Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 12. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile seoses võimaliku korruptsiooniteoga. Jutustan lühidalt, milles asi on. Tänavu 28. juunil otsustas Narva Linnavolikogu alates 2. juulist muuta Narva ametiasutuste struktuuri, sellest kõrvaldati kommunaalmajanduse osakond. Ette teades, milliseid muudatusi linnavolikogu kavandab, vabastas linnavara- ja majandusameti direktori kohusetäitja Tamara Luigas 25. juunil senise kommunaalmajanduse osakonna juhataja kohusetäitja ametist ning vormistas 27. juunil ehk päev enne volikogu istungit tööle oma ... no lihtsalt vormistas tööle härra Riho Sillari, kes hakkas selles ametis töötama 2. juulist. See lõbu läks linnale maksma 9500 eurot.
Linnavalitsuse kantselei esitas Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo ida talitusele avalduse uurida seda tegu, mis tõi linnale 9500 eurot kahju, ja avada vastav kriminaalasi. Kantselei sai eitava vastuse. Sellega seoses tahan ma esitada härra siseministrile paar küsimust. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Nüüd lähen teadete juurde. Kolmapäeval, 19. detsembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Head kolleegid, teeme palun kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 76 rahvasaadikut, puudub 25.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esiteks, majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 338 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon otsustas 11. detsembril algatada Eesti Arengufondi nõukogu koosseisu muutmiseks otsuse eelnõu seoses sellega, et arengufondi nõukogu liikme Urmas Reinsalu Riigikogu liikme volitused on peatunud ja Riigikogu liikmete hulgast tuleb valida uus nõukogu liige. Esitati kaks kandidaati: Mart Laar ja Jüri Ratas, kellest esimene sai 6 poolthäält ja teine 4 poolthäält. Oma 13. detsembri istungil tegime rea menetluslikke otsuseid. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Kas ettekandjale on küsimusi? Igaks juhuks tuletan meelde, et niisuguse otsuse eelnõu arutelul on ettekandjale võimalik esitada üks suuline küsimus. Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud majanduskomisjoni esimees! Eesti Arengufond ja selle nõukogu peaks hoidma ühendust Riigikoguga. Mis te arvate: kas ei oleks normaalne, et seal oleks esindatud ka see Riigikogu osa, kes valitsuskoalitsiooni ei kuulu?

Arengufond on Riigikogu mõttekoda ja ma leian, et seal võiks olla nii opositsiooni kui koalitsiooni esindajad. Meil on plaanis arengufondi seadust arutama hakata ja miks mitte see põhimõte seadusse kirja panna. Igal juhul võib seda arutada.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Hea ettekandja! Kes praegu on seal komisjonis opositsiooni esindaja?

Kas te peate silmas nõukogu? Nõukogus ei ole praegu opositsiooni esindajat.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Hea ettekandja! Kunagi oli Eesti Arengufondil olemas päris korralik kapital, et arendada ja rahastada mitmesuguseid projekte. Peale Telekomi võõrandamist jäi Eesti Arengufond sisuliselt ilma kapitalita. Milline on olukord praegu? Kui suuri ressursse saab fond kasutada, et Eesti arengusse panustada?

See ei puutu küll kuidagi sellesse otsuse eelnõusse.

Suur tänu! Kas on veel asjasse puutuvaid küsimusi? Igal Riigikogu liikmel on selle teema arutelul võimalik esitada üks küsimus. Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Kaja Kallas! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Aivar Riisalu Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Pulti tulema ajendas mind eelkõige praegu kõlanud komisjonipoolse ettekandja vastus mulle, et rahastus ei puutu asjasse. Tundub, et Eestis ei puutu varsti enam mitte midagi asjasse. Tahaksin teile täna rääkida natuke teerullist. Vaadake, ajalooliselt on teerull valdavalt olnud selline kollane, hästi nähtav masin, mida on kasutatud olukordades, kus on midagi vaja litsuda siledaks, et seal oleks hea liikuda. Teerullil on üks miinus: sellega on jube keeruline sõita mäkke. Aga kõige hullem on lugu siis, kui teerull hakkab mäest alla veerema. Asi on selles, et kuna teerulli liikumiskiirus on programmeeritud suhteliselt aeglane – seda saab käigukasti abil ja diferentsiaalidega reguleerida –, siis sellel masinal puuduvad pidurid. Ma väidan teile, et kui keegi sõidab teerulliga mäest alla, siis valdavalt raudrulle kasutav teerull ei ole võimeline peatuma.
Ja vaat sinna me oleme tänaseks välja jõudnud, et Eesti Arengufond kui Riigikogu mõttekoda on tegelikult naljanumber. Naljanumber sellepärast, et mõni aeg tagasi Eesti Arengufondi juhatusse valitud inimese ainus sõnum Riigikogule oli see, et tulge mind ikka palun kuulama. Ta isegi ei teadnud, et me käime siin saalis ilma tema kutseta ka muuseas aeg-ajalt kohal. Ja täna mul on erakordselt hea meel näha siin peaaegu ligi sadat inimest, kes arvavad, et nad teavad, miks nad siia tulnud on. Selle tõttu ma küsingi: kas tõesti praegusi reitinguid aluseks võttes rohkem kui poole ühiskonna arvamust esindavat opositsiooni ei ole selle organisatsiooni juhtorganis absoluutselt vaja? Meil oleks tõsine aeg hakata järele mõtlema, milliseid nõukogusid me produtseerime. Minu meelest on ämbrikolinat mitme riigifirma nõukogu otsustamatuse tõttu meil viimasel ajal kuulda nii palju, et kõrvad on suisa lukus, hakka või kõrvatroppidega tööl käima.
Loomulikult, täna Eesti Arengufondi nõukogusse nimetatav Mart Laar on väga lugupeetud inimene. Minu arvates on ta üks kogenumaid Riigikogu liikmeid ja igati vääriline kandidaat sellele kohale. Küsimus ei ole tema isikus, küsimus on põhimõtetes.
Kallis koalitsioon! Hakake aru saama, et teerulliga mäest alla sõita ei ole väga mõistlik! Ükskord võib juhtuda nii, et see teerull läheb kraavi, ja siis te imestate ega saa aru, miks nii juhtus. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli otsuse eelnõu otsusena vastu võtta. Me valmistume lõpphääletuseks.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 338. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid ei ole. Otsuse eelnõu on otsusena vastu võetud.

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 293 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas eelnõu 293 "Jäätmeseaduse muutmise seadus" oma 10. detsembri koosolekul. Kohal olid kõik komisjoni liikmed ja Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Malle Piirsoo, kes selgitas neid muudatusettepanekuid, mis Keskkonnaministeerium oli täiendavalt teinud. Tegemist on nelja muudatusettepanekuga, kõik väga tehnilist laadi. Kui millelgi peatuda, siis muudatusettepanekul nr 3, mis on natuke sisulisem ja ütleb seda, et eelnõu võiks täiendada uue punktiga, mis puudutab jäätmeseaduse § 29. Selle lõiget 4 täiendatakse punktiga 19. Jutt on sellest, et käitlusnõuete loetelusse, mis on üsna pikk – praegu 18 punkti –, lisatakse 19. punkt, mis puudutab vanaõli. Ka viimase käitlemist on keskkonnaministril võimalik reguleerida oma määrusega.
Komisjon toetas esitatud muudatusettepanekuid ühehäälselt. Ühelegi muudatusettepanekule keegi vastu ei olnud. Sellest tulenevalt tegi komisjon oma menetluslikud otsused. Otsustasime ühel häälel teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine Riigikogu istungi päevakorda teisipäeval, 18. detsembril, teha täiskogule ettepanek eelnõu 293 teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmas lugemine täiskogu istungi päevakorda neljapäeval, 20. detsembril. Ka sellega olid komisjoni liikmed kõik ühel häälel nõus. Samuti teeme Riigikogu täiskogule ettepaneku panna seaduseelnõu lõpphääletusele sellelsamal 20. kuupäeval. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka mõned küsimused. Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud ettekandja! Komisjonis oli teil kindlasti laiemalt juttu, kui te täna siin lühikeses ülevaates tutvustasite. Kui mugavaks on inimestele tehtud nende ohtlike jäätmete sorteerimine ja kas neid ohtlikke jäätmeid, mis jõuavad inimeste tavalistesse prügikastidesse, sorteerivad kõik prügiveofirmad kõikides piirkondades? Kas see on linnalegend, et tegelikult jõuab kogu prügi välja ühte kohta, või on sel tõepõhi all?

Tuleb tegelikult tunnistada, et mingit väga laia arutelu jäätmekäitluse valdkonna üle tervikuna sellel komisjoni koosolekul seda seaduseelnõu käsitledes komisjonis ei olnud. Aga mis puutub ohtlike jäätmete käitlemisse, siis see on aasta-aastalt läinud paremaks. Inimeste teadlikkus on tõusnud ja see võrgustik, kuhu on võimalik ohtlikke jäätmeid ära anda, on Eestis valdavalt välja kujundatud. Nimetatud teema puhul ongi võtmeküsimus inimeste teadlikkus ja eks selle tõstmise nimel tuleb pidevalt tööd teha.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Hea esineja! Siin on kirjas elektri- ja elektroonikaseadmete importijate kohustused – neid on siin terve rida. Võib-olla te võtate inimlikus keeles lühidalt kokku – esiteks, teiseks, kolmandaks –, milles need kohustused seisnevad?

Mis puutub teatud ebamugavuste tekitamisse elektri- ja elektroonikaseadmete importijatele, siis nagu me võime päris seletuskirja algusest lugeda, siin on teatud lisakohustused just valdavalt meditsiinisektori elektroonika- ja elektriseadmete importijatele. Paljud kohustused ja regulatsioonid, mis tulenevad sellest seadusest, on ju ka varem kehtinud. Uued kohustused on tegelikult ühekordsed ja puudutavad selle seaduse rakendamise alguses vajalikke tegevusi. Midagi väga uut seadusmuudatused selles valdkonnas kaasa ei too.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud ettekandja! Eelnõu seletuskirjas on juttu probleemtoodete kasutajate teavitamisest, millised on nende toodete kasutamisest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalused. See kohustus on pandud tootjatele ja tootjate ühendustele. Kas see eelnõu paneb neile lisakohustusi teabekampaaniate korraldamise osas ja kas on tehtud analüüs, kui palju see neile maksma läheb?

Mis puutub kampaaniate korraldamisse, siis tõepoolest selline kohustus on importijatele pandud. Loomulikult toob see kaasa ka mingisuguseid kulutusi. Kui suured need kulutused on, sõltub sellest, millisel kujul kampaaniad läbi viia. Konkreetseid arve mul teile öelda ei ole, aga eks ohtlike jäätmete käitlemisega ongi lugu nii, et ettevõtjad, kes selles valdkonnas tegutsevad, peavad selle vastutusega arvestama. Nad teavad, et see nõuab elanikkonna teavitamist, ja need kulutused peaks olema nende äriplaanidesse sisse kirjutatud.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Hea ettekandja! Inimesed ei tea tihtipeale, kuhu võiks ära anda vanu akusid ja patareisid. Tallinna linnaosad korraldavad igal kevadel suuri korrastuskampaaniaid. Ma olen ise Haaberstis näinud, kuidas põõsaalused on täis tassitud igasugust prahti, sh küllalt palju autoakusid. Niipalju kui ma tean, on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2016 nii kaugele, et kokku kogutakse 45% vanadest patareidest ja akudest. Kas on teada, mis see protsent võiks Eestis praegu olla? Kui palju vanadest akudest ja patareidest kokku kogutakse?

Viimased täpsemad andmed saab kindlasti ministeeriumist järele küsida. Ütlen nii palju, et see näitaja on aasta-aastalt paranenud. Mis puutub tavaliste vanade patareide äraandmisse, siis see on ju muudetud väga lihtsaks. Nii nagu seadus nõuab, peab kõikides kohtades, kus müüakse uusi patareisid, ka vanu vastu võtma. Nii et kui te lähete poodi uut ostma, siis samas kohas saate vana ära anda. Tegelikult ei ole mingit probleemi. Akupatareid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumise punkti. Ka need punktid on igas omavalitsuses olemas ja väga tore, kui omavalitsused teevad teavituskampaaniaid, kuhu ja mis tingimustel on võimalik ohtlikke jäätmeid ära anda. Ma ütlen veel kord: küsimus on tegelikult teavitamises.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks lõige, millega sätestati, et juhul, kui turustaja müüb probleemtooteregistris registreerimata tootja poolt turule lastud tooteid, rakendatakse talle tootjakohustusi. Säte tühistatakse, kuna Euroopa Komisjon leiab, et Eesti piirab sellega Euroopa siseturu toimimist, sest on seadnud rangemad nõuded, kui on teistes liikmesriikides. Kas ei ole taas tegemist näitega selle kohta, et Eesti ametnikud pingutavad Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisel üle?

Jah, on küll tegemist niisuguse näitega. Aga ütleme siiski, et nad ei ole seda teinud mingil halval või kuritegelikul eesmärgil – eesmärk on olnud hoida meie keskkonna puhtust. Eesmärk on olnud õilis. Kui selle vindi keeramisega on natuke hoogu sattutud, siis nüüd keeratakse seda kruvi jälle natuke tagasi. Aga kes teab, millal see jälle pingumale keeratakse. Seda me saame ka ilmselt veel näha.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Hea ettekandja! Mina küsin jäätmeseaduse § 25 kohta. Seda täiendatakse eelnõu kohaselt uue lõikega 3¹, millega täpsustatakse lauseosa "vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja". Seletuskirjast saab lugeda, et sinna alla lähevad näiteks patareidega töötavad mängukarud, mis on järelikult selle seaduse kohaselt probleemtooted. Ma usun, et paljusid lapsevanemaid huvitab, kuidas oleks tulevikus korrektne katkist mängukaru jäätmeseaduse kohaselt käidelda.

Ega selles midagi keerulisemat ei ole kui kõigi nende teiste seadmete puhul. Need tuleb viia sinna, kuhu ette nähtud, kui nende kasutamisaeg on läbi saanud, kui lapsed on suureks kasvanud, kui mängukaru enam tarvis ei ole ja kodus teda enam hoida ei taha. Siis tuleb ta viia sinna, kuhu ette nähtud.

Aitäh! Palun, Vladimir Velman!

Hea ettekandja! Mul on küsimus seaduse § 26¹¹ kohta, mille pealkiri on "Volitatud esindaja kohustused". Siin on kirjas: "Volitatud esindaja käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 26¹⁴ tähenduses on isik, kes on saanud valmistajalt kirjaliku volituse tegutseda valmistaja nimel kindlaksmääratud ülesannetega." Kas need kindlaksmääratud ülesanded kehtestab iga valmistaja ise või on selle kohta mingid üldreeglid?

Niipalju kui mina tean, loomulikult tegutsevad volitatud esindajad seadusandlikul alusel ja valdavas osas põhineb nendele volituste andmine üldreeglitel.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Eelnõu kohaselt antakse Tarbijakaitseametile kohtuvälise menetleja õigused, et amet saaks kontrollida teabe esitamist ja teabekampaaniate korraldamist. Kuidas mõjutab see Tarbijakaitseameti töökoormust ja kui palju lisaraha on vaja, et nende täiendavate funktsioonide täitmine kinni maksa?

Seletuskirja lõpus, kus räägitakse seaduse mõjudest, on öeldud, et jäätmeseaduse muudatused lisakulutusi riigieelarvele kaasa ei too, küll aga toovad need inspektoritele kaasa teatud koormuse kasvu.

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Te kindlasti andestate nendele, kes ei ole teie komisjoni liikmed, kui nad küsivad ka natuke laiemaid küsimusi. Te olete olnud pikalt omavalitsuses ja suhelnud inimestega kohapeal, nii et olete kindlasti kursis, et säästupirnid on üldiselt üsna suurt pahameelt põhjustanud. Need on meil ohtlikud jäätmed, sest nad sisaldavad gaasi, mis on tavakäitlemise korral loodusele ohtlik. Kuidas te komisjoni esimehena ennustate, mis nende tulevik on? Tegu on ohtlike jäätmetega, aga samal ajal kehtib nõue, et tavaliste hõõglampide asemel oleks müügil ainult säästulambid?

Ma sain nüüd selle küsimusega paguneid juurde – komisjoni esimees ma kahjuks praegu ei ole, küll aga olen keskkonnakomisjoni liige. Mis puutub säästupirnidesse, siis see on väga kiirelt arenev valdkond ja praeguseks saavutatud tehniline tase ületatakse kindlasti peagi. Ka hinnad langevad ilmselt üsna kiiresti, arvestades seda, et säästupirnide tootmine muutub väga massiliseks. Usun seda, et juba mõne aasta pärast me enam ei räägi säästupirnidest, mis sisaldavad elavhõbedat ja on loodusele ohtlikud. Tulevad uued, palju keskkonnasõbralikumad tehnoloogiad ja palju paremad säästupirnid.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Lihtsalt täpsustav küsimus hea kolleegi Mailis Repsi küsimusest lähtuvalt: kas tõepoolest ei ole siis muid säästulampe? Minu teada on LED-lambid, mis elavhõbedat ei sisalda, ja muidki tehnoloogiaid veel. Kas tõesti on meil säästulampide osas ainult üks variant?

Nagu ma juba ütlesin, see valdkond areneb väga kiiresti. Just nimelt LED-lampide areng annab lootust, et me õige pea praegustest keskkonnaohtlikest säästupirnidest lahti saame.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Jaanus Tamkivi! Läheme läbirääkimiste juurde. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame nüüd läbi muudatusettepanekud, neid on tehtud viis. Muudatusettepanek nr 1 keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon – arvestada täielikult; muudatusettepanek nr 2, muudatusettepanekud nr 3, nr 4 ja nr 5. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Seaduseelnõu 293 teine lugemine on lõppenud.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendunud. Soovin kõigile tegusat päeva jätku! Kohtumiseni!

Istungi lõpp kell 10.28.