Head kolleegid! Meie arutelud on viimasel ajal läinud kuidagi väga põhjalikuks ja tegelikult ma arvan, et see on igati teretulnud, igasse asjasse tasub süveneda. Täna ma selgitan teile meie soovi muuta riikliku õigusabi seadust nõnda, et ka venekeelsed Eesti elanikud saaksid võimaluse taotleda riigilt tasuta õigusabi oma emakeeles ehk vene keeles. Aga enne lubage mul rääkida probleemist.
Probleem on nimelt see, et riigi õigusabi seadus sätestab: "Riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui õigusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse." Selline seaduse sõnastus välistab taotluse esitamise muus keeles, näiteks vene keeles, kuigi Statistikaameti andmetel peab 97% Eesti elanikest oma emakeeleks eesti või vene keelt. Näiteks leidis Riigikohus oma 24. aprilli 2008. aasta kohtumääruses, et vene keeles esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, ja tagastas selle esitajale, kuna see ei vastanud riigi õigusabi seaduse § 12 lõige 5 vorminõuetele. Määrus tähendab sisuliselt, et kohus võib jätta vähekindlustatud isiku, kes ei valda piisavalt eesti keelt, ilma kohtulikust kaitsest ja õigusest vaidlustada tema kohta tehtud kohtuotsus, kuna isik ei ole suuteline esitama riigilt õigusabi saamise taotlust eesti keeles.
Ma selgitan, millest see keelenõue tuleneb. Riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 järgi esitatakse õigusabi taotlus eesti keeles. Taotlus võib olla ka inglise keeles – see kehtib Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike kohta või siis juriidiliste isikute kohta, kusjuures nad ei pea ilmtingimata Eestis elama või viibima. Sisuliselt on tegemist ka piiriüleste vaidlustega, siis võimaldab Eesti kohtusüsteem küsida riigiabi inglise keeles. Muus keeles taotlused tagastatakse. Keelenõue tuleneb eelkõige põhiseaduse §-st 6, mille kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel, kuid liikmesriigid annavad tasuta õigusabi, diskrimineerimata liidu kodanikke ja kolmandate riikide kodanikke, kes elavad seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil. See tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu 2003. aasta 27. jaanuari direktiivi 2003/8/EÜ artiklist 4. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. See tuleneb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47. Järgmine säte ütleb, et igal kuriteos süüdistataval on vähemalt õigus "kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks". See nõue tuleneb omakorda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 punkti 3 allpunktist c.
Eesti Vabariigi kohustus tagada riigi õigusabi tuleneb põhiseaduse §-de 12, 13, 15 ja 28 koosmõjust. Põhiseadusest tulenevalt peab riik kohtlema kõiki seaduse ees võrdsetena ja pakkuma kõigile võrdse võimaluse saada seaduse ja riigi kaitset, sh tagama ka võimaluse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. See õigus tagab ka abi saamise puuduse korral. Lisaks on Riigikohus öelnud, et põhiseaduse § 28 lõikest 2 tuleneb isiku õigus saada mitte lihtsalt abi, vaid piisavalt abi. Isikutel peab olema võimalus kaitsta oma õigusi kohtu ees isegi siis, kui nende varanduslik seisund ei võimalda kanda menetluskulusid. Õigusabi peetakse asjakohaseks siis, kui see annab saajale võimaluse saada reaalset õiguskaitset. Sellest tulenevalt on riigi õigusabi seadus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse põhimõtete ja põhiseadusest tulenevate põhiõigustega.
Justiitsminister Kristen Michal selgitas 2. aprillil 2012 Riigikogu suures saalis, vastates Keskerakonna fraktsiooni liikmete selleteemalisele arupärimisele, et kehtiv riigi õigusabi taotluse keelerežiim tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu 2003. aasta 27. jaanuari direktiivist 2003/8/EÜ. Kõnealuse direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et direktiivi eesmärk on parandada õigusabi kättesaadavust piiriülestes vaidlustes, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad. Seega ei reguleeri direktiiv keelenõudeid siseriiklike vaidluste korral ehk ministri väide ei sobi sellesse poleemikasse. Samas aga tuuakse välja diskrimineerimise keeld, mis on seotud tasuta õigusabi andmisega liikmesriikide territooriumil elavatele isikutele ja kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil. Tulenevalt Euroopa Liidu õigusest ja vastavalt asutamislepingu artikli 65 punktile c, mis mõjutab otseselt siseriiklikku korda siseriiklike vaidluste puhul, peavad keelemeetmed hõlmama takistuse kõrvaldamist tsiviilasjade lahendamise tõrgeteta sujumiseks, edendades vajaduse korral liikmesriikides kohaldatava tsiviilkohtumenetluse normide kokkusobivust.
Meie ettepanek on selline: selleks et tagada isikute põhiõiguste kaitse, on vaja muuta riigi õigusabi seadust. Ettepanek on muuta riigi õigusabi seaduse § 12 lõiget 5 ja viia see kooskõlla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 punkti 3 allpunktiga c, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 12, 13, 15 ja 28. Riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 uus sõnastus oleks selline: "Riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles või vene keeles, kui õigusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, või kui õigusabi taotleb isik, kes ei valda piisavalt eesti keelt. Muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse."
Austatud kolleegid, ma juhin teie tähelepanu sellele, et selles pikas lauses on tegelikult ainult kaks uut asja. Üks on see, et lisaks inglise keelele ilmub siia ka vene keel, ja teine on see, et venekeelse taotluse saab anda sisse isik, kes ei valda piisavalt eesti keelt. Muudatuse tulemusel on riigi õigusabi taotlust võimalik esitada lisaks eesti ja inglise keelele ka vene keeles.
Et teha asja veelgi selgemaks, tsiteerin natuke selle eelnõu seletuskirja. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (see on avaldatud Riigi Teatajas 1996. aastal) artikli 6 punkti 3 allpunkt c – ma olen sellele viidanud, aga ma pole lahti seletanud, mis sättega on tegemist – sätestab, et igal kuriteos süüdistataval peab olema õigus kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Riigi õigusabi seaduse § 12 lõige 5 omakorda sätestab, et riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles. Praktikas on tekkinud vaidlus selle üle, kas riigi õigusabi seaduse § 12 lõikes 5 nimetatud taotluse vorm on kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega ja Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna õigusabi seaduses sätestatud taotluse keelenõue ei vasta neile ja piirab inimeste põhiõiguste kaitset. Sellised vaidlused jätavad õigustatud isikud ilma võimalusest pöörduda kohtusse. Mul endal on teada vähemalt kümme juhtumit, kus inimesed ei saanud riigilt tasuta õigusabi, kuna nad ei valda piisavalt eesti keelt. Need juhtumid sain ma teada juristide käest, kes tegelevad põhiliselt venekeelse klientuuriga. Riigikohus on märkinud, et põhiseaduse § 22 lõikest 2 tuleneb siiski õigus saada riigilt mitte lihtsalt abi, vaid piisavalt abi, ja selle printsiibi kohaselt peab seadusandja tagama abivajajatele reaalse abi. Kuid Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis 2008. aasta 24. aprilli kohtuasjas 3-1-1-24-08, et vene keeles esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta läbi vaatamata ja esitatud taotlus tagastada. Kuna isik ei vallanud piisavalt eesti keelt, jäi ta riigi õigusabist ilma.
Riigikogu arutas esimest korda riigi õigusabi seaduse eelnõu aastal 2004. Nimetatud seaduse § 12 lõige 5, mida ma siin pidevalt meelde tuletan ning mis puudutab taotluse vormi ja taotluse sisu, oli sõnastatud nii: "Kui taotlus või sellele lisatud dokumendid ei ole esitatud eesti keeles, korraldab taotluse menetleja vajaduse korral dokumendi tõlkimise. Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise korral mõistetakse dokumentide tõlkimise kulud taotlejalt välja ning riigi õigusabi andmisel võetakse tõlkimise kulud arvesse riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuste kindlaksmääramisel." Nagu te saate aru, head kolleegid, tähendab see seda, et kui me teeme pakutava muudatuse, siis ei kaasne sellega riigieelarvele märkimisväärseid kulutusi. Riigi õigusabi seaduse eelnõu 249 seletuskirja kohaselt oli seaduse muutmise eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus.
15. juunil 2005 võeti vastu ja 1. jaanuaril 2006 jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus, mis sätestas riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 uues sõnastuses: "Riigi õigusabi taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui õigusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse."
Statistikaameti andmetel kõneldakse Eestis emakeelena 109 keelt, kuid 97% Eesti elanikest peab emakeeleks kas eesti või vene keelt. See käib ka valgevenelaste, juutide, tatarlaste, moldovlaste ja kelle iganes kohta. Miks ma seda siin mainin? Sest tihtilugu tulevad sellised argumendid, et kas te siis tahate, et kõiksuguseid ametlikke pabereid oleks võimalik esitada ka 109 muus keeles. Ei, seda me ei taotle, kuna, ma kordan veel kord, 97% elanike emakeeleks on kas eesti või vene keel ja 97% on piisavalt suur arv. Nendest valdav osa, ma mõtlen nendest 109 rahvusest peale eestlaste, räägib emakeelena vene keelt, välja arvatud rootslased, soomlased, mustlased ja veel mõni rahvus, kes peab emakeeleks eesti keelt. Lisaks näitavad hiljuti toimunud rahvaloenduse ja sotsioloogiliste uurimuste, näiteks Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemused ka seda, et märkimisväärne osa kohalikust elanikkonnast ei valda eesti keelt hästi või ei valda seda üldse. Eriti suured probleemid eesti keelega on pensionäridel ja vanematel isikutel. Pole mingi saladus, et probleemid eesti keelega jagunevad ka geograafiliselt päris täpselt, näiteks Ida-Virumaal on see probleem palju suurem kui Põlvamaal.
Riigi õigusabi seaduses väljatoodud taotluse kriteeriumid on tekitanud Eesti kodanike endi hulgas sotsiaalset ebavõrdsust. Ma tuletan teile meelde, austatud kolleegid, et isegi inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, ei pruugi olla 100%-liselt need, kes valdavad piisavalt hästi eesti keelt. Esiteks, nagu me mäletame, 1990. aastate alguses sai Eesti kodakondsuse üldse ilma eksamita – ma pean silmas keeleeksamit. Ka hiljem olid keeleeksami nõudmised päris leebed, näiteks piisas keeletasemest A2, kuid selle keeleoskusega ei ole võimalik kõnealust taotlust täita.
Niisiis, see oli kõrvalepõige näitamaks, et selline seadus tekitab ebavõrdsust ka kodanike seas. Silmas on peetud vene keelt emakeelena kasutavaid kodanikke. Olukorda võib nimetada teatud sotsiaalse seisundi ehk eesti keelt mitte valdavate isikute grupi diskrimineerimiseks. Põhiseaduse § 6 kohaselt on riigikeel eesti keel. Seega, kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud seaduses sätestatud erijuhud. Niisiis võib eesti keelt tõlgendada ka asjaajamiskeelena, mis ei takista võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt kehtestada teatud erandeid selleks, et isikute põhiõigused oleks tagatud. Riik peab hüvede jaotamisel tagama võrdsuse põhimõtte järgimise. Hüvede jaotamist ei tohi piirata nende kriteeriumidega, mis rikuvad võrdse kohtlemise printsiipi.
Eelnõu, millega on tegemist, ei sisalda uusi termineid. Eelnõu on vastavuses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, täpsemalt artikli 6 punkti 3 allpunktiga c, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja Euroopa Liidu Nõukogu 2003. aasta 27. jaanuari direktiiviga 2003/8/EÜ. Eelnõu seadusena jõustumisel välistatakse olukorrad, kus isik jääb ilma reaalsest õigusest pöörduda riigi poole õigusabi saamiseks, kuna ta Eestis elades ei valda piisavalt eesti keelt. Õigusteenuste osutamise kulud kannab isiku eest riik, kuid riigil on õigus need kulud hiljem õigusabi saanud isikult osaliselt või täielikult sisse nõuda, kui isikut ei olnud enne osaliselt või täielikult vabastatud riigi õigusabi kulude hüvitamisest ja tema majanduslik olukord ei ole viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõppemist oluliselt paranenud.
Me tahame selle eelnõu vastu võtta ja jõustada esimesel võimalusel. Eelnõuga ei kaasne tõepoolest märkimisväärseid kulutusi, kuna meil on kohtusüsteemis veel piisavalt palju inimesi, kes ei ole vene keelt oma mälust ära pühkinud ja kes nendest ankeetidest aru saavad. See ankeet, millest me räägime, on kahel leheküljel, selle täitmine vajab teatud keeleoskust ega ole igale inimesele tõepoolest jõukohane. Head kolleegid, kui te loeksite nagu näiteks mina või minu venekeelsed kolleegid iga päev vene meediat, siis te teaksite, et vähemalt iga kuu, vahest ka sagedamini, ilmuvad seal artiklid inimestest, kes ei ole saanud oma õigusi kaitsta, on kirjutanud alla valele lepingule või ei ole vaidlustanud näiteks kohtutäiturite omavoli sel lihtsal põhjusel, et nende eesti keele oskus ei ole piisav, nende kodukandis ei ole näiteks mingisugust õigusapteeki või midagi sellist, kuhu nad saaksid pöörduda abi järele. Seega ma palun seda eelnõu toetada ja mitte vaadata seejuures oma erakondlikku kuuluvust! Aitäh!
