Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõnealune seaduseelnõu, koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kätkeb endas mitmesugust praaki. Kõigepealt see, et kui valitsusliit võttis poolteist aastat tagasi vastu koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, siis anti lubadus, et valitsus kompenseerib sellega omavalitsustelt ära võetud tulubaasi riigieelarves. Tegelikult on lood nii, et kui kogu maamaksu ärajäämise tõttu kaotatav raha soovitaks omavalitsustele kompenseerida, siis ei tõstetaks selle seadusega omavalitsustele minevat tulumaksu osa 11,57%-le, vaid 11,61%-le. Ja ka siis jääks üle Eesti omavalitsusi, kes ikkagi enam kaotavad, kui tulumaksu osast tagasi saavad, aga üldiselt jääks omavalitsustelt näppamata 14 678 eurot, mida praegusel juhul tehakse, kui üksikisiku tulumaksu osa tõstetakse vaid 11,57%-le. Tõsi, võib ju öelda, et omavalitsuste jaoks on 14 678 eurot ehk vanas rahas üle 229 000 Eesti krooni peenraha, ja nagu peaminister ütleb, sentide pärast ei maksa muretseda. Samas, kui me vaatame seda, kuidas Riigikogu koalitsioonisaadikud on omavalitsustele andnud 3000 euro kaupa nn katuseraha, siis ei saa öelda, et 14 678 eurot oleks omavalitsustele mittevajalik summa. Tegelikult on lugu ikkagi nii, et selle seadusega ei kaeta täies mahus omavalitsustelt ära võetud maamaksuraha.
Praak selles eelnõus on ka see, et jutt on koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seadusest. Seda pealkirja lugedes on muidugi esimene mõte, kes küll sellise populistliku pealkirja välja mõtles, kui muuta soovitakse ainult ühte maamaksu käsitlevat paragrahvi. Aga teine mõte on see, et need, kes selle populistliku pealkirja välja mõtlesid, andsid ju selge lubaduse selleks, et koduomanikud vabastatakse maamaksust. Ometi see seadus seda ei tee. Enamik kortermajade elanikke, vähemalt linnasüdametes, on pidanud avastama, et neile jääb mingis osas maamaks alles. Kui sa elad kortermajas, kus esimesel korrusel või mõnel teisel korrusel asub mõni kontor või pood või muu äripind, siis jagatakse nõutav maamaks ka korterites elavate inimeste vahel. Nii oli seaduses poolteist aastat tagasi ja see jääb seadusesse sisse, et mitte kõik koduomanikud ei saa maamaksust vabastatud. Eelkõige peavad seda ebaõiglust kannatama just korteris elavad inimesed.
Praak on muidugi ka see, et ministeerium saatis Riigikokku muutmisele maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, aga poole menetluse peal avastas tõsiasja, et poolteist aastat tagasi võeti vastu üks populistlik seadus – too koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus. Vahepeal oli see Rahandusministeeriumi ametnikel ja ministril endal meelest ära läinud, lõpuks aga ikka avastati, et on korrektne selline juriidiline imevigur ära muuta. Tegelikult on selge, et poolteist aastat tagasi saadi oma populistlik punkt kõlava nimega seaduse vastuvõtmisega kätte, nüüdseks aga on ilmne, et sellist seadust ei ole vaja. Piisab, et muuta ühte paragrahvi maamaksuseaduses, piisab, et muuta seda korrektselt, nii et võidaksid koduomanikud ja et omavalitsused selle valimislubaduse punkti teenimise tõttu ei kaotaks.
Neljandaks, praak on ka see, et selle eelnõu lõpuosa puudutab maamaksu üldse mittepuutuvalt ka välismaalastest pensionäre. Nimelt selgus, et Eesti riik jäi tubli pool aastat tagasi kohtus kaotajaks, kui üks pensionär ei tahtnud maksta oma pensioni pealt füüsilise isiku tulumaksu. Pool aastat nuputati, mida selle kohtukaotuse peale teha, nüüd korraga ärgati ja lisati eelmisel nädalal koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõusse ka paragrahv, mis sätestab, et lepinguriigi residendist füüsilised isikud, kes said maksustamisperioodil vähem kui 75% oma maksustatavast tulust Eestis, võivad teha mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt selle osakaaluga nende maksustamisperioodi maksustatavas tulus.
Viiendaks, praak on seegi, et kui pool aastat hiljem avastati, et kohtus on ühele pensionärile kaotatud, ja kirjutati siia eelnõusse paragrahv, mis puudutab nüüd juba kõiki pensionäre, kes saavad oma tulu kahest riigist, siis samas ei osata vastata küsimusele, kui palju asjaosalisi pensionäre on ning kui suur on muudatusest johtuv kulu Eesti riigieelarvele. Ja kuna ei teata, kui suur on kulu, siis on muudatus seadusse tehtud, omamata mingisugustki arusaamist, kust võetakse järgmisel aastal selle paragrahvi katmiseks kate.
Nii et kui me näeme siin järjest rääkimas Reformierakonna poliitikuid, kes vehivad kätega ja hüüavad, et mõnda muudatust ei saa üldse arutadagi, sest katet pole, siis sellesse eelnõusse rõõmsalt lülitatud paragrahv, mille puhul pole teada, kui paljusid inimesi see puudutab ja kust tuleb riigieelarvest sellise kohustuse täitmiseks kate.
Praakide lugemisega läks mul nüüd numeratsioon sassi, sest neid on palju, aga lõpetuseks tahaksin viidata ka ühele suurele ebaõiglusele. See on nimelt see, et poolteist aastat otsustati seda, kuidas omavalitsustele minevat tulumaksu osa taastada, ja nüüd taastatakse see väiksemas mahus, kui on kulud, mis omavalitsustel kanda tuleb. Järgmisel aastal antakse 11,57%, ülejärgmisel 11,60, aga selle jaoks, et kodualuse maa maamaksust vabastamist kompenseerida, oleks vaja see protsent viia 11,61-le. Aga riik korraga mõtles, et parandaks oma eelarvepositsiooni omavalitsuste arvel, ja kirjutas siia seadusesse veel paragrahvi, kus öeldakse, et riigi omandis olevalt ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maalt ei maksta ka enam maamaksu, mis ei ole mitte kuidagi õigustatud, sest riik võiks enda kasutuses olevalt maalt maamaksu maksta. Sellise maksukingituse puhul ei ole tegemist mitte millegi muuga kui tõsiasja arvestamisega, et enamik riigiasutusi – peaaegu kõik ministeeriumid ja muud ametkonnad – asub Tallinnas.
Jälle oleme jõudnud sinnamaani, et Riigikogu saalis tehakse teades, et IRL-i ja Reformierakonda toetab küll väga vähe inimesi võrreldes opositsiooni toetusega, aga Riigikogu saalis on neil 56 häält, seadusandlikult igal võimalusel Tallinnale ära. See on rumal! Tegelikult peaks selliseid lahinguid pidama Tallinna volikogus. Aga täpselt niimoodi see seadusesse kirjutatud on. Omavalitsuste suhtes ei ole see kuidagi õiglane, järjest pannakse omavalitsustele kohustusi ja samas näpatakse igas valdkonnas, kus vähegi võimalik, nende käest raha. Seetõttu ma arvan, et on õige selle seaduse vastu hääletada. Tänan tähelepanu eest!