Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kaheksanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Heimar Lenk, palun! Hea ettekandja, palun vabandust! Head ametikaaslased, ma saan aru, et istung on alanud ja meil on palju rääkida, sest me pole kaua näinud, aga austame ettekandjat ja austame neid, kes soovivad ettekandjat kuulata! Istung on alanud, aga saalis on liiga suur lärm. Palun, hea ettekandja!

Lugupeetud eesistuja! Keskerakonna saadikud annavad sisse arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Selle tekst on lühidalt järgmine. Laupäeval, 3. novembril 2012 kogunesid Helsingis kolmepoolse Euroopa regiooni komisjoni istungile paljude riikide tippjuhid. Soome meedia andmetel osales kohtumisel umbes 150 külalist paljudest riikidest, sh Eestist ja sh Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Kohtumine oli rangelt salajane, kohtumispaika ei avaldatud. Kohtumist võõrustanud Soome endine peaminister Esko Aho kaitses seda salastatust, öeldes, et madala profiili hoidmise eesmärk on võimaldada avalikkuse tähelepanu all olevate isikute vabas vormis arutelu.
Trilateraalne komisjon korraldab aastas kaks kohtumist, millest üks keskendub Euroopa ja teine maailma teemadele. Soomes toimus eelmine kohtumine 1996. aastal. Eesti meedia on olnud sündmust kajastades napisõnaline. Sellest tulenevalt on Keskerakonna saadikute poole pöördunud mitmed inimesed ja tundnud huvi, mis sellel istungil toimus. 2004. aastal ütles president Ilves Eesti Raadio uudistesaates, et trilateraalse komisjoni näol on tegemist organisatsiooniga, kuhu inimesed tulevad kokku, arutamaks tõsiseid välispoliitilisi probleeme. Sellega seoses on meil terve rida küsimusi meie peaministrile, kes ka võttis sellest kohtumisest osa. Võib-olla ta siiski pisut selgitab, mida seal arutati, mis teemad kõne all olid ja millisena nähti Euroopa Liidu tulevikku. Ja meil on veel terve hulk muid küsimusi, millele peaminister loodetavasti ilusasti vastab.

Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Head kolleegid! Viimasel ajal on meie kõigi huulil majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi nimi. Mina arvan, et ühest küljest õigustatult, teisest küljest teenimatult. Minu meelest on Juhan Partsil liiga palju tööd ning majandus ja kommunikatsioon oleks ilmselt mõistlik jälle omavahel lahutada ja luua juurde üks ministrikoht, et ei kerkiks esile selliseid probleeme, nagu on kirjas meie arupärimises.
Nimelt on oi-oi kui paljud Keskerakonna fraktsiooni liikmed otsustanud esitada Juhan Partsile arupärimise, mis puudutab EAS-i probleemistikku. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses on praegu väga keeruline aeg. Nimelt on Euroopa Liidu auditi tagajärjel otsustatud hakata ettevõtjatelt raha tagasi küsima, kuna väidetavalt on rikutud stardiabi põhireegleid. Näiteks päris arvestatav nõue, umbes 700 000 eurot, puudutab AS-i Paldiski Tsingipada. Olles selle ettevõtte tegemistega päris hästi kursis, olen ma sügavas mures. Kui ettevõte peaks selle raha tagastama, siis on tal seda väga raske teha ja see võib ettevõtte eksistentsi kahtluse alla seada. Kui aga langeb kahtluse alla juba selliste ettevõtete eksistents, siis langeb kahtluse alla ka Eesti Vabariigi ettevõtluskeskkonna tõsiseltvõetavus.
Seetõttu on meil kurb meel, et ministri haldusalas niisuguseid asju juhtub. Meil on selle probleemistiku kohta talle tervelt kuus küsimust. Ma loodan, et me saame nendele väga selge vastuse. Ning loodan, et me saame need vastused varsti, sellepärast et aeg tormab.

Palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Lugupeetud härra eesistuja! Austatud kolleegid! Mul on au anda üheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimine kultuuriminister härra Langile. See arupärimine puudutab Vene Teatrit. Nimelt vahetati suvel ministri eestvedamisel Vene Teatri juhtkond välja. Uueks kunstiliseks juhiks määrati Venemaa režissöör Marat Gatsalov, direktoriks Tõnu Lensment ning nõukogu esimeheks sai Ragnar Siil. Selleks et läbi suruda ministrile sobiv kaadrivahetus, tuli muuta teatri nõukogu koosseisu, mida ka tehti.
Oma otsust õigustas minister muu hulgas sellega, et Vene Teatri tase on ülimadal ning sellist teatrit pole mõtet üleval pidada. Raplamaa Sõnumitele antud intervjuus on härra Lang muu hulgas väitnud seda: "Mina ei saa sellest aru, miks peaks Tallinnas pidama odavat ja ebakvaliteetset vene provintsiteatrit, milline ta on olnud juba aastaid. Vilets tase." Minister on öelnud teatri kohta muidki huvitavaid asju. Samas saime teada ja hiljuti kinnitas seda ka ajalehe Äripäev venekeelne sõsarleht Delovõje Vedomosti, et endise juhi Svetlana Jantšeki juhtimisel saavutas teater märkimisväärset majanduslikku edu. Külastatavus kasvas 45%, omatulu 10% ja moodustas 40% kogu tulubaasist. Töötajate palk kasvas 7% jne. Siit ka meie küsimused, kokku on neid kuus. Muu hulgas tahame teada, millele tugines härra minister, hinnates Vene Teatri taset. Viimane küsimus aga on, et mis saab teatri hoovil asuvast väiksest majakesest, mis enne sõda kuulus korporantidele ja praegu kuulub teatrile. Meie teada on selle saatus juba aastaid Kultuuriministeeriumis kirgi kütnud. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Eldar Efendijevi!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Tutvustan teile arupärimist, mis on suunatud regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Mõnes mõttes on sellega seotud nii eilne arutelu kui ka meie finantskomisjoni esimene soov. Arupärimise allkirjastasid mitte ainult keskerakondlased, see teema huvitab ka sotsiaaldemokraate ja lihtsalt demokraate meie hulgas.
9. septembril aastal 2010 kiitis Vabariigi Valitsus heaks riikliku Ida-Virumaad puudutava tegevuskava aastateks 2010–2014, mis pakub Ida-Virumaa probleemide lahendusi. Nimetatud dokumendiga tehti ministeeriumidele kohustuseks eelarvete koostamisel arvestada selle tegevuskava eesmärkide ja ülesannetega. Samuti lepiti kokku, et vähemalt korra aastas esitavad sise- ja regionaalminister valitsuskabineti nõupidamisel informatsiooni tegevuskava täitmise kohta ning teevad ettepanekud programmi uuendamiseks. Samas oli regionaalministrile tehtud ülesandeks ette valmistada koostöös teiste ministeeriumidega maakonnapõhised meetmed ja tegevused Euroopa Liidu finantsperspektiivi 2014+ vahendite kasutamisel. Juba selle aasta riigieelarve menetlemisel ...

Hea ametikaaslane, teie aeg!

Selle kohta on meil neli küsimust.

Palun andke see arupärimine minule! Palun Riigikogu kõnetooli Priit Toobali!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Kallid kolleegid! Mina ja veel kaheksa Keskerakonna fraktsiooni liiget rõõmustame teid ja justiitsminister Kristen Michalit arupärimisega. Arupärimise teema on julgeolekuasutuste kontroll. Jälitustegevuse seaduslikkuse problemaatika aktuaalsusele viitavad mitmed Eestis viimaste aastate jooksul jälitustegevuse seaduslikkust puudutavatel teemadel kirjutatud uurimis- ja teadustööd, artiklid ning konkreetsed kaasused. Avalikuks on tulnud nii mõnedki jälitustegevusega seotud küsimusi tekitanud juhtumid, näiteks rohkelt meedia tähelepanu pälvinud jälitusasutuste ametnikega seotud korruptsioonikahtlused ja jälitusasutuste ametnike teostatud ebaseaduslik jälitustegevus.
Kõik see viitab jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli teema olulisusele. Olemasolevad kontrollimehhanismid on formaalsed ja nende tõhusust on korduvalt kritiseeritud. Enam on kriitilisi märkusi saanud kriminaaljälituslikul eesmärgil teostatava jälitustegevuse valdkond. Arutletud on jälitustegevuse olemuslike piiride, jälitustegevuse laienemise, tegeliku hädavajalikkuse, ohtlikkuse, kehtestatud formaalse kontrolli tõhususe ja ka teiste küsimuste üle. Tõhus ja süsteemne kontroll julgeolekuasutuste üle Eestis tegelikult puudub. Euroopa Inimõiguste Kohus on tõdenud, et isikute salajase jälgimise lubamine, mis on iseloomulik politseiriigile, on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni järgi talutav üksnes sel määral, kui see on demokraatlike institutsioonide kaitseks hädavajalik. Samas otsuses märgib Euroopa Inimõiguste Kohus, et jälitustegevus on erandtingimustel demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku huvides ja korratuste või kuritegude ärahoidmiseks. Julgeolekuasutuste kontrolli eesmärk peab olema kuritarvituste ja rikkumiste ärahoidmine ning inimeste põhiõiguste kaitse ja riigi julgeoleku vahel tasakaalu tagamine. Seoses eeltooduga on meil justiitsminister Kristen Michalile kokku tervenisti viis küsimust. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Viktor Vassiljevi!

Lugupeetud härra juhataja! Minul ja veel üheksal Keskerakonna fraktsiooni liikmel on arupärimine minister Pevkurile. See puudutab Õismäe hooldusravikliinikut. Õismäel avati suvel hooldusravikliinik. Kusjuures avati väga uhkelt, orkestri ja šampusega, minagi olin kohal ja tarbisin nii ühte kui teist. Kõik oli väga pidulik. Avamise puhul lubas Vabariigi Valitsus, et kuna 3,1 miljonit eurot Euroopa Liidu raha on sinna maetud, siis kindlustatakse ka edaspidine finantseerimine. Praegu on lugu niikaugel, et seda finantseerimist ei paista mitte kuskilt. Pidu on läbi ja mis saab edasi? Kas tuleb see kliinik nüüd kinni panna ja rahvas saab järjekordselt petta, nii nagu korduvalt varemgi on juhtunud? Igatahes me oleme nördinud ja Haabersti elanikud on nördinud ning palusid mul selle kohta arupärimine esitada.
Meil on järgmised küsimused. Millal ja kui suures ulatuses saab Haabersti hooldusravikliinik finantseerimise? Kui riigi heakskiidul ehitatakse raviasutusi, kas siis samade institutsioonide heakskiidul jäetakse need ka finantseerimata? Ja üldse, kui haigekassa lepingut ei sõlmi, siis kuidas korvab Vabariigi Valitsus need tehtud kulutused? Kas tõesti lõpeb asi järjekordselt sellega, et kui orkester on vaikinud ja šampus on joodud, siis tuleb 3,1 miljonit eurot Euroopa Liidule tagasi anda? Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mina annan Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Teemaks on visiidi- ja voodipäevatasu suurenemine ja töötutoetuse tõstmise järjekordne edasilükkamine. Nagu teame, on sotsiaalminister Pevkur välja käinud, et kuna arstid ja õed peavad palka juurde saama, siis tuleb see raha kuskilt võtta ja tema arvates tuleks patsientidelt hakata küsima suuremat visiidi- ja voodipäevatasu. Samal põhjusel tuleks tema meelest edasi lükata töötutoetuse tõstmine. Sellise sisuga eelnõu toodi hiljuti ka meile siia saali. Voodipäeva- ja visiiditasu kasvavad oluliselt: visiiditasu 5 euroni ja voodipäevatasu 2.50-ni.
Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Haiglate Liit on kinnitanud, et see on puhas vale, sest streigi lõpetamise eelkokkuleppes oli väga täpselt kirjas, kust vajalik raha tuleb. See pidi tulema haigekassast ja riigieelarvest. Nii et ministri väited on valed. Arstide liit ütleb, et kui seda kõike ei lõpetata, siis nemad hea tahte ja koostöö protokollile alla ei kirjuta. Nad ei pea kuidagimoodi õigeks, et see raha tahetakse võtta patsiendi taskust.
Meil on siin mitu küsimust. Miks on ikkagi vaja visiidi- ja voodipäevatasu suurendada, kui haigekassa jaotamata kasum pole ju kasutusele võetud? Miks tahetakse juba ammu plaanitud patsientide omaosaluse kasv ajada streikijate kaela? Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on au üle anda Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Veidi rohkem kui aasta tagasi, 17. oktoobril 2011 vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts siin saalis arupärimisele, milles soovisime teada, millistel alustel kaasati ilma avaliku hanketa Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS põlevkivituha kasutamise uurimiseks pinnase mass-stabiliseerimiseks maanteede rajamisel, millest Euroopa Komisjoni rahastus oli 1,1 miljonit eurot, Maanteeameti kaasrahastus 700 000 eurot, Eesti Energia finantseering 400 000 eurot ja Nordeconi omafinantseering 400 000 eurot.
Loomulikult tekitas meis küsimusi Nordeconi väga hea äri: projekti pandud enda 400 000 eurole lisaks saadi veel 2,2 miljonit maksumaksja raha. On ju nii peaminister kui rahandusminister siin saalis korduvalt kinnitanud, et Euroopa Liidu maksumaksja raha on samuti eelarve raha.
Kuulsime ministri vastustest, et Eesti Energia nõukogu ei tea projektis osalemisest midagi, otsuse tegi projekti juht ja juhatus võis sellest ka teada. Kuna mööda läinud aja jooksul on nii mõndagi juhtunud, näiteks pahandused Maanteeameti juhtkonnaga, mille tagajärjel ameti juht oli sunnitud lahkuma, ning EAS-i probleemid Euroopa Liidu rahasummade vahendamisel, siis on meil küsimusi juurde tekkinud. Näiteks, milline oli Maanteeameti nüüd juba endise juhi roll sellesse projekti otsustuskorras 700 000 euro suunamisel.  Arupärijatel on hulk muidki küsimusi, et saada teada, kui edukalt seda raha on nüüd juba aasta jooksul kasutatud ja kas kõik on nii korras, nagu minister väitis aasta tagasi. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Tamme!

Austatud juhataja! Head kolleegid! See arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile on väga ajakohane. Riigieelarve arutelu käigus räägitakse tihti, kust leida katteallikaid ja saada riigieelarvesse raha. Samal ajal kui laevadelt nõutavat veeteede maksu tõstetakse kuni kuus korda, tuleb välja, et Eesti ei ole rakendanud raskeveokitele üldse maksu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lubab seda teha ja Eesti on erandlik riik, kes seda ei kasuta.
Teemaksu kehtestamine on Euroopa Liidus soovituslik, Eestis ei ole seda maksu kehtestatud. Seetõttu on mitmed raskeveokeid kasutavad kaubaveofirmad tundnud muret, et meie ettevõtted on pandud ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste ettevõtetega. Eestis kehtiv raskeveokimaks rakendub vaid Eesti liiklusregistris registreeritud veokitele. Eestil aga jääb kogumata hulk maksuraha, mille eest oleks võimalik taristu olukorda parandada.
Teemaks on näiteks Leedus umbes 7 eurot päev, Belgias, Hollandis ja Luksemburgis 8 eurot päev, Ungaris 14 eurot päev. Osas riikides kasutatakse ka läbitud tee pikkusel põhinevat teemaksu. Saksamaal kehtib Euro 3 klassi mootoriga veokil teemaks 0,224 eurot kilomeeter ning Euro 5 klassi mootori puhul 0,155 eurot kilomeeter. Samuti on raskeveokeid kasutavad kaubaveofirmad andnud oma juhtidele käsu vältida igal juhul tankimist Eestis, kuna kütus on Eestis oluliselt kallim.
Seoses sellega on meil härra ministrile neli küsimust. Miks on Eestis otsustatud loobuda teemaksu kehtestamisest raskeveokitele? Kui palju maksuraha jääb Eestil laekumata? Jne. Aitäh!

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Aadu Musta!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lennundusega on Eestis viimasel ajal olnud suuri ja keerulisi probleeme. Selles arupärimises, mille ma praegu esitan 20 Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme nimel, on jutuks Lõuna-Eesti ja Tartu lennujaama perspektiivid.
Eelmisel aastal tähistas Euroopa Liidu fondide toel nüüdisajastatud ja taastatud Tartu lennujaam oma 65. sünnipäeva. Tartlased ning muud lõunaeestlased on üsna veendunud, et lennuliiklusel on täita väga oluline roll Tartu ja üldse Lõuna-Eesti arengus. Tartu lennujaama areng on linna ja kogu regiooni edenemise tagamiseks ülimalt tähtis. Eelkõige nähakse Tartu lennujaamas kohta, mis töötab etteveojaamana Riia, Tallinna ja Helsingi lennujaamale, ja selleks on Euroopa Liidult väga palju raha saadud ja ära kulutatud. Selle lennujaama arendamise nimel on tublit tööd teinud väga paljud tuntud inimesed, kas või omaaegne maavanem Jaan Õunapuu või Tartu linnapea, hilisem majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip ning kunagine majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar.
Nüüd aga räägitakse, et seda lennujaama ei ole enam mõistlik elus hoida. Põhjendusi on igasuguseid. Üks nendest, teoreetiline, on selline, et tänapäeva Euroopas piisab ühest lennujaamast iga 200 km raadiusega piirkonna kohta. Mõnikord unustatakse ära, et kui Tartu on tõesti Tallinnale lähemal kui 200 km, siis muu Lõuna-Eesti päris ei ole. Sellest tulenevadki meie küsimused selle problemaatika kohta. Aitäh!

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Ester Tuiksoo!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on enda ja veel üheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle anda arupärimine põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Arupärimise sisu on lemmikloomade registri asutamine. Mitmel loomakaitseühingute, omavalitsuste ja Põllumajandusministeeriumi esindajate kohtumisel on jutuks tulnud hulkuvate loomade arvu vähendamine ja et Põllumajandusministeeriumi haldusalasse tuleks luua lemmikloomade register ning kehtestada nii koerte kui ka kasside mikrokiibiga märgistamise ja riiklikku registrisse kandmise kohustus. Praegu on lemmikloomade üle arvestuse pidamine jäetud kohalike omavalitsuste ülesandeks, kusjuures ei ole ette kirjutatud, et lemmikloomad peaksid olema ka märgistatud. Nagu ikka, takerdub asi rahapuuduse taha. Siinkohal ongi meil neli küsimust. Põllumajandusministeerium väidab, et puudu on 131 000 eurot. Kui kaua siis selline olukord veel kestab? Omavalitsustele on muutunud selline lemmikloomade üle arvestuse pidamine tegelikult lisakohustuseks ja see ei olegi nagu ülesanne, millega nad tegelema peaksid. Loodame väga, et Põllumajandusministeeriumis või nende haldusalas on selline kompetents olemas, et nad saaksid selle võimalikult kiiresti ära lahendada.

Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan 13 Riigikogu liikme nimel üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning see on kodukulude vähendamise teemal. Veidi üle 1,5 aasta tagasi, enne viimaseid Riigikogu valimisi viisin läbi sellise konkursi, mille käigus palusin nimetada kõige rumalam valimisreklaam. Valiku tegid muidugi reavalijad. Oli pretsedenditu, et absoluutne enamik näitas näpuga ühe ja sama reklaami peale: need kuulsad loosungid, et 50% alla, taltsutame monopolid ja alandame elektri hinda jne. Siis see tundus sellise apsuna, et noh, eks kõike juhtub enne valimisi. Nüüd on reklaamid nendest kohtadest, kus nad vanasti rippusid, juba ära võetud. Aga ma sain eelmisel nädalal kirja oma valijalt – või õigemini ma ei tea, kas ta oli minu valija –, ent too inimene tundis huvi, kust ta nüüd saab kätte need, kes talle kõike seda lubasid. Kuidas saaks vestelda ka konkreetselt härra Juhan Partsiga? Tal olid üsna lihtsad küsimused, mis ma ka edastan: mille kohta käib see 50% valimisreklaamis, millised monopolid õnnestus taltsutada, mitu protsenti väheneb järgmisel aastal taastuvenergia tasu tarbija elektriarvel. Loodame, et minister annab neile vastuse. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Karel Rüütli!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan 18 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna fraktsiooni ning demokraatide saadikurühma nimel üle arupärimise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. 1. märtsil 2003. aastal jõustus jahiseadus. Jahipiirkondade moodustamise ja jahimaa korraldamisega vastavalt jahiseaduse nõuetele on Keskkonnaministeeriumil olnud aega tegelda kümme aastat. Sellest johtuvalt peavad jahiseaduse nõuetele vastavad jahipiirkonnad olema moodustatud ja jahimaa korraldatud hiljemalt 1. märtsiks 2013. Peamised probleemid, mis tekivad tähtaja 1. märts 2013 saabumisel, on, et tuginedes jahiseaduse §-s 65 sätestatule, kaob 1. märtsil 2013 praeguse seisu järgi otsustades 64 rendijahipiirkonda. Seda põhjusel, et kümne aasta jooksul ei ole Keskkonnaministeerium suutnud või tahtnud läbi viia jahimaade korraldamist ja jahipiirkondade moodustamist vastavalt jahiseaduse nõuetele. Rendijahipiirkonna kasutamiseks väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse load muutuvad kehtetuks. On väga selge oht, et jahindustegevusest jääb välja üle 685 000 hektari jahimaid.
Sellest tulenevalt on meil ministrile viis küsimust, millele palume vastuseid ja selgitusi. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laasi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmed on mures Eesti kalavarude säilimise pärast ja esitavad seetõttu arupärimise keskkonnaminister proua Pentus-Rosimannusele. Arupärimise sisu on odavad Hiina päritolu kalavõrgud. Eesti rannikualadel on kalapüük traditsiooniline tegevusala, millega Eesti inimesed on aastasadu toidu lauale saanud ja elatist teeninud. Kalavarude vähenemine on muutnud väga paljude rannakalurite olukorra keeruliseks. Kannatajateks on ausad kalurid, kes järgivad reegleid ning austavad kehtestatud müügipiiranguid.
Erinevalt Eesti naaberriikidest on meil lubatud Hiina kalavõrkude müük ja nende kasutamine kalapüügil. Tegemist on odavate ebakvaliteetsete võrkudega, mida kasutavad lubadeta röövpüüdjad, samuti kutselistest kaluritest röövpüüdjad, kes püüavad püünistega, mille võrgusilm on lubatust väiksem, ja ka lubatust suurema hulga püünistega. Kuna Hiina kalavõrgud on odavad, on ka rahaline risk keeldudest üleastujatel mitu korda väiksem kui kallite ja kvaliteetsete võrkudega püüdjatel. Vahelejäämise ohu korral jäetakse odavvõrgud lihtsalt merre, kus need ei lagune, vaid püüavad kala edasi, kahjustades seega kalavarusid väga pikka aega. Just seetõttu on need võrgud naaberriikides keelatud. Kalurid hindavad, et vähemalt 30–40% võrkudest jääbki merre. Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor Enn Keeman on 2012. aasta 3. mai Maalehes ilmunud kommentaaris viidanud, et ainuüksi Pärnu maakonnaga piirnevast merest võetakse aastas välja umbes 1000 nakkevõrku. Sellest tulenevad ka viis küsimust keskkonnaministrile. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Enn Eesmaa!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Arupärimisega majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile tahame jätkata debatti teemal "Tartu–Pihkva laevaliin". Tartu–Pihkva laevaliinist on konkreetselt räägitud juba alates selle sajandi algusest. Laevaliinist on loodetud tõhusat abi turismi arengule nii siin- kui ka sealpool Peipsit. Juba aastal 2000 lubati pärast proovireisi avada liin suve lõpuks. Samalaadseid lootusrikkaid hõiskeid oleme aastate jooksul korduvalt kuulnud. Eesti Päevaleht kuulutas näiteks 2002. aasta mais: "Tartu–Pihkva laevaliiklus võib alata juulis." Tartu Postimehes oli novembris 2004 uudis: "Tartu–Pihkva laevaliiklus võib alata." Kaheksa aastat tagasi oli hõiskamiseks ka põhjust, sest Venemaa transpordiminister andis loa Storožinetsi piiripunkti avamiseks. Jaanuaris 2007 kirjutas Delfi: "Tartust saab laevaga Pihkvasse juba kevadel." 2008. aasta detsembris taasavas Venemaa valitsus Pihkva ja Storožinetsi sadama ning Lõunaleht kirjutas seejärel juulis 2009: "Kas Eesti-Vene laevaliiklus lõpuks tuleb?" Eesti pool on sellesse projekti panustanud ligi 1,2 miljonit, millega juba 2003. aastal ehitati Praagale Tartu–Pihkva laevaliikluse tarbeks ujuv piiripunkt. Poole piiripunkti rajamiseks kulunud rahast andis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, teise poole lisas Eesti Siseveeteede Arendamise Sihtasutus. Seoses sellega on meil härra ministrile kolm asjakohast küsimust. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Võsa!

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Minu käes on arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister härra Partsile. See puudutab Eesti eluasemevaldkonna arengukava täitmist või õigem oleks vist öelda, et selle täitmata jätmist. Praegu kehtib Eesti eluasemevaldkonna arengukava aastateks 2008–2013. Seega, järgmine eelarveaasta on selle arengukava täitmise viimane aasta. Eluasemevaldkonna arengukava püstitab sektoris esinevate aktuaalsete probleemide lahendamise ning jätkusuutliku arengu tagamiseks vajalikud riigi tegevused ja eesmärgid aastateks 2008–2013. Eesmärgid on muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks, arendada eluasemefond kvaliteetseks, energiatõhusaks ja jätkusuutlikuks ning tagada eluasemepiirkondade mitmekesisus, tasakaalustatud ja säästev areng. Peamised eesmärgid elamumajandusvaldkonnas lähtuvad vajadusest pikendada olemasolevate elamute eluiga, eeskätt hoida ära korterelamute kasutuskõlbmatuks muutumine ebapiisava hoolduse ja remondi tõttu, suurendada elamute energiatõhusust ja parandada eluasemekeskkonna kvaliteeti, tõsta inimeste teadlikkust eluaseme majandamisega seonduva osas ning suurendada sotsiaalsete sihtgruppide võimalusi eluasemesse finantseerida. Arengukavas on käsitlemist leidnud ka teatud sotsiaalsetele sihtgruppidele munitsipaal- ja üürielamispindade võimaldamine. Eluasemevaldkonna arengukava meetmete alarahastamine on viinud olukorrani, kus eluaseme kättesaamine ja elamute jätkusuutlik ülalpidamine on muutunud ühiskonnas üha problemaatilisemaks ja toob lähiperspektiivis kaasa hulga kuhjuvaid sotsiaalprobleeme. Sellega seoses on meil härra Partsile kolm küsimust. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli, Valeri Korb!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Arupärimine, mille ma esitan, on suunatud sotsiaalminister Hanno Pevkurile, selle teema on puuetega inimestele mõeldud teenuste kättesaadavus. Meil on neli küsimust. Me küsime ministrilt, kas Sotsiaalministeeriumil on andmeid, kui palju inimesi on praegu rehabilitatsiooni järjekorras ja kui paljudele erivajadustega inimestele muutub 2013. aastal rehabilitatsiooniteenus kättesaadavaks. Ka tahame teada, kui piisavaks peab minister 2013. aastal riigieelarvelisi vahendeid tehniliste abivahendite soetamiseks puuetega inimestele.
2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse jõustumisel eraldati sel aastal tehniliste abivahendite soetamiseks ligi 6,4 miljonit eurot. 2013. aasta riigieelarvega nähakse ette vaid 5,8 miljonit. Kas selline vähendamine tähendab puuetega inimeste jaoks järgmisel aastal tehniliste abivahendite kättesaadavuse halvenemist? Siinkohal tuleb ära märkida, et ooteaeg riiklikult finantseeritavate teenuste saamiseks on päris pikk, samas ei saa ka jätta abivajajatele teenust osutamata. Kuna inimesed vajavad oma tervislikust seisundist lähtuvalt kohest abi, et oma tervis taastada ning iseseisvalt toime tulla, on paljud kohalikud omavalitsused sunnitud riigi asemel erihoolekandeteenuste kulusid katma. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Aadu Musta, Kalle Laaneti, Annely Akkermanni ning iseenda nimel on mul üle anda arupärimine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Arupärimine puudutab harrastuskalureid. Nimelt on Eesti kalameestele pikka aega tuska valmistanud Pärnu lahel ja Peipsi järvel toimetavad Läti harrastuskalurid, kes tegelevad seal liigagi tihti röövpüügi ja pettustega. Kohalike kalurite sõnul kasutatakse mitmesuguseid skeeme maksuvaba raha teenimiseks.
Sellele probleemile on korduvalt tähelepanu juhitud. Ajakirjanduses on kirjutatud, et keskkonnainspektorid on tabanud Läti Vabariigi kodanikke selliselt tegevuselt, et nende kaubikutes on sadu kilogramme alamõõdulist ahvenat. Niisugused juhtumid annavad märku, et kalapüügi normidest ja reeglitest ei peeta kinni. Teatavasti on Eestis seadusega harrastuskaluritel keelatud kalasaaki müüa, aga kohalike kalurite sõnul on olnud palju juhtumeid, kus harrastuspüüdjad seda keeldu eiravad. On välja kujunenud omamoodi kutseline harrastuspüük. Valitsev olukord kahjustab kõvasti Pärnu lahe niigi kriitilises seisus olevat kalavaru, samuti halvendab ebaseaduslik kalaäri kohalike kutseliste kalurite olukorda ja vähendab nende sissetulekuid. Samas on probleem selline, et Läti kodanikele määratud trahvide puhul ei ole välja töötatud viisi, kuidas neid tõhusalt jõustada. Sellest tulenevalt on meil keskkonnaministrile kuus küsimust. Küsimused on esitatud selleks, et tolle probleemi üle sisulisemat arutelu esile kutsuda. Tänan tähelepanu eest!

Palun Riigikogu kõnetooli Olga Sõtniku!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on samuti arupärimine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele, aga seekord olukorra kohta keskkonnahariduses. Teatavasti puudub Eestis Vabariigi Valitsuse kinnitatud keskkonnahariduse arengukava. Vastav projekt valmis kahe ministeeriumi ühistööna juba aastal 2007, aga projekti staadiumis püsib see siiani. Väidetakse pidevalt, et Euroopas prevaleerib säästvat arengut toetava hariduse väärtustamine, aga Eesti riigis esialgu märkimisväärsed edunäited kahjuks selles valdkonnas puuduvad.
Teemat on korduvalt üles tõstetud ja ka ümarlaudadel arutatud, kuid senini tulutult. Teadaolevalt väärtustab Euroopa keskkonnaprobleeme vägagi ning toetab näiteks Euroopa rohelise pealinna liikumise propageerimist. See nõuab keskkonnavaldkonnas tehtud senise tegevuse hindamist, vastutustundlikku suhtumist keskkonda  ja mitmesuguste keskkonnanäitajate kõrget taset. Kohalikel omavalitsustel on oluline roll nende probleemide lahendamisel ja linnaruumi keskkonnasõbralikuks muutmisel. Elanikkonna keskkonnateadlikkust saab suurendada ainult kodanike kaasamisel ja keskkonnaharidusliku tegevuse igakülgsel toetamisel. Linnad ja vallad peavad aga koostama arengukavad ise, sest riiklik selles mõttes puudub, ka kavade elluviimist tuleb rahastada oma nappidest vahenditest.
Seega on Eesti keskkonnaharidus jätkuvalt projektipõhine ja rahastamisallikateks ainult KOV-ide eelarved ja KIK-i keskkonnateadlikkuse programm. Tänu sellele programmile on Eestis õnnestunud senini edendada loodus- ja keskkonnaharidust lasteaia ja pensioniealise elanikkonna tasemel. Nüüd, 2013. aastast alates on kadumas KIK-i keskkonnateadlikkuse programmi maakondlik programm. Keskkonnaministeerium ei ole põhjendanud ega teavitanud üldsust ei keskkonnateadlikkuse programmi maakondliku programmi töö lõpetamisest ega riikliku programmi rahastamise vähendamisest. Lähtudes eeltoodust, soovime teada saada, mis saab Eestis keskkonnaharidusest ja miks lõpetatakse KIK-i keskkonnateadlikkuse programm. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesolevaga tutvustan teile arupärimist, loomulikult minister härra Jaak Aaviksoole. Nimelt huvitab meid hariduslike erivajadustega laste õppimisvõimaluste teema. Viimasel ajal on olnud üsna palju probleeme – neid on käsitletud ka meie meediaväljaannetes – haridusliku erivajaduse määratlemisega ja selliste laste õppimisvõimalustega. Üsna palju segadust on tänavu olnud ka hariduslike erivajadustega laste õppe rahastamisega.
Sellega seonduvalt on meil hulk küsimusi. Kuidas hindab haridus- ja teadusminister hariduslike erivajadustega laste õppimisvõimalusi? Millised on puudujäägid? Millised on uued plaanid? Praegu koostatakse ju uusi arengukavasid. Me soovime ka teada, millised tugistruktuurid peavad ministeeriumi ja ministri arvates koolides olema ning kes neid peaks rahastama. Oluline küsimus väga paljudele juba õppivatele hariduslike erivajadustega lastele on see, et kui põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele tuginedes Haridus- ja Teadusministeerium eeldab, et lapsed õpivad põhikooli vanuses vähemalt 20 tunni ulatuses nädalas, põhikooli kolmandas astmes, mis on 7.–9. klass, lausa 30 tunni ulatuses, siis Rahandusministeerium rahastab nende laste õpet vaid kaheksa tunni ulatuses nädalas. Sellega seoses on meil küsimus, kuidas selline suur vahe peaks olema kompenseeritud. Aitäh!

Aitäh! Austatud ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud 20 arupärimist. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume nüüd edasi teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised peaminister Andrus Ansipile, sotsiaalminister Hanno Pevkurile, kultuuriminister Rein Langile, välisminister Urmas Paetile, rahandusminister Jürgen Ligile, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele, siseminister Ken-Marti Vaherile ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole.
Head ametikaaslased, seoses sellega, et homme toimub siin saalis ka istung – nimelt peetakse siin foorum "101 last Toompeal" –, palun teil oma materjalid laudadelt kaasa võtta. Eelarve eelnõu muudatusettepanekud võivad kindlasti ka jääda laudadele.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.
Head ametikaaslased, meil on tänases päevakorras kirjas kümme päevakorrapunkti. Nii et asume usinasti neid menetlema.

Seoses neljapäevase istungi algusega katkes meil Vabariigi Valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 278 teise lugemise arutelu. Jätkame selle eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamist. Me oleme jõudnud läbi vaadata juba 43 muudatusettepanekut ja oleme 44. ettepaneku juures, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Peale arutelu juhtivkomisjonis on komisjoni seisukoht, et jätta see ettepanek arvestamata. Kadri Simson, palun!

Ma palun 44. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümme minutit vaheaega!

Tänan! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja vaheaja, kümme minutit.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Oleme 44. muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele 44. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu 48, 2 inimest jäid erapooletuks. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Järgmise muudatusettepaneku, nr 45, on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta ettepanek arvestamata. Kadri Simson, palun!

Ma palun muudatusettepanekut nr 45 hääletada! Enne hääletust võtab Keskerakonna fraktsioon kümme minutit vaheaega.

Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja vaheaja.
V a h e a e g

Head kolleegid, tere hommikust ka minu poolt! Me asume nüüd hääletama 45. muudatusettepanekut.
Panen hääletusele 45. muudatusettepaneku, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Liigume järgmise, 46. muudatusettepaneku juurde. Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees, palun 46. muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palume kümme minutit vaheaega!

Palun! Kümne minuti pärast hääletame seda muudatusettepanekut.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 46, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see ettepanek arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17 ja vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 47. Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun ettepanekut nr 47 hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Ettepanek nr 47 tuleb hääletusele kümne minuti pärast.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele 47. muudatusettepaneku, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see ettepanek arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
48. muudatusettepanek. Kadri Simson, olge hea!

Ma palun 48. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümme minutit vaheaega!

Me hääletame ettepanekut nr 48 kümne minuti pärast.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 48, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 49. Valeri Korb, palun!

Lugupeetud proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Palun! Kümne minuti pärast on meil võimalik hääletada muudatusettepanekut nr 49.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 49, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see ettepanek arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei olnud. Ka see ettepanek ei leidnud toetust.
50. muudatusettepanek. Kadri Simson, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümme minutit vaheaega!

Suur tänu! Täiesti erakorraliselt on meil kümme minutit aega, et mõelda ettepaneku nr 50 üle.
V a h e a e g

Head kolleegid! Me oleme jõudnud peaaegu piduliku verstapostini, milleks on 50. muudatusettepanek, mida võib käsitada ka ekvaatorina. (Aplaus.)
Ma panengi hääletusele muudatusettepaneku nr 50, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see ettepanek arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei olnud. Ettepanek toetust ei leidnud.
Hümni ehk pole põhjust veel mängida, aga endale vastupidavuse eest õlale patsutada on vist küll kõigil põhjust.
Me liigume järgmise, 51. muudatusettepaneku juurde. Palun, Kadri Simson!

Palun 51. muudatusettepanekut hääletada! Enne hääletust võtan kümme minutit vaheaega.

Me hääletame 51. muudatusettepanekut kümne minuti pärast.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 51, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 52. Kadri Simson, palun!

Lugupeetud istungi juhataja, 52. muudatusettepanekut tuleb kindlasti hääletada. Enne hääletamist palun ma kümme minutit vaheaega!

Kümne minuti pärast hääletame 52. muudatusettepanekut.
V a h e a e g

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 52, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 53. Palun, Kadri Simson!

Ma palun 53. muudatusettepanekut hääletada! Enne hääletust võtan kümme minutit vaheaega.

Suur tänu! Kümne minuti pärast kohtume taas siin saalis.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 53, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on soovitanud jätta see ettepanek arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 44, 1 jäi erapooletuks. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 54. Head kolleegid, palun rahu! Kadri Simson, palun!

Ma palun 54. muudatusettepanekut hääletada! Enne hääletust võtan kümme minutit vaheaega.

Kümne minuti pärast hääletame muudatusettepanekut nr 54.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 54, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Järgmine muudatusettepanek, nr 55. Palun, Kadri Simson!

Palun 55. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Head kolleegid! Kuidagi kahju on küll lahku minna, aga sellega on käesolev istung ja see töönädal lõppenud. Muudatusettepanekut nr 55 saab hääletada järgmisel istungil, ja see on juba täiesti uus nädal. Head nägemist!
V a h e a e g

Istungi lõpp kell 13.00.