Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud arupärijad, Riigikogu liikmed! Selles arupärimises on tõesti palju küsimusi. Ma kõike ette ei loe, kuna siis kuluks kogu aeg küsimuste ettelugemise peale. Loen neid ette valikuliselt, selleks et te mind jälgida suudaksite.
Esimene küsimus oli see, kas IRL on oma valimislubadusi täitnud. Kasutan võimalust ja tutvustan sotsiaaldemokraatidele meie valimisprogrammi. Esiteks, Isamaa ja Res Publica Liit lubas valimistel programmi "Kodukulud alla" raames üsnagi konkreetseid asju, mida me oleme ka teinud ja millest tarbijad kasu saavad. Kakskümmend aastat tagasi nägime nn plaanimajanduse süsteemi pankrotti, mis lõppes kõikide kaupade, sh energia puudusega ja tuhandeprotsendilise inflatsiooniga. Sellist tulevikku meie, IRL, oma valijatele küll ei lubanud, kuigi teil on soov endale ja ju ka siis oma elektoraadile seda sisendada. Meie lubasime muid asju. Me pakkusime kuute sammu. Esiteks, elamufondi renoveerimine, kortermajade soojustamine, investeeringud energiasäästu ja energiatõhususse. Kortermajade soojustamine on siin kindlasti keskne küsimus. Teiseks, kommunaalmonopolide ohjeldamine, et kõikidel, kes on monopoolses staatuses, kujuneksid hinnad kulupõhiselt ning oleks tagatud, et Konkurentsiametil, kes on siin regulaatori rollis, oleks nii seadusandlikku kui ka sisulist võimekust neid ülikeerulisi majandusvaidlusi pidada ja sõltumatuid majandusotsuseid vastu võtta. Pakkusime ka seda, et jätkame lasterikaste perede kodutoetusprogrammiga, kaotame ära kodualuse maa maksu, säilitame kodulaenuintresside maksuvabastuse ning jõustame koduomanike võlakaitse seaduse. Need olid need kuus punkti, mida sisaldas programm "Kodukulud alla". Eelmine nädal oli energiasäästunädal. Räägiti energiasäästust, energiatõhususest ja paljudest muudest asjadest, mida inimestel on võrdlemisi keeruline mõista. See loosung "Kodukulud alla" sündiski sellel põhjusel, et inimestel on raske mõista keerulisi, võib isegi öelda, et amortiseerunud termineid, mida me tihtipeale kasutame. Energiasääst tähendab inimeste arvates tihtipeale seda, et nad peaksid elama pimedas ja kütmata majas. Ka energiatõhusus on sageli inimeste arvates midagi ülikeerulist. Loosungi "Kodukulud alla" põhitees on see, et meie elamufondis kasutatakse kütet kaks korda rohkem, kui kasutatakse Soomes, mis asub meist kaugemal põhjas. See puudutab 90% kodudest. Pere-eelarves on kõige suurem kulutus kodukulud.
Mida me teinud oleme? Kortermajade renoveerimist on toetatud 24 miljoni euro eest, lisaks on kortermajade kordategemiseks antud sooduslaenu, avatud on käendused. Kevadel said esimest korda energiasäästuinvesteeringuteks toetust eramajade omanikud. Monopole ohjeldava seadusega laiendati Konkurentsiameti pädevust kõigi soojatootjate (teadupärast oli siin vahe) ja suuremate vee-ettevõtjate suhtes. Ma ei taha sellest teemast pikemalt rääkida. Me teame, kuidas munitsipaliteedid on vee hinda n-ö kontrolli all hoidnud. Aga nüüd võime öelda, et vee hind Eesti suurimas omavalitsuses tõusnud pole, mis on juba jätnud tarbija taskusse circa 3,5 miljonit eurot. Kodualuse maa maks kaob järgmisest aastast. Samuti kehtib endiselt kodulaenuintresside maksuvabastus. Elamistingimuste parandamiseks on kodutoetust saanud üle 1500 lasterikka pere ja see programm jätkub. Alati võib öelda, et seda on vähe, eriti kui kujutada eestlasi mannetu rahvana, kes seisavad, käed rüpes, lagedal väljal ning kellele valitsus peab sotsiaalkortereid ehitama ja pidevalt sotsiaaltoetusi maksma. Meie arvates ei ole eestlased mannetu rahvas ega istu, käed rüpes. Hoonetes kasutatakse kuni 45% kogu Eestis tarbitavast energiast. Inimesed on mõistnud, et oma kodu energiasäästlikuks muutmine on hea võimalus kulusid kokku hoida. Seega ei ole mingil juhul õige vaadata asja nii, et riigi toega on korda tehtud ainult 2–3% kortermajadest ning tuleb veel oodata sajand, kuni riik ka ülejäänud 98% jaoks raha leiab. 2010. aasta septembrist alates on omanikud ja riik kokku korterelamute soojakindlamaks renoveerimisse investeerinud 58 miljonit eurot. Selle summa eest on renoveeritud üle 500 kortermaja, nende majade oodatav energiasääst on kuni 40%. See puudutab juba ligikaudu 40 000 inimest. Aga mida teie olete teinud? Riigi energiasäästutoetused on eelkõige ikkagi lisastiimul neile, kes tahavad ise oma maja korda teha. Kortermajade puhul, kus energiasäästupotentsiaal on kõige suurem, nõuab see lisaks tahtele ka inimeste ühist tegutsemist. See ei tule alati kergelt. Nii ei hoidnud renoveerimistoetuse pakkumise alguses korterelamute korrastamise tempot tagasi mitte see, et riigi toetused oleksid otsa saanud, vaid see, et üksmeelele jõudmine, projekteerimine, ehitaja leidmine ja projekti elluviimine nõudis paratamatult oma aja.
Teine küsimus (ma loen ette esimese lause): "Kas Teie majandus- ja kommunikatsiooniministrina olite 2011. aasta märtsis teadlik, et Eestil on kohustus hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuarist ühineda Põhjamaade elektrituruga, mistõttu elektrit hakatakse ostma börsilt?" Ma olin kodanikuna teadlik ja kinnitan seda, et 2003. aasta rahvahääletusel otsustas Eesti ühineda Euroopa Liiduga. Muus osas on küsimust raske mõista. Eestil ei ole kunagi olnud kohustust ühineda mingi konkreetse börsiga, vaid küsimus on selles, kuidas tagatakse läbipaistev turuhinna kujunemine. Eesti võttis Euroopa Liiduga ühinemise lepingus kohustuse täita elektri siseturu direktiivi reegleid. Eesti elektrituru täielik avamine on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 15. jaanuarist 2008, millega muudeti varasemat, 2003. aasta sellekohast direktiivi. Elektrienergia õiglase ja selge turuhinna kujunemiseks peab olema loodud asjakohane turuplats, milleks on elektribörs. Elektrituruseaduse kohaselt peab elektribörsi toimimise ja seal elektrienergiaga kauplemise võimaluse tagama elektribörsi korraldaja, kellel on rahvusvahelise elektribörsi korraldamise kogemused. Seaduse tingimustele vastab Põhjamaade elektribörs Nord Pool Spot, mille kauplemisreegleid peetakse Euroopa Liidus kõige selgemaks ja läbipaistvamaks. Ei ole põhjust luua võltsillusiooni, et turul kujunev elektri hind on paha ja kallis ning reguleeritud elektri hind on alati tingimata odavam. Tegelik turuhind on muutuv suurus. Viimati oli avatud elektriturul kuu keskmine hind reguleeritud hinnast odavam selle aasta juunis. Kui Eestile oleks tehtud Euroopa Liidus erand ja võimaldatud tal ainsana oma elektriturgu üldse mitte avada, oleks Eesti elektri reguleeritud hind tõusnud järgmisel aastal seoses uue saastekvoodiperioodi rakendamisega vähemalt 7–10 eurot megavatt-tunni kohta. Ehk ainuüksi saastekvootide mõju oleks kergitanud reguleeritud hinna vaata et kõrgemale kui eelmise aasta keskmine hind elektribörsil.
Kolmas küsimus: "Mitu protsenti kerkivad Teie hinnangul inimeste elektriarved 2013. aasta jaanuaris?" Teie väite aluseks on see, et Eesti Energia uutes elektripakettides on elektri põhitariif 50–80% kõrgem kui praegu. Esiteks, pole loogiline elektri kehtivat reguleeritud hinda võrrelda näiteks kolme aasta fikseeritud hinnaga, kuna me teame, et saastekvootidega kauplemise uute reeglite tõttu tõuseks ka reguleeritud hind järgmise aasta algusest olulisel määral. Samuti tõuseksid kolme aasta jooksul paratamatult ka muud elektri tootmisega seotud kulud. Kuna küsimus algas elektri hinnast ja lõppes arvega, siis olgu veel kord korratud, et kodutarbija elektriarvest moodustab elekter keskmiselt vaid ligikaudu kolmandiku, mis tähendab lihtsalt öeldes, et elektriarve suurenemise arvutamiseks tuleb elektri hinna tõusu protsent läbi jagada kolmega. Tegeliku hinnatõusu protsenti ei saa arvutada jaanuari turuhinda teadmata. Seda võivad oma tarbimist arvestades teha tarbijad, kes otsustavad mõne fikseeritud hinnaga paketi kasuks. Ülejäänud tarbijatel sõltub hind, nagu turul ikka, nõudluse-pakkumise tulemusena kujunevast turuhinnast.
Neljas küsimus: "Kas Teie jaoks oli üllatus, et Eesti ülekandevõrgud vajavad täiendavaid investeeringuid ja on oodata võrguteenuste iga-aastast hindade kasvu?" See, et meie ülekandevõrgud vajavad investeeringuid, ei ole mulle üllatus. Kui me vaatame investeeringuid ülekandevõrkudesse, siis kahjuks selgub ebameeldiv fakt, et 1980. aastate lõpus, 1990. aastatel ja ka 2000. aastate alguses me võrkudesse peaaegu ei investeerinud või tegime seda määral, mille tõttu ei saa kuidagiviisi arvata, et need võrgud oleksid sellises seisus, et me isegi amortisatsiooni suudaksime kompenseerida. Lisaks sellele, et võrkudesse tehtud investeeringuid tasa teha, on loomulikult vaja teha ka mõned suuremad investeeringud. Estlink 2 parandab meie ühendusi Põhjamaadega. Lisaks on vaja ehitada avarii-reservjaam, kuna meil lõpeb avarii-reservvõimsuse leping Läti põhivõrguettevõttega ja me peame ise suutma rajada avarii-reservjaama võimsused. Samuti on vaja paigaldada kaugloetavaid elektriarvesteid. Võib üle korrata, et võrguteenus jääb loomulikuks monopoliks ning võrguteenuse tariifi määrab Konkurentsiamet kulupõhiselt. Lisatootlikkuse või kasumi kindlaksmääramise jaoks on Konkurentsiametil oma meetod. Liigkasumist ei saa juttugi olla.
Viies küsimus: "Kas Teie arvates on inimesed piisavalt informeeritud elektrituru avanemisega kaasnevatest võimalustest ja ohtudest? Kuidas jõuab info nende inimesteni, kes ei kasuta internetti? Kes nõustab erinevate elektripakettide valikul inimesi, kes ei ole arvutikasutajad?" Olukord läheb kindlasti paremaks. Kui varakevadel teadis turu avanemisest 64% inimesi, siis suvel 79%, viimase uuringu järgi on teadlikkus kasvanud 92%-ni. Me võime pidada seda heaks tulemuseks, vaadates ka neid kogemusi, mis meil on olnud seoses eurole üleminekuga või ka muude peaaegu iga ühiskonnaliiget või kodumajapidamist puudutavate muutustega. Riik on seni inimesi teavitanud järgmiselt. Tarbijad said suvel postkasti turu avanemist tutvustava trükise, mille tiraaž oli üle poole miljoni. Riik annab välja ka teise trükise, mis on oma sisult konkreetsem ja juhendab inimesi, kuidas teha neid lihtsaid samme, et 1. jaanuarist 2013 midagi hullu ei juhtuks. Suvest on avatud informatiivne kodulehekülg internetis. Avatud on kakskeelne infotelefon. Just see infotelefon peaks paljuski olema abiks neile, kes internetti ei kasuta. See telefoninumber on 616 0160. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kõigis maakondades korraldanud teabepäeva. Jätkuvad meie partneritest mittetulundusühingute teabepäevad. Lisaks osaleme kümnetel üritustel üle Eesti. Elektrituru osalistega sõlmiti märtsis turu avanemist käsitlev hea tahte kokkulepe. Oleme eraldi informeerinud kohalikke omavalitsusi ja ettevõtlusorganisatsioone, samuti muid ühinguid. Teeme koostööd rahvusringhäälinguga. Koos partneritega on välja antud korteriühistutele mõeldud eriväljaanne. Toimub koostöö üleriigiliste päevalehtede ja maakonnalehtedega, mille vahel ilmuvad eriväljaanded ja teabelehed. Eeltoodust lähtuvalt võib öelda, et inimesed, kes internetti ei saa kasutada, saavad infot riikliku otsepostituse ja meedia kaudu, samuti on võimalik helistada riiklikule infotelefonile.
Kuues küsimus: "Kas Te peate õigeks, et postkontorites on võimalik lepingut sõlmida vaid Eesti Energiaga?" Elektrienergia lepingu sõlmimine Eesti Posti kontorites on inimestele üks lisavõimalus. Lisaks sellele saab elektrimüüjatega lepingu sõlmida internetis, telefoni teel ja teenindusbüroodes. Kindlasti võiks Eesti Post pakkuda rohkem valikuid, tema teenindusvõrk on selleks sobiv, kuid praegustel andmetel pole ükski teine elektrimüüja peale Eesti Energia ametlikult nende poole pöördunud. Eesti Post on mulle kinnitanud, et nemad ettevõttena on selleks kindlasti valmis.
Seitsmes küsimus: "Kas peate õigeks, et Eesti Energia iseteenindusportaal pakub esimese valikuna inimesele valikut ..."