Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, austatud peaminister ja teised valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 36 Riigikogu liiget, puudub 65.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja siseminister Ken-Marti Vaher. Head kolleegid, meil on täna registreeritud üheksa küsimust, seetõttu saan lubada esitada nendest igaühe korral vaid kaks kohapeal registreeritud küsimust.

Alustame! Palun, kolleeg Kadri Simson, küsimus peaminister Andrus Ansipile!

Lugupeetud peaminister! Täna seisab Riigikogul ees tuleva aasta eelarve teine lugemine. Ja nagu te teate, mõjutab järgmist aastat suuresti elektrienergia hinna tõus. Lisaks tariifide tõusule on oodata ka Eleringi võrgutasude kasvu 13%, lõpptarbijale tähendab see laias laastus elektri kallinemist viiendiku võrra. Valitsuse käes on hoovad seda hinnatõusu pehmendada, kas või näiteks aktsiiside alandamise abil, aga te ei kasuta seda. Te kasutate kolm korda vähem tõhusat hooba, milleks on taastuvenergia tasude vähendamine – just selles mahus neid vähendatakse. Samas kogutakse eelarvesse suuremat käibemaksu ja Eesti Energiast võetakse dividende. Miks te olete elektriaktsiisi Euroopa Liidu miinimummäärani alandamise vastu?

Ma olen siit kõnepuldist sellele küsimusele korduvalt vastanud. Mäletatavasti siis, kui me kehtestasime Euroopa Liidu regulatsioonidest tuleneva elektriaktsiisi, ei loonud me mitte tühjale kohale uut maksu, vaid asendasime õhusaaste tasu, mis oli siiani elektri hinnas, elektriaktsiisiga. Elektriaktsiisi kehtestamine oli kohustuslik nagunii, aga me leiame, et see oli ka õige samm. Kui me oleksime endiselt õhusaastet edasi maksustanud, oleksime maksustanud vaid oma tootjaid. Teades seda, et piiri taga ei järgita neid keskkonnanõudeid, neid sotsiaalseid standardeid, mida meie Euroopa Liidus järgime, oleksime saanud saaste nagunii ja oma elektrienergia oleks olnud vähem konkurentsivõimeline. Maksustamata jätmine ei ole mingi alternatiiv, sest keskkonnale tekitatud kahju tuleb kas või osaliselt hüvitada. Me teame, et praegu kehtivad keskkonnatasud ja aktsiis ei korva kaugeltki kogu keskkonnale tekitatud kahju. Ja teisest küljest on ju eelarvesse tulusid vaja – me peame maksma välja palgad päästeametnikele, politseinikele, õpetajatele jne.

Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Lugupeetud peaminister! Aasta tagasi te saite mandaadi, kasutades muu hulgas loosungit "Euro hinda ei tõsta". Eelmisel aastal ja tänavu on Eesti olnud kõige kiirema hinnatõusuga riik eurotsoonis. Ja tuleval aastal kallinevad tulenevalt elektri hinna tõusust ka kõik teised kaubad. Senimaani on ligi 100 000 Eesti last saanud tasuta koolitoitu, aga koolitoidu toetus on toiduainete hinna tõusule jalgu jäänud. Miks te olete selle vastu, et koolitoidu toetust vähemalt inflatsiooni võrragi suurendada? Seeläbi saaksid Eesti kooliõpilased tervislikumat sooja koolilõunat.

Teile on ilmselt sama hästi teada kui mulle, kui palju euro on hinnatõusu mõjutanud ja kui palju on mõjutanud hindade tõusu Eestis energia ja toiduainete kallinemine maailmaturul. Ja see teadmine ütleb meile kõigile seda, et euro hinda ei ole tõstnud. Ka uuest aastast tõusev elektri hind pole kuidagimoodi seotud euroga ja tegelikult on see väga-väga vähe seotud ka elektrituru avanemisega. Elektrienergia kallinemise taga on eelkõige kohustus osta elektrienergia tootmiseks vajalikke süsinikdioksiidi emissiooni kvoote turult. See on see, mis hinda tõstab.
Koolilõuna vahendite suurendamine on muidugi põhimõtteliselt võimalik, aga alati on niisugustel puhkudel küsimus rahas. Kust tuleb raha? Kelle arvel? Tuleks makse tõsta, tuleks kellelgi palka kärpida. Ma loodan, et eelarvedebatt tuleb täna sisukas, mitte ainult deklaratiivne. Ehk te leiate ka mõne reaalse allika, et seda väga vajalikku õpilaste koolitoidu summade suurendamise eesmärki täita.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Lugupeetud peaminister! Mul on siin kaasas kaks patja, need on teie esindajatele siin Riigikogus. See poliitika, mida te ajate, kui te ütlete, et teistsugust arvamust ei tohigi olemas olla, et selline eelarve, nagu tuleb valitsusest, peab minema muutmatuna Riigikogust läbi, kulmineerub sellega, et valitsuse ülbuse eest peavad koalitsiooni esindajad Riigikogus – fraktsioonide esimehed Jaanus Tamkivi ja Kaia Iva ning nende meeskonna liikmed maksma magamata öödega. Kas teil on selle arengu käigus, mis praegu Eestis toimub, tulnud pähe mõte, et suhtumist võiks muuta, et võiks kuulata ka teistsugust arvamust, mitte arvata, et te olete asendamatud ja eksimatud?

Seda pole mina küll kunagi arvanud, et meie oleme asendamatud või eksimatud! Küllap olete teiegi kuulnud korduvalt minu tunnistusi, et me oleme midagi valesti teinud. Ma ei nõustuks sellise sildistamisega. Küllap on väga palju mitmesuguseid arvamusi, mis ei kuulu valitsusliikmetele, leidnud kajastuse ka riigieelarve seaduse eelnõus. Ma loodan, et Riigikogu liikmed suhtuvad selle eelarve menetlusse ülima põhjalikkusega, sisuliselt. Ma loodan, et nad loobuvad populistlike demonstratsioonide korraldamisest ja teevad sisulist tööd. See oleks kindlasti Eesti rahvale kasulikum.

Ja nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Andke andeks, mis juhtus? (Kadri Simson annab Andrus Ansipile üle kaks patja.) Hea kolleeg Kadri Simson, meil on praegu infotund, mitte demonstratsioon. Aga nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Härra peaminister! Ma tuletan meelde, et see oli teie erakonna liige ja võitluskaaslane Jürgen Ligi, kes teada andis, et teie seltskond on asendamatu. See käis ka meediast suurte pealkirjade all läbi. Täna oli huvitav kuulata, et esimest korda te tunnistasite, et elektriaktsiis on tähtis atribuut eelarve täitmiseks. Varem te pole seda öelnud. Siit minu küsimus. Meie õiguskantsler on pensionäride kaitseks välja astunud. Praeguse arvestuse kohaselt on nii, et kui elektri hind uuel aastal vabaturu tingimustes kõvasti tõuseb, moodustab mõnel pensionäril elektriarve juba kuni 10% tema pensioni suurusest. Indrek Teder on öelnud, et see on liig mis liig. Kas on kavas mõni meede pensionäridele spetsiaalselt elektri hinna ränkraskete tagajärgede leevendamiseks?

Mulle tuleb suure üllatusena, et teie, väga staažikas Riigikogu liige, avastate praegu, et aktsiisitulud täidavad eelarvet. Kust need eelarve tulud siis veel peaksid tulema kui mitte maksudest? Tõde on ju selles, et ainult maksumaksja taskust kogu riigieelarve kokku tulebki. Nii palju, kui maksumaksja töökad käed riigikassasse raha on teeninud, nii palju Riigikogu ja riik tervikuna saab seda raha ümber jaotada. Mingeid imesid valitsus korda ei saada, valitsus saab jaotada ümber ainult seda raha, mis maksumaksja eelarvesse maksnud on.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Austatud härra peaminister! On selge, et see, mis meil siin täna riigieelarve arutamisel ees seisab, on Keskerakonna poolt niisugune obstruktsioon, mis on ajendatud elektri hinna tõusust ja muude kodukulude kasvust. See on peamine, kuigi on ka väga palju teisi põhjuseid. Kuid ma küsin uuesti. Elektri hinna puhul on ikkagi väga palju ju ka riigi mõjutada – umbes 70% hinnast, kui me peame silmas võrgutasusid, kui me peame silmas taastuvenergia tasu ja loomulikult aktsiisi, mis on viis korda kõrgem Euroopa Liidu miinimumnõudest, ja ka käibemaksu 20%. Paljud riigid on käibemaksu osas läinud erisuse teed ja seda alandanud. Pluss see, et te võtate kogu aeg dividende välja. See ongi nagu lisamaks, see on nagu elektrimaks. Aga elekter ei saa ometi olla luksuskaup! Ja paraku me näeme, et kõik hinnad selle tõttu tõusevad. Öelge palun, miks te ei taha midagi ette võtta ka oma rahva kaitseks?

Väide, et me ei taha midagi ette võtta, ei ole pädev. Ilmselt on kõigile teada, et Eestis on Euroopa Liidu riikidest Bulgaaria järel kõige odavam elektrienergia hind. Öelda, et see kõik sünnib kuidagi niisama möödaminnes, ilma et valitsus oleks midagi ette võtnud, on ilmselgelt ülekohtune. Selleks, et elektri hind oleks ka tulevikus vastuvõetav, on valitsus kavandanud mitmeid investeeringuid, mida, tõsi küll, olete teie väga teravalt kritiseerinud. Me kavatseme tagada Eestis piisavate tootmisvõimsuste loomise selleks, et meil oleks elektrienergia kogu aeg olemas ja et ta oleks ka taskukohase hinnaga. Teie viimasele küsimusele vastan aga, et valitsus ei kavanda pensionäride abistamiseks mingisugust erilist meedet, ent kõiki neid, kes riigi käest abi vajavad, riik loomulikult ka aitab, eelkõige toimetulekutoetusega.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Jevgeni Ossinovskilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab teie erakonda kuuluvatest tipp-poliitikutest MISA kaudu maksumaksja raha eest tehtud propagandafilme. Mitmed asjasse puutuvad isikud on andnud nimetatud juhtumi kohta hulgaliselt kommentaare, mis võib kokku võtta nõnda. Esiteks, MISA ei teadnud, et Inforing hakkab maksumaksja raha eest reformierakondlasi filmima; teiseks, Inforing ei teadnud, et filmib reformierakondlasi, vaid filmis enda arvates lihtsalt toredaid inimesi, ja kolmandaks, reformierakondlased juba ammugi ei teadnud, kes, mille jaoks ja mis raha eest neid filmib. Siit minu küsimus: kuidas hindate teie olukorda, kus keegi maksumaksja raha väärkasutamise eest vastutust võtta ei taha?

Esiteks, ma pole üldse veendunud, et raha on väärkasutatud. Fakt, et näiteks Riigikogu liikmest Jüri Jaansonist on tehtud film, ei pea ilmtingimata tähendama seda, et raha on väärkasutatud. Ma arvan, et Jüri Jaansoni näol on tegemist inimesega, kellest juba praegu ilma selle filmita kümned tuhanded inimesed eeskuju tahavad võtta. Usun, et tänu sellele filmile saab olema ka neid inimesi, kelle emakeel ei ole mitte eesti keel ja kes tahavad olla nii tublid ja tugevad, nagu on Jüri Jaanson. Ärgem tehkem järeldust, et nende filmide näol on tegemist mingite propagandafilmidega, ja ammugi ei maksa teha järeldust, et nende filmide puhul on tegemist erakondliku propagandaga. Ma tunnustan Jüri Jaansoni selle eest, et ta võttis vaevaks oma suhtumist ellu jagada väga paljude inimestega. Enda puhul, jah, isegi kui mulle oleks pakutud, ei oleks ma ilmselt olnud nõus filmis osalema. Ma ei ole siiani mitte üheski filmis osalemiseks nõusolekut andnud ja mulle on täiesti vastunäidustatud oma aja kulutamine filmis osalemisele. Ma tunnustan neid, kes on selle aja oma väga pingelisest ajabüdžetist siiski leidnud.

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, esimene täpsustav küsimus!

Kindlasti tahavad Eesti venekeelsed elanikud eeskuju võtta, kui näevad selliseid filme nagu "Kristiina Ojuland maal, maa all ja merel" ning "Keskkonnaministriga loodusest ja ilu olemusest", aga te tegelikult ei vastanud mu küsimusele vastutuse kohta. Teatavasti ei olnud projektiga seotud taotluses märgitud, kellest neid filme tegema hakatakse. Projektide hindamise komisjoni erapooletuses võib niikuinii kahelda, arvestades, et sinna kuulus ka kaks Reformierakonna liiget, aga tõenäoliselt kokkulepe, et teeks maksumaksja raha eest õige Reformierakonnale reklaami, on sündinud kusagil hiljem. Kas te oskate öelda, kes oli see Reformierakonna inimene, kes leppis Inforingiga kokku, et filmiks õige reformierakondlasi? Ja kui te seda inimest ei oska nimetada, siis ma veel kord kordan oma esimest küsimust: kes peaks teie arvates vastutama maksumaksja raha väärkasutuse eest?

Mulle on ajakirjanduse vahendusel teada nii palju, et Inforingi esindajate sõnul seda inimest, kellega nemad oleksid kokku leppinud, et filme tehakse muu hulgas ka reformierakondlastest, ei eksisteeri. Selliseid kokkuleppeid ei ole sõlmitud. Ja ma ütlen veel kord, et Reformierakonna liikmete hulgas on väga palju tublisid inimesi, märksa rohkem kui kaheksa, kellest tasuks filmi teha. Küllap leiab niisuguseid inimesi ka teistest erakondadest ja samuti rohkem kui kaheksa. Arvan, et pelgalt erakonda kuulumine ei tohiks olla takistus kellelegi filmides osalemisel.

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine täpsustav küsimus!

Ma teen sellest järelduse, et Reformierakonna esimehe ja valitsusjuhina te kinnitate, et selline raha kasutamine oli täiesti korrektne ja selle eest ei ole kellelgi vaja vastutada. Minu viimane küsimus puudutab MISA personalipoliitikat. Teatavasti on MISA juhtivatel positsioonidel peaaegu eranditult reformierakondlased: juhatuse esimees on reformierakondlane, endine Riigikogu liige Tatjana Muravjova, nõukogu esimees on Riigikogu aseesimees Laine Randjärv, MISA administratiivdirektor on endine reformierakondlasest Riigikogu liige Ene Kaups ja kolmandate riikide integreerimise fondi, millest selle projekti rahastamisel olulisel määral kasu oli, juhib Reformierakonda kuuluv Kristiina Esop. Minu küsimus: kas teie arvates asjaolu, et MISA juhtivatel positsioonidel on ainult reformierakondlased, pigem pärsib või soodustab demokraatlikule õigusriigile kohast erapooletut ja läbipaistvat haldust?

Nagu teile väga hästi teada on, ei tohi kellelegi ette heita tema erakondlikku kuuluvust ja kellelegi ei tohi teha ametitesse asumisel takistusi seetõttu, et ta kuulub mingisugusesse erakonda. Teie nimetatud isikutest osa on tööle võetud enne seda, kui MISA juhiks sai Reformierakonna liige. Ning te ei nimetanud seda, et ka mõned Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed on MISA töötajad. Teie lähenemine on minu hinnangul valikuline ja sildistav.
Nüüd, vastutuse võtmise küsimus ei ole selline küsimus, millele mina saaksin praegu vastata, kuna ma pole nendest MISA tellimusel või rahastamisel valminud filmidest mitte ühtegi näinud. Ma ei ole ka see inimene, kes oskaks nende filmide kunstilist taset hinnata, ja seetõttu ma ei võta endale õigust öelda, et raha on kasutatud sihipäraselt või et raha on kasutatud mittesihipäraselt. Jah, ka minu õiglustunne eeldanuks, et filmitavate erakondlik kuuluvus ei oleks olnud nii ühekülgne, nagu see välja kukkus, kuid minu käest ei ole eelnevalt arvamust küsitud. Ei ole küsitud ka teiste Reformierakonna juhtliikmete käest.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Kajar Lember!

Hea peaminister! Ka mina ei ole neid filme näinud ja ma usun, et näitlejameisterlikkusele saame hinnangu anda kunagi hiljem. Teie vastustest loeb selgelt välja, et teie ei näe siin mingisugust erakondlikku dimensiooni ja püüate meid veenda selles, et meil ei ole mõtet sellega tegelda. Ma ikkagi küsin konkreetselt: kui üle poolte nendest filmidest põhimõtteliselt kajastavad selgelt ühe erakonnaga seotud isikuid ja otsustajad on valdavas osas ühe erakonnaga seotud isikud, kas te ei näe selles tegevuses vähimatki märki, et kõik need otsused on olnud Reformierakonna suunas kaldu?

Just eelmisele küsimusele vastates ma ütlesin, et minu meelest oleks õiglane olnud, kui seal oleks olnud ka teiste erakondade inimesi rohkem esindatud. Aga teie väites, et üle poole filmitutest olid reformierakondlased, julgen mina ajakirjanduses ilmunud informatsiooni põhjal kahelda.

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Härra peaminister! MISA aparaadis on tõesti üks personaliassistent Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, aga ta ei võta osa otsuste tegemisest. Aga see selleks. Mind huvitab, miks on hea, et enamikus riigiaktsiaseltsides ja riigi moodustatud sihtasutustes on nõukogu liikmeteks tublid parteilased valitsuskoalitsiooni erakondadest ja mitte tublid spetsialistid. Kas te selgitaks, mis selles head on? Selle tagajärjel valmivadki niisugused huvitavad filmid, millest praegu jutt on, aga võivad alla kukkuma hakata ka lennukid, nagu hiljuti juhtisid tähelepanu Estonian Airi puhul Estonian Airi piloodid. Mis on selles head, et mitte spetsialistid, vaid parteilased juhivad neid asutusi nõukogu liikmetena?

Härra Jaak Allik, mina küll ei pea teid halvaks spetsialistiks pelgalt selle tõttu, et te ühte erakonda kuulute. Minu meelest üks ei sega teist. Tavaliselt inimesed, kes on head spetsialistid, soovivad olla ka ühiskonnas aktiivsed. Väga paljud head spetsialistid realiseerivad end ka poliitikas erakondade kaudu. Ärgem vastandagem spetsialiste erakonda kuuluvatele inimestele! Kui ma teie küsimusest õigesti aru sain, püüdsite te ka Estonian Airi nõukogu kuidagi erakondliku kuuluvuse järgi määratleda. Selles nõukogus on olnud aegade algusest saati väga tugevad spetsialistid, kes on ka juhatusse väga tugevaid spetsialiste palganud. Oleks seal olnud rohkem erakondliku taustaga inimesi, poleks need spetsialistid Estonian Airi nii sügavasse kriisi juhtinud.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine on kolleeg Marika Tuus-Lauli küsimus siseminister Ken-Marti Vaherile.

Austatud härra siseminister! Politseiga seotud skandaalid on meil saanud juba lausa igapäevaseks, nüüd siis on lausa seadust rikutud. Mulle tundub küll, et see mõjub kuidagi lapsikuna, et te hoiate politseipeadirektor Raivo Küüti ametis veel kuni kevadeni, tuues ettekäändeks, et tal on veel tööd pooleli. Tundub, et te ei ole ikkagi aru saanud selle süüteo raskusest. 180 inimesele esitati ebaseaduslikke trahvinõudeid, kästi alluvatel taatlemata seadmega edasi töötada, võltsiti protokollide andmeid – need on ikkagi väga rängad süüteod. Ja siis takkatippu mätsiti see kõik kinni. See on nagu mitmetasandiline pettus. Ma küsin: kas te siis tõesti aru ei saa, mis ulatusega pettus see on, ja miks te pikendate peadirektori ametisolekut ettekäändel, et midagi on veel teha?

Raivo Küüt esitas sel esmaspäeval lahkumisavalduse ja on seda ka selgitanud. Need juhtumid, mis leidsid aset eelmisel aastal Ida Prefektuuris, tuvastas politsei sisekontroll selle aasta alguses. Mis puutub nii Ida Prefektuuri kui ka laiemalt politsei juhtkonda, siis on küsimus, miks nende õigusrikkumiste peale ei tehtud midagi. Miks ei võetud isikutega ühendust, ei langetatud otsuseid rehabiliteerimise kohta ega võetud midagi ette rikkujatega, kuigi korraldused olid antud. Need küsimused peavad kindlasti vastuse saama ja need on ka ühed põhjused, miks Raivo Küüt lahkub. Tegemist ei ole kevadega, tegemist on 1. märtsiga. Praegu on lõpetamisel muudatused, mis tulenevad Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärusest, mis jõustus alles 1. novembril. Ma arvan, et lõpetamisjärgus tööd peaks need käivitanud konkreetne isik lõpule viima, praegu on sisuliselt tegemist kolme kuuga. Ma olen juba ka öelnud, et Politsei- ja Piirivalveameti direktori leidmiseks kuulutame välja avaliku konkursi, mis võtab ka oma aja. 1. märtsil on Raivo Küüdil võimalik pärast nende tööde lõpetamist Politsei- ja Piirivalveamet otse üle anda uuele peadirektorile. Selline on praegune seis.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, esimene täpsustav küsimus!

Te ütlesite, et need asjad avastas ja tuvastas politsei ise. Seda enam oleks pidanud ju midagi ette võtma. Ma kordan oma küsimust veel kord. Te ütlesite, et Raivo Küüdil on vaja teatud tööd lõpetada. Aga Raivo Küüt on usalduse kaotanud! Saate aru?! Ta on varjanud neid võltsinguid, kogu seda suurt skandaali, ja ütleb praegugi, et ega me täpselt ei tea, kuidas ikkagi oli, jne. Tema ei tohiks enam jätkata. Ma saaks aru, kui te ütleks, et meil ei ole kohe kedagi asemele panna, aga me mõtleme ja pingutame selle nimel, aga seda, et mees, kes on usalduse kaotanud, pannud seadusrikkumisi toime ja võltsinguid varjanud, lihtsalt jätkab ...
Ma küsingi: kuidas teie kui minister sellest aru saate? Ehk tahate siis teie vastutuse võtta?

Raivo Küüt ei ole varjanud neid õigusrikkumisi. Ta andis aasta alguses selged korraldused, et neil õigusrikkumistel oleks tagajärjed. Neid korraldusi aga sellistena, nagu distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on kirjas, ellu ei viidud. Töö, mis Raivo Küüdil lõpetada tuleb, on väga konkreetne. Ta oli sellega ise nõus, et viib oma tööülesanded lõpuni. Ettevõtmised, mis on alustatud, on mõistlik ka lõpule viia, ja sellest tuleneb ka tähtaeg, millal ta ametist lahkub. Raivo Küüdi ametiaeg oleks muidu läbi saanud 2015. aasta alguses, nüüd aga olen esitanud valitsusse Raivo Küüdi avalduse lahkuda töölt 1. märtsil 2013. Tegevus, mis tal on jäänud lõpetada, puudutab eelkõige palgasüsteemi korrastamist. Kui lugupeetud parlament järgmise aasta eelarve kinnitab, siis teatavasti avanevad võimalused viia ühendamet üle ühtsele palgamudelile, mis tähendab seda, et sama tüüpi töö eest hakatakse maksma sama palka. Siiamaani pole seda saanud teha. Teiseks reguleeritakse ametis juhtimisvastutust, eelkõige puudutab see valdkonnapõhist juhtimist suhestatuna prefektuuri juhtimistasandiga. Lõpetatakse dubleerimine ja likvideeritakse koordinatsioonitasandid Politsei- ja Piirivalveametis.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine täpsustav küsimus!

Te nüüd kordasite veel, et töö viib lõpuni mees, kes on seadust rikkunud ja kes on paljutki varjanud. Järelikult te kiidate selle kõik heaks. Minu meelest ei tohiks Raivo Küüt edasi töötada, kui säärased asjad on tuvastatud. Aga ma küsin veel kord: kas te saate aru, et äsjane skandaal on üks viimaste aegade kõige suuremaid ja isegi 20 aasta kõige suuremaid politseiskandaale? Ja ka üks suurimaid teiega seotud skandaale selle kõige-kõige suurema kõrval, milleks oli Vene allilmategelaste Eestisse sokutamine elamislubade abil. Kas neid asju pole juba liiga palju saanud? Inimestele jääb tunne, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, kõik läheb samamoodi edasi – seadust rikkunud mees töötab veel mitu kuud edasi ja tegelikult me ei tea, kas ta üldse oma kohalt kunagi lahkub. Mida te ütlete rahvale?

Tänan küsimuse eest! Ma juba ütlesin, et olen esitanud valitsusse Raivo Küüdi lahkumisavalduse, mille kuupäev on 1. märts 2013. Mis puutub 20 aasta jooksul Eesti Vabariigis toimunusse, siis kindlasti on siin olnud väga mitmesuguseid kriise ja skandaale, nende edetabelit võib igaüks pidada. Mis puutub teie mainitud teemasse, eelkõige elamislubadesse, siis see juhtum on vist ainuke, mille kohta on langetatud ka parlamendi erikomisjoni otsus. Parlament on seda järelevalveorganina ise menetlenud ja teinud selle kohta ka põhjaliku raporti.
Üldiselt võib Ida-Viru juhtumi kokkuvõtteks öelda järgmist. Teenistuslik järelevalve on praegu käimas, selle raames on eesmärk lisaks konkreetsele üksikjuhtumile otsa vaadata laiemalt kogu politsei infoliikumisele, samuti sisekontrolli toimimisele ja järelevalvele. Selle töö lõpptulemusena saame loodetavasti teha ka järeldusi juhtimiskorralduse kohta, eelkõige selle kohta, mis puudutab just seda valdkondlikku juhtimist ehk siis korrakaitse valdkonna juhtimise seost kogu prefektuuriga. Teatavasti selle aasta algusest prefektuuride staatus muutus. Seda muudeti just nimelt põhjusel, et oleks võimalik täpsemalt ja selgemalt kasutada rohkem ressursse sisuliseks operatiivseks järelevalveks kohapeal, vabastades prefektuuride juhtkonnad senistest administratiivsetest kohustustest ja vastutusest. Seda kümme kuud kestnud tööd ka see raport kindlasti kajastab.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustame kolleeg Andres Anveltist.

Hea siseminister! Tulen tagasi kolleegi püstitatud küsimuse juurde, mis puudutas politseijuhi tagasiastumise avalduse ajatamist nelja kuu kaugusele. Praegu on peadirektor, kuna ta on esitanud lahkumisavalduse, olukorras, kus ta ei saagi enam politseis toimuva eest vastutada. Avaldus on ju laual. Kas see tähendab, et kõige eest, mis juhtub selle nelja kuu jooksul Eesti politseiorganisatsioonis – võimalikud apsud, möödalaskmised –, vastutate teie juba isiklikult poliitikuna? Ametkonda sisuliselt ju keegi ei juhi ega ole ka kohusetäitjat.

Politsei- ja Piirivalveametil on peadirektor kuni 1. märtsini 2013. Seda juhul, kui valitsus Raivo Küüdi lahkumisavalduse rahuldab. Teine võimalus, millele teiegi viitasite, on see, et Politsei- ja Piirivalveametit oleks teatud hetkest juhtinud kohusetäitja. Need on kaks alternatiivi. Raivo Küüt on oma selgest tööliinist aru saanud ja täidab oma kohustusi ka järgnevate kuude jooksul. See aeg ei ole pikk, see on väga selgelt piiritletud aeg, samuti on selgelt paigas tööd, mida ta lõpetab. Nagu ma mainisin, 1. novembril jõustus Politsei- ja Piirivalveameti uus põhimäärus, millele eelnes märkimisväärne hulk tööd selleks, et korrastada mitmeid regulatsioone Politsei- ja Piirivalveameti sees. Selle töö lõpetamiseks jääb Raivo Küüt esialgu oma kohustusi täitma. Politsei- ja Piirivalveametil on konkreetne juht kuni 1. märtsini, ka käivitub peagi uue juhi leidmiseks vajalik protseduur.

Palun, kolleeg Rainer Vakra!

Lugupeetud minister! Mina ei küsi Raivo Küüdi kohta, kuna Riigikogu demokraatide ühendusel oli võimalik temaga hommikul soovitud teemadel vestelda ja me saime vastused. Mul on hoopis sisuline mure. On üldine tava, et kuni 3000 elanikuga vallas või piirkonnas peaks olema kohalik politseinik, kes saaks vajaduse korral reageerida. Eilne uudis aga oli, et 1. detsembrist pole Lihula ja Hanila vallas enam kohapeal politseinikku, mistõttu operatiivabi kohalejõudmine võtab liiga palju aega. See on vaid üks näide sellest, et Eesti inimestel on põhjust oma turvalisuse pärast mures olla. Kuidas te nendele inimestele, kes praegu oma turvalisuses kindlad ei saa olla, silma vaatate? Kuidas te nende hingerahu ikkagi taastate?

Ma arvan, et 2013. aasta eelarve, mis on teie, lugupeetud rahvasaadikute menetleda, annab päris mitmele küsimusele vastuse. Kindlasti on vastused ka nendes muudatustes, mille eesmärk on ühendamet üha enam kokku liita. 2010. aastal see tegevus algas. See kõik ei toimu kindlasti mitte üleöö, ka järgmisel aastal see tegevus jätkub. Eriti puudutab see ressursside kasutamist üha enam põhitegevuseks.
2013. aasta eelarve on minu hinnangul märkimisväärne eelkõige selle poolest, et meil on võimalik panustada inimvarasse, ka politseinike, piirivalvurite, kodakondsus- ja migratsiooniametnike motivatsiooni. Samuti saab märkimisväärselt tuge hulga tehniliste vahendite soetamine, samuti laheneb palju räägitud probleem, et elutähtsate teenuste kättesaadavus pole tagatud kütuse kallinemise tõttu maailmaturul. Me suuname märkimisväärsed summad selleks, et leevendada kütuse hinna tõusust tulenevat kulude kasvu. Püüame tagada, et patrullidel oleks inimestele abi osutamiseks oluliselt enam võimalusi ka üle Eesti liikuda.
Kõik need sammud, mis puudutavad eelarvet, sisemisi muudatusi ja ka prefektuuride võimalust operatiivselt järele valvata osutatavate korrakaitse- ja muude teenuste üle, on suunatud just nimelt turvatunde süvenemisele, kaasa arvatud maapiirkondades.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine on kolleeg Neeme Suure küsimus keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Palun!

Lugupeetud keskkonnaminister! 1. märts 2013 tundub olevat üks tähelepanuväärne päev. Eestis on 64 jahipiirkonda, mille rendilepingud lõpevad 2013. aasta 1. märtsil ja mis on sel moel ümber korraldamata, nagu 2003. aastal kehtima hakanud jahiseadus nõuab. Näiteks Läänemaa 15 jahipiirkonnast on vastavalt kehtivale seadusele korraldatud vaid kolm, 12 puhul on jahimaade korralduse kavad küll ette valmistatud, kuid pole ministeeriumis edasist menetlust leidnud. Samas, suuremal osal nendest 64 jahipiirkonnast pole teadaolevalt ka jahimaade korralduskavasid. Kehtiv jahiseadus on jahipiirkondade ümberkorraldamiseks kümme aastat aega andnud. Siit ka minu küsimus: miks see protsess on peatunud? Miks pole seda lõpule viidud?

Hea küsija, nagu te teate, on uue jahiseaduse valmimine lõppjärgus. Ning kui rääkida uuest jahiseadusest, siis see seadus võiks edukalt konkureerida maailmameistri tiitlile kaasamise valdkonnas. Too seadus on sisuliselt paragrahv paragrahvi haaval eri osapooltega läbi arutatud. On vaieldud, on otsitud kompromisse ja neid ka leitud. Praegu on eelnõu viimasel kooskõlastusel Justiitsministeeriumis.
Mis puutub jahipiirkondade kasutusõigusesse või jahipiirkondade piiridesse, siis selles osas ei ole kavas seaduses midagi muuta. Ei ole kavas muudatusi ei jahipiirkondade kasutajate osas ega ka piiride osas. Süsteem on üsna kindlalt välja kujunenud ega ei vaja minu hinnangul mingisuguseid põhimõttelisi kannapöördeid. Tuleb öelda, et põhimõttelistes kannapööretes ei ole ka kokkulepet ei maaomanike ega jahimeeste esindajate vahel leitud. Nii et selles osas on plaan jätkata säärase süsteemiga, nagu see välja kujunenud on.

Palun, kolleeg Neeme Suur, esimene täpsustav küsimus!

On aga siiski küsimus, mis juhtub nende jahipiirkondadega, mida enne 2013. aasta märtsi ei jõuta ümber korraldada – need on need 64 piirkonda, mis seni tegutsevad veel 2001. aasta määruse alusel. Seis näib olevat selline, et praegu tegutsevad jahiseltsid kaotavad jahiõiguse. Jahipiirkonna moodustamine nii kehtiva seaduse kui ka uue eelnõu kohaselt võtab aega. Kas suur hulk Eesti jahimaid jääb lihtsalt määramata ajaks katmata ja jahiseltsid jahiõiguseta või kuidas?

Selliseks hirmuks ei ole põhjust. Veel kord: piirkonnad, kus on kasutajad olemas ja kus ka piirkonna piirid on paigas, jätkavad tööd nii, nagu nad siiamaani on teinud. Keegi ei kaota jahipidamise õigust ja meil ei ole huvi tekitada sellist suhteliselt ebamäärast olukorda, mis tekiks juhul, kui me ütleksime, et alustame jahipiirkondade moodustamisega nullist peale. Selleks ei ole vajadust ning süsteem jääb selliseks, nagu ta jahipiirkondade piiride ja kasutajate osas praeguseks välja kujunenud on. Kui jahipiirkonnad ise omavahel lepivad kokku näiteks piiride muutmise, siis see võimalus on uue seaduse alusel täiesti olemas, aga see eeldab piirnevate jahipiirkondade omavahelist kokkulepet.

Palun, kolleeg Neeme Suur, teine täpsustav küsimus!

Tahan siiski veel küsida sellega seoses, et praegu kehtiva seaduse järgi on jahipiirkondade kasutusõiguse ümbervormistamise tähtaeg kümme aastat ja teadaolevalt on ministeeriumis näiteks Läänemaa 12 jahipiirkonna puhul jahikorralduskavad ette valmistatud, aga mõned on sellises staadiumis seisnud juba poolteist aastat, neil ei ole ministri allkirja. Miks need on seisma jäänud?

Taas: kuna uue jahiseaduse eelnõu koostamine on tänu hästi põhjalikule kaasamisele olnud väga pikk protsess – see on olnud märksa pikem, kui ükski osapool oleks soovinud –, siis ei ole ma pidanud mõistlikuks enne, kui kõigile osapooltele on antud kindlus, et uue seadusega mingisuguseid väga järske muudatusi ei kaasne, teie nimetatud korralduskavadega edasi minna. Aga veel kord: kokkulepe selles osas, et väga järske muudatusi ei tehta, on olemas. Uus jahiseaduse eelnõu ei ole iseenesest ideaalne lahendus ei maaomanikele ega jahimeestele – just selles mõttes, et kui seaduseelnõu oleks kirjutanud ainult maaomanikud, oleks see tõenäoliselt saanud hoopis teistsugune, ja ka siis, kui eelnõu oleks kirjutanud ainult jahimehed, oleks see samamoodi tulnud hoopis teistsugune. Praegune variant on kompromiss, ja ma arvan, et see on väga mõistlik ja hea kompromiss.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustame kolleeg Karel Rüütlist. Palun!

Hea minister! Alustuseks avaldan tunnustust, et olete uue jahiseaduse kallal tõsist tööd teinud, kuigi päris lõplikke kompromisse saavutatud ei ole. Aga vale otsus tehti Keskkonnaministeeriumis juba 2009. aastal jahimaade korralduse osakonna likvideerimisega, sest seadus kohustas keskkonnaministrit tegelema jahipiirkondade moodustamisega 1. märtsini 2013. Selle sätte eiramist võib teatud mõttes pahatahtlikkuseks pidada ja vastutust selle eest ei ole keegi võtnud. Ma tuletan meelde, et jahinduse arengukava aastateks 2008–2013 kinnitas keskkonnaminister augustis 2008. Kas te oskate selgitada, mis enne seda, kui te ministriks saite, ministeeriumis toimus? Miks 2008. aastal kinnitati jahinduse arengukava, kui 2009. aastal käivitas minister arengukavas kinnitatu vastaselt protsessi, mis likvideeris jahimaade korralduse osakonna, mille tõttu ministeerium on praegu olukorras, kus seadust ei saa täita?

Üks minut!

Lugupeetud Riigikogu esimees, mul on vastamiseks vist kaks minutit. Sellest, kuidas üks või teine osakond ministeeriumis nimetatud on, ei ole kuidagi sõltunud see, kui tõsiselt on Keskkonnaministeeriumis jahiseaduse eelnõuga tegeletud. Ja seda tööd on võetud väga sisuliselt. Esialgne eelnõu kontseptsioon on üksipulgi lahti võetud ja koostatud paragrahv paragrahvi haaval nii jahiseltsi kui maaomanike esindajatega asja arutades uus eelnõu variant. Kui 2008. või 2009. aastal võisid kellelgi olla hirmud või kahtlused, et selle teema tähtsus kuidagi väheneb, siis praeguseks peaksid kõik olema näinud, et see tähtsus ei ole kuidagi kahanenud. Töö, mis ära tehtud, on väga suur. Ja seda on olnud võimalik teha tänu sellele, et meil on olnud väga head partnerid nii jahiseltsi kui maaomanike esindajate näol.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea minister! Ka mina olen kursis, et ministeeriumis on viimase nelja aasta jooksul tõesti ära tehtud väga suur ja tõsine töö uue jahiseaduse kallal. Aga on saadud üle koera, üle saba pole saadud. Jahimehed kardavad, et jahipiirkondade rendi tähtaja varjus hakatakse ruttama ja see üle saba saamine saab olema selline, mis võib ühte või teist poolt väga tõsiselt kahjustada. Küsimus on: kas ei võiks jahipiirkondade rendi tähtaega pikendada ja see üle saba minek kohe ära teha?

Ma olen teadlik, et ka siin Riigikogus liigub ettepanek üks osa praegu kehtivast seadusest ära muuta. Ausalt öelda pean mõistlikuks just seetõttu, et koerast ülesaamiseks on nii palju pingutatud, nüüd ka sabast üheskoos üle saada. Ma arvan, et kui ainult üks, seesama jahimaade korraldamist puudutav osa kehtivast seadusest välja võtta ja ainult üks väike detail ära lahendada, siis võib kogu seaduse vastuvõtmine taas takerduda ja see oleks juba erakordselt kehv. See, milleni praeguseks jõutud on, peaks igal juhul jõudma parlamendi ette. Ma loodan, et juba novembrikuus saame valitsuses eelnõu viimast versiooni arutada ja seejärel on parlamendil võimalus need arutelud, mis seaduse vastuvõtmist puudutavad, ilusasti käima lükata. Ma tõesti pean mõistlikuks ja vajalikuks, et seadus enne järgmise aasta 1. märtsi täismahus jõustuks.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Rainer Vakralt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Kaks nädalat tagasi arutasime siin saalis teiega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse probleeme ja murekohti. Kuulates teie vastuseid, jäid ikkagi paljud küsimused õhku rippuma. Meenutagem probleemi olemust. EAS-i töötajad on Euroopa Liidust rahastatud toetusi jagades rikkunud riigiabi reeglit ja see kahtlus lasub 58 projektil mahuga 8,5 miljonit eurot. Ebaseaduslikku abi saanud ettevõtete pea kohal ripub oht, et toetus tuleb tagasi maksta. Oma kahe nädala eest antud vastustes te juhtimises vigu ei näinud. Nüüdseks on Ülari Alamets juhatuse esimehe kohalt lahkunud. Kuidas te täna hindate EAS-i juhtkonna ja nõukogu tegutsemist probleemide lahendamisel?

Ma olen siiani arvamusel, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhtkond on tegutsenud heas usus ja oma parimatele teadmistele toetudes selle nimel, et Euroopa Liidu vahendid saaks sihipäraselt kasutatud. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse otsusel on käimasoleval rahastamisperioodil saanud rahastuse peaaegu 7500 projekti. Jah, teatud puhkudel on kahtlus, et on eksitud kehtivate reeglite vastu, kuid mulle teadaolevalt mitte ühegi juhtumi puhul ei kahtlustata, et vahendeid oleks kuidagi kuritegelikult, omakasupüüdlikult või omastamise eesmärgil, kasutatud. On eksitud riigiabi ergutava mõju printsiibi vastu ehk antud toetust projektidele, millega seotud tegevust oli väidetavalt juba alustatud ehk siis leping mingi seadme hankimiseks oli sõlmitud ja alles seejärel esitati EAS-ile rahastamistaotlus. Mulle teadaolevalt on neid 58 projekti veel kord revideeritud ja selle käigus on leitud hulgaliselt selliseid projekte, mille puhul on alust väita, et ergutava mõju tingimust pole rikutud, sest sõlmitud eelleping pole olnud siduva iseloomuga.

Palun, kolleeg Rainer Vakra, esimene täpsustav küsimus!

Selle nädala Eesti Päevalehe juhtkiri tegi ettepaneku, et tuulutust vajab ka EAS-i nõukogu, milles on ülekaal IRL-i toetajatel ja millel on IRL-i käepikenduse maine. Kui Res Publica sai esimest korda valitsusse, siis lubati, et riigile kuuluvate ettevõtete nõukogud tuleb muuta apoliitiliseks. Kaks nädalat tagasi vastasite mulle parlamendiliikmete kohta, et teie toetate nende osalemist nõukogudes. Aga laiemalt: kas riigiettevõtete ülepolitiseeritus on teie kui peaministri arvates tõsine probleem või mitte?

Kui tegemist oleks ülepolitiseeritusega, siis see kindlasti oleks probleem, aga mina ei pea riigi äriühingute või ka riigiettevõtete juhtimist laiemalt ülepolitiseerituks. Valdavalt valitseb poliitiline tasakaal ja tunnistagem: Eesti riigile kuuluvad ettevõtted on olnud valdavalt hästi juhitud. Jah, ühe ettevõtte puhul on väga tõsised probleemid, aga selle ettevõtte nõukogusse on poliitikuid väga vähe kuulunud. Võib-olla võiks selle põhjal teha kaugemale ulatuvaid järeldusi ja öelda, et poliitikuid oleks äriühingute nõukogudesse rohkem vaja kui spetsialiste, aga ma siiski ei hakkaks üldistama.
EAS-i tegevusele on minu meelest küllalt lihtne üldisemat hinnangut anda. Nad on oma tööga valdavalt väga hästi hakkama saanud, probleeme on 58 + 3 projekti puhul. Minule teadaolevalt mitte ühegi projekti puhul ei kahtlusta keegi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust selles, et toetust poleks üleüldse tarvis olnud nendele ettevõtetele anda. Soetatud seadmed on olnud ettevõtetele väga vajalikud, kuid otsuseid oleks tulnud langetada, lähtudes Euroopa Liidu regulatsioonidest ehk pidades silmas riigiabi ergutava mõju printsiibi järgimist.

Palun, kolleeg Rainer Vakra, teine täpsustav küsimus!

Austatud peaminister! Viimasel ajal on skandaalide või muude puuduste tõttu pidanud töölt lahkuma Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Ülari Alamets, Estonian Airi juht Tero Taskila, Maanteeameti juht Tamur Tsäkko, Eesti Interneti Sihtasutuse juht Marek-Andres Kauts. Need on kõik majandusminister Juhan Partsi pädevusse ja haldusalasse kuuluvate ametite ja muude organisatsioonide juhid. Kuidas te hindate majandusminister Partsi tegevust? Kas te näiteks valitsuskabineti istungil ei ole murelikult tal hõlmast kinni võtnud ja küsinud, et kaua võib?

Kui minister näeb probleeme ja sekkub otsustavalt, siis tuleb seda ainult tunnustada. Hoopis halvem oleks olukord siis, kui minister probleeme näeks, aga meetmeid tarvitusele ei võtaks. Seega ma tunnustan Juhan Partsi tema tegevuses.

Palun nüüd kohapeal algatatud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea peaminister! Ka mina jagan üldiselt teie seisukohti nende 50 + 3 projekti osas. Minu arvates on raha  eraldatud vajalikeks ja õigeteks asjadeks. Aga mis siis juhtub, kui Euroopa Liit ikkagi selle raha tagasi nõuab? Kas seda maksab EAS või maksavad ettevõtted või läheb valitsus selles küsimuses Euroopa Kohtusse?

Praegu ei ole piisavalt alust selliste spekulatsioonide edendamiseks. Nagu ma ütlesin, küllalt arvestatav osa nendest 58 projektist on praeguseks minu teada lahenduse juba leidnud ja kahtlustus ergutava mõju printsiibi eiramises on ära langenud. Seda tänu eelkõige sellele, niipalju kui mulle teada on, et tegevuse alustamist tähistav seadme soetamise leping ei ole olnud pooltele siduv. Sellist mittesiduvat lepingut ei saa käsitada tegevuse alustamisena, mis oleks olnud takistuseks EAS-ist toetuse saamisele. Ma usun, et ka teiste projektidega tegeldakse väga põhjalikult, ja ilmselt seda, et tõepoolest tuleb saadud toetus tagasi maksta, me väga paljude projektide puhul ei näe. Samas peame selleks valmis olema, et toetused tuleb tagasi maksta. Siinjuures on oluline teada, et neid toetusi ei saa üldjuhul ettevõtjate eest tagasi maksta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ehk Eesti riik. Euroopa Liidu reeglite järgi tuleb toetused tagasi maksta nendel, kes on raha saanud ilma korrektse seadusliku aluseta. Tagasimaksmine oleks muidugi ülimalt kahetsusväärne ja ma loodan, et me leiame kõikidele probleemidele lahenduse.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head kolleegid, meie infotunni aeg on läbi. Suur tänu kolleegidele küsimuste esitamise eest ja suur tänu valitsusliikmetele nendele vastamise eest! Infotund on lõppenud.