Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kümnenda töönädala neljapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan demokraatide ühenduse nimel üle arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile. Mõni aeg tagasi me rääkisime sellest, et piirijärjekordades on Maksu- ja Tolliamet võtnud nõuks maksustada ka kütust, mida tegelikult reisijate puhul ei tohiks maksustada. Nüüd on olukord lahenemas ning Maksu- ja Tolliamet tunnistab oma vigu. Kõik need isikud, kes on sihtkoha mõistest lähtudes ülearust maksu maksnud, saavad Maksu- ja Tolliametist selle raha tagasi küsida. Samuti on menetluses varsti Riigikogusse jõudev eelnõu, millega kaotatakse sihtkoha mõiste ja määratakse samas, kui sageli inimesed võivad piiri ületada.
Meie arupärimine puudutab ikkagi piiripunktis toimuvat. Nimelt, praegu on piiriületus reguleeritud elektrooniliselt. Kõikide sõidukite puhul, mis läbivad piiripunkte, tuleb koht broneerida. Autod ja bussid sõidavad piirile ning ületavad selle vastavalt järjekorrale. Kuid on tekkinud ka olukordi, kus järjekordi pole ja piirivalveamet on saatnud autod tagasi, et need läbiks ooteala. Paljud reisijad on leidnud, et ootealale tagasisaatmine on vastuolus hea haldustavaga ning teatud lepingute ja seadustega. Meil on siseministrile viis küsimust. Näiteks, miks on tekkinud selline olukord, et reisijail, kes on broneerinud endale koha piiriületusjärjekorras, ei võimaldata üle piiri sõita ooteala läbimata? Nad peavad läbima ooteala ja maksma selle eest veel tasu. Aitäh!

Suur tänu! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab meie kodu- ja töökorra seadusele, edastan ta otsekohe adressaadile.
Nüüd ma peaksin teile edasi andma teated, aga kuna me oleme siin teiega kogu aeg koos olnud, siis teateid ei ole. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.
Nüüd täpsustan veidi päevakorda. Tänase kolmanda päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 325 esimene lugemine, teeb valitsuse nimel ettekande kaitseminister Urmas Reinsalu. Tänase neljanda, seitsmenda ja üheksanda päevakorrapunkti juures teeb riigikaitsekomisjoni nimel ettekande komisjoni esimees Mati Raidma.

Seoses neljapäevase istungi algusega katkes meil keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 teise lugemise arutelu ja ma kutsun nüüd kõnepulti uuesti kolleeg Kalle Pallingu. Talle on tore küsimus kolleeg Aivar Riisalult. Palun, kolleeg Riisalu!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ega minu mure väga suur ei ole, aga see on seotud sellega, et alati, kui kelleltki midagi ära võetakse ja lubatakse teist ringi pidi kuidagi tagasi anda, tähendab see seda, et asjaomane otsustus läheb kuhugi, kuhu see minema ei peaks. Toon näiteks EAS-i, kus tõepoolest on viimastel aegadel olnud mitmesuguste summade jagamisel palju segadust. Ma haistan seal ohtu, et edaspidi sündivad otsustused ei pruugi olla kõige adekvaatsemad ja, ütleme niimoodi, kohalikele omavalitsustele soosivad. Kas komisjonis arutati, et selline probleem võib tekkida?

Seda ei arutatud, aga otsus selle mehhanismi kohta, mismoodi hakkavad edaspidi keskkonna kasutamisest saadavad tasud kohalikele omavalitsustele laekuma, ongi täna siin ja praegu meie käes. Teatavasti on meil käsil eelnõu 310 teine lugemine, mis sellele mehhanismile aluse loob. Lubage aga palun täpsustada vastust Yana Toomi ühele küsimusele, mis tõepoolest ei saanud konkreetset vastust. Proua Toom küsis konkreetset paragrahvi. See on keskkonnatasude seaduses § 13 lõike 1 punkt 2. Küll aga jään oma varasema vastuse juurde, et just eelnõu, mida me siin praegu arutame, loob eeldused selleks, et keskkonnatasud omavalitsustele ikkagi laekuvad.

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Austatud ettekandja! Esimesel lugemisel kinnitasid eelnõu algatajad, et omavalitsuste tulubaas selle eelnõu põhjal ei vähene. Kas ma saan õigesti aru, et raha, mis vabaneb tänu kaevandamisõiguse tasu ja sellega seotud vee erikasutuse tasu vähenemisele, suunatakse riigieelarvega tasandusfondi kaudu tagasi omavalitsustele? Pisut keeruline. Järsku selgitate selle skeemi vajalikkust? Miks selline skeemitsemine?

Sellel asjal on kaks külge. Esiteks, kaevandamine üleriigilise tähtsusega maardlatest, näiteks põlevkivi kaevandamine põlevkivimaardlatest, ei ole ainult nende omavalitsuste küsimus, kelle territooriumil kaevandus asub. See mõju on laiem. Teiseks, nagu ma olen korduvalt öelnud, see seaduseelnõu sündis Ida-Virumaa omavalitsuste initsiatiivil ja mingit skeemitamist siin ei ole. Tegelikult on sellel väga pragmaatiline põhjus ja täiesti arusaadavalt on mängus omavalitsuste huvi. Keskkonnatasude laekumise süsteem muutub kõikide omavalitsuste suhtes ausamaks, kuna võetakse arvesse ka seda esimest printsiipi, mida ma mainisin. See ei ole ainult nende üksikute omavalitsuste küsimus, see puudutab Eestit laiemalt.
Seni oli kord säärane, et omavalitsus, kelle territooriumil oli kaevandus, sai näiteks naaberomavalitsustest, kelle territooriumiga kaevandus kokku ei puutunud, kaevandamisõiguse tasu. Täiesti praktiline probleem on näiteks Maidla vallal. Kaevandus suleti, tasu enam ei laeku ja valla eelarves on tõsine puudujääk. Selle seaduseelnõuga me muudame raha laekumise õiglasemaks kõikide omavalitsuste suhtes ja ka Maidla vallale laekub raha edasi, et sealne omavalitsus saaks rahva vajadused rahuldatud.

Suur tänu, Kalle Palling! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimised? Kolleeg Yana Toom, palun repliik!

Ma tänan, proua eesistuja! Härra ettekandja mainis minu nime ja vastas ka minu küsimusele, et keskkonnatasude seaduse § 13 lõike 1 punkt 2 sisaldab garantiid selle kohta, et need tasud saavad tasandusfondist omavalitsustele makstud. Ma tegin Riigi Teataja lahti ja tahan stenogrammi huvides täpsustada, et sellist lõiku selles seaduses ei ole.

Suur tänu! Palun nüüd, kolleeg Eldar Efendijev!

Lugupeetud proua eesistuja! Austatud kolleegid! Meie ees on keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 310. Käsil on teine lugemine. Tahan alustada lausega, mille ütles kolleeg Valeri Korb selle seaduseelnõu esimesel lugemisel. See kõlas nii: "Seepärast ma igati õigustan meie loodusvarade sihikindlat väärtustamist ka nende kasutusõiguse tasu suurendamisega pikema ajavahemiku vältel läbipaistva, avalikustatud ja rahvaga dialoogi pidava menetluse kaudu." Mina samuti ei ole nõus sellega, kuidas on tehtud see eelnõu ja kuidas selle menetlemine käib. Eriti vajab see täpsustamist täna tulnud lisainformatsiooni valguses. Näiteks on räägitud, et Ida-Virumaa omavalitsustega on eelnõu kooskõlastatud, aga päris nii see ei ole. Nii palju kui mul on informatsiooni omavalitsuste liidu tasemel, pole see küsimus arutusel olnud. Jah, mõne omavalitsusega on eelnõu kooskõlastatud, näiteks Maidlaga, aga suuremat osa omavalitsusi pole kaasatud. See on üks täpsustus.
Muudatused, mida eelnõu pakub, on väga olulised. Tõesti, kuidas võib nii olla, et valitsus ei vaja partnerlust omavalitsustega? Ma räägin praegu laiemalt, mitte ainult nendest, kes sattusid hätta ja tõesti vajavad seda, et eelarveauk, millest rääkis eelkõneleja, kuidagi täita. Kui seni on laekunud keskkonnatasude seaduse § 13 lõike 1 punkti 2 kohaselt kaevandamisala asukoha kohalike omavalitsuste eelarvesse 50% maavara kaevandamisõiguse tasust, siis eelnõu kohaselt hakkab laekuma ainult 25%. Seletus on, et muudatuse eesmärk on tasudega ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi elukeskkonna parandamiseks.
Samas on olukord väga erinev. Võtame näiteks Maidla valla, kus kaevandus on kinni ja vallal on probleem. Võtame teise valla, kus kaevandus töötab ja on perspektiiv, et seda ei panda kinni mitte aasta pärast ega ka mitte viie aasta pärast. Olukord on väga erinev. Kes on siin kaotaja? Jah, Maidla vald leiab, et ajutiselt saab selle eelarveaugu kinni panna, aga teised vallad, kus kaevandus eksisteerib, on praktiliselt strateegilised kaotajad, ja kaotajad mitte ainult rahaliselt.
Selles saalis kõik teavad, et kohalike omavalitsuste jaoks on kaevandamistasu väga oluline tuluallikas ja seda eriti nendele, kelle territooriumil asuvad kaevandused ja karjäärid. Ja jälle oli seletus, et keskkonnatasude laekumisega ei kaasne kohalikele omavalitsustele samas mahus seadusest tulenevaid kohustuslikke ülesandeid, sest maapõueseaduse neljanda peatüki kohaselt puudub kohalikel omavalitsustel kohustus osaleda kaevandamisega rikutud maa korrastamises. Sisuliselt on see jälle kärpimispraktika.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit.

Suur kärpimine algas 2009. aasta lisaeelarvega ja täna on meie ees juba järjest neljas eelnõu, mis käsitleb kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamist. Ja jälle on need omavalitsused, kus arenguperspektiiv on iseseisvuse suunas, praktilised kaotajad. Pakutud lahendus on kohalike omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetamine tasandusfondi kaudu, aga see ei ole strateegiline lahendus. Omavalitsused satuvad veelgi rohkem keskvõimust sõltuvusse ja võib hinnata, et tolle sõltuvuse hind on poliitiliselt õige valik, sest tõesti praegu näiteks Maidla vald ei suuda ise sellest seisust välja tulla. Ta saab ainult loota väljastpoolt abile, kui riik aitab. Lahendus on leitud, aga see mudel nagu tirib ka teisi omavalitsusi selle mudeli sisse ja nad on kaotajad.
Kogu eelnõu nõrgendab omavalitsuse positsiooni kohaliku omavalitsuse ja keskvalitsuse suhetes, sest valitsus ei pea oma negatiivselt mõjuvat tegevust kohalikule omavalitsusele rahaliselt kompenseerima. See on väga suur asi. Valitsus lihtsalt võib omavalitsuse kohustusi samas ulatuses vähendada. Kohalik omavalitsus jääb selles olukorras kaitsetuks. Tegelikult on kummaline, et omavalitsused jäävad maavarade kaevandamise valdkonnas nii tagaplaanile, nagu see tegevus neid üldse ei puudutaks. See ei ole õige, et omavalitsused selle eelnõuga kaotavad need summad, mida nad peaksid saama suure töö eest, mis toimub nende territooriumil.
Lõpuks ma tahan öelda, et selles seaduseelnõus me näeme keskvalitsuse ideoloogia realiseerimist nagu teisteski valdkondades. Eesmärk on üks: maksimaalselt kontsentreerida ressursid oma kätte ja piirata omavalitsuste võimalust ressursse omada. See ei vasta kuidagi Euroopa kohaliku omavalitsuse harta printsiipidele.
Keskerakond ei toeta seda seaduseelnõu ja teeb ettepaneku keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Äsja saabus Keskerakonna fraktsiooni ettepanek teine lugemine katkestada ja meil tuleb seda toredat ettepanekut hääletada. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Proua juhataja, ma palun enne hääletamist viis minutit vaheaega!

Suurepärane, aitäh! Vaheaeg viis minutit.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 310 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 283 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks laekunud ettepanekuid kolmel istungil. 20. novembri istungil anti komisjoni liikmetele tutvumiseks kõik eelnõu kohta laekunud ettepanekud ja muud pöördumised, samuti eelnõu algataja seisukohad ettepanekute suhtes. Konsensusega otsustati saata meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 5. detsembril ning jätkata ettepanekute arutelu majanduskomisjoni erakorralisel istungil 26. novembril. 26. novembril hääletati läbi osa laekunud muudatusettepanekuid ja otsustati konsensusega viia veeteetasude määrasid ja soodustusi puudutavate muudatusettepanekute hääletus läbi komisjoni 3. detsembri istungil. 3. detsembri istungil lõi komisjon lukku veeteetasude vähenemise võrreldes algse versiooniga ja määras eelnõu jõustumise uueks tähtajaks 1. juuli 2013. Eelnõu on läbinud ka keeletoimetuse.
Juhtivkomisjon võttis vastu järgmised otsused: teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu 283 teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 12. detsembril 2012 ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Veel otsustati, et kui eelnõu teine lugemine Riigikogu täiskogu istungil katkestatakse, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks alates lugemise katkestamise päevast kolm tööpäeva kell 17. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Läheme küsimuste juurde. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Hea esineja! Ma ei pannud täpselt tähele, aga vist ei olnud ettekandes juttu sellest, et seaduse jõustumise tähtaeg on 2013. aasta 1. juuli. Kui mu mälu ei peta, siis algul oli teine jõustumise tähtaeg. Mis põhjustas selle muutmise?

Alguses oli 1. jaanuar, siis oli 1. aprill ja lõpuks komisjon otsustas suure häälteenamusega määrata tähtajaks 1. juuli 2013.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Lugupeetud ettekandja! Mitme parandusega tehti küll osa laevade jaoks olukorda paremaks, kuid puistlastilaevadele ja n-ö muudele laevadele jääb ikkagi hinnatõus piisavalt suureks. DBT AS-i juhatuse esimees Vladimir Volohhonski on Äripäeva veergudel lubanud, et ees ootavad pikad kohtuprotsessid. Kuidas sa hindad, kas oleks võimalik menetlus katkestada ja veel selle eelnõu kallal edasi töötada? Kas meile neid pikki kohtuprotsesse ikka vaja on?

Katkestamise otsus on selle saali käes. Kohtusse aga võivad pöörduda kõik, kes tunnevad, et nende õigusi on riivatud. See võimalus on ka nimetatud härrasmehel. Aga meie komisjonis ei jäänud muljet, et see oht on väga suur.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Hea esineja! Mu küsimus seostub Heimar Lengi küsimusega. Majanduskomisjon tegi ettepaneku muuta eelnõu jõustumise aega ja seoses sellega maksavad laevad tuleval aastal seda tasu kahe süsteemi järgi: kõigepealt vana järgi 31. märtsini ja 1. aprillist 2013 uue süsteemi kohaselt. Kas uue süsteemi käivitamine aprillist 2013 on piisav, et tasude muutmine ei häiriks laevandussektorit?

Uus süsteem hakkab kehtima 2013. aasta 1. juulil. Seda täpsustati, et ei oleks topeltmaksustamist, kuna vana seadus kehtib kuni 1. juulini.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Hea komisjoni ettekandja! Mul on väga hea meel, et majanduskomisjon võttis Riigikogus esimesel lugemisel seda arutelu tõsiselt ja ma loodan, et ka opositsioonil on siin väike roll, et need tasud vähenesid. Aga te justkui ei öelnud, kas komisjonis oli keegi ka selle vastu, et neid tasusid vähendada.

Kaks opositsiooni liiget olid pakutava kuupäeva vastu.

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Hea ettekandja! Minu küsimus tuleneb seaduse jõustumise tähtajast. Logistika- ja transpordisektoris on heaks tavaks saanud, et igasugune tasude suurendamine üle 10% aastas peab olema ette teada vähemalt üks aasta. Ja kui tasusid tõstetakse üle 10%, siis seda tuleb teha astmeliselt, kas või mitme aasta jooksul. Küsimus on selline: kas see kiirustamine on tingitud järgmise aasta eelarvest ja sinna kavandatud summadest?

Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et ka pool aastat võib olla piisav aeg. Ütleksin, et kiirustamisega tegu ei ole, kulud ja tulud viiakse tasakaalu.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud ettekandja! Veeteetasu võetakse navigatsioonilise korraldamise, jäämurde- ja informatsiooniteenuste ning veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest. Kas sa saad meile anda infot, kui suur osatähtsus nendel neljal teguril igaühel protsentuaalselt on?

Üldine tasude kasv on 1,8 korda. Tankerid annavad sellest ühe kolmandiku, reisi- ja ro-ro-laevad samuti ühe kolmandiku ja muud laevad siis viimase kolmandiku.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Hea ettekandja! Kui seda eelnõu esimest korda majanduskomisjonis arutati, siis olevat majandus- ja kommunikatsiooniminister öelnud, et eelnõu on huvigruppidega kooskõlastatud. Vaadates aga arvamusi, mis eelnõu kohta on tulnud, tuleb tõdeda, et vist siiski ei ole kooskõlastatud. Ent mind huvitab praegune asjade seis. Kas see eelnõu tekst, mille komisjon on meile teiseks lugemiseks esitanud, on huvigruppidega kooskõlastatud ja kas nende arvamusi on ka arvestatud? Või toimub kooskõlastamine alles pärast seaduse vastuvõtmist ja jõustumist või nagu mu hea pinginaaber äsja oma kahtlust väljendas, äkki koguni kohtulaua taga?

Majanduskomisjon on mitu korda huvigruppidega kohtunud. Nagu välja tuli, on nende seas väga erinevaid arvamusi – lausa seinast seina. Aga niivõrd, kuivõrd see võimalik oli, on nende seisukohti arvestatud.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Hea ettekandja! Komisjonis tekkis arutelu käigus küsimus, kui suur see lõplik maksimaalne ja minimaalne kasv eri laevatüüpidel ikkagi on. Ma siinkohal tahangi täpsustada: kas sa tegid endale selgeks, milliste laevade puhul on tasu kasv kõige suurem ja milliste puhul kõige väiksem? Võib-olla osa laevade puhul läheb veeteetasu isegi väiksemaks?

Kõige väiksem tasu kasv on reisilaevadel ning kõige suurem puitlastilaevadel ja suurtel tankeritel, aga nendele tuldi lõpuks vastu, alandati seda menetluse käigus.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Austatud ettekandja! Üks muudatusettepanek on, et veeteetasu maksimaalne suurus ühe reisi kohta on tankeril 20 000 eurot, merematkelaeval 12 000 ja muudel laevadel 15 000 eurot. Selgitage, palun, kuidas need summad kujunesid! Miks just sellised arvud? Kas selleks on mingi valem või mis selle aluseks on?

Jah, arvutused tegi majandusministeerium ning need on ka huvigruppidega läbi arutatud. Niimoodi on need tulnud.

Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud ettekandja! Majanduskomisjoni muudatustega vähenes veeteetasude määr kõvasti. Ma küsin, kui suur mõju on sellel riigieelarvele aasta jooksul.

Viimane muudatus tähendas kahte miljonit eurot. Mul on hea meel, et rahanduskomisjon operatiivselt selle probleemi lahendas.

Jaan Õunapuu, palun!

Hea ettekandja! Tõepoolest, majanduskomisjon kärpis pärast esimest lugemist valitsuse pakutud määrasid mõnevõrra, kuid teadaolevalt sadamaomanikud, ettevõtjad, ei ole ikka veel eelnõuga rahul. Mu küsimus teile on selline: mis te arvate, kui palju selle seaduse vastuvõtmine võiks halvendada Eesti konkurentsivõimet ja üldse ettevõtluskeskkonda?

Eks iga hinnatõus mõjuta kedagi otseselt, aga väga raske on sel teemal spekuleerida. Samas on teada, et eelnõu avaldab survet sadamatasude vähendamiseks, seni on need väga suured olnud. Kokkuvõttes teenuse kvaliteet paraneb ja see peaks neid, kes meie sadamaid külastada tahavad, rõõmustama. Nii et ma usun, et eelnõu tegelikult ei halvenda ettevõtluskeskkonda.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma vist sõnastasin oma esimese küsimuse halvasti. Me panime mööda nii mis hirmus: mina küsisin ühte, vastuses oli hoopis midagi muud. Ma rääkisin sellest, et veeteetasud koosnevad neljast põhilisest komponendist, nimetasin need ja küsisin, milline osakaal on veeteetasudes igal komponendil. Teine küsimus, mille ma praegu esitan, seisneb selles, et kui me suurendame neid tasusid, siis just millist komponenti silmas pidades. Kus on see tohutu kvaliteedi tõus toimunud: kas navigatsiooni korraldamises, jäämurde- või informatsiooniteenuse osutamisel või infrastruktuuris?

Põhiline kasv tuleb jäämurdeteenuse osutamise eest, see moodustab ligi poole nendest tasudest.

Kalev Kallo, palun!

Vastates minu eelmisele küsimusele, sa nentisid kergelt, et igaühel on õigus kohtusse pöörduda. Tallinna sadama terminalid on kindlasti pangalaenudega ehitatud ja nende investorid on palju kaugemalt kui Eestist. Merendusbisnis on globaalne bisnis ning selle eelnõuga halveneb investorite olukord tunduvalt. Kindlasti nad annavad laias maailmas teada, et Eestis ei ole investeeringud kaitstud, et Eestis ei ole majanduskeskkond stabiilne. Minu arvates toob see palju rohkem kahju kui võib-olla mõne tonni ärajäämine, kui selline info laiali läheb. Kas sa ikkagi ei arva, et me peaks selle eelnõu kallal veel edasi töötama?

Riiklikud tasud on Eestis võrreldes teiste riikidega üsna väikesed olnud ja ma usun, et need, kes meie sadamaid külastavad, soovivad eelkõike korralikku kvaliteeti. Tihtilugu on nii, et ega väikeste tasude eest keegi tagantjärele aitäh ei ütle, aga kui tahetakse takse tõsta, siis alati on kriitikat.

Olga Sõtnik, palun!

Hea Tõnis! Sa küll nimetasid need laevatüübid, millele on rakendatud suuremad ja väiksemad tasude määrad, aga mina tahaksin teada konkreetsemaid arve, kas kordi või protsente. Millised need arvud on? Kas kõige suurem kasv on neljakordne või siiski kuuekordne, nii nagu oli esialgses eelnõus?

Kõige suurem tõus on neljakordne.

Ester Tuiksoo, palun!

Hea ettekandja! Te ütlesite, et võrreldes teiste riikidega on need tasud nüüd võrdsed. Väga huvitav oleks teada, kuidas on lood naaberriikides. Kui suured on need tasud tankeritel ja merematkelaevadel näiteks Lätis ja Venemaal?

Ma toon Soome näite. Soomes laekub sadamatasudest riigile veeteetasudena 60–80%, meil laekus ainult 10%.

Peeter Võsa, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma küsin teie käest eelnõu § 1 punkti 13 kohta. Selle punktiga muudetakse veeteetasu määrasid. Teiseks lugemiseks on vähendatud 1A või sellele vastava jääklassiga laevade ühikuhinda kahe eurosendi võrra, samas 1A Super või sellele vastava jääklassiga laeva ühikuhinda pole vähendatud. Millistele põhjustele tuginedes on selline otsus tehtud?

Ma arvan, et siin on lähtutud tervikpildist. Reisilaevadel tegelikult tasumäärad ei tõuse, kui me võrdleme neid teiste laevadega, või tõusevad minimaalselt. Sellest ongi lähtutud.

Valeri Korb, palun!

Hea kolleeg! Seadusmuudatus hakkab kehtima 1. juulil järgmisel aastal. Mina mõtlen, et see on omapärane tähtaeg. Kas lepingud, mis on juba alla kirjutatud, kehtivad kuni 1. juulini? Kui jah, siis mis toimub nende lepingutega pärast 1. juulit? Kas need tuleb jälle uuesti sõlmida? Ja üldiselt, kuidas te hindate seda situatsiooni, mis just selles sfääris meie sadamates praegu on?

Selleks ongi meil parandusettepanek nr 13, mis on vajalik selleks, et vältida topeltmaksustamist.

Peeter Võsa, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan oma eelmist küsimust. 1A Super jääklassiga laevadel kehtib ühikuhind 0,28 eurot, 1A jääklassi laevadel 0,30 eurot, muu jääklassiga või ilma jääklassita laevadel on ühikuhind 0,35 eurot. Kuidas need määrad arvutati? Kas te ei leia, et suure jääklassiga laevad, mis hoiavad sisuliselt sadama jäävaba, peaksid saama suurema soodustuse?

Nad saavadki suurema soodustuse, sest rohkem kui 60 korra eest nad ei maksa. Seal tuleb neil piir ette. See muudatus on tehtud Tallinki ja Eesti Laevaomanike Liidu ettepanekul ning kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Mailis Reps, palun!

Hea ettekandja! 2013. aasta riigieelarve eelnõus on suuremad tasud juba sisse planeeritud. Komisjon on püüdnud huviliste soovidele vastu tulles kompromissile minna ning on neid tasusid oluliselt vähendanud ja tähtaegu edasi lükanud. Mul on selline küsimus: mille arvel komisjon otsustas seda leevendust võimaldada? Kuidas see kompenseeritakse 2013. aasta eelarves ja kas see on kooskõlas ka meie riigieelarve seadusega?

Majanduskomisjon tegi oma otsuse ja rahanduskomisjon leidis sellele ka katte.

Mailis Reps, palun!

Ma tahtsin küsida, kas see on tavaline praktika teie komisjonis, et te kõigepealt teete otsuse ja siis on rahanduskomisjoni probleem leida katteallikas. Võib-olla me saaksime seda mõnes teises komisjonis ka järgida.

See ei ole tavaline, aga selline lahendus oli ette näha ja rahanduskomisjon oskas sellega arvestada.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud majanduskomisjoni ettekandja! Kas riigieelarvesse sai planeerida sellist tasumäärade tõusu, kui seadus polnud veel vastu võetud? Kas see on seaduslik?

Meil tuleb see eelnõu alles hääletamisele.

Kadri Simson, palun!

Lõpetuseks küsin teie käest: mida arvate teie kui majanduskomisjoni liige, kuidas mõjub sellisel määral tasumäärade tõstmine Eesti ettevõtluskeskkonnale?

Siin tuleb vaadata tervikut. Need, kes kulutavad, peaksid ka selle kulu katma. Nad on läbi aegade soovinud kvaliteetset teenust ja et seda tagada, on vaja ka tasumäärad kooskõlla viia. Ning seda see eelnõu teeb.

Head ametikaaslased, kas on veel küsimusi ettekandjale? Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Kalev Kallo! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 283 on täna piisavalt palju tähelepanu saanud ja kirgi üles kütnud. Ka Riigikogu majanduskomisjonis on seda enne teisele lugemisele saatmist korduvalt arutatud. Arutelud olid nii pingelised ja väsitavad, et komisjonipoolne ettekandja väsis vahepeal ära ja järgmine pidi teatepulga üle võtma.
Selle pika töö tulemusena on õnnestunud mõnevõrra vähendada majandusminister Juhan Partsi jesuiitlikku plaani anda merendusklastrile kui mitte surmahoop, siis vähemalt see reanimatsiooni saata küll. Mäletame ju ministri kinnitusi komisjonis enne eelnõu esimesele lugemisele saatmist, et kruiisilaevadega ei ole üldse probleeme, firmadega on läbi räägitud, nad on muudatustega nõus ja tasumäärad peaaegu üldse ei tõuse. Rääkisin siin sellest ka esimesel lugemisel oma sõnavõtus.
Laevade agenteerimise firma Estma toodud ilmekad näited rääkisid hoopis teist keelt. Ministri sõnade täielikku paikapidamatust kinnitab ka komisjonis tehtud muudatus, mis vähendas merematkelaeva ühikuhinda 0,2 eurolt 0,1 eurole ehk 50% esimesel aastal ja alates 1. jaanuarist 2014. aastal on see 0,12 eurot ehk 60% ministri kavandatud hinnatõusust. Vaatamata sellele on teatud laevatüüpide ja tingimuste korral maksimaalne ühikuhindade tõus ikkagi 3,64 korda, mis on ebanormaalne.
Üks positiivne muudatus, mille komisjon tegi, arvestades sisuliselt ka Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut, on regulaarreise tegevate reisilaevade veeteetasude ajatamine ühtlaselt aastasele perioodile, mis kindlasti kergendab tunduvalt firmade rahavoogude haldamist. Esialgse lahenduse järgi tulnuks regulaarreise tegevate laevade eest, mis külastavad sadamat üks kord päevas, aasta veeteetasud ära maksta aasta esimese kahe kuu jooksul.
Kahjuks ei leidnud komisjoni enamiku toetust 1A Super jääklassiga laevade veeteetasude vähendamise ettepanek. 1A Super jääklassiga laevad jäälõhkuja teenust praktiliselt ei kasuta. Suisa vastupidi: selle jääklassiga regulaarselt sadamat külastavad reisilaevad aitavad hoopis jääteed lahti hoida ja tinglikult osutavad ise jäälõhkumise teenust, selle eest seaduseelnõu järgi peale makstes. Absurd loomulikult, kui arvestada seda, et niisugune laev on 10% ringis tavalisest kallim, kuna selle korpuse metall on jäävöö osas paksem ja peamasinad võimsamad, et laev saaks hakkama ka rasketes tingimustes. Samavõrra kallim on laeva ekspluatatsioon, sest võimsamad peamasinad ja loomulikult ka jäämurdmine nõuavad rohkem kütust. 1A jääklassiga laevade veeteetasude ühikuhinda alandati komisjonis aga ainult kahe sajandiku võrra ehk 0,32-lt 0,30-le, mis on sama ebaõiglane kui eelmises näites toodu.
Positiivse poole pealt võiks veel välja tuua komisjoni muudatuse, millega veeteetasude maksimaalset suurust ühe reisi kohta vähendati võrreldes Juhan Partsi esialgse kavaga 40 000 eurolt 20 000 eurole tankerite puhul, 15 000 eurolt 10 000 eurole merematkelaevade ja 20 000 eurolt 15 000 eurole muude laevade puhul. Vaatamata sellele jääb maksimaalselt võimalik hinnatõus ikkagi piisavalt kõrgeks. Loomulikult on teatud suuruste ja laevatüüpide puhul võimalikud väiksemad hinnatõusud. Kuna tankerid on üldjuhul suure mahutavusega ja veavad korraga väga suurt kogust kaupa, siis nende hinnatundlikkus on väiksem. Teravaks probleemiks jäävad selle eelnõu puhul nn muud laevad – laevad, mis veavad muid kaupu, sh puistlasti. DBT AS-i juhatuse esimees Vladimir Volohhonski on Äripäeva vahendusel öelnud, et vaatamata majanduskomisjonis välja pakutud leevendustele on see eelnõu valitsuse poolt ikka noa selga löömine. "Seda ei saa nimetada leevenduseks. Veeteetasud tõusevad meie jaoks ikkagi 450%. Vahet ju ei ole, kas 600% või 450%," kommenteeris Volohhonski. Ta väitis ka, et seega investorid pigem pööravad selja ja lähevad teistesse sadamatesse ning ilmselt algab nende muudatuste tõttu nüüd kohtuasjade jada.
Ma tahan rõhutada, et merendusbisnis on globaalne bisnis, kus kaubavood võivad üsna lihtsalt oma kulgemise lähte- ja saabumiskohti muuta. Sama regiooni korral ei ole see üldse mingi probleem. Väetisi näiteks võib vedada ka Kotka sadama kaudu Soomes või Ust-Luga sadama kaudu Venemaal. Kaubavood lahkuvad meie sadamatest, jäävad saamata dividendid, väheneb tööhõive ja kõik sellega kaasnev.
Väga oluline asjaolu on see, et sadama terminalidesse on tehtud suuri investeeringuid, mis pöörduvad nüüd miinusesse. Kuna globaalse bisnise puhul on investorid ka globaalsed, siis antakse meie seadusmuudatusega tugev signaal Eesti kui riigi kohta, kus puudub kindel investeeringute kaitse ja kus on ebastabiilne majanduskeskkond. Ja see signaal jõuab väga kaugele ja kõrgele, kuna niisugune tegelikkusest tulenev ja konkreetsete investorite kaudu edasiantav sõnum on kordades tugevam ja usutavam kui meie valitsusjuhtide tühjasõnaline kiitlemine, kui hea majanduskeskkond meil on. Sõna "hea" paneksin ma selle eelnõu valguses jutumärkidesse.
Kuigi Eesti Keskerakond ei kanna praegu riigi valitsemise vastutust, oleme tõsises mures Eesti majanduskeskkonna tuleviku pärast. Seepärast teeme ettepaneku seaduseelnõu 283 teine lugemine katkestada ning otsida veel võimalusi, kuidas vältida investorite ärapeletamist ja hoida seniseid kaubavooge meie sadamates ja raudteel. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Jaan Õunapuu!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuu aega tagasi, kui eelnõu oli esimesel lugemisel, tegid sotsiaaldemokraadid ettepaneku see tagasi lükata. Koalitsiooni häälte tõttu jäi meie taotlus kahjuks rahuldamata. Möödunud kuu on olnud aruteludes üks arusaamatuste ja segaduste rida. Selle märk on ka see, et Isamaa ja Res Publica Liit vahetas komisjonipoolset ettekandjat. Aeg-ajalt jäi komisjonis arusaamatuks, mida tegelikult tahetakse saavutada või kes kellele soovib kohta kätte näidata.
Täna võib öelda, et ka koos tehtud muudatustega ei ole eelnõu märgatavalt paremaks muutunud. No ei meeldi selline pealiskaudne ja üle jala seadusloome! Majanduskomisjon küll kärpis pärast esimest lugemist mõnevõrra valitsuse pakutud tasumäärade suurust, ent koalitsioon plaanib jätkuvalt tõsist maksutõusu, mis hakkab kindlasti halvendama Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ettevõtluskeskkonda. Veeteetasude järsk kasv ei anna tagasilööke mitte ainult merendusele ja transiidisektorile, vaid ka mitmele teisele majandusharule, sh laevaehitusele ja turismile. Tasude läbimõtlemata kergitamine teenib riigikassa ühekordse täitmise huvisid, aga kardetavasti on tulemus vastupidine, sest osa kaubaomanikke loobub Eesti sadamate teenustest.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul läheb hea õigusloome tavaga vastuollu uute tasude kiire jõustamine. Maksutõusud peavad olema ettevõtjatele teada vähemalt üks aasta ette. Eelnõu rakendumine on lükatud küll 1. jaanuarilt 1. juulile aastal 2013, kuid meie arvates ei ole ka see korrektne lahendus.
Kordan oma esimesel lugemisel öeldut: arutelu käik ei ole andnud piisavat kindlust, et me teeme siin saalis eelnõu seadusena vastuvõtmisega õige otsuse. Kuna eelnõu tekitab tõsist kahju Eesti investeerimiskliimale ja ettevõtluskeskkonnale, teeb ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon nagu Keskerakonna fraktsioon ettepaneku teine lugemine katkestada. Aitüma!

Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuulge, kallikesed, üritagem hetkeks unustada, et osa meist on opositsioonist, osa koalitsioonist! Lihtsalt mõtleme selle üle, mida me teeme. Võtame sellise näite. Õppeasutuse juht, koolidirektor paneb oma kooli järgmise õppeaasta kavasse mingi uue valikaine. Ta paneb selle kooli eelarvesse sisse ja hakkab otsima õpetajat, samas mitte teades, kui palju tuleb soovijaid, millist palka nad nõuavad, milliseid tehnilisi vahendeid läheb vaja. Kuidas me sellist juhti nimetaksime? Parimal juhul idioodiks. Kui keegi oma pere eelarvet planeerib ja võtab kõigepealt telefonikrediidi ja pärast hakkab mõtlema, mis poest ja mida ta ostab, on veel hullem. Kui selline asi aga toimub Riigikogus, siis on see justkui normaalne.
Kuulge, miks see kogu aeg niiviisi toimub?! Miks on meil iga aasta novembris ja detsembris nagu mingi tohutu tulekahju? Meile tuuakse riigieelarve eelnõu ja peale seda, kui see on juba läbinud kaks lugemist, me peame arutama komponente, millest riigieelarve koosneb. Ja me peame need seadused, mida meile pakutakse – õigemini koalitsioon peab, meie ei pea –, heaks kiitma, ükspuha, mis me nendest mõtleme. Me peame need vastu võtma ainult sellepärast, et keegi minister pani need komponendid eelarvesse sisse. Miks see toimub iga aasta?
Mul on teist aastat järjest selline tunne, et iga aasta sügisel, kuskil oktoobris, on meil uus valitsus. Näod on samad, aga tegevus on selline paaniline, pakiline, puudutab see siis maamaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise seadust või seda meresõiduohutuse seadust. Kas teil häbi ei ole? On tohutu kari ametnikke, ministeeriumid on rahvast täis, aga meie peame siin paaniliselt lahendama probleeme, mida meile tekitavad inimesed, kes on meie tahtega ametisse pandud.
On üks väga ilus lause, mis väidab, et iga valitsus on nagu imik: ühelt poolt tohutu söögiisu ja teiselt poolt täielik vastutustundetus. Aga kui palju võib seda kannatada? Rahanduskomisjon tunnistab kaht standardit, kaht tüüpi arutelusid. Üks on kasutusel siis, kui tegemist on opositsiooni eelnõude ja muudatusettepanekutega. Siis peab iga sent, igast eurost rääkimata, olema ära tõendatud, muidu ei saa.
Praegu ma rahanduskomisjoni liikmena ei jõua ära imestada, millises absurdis ma elan. Ma olin 8,5 aastat volikogu esimees. Kui ma esitaksin volikogus arutelule järgmise aasta linnaeelarve, mis sisaldaks elemente, mis baseeruvad mingitel määrustel või otsustel, mida veel ei ole vastu võetud, siis ma arvan, et mitte ainult opositsioon ei avaldaks rahulolematust. Ka teised struktuurid tunneksid selle vastu huvi.
Ma ei tulnud siia aega venitama. Ma lihtsalt ei saa aru, miks me elame sellises absurdis ega püüa seda muuta. Kallikesed, see on teie kätes! Pange oma ministrid lõppude lõpuks tööle! Kaua võib see olukord kesta? Kui palju nad meid siin jooksutavad oma praakeelnõudega? Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, nüüd palun teie abi! Asume eelnõu 283 muudatusettepanekuid läbi vaatama. On laekunud kokku 14 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on laekunud juhtivkomisjonilt ja komisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Valeri Korb, on teil protseduuriline küsimus?

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Selge, aitäh! Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja 2 Riigikogu liiget on erapooletud. Ettepanek leidis toetust.
Läheme muudatusettepaneku nr 2 juurde, mille on esitatud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun!

Härra juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovime võtta kümneminutise vaheaja!

Tänan! Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme teise muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 39 Riigikogu liiget, vastu 0 ja 2 erapooletut leidis ettepanek toetust.
Head ametikaaslased, enne kui läheme kolmanda muudatusettepaneku juurde, on mul teile väga suur palve, et me hääletuse ajal hoiaksime täiskogu saalis vaikust.
Muudatusettepanek nr 3. Selle on esitanud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun!

Härra juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mis on juhtivkomisjoni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei ole ja 1 rahvasaadik on erapooletu. Ettepanek leidis toetust.
Neljas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni tehtud. Valeri Korb, palun!

Härra juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mis on juhtivkomisjoni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek leidis toetust.
Viies muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Valeri Korb, palun!

Härra juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Tänan! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 10, vastu 35, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kuues muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Valeri Korb, palun!

Härra juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mis on juhtivkomisjoni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 44 Riigikogu liiget, vastu 0 ja 3 erapooletut leidis ettepanek toetust.
Läheme edasi seitsmenda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun!

Härra juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda viis minutit vaheaega!

Aitäh! Palun see palve ka kirjalikult! Viis minutit vaheaega.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mis on majanduskomisjoni esitatud ja on arvestatud täielikult. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja 2 olid erapooletud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 8 on majanduskomisjoni esitatud ja on arvestatud täielikult. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda viis minutit vaheaega!

Palun, viis minutit vaheaega!
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mis on majanduskomisjoni esitatud ja arvestatud täielikult. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 9 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Proua juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuid ei olnud. Ettepanek toetust ei leidnud. Muudatusettepanek nr 10 on majanduskomisjoni esitatud ja arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 11 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu 32, erapooletuid ei olnud. Ettepanek toetust ei leidnud. Muudatusettepanek nr 12 on majanduskomisjoni esitatud ja arvestatud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, mis on majanduskomisjoni esitatud ja arvestatud täielikult. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 13 on majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 14. Juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Palun 14. ettepanekut hääletada!

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, mis on majanduskomisjoni esitatud ja arvestatud täielikult. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 6, erapooletuid 5. Ettepanek leidis toetust.
Head kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Riigikogu juhatusele on saabunud kaks ettepanekut kahelt fraktsioonilt. Nii Eesti Keskerakonna fraktsioonil kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil on ettepanek seaduseelnõu 283 teine lugemine katkestada. Kolleeg Kadri Simson, ma ei ole veel lõpetanud! Ma tahaksin panna selle ettepaneku hääletusele. Palun!

Kas te tahaksite panna või te panete selle hääletusele?

Ma tahaksin panna, aga ma ei tea, mida te tahate minu käest küsida.

Kui te tahate selle ettepaneku hääletusele panna ja panetegi, siis ma palun kümme minutit vaheaega enne hääletust!

Suurepärane! Aitäh teile, Kadri Simson! Te päästsite mind väga hästi sellest situatsioonist. Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 283 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 283 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 325 esimest lugemist. Ma kutsun ettekandeks kõnetooli lugupeetud kaitseministri Urmas Reinsalu.

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga muudetakse ravikindlustuse seaduse § 72 sätteid, mis reguleerivad visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäärasid. Eelnõuga kehtestatakse uued visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäärad, nende tasude maksmise korda ei ole kavas muuta. Ettepaneku tasude tõstmiseks tegi ministeeriumile haiglate liit, kes lähtus oma ettepanekus tarbijahinnaindeksi mõjudest. Vajaduse tervishoiu rahastamiseks rohkem tulu saada on tinginud ka arstide streigi tulemusel teoks saav tervishoiutöötajate palga tõus. Uueks koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmääraks kehtestatakse 5 eurot. Praegu kehtiv piirmäär on 3 eurot 20 senti. Uueks voodipäevatasu piirmääraks kehtestatakse 2.50, praegu kehtiv piirmäär on 1,60 eurot. Tasude kehtestamine, rõhutan, on tervishoiuteenuse osutaja õigus, mitte kohustus ning nende kehtestamine oleneb teenuse osutaja vajadustest ja töökorraldusest. Seega, seadusega kehtestatakse nende tasude piirmäärad, mitte suurus. Lähtuvalt eeltoodust palun eelnõu toetada ja asjakohaselt parlamendis menetleda! Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Nüüd küsimused. Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Austatud kaitseminister! Kui ravikindlustusest räägib meil täna kaitseminister, kas siis kaitseväe välismissioonide pikendamisest hakkab rääkima sotsiaalminister?

Ma tervitan sotsiaalminister Hanno Pevkuri nimel parlamenti ja avaldan kahetsust, et Eesti Euroopa Liidu liikmesusest tulenevate ülesannete tõttu peab ta täna Brüsselis olema. Sellega seoses ma teda asendangi.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Hea ettekandja! Kummaline, et endine sotsiaalkomisjoni esimees suhtub muudatusse nii pealiskaudselt, et ütleb üks-kaks lauset eelnõu kohta, mille tagajärjel inimeste omaosalus nii palju suureneb. Kummaline on ka see, et te oskate kasu lõigata isegi arstide ja õdede streigist, põhjendades sellega visiiditasu ja voodipäevatasu üsna suurt kasvu. Arstide liit on ju öelnud, et tegelikult on valetatud, sest streigi lõpetanud eelkokkuleppes oli väga selgelt kirjas, et meedikute nõudmiste täitmiseks võetakse raha haigekassast ja riigieelarvest, mitte patsientide taskust. Loomulikult te mängisite selle ebapopulaarse otsuse haiglate liidu suhu. Miks te ikkagi ei räägi inimestele tõtt? Miks te ei taha seda tunnistada?

Õige on see, nagu ka hea küsija viitas, et Eesti Haiglate Liit pöördus 2. novembril valitsuse poole ettepanekuga korrigeerida nende tasude piirmääru. Rõhutan veel kord: piirmääru. See annab raviteenuse osutajale õiguse kehtestada need tasud piirmääraga ettenähtud ulatuses. Kahtlemata on siin seos ka sellega, et saavutati kokkulepe tõsta meditsiinitöötajate palka, ja valitsus kindlasti seda kokkulepet tervitab.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud kaitseminister! Teisipäeval juhtus nii, et kui meil arutati veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, siis selle pidi ette kandma Keit Pentus-Rosimannus, kes aga oli lähetuses. Tema asendaja Vabariigi Valitsuse liikmete asendamise süsteemis on Kristen Michal, kes jättis tulemata. Selle asemel oli puldis Hanno Pevkur, kes ütles, et veeseadus puutub Sotsiaalministeeriumi rohkem kui Justiitsministeeriumi. Nüüd olete teie siin ravikindlustuse seaduse muutmist käsitleva eelnõuga. Palun seletage, miks siin ei ole Hanno Pevkuri ametlik asendaja Jürgen Ligi! Tasude suurendamine peaks ju rahandusministrisse rohkem puutuma kui kaitseministrisse. Või olete teie isiklikult suur maksutõusude eestkõneleja ja võtsite seetõttu enda peale ülesande seda eelnõu siin kaitsta ja anda sisulisi vastuseid, miks on vaja patsientide taskust riigieelarvesse lisatulu koguda, kui teil on katuserahadeks üle 9,5 miljonit euro, mida sai jagada poliitilisest suvast lähtuvalt?

Tõtt-öelda on sellel logistilise iseloomuga põhjus. Nimelt me alahindasime teie võimet parlamenditööd venitada. Me arvasime, et need asjad tulevad käsitlemisele öösel, mil ma pidin valitsuse esindajana osalema järgmiste arutatavate punktide arutelul. Noorema mehena oleksin meeleldi võimaldanud vanemal kolleegil öörahu nautida – mõtlen Jürgenit kui esimest sotsiaalministri asendajat. Aga praegu seisan ma teie ees ja kaitsen seda valitsuse esitatud eelnõu.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Lugupeetud minister! Kui otsustati suurendada koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu ning voodipäevatasu, siis seda oleks võinud vältida, kui arstide palga tõus oleks tulnud haigekassa eelmiste aastate jaotamata kasumist. Haigekassal on nüüd nagu kaks reservfondi: üks on eelmiste aastate jaotamata kasum ja teine on reservfond. Milleks neid siis kasutatakse ja mis on nende mõte? Mille poolest need üksteisest erinevad? Hoitakse nii jaotamata kasumit kui ka reservfondi, aga milleks?

Haigekassal on tõepoolest olemas tulem ja on olemas ka reservid, nagu seadus nõuab. Reservide kasutamise kord on ka määratud. Haigekassa puhul on need ette nähtud selleks, et võimaliku maksulaekumiste muutumise puhul oleks Eestis sotsiaalne tervisekindlustussüsteem tagatud. Majanduskriisi ajal me nägime, et ka siis, kui haigekassa jooksev eelarve oli miinuses, oli seda võimalik teha. Aga ma korrigeeriks teid. Te ütlesite, et on kehtestatud uued tasumäärad. Ma rõhutan, et need on alles kehtestamisel. Me praegu räägime haiglate liidu ettepanekust kehtestada visiiditasu ja voodipäevatasu uued piirmäärad. Valitsus on seda ettepanekut eelnõuna toetanud. Samas tahan rõhutada ka seda, et paljud tervishoiuteenuse osutajad on kehtivas õigusruumis vabastanud kroonilisi haigeid ja teisi riskirühmi visiidi- ja voodipäevatasude maksmisest. Samuti ei rakenda kõik tervishoiuteenuse osutajad seaduses lubatud maksimummäärasid.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Hea ettekandja! Kui see voodipäeva- ja visiiditasu suurendamine oleks lähtunud elukalliduse indeksi tõusust, siis ma arvan, et ei oleks üldse protestitud selle vastu. Ettepanekut oleks täielikult aktsepteeritud. Nüüd aga on minu arvates jutt erinevatest maailmavaadetest. Maailmavaateliselt te ilmselt arvategi, et kõige targem on võtta puuduv raha inimeste taskust nii kõrget elektriaktsiisi kui ka nüüd suuremat voodipäeva- ja visiiditasu kehtestades. Rääkida, et riigieelarves raha ei ole, on minu meelest väga rumal jutt. Kas haigekassa eelarvele tuleb odavam, kui inimene läheb õigel ajal arsti juurde ja saab kohe abi või kui ta viivitab arsti juurde minekuga? Ilmselt läheb hilinenud ravi märksa kallimaks.

Odavaim on kahtlemata nii inimesele endale kui ka tervishoiusüsteemile ja üldse ühiskonnale, kui haigeks ei jääda. Riskikäitumise vähendamisega, pideva ennetuse ja kontrolliga tuleks saavutada selline olukord, et inimene, kes võib isegi olla riskirühmas, siiski ei haigestu. Kui küsida, kas inimesed peaksid regulaarselt arsti juures käima ja laskma end läbi vaadata, nagu tervishoiutöötajate soovitused on, siis kindlasti saab vastus olla üksnes jaatav. Mis puutub tarbijahinnaindeksi muutusse, siis ma juhin tähelepanu sellele, et haiglate liit on osutanud, et tarbijahinnaindeks tõusis aastatel 2002–2011 kokku 44,2%. Kogu sel perioodil on nimetatud tasude piirmäärad jäänud samaks.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Lugupeetud härra minister! Leidsin seletuskirjast sellise lause, et Kaitseministeeriumi valitsemisalas tekib eelnõu jõustumisel seoses tervishoiuteenuste tagamisega täiendav kulu umbes 6000 eurot aastas. Te olete väga õige inimene, kelle käest küsida: kust see lisakulu Kaitseministeeriumil tekib ja miks seda teistel ministeeriumidel ei teki?

Kaitseministeeriumi puhul on olukord selline, et me oma valitsemisalas katame ajateenijate tervishoiuteenuste kulud. Kui mõnel mundrikandjal tuleb arstilt abi paluda, siis Kaitseministeerium hüvitab need kulud. See ongi põhjus, miks täiendav kulu tuleb ette näha. Me prognoosime, et tervishoiuteenuse osutajad võivad oma hindu tõsta piirmääradega lubatud maksimummahus.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Tegelikult on mul seesama küsimus mis enne, sellepärast et ma ei saanud vastust. Ma küsin veel kord, miks te kasutate praegu olukorda ära. Te ütlete, et see tasude suurendamine on justkui streigiga seotud, et palkadeks on vaja raha ja te võtate selle patsiendi taskust. Miks te ei täida streigi eelkokkulepet, kus oli kindlalt öeldud, et raha ei tule patsientide taskust? Miks te ei tunnista, et olete juba ammu tahtnud patsientide omaosalust suurendada ja leidsite nüüd hea ettekäände, et palkadeks on raha juurde vaja? Lõppkokkuvõttes ikkagi, miks te praegu vassite ega ütle ausalt, kuidas asjad on? Miks ka minister Pevkur, keda te siin esindate, ei ole aus olnud? Te olete ju ometi läbi rääkinud, miks tehakse praegu niimoodi ja süüdistatakse meedikuid?

Kahtlemata on selle eelnõu ajend olnud ka haiglate liiduga saavutatud kokkulepe, mis puudutab tervishoiutöötajate palga tõusu. Selles, et tervishoiutöötajate palga tõus aset leiab, ma ei näe küll midagi halba. See on väga tõsise ja raske töövaidluse abil saavutatud tulemus, mida tuleb aktsepteerida. Mis puutub piirmäärade korrigeerimisse, siis kahtlemata nendest tasudest laekub täiendav tulu tervishoiuteenuse osutajatele ehk haiglatele. Seetõttu ongi haiglate liit sellekohase ettepaneku teinud. Ega tühjusest raha ei teki, kogu vajalik raha tuleb kas teenuse kasutajate või üldiselt maksumaksjate taskust või riigieelarvest. Kuskilt mujalt raha ei teki.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Hea minister! Siin on viimastel nädalatel palju vaheaegu võetud ja minust on hakanud nende vaheaegade ja mõtlemiste käigus saama parempoolne. Probleem on selles, et arstide streigi tõttu inimeste isiklikud kulud igal juhul kasvavad. Kas valitsus pole seoses meditsiini rahastamise problemaatikaga, mis teil kogu aeg laual on, arutanud, et järsku peaks üle minema sellisele süsteemile, et langetame kõvasti sotsiaalmaksu, tagame sellega haiglate olemasolu ning väetite aitamise, aga üldiselt peaksid töövõimelised inimesed hakkama endale ostma tervishoiukindlustust? Arstid läheksid piltlikult öeldes üle ettevõtlussektorisse. Ehk lõpeks siis ükskord see jama ära, et me kogu aeg peame midagi nikerdama, mingi probleemiga tegelema. Teeme sellise selge normaalse kapitalistliku süsteemi, ja asi korras!

Ma toetan seda, et Eestis kehtiks ka edaspidi solidaarse tervisekindlustuse süsteem.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Lugupeetud IRL-i esimees! Minu küsimus on konkreetne. Te leidsite eelarvest 9,5 miljonit eurot, mida te jagasite lahti kirjutamata poliitiliste otsustega ka mõnele sihtasutusele, mida pole senimaani veel registreeritud, ja mingitele MTÜ-dele. Seda raha te olete tahtnud oma suva järgi jagada. Miks ei oleks võinud seda raha kasutada kõnealusteks kulutusteks ja hoida ära patsientidele valusad hinnatõusud? Me oleksime ju saanud jätta koormuse panemata inimestele, kes vajavad koduvisiite, ambulatoorset eriarstiabi või lausa haiglaravi. See raha oli olemas, te lihtsalt jagasite selle suvaliselt poliitiliste otsustega ära. Kuidas te õigustate niisugust käitumist?

Eelarvet teeb parlament ja ma olen täiesti kindel, et parlament, vaatamata raskustele, mis siin on ajalises plaanis üles kerkinud, saab väga hea eelarve tegemisega hakkama. Kogu riigieelarve on poliitiline eelarve ja ei ole võimalik nimetada ühte või teist kulutust, mis oleks mittepoliitiline. Mis puutub ettepanekusse visiiditasu ja voodipäevatasu piirmääru tõsta, siis need asjaolud, millele haiglate liit seda ettepanekut tehes osutas, on seotud sellega, et nimetatud teenuste piirmäärad on muutumatuna kehtinud juba alates nende kehtestamisest 1. oktoobril 2002. Kahtlemata on visiiditasu ja voodipäevatasu tervishoiuteenuste osutajatele lisatulu, mille abil nad saavad katta oma kulusid, mida ei kata Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste piirhinnad. See on endastmõistetav tõsiasi.

Suur tänu, härra minister! Meie istungi aeg on läbi. Me jätkame arutelu homme, kohtume kell üks. Tere tulemast tagasi Riigikokku reedel! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 13.01.