Tere päevast, austatud peaminister ja teised valitsusliikmed! Head kolleegid Riigikogust, alustame infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 37 rahvasaadikut, puudub 64. Läheme tänase infotunni juurde, kus osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Urmas Reinsalu ja kultuuriminister Rein Lang. Alustame vastavalt teile teadaolevale järjekorrale. Ütlen kohe alguses ära, et selleks, et kõik küsijad saaksid oma küsimustele vastused, on igale vastajale võimalik esitada lisaks registreeritud küsimustele kaks kohapeal registreeritud küsimust.

Palun alustame! Kõigepealt esitab Peeter Võsa küsimuse kultuuriminister Rein Langile. Palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Teie valitsemisalas asuv Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed on sattunud negatiivse tähelepanu alla seoses toetuste ebaotstarbeka jagamisega. Reformierakondlaste portreefilmide "Tuntud ja tundmatu Eestimaa" tootmiseks on eraldatud üle 77 000 euro Kultuuriministeeriumi eelarvest. Sellist raha raisku lasta minna ei tohi. Seni on rahvaraamatukogud saanud Kultuuriministeeriumilt kohustusliku väärtkirjanduse ostunimekirja. Kas edaspidi võiksid saada ka kinod kohustuslike väärtfilmide ostunimekirja, kuhu võiksid kuuluda kõnealused portreefilmid reformierakondlastest? Aitäh!

Aitäh! Milline huvitav idee! Tuleb kaaluda. Ma kardan, lugupeetud Riigikogu liige Peeter Võsa, et te olete kogu sellest loost pisut ühekülgselt informeeritud. See raha, mida jagati sellise projekti jaoks nagu "Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine" – jah, formaalselt on need summad küll Kultuuriministeeriumi eelarves, kuid need on üle antud hallata MISA-le ehk sihtasutusele Meie Inimesed. See raha on tegelikult pärit Euroopa Liidu fondist, mille eesmärk on integreerida endiseid kolmandate riikide elanikke ja mittekodanikke Eesti ühiskonda. Need summad, isegi kui te väga sooviksite, ei ole kasutatavad muuks otstarbeks kui ainult selliste meediaprojektide elluviimiseks. Aga teie ettepanekut anda kinodele kohustuslike filmide nimekiri me kindlasti arutame. Te tegite selle ju Riigikogu liikmena Riigikogu istungil ja me kaalume seda. Kui seadusandja seda soovib, siis tuleb ju kaaluda.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa, esimene täpsustav küsimus!

Rõõm on kuulda, et Ojuland on integreeritud! Aga alates 2011. aastast on MISA juhatuse esimees endine Riigikogu liige, Reformierakonda kuuluv Tatjana Muravjova, nõukogu esimees on reformierakondlane Laine Randjärv ja nõukogusse kuulub ka Paul-Eerik Rummo. Selle sihtasutuse administratiivdirektor on reformierakondlane Ene Kaups. Kas teie hinnangul Kultuuriministeeriumi eelarvest reformierakondlaste portreefilmide tegemiseks eraldatud 77 000 eurot oli piisav või kuna on üldteada, et poliitpropaganda nõuab suuri summasid, siis vahest oli seda raha vähe?

Juba eelmisele küsimusele vastates – te ilmselt ei pannud vastust tähele – ma seletasin, et selle raha otstarve on tegelikult Euroopa Liidu asjaomaste fondide ettekirjutatud. On seda vähe või palju, sõltub Euroopa Liidu eelarvest ning kindlasti ka Riigikogu kinnitatud meie valitsuse otsustest, kuidas Euroopa Sotsiaalfondi raha lõppastmes jaotatakse. Mis puutub teie küsimuse esimesse poolde, millel ei olnud küll otsese küsimusega mitte mingisugust seost, siis jah, teie info selle kohta, kes on sihtasutuse juhatuse esimees ja kes nõukogu esimees, vastab tõele.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa, teine täpsustav küsimus!

Ma saan aru küll, et see raha on mõeldud ainult filmide tootmiseks, aga ma siiski tahaksin veel küsida niimoodi. Üks IRL-i kuuluv Riigikogu liige on väitnud, et selliste filmide näol on tegemist Põhja-Korea filmikunsti põhimõtete jõudmisega Eestisse. Kas kultuuriminister nõustub oma valitsuspartneri seisukohaga?

Tänan väga! Ma pean küll ütlema, et Põhja-Korea filmikunstiga ma kuigi tuttav ei ole, võib-olla küsija on. Aga kui tõsiselt vastata, siis ma kordan veel üks kord: tegemist on fondiga, mille eesmärk on toetada mitmesuguseid integratsiooniprojekte. Üks projekt on "Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine". Sellele täiesti avatud konkursile laekus kokku 18 projekti, millest valiti välja kuus, mis said rahastuse. Sellele, kas tegemist on õnnestunud projektiga või mitte, saab anda hinnangu pärast 27. jaanuari 2013, kui toetuse saaja peab esitama mõlemale, Kultuuriministeeriumile ja MISA-le toetuse kasutamise aruande ja panema lauale ka kõik tooted. Me oleme põhimõtteliselt otsustanud, et see hindamine saab olema äärmiselt läbipaistev. Kavatseme hindajateks paluda ka neid tähelepanuväärseid kriitikuid, kes on väitnud, et seal ei ole asjad kõige paremini korras olnud. Aga peale selle projekti raames konkursi läbiviimist on sõlmitud leping eraõigusliku tootjaga ja selles lepingus on kirjas väga selged punktid. Leping on muidugi kahepoolne ja praegu ei näe ma küll mitte ühtegi põhjust seda katkestada. Nii et ootame ära, kuni saabub tähtaeg, millal esitatakse aruanne, ja siis hakatakse hindama, kas valminud filmid on asjakohased, kas nad vastavad Põhja-Korea filmikunsti tasemele, Uus-Meremaa filmikunsti tasemele või mõne teise riigi filmikunsti tasemele. See selgub veebruaris.

Aitäh! Ja nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Heimar Lenk!

Härra minister! Kuna raha eraldati ikkagi teie haldusala ministeeriumist, siis ma arvan ja kusagilt ka lugesin, et te olete siiski tundnud huvi selle raha kasutamise vastu. Arvatavasti te olete proua Randjärvega neid filme ka vaadanud, need on ju rippunud sotsiaalmeedias üleval. Kui te viskasite filmidele pilgu peale, siis pole ju raske hinnata, on need Põhja-Korea või USA või siis Eesti filmikunsti traditsioonilisel tasemel. Mul on konkreetne küsimus: kas teie arvates on see raha otstarbekalt kulutatud, kui meile on näidatud proua Ojulandi õhus ja maa all?

Teil on natukene imelik ettekujutus sellest, kuidasmoodi integratsiooniks ettenähtud Euroopa Liidu raha kasutamine käib. Sel, mida ma ise ühest või teisest tulemusest arvan, ei ole tegelikult mitte mingisugust tähtsust. Nii et ootame ära, millal laekub aruanne koos kõikide nende filmidega. Selle aruande hindamiseks kutsub MISA kindlasti kokku väga laia põhjaga komisjoni, kus kõigil on võimalik oma sõna sekka öelda. Mina sellesse komisjoni ei kuulu ja jätan oma subjektiivsed hinnangud ühe või teise meediatoote kohta täiesti iseenda teada.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Austatud kultuuriminister! Tore oli kuulda, et võrdse kohtlemise alusel, nagu te nentisite, valiti portreefilmide kangelasteks välja just reformierakondlased. Ma küsin: milliseid portreefilme või siis lausa väärtfilme reformierakondlastest on Kultuuriministeeriumil kavas MISA kaudu edaspidi toetada?

Erinevalt keskerakondlastest pälvivad reformierakondlased meediaorganisatsioonide tähelepanu, mille üle minul erakonna liikmena on väga hea meel. Tehke järgi! Aga selle konkursi tingimustes ega ka taotlustes ei olnud ühtegi sõna selle kohta, keda filmitakse, milliseid küsimusi hakatakse esitama. Oli esitatud meediaprojekti üldine kirjeldus ja see üldine kirjeldus leidis komisjonis heakskiidu. See, mis sisuga toote meediatootja välja annab, on vastavalt Eesti seadustele tema vabadus. Tsensuuri Eestis ei ole ja vähemalt meie valitsus seda ei kavatse kehtestada. Kui te soovite tsensuuri kehtestamist Eestis, siis esitage vastav ettepanek põhiseaduse muutmiseks.

Aitäh! Praegu on jäänud üks kohapeal registreeritud küsimus selle teema kohta ja ma annan Jevgeni Ossinovskile võimaluse see esitada. Palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kultuuriminister! Te väitsite, et kogu see raha tuleb Euroopa Liidu fondist. Minu teada tuli, nagu projekti kirjelduses kirjas, 25% rahast meie maksumaksja taskust. Ja isegi kui 75% tuli Euroopa Liidu maksumaksja taskust, siis ega sedagi raha ei tohi kuidagi kergema käega väärkasutada kui meie oma maksumaksja raha. Siit minu küsimus. Teie arvates lasub nende reformierakondlastest filmide tegemise kogu süü filmide tootjal. Kui tõenäoliseks te peate, et see Euroopa Liidu fond nõuab kogu selle väärkasutatud summa Eestilt tagasi?

Kõikide Euroopa Liidu fondide puhul on tegemist Eesti-poolse kaasfinantseerimisega summadele tervikuna, mitte konkreetsele asjale. Selles mõttes on teil õigus, tõesti rakendatakse ka omafinantseerimise kohustust.
Milline on võimalus, et nõutakse raha tagasimaksmist? See sõltub eelkõige sellest, millise hinnangu annab MISA selle lepingu täitmisele. Ma ütlesin, et hinnata saab peale aruande esitamist, mis lepingu järgi sünnib 27. jaanuaril. Järelikult see protsess leiab aset veebruaris. Tere tulemast hindama, Jevgeni! Kutsume! Võin esitada kutse juba siin ja praegu. Kui see komisjon teeb järelduse, et leping ei ole täidetud tingimuste kohaselt, siis on loomulikult MISA-l õigus ja kohustus tootjalt need summad tagasi nõuda. Täiesti loogiline! Selles, et Euroopa Liit raha tagasi nõuab, ma kahtlen, sest selleks alust andvaid kvaliteedikriteeriume kehtestatud ei ole.
Aga kui nüüd laskuda teiega väikesesse diskussiooni, siis mind ei vaimusta sugugi selliste projektide olemasolu, mis Euroopa Liit on välja mõelnud – mõtlen meediaprojekte integratsiooniks. Selliste rahajagamistega kaasneb alati üks suur pahandus ja segadus. Näiteks on olemas ka selline projekt nagu "Täna õhtul otse eetris", mida täpselt samamoodi finantseeritakse MISA vahenditest ja kus teil on au osaleda, eks ole, täpselt samamoodi intervjueeritavana. Kõik säärased asjad on seotud pingete tekitamisega ega käi minu meelest väga hästi kokku meediavabadusega. Aga kuna Euroopa Liit on sellise seisukoha võtnud, siis kahetsusväärselt peame sellega elama.

Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse arutelu.

Järgmisena annan sõna kolleeg Marianne Mikkole, kellel on küsimus kaitseminister Urmas Reinsalule. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Teatavasti on 2013. aasta eelarve eelnõus Kaitseministeeriumi valitsusala prioriteet ajateenijate elamistingimuste parandamine. Selleks eraldatakse 9 miljonit eurot. Pean siinkohal silmas tänapäevaste ja normidele vastavate kasarmute väljaehitamist, mis tagavad kõigile ajateenijatele ettenähtud olmetingimused. Riigikaitsekomisjon on külastanud vahipataljoni ja mereväge, kus kasarmud on ajateenijatega ülimalt ülerahvastatud. Millal on kavas kasarmukohti juurde luua ning mis järgus on ettevalmistused, näiteks planeeringud, ehitusload, ehitustegevuse riigihanked? Kuna ehitamine võtab aega, küsin ka, mis kuupäevaks aastal 2013 ja kus on rajatud uued kasarmud.

Austatud küsija! See on ministeeriumi jaoks prioriteet ja me tahame liikuda selle tööga venitusteta edasi. Me plaanime ehitada uut tüüpi kasarmud, mis tagaksid terviklahenduse: ühes hoones oleksid koos nii elamispinnad, õppeklassid, laod kui ka relvastus. Uut tüüpi kasarmud oleksid praktilised ja elukeskkond neis vastaks nõuetele, mida me peame mõistlikuks ajateenijate puhul kohaldada. Lõpptähtaeg, mis puudutab kõiki ajateenijaid, on seatud nii, et 2014. aastal peaks olema kaasaegsed elamistingimused tagatud kõigile ajateenistusse võetutele. Tahame selles ettevõtmises venitusteta edasi liikuda. Aluseks on eesmärgi püstitamisel võetud prognoos, et ajateenijate arv jääb järgmise kümne aasta jooksul vahemikku 3200–3300. Tõepoolest, nagu te ütlesite, kõige hullemad elamistingimused on praegu Tallinnas väljaõppekeskustes asuvatel ajateenijatel.

Aitäh! Palun, Marianne Mikko, esimene täpsustav küsimus!

Härra kaitseminister! Augustis hindasite Tallinna väljaõppekeskuste ajateenijate elamistingimusi sõnadega "putitatud Vene-aegne olukord" ja "lapitud Vene-aegne olukord". Olete siinsamas saalis öelnud, et Marja tänaval asuva logistikapataljoni ja Rahumäe teel paikneva vahipataljoni hooned on väga halvas seisukorras, amortiseerunud ning võiks tegelikult maha lammutada. Just äsja avaldasite taas lootust, et kõigile 2014. aasta sügisel ajateenistusse minevatele noortele on korralikud kasarmukohad tagatud, mis tähendab ligi 1200 uue kasarmukoha loomist. Veel kord: millal täpselt lõpeb putitatud ja lapitud Vene-aegne olukord kaitseväes?

Mis puutub ajateenistuse sisusse ja isiklikku varustusse, siis kindlasti on see igati kaasaegne. Elutingimuste puhul on aga tõsiseid vajakajäämisi, nagu ma olen korduvalt tunnistanud. Minu vastus on selline, et lõppeesmärk, mille ministeerium on seadnud, on see, et 2014. aasta sügisel ajateenistusse minevad noored elavad normaalsetes tingimustes. Praktikas on tõepoolest needsamad Tallinna väljaõppekeskused kõige kehvemates oludes.

Aitäh! Palun, Marianne Mikko, teine täpsustav küsimus!

Teemaga haakub otseselt ka jõustuv uus kaitseväeteenistuse seadus. Ajateenistusse on võimalik astuda ka vabatahtlikel naissoost Eesti kodanikel. Kui ei ole tagatud olmetingimused ja kasarmukohad, siis kuidas saab naisterahvas astuda näiteks mereväkke? Kui küsida laiemalt, siis kas kaitsevägi on valmis naissoost ajateenijate vastuvõtmiseks? Eelkõige pean silmas majutus- ja olmetingimusi, kuigi oluline on ka riidevarustuse ja jalanõude olemasolu. Kas Kaitseministeerium on teinud prognoose, kui suur võiks üldse olla naissoost ajateenijate arv? Selle prognoosimine on kaitseministri pädevuses.

Aitäh! Tõepoolest, järgmise aasta 1. aprillil jõustuva uue kaitseväeteenistuse seaduse järgi on võimalik vabatahtlikkuse alusel kaitseväkke võtta ka naissoost ajateenijaid. Järgmisel aastal me arvestame 60 õrnemast soost ajateenijaga. Mis puutub vastavatesse võimalustesse, et naistel ei tekiks ajateenistuse läbimisel mingisuguseid ebamugavusi, siis võin kinnitada, et minu selge sõnum kaitseväele on olnud, et Eesti kaitsevägi peab olema valmis naissoost ajateenijaid vastu võtma ja kohtlema neid võrdsetel alustel nagu teisi ajateenistuse läbijaid. Mis puutub logistikasse ja tehnilisse korraldusse, siis asjaomased tingimused kindlasti tagatakse nii, et alandavaid või segadust tekitavaid olukordi ei tohiks tekkida. See on eraldi töövaldkond, mida silmas peetakse ja millega tegeletakse. Siit kõnetoolist saan kutsuda üles kõiki tütarlapsi, kes gümnaasiumis üldharidust omandavad, ühe eneseteostusvõimalusena kaaluma ajateenistust ja pärast ajateenistust ka õpinguid kõrgemas sõjakoolis.

Aitäh! Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Neeme Suur!

Lugupeetud kaitseminister! Teistest ametkondadest on näha, et tsentraliseerimine päädib pigem kohaliku korraldusvõime vähenemisega. Võime näiteks tuua Politsei- ja Piirivalveameti võimekuse lahendada piirkonnakonstaablite puudumine kohapeal. Kaitseväe süsteemis on nüüd jutuks nelja kaitseringkonna kaotamine. Kas see protsess ei või meid viia samasugusele teele? Vahest on tegu samasuguse ohuga, et meil selle tagajärjel piirkondlik kaitsekorraldusvõime halveneb?

Järgmise kümne aasta riigikaitse arengukava väljatöötamine on lõppfaasis ning järgmisel nädalal ma tutvustan seda koos kaitseväe juhatajaga riigikaitsekomisjonile, seetõttu ei tahaks detaile praegu puudutada. Küll aga soovin rõhutada, et need lähteteesid, mille alusel on riigikaitse arengukava välja töötatud ja mida selles projektis on silmas peetud, seisnevad selles, et meie tegelik kaitsevõime peab kasvama. Meie sõjaline suutlikkus peab nii arvuliselt kui varustuse mõttes suurenema. Mis puutub konkreetsetesse asjaoludesse ja kaitseväe organisatsiooni – mõtlen nii rahuaegset kui sõjaaegset –, siis võin kinnitada, et ringkondade kaotamist kavas ei ole. Küll aga mingid muutused tulevad. Nende eesmärk on tõhusam riigikaitse, riigikaitse, mis vastab meie ressurssidele. Ressursieelistusi suunab eesmärk tagada kaitsevõime ja piiratud aja tingimustes kiire reageerimise suutlikkus võimaliku vaenlase sõjalise rünnaku puhul.

Aitäh! Palun, Kalle Laanet!

Hea kaitseminister! Mu küsimus haakub suures osas eelmise teile esitatud küsimusega ja see puudutab tänast Postimeest, kus on artikkel pealkirjaga "Riik kärbib järsult kaitseväe arengukava". Eelmisele küsimusele te vastasite suhteliselt läbi lillede, et te ei ole kõiki otsuseid veel teinud, samas on aga Postimees üsna detailselt välja toonud, mida arengukava muutmine sisaldab. Minu küsimus on: kuidas on võimalik, et ajakirjandus kirjutab sellest, aga Riigikogu liikmed ei tohi nagu teada? Kas see on nii salajane dokument, et see on ainult Postimehe ajakirjanikele avatud või kuidas seda tõlgendada?

See, et ajakirjandus tutvustab erinevaid versioone ja käib oma seisukohti välja, on ajakirjanduse töö ja ma arvan, et ta on oma tööd tehes sõltumatu. Mis puutub riigikaitse arengukavasse, siis tahan rõhutada, et selle koostamise lähteülesanne oli meie tegeliku olukorra kaardistamine. Valitsuse selge kurss on kinni pidada sellest, et 2% sisemajanduse koguproduktist suunatakse riigikaitsekuludeks, planeerides seda nõnda, et meie tegelik kaitsevõime ja riigikaitsesse panustamine nii varustuse, relvasüsteemide kui ka personali osas kasvab, mitte ei kahane. On tõsiasi, et kui me võrdleme eri plaane, siis näeme, et eelmine ehk neli aastat tagasi koostatud riigikaitse arengukava lähtus masueelsest optimistlikumast prognoosist. Paberi peal tehtavaid tulevikuprognoose tuleb paratamatult korrigeerida, sest riigikaitse peab üles ehitama tegelikkuses, lähtudes rahalisest ressursist, mille maksumaksja rahvaesinduse kaudu riigikaitsesse panustab. Üksnes paberi peal eksisteerivale kaitsevõimekusele me sõjalise ohu korral toetuda ei saa.

Aitäh! Lõpetan teise küsimuse arutelu.

Läheme kolmanda küsimuse juurde. See on Priit Toobali küsimus kultuuriminister Rein Langile. Palun, Priit Toobal!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teatavasti käisite möödunud kuu lõpus töövisiidil Ukrainas sealse kultuuriministri kutsel, allkirjastamas Eesti ja Ukraina kultuurikoostöö programmi aastateks 2012–2016. Tutvusin Kultuuriministeeriumi veebilehel kättesaadava programmi tekstiga ja nägin, et see sisaldab üsna tihedat kava. Hakkas silma ka see, et suurem osa sellest programmist on suured festivalid. Mind huvitab, kui palju võimalusi annab see programm n-ö kohaliku tasandi kultuurile ehk kollektiividele väljaspool pealinna, näiteks Tartu noortele? Või on pigem tegemist kutselistele kultuuritegijatele väljundite loomisega?

Aitäh sisuka küsimuse eest! See, kui parlamendis hakkavad pälvima väikestki tähelepanu kultuurivahetust puudutavad lepped välisriikidega, on igati teretulnud. See programm, mis on sõlmitud aastateks 2012–2016, on kindlasti üksikasjalisem kui eelmine. Samas on seal üks artikkel, mis ütleb väga selgelt, et pooled teevad kõik selleks, et vahendada kultuuritegijate kontakte mõlemal pool, nii Eestis kui ka Ukrainas. Jõudumööda Kultuuriministeerium sellega ka tegeleb. Kui on mingeid konkreetseid ettepanekuid kohapealsetelt kultuurikollektiividelt, agentidelt, mänedžeridelt, soove minna Ukrainasse, et luua kontakte, siis neid aitavad otsida nii Kultuuriministeerium kui ka Eesti saatkond Kiievis. Kahetsusväärselt ei ole meil nii palju ressurssi, et hoida Kiievis ametis kultuuriatašeed. Seda oleks võib-olla ka vaja, aga raharessursil on teatavasti piir. Ent Eesti diplomaadid, kes tegelevad igapäevaselt nii poliitika- kui ka majandusdiplomaatiaga, tegelevad selle töö kõrvalt ka kultuuridiplomaatiaga. Nii et kontakte nende kaudu kindlasti saab. See on ka selle kultuurileppe põhiline sisu. Mõlemad pooled üritavad viia professionaale omavahel kokku ja sellele järgneb juba nendevaheline koostöö, mida meie jõudumööda saame olemasolevate fondide abil ka toetada, kui vaja. See ei tähenda seda, et me ilmtingimata selle kõik kinni maksaksime – see ei oleks ei mõistlik ega otstarbekas.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, esimene täpsustav küsimus!

Ma tõesti arvan, et kultuurikoostöö programmid ja kokkulepped eri riikide vahel on väga kasulikud. Mida rohkem nende raames jõutakse väljapoole pealinna ja suurematesse maakonnakeskustesse, nii et nendest saavad osa ka väiksemad kollektiivid väiksematest kohtadest, seda parem. Mu küsimus on seotud selle programmi rahastamisega. Ma ei ole leidnud seda summat, kui palju riik sinna panustab. Kas teil on andmeid, kui palju riik 2016. aastani sellesse Eesti ja Ukraina kultuurikoostöö programmi raha panustab või on see igal aastal eraldi eelarveküsimus?

Meil ei ole koostöös ühegi riigiga tehtud eraldi fonde, mille raha piires tegutseda. See kõik käib vastavalt olemasolevatele võimalustele. Eestis teatavasti on mitmeid allikaid. Lisaks Kultuuriministeeriumi programmile "Eesti kultuur maailmas" on meil ka Eesti Kultuurkapital, mille kaudu finantseeritakse selliseidki sõite. Selle programmi tekst paneb paika üldised printsiibid, mismoodi rahastamine käib. Põhimõte on, et lähetav pool maksab sõidukulud, näiteks Eesti Ukrainasse ja tagasi sõidu kulud, samuti kultuuritegelaste palgad. Vastuvõttev pool maksab majutuse, riigisisese transpordi ja tõlketeenuse eest, kui vaja. See on üldine põhimõte, mis ei tähenda, et konkreetse projekti puhul ei ole võimalikud teistsugused kokkulepped. Selline üldine koostöö on meil nüüd ukrainlastega kokku lepitud. Ka suhetes teiste riikidega ei pea me vajalikuks teha eraldi fonde ehk määrata kindlaks konkreetseid summasid – see võib selles mõttes kontraproduktiivne olla, et kui on rohkem võimalik ellu viia, siis tekib küsimus, kas ei olegi lubatud rohkem rahastada. Tegelikult ikka on.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine täpsustav küsimus!

Esimesele küsimusele vastates te ütlesite, et programm, mis aastal 2012 lõppes, oli märksa napisõnalisem kui uus programm. Ma olen sellega nõus. Kas te räägiksite mõne sõnaga sellest eelmisest programmist? Mis on selle suurimad töövõidud ja mis eelmisel korral saavutamata jäi?

Oi, keeruline on hakata niimoodi järsku loetlema! Kui te tõesti olete sellest väga huvitatud, võime teile teha kokkuvõtte, kes nende aastate jooksul Eestist Ukrainas käisid ja kes Ukrainast Eestis käisid. Tegelikult kontaktid on üsna tihedad, seda just professionaalide vahel. Raamatukogud käivad omavahel tihedalt läbi, samuti muuseumid ja muusikud. Näiteks Ukraina filharmoonia sammassaalis esines hiljuti Hortus Musicus, sellega tähistati Eesti ja Ukraina diplomaatiliste suhete 20. aastapäeva. Kui ma filharmoonia inimestega rääkisin, siis selgus, et Ukrainas on käinud hästi palju Eesti interpreete üldse mitte ametliku kultuurivahetuse raames. Ukraina on kindlasti huvitatud ka mingil moel ametlike Eesti kultuuri päevade korraldamisest eeloleval perioodil. Eks näis, vaatame, kuidas selle asjaga läheb. Hästi palju on sidemeid ka kohalikul tasandil, mõtlen oblasteid ja konkreetseid Eesti kollektiive. Tõtt-öelda, ega me ei pea sellist nöörraamatut, kuhu kõik viimseni on kirja pandud. Aga neid kultuurikontakte on tegelikult märksa rohkem, kui ministeeriumid teavad. Mis on väga hea!

Suur tänu! Kas on veel soovi küsida? Seda soovi ei ole, seega lõpetan kolmanda küsimuse käsitlemise.

Palun, kolleeg Jaak Allik, küsimus samuti kultuuriminister Rein Langile!

Lugupeetud härra minister! Toimivas koalitsioonilepingus on punkt: "Kaalume võimalust muuta loovisikute seadust selleks, et lahendada vabakutselistele tunnustatud loovisikutele ravikindlustusega seotud probleem." Ma mäletan, et kui te ametisse astusite, te nimetasite seda üheks oma prioriteediks. Tean, et mingi tegevus on ka toimunud. Äkki te võtaksite kokku, kui kaugele on selle kaalumisega jõutud? Minu küsimus lähtub siirast huvist, sest mu poole on viimasel ajal pöördunud mitmed kultuuritegelased, aga ma lihtsalt ei tea asjade hetkeseisu. Kultuurikomisjoni ei ole küll midagi teie ettepanekutest veel jõudnud.

Piinlik tunnistada, aga Eesti riigiaparaat töötab järjekindlalt, aga krigisedes. Need läbirääkimised, kuidas tõepoolest loovisikute sotsiaalseid garantiisid parandada, on osutunud üllatavalt keerukaks. Süvenemata täna siin Riigikogus detailidesse, ma lihtsalt ütlen, et eelnõu, mis puudutab loovisikute seaduse muutmist, on Kultuuriministeeriumil valmis ja ootab seda, et minister sinna alla kirjutab. Ma veel üritan seda seletuskirja rohkem mõttega lugeda. Lisaks koostab Sotsiaalministeerium sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muudatusi.
Aga kui me vaatame pilti tervikuna, siis mulle tundub, et loogika, mille alusel praegu antakse inimestele ravikindlustus, mis põhineb traditsioonilistel töölepingutel, mille järgi makstakse inimesele üks kord kuus palka, on pisut vananenud. Vahest peaksime rääkima summeeritud perioodidest aasta lõikes. Kui me jõuaksime selles suhtes Rahandusministeeriumiga kokkuleppele, siis ma kujutan ette, et see lahendaks vähemalt tervisekindlustuse probleemi mitte ainult paljudel loovisikutel, vaid ka väga paljudel teadusega seotud inimestel. Nemadki on olukorras, et neile makstakse töölepingute järgi palka üks või kaks korda aastas, aga sellega saavad nad ravikindlustuse ainult üheks kuuks aastas. See ei ole kindlasti loogiline. Nii et ma saan teile täna vastata nii, et töö käib. Mingisugune vaheetapp tõenäoliselt seaduseelnõu vormis läheb valitsuse kooskõlastusringile hiljemalt jaanuarikuus. Aga me kindlasti ei saa olla lõpuni rahul selle praeguse tulemusega, kuhu eri ametkonnad on välja jõudnud.

Aitäh, kultuuriminister Rein Lang! Kas küsimuse esitajal on täpsustavaid küsimusi? Täpsustavaid küsimusi ei ole. Lõpetan selle teema käsitluse.

Nüüd, head kolleegid, on võimalik esitada saalist küsimusi valitsusliikmetele, kes on siia kohale tulnud. Palun öelge kõigepealt, kellele te küsimuse esitate, ja siis oma küsimus. Palun, Olga Sõtnik!

Proua juhataja, mina soovin esitada küsimuse kultuuriminister Rein Langile. Härra minister, minu küsimus puudutab mingil määral teemat, mis oli täna esimesena arutlusel, ehk MISA filme, aga natukene teisest vaatevinklist. Te ütlesite, et selle projekti raames, kust neid filme rahastati, on võimalik toota meediaprojekte, mis peaksid soodustama kolmandatest riikidest siia tulnud inimeste integratsiooni. Kuidas te arvate, kas sellise multifilmi nagu "Lotte ja kuukivi saladus" tõlkimine vene keelde võiks olla üks nendest projektidest, mida saaks realiseerida? Minu meelest on just multifilmitegelaste kaudu võimalik tugevaid sidemeid luua juba lapseeas. Minu teada on selleks MISA-st raha taotletud, aga ei ole saadud. Mis te arvate, kas oleks võimalik selle meediaprojekti raames tõlkida "Lotte" vene keelde?

Vabandust, kas ma kuulsin õigesti, et te ütlesite, et oleks vaja "Lotte" vene keelde tõlkida? Viimased multifilmid? Selge! Minu teada "Lotte" on tõlgitud vene keelde. See vist on juba subtitreeritud, aga dubleeritud küll ei ole, see vastab tõele. Aga see on täiesti puhteraõiguslik tegevus. Kui keegi soovib filmi kas subtitreerida või dubleerida, siis see on produtsendi asi. Filmitootmine on meil ju eraõiguslikul alusel. Minu teada ei ole keegi niisugust taotlust kuhugi esitanud.
Mis puutub konkreetsesse projekti, mille nimi on tõepoolest "Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine", siis see hõlmab üldse meediatooteid, mitte otseselt filme. Nagu ma vastasin härra Ossinovski küsimusele, põhjustavad kõik sellised eraõiguslikku meediat toetavad riiklikud või Euroopa Liidu programmid tegelikult ainult segadust ja ebavõrdset kohtlemist. Leida seal mingi kuldne kesktee, millega kõik lõpuks rahul oleksid, on äärmiselt keeruline. Sellepärast ongi nende projektide hindamiseks ja pärast ka nende lepingute täitmise ülevaatamiseks loodud sõltumatud komisjonid. Nagu me ka juuresolevalt pildilt näeme, põhjustavad need alati kirgi. Luigi Pirandello, kuulus itaalia kirjanik, on kirjutanud geniaalse näidendi "Nii see on (kui teile nii näib)". Kõnealusel juhul on ka meedia andnud endast parima, et esitada fakte sellisel moel, et asjast võib jääda väär ettekujutus. Selle konkreetse meediaprojekti puhul, mille viis ellu härra Smirnovi meediaettevõte, ei ole intervjueeritud ju üksnes reformierakondlasi. Reformierakondlased on selles vähemus, aga on suudetud maalida teine pilt.

Suur tänu, kultuuriminister! Vastus on mõne sekundi juba ettenähtust pikemaks läinud.

Vabandust!

Palun, järgmisena saab küsida Arto Aas!

Minu küsimus on peaminister Andrus Ansipile. Hiljuti kogunesid Euroopa tippjuhid, sh teie, ülemkogu istungile, et arutada Euroopa Liidu järgmist eelarvet. Milliste tulemusteni te seal jõudsite? Milliseid uudiseid on Eesti põllumeestele ja milliseid uudiseid on selle kohta, kas Eestis käivituvad uued võimsad taristuprojektid?

Ülemkogu istungist on palju ka ajakirjanduses räägitud ja ilmselt on kõigile teada, et konkreetseid tulemusi ei ole. Kuni pole eelarves kokku lepitud, pole ka väga kindlaid tulemusi ette näidata. Aga viimane Herman Van Rompuy pakkumine Eesti põllumeestele on soodne. Põllumajanduse otsetoetuste tase on tõepoolest tõusnud Balti riikides järgmisele tasemele: aastaks 2020 on ette nähtud viimase pakkumise järgi ühe hektari kohta 196 eurot toetusi. Võrreldes praeguse 117 euro tasemega on tõus päris märkimisväärne. Paraku me ei tea, kuidas see tõus täpselt välja nägema hakkab. Meie sooviksime, et see tõus oleks järsem 2014. aastast alates, mitte lineaarne praeguselt tasemelt lähtudes. Sest kui see on lineaarne, siis meie põllumehed satuvad 2014. aastal raskustesse. Nende otsetoetuste maht absoluutsummades väheneb, sest praegu me maksame riigisisest lisatoetust ehk top-up'i. Läbirääkimised olid edukad ka ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas. Meile, Balti riikidele on pakutud toetuste kõrgemat lage kui Euroopa Liidus keskmisena: teistele 2,35%, meile 2,59% SKT-st. Põhimõtteliselt tähendaks see Eesti jaoks suurusjärgus 350 miljonit eurot lisaraha. Põllumajandustoetuste korral oli lisasumma 90 miljonit eurot.

Suur tänu, peaminister! Deniss Boroditš, palun!

Mul on küsimus peaministrile. Hea peaminister, praegu valitseb tohutu segadus tähtaegade osas, millal tarbija peab elektritootjaga lepingu sõlmima. Ühelt poolt räägivad tootjad 10. detsembrist ja sellest sündinud paanika tõttu on ummistunud kõikide elektritootjate kontorid. Järjekorrad on nii pikad, et pilt meenutab talongimajandust NSV Liidu ajal. Teiselt poolt teatas eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et Eesti Energia puhul see kuupäev ei ole 10. detsember, vaid detsembrikuu lõpp. Siit küsimus: kas teie arvates on normaalne, et inimesed on sellises infosegaduses, et nad peavad tundide viisi järjekorras seisma? Kui teie arvates see ei ole normaalne, siis kes peaks selle eest vastutama? Teiseks, millist nõu te annate nendele tuhandetele Eestimaa inimestele praeguses olukorras?

Ma soovitan inimestel üldse mitte järjekorras seista, vaid kasutada internetti. Internetipanga vahendusel Eesti Energia kodulehele sisenedes saab iga siseneja individuaalse pakkumise. Minu puhul see pakkumine ühtis paketiga, mille ma olin enda jaoks juba välja valinud. Minul võttis lepingu sõlmimine aega vähem kui minuti. Seejuures on hästi oluline, et ma ei pidanud minema kuskile järjekorda seisma. See teenus on tõepoolest väga mugavaks muudetud. Ma soovitan kõigil kasutada interneti vahendust.
Ma ei ole väga hea elektrimüügireeglite tundja, aga ajakirjandusest on mulle jäänud arusaam, et leping tuleks sõlmida 21 päeva enne lepingu jõustumise kuupäeva. Lepinguperiood algab tavaliselt kuu alguses ja seega on jutt 10. detsembrist, selleks et 1. jaanuaril võiks leping jõustuda, kohane. Kui mõni pakkuja teeb erandeid, siis erandi põhjuseks on see, et elektrimüüjat ei vahetata. Siis vähendatakse seda 21 päeva nõuet ning see loomulikult on tarbija vastu sõbralik käitumine ja minu meelest ka riigi kui järelevaataja seisukohast aktsepteeritav käitumine. Ka nendega ei juhtu midagi, kes elektrilepingut ei sõlmigi, sest nemad saavad sel juhul kasutada üldteenust ja oma otsuse hiljem langetada. Mul on tunne, et väga paljudel juhtudel on tegemist väheste sentide võrra erinevate pakkumistega, mitte isegi väheste eurode võrra erinevate pakkumistega. Ei maksa nende sentide pärast väga paanikasse sattuda ja tundide kaupa järjekorras seista.

Suur tänu, peaminister! Katsume vastused ikkagi kahe minuti sisse ära mahutada! Palun, Priit Toobal!

Lugupeetud aseesimees, minu küsimus on peaminister Andrus Ansipile. Lugupeetud peaminister, te olete lisaks peaministri ametile ka Reformierakonna esimees. Minu küsimus on: kas teil on plaanis ka järgmisel Reformierakonna üldkogul Reformierakonna esimeheks kandideerida?

Tänan huvi tundmast! Ma ei ole seda otsust veel langetanud. Ma ütlesin tänavu 23. veebruaril, et kui selle koalitsiooni koostöötahe peaks enne järgmisi valimisi raugema, siis mina uut valitsust ei moodusta. See on kõik, mida ma senini sel teemal olen öelnud. Ma kindlasti ei ole öelnud seda, et ma ei kavatse kandideerida järgmiseks perioodiks Reformierakonna esimehe valimistel. Kas ma kandideerin või mitte, seda ma veel põhjalikult kaalun.

Aitäh! Tarmo Tamm, teie küsimus on kellele?

Minu küsimus, proua juhataja, on härra peaministrile. Eile leidis koalitsioon nagu muuseas, ma ei tea, kas kapist või varrukast, 9,5 miljonit eurot, millega finantseeritakse erinevaid projekte. Üle 4 miljoni euro läheb raha poliitiliste objektide rahastamiseks. Raha on eraldatud ka MTÜ-dele, mida tänasel päeval ei ole üldse olemas. Kas selles olukorras, kus keskvalitsus on nii massiivselt hakanud finantseerima kohalike omavalitsuste objekte, võib järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimisi üldse ausaks pidada?

Ma olen veendunud, et riigieelarve on kõige poliitilisem otsus üleüldse, mille Riigikogu aasta jooksul langetab. Ma ei ole nõus väitega, et mõned eelarve kulutused on poliitilisemad kui teised või et mõned kulutused on täiesti apoliitilised. Eelarve on väga poliitiline dokument ja apoliitilist eelarvet ei suudaks ka apoliitiline valitsus kokku panna. Eelarve on see, mille kaudu valitsus ja Riigikogu oma poliitikat teostavad ja iga eelistus eelarves on kindlasti poliitiline eelistus. Missugused on olnud ühe, teise, kolmanda või neljanda fraktsiooni või rahvasaadiku ettepanekud, missugune on rahanduskomisjoni suhtumine nendesse ettepanekutesse, see on Riigikogu liikmetele paremini teada kui peaministrile. Valitsus tegi oma parima, kui ta eelarve eelnõu koostas. Me saatsime oma parima äranägemise järgi koostatud eelarve eelnõu Riigikogusse ja ma aktsepteerin täiesti, et Riigikogu liikmed selle meie väga hea eelnõu veel paremaks muudavad.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt, teie küsimus!

Austatud peaminister! 3. detsembril tähistatakse rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Seda tähistati ka Eestis suure konverentsiga, mille nimetus oli "20 aastat muutuste tuules". Selle aasta märtsis ratifitseeriti Riigikogu suures saalis puuetega inimeste õiguste konventsioon, samas on mitmed puuetega inimeste organisatsioonid väljendanud oma muret seoses erivajadustega laste koolide sulgemisega ja õpilaste tavakoolidesse üleviimisega. Järgmisel nädalal tuleb Riigikogu suures saalis riikliku tähtsusega küsimusena arutusele omastehoolduse teema. Kas koalitsioonil on järgmisel aastal plaanis ka mingi selline otsus, mis võiks kergendada erivajadustega inimeste olukorda? Sotsiaaldemokraatlik Erakond andis sisse eelnõu õppelaenude kustutamise kohta ja ma väga loodan selle toetamist.

Ma olen erivajadustega laste koolide väidetava sulgemise teemaga kokku puutunud väga pinnapealselt. Olen aru saanud, et Haridus- ja Teadusministeerium eitab niisuguste kavade olemasolu. Ma ei tea, millest sellised hirmud on tekkinud ja seetõttu ei oska ma neid hirme ka kommenteerida.

Suur tänu! Palun, Lembit Kaljuvee!

Mul on küsimus härra peaministrile. Hea peaminister, muidugi on kahe minutiga ääretult raske vastata Deniss Boroditši küsimusele elektrituru avanemise ja nende hinnapakettide kohta. Te andsite hea vastuse nendele, kellel on internet olemas. Aga mina küsin teie käest: kas majandusministeerium on saanud hakkama selle raha kasutamisega, mille valitsus eraldas, et tutvustada, kuidas oleks avatud turule kõige parem üle minna? Me näeme, et sajad inimesed seisavad praegu Eesti Energia teeninduspunktides järjekorras. Mida neile öelda, kellel ei ole internetti? Neid on päris palju.

Nendel inimestel ma soovitan internetti siiski kasutama hakata, sest see on tänapäeval elu märksa kergemaks muutev tehnoloogia ja tulevikus interneti kasutusvaldkond laieneb veelgi. Nii et pigem hilja kui mitte kunagi! Internetist on kõigil abi.
Üldiselt peaks elektritarbijate edasine käitumine aga sõltuma sellest, kui suured kellegi elektriarved on. On küllalt palju inimesi, kel ei ole internetti ja kes maksavad kuus elektri eest 2, 4 või 6 eurot, ja nendel kindlasti ei ole mõistlik kulutada kahte tundi järjekorras seismiseks, et omale sobilik pakett valida. Nendel inimestel on mõistlik lihtsalt oodata, millal lepingute sõlmimise tippaeg üle läheb. Nende kohta kehtibki jutt, et nende võit või kaotus on mõõdetav sentides, mitte eurodes, ja ma ei usu, et inimesed on mõne sendi nimel nõus kaks tundi järjekorras seisma. Paanikaks ei ole mitte mingisugust põhjust! Väike tarbija võib kasutada üldteenust. Jah, üldteenus võib teatud juhtudel osutuda kallimaks kui mõni pakett, aga ega me pakettide puhul ka ei tea, missugusega me võidaksime. Kas me võidaksime siis, kui võtaksime börsihinnast lähtuva paketi, või siis, kui valiksime fikseeritud hinnaga paketi – see selgub hiljem. Ma isiklikult usaldan praegu fikseeritud hinnaga pakette rohkem, sest küllap turule sisenedes kõik turule tulijad üritavad oma kasumit minimeerida, et olla konkurentsivõimelised. Ja küllap nende kompetentsus on suurem kui tavatarbijal.

Suur tänu, peaminister, väga põhjaliku vastuse eest! Enne kui annan järgmisele küsijale sõna, tuletan meelde, et igal Riigikogu liikmel on üks küsimise võimalus. Palun, Kaia Iva!

Minu küsimus on peaminister Andrus Ansipile seoses riigieelarve menetlusega, see lähtub mõneti ka eelnevalt esitatud küsimusest ja antud vastustest. Nimelt on ka opositsioonierakonnad esitanud rõõmustavalt palju ettepanekuid riigieelarve muutmiseks. Sellest suurest hulgast esitasid keskerakondlased teiseks lugemiseks lausa 96 ettepanekut. Rõõmustavalt palju sooviti sealhulgas toetusi kohalikele omavalitsustele ja mitmesugustele asutustele. Eilsel rahanduskomisjoni istungil oli näha, et suur osa neist leidis ka toetust, sh ettepanek Narva kümnele lasteaiale keelekümbluskeskkonna arendamiseks lisaraha eraldada. Kuidas teile tundub, härra peaminister, kas opositsioonierakond on saanud õigesti aru riigieelarve menetlemise käigust Riigikogus? Et nii see käibki, et tehakse ettepanekuid, ja kui nendel ettepanekutel kahjuks oli ebaseaduslik katteallikas, me leidsime seadusliku. Kas kõik on korras?

No küllap Riigikogu liikmed teavad seda paremini kui mina. Nii see tõepoolest käib, et tehakse ettepanekuid. Ettepanekud aeg-ajalt ei ole küll kooskõlas seadusega ja siis nendega arvestada ei saa, aga seadusega kooskõlas olevad ettepanekud menetletakse komisjonis ülima põhjalikkusega läbi. Kui ettepanek leiab laiemat toetust, siis see kajastub ka vastuvõetavas riigieelarves. Ma küll ei arva, et opositsiooni tehtud rahastamisettepanekud on vähem poliitilised kui koalitsiooni tehtud rahastamisettepanekud.

Suur tänu! Kas kolleegidel on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan infotunni. Suur tänu kõikidele küsijatele ja suur tänu ka valitsusliikmetele!