi, mida erasektor on kriisiaegadel läbi elanud, ja seda, kui vähe tegelikult erinevalt paljudest teistest Euroopa ettevõtetest on saanud riigi tuge meie need ettevõtted, kes tõepoolest panustavad rohkem arendustegevusse ja innovatsiooni. Ja see ei ole ainult riigi tugi rahalises mõttes, vaid mängus on väga palju teisi väga selgelt praktilisi küsimusi.
Kindlasti olete kursis kadalipuga, mis meie tehnoloogiaettevõtetel tuleb Kodakondsus- ja Migratsiooniametis läbida kolmandatest riikidest heade ja väga heade spetsialistide siia kutsumiseks. Kindlasti olete kokku puutunud probleemidega, et noor inimene, võib-olla väga andekas noor inimene kolmandast riigist on lõpetanud siin kõrgkooli ja samal päeval, kui ta saab oma lõpudiplomi, oleme me tungivalt soovitanud tal tema teadmised Eestist välja viia. Võib-olla oleks Riigikogul aeg tõsiselt arutada selle sihiga tehtavaid võimalikke erandeid, et toetada innovatsiooni- ja arendustegevust. Ja mis veelgi olulisem: vahest suudame üheskoos välja mõelda tõhusaid võtteid, et viia innovatsiooni- ja arendustegevus Tallinnast ja Tartust kaugemalegi, ka maale. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma tänan teid sisuka arutelu eest, rohkete küsimuste ja sisukate sõnavõttude eest! Tahaks aga ära õiendada ühe väärarusaama, mis siit kõnepuldist kõlas. Ei vasta tõele, et kavandatavas mitmeaastases eelarveraamistikus võiksid teadus- ja arendustegevuse ning hariduskulutused väheneda. Esialgsete kavade järgi, mille pakkus välja Euroopa Komisjon, oleksid teadus- ja arendustegevuse ning haridusinvesteeringud kasvanud järgmise seitsme aasta jooksul Euroopa Liidus minu mälu järgi umbes 39% võrreldes praegu kehtiva eelarvekavaga. Nüüd on oht selles, et seda väga suurt eelarvekulutuste kasvu tahetakse kärpida. Kuid ma võin olla kindel selles ja ka teie võite olla kindlad selles, et järgmisel finantsperioodil Euroopa Liidus teadus- ja arendustegevuse ning hariduskulutuste maht kasvab.
Nüüd elektriküsimused. Jah, kindlasti on energiavajadus erinevates teadusasutustes erinev. Tartu Ülikooli kogukuludest läheb elektrile 1%. Mõnes teises teadusasutuses on energia osatähtsus kulutustes suurem, kuid ma usun, et kõikide teadusasutuste ja ülikoolide eelarved on koostatud nii, et energiakulutused saavad ka kaetud.
Ma saan aru, et te olete juba jõululainel ning teadus- ja arendustegevus huvitab teid jälle sügavamalt pärast jõule. Tahaksin aga veel paar sõna öelda nn pehmete ja loodusteaduslike ning insenerierialade tasakaalu küsimuses. On tavaks soovida kogu aeg seda, et loodusteadlasi, loodusteaduslike erialade üliõpilasi ja doktorante võiks olla märksa rohkem, insenere võiks olla märksa rohkem, kui neid praegu on. Üldiselt aga on maailmas ammu tõestust leidnud see, et noored inimesed oskavad oma haridusevalikutes paremini tulevikuvajadusi ennustada kui kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid eri riikide haridusministeeriumides. Seega usaldagem ka meie oma noori inimesi nende valikutes! Uskugem, et nad oskavad tulevikku päris hästi ette näha! Kui meie tööstus ei ole sellisel tasemel, et vajaks massiliselt tipptasemel insenere, siis loomulikult noor inimene seda valikut ei tee. Ma olen lugupeetud Ene Ergmaga ühel nõul, ka mina soovitan noortel inimestel rohkem pöörata tähelepanu loodusteaduslikele ja insenerierialadele. Samas ma austan ka neid, kes eelistavad neid pehmemaid erialasid, ma pean väga lugu filoloogidest ja ajaloolastest.
Aitäh teile sisuka arutelu eest! Soovin teile rahulikke jõule ja et teil salmid ja laulud Jõuluvanale hästi välja tuleks!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased, suur tänu teile tehtud töö eest sel aastal! Ees on jõulupühad ja aastavahetus, soovin teile jõudu teie tegemistes, kuid ka ilusaid pühi ja aega olla oma lähedastega!

Palun, austatud Riigikogu esimees, ja Jõuluvana, sõna on teil!

Nii me siin, Ene, sinuga käime! Iga päev harjutasime ja käisime 30 km ja oleme nüüd kenasti siia jõudnud. Aitäh!
Tere, lugupeetud esimees! Nüüd on ta mujal juba ... Oi jah, küll on ikka hea meel teid näha! Vaatan kohe, kui palju on inimesed aastatega tarkust juurde võtnud. Marianne – nii hea meel näha! Vaata, küll sa oled palju reisinud, aga näe, jõulude ajal kodutee ikka kenasti kätte leidnud. Uusi inimesi on, näete. Teeme aplausi siin! (Aplaus.) Alles esimesed hetked, eks need ole päris sellised rasked. Ja näe, kaameramehed ka. Lehvitame neile ka! Teeme neile ka aplausi selle aasta väga tubli töö eest! Väga tubli töö! (Aplaus.)
Ja teie, head inimesed, teie olete ka kõvasti vaeva näinud, et teid oleks teinekord ikka huvitav jälgida. Suvel ma küll magan, aga mul televiisor teinekord ikka töötab, ja siis ma vaatan sealt, mis te teete. Suvel olid saalid tühjad ja mul oli ka hea meel, sellepärast et peabki olema ju. Ma ise ka magasin. Aga sügise poole hakkas tunduma, et te võtate oma tööd juba ikka päris hoolega. Vaatasin, et vahepeal keegi koju enam ei läinud. Nii tore oli kohe vaadata, inimesed on tööl. Ma teadsin, et magasite ka siin, ja kui ma nägin, et Kadri kinkis Andrusele padjad, siis ma teadsin, et läheb suuremaks magamiseks.
Aga siis läks hoopis töötegemiseks.
Aitäh selle ilusa saagi eest, mis te seekord olete teinud! Minu meelest on väga hea, et elektrituru avanemisega on nüüd kõik selge. Vaesemad inimesed saavad minna ja otse elektrijaamas oma pesu ära pesta ja muna praadida, ei pea pakettidega ennast vaevama.
Teine asi on erakondade rahastamine. Ma hakkasin ise ka mõtlema, et tegelikult on ju minu enda rahastamine ka päris segane. Kust need kingitused kõik tulevad? Kõik see saanisõit? Selle peale peab mõtlema ja iga inimene iseenda käest ka küsima, kuidas selle minu rahastamisega siis tegelikult lood on. See on hea, et me selle asja kenasti selgeks mõtleme. Tore, et te aitasite seda teha!
Vitsakimbu ma palusin siia jätta. Mul oli plaanis anda see ühele inimesele, aga nüüd teda ei ole. Ühe asja õiendan veel ära. Paljud inimesed arvavad, et Juku-Kalle ei ole inimene. Tegelikult ta ongi minu päkapikk. Aitäh talle selle blogimise töö eest! See oli mõeldud ju ainult meie omavaheliseks suhtluseks, aga kõik see imbus laiali ja läks natuke käest ära.
Mõtlesin, et äkki see on peaministri jäetud vesi, aga ei olnud. Maitsest aru saada! Kuid Jõulumehe kott on alati täidetud ja ma palun hea meelega iga fraktsiooni esindajal siia tulla. Kõigepealt ma tahaksin siin näha tublisid sotsiaaldemokraate. Ma vaatan, kas ma üldse leian selle üles. Leian küll. Mul on siin kink kodukootud kilekoti sees, ma pärast näitan ka. Kes sotsiaaldemokraatidest tuleb? Ohoh! Vaat kui hea! Võtan siit koti eest ära, astu siia. Sul on oma mikrofon olemas.

Mul on oma mikrofon jah!

Mis see siis on, on see siis Uus Testament? Ei ole?

Peaaegu. Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Jõuluvana! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatide luuletus Jõuluvanale on seekord natuke tõsine ja tegelikult ka religioosse taustaga. Eks jõulupüha ongi religioosne püha ja oma käsitluselt ja kontekstilt sobib see tänasesse päeva ikkagi väga hästi. Võtan siinjuures appi meie armsa poetessi Anna Haava, kes eelmise sajandi alguses kirjutas niimoodi. Kus ta nüüd kadus ...?

Eks ta raamatu sees peidus on.

Juba käes! Aga luuletus on selline:
"Astu alla rahva hulka,
õpetaja, karjane.
Et ei kasvaks kuristikud,
kaljud teie vahele.

Ainult käsud, õpetused,
ei need rahvast õndsaks tee,
kui ei saa sa sõbraks olla,
ega vennaks temale.

Astu välja kitsast ringist,
oma silmi seleta:
hoopis uue maa ja rahva
imestades leiad sa.

Kas sa tunned seda rahvast,
tema põue tuksumist,
tema rõõmu, tema muret,
vaimulendu, võitlemist?

Kui ei tunne, kui ei mõista
 – võõras rahvas, võõras keel –
kuidas tahad taeva poole
teda juhatada veel?!

Astu alla rahva hulka,
õpetaja, karjane.
Virus, Võrus, Idas, Läänes
igatsedes ootame."

Võib plaksutada küll. (Aplaus.)

Niimoodi kirjutas Anna Haava ja kõik need põhimõtted kehtivad tänapäevani.

See ta on! Mina annan siit kingitused üle ka. Ma natukene näitan teistele, et neil oleks kade. Siin on karvamüts ja siin sees on jääkuubikud. Need on Svenile, et nüüd, kui meil uus liiderpartei on, hoiaks tal pea külma: paneb selle endale pähe ja siin on jää sees. Seemneid ei ole, seemned tulevad natuke hiljem. Kuna iga peaminister – ma võib-olla ruttan oma jutuga natuke päevasündmusest ette – peab päevas palju suusatama, siis on talle suusad ja selline tore kollane liidrisärk on ka selga panna. Aga vaata, et sa kenasti üle annad. Jää sulab ära mingi paari aastaga, nii et siis on kõik korras. Niimoodi, selleks korraks siis kõik. (Aplaus.)
Tegelikult aga on mul headele lastele veel päris palju asju. Ma siin vaatan ... Ahah! Üks kõige suurem kingitus on ühele suurele fraktsioonile ehk Keskerakonna fraktsioonile. Ma arvasingi, et Peeter tuleb! Eelmisel aastal tahtis ta ka väga, aga siis läks, nagu läks.

Austatud juhataja! Lugupeetud Jõuluvana! Kallid kolleegid! Meie fraktsiooni nimel esinen siis mina. Meil ei ole võõraste luuletajate luuletusi, igaüks on pannud siia natuke oma mõtteid. Meie fraktsiooni luuletus, kusjuures kodukootud, kõlab nii:
"Paks ja armas Jõulutaat,
ümar nagu õllevaat,
meie erakonna nimel
ootan sinult jõuluimet!
Anna igaühele,
kes me saalis istume,
natukene rohkem mõistust,
rohkem sõprust, vähem võitlust!
Anna nii, et jagada
rahvale saaks üht-teist ka!
Kõige parem oleks raha,
rahvas seda tõesti tahab, (ma arvan, et Jõulutaat ka)
aga lisaks sellele
rõõmsaks igaüks meist tee!
Sotsidele soolist võrdsust,
reformi reiting päästa põrgust,
Isamaale Eesti Õhku,
demokraadid rohkem rõhku
saagu panna sellele,
et igaüks karjääri teeks!
Aga meie erakond,
bussiraja vennaskond,
võta ja vii koalitsiooni,
paranda me positsiooni!
Meil on mõtteid ja ideid,
meil on pealehakkamist,
lisaks voorust, vaateid-aateid,
parandamaks olemist."
Ma palun lisaaega!

Palun, kolm minutit!

"Lakke tõsta SKP,
põllumehed rikkaks tee,
Läänemerre rohkem räime,
väljamaal ei tööl siis käi me.
Tõesti, peata väljaränne,
küllap me siis oma õnne
ise üles otsime ja pärandame lastele
Maarjamaal siin igas külas,
igas linnas, majas, talus
– vahet pole, kes neis elab –
Jõulutaat, vaat seda palun!"
(Aplaus.)

Väga ilus! Näe, kui ikka mitu inimest asja teeb, siis saab asja ka. Ma näitan teistele, et neil oleks jälle kade. Siin sees on kõigepealt selline pott, kuhu saab mett panna, siis on mul siin 101 vutimuna ja munakell vaheaegade võtmiseks. Siin saab kümme minutit täis kenasti ja kui nüüd järgmisel aastal vaheaegade võtmiseks läheb, et ei läheks see aeg iga kord raisku, saab keskfraktsioon selle ajaga igale Riigikogu liikmele ühe vutimuna keeta. Hea tervislik ja kasulik ning nõnda läheb see aeg asja ette.
Siin on ka väike priimus. Selle peal saab vett keeta ja siis saab ka aru, kus kohas seda täpselt teha võib, kas paremal või vasakul küljel. Nii et jõudu ja õnnestumisi! Oot, palun üks 10-sekundine vaheaeg! (Naer.)
Nii, palun! (Aplaus.) Aeg läheb toredasti, mul on hea meel kutsuda siia toredad aknaalused istujad. Teie esindaja ka äkki tuleb? Teeme niimoodi, et nood fraktsioonitud õnnetud ehk ...

Nad tulevad kõik.

Nad tulevad kõik? Mina nägin ühes pikas unenäos ükskord sellist pilti, et kõik Riigikogu liikmed olid seal akna all. Võib-olla oleks sellised arengud üksiti head ja kasulikud. Aga siin nad on, meie väga oluline tasakaalustav jõud! Ja ettevalmistatud kava, ma näen kohe ära. Pikem laul?

Väega austet Jõuluvana! Meid om tillokõnõ pardikõnõ siiä korjonu Riigikoguhe. Mineva aastaga meid üldse olesse. Timahavva on meid viiekeisi, tuu, mis toose tuleva aasta, tuud viil kaeme, tuud tiiäi kiäki viil. Me siin pointmõ ükstõistõga, a kaeme, mis tulevik meile toose, a täämbätsest me oleme arotanu ütte salmi ka. Tuu sääne uuvenduslik salm (kooris):
"Jõuluvana kullapai,
kingi meile suhkrusai.
Meie ühendus on pisi,
riigipirukat ei küsi."
(Aplaus.)

Ja lisaaega ka ei soovi.

Ja lisaaega ka ei soovi? Tegelikult ei ole teil seda aega vaja jah! Mul on siin teile hästi ilusat värvilist lõnga ja vardad. Teil on Riigikogus nii palju teha, et kudumiseks jääb kindlasti aega, kuigi ma tean, et see on rohkem Liisa eriala. Palun-palun! Ilusat aastalõppu teile!

Hea Jõuluvana, üks repliik minu poolt. Kui kõik lähevad akna alla, siis on Eesti demokraatia täiuslik!

Pult räägib ise?! (Naer.) Las ta siis olla! Mis mul siin on veel jäänud? On jäänud IRL. Sellel toredal ühendusel on hästi palju liikmeid ja on ka lausa üks julge inimene, kes tuleb Jõuluvana juurde. Ta on minu juures alati käinud. Tere!

Tere! Meil on salm. Me näppasime seda tehes natuke Leelo Tungla käest ja Jõuluvanal ma soovitan ka mõelda intellektuaalse omandi varguse peale. Rahaasjadele sa juba mõtlesid, aga mõtle sellele, kui punase mantli selga paned, kuidas on intellektuaalse omandi vargusega.

Ma tunnen, et mul hakkab müts peas vaikselt põlema.

Aga salm on selline:
"Kuskil põhjapõdrad käivad, säraküünlad sarvedel,
tähed kõlisevat näivad või ehk laulab aisakell.
Ei, see kell on Ene laual, saali kutsub kõiki meid.
Öö on läbi, hommik koidab – ei, see pole riigi reiv!
Tudengitel priipääs taskus, vanaemal lisapenss,
õpetajal, päästjal, arstil pisut suurem palgašanss.
Aga selge, seda vähe, ootused on suuremad –
kolmekordselt kõike kohe või siis hindu pisemaks.
Raha juurde me ei trüki, aga kolmekordselt saab
võtta pausi enne otsust, mis meil kingituseks saab."
Ja, lugupeetud juhataja, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt palun vaheaega kolm korda kümme sekundit!

Õige, kolm korda 10 sekundit. Palun vaikust!
V a h e a e g

Ah, täna vahest läheb kiiremini, vaheaeg ongi läbi!

Jah, igaüks sai natuke mõtelda. Tahate kingitust? Jah, ikka! Mul on teile mõeldud, tegelikult peamiselt Juhani jaoks, palju erinevaid patareisid. Sellepärast et eks ta peab kogu aeg sellest elektriturust ja elektrijaamadest rääkima. Tavaliselt läheb see teema nii keeruliseks, aga kingid inimesele peotäie patareisid, ütled, näed, võta patareid!, ja selle üle on inimesel nii hea meel, et tal lähebki see küsimus meelest ära. Siin on hästi palju patareisid, hästi palju kohe! (Aplaus.)
Kui mu mälu mind ei peta, siis on Eestis üks tore fraktsioon veel: Reformierakonna oma. Nii, ongi olemas! Kollane kiiver juba paistab! Kas Marko tuleb või keegi teine? Kas Laine läheb hoopis uksest välja? Ei, tuleb siia.

Rääkiv mikrofon saab natukeseks ajaks uue rolli. Austatud Jõuluvana! Väga austatud Riigikogu esimees! Head riigikogulased, head kolleegid! Külalised! Eesti Reformierakonnal on esitada üks uus eelnõu, me oleme töised. Ma palun kõnepulti Imre Sooääre ja ole hea, Jõuluvana, kas sa võtaksid istet siia minu kõrvale või sa soovid valitsuse looži?

Ma võtan praegu esiotsa platsi ikka sinu kõrvale.

Austatud Jõuluvana! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni nimel tahan üle anda käesoleva aasta kõige viimase eelnõu. Teen ettepaneku see eelnõu siin kohe kiirkorras ka ära menetleda, mis me ikka aega raiskame, saame asjad kiiremini tehtud. Kõik käib nii, nagu peab olema! Aitäh, aga ma juhataksin selle eelnõu sisse Paul-Eerik Rummo sõnadega:
"Oli tuisk ja olid tormid,
muutusid kõik elunormid.
Tuli majanduse langus,
kõik, mis õilmitses, see hangus.
Aga ükski asi ei jää igavesti samaks,
mis ei tapa, see teeb tugevamaks.
Pärast tardumist ja torme
alustame taas reforme,
teeme riigis korrektiive,
tõusku tuju, palk ja iive!"
Ja nüüd siis eelnõu juurde. See eelnõu on teil kõigil juba virkade virgatsite poolt sahtlisse pandud. Olge head, võtke eelnõu sahtlist välja, läheksime kohe selle menetluse juurde. Nimelt, Reformierakond analüüsis, kuidas rahva kõikuma löönud usaldust poliitikute suhtes tagasi võita, ja me otsustasime alustada iseendist, siitsamast Riigikogust. Me alustame Riigikogu reformimist.
Kõige suuremaks kitsaskohaks on osutunud Riigikogus üks vana katkine grammofon, millelt tulev signaal siin ööd ja päevad undab. Suursaadikud on küsinud, mis teil siin undab. Televaatajad, kes jälgisid pingsalt Tallinna Televisiooni kaudu Riigikogu ööistungeid ööd ja päevad läbi, ärkasid iga kümne minuti tagant üles ja kurtsid, et nad ei saa magada, mingi asi tuututab teil. Mida te tuututate seal Riigikogus?!
Me leidsime selle vana katkise grammofoni üles ja tuli välja, et see on seesama istungisaali kutsuv signaal, mis siin tuututab. Ja me otsustasime alustada selle reformimisest. Meie pakume välja uue signaali. Me loodame, et te kõik toetate seda eelnõu. See on väga hea eelnõu! See ei ole valitsusest tulnud eelnõu ega vaja ka valitsuse kooskõlastust. Seepärast me menetleksime selle kohe hääletuse teel siin saalis ära.
See on üks viis, mis hakkab üsna pea kõlama. Kui te olete seda natukene kuulanud, siis võite vabalt hakata kaasa laulma. Eelnõu kohta on tulnud ka üks muudatusettepanek. Sotsiaaldemokraatide Erakonna fraktsioon pakub, et kolmanda salmi kordus oleks: "Aisakell, aisakell, kingul, orus, mäel. Aisakella helinal meil on jõulud jälle käes." Vastavalt uuele kodukorrale see muudatusettepanek hääletusele ei kuulu, see läheb automaatselt sisse. Aitäh, sotsiaaldemokraadid!
Nüüd läheksime siis eelnõu lõpphääletuse juurde.

Hea ettekandja, suur tänu! Teile on laekunud hulgaliselt küsimusi. Ma koosoleku juhatajana võtan siiski praegu vastu ühe otsuse, sest istungi aeg hakkab läbi saama. Ma luban esitada ainult ühe protseduurilise küsimuse. Aivar Riisalu, kes oli esimene, palun! Palun andke mikrofon Aivar Riisalule!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma saan aru küll, et Reformierakonna fraktsioonis on hästi palju noori poisse ja tüdrukuid tulnud Riigikokku tööle. See on kõik tänu sellele, et Andrus Ansip on nad siia oma isikliku karismaga vedanud. Kas see siis tähendab nüüd seda, et me hakkame meie seadusandluse pühamus kasutama signatuurina mitte ajalooliselt välja kujunenud jo-bemolli, vabandust, si-bemolli, vaid võtame kasutusele mingisuguse lastelaulu, et lastel oleks tööl toredam olla? Kas see tähendab seda? Kas sellist Eestit me tahtsime?

Härra Gräzin, kõigepealt ma vastan esimesele protseduurilisele küsimusele. Aivar Riisalu, väga hea küsimus! Kuna lapse suust kuuled tegelikult tõde, siis kõik need laulud, mida lapsed laulavad, ongi kõige õigemad. Palun, Igor Gräzin, ja see on tõesti viimane küsimus! Rohkem ma sõna ei anna.

Too ei olnud protseduuriline küsimus, mina nüüd esitan selle. Ühesõnaga, kas muusikast räägivad need, kes sellest midagi aru saavad, või kõik nende mehed?

Muusika heliseb iga inimese hinges ja ma loodan, et te kõik näitate seda ka välja. Aga nüüd, head inimesed, me valmistume hääletusprotseduuriks, et vastu võtta uus seadus. (Kõlab signatuurina fragment "Aisakellast".)

Ja nüüd kõik koos! (Kõlab laul "Aisakell".)

Olen rahul! Tore küll! Aga ma annan teile ka need kingitused üle, mis mul plaanis olid. Kuna te saate ikka vastu pead, siis selle asja ma annan teile ka. See on Maaja Kallasti "Käitumise käsiraamat". (Aplaus.) Ja Imrele kah, sellega saab kenasti vaadata toetusprotsenti. (Naer.) Ilusat! Kõike ilusat! (Aplaus.)
Eks neid hetki, kui me saame koos olla, on ju vähe antud, aga iga aasta natukene neid on. Ja kõik need hetked on ju päris hinnatud. Nüüd saate korra käia puhkamas, järgmisel aastal inimesed vaatavad ikka samamoodi teie poole ja otsivad oma hädadele leevendust. Protseduurilisi küsimusi oli täna palju, ma olen vana mees, pean ise ka nüüd protseduuridele minema. Selles väga küsimust nagu ei ole.
Võib-olla lõpetuseks nii palju, et ma näen: üks asi on teil hästi õnnestunud küll. Mõnikord oskate te jätta inimestele sellise mulje, et te olete üksteise peale väga vihased. Aga tegelikult olete üks tore ja rõõmus perekond. Võib-olla näitate järgmisel aastal seda teist, varjatud palet ka rohkem. Üks asi, mis alati õnne toob – vanad eestlased tegid nõnda, võib-olla see komme levib nüüd ka kaugemale –, on see, et paneme igaüks käe oma taskusse, võtame sealt midagi ja paneme naabri taskusse. (Naer.) Ja siis õhtul vaatame, mis see oli. Mõnel ehk ei ole midagi – eks niimoodi see elu ongi.
No niimoodi, Ene, läheme jalutame jälle! Edu ja õnne ja edukat uut aastat teile! (Aplaus.)

Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 12.10.