Austatud Riigikogu, head ametikaaslased, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu seitsmenda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu ja esitab kuus Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Kristen Michal. Teiseks, keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, ja kolmandaks, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud kahe eelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust Riigikogus rahandusminister Jürgen Ligi. Ja nüüd kuus Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos"; teiseks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis"; kolmandaks "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias"; neljandaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus"; viiendaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta koosseisus"; kuuendaks, "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös". Nimetatud kuue Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Urmas Reinsalu. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud üheksa eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Nüüd annan edasi järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 24. oktoobril algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; teiseks, Riigikogu põhiseaduskomisjoni s.a 24. oktoobril algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; kolmandaks, Riigikogu rahanduskomisjoni s.a 24. oktoobril algatatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2012. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; neljandaks, 63 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Eesti põllumajandusest ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist" eelnõu, juhtivkomisjon – maaelukomisjon, muudatusettepanekute tähtaeg nimetatud eelnõu puhul on 8. november kell 18; viiendaks, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 25. oktoobril algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; kuuendaks, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 25. oktoobril algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 1. novembril edastatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud määruse eelnõu ning Vabariigi Valitsuse seisukohtade kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 15. november kell 16.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Head ametikaaslased! Liigume edasi päevakorra kinnitamise juurde, selles on üks täpsustus. Nimelt on õiguskomisjon teinud ettepaneku arvata selle nädala päevakorrast välja Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 264 teine lugemine, mis on selle nädala päevakorras kolmapäeval, 7. novembril kolmanda päevakorrapunktina.
Head ametikaaslased, selle muudatusega lubage mul nädala päevakord hääletusele panna. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Austatud Riigikogu, katkestan hääletuse, kuna ühe ametikaaslase pult ei tööta. Nii, tundub, et puldi ja Riigikogu liikme vahel on tekkinud kooskõla, püüame uuesti hääletuse läbi viia.
Head ametikaaslased, panen hääletusele käesoleva nädala päevakorra koos täiendusega, mille ma ette lugesin. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. IV istungjärgu seitsmenda töönädala päevakord on kinnitatud.

Läheme arupärimiste juurde. Esimene on Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti, Deniss Boroditši ja Inara Luigase s.a 10. oktoobril esitatud arupärimine Eesti Panga tegevuse kohta seoses VEB Fondiga. Arupärimine kannab numbrit 199 ja sellele vastab Eesti Panga president Ardo Hansson. Palun Riigikogu kõnetooli Rainer Vakra, et arupärimist avalikkusele tutvustada!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Oktoobrikuus kirjutasid viis Riigikogu liiget alla sellele arupärimisele. Soovime pärida aru Eesti Panga tegevuse kohta seoses VEB Fondiga, ja seda Eesti Panga presidendilt. 2. juunil 2012 ilmus meedias uudis, mille kohaselt on VEB Fondi likvideerija esitanud Riigikohtule andmeid, et 108 miljoni krooni ulatuses VEB Fondi sertifikaatidega tehtud tehingute kohta puuduvad dokumendid. Samuti on likvideerija kinnitusel Eesti Panga poolt ühes 1995. aasta kirjas esitatud tegelikkusele mittevastavad andmed Vene residentide nõude suuruse kohta, mis andis võimaluse realiseerida ligi 420 miljoni krooni ulatuses VEB Fondi sertifikaatidest tulenevaid nõudeid.
Tänaseni pole teada, kes ja kuidas raha liigutas. Pole teada, kas Eesti Pangale ja riigile kuulunud sertifikaatide eest raha saadi ja kui saadi, siis kui palju. Võib eeldada, et Eesti Pank on saatnud Venemaa Välismajanduspangale teadvalt valeandmeid. Sel alusel saadi VEB Fondi likvideerija kinnituse kohaselt Venemaalt kätte rohkem kui 462 miljoni krooni suurune summa. Seejuures pole valitsus ja keskpank kunagi avalikult tunnistanud, et Venemaalt on õnnestunud raha kätte saada.
Meie arvates võlgneb keskpank avalikkusele selgituse, mis peitub nende hämarate tehingute taga. Arupärijad soovivad selgitust, kas Eesti Pank on astunud mingeid samme selle tehingu asjaolude selgitamiseks ja kui on, siis milliseid. Selleks edastasime Eesti Pangale ja tema presidendile arupärimise viie konkreetse küsimusega. Arupärimisele on alla kirjutanud viis Riigikogu liiget: Kalle Laanet, Deniss Boroditš, Inara Luigas, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni, et arupärimisele vastata!

Austatud Riigikogu esimees!

Me kindlasti tervitame ka Riigikogu esimeest!

Austatud aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud küsijad! Me tegeleme nendele küsimustele vastamise ja nende uurimisega. VEB Fondi likvideerimise sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise otsuse seaduslikkust menetleb Riigikohus. Oleme alati olnud valmis tegema igakülgset koostööd nii VEB Fondi likvideerija härra Rein Järvelillega kui ka Riigikohtuga. Kõik kohtumenetluseks vajalikud dokumendid on Eesti Pank andnud üle VEB Fondi likvideerijale härra Rein Järvelillele, kes on need omakorda esitanud Riigikohtule.
Eesti Panga praegusel uuel juhatusel ei ole detailset ülevaadet VEB Fondi ajaloost, seal toimunust ja sellega seotud dokumentidest. Just seepärast otsustasin tänavu 21. septembril viia VEB Fondi teemal läbi majasisese auditi. Andsime sellest avalikkusele teada ajakirjanduse vahendusel ja sellist lähenemist toetas ka Eesti Panga Nõukogu.
Käimasoleva siseauditi eesmärk on otsida välja Eesti Panga VEB Fondiga seotud dokumendid ja anda hinnang fondiga seotud tegevusele. Eesti Panga audit valmib eeldatavasti käesoleva aasta lõpus. Me teeme selle tulemused avalikuks ning oleme seejärel valmis vastama Riigikogu liikmete ja avalikkuse küsimustele. Eesti inimeste huvi ja soov saada vastuseid on õigustatud. Eesti Panga siseauditi mandaat ei võimalda kõike VEB Fondi puudutavat auditeerida, sest keskpangal pole voli vaadata pangaväliseid dokumente või üle kuulata pangaväliseid inimesi. Aga me uurime täie põhjalikkusega kõiki dokumente, millele Eesti Pangal on ligipääs. Seetõttu on minu arusaam, et meie siseauditile võiks järgneda ka Riigikontrolli audit, mis aitaks küsimustele täiendavaid vastuseid leida. Täiendava auditi tegemise otsus on Riigikontrolli teha, aga nad on meile abi pakkunud. Nagu ma juba ütlesin, ülevaate saamiseks vajalik audit käib ning sellepärast mul pole veel kõiki vastuseid, aga me töötame selle nimel, et need vastused anda. Aitäh!

Aitäh, austatud Eesti Panga president! Teile on ka küsimusi. Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et praegusel panga juhtkonnal ei ole kuigi palju informatsiooni sellest perioodist, mil see VEB Fondi protsess toimus. Siit mu küsimus. Kas teil on kavas tolleaegsete panga juhtidega, näiteks härra Siim Kallasega kohtuda ja tema käest üksikasju järele küsida?

Austatud küsija! Me saame loomulikult paljude inimestega vestelda ja meie audiitorid ka proovivad nii laia ringiga vestelda, kui vähegi võimalik. Samal ajal, nagu ma ütlesin, meil ei ole õigust kelleltki midagi nõuda, sest me ei ole uurimisorgan. Aga ma arvan, et me võime inimestelt küsida, ja me ka küsime.

Kalle Laanet, palun!

Austatud Eesti Panga president! Ma mõistan, et kuna praegu käib audit, siis teil ei ole väga palju võimalusi meile detailidest rääkida. Kuid mis on teie arvamus: kui palju säärane segadus kõigutab Eesti Panga usaldusväärsust?

Kui tekivad niisugused päris rängad süüdistused, siis see loomulikult kõigutab usaldusväärsust ja tekitab umbusku. Kui me nüüd ütleksime, et me nendele küsimustele ei vasta, siis kannataks usaldusväärsus veelgi.  Me loodame, et me siiski saame teatud selgust luua. Võib-olla me ei saa lõplikku selgust luua, sest see probleem hõlmab ka asjaolusid väljaspool Eesti Panka, mõned andmed on kusagil teises riigis jne. Me võib-olla kogu tõde kindlaks ei saa teha, aga me saame asja selgemaks. Kui me suhtleme ausalt ja üritame teha oma parima, siis ma loodan, et see Eesti Panga mainet ei kahjusta.

Deniss Boroditš, palun!

Hea Eesti Panga juhataja! Ka mina mõistan, et praegu, kui siseaudit käib, on teil raske vastata. Aga kui vaadata nende tehingute aegu, siis sellest on möödunud peaaegu 17 aastat. Ja kui vaadata neid summasid – üle 400 miljoni krooni –, siis need ei ole väiksed. Ma saan aru, te olete alles ametisse astunud president. Mis sundis teid seda auditit tegema ja miks teie arvates pole eelmised Eesti Panga juhid sellele tähelepanu pööranud?

Alguses, kui ma astusin ametisse, keskendusin ma rohkem oleviku ja tuleviku teemadele. Eelkõige on Eesti majandusel praegu tegu teiste riskidega seonduvalt sellega, mis toimub Euroopas ja mujal. Meil on Eesti Panka vaja ja ma pean seda institutsiooni juhtima, sellega tutvuma jne. Nii et alguses ei olnud see küsimus mul prioriteetne. See on loomulikult tähtis, aga sisseelamise seisukohalt oli ka teisi küsimusi, millega tuli end kurssi viia. See teema aga kerkis teravana avalikkuse ette ja seetõttu hakkasin ma rohkem selle peale mõtlema. Me jälgime asjade arengut täie tõsidusega, aga meil on samal ajal käsil palju teisi aktuaalseid teemasid, vältimaks seda, et Eesti raha ei läheks mõnel teisel juhtumil välismaal kaotsi. Miks me tegutseme võib-olla teistmoodi kui teised, sellele ma ei oska vastata. Seda peate teiste käest küsima.

Juku-Kalle Raid, palun!

Aitüma! See VEB Fondi õhku või pagan teab kuhu haihtunud raha on teemaks olnud üle kümne aasta. Päris suur osa Eesti Vabariigi kodanikke on selle aja jooksul juba halliks läinud, saamata asjaga seotud inimestelt mingeidki vastuseid. Asi on läinud nii kaugele, et on isegi algatatud kampaania "Kiri eurovolinikule", mis peaks survestama Siim Kallast ja teisi toonaseid pangategelasi asja valgustama. Teie olete oma ametikoha vastu võtnud ja kui te selle auditi algatasite, ju teil siis mingi aim on, et seal midagi toimus. Kas olete veendunud, et VEB Fondiga seonduvad toimingud olid puhtad, või ei ole veendunud?

Kuidas sellele vastata? Ma ei ole kohtunik ega jurist. Et kogu case'ist  aru saada, see võtab igaühel aega. Sellest kõigest on väga palju kirjutatud ja raske on jõuda järeldusele, kas see on olnud või ei ole olnud puhas. Seda ma ei saa veel öelda. Kui seda tahetakse uurida, siis on ka teisi asutusi, mis võiksid teema tõstatada. Praegu ma ei tahaks spekuleerida.

Rainer Vakra, palun!

Lugupeetud Eesti Panga president! Riigiprokurör pakkus välja lahenduse, et Riigikogus tuleks luua eraldi VEB Fondiga seotu uurimise komisjon. Mis teie sellest arvate? Kuidas te sellesse ideesse suhtute?

Aitäh küsimuse eest! Eks see on teie enda otsustada, kas te moodustate sellise komisjoni või mitte. Nagu ma ütlesin, meie ei ole uurimisorgan. Meie saame uurida teatud asju, mille materjalid on meie käsutuses ja mis on meie pädevuses. Põhjalikuks uurimiseks on teised asutused. Kui teie kollektiivselt arvate, et see on Eesti riigi seisukohast tähtis teema, millega teil oleks vaja tegelda, siis see on teie otsustada.

Lembit Kaljuvee, palun!

Hea panga president! Minu küsimus on küllaltki konkreetne. Ma arvan, et te ei suuda täna vastata, aga jätke see meelde ja kui komisjon teil auditit teeb, siis võib-olla edastate minu küsimuse ja kui te järgmine kord siia tulete, oskate ehk vastata. Mina töötasin sel ajal, kui see VEB Fondi küsimus esimest korda üles kerkis, 1990. aastate keskel, Kunda Nordic Tsemendis juhatuse liikmena, pärast nõukogu liikmena. Ma otseselt finantsidega ei tegelnud, aga püüdsin siiski aru saada, miks me oma raha ometi tagasi ei küsi. Ettevõtte omanikud nagu ei olnud huvitatud selle raha tagasisaamisest. Tänaseni on see küsimus minu jaoks üleval, miks nad ei olnud sellest huvitatud, kuigi tegu oli päris suurte summadega. Miks osa tahtis siis ja tahab täna raha tagasi saada, osa ei tahtnud siis ega taha praegugi?

Eks igaüks ise teadis põhjust. Kui ma seda aega meenutan, siis ma arvan, et nendel sertifikaatidel oli võib-olla mingisugune turuväärtus ja inimesed arvasid, kui palju nad nende eest ikka saavad. Võib-olla tol ajal eeldati, et need summad on väiksed. Selles mõttes mingit garantiid ei olnud. Ma arvan, et sertifikaadi hind oli madal.

Marika Tuus-Laul, palun!

Austatud Eesti Panga president! Kõigepealt avaldan heameelt, et te olete avaldanud soovi seda küsimust uurida ja omal algatusel sellega välja tulnud. Aga mida ikkagi prognoosite: kui lähedale me tõele jõuame? Kas teil on mingeid uusi, värskeid allikaid, kust te infot saate, ja kas me ikka saame kõiki auditi tulemusi lugeda?

Loomulikult me tutvustame kõiki auditi tulemusi. Kui palju me suudame selgust tuua? Ma natuke kohkusin ära, kui esimene kord, kui me selle idee välja käisime, siis üks ajaleht, ma arvan, et Postimees, kirjutas, et me lubame kogu tõe välja selgitada. See on väga suur väljakutse ja seda me kindlasti ei suuda päris teha. Aga loodan, et me midagi siiski suudame, kasutades meie enda dokumente. Ehk annavad need andmed, mis meil on olemas, mingi terviklikuma pildi. Kas see aga toob selguse, kui nendes andmetes on teatud lüngad? Arvan, et kindlasti jäävad mõned küsimused veel vastuseta ka peale seda.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Lugupeetud panga president! Mul on küsimus, millele te saate kindlasti vastata. Mõned autorid, isegi need, kes kirjutavad vanaaja Kreekast või Roomast, tuues mingeid näiteid selle kohta, kui palju maksis üks või teine asi või milline oli eelarve, arvutavad ringi, kui suur oleks tänapäeva rahas olnud see või teine summa. Kindlasti ei ole raske öelda, kui suur oleks praegu see kõige rohkem kõlanud summa 460 miljonit krooni. See oli siis 1995. aastal. Kuidas on sellele mõjunud viimase 17 aasta inflatsioon? Minu arvutused näitavad, et see oleks umbes 1 miljard 100 miljonit kuni 1 miljard 200 miljonit krooni.

Ma peast kogu inflatsiooni ajalugu ei tea, aga tundub, et korrutasite omaaegse summa umbes kolmega. Võib-olla need pakutud summad võiksid tõele vastata, kui algsumma oli circa 400 miljonit. Ma ei oska praegu täpselt rehkendada, aga loomulikult on praegustes tingimustes tegu märksa suuremate arvudega, kui need olid tol ajal.

Aivar Riisalu, palun!

Hea panga president! Kes aktiivmajanduses osaleb, peab alati olema valmis teatud kaotusteks, kui teda saadab halb õnn. VEB Fondi asjad on ligi 20 aastat vanad. Selge on, et isegi kui mingi kuritegu toime pandi, siis on see aegunud. Selle tõttu on mul tekkinud niisugune küsimus. Kas vastu tulles ühiskonna ootustele ei ole tegemist mitte pangapoolse PR-kampaaniaga? Selle teemaga tahetakse tegelda, sest see kõigile meeldib? Me kõik teame, et tõde ilmselt ei ole, ja kui ta isegi on, siis see tõde ei anna meile enam midagi, sest kuriteokoosseis on igal juhul aegunud. Miks te sellega siis tegelete?

Me tegeleme sellega, kuna mõned kõlanud süüdistused on väga rängad. Räägitakse võltsimisest ja kasutatakse muid selliseid termineid. Sellistele süüdistustele peab suutma vastata. Võib-olla me ei leia lõplikku vastust, aga me püüame natuke selgust tuua. See on seotud Eesti Panga maine küsimusega ja see on seotud lihtsalt ka sellega, et tegemist on suurte summadega. Nagu ma mainisin, keskendusin ma pärast ametisse astumist tegelikult teistele teemadele. Ma ei ole ka praegu küsinud vahearuandeid audiitorite käest, aga kui me saame auditiraporti, siis vaatame edasi. Sellega peaks tegutsema mõistlikult ja tõsiselt, aga pangal on praegu ka palju teisi küsimusi, millega tuleb tegeleda.

Kalle Palling, palun!

Väga austatud Eesti Panga president! Kõigepealt kasutan juhust ja tänan teid äärmiselt meeldiva suhtumise ja põhjalike vastuste eest Riigikogule! Mul on üks konkreetne küsimus: millal see audit valmib ja millisel viisil on teil plaanis seda Riigikogule tutvustada?

Ma tahaks, et see audit valmiks selle aasta lõpuks, ja me töötame selle nimel. Tahaks sellega tegeleda üks kord – me ei soovi poolikut auditit ja siis selle teema juurde teist korda tagasi pöörduda. Loodan, et me saame sellega hakkama aasta lõpuks. Ja isegi kui ei saa, siis ma ei usu, et see palju kauem võtab. Seejärel peaksime koostama auditiraporti ja tutvustama seda kõikidele – nii Riigikogu liikmetele kui avalikkusele.

Austatud Eesti Panga president, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Rainer Vakra!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Erinevalt Aivar Riisalust oleme veendunud, et tõde on oluline isegi siis, kui konkreetse kuriteo koosseis on aastatega aegunud. Tegemist on riigi ja avalik-õigusliku Eesti Panga varaga, mille kohta on kõigil maksumaksjatel õigus saada täpset teavet. Me oleme veendunud, et avalikkus peab teadma, kes vastutab sellises mahus kuritarvituste eest. Kui 108 miljoni krooni ulatuses toimunud tehingute kohta puuduvad isegi kõik dokumendid, võib oletada, et tegemist on varguse varjamisega. Kõigile Eesti kodanikele ja kõigile teistelegi isikutele on vaja tagada riigi ning Eesti Panga aus ja avatud tegutsemine. Sel põhjusel me selle arupärimise tegime ja lootsime saada täpseid selgitusi, mis on toimunud VEB Fondis ja kas keegi on fondist kadunud raha kasutades rikastunud.
Kalle Palling tänas teid väga sisuliste vastuste eest. Meie saame teha järelduse, et uurimine siseauditi näol käib, ja me loodame väga, et need viis küsimust, mis me arupärimisse kirja panime, saavad millalgi vastuse. Täna jäid kõik meie viis küsimust tegelikult õhku rippuma. Need olid küsimused, miks ei jagatud Eesti Panga toimingute tulemusena Venemaalt saadud raha kõigi sertifikaadiomanike vahel; miks ei ole Eesti Pank varem avaldanud andmeid nimetatud tehingute kohta; kas Vabariigi Valitsust on teavitatud sellest, et Eesti Pank on Venemaa Välismajanduspangale väidetavalt esitanud valeandmeid, ja veel esimene küsimus, mis kõlas nii: "VEB Fondi likvideerija poolt on Riigikohtule esitatud andmed, et fondi sertifikaatidega on tehtud teadmata tehing 108 295 422 krooni ulatuses? Kas Eesti Pank on astunud mingeid samme selle tehingu asjaolude selgitamiseks?"
Kõik need küsimused jäid õhku rippuma, me ei saanud konkreetseid vastuseid. Me loodame, et kui siseaudit on läbi viidud, on kõigile nendele küsimustele olemas sisulised ja arusaadavad vastused – mitte ainuüksi siin saalis, vaid kõikidele Eesti kodanikele. Me usume, et see on tegelikult Eesti Panga ja mitte ainult panga, vaid ka Eesti riigi au ja väärikuse küsimus. Aitäh teile!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kasutan tänagi retoorikat, mida ma siin Riigikogu kõnepuldis ennegi kasutanud olen. Eelkõneleja on väga noor inimene. Ajal, kui need VEB Fondi asjad toimusid, oli Rainer Vakra 10-aastane. Seega ta ei saa väga selgelt mäletada, mis sellel ajal toimus. Eesti ühiskonnas valitsesid 1990. aastate esimesel poolel täiesti teistsugused olusuhted kui praegu. Lembit Kaljuvee esitas justkui kirvega õhus vehkides küsimuse, miks osa ettevõtteid, kes VEB Fondi investeerisid, justkui ei tahtnudki oma raha tagasi saada. Osa võib-olla aga sai, nagu viimasel ajal on päris palju spekuleeritud. Tegelikult võiksime küsida kolleeg Kaljuvee käest: kas sa juhatuse liikmena järsku nüüd tead, kus see raha on? Võib-olla need summad jõudsid kuidagi ringiga tagasi, lihtsalt on kasulik ühel hetkel hakata küsima, kus raha on. Mina ei tea, kus see raha on. Enne oli kõik siin ja praegu on kõik puudu.
Tegelikult on olukord vaieldamatult tõsine. Aga mina olen isiklikult seisukohal, et Eestis on liiga palju minevikus tuhnimist. Me peaksime pigem keskenduma sellele, kuidas oma eluga edasi minna. Sellega seoses mulle täna väga meeldis ühe arvamusliidri David Vseviovi ütlemine: kui ma mõtlen Eestis toimuva peale, siis tuleb mulle meelde Nõukogude Venemaa 1930. aastate alguses. Minu meelest selline mõtteavaldus nii autoriteetse ja intelligentse inimese suust peaks meid panema palju rohkem mõtlema pigem tänasele päevale. Milleks tekitada viha, mida tooks endaga kaasa VEB Fondi kohta mingisuguse info saamine, mille alusel suhteliselt suure tõenäosusega ei ole võimalik enam mitte kedagi vastutusele võtta, sest rong on ära sõitnud?
Ettevõtjana jään ma selgele seisukohale, et kes võttis teatud riske, see pidi aru saama, et ettevõtlus, eriti kauboikapitalismi korral, ongi üks suur risk. Kutsun ühiskonda pigem üles leppimisele ja eluga edasiminemisele! Keskendume tänasele päevale, mitte asjadele, mida tegelikult enam muuta pole võimalik! Tõepoolest, minagi olen kohtunud inimestega, kellega me oleme arutanud VEB Fondi teemat. Ma elan neile südamest kaasa, saades aru nende mure suurusest, kui nad on raha kaotanud. Aga minu hea soovitus on kogu aeg olnud: proovige nüüd natukene paremini töötada ja raha teenida, siis ei ole need kaotused nii suured. Ja kui ühiskonna poole pealt vaadata – ma olen siiski seisukohal, et me kõik peame probleemi vaatama ka ühiskonna poole pealt –, siis kui me tõepoolest peaksime välja maksma inflatsioonikoefitsienti aluseks võttes näiteks 2 miljardit Eesti krooni, siis see oleks tavakodanikele, headele Eestimaa inimestele ilmselgelt liiga mõttetu koorem, mis halvendaks rahva olukorda veelgi ja halvendaks tegelikult ka riigi võimekust täita ülesandeid, millega ta peaks tegelema 21. sajandi keerulise, tõsise teise kümmeaastaku alguses.
Tulles tagasi mõtte juurde, mida ma enne tsiteerisin: ma ei taha, et me muutume 1930. aastate Nõukogude Venemaaks. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Esimesele arupärimisele on vastatud.

Läheme teise arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Ester Tuiksoo, Yana Toom, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Aivar Riisalu, Valeri Korb, Tarmo Tamm, Kalev Kallo, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Enn Eesmaa, Olga Sõtnik ja Priit Toobal tänavu 9. oktoobril. Arupärimine on esitatud põllumajandusministri valitsemisalas toimuva kohta ja kannab numbrit 198, sellele vastab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Ester Tuiksoo, et arupärimise sisu avalikkusele tutvustada!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud põllumajandusminister! 9. oktoobril esitasid 13 Keskerakonna fraktsiooni liiget arupärimise põllumajandusministrile. Selle sisu oli see, et Põllumajandusministeeriumi haldusalas on noortele emadele pärast lapsehoolduspuhkuselt tulekut makstud vähem töötasu. Selle probleemi tõi meedia vahendusel avalikkuse ette võrdse kohtlemise volinik. Meid on eelkõige hämmastanud ministri suhtumine probleemi. Kõigepealt on ta meedias kinnitanud, et tema ei teagi asjast midagi, siis, et ta ei tahaks Pandora laegast avada, see poleks õiglane ja selleks ei olegi raha, et neile noortele emadele tagantjärele selline diskrimineerimine kompenseerida. Ei mingit vabandust ega midagi! Tõsi, järgmisel päeval peale meie arupärimist siiski ametiasutus leidis võimaluse kompenseerida rahakaotuse nendele naistele, kes olid vähem töötasu saanud seetõttu, et nad olid emaks saanud. Me esitasime ministrile sel teemal ja ka lähedastel teemadel seitse küsimust. Oleks kena kuulda nendele vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt tänan teid arupärimise eest, mis käsitleb Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Ametis ilmnenud asjaolu, kus lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnutele maksti 10% väiksemat palka. Tegemist on kahetsusväärse käitumisega PRIA poolt lapsehoolduspuhkuselt teenistusse naasnud emade suhtes. Tegu on kogu Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutustes ja hallatavates riigiasutustes erandliku juhtumiga. Kõik asutused on kinnitanud, et palkade määramisel lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnud töötajatele erandeid ei tehta. Kui palku muudetakse, siis üldises korras kõikidel töötajatel. Üldjuhul jätkatakse samade ülesannete täitmist ja sama palgaga, mis oli töötajatel enne lapsehoolduspuhkusele jäämist.
Väärib ka märkimist, et üha enam kasutavad väikeste lastega emad paindliku tööajaga ja kaugtöö vormis töötamise võimalust. Põllumajandusministeeriumis töötab praegu osalise koormusega neli väikese lapse ema.
Soovin siiski märkida, et töötajatel endil peaks olema rohkem julgust seista oma õiguste eest, kui neilt soovitakse ebaõiglaselt saada nõusolekut töölepingu muutmiseks. Tagantjärele julguse leidmine ja asjade avalikustamine ei pruugi viia parima lahenduseni. Kõnealuses olukorras oleksid need lapsehoolduspuhkuselt naasnud naised võinud pöörduda otse Põllumajandusministeeriumi poole ja probleem oleks kohe ära lahendatud. Paraku sain mina nendest probleemidest teada suure hilinemisega ja ajakirjanduse vahendusel. Aga nüüd vastused teie poolt esitatud küsimustele.
Esiteks: "Kas peate õigeks sookvootide sisseviimist?" Pean oluliseks, et ametikoha ülesandeid täidavad kompetentsed ning aatelised teenistujad olenemata nende soost, east, rassist jne. Sellest lähtuvalt ei pea ma sookvootide kehtestamise ideed kuidagi põhjendatuks. Sookvootide kehtestamine oleks ebaõiglane ning suurepäraste oskuste ja teadmistega töötajate jaoks isegi alandav. Kui inimese tööle võtmise ainus põhjus on tema sugu, siis tunneb asjaosaline ennast ebamugavalt. Ja see ei oleks ka õiglane. Lisaks oleks see äärmiselt ebapraktiline, kuna Põllumajandusministeeriumi ja tema haldusala töötajatest moodustavad valdava enamiku naised ning sookvootide kehtestamise korral tuleks hakata pädevaid naistöötajaid vallandama ja uusi meestöötajaid juurde värbama.
Teiseks: "Milliseid ülesandeid näeksite veel soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule?" Ettepanekute tegemine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule uute ülesannete kehtestamiseks on sotsiaalministri pädevuses ja ma jätaksingi selle tema hooleks.
Kolmandaks: "Milline on viimase kahe aasta ministeeriumi haldusala personalipoliitika – milline on meeste ja naiste suhtarv?" Seisuga 9. oktoober 2010 oli haldusalas töötajaid kokku 1852, kellest mehi oli 29% ja naisi 71%. Seisuga 9. oktoober 2011 oli haldusalas töötajaid kokku 1845, kellest mehi oli 29% ja naisi 71%. Seisuga 9. oktoober 2012 oli haldusalas töötajaid kokku 1832, kellest mehi oli 27% ja naisi 73%. Seega moodustavad Põllumajandusministeeriumi valitsemisala töötajatest veidi üle veerandi mehed ja ligi kolmveerandi naised. Olukorrale, kus 3/4 ministeeriumi ja kogu valitsemisala töötajatest on naised, ei ole volinik tähelepanu juhtinud. Siit järeldan ma, et asjade seis vastab võrdse kohtlemise põhimõtetele.
Neljas küsimus: "Palju on edutatud/tööle võetud naisi viimase kahe aasta jooksul alates osakonnajuhataja ametikohast kõrgemale ametikohale?" Kokku on valitsemisalas osakonnajuhataja ametikohast alates kõrgemal ametikohal juhte 152, sh naisi 74, see on 49%. Viimase kahe aasta jooksul on valitsemisalas kokku tööle võetud osakonnajuhataja ametikohast kõrgemale ametikohale kaheksa juhti, nendest neli on naised. Asutusesiseselt on edutatud osakonnajuhataja ametikohast kõrgemale ametikohale 18 töötajat, sh naisi 11, mis moodustab üle 60%. Praegu on Põllumajandusministeeriumis 13 osakonda, neist seitset juhivad naised. Siinjuures tahan nentida, et personali valik toimub ühtsete põhimõtete alusel ja ka juhtivate ametikohtade puhul hinnatakse kandidaadi vastavust ametikoha nõuetele. Kõikidele ametikohtadele valitakse inimene, kellel on sobivaimad teadmised, oskused, isikuomadused ja kogemused. Sugu, vanus, rahvus, nahavärv ja mis iganes muud näitajad ei mängi päris kindlasti mingisugust rolli.
Viies küsimus: "Milliseid diskrimineerivaid lepinguid või piiranguid on põllumajandusministri haldusalas veel naistele ette nähtud?" Üheski Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutuses ega hallatavas riigiasutustes ei ole naisi diskrimineerivaid lepinguid ega mis tahes muid sootunnusest või muust tulenevaid erisusi ega piiranguid.
Kuues küsimus: "Kas minister kavatseb leida järgmise aasta eelarvest vahendeid diskrimineeritud naistöötajate saamata jäänud tasu maksmiseks?" Tänaseks on PRIA 39-le teenistujale välja makstud nende saamata jäänud palgaosa kokku 14 283 eurot, mis on keskmiselt 366 eurot teenistuja kohta.
Ja seitsmendaks: "Kes peaks Teie hinnangul nende naistöötajate ees vabandama kujunenud olukorra pärast?" Minu teada on Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Amet avalikult kõigilt nendelt noortelt naistelt vabandust palunud. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Marianne Mikko, palun!

Suur tänu! Mul on küsimus ministrile, ma sooviksin teada tema arvamust. Kas teie arvates ei peaks Tööinspektsioon saama tagasi õiguse inspekteerida palgatingimusi? Kuidas te sellesse suhtute? Oleks see hea mõte?

See küsimus ei ole küll otseselt seotud selle arupärimise teemaga. Minu arvates ei ole väga oluline, milline institutsioon konkreetselt teemaga tegeleb. Oluline on, et selle teemaga tegeldakse. Reaalselt ju Eesti ühiskonnas on probleemid olemas, me ei saa neid eitada. Jään aga otsese vastuse võlgu, kas see peaks olema Tööinspektsiooni pädevuses või mõne teise inspektsiooni pädevuses. Aga kindlasti tuleks sellega tegelda.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, austatud minister, vastamast meie küsimustele! Ma küsin aga veel juurde. Oma intervjuus ajalehele Postimees – tõsi, see ei ole pressiteade, see on intervjuu – te ütlete, et selliseid n-ö sunnitud kokkuleppeid on riik ilmselt täis. Kas te täpsustaksite, mis te selle all mõtlete? Milliseid sunnitud kokkuleppeid töövõtjatega riigis veel esineb?

Kui te Eesti viimaste aastate arenguid olete jälginud, siis avalikus sektoris kriisiaastatel palgad vähenesid. See saavutati kokkuleppel töötajatega. Loomulikult see töötajatele ei meeldinud. Meile kõigile ei ole saladus – sellest on ka ajalehed ju kirjutanud –, et väga paljud töötajad olid eri ministeeriumides sunnitud minema palgata puhkusele. See sündis kokkuleppel tööandjaga. Siseministeeriumis puudutas see politseid, paljusid teisi ametnikke. Paljud kohalikud omavalitsused saatsid oma ametnikud, aga ka õpetajad mitmeks päevaks palgata puhkusele. Sellest kirjutati ka lehtedes. Mulle tuleb meelde näiteks Viljandi juhtum. Õpetajad kirjutasid Sakalas, et nad ei ole nõus sellega, et kohalik omavalitsus saadab nad vist viieks päevaks aasta jooksul palgata puhkusele. Nii et tegelikult rakendati kriisiperioodil, kui Eesti riik oli sunnitud kärpima töötajate palka, erinevaid võimalusi, kuidas raha kokku hoida. Seda ma oma kommentaaris silmas pidasingi, et tegelikult nendel aastatel sõlmiti väga paljude töötajatega selliseid kokkuleppeid.

Yana Toom, palun!

Austatud minister! Mul on tegelikult kaks küsimust. Ma nagu ei kuulnud, aga ma loodan, et te ikka mõistate ministrina sellise praktika hukka. Seda ma tahaksin siiski stenogrammi kirja panekuks kuulda, kui see muidugi nii on. Aga küsimus on selline. Kas te olete ka kolleegidega valitsuses seda teemat arutanud? Vaevalt ainult teie haldusalas olevas asutuses selline praktika aset on leidnud. Kas on äkki plaanitud mingisugune kontrollaruanne või muud sellist? Ilmselt teatakse selliseid juhtumeid ka teie kolleegide haldusalas töötavates asutustes.

Siin oli kaks küsimust. Kõigepealt ma kordan teile oma vastuse teist lauset, te võib-olla ei jõudnud veel arupärimise vastusesse sisse elada. "Tegemist on kahetsusväärse käitumisega PRIA poolt lapsehoolduspuhkuselt teenistusse naasnud emade suhtes." Nii et kui te seda ei kuulnud, siis ma nüüd kordasin. See on stenogrammis vahest juba kirjas. Teiseks, minule küll ei ole teada, et ühegi teise ministeeriumi valitsemisalas või ka Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas oleks veel samal moel lapsehoolduspuhkuselt naasnud vanematega käitutud. Minu arvates on see nii Eesti riigi kui ka Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas väga erandlik juhtum.

Kalev Kallo, palun!

Härra minister! Viimases vastuses ütlesite, et teile ei ole selliseid juhtumeid teada. Sellest võib ka järeldada, et see juhtum, mis nüüd on avalikkuse ette tulnud, oli teile teada. Aga küsimus oleks selline. Te esitasite oma vastuses väga veenva kõne, kui paha säärane praktika on. Minul tekib tahtmatult küsimus, et kui see ei oleks juhuslikult avalikkuse ette jõudnud, kas see siis üldse oleks PRIA-s korda tehtud või oleks see praktika jätkunud samas vaimus, sest ministrile lihtsalt ei olnud see teada.

Ma arvan, et avalikuks tulemine ei mänginud siin mitte mingisugust rolli. See probleem oleks praktilise lahenduse leidnud niikuinii. See lahendamine sai alguse ikkagi voliniku kabinetist. Kui info oleks Põllumajandusministeeriumisse varem jõudnud, siis oleks see kindlasti lahendatud ära ka avalikustamiseta, nii nagu ma ütlesin. Protsessi algataja oli volinik, nii palju kui ma mäletan, ja sealt tõusis see ka avalikkuse ette. Kahtlemata on väga hea, et ajakirjandus jälgib neid protsesse. Kuid ma usun, et ka riigiinstitutsioonid, kui nad saavad tõsise signaali ametnike käest, kellele liiga tehakse, kindlasti täidavad oma kohust ja lahendavad niisugused probleemid ära. Ma veel kord kordan: ka töötajatel endil peaks olema rohkem julgust, et kohe reageerida. Ei maksa nõustuda pealesunnitud tingimustega.

Helmen Kütt, palun!

Lugupeetud põllumajandusminister! Kõigepealt tahan ma stenogrammi huvides täpsustada, et Viljandi linnas saadeti viieks päevaks palgata puhkusele nii mehed kui naised, mitte ainult naised või mitte ainult mehed. Teine asi on see, et kuulates protsente, kui palju naisi ja kui palju mehi teie alluvuses töötab, võib teie ministeeriumi lausa eeskujuks pidada. Aga minu küsimus on selline. Kuna teie haldusala ühes asutuses selline asi kahetsusväärselt juhtus, kas on välja selgitatud, kelle ettepanekul sai selline asi üldse toimuda? Ja kui on, siis kas see isik, nõukogu või juhatus on ka saanud karistada või on lihtsalt tema tähelepanu sellele juhitud?

Jah, see otsus, mis puudutas töö tasustamise korda kärpimise perioodil, oli PRIA enda juhtkonna otsus. Nüüdseks on need regulatsioonid muudetud ja nii seaduste kui heade tavadega kooskõlla viidud. PRIA juhtkonna tähelepanu on loomulikult sellele juhitud ja ma loodan, et selliseid asju vähemalt Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas enam ei juhtu.

Tarmo Tamm, palun!

Hea minister! Teada on, et selliseid naisi diskrimineerivaid leppeid on ka varem sõlmitud ja mu küsimus on selline: kas nendelt naistelt keegi ka vabandust palub ja see saamata jäänud töötasu kuidagi neile kompenseeritakse?

Ma arvan, et üldistatult me siin ilmselt väga vahet teha ei saa. Minu arvates tuleks siin nii mees- kui naistöötajaid võrdselt kohelda. Kriisiaastatel vähendati nii meeste kui naiste palkasid. Riigikogu liikme täpsustus, mis puudutas Viljandi linna, kinnitab seda, et lähiminevikus on säästumeetmed puudutanud nii mehi kui ka naisi – avalikus teenistuses või muul ametikohal on paljud pidanud väiksema palgaga hakkama saama. Aga ma kordan: saamata jäänud töötasu on PRIA kõigile nendele naistöötajatele välja maksnud ja nendelt on ka vabandust palutud.

Lauri Laasi, palun!

Austatud minister! Teadupärast ei halvad ega head ideed ei kuku kuskilt taevast alla, nende taga on ikkagi konkreetsed inimesed. Kas on välja selgitatud, kes selle "geniaalsuse" taga oli? Milline ametnik tegi ettepaneku maksta noortele emadele 10% väiksemat palka?

Ma veel kord kordan, et see oli PRIA juhtkond, kes selle otsustas. Ilmselt oli see kollegiaalne otsus, et maksta lapsehoolduspuhkuselt naasnud vanematele väiksemat palka. See ei olnud põhjendatud ja juhtum on tänaseks lahenduse leidnud. Nagu ma ütlesin, on tagantjärele kõigile saamata jäänud töötasu välja makstud ja nendelt vabandust palutud.

Olga Sõtnik, palun!

Lugupeetud härra minister! Ega te ei ole kursis, kas teie ministeeriumis on leidnud aset diskrimineerimist ka teiste tunnuste põhjal, näiteks rahvus või emakeel või usuline kuuluvus või mõni muu tunnus? Kahjuks teistes valdkondades kipub olema, et inimesi diskrimineeritakse paljudel põhjustel.

Minule ei ole küll midagi sellist teada, et oleks ette tulnud usutunnistuse, soo, rahvuse või vanuse põhjal diskrimineerimist. Näiteks töötab Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ka väga eakaid inimesi. Ma arvan, et selliseid juhtumeid ei Põllumajandusministeeriumis ega meie valitsemisalas ei ole.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Ester Tuiksoo!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud põllumajandusminister! Kindlasti on hea kuulda probleemi lahendust otseallikast ehk ministri suust, mitte lugeda sellest ajakirjanduse vahendusel. Täna olid ministri vastused paljutõotavad ja üsnagi mõistlikud. See teeb mulle heameelt. Kuid häirima jääb ikkagi, et selline kurioosum Põllumajandusministeeriumi haldusalas üldse aset on leidnud.
Jah, minagi olen märganud viimaste aastate majandusarenguid, härra minister. Ma olen nendega kursis ja olen kursis ka sellega, et töötasusid on olnud vaja kärpida ja seda on ka tehtud. Aga ma jään siiski arvamusele, et neid noori emasid peaks eriti väärtustama, et nad sellisel majanduslikult raskel ajal on võtnud ette pere loomise ja on valmis veel tulema tagasi tööturule ja andma oma panuse. Seda enam on õõvastav kuulda, et neid otsustati selle eest karistada ehk neid palka vähendades diskrimineerida. Ma väga loodan, et selliseid juhtumeid enam kunagi Eestis ei ole.
Toon teile siin, head kolleegid, ühe fakti veel välja. Eelmisel nädalal avaldati Maailma Majandusfoorumi koostatud raport, kus hinnatakse soolist võrdõiguslikkust riikides ja muid analoogseid näitajaid. Eesti on selles pingereas, mis koosneb 130 riigist, iga aastaga kukkunud tahapoole. Aastal 2008 oli Eesti 37. kohal, 2012. aastal oleme kukkunud 60. kohale – piinlik lugeda. Minu arvates peaks vägagi koputama tööandjate südametunnistusele, Eesti peab sellelt positsioonilt välja rabelema. Ja väga suur roll naiste töö väärtustamisel ja õiglasel tasustamisel on loomulikult ka valitsusel, ministritel. Loodan väga, et selliseid uudiseid Eesti noorte emade diskrimineerimise kohta me mitte kuskilt enam ei loe ja et meie ametkonnad teevad Põllumajandusministeeriumi kurvast näitest tõsised järeldused. Aitäh teile!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud.

Läheme järgmise arupärimise juurde. See on kolmas, kannab numbrit 202, on esitatud 15. oktoobril ja puudutab võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust. Vastab justiitsminister Kristen Michal. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Peeter Võsa, et seda arupärimist tutvustada. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Austatud minister! Käesoleva aasta 15. oktoobril me esitasime tõepoolest arupärimise, mis puudutab võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust. See jõustus 6. aprillil 2011 ja sellest ajast kuni tänase päevani on maakohtutesse esitatud 61 võlgade ümberkujundamise avaldust, millest 51 on kohus keeldunud menetlusse võtmast. Seega menetlusse on võetud kümme avaldust. Justiitsministeeriumi töögrupi juht Timo Ligi on oma töös, mis käsitles õigusaktide mõjude analüüsi kontseptsiooni praktilist kasu, välja toonud, et konservatiivsete arvutuste kohaselt on ühe keskmise eelnõu väljatöötamisega kaasnev personalikulu kuni Vabariigi Valitsuse aruteluni ca 370 000 krooni, s.o ligi 24 000 eurot, millele  lisandub veel 106 000 krooni ehk pea 7000 eurot eelnõu menetlemiseks ja vastuvõtmiseks Riigikogus. Keskerakonna fraktsioon leiab, et maksumaksja rahaga populistlike seaduste väljatöötamine, mis ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga, ei ole eetiline ning mõistlik. Sellega seoses on meil ministrile neli küsimust. Küllap ta loeb need ise ette. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama justiitsminister Kristen Michali!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Kõigepealt väike üldine kommentaar ja seejärel vastan teie küsimustele. Enne arupärimisele vastamist juhin Keskerakonna fraktsiooni liikmete tähelepanu kahele asjaolule, mille väljatoomise vajadus tuleneb teie kirjas sisalduvast viitest maksumaksja raha eest väljatöötatavate seaduste ebaeetilisusele ning ebamõistlikkusele. Kõigepealt tahan rõhutada, et võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu algataja ei olnud Vabariigi Valitsus. Selle algatas Riigikogu õiguskomisjon. Seaduseelnõu valmistas ette Riigikogu õiguskomisjoni juurde moodustatud töörühm, seda ei töötanud välja Justiitsministeerium. Lisaks toon välja ka asjaolu, et 17. novembril 2010. aastal toimunud seaduseelnõu lõpphääletusel võeti see seadusena vastu 87 Riigikogu liikme poolthääle ja 1 vastuhäälega. Kõik kohal viibinud Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed hääletasid seaduseelnõu poolt.
Lugupeetud arupärimise esitajad, vastan nüüd teie küsimustele. Esimene küsimus: "Kui suur on võlgade ümberkujundamiseks kohtutesse esitatud avalduste arv eelmisel aastal ja sellel aastal? Palun välja tuua avalduse esitamise põhjused arvnäitajana: eluasemega seotud võlgnevused, võlgnevused pangale, kiirlaenu võlgnevused, telefonivõlad, trahvid, muud võlgnevused." Alates seaduse jõustumisest 6. aprillil 2011 kuni 19. oktoobrini 2012 on maakohtutesse esitatud kokku 74 võlgade ümberkujundamise avaldust, lõpplahend on välja kuulutatud 62 osas. Ringkonnakohtutesse on esitatud 16 määruskaebust, lõpplahend on välja kuulutatud 14 asjas, Riigikohtusse on esitatud kolm määruskaebust ja ühtegi jõustunud lahendit ei ole. Täpsemalt esitati 2011. aastal võlgade ümberkujundamiseks maakohtutele 23 avaldust, ringkonnakohtutele 8 määruskaebust ja Riigikohtule 1 määruskaebus. 2012. aastal on maakohtutele esitatud 51 avaldust, ringkonnakohtutele 7 määruskaebust, Riigikohtule 2 määruskaebust.
Seda, millised on võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise põhjused, on arvnäitajana teie pakutud jaotuse alusel üsna keeruline välja tuua. See ei kajastaks ka tegelikku olukorda adekvaatselt. Raskused tulenevad sellest, et avalduse esitamise põhjuseks võib olla mitu erinevat võlgnevust ja ühte peamist põhjust ei ole võimalik esile tuua. Mõne avalduse puhul ei ole võlgnevust, mida soovitakse ümber kujundada, üldse nõuetekohaselt välja toodud. Lisaks on tarbijakrediidilepingute käsitlemine kohtulahendites väga erinev. Teatud juhtudel on täpsustatud, et tegemist on eluasemelaenu või muu sellisega, teatud juhtudel sellist täpsustust ei ole. Kiirlaenude puhul tekitab raskusi see, et tarbija esitatud andmete põhjal on keeruline öelda, kas tegemist on kiirlaenuga või mitte. Mõningates kohtulahendites on ära toodud krediidiandja nimi, kuid üksnes sel alusel on keeruline öelda, kas tegemist on kiirlaenu või muu laenuga.
Rohkem kui pooltel juhtudel ei ole olnud ümberkujundamise avalduse põhjuseks mitte ainult üks võlgnevus, vaid mitu erinevat võlgnevust. Enamik avalduse esitamise põhjuseid, mida suudeti analüüsi käigus tuvastada, oli seotud võlgnevustega, mis on tekkinud krediidilepingute täitmisel, sealjuures on eluasemelaenudele viidatud umbes kolmandikul lahenditest. Umbes viiendikul juhtudest oli võlgnevus vähemalt osaliselt tekkinud krediitkaardilepingu võlgnevusest. Käenduslepingutest tulenevad võlgnevused olid avalduse põhjusena välja toodud pea veerandil juhtudest. Mõningatel juhtudel toodi põhjusena välja ka võlgnevused Maksu- ja Tolliametile.
Teine küsimus: "Millised on kohtu viis põhilist võlgade ümberkujundamise avalduste menetlusse võtmisest keeldumise põhjust?" Viis kõige sagedamini kohtute kasutatud alust võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel on järgmised: võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline; võlgnik ei ole enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist astunud vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt; avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele; võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; ning viimasena, võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta.
Kolmas küsimus: "Miks ei toetanud Justiitsministeerium Keskerakonna poolt 2010. aastal algatatud seaduseelnõu, mis oleks kehtestanud kodulaenudele samad reeglid nagu näiteks Rootsis? Põhimõte, et kodulaenu tagatiseks oleva maja või korteri loovutamisel pangale loetakse kustunuks ka kodulaen, aitaks ära hoida kodu kaotanud perede võlakoormuse põlistamist." Justiitsministeerium on oma seisukoha Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 578 suhtes väljendanud eelnõu kohta koostatud Vabariigi Valitsuse arvamuses. Usun, et see on teile kättesaadav. Kui ei ole, siis võin peale arupärimisele vastamist selle teile anda, mul on see kaasas. Peamine põhjus, miks Justiitsministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsus seda varasemat eelnõu ei toetanud, oli eelnõu vastuolu põhiseadusega. See ei arvestanud Eesti õiguskorra aluspõhimõtteid ja kavandatud muudatuste rakendamine võinuks osutuda võimatuks. Siinkohal tasuks tähelepanu pöörata asjaolule, et juba praegu on kehtivate õigusaktide alusel võimalik sõlmida selliseid hüpoteegiga tagatud laenulepinguid, millest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel müüakse hüpoteegiga koormatud kinnisasi enampakkumisel ja müügist saaduga loetakse rahuldatuks pandipidaja nõue kogu ulatuses. Miks pangad sellist toodet ei paku, seda peate ilmselt pankade käest küsima.
Neljas küsimus: "Palun andke oma hinnang võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusele." Justiitsministeeriumil on vägagi keeruline võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse osas praegu seisukohta võtta, kuna seadus on kehtinud nii lühikest aega, et see ei võimalda erilisi järeldusi teha. Lõpetuseks ütlen, et optimaalne periood, millal võiks seadust analüüsima hakata, on ühe varasema dokumendi hinnangul umbes kolm aastat. Nii et kahe või kolme aasta järel oleks ilmselt optimaalne asuda hinnangut andma. Aitäh!

Austatud minister, tänan! Teile on ka küsimusi. Kadri Simson, palun!

Lugupeetud justiitsminister! Rootsi Riksdagi uurimistalituse andmetel on Rootsis tegutsevatel pankadel selline reegel, et kodulaen loetakse reeglina tasutuks ja laenuvõtja kohustused lõppenuks, kui pank tagatise üle võtab. Te mainisite ühes vastuses, et Eestis on see pankade mure – küsige pankade käest. Aga kas ei oleks ikkagi õigem kehtestada Eestis ka seadusega samad reeglid, nagu kehtivad Rootsis?

Nagu ma täna Justiitsministeeriumi nimel arupärimisele vastates juba ütlesin, sellised võimalused on tegelikult olemas. Saan taas ajakirjanduse andmete põhjal väita – ma ei oska öelda, kui täpsed need on, aga olen vilksamisi näinud sellist uudist –, et hiljuti on ka meie pangad sellist mõtet arutanud. Ilmselt teile kui majanduselu tundvale ja ka selle fiskaalpoolt mõistvale inimesele ei tule üllatusena, et tegelikult tähendaks selline leping lihtsalt kallima hinnaga laenu, kuhu seesama äririsk on sisse arvutatud. Aga põhimõtteliselt seadusandlikke takistusi selleks ei ole. See tähendaks lihtsalt inimestele kallimat kodulaenu ja vastava riski arvestamist kõikide sääraste kodulaenude hinna sisse. Miks pangad sellist toodet ei paku või millal nad kavatsevad seda pakkuma hakata, tuleks ilmselt tõesti küsida pankade käest.

Kalev Kallo, palun!

Härra minister! Teie sissejuhatavast kõnest tabasin ära küll ühe tõsiasja: et opositsioon on ikka päris rumalasti käitunud, kui ta koalitsiooni eelnõusid on toetanud. Me oleme siin vahepeal püüdnud end parandada ja paar nn 51 hääle seaduseelnõu ei saanud toetust, aga edaspidi peame olema vist veel tublimad. Aga nüüd tänase teema juurde. Päevalehest võis lugeda, et juba ligi 700 peret on oma kodust ilma jäänud. Kas see ei sunni mõtlema, et võib-olla peaks seda seadust kuidagi muutma, et see oleks n-ö inimesekesksem?

Mina julgen öelda, et need eelnõud, mis Riigikogust seetõttu välja kukkusid, et osa seadusandjaid otsustas mitte hääletada, teenisid tegelikult inimeste elu kergemaks muutmise eesmärki. Soov oli teha abieluvararegister mugavamalt kättesaadavaks. Nii et julgen soovitada, et peaks hoolikamalt valima seadusi, mida te ei toeta, sest konkreetsel juhul te tegite inimestele karuteene. Seda esiteks. Aga loomulikult ma mõistan asjaomast allteksti.
Mis puutub arupärimises käsitletava seaduse muutmisse, siis veel kord: hea seadusloome põhimõtted näevad ette, et tulevikus on seadusloome mõnevõrra aeglasem. See tähendab ka seda, et eri huvirühmade ja osapooltega arutatakse kõik läbi. Sellegi seaduseelnõu koostamise kohta saab öelda, et töörühm on ju koos käinud, teemat on arutatud. Aga üks põhimõte veel: kui seadus on praktikas kehtinud, siis tuleks sellele teha järelanalüüs, kas on saavutatud soovitud mõju, kas on saavutatud eesmärk, mida taotletud on. Ma arvan, et selle seaduse järelanalüüs seisab alles ees. Selle hindamise õige aeg ongi ilmselt lähitulevikus. Siis saab selgeks, kas seadus täidab oma eesmärke, ning siis saavad ka seadusandja ja muud osapooled anda oma panuse, kui on vaja midagi muuta.

Lauri Laasi, palun!

Hea minister! Kõigepealt, ma ei ole teiega kaugeltki nõus, et laenuraha hind võiks lõputult tõusta, kui meil siin Eestis seataks opereerivatele pankadele euroopalikud laenutingimused. Aga ma lähen Kalev Kallo tõstatatud teemal edasi ja küsin: kuidas kavatseb koalitsioon aidata 700 peret, kes on kodutuks jäänud, kuna pangad on nad kodudest välja tõstnud?

Mina jälle julgen öelda, et minu arvates me mõlemad mõistame, et kui laenu hakatakse andma välja eri tingimustel, siis on nendel laenudel, mille baas on laenuandja jaoks võib-olla riskantsem, intress kõrgem. See risk tuleb kuidagi ära jagada ja tõenäoliselt jagatakse see kõikide osapoolte vahel ära. Seda esiteks. Teiseks, Eestis tegutsevad pangad täiesti euroopalikes tingimustes. Nagu ma enne ütlesin, seadusandlikust küljest ei ole takistusi selliste laenude pakkumiseks, millest te Kadri Simsoniga rääkisite. Miks selliseid laene ei pakuta, ma ei tea. Võib-olla tulevikus hakatakse neid pakkuma. Ilmselt tasub pöörduda pankade poole ja seda küsida. Kolmandaks, kindlasti on kõigi probleemidesse sattunud inimestega tegelemiseks olemas mehhanismid ja nendega ju tegeldakse.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Kadri Simsoni!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! See arupärimine puudutas ühte konkreetset seaduseelnõu, mis võeti vastu kõlava pealkirja pärast, aga mille sisu osutus millekski muuks. Ken-Marti Vaheri juhtimisel vastu võetud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus ei ole just väga paljusid hädasolevaid inimesi aidanud.
Ma tahan kohe alustuseks ära õiendada asja, mida minister meile ette heitis: et ka Keskerakonna saadikud hääletasid selle seaduseelnõu poolt. Tõepoolest, sellele eelnõule eelnes Keskerakonna algatatud asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse muutmine. Meie ettepanek oli järgmine: kui inimene on võtnud kodulaenu, on teinud selle jaoks sissemaksu ja tasunud korralikult igakuiseid makseid, aga siis sattub tema pere väga raskesse olukorda – väga paljudega ongi see juhtunud, sest tööpuudust ei saanud keegi ette näha – ja ta ei suuda oma makseid enam tasuda, siis tuleks olukord reguleerida nii, et pank võtab eluaseme küll ära, aga sellega on ka laen tasa. Eestis paraku see kriisiaegadel nii pole olnud. Eestis on see tähendanud seda, et kui kinnisvara hind on märkimisväärselt langenud ja pank, kellel pole olnud vajadust läbi rääkida, on pannud kodu kiirmüüki ja saanud selle eest märksa väiksema summa, kui oli laenujääk, siis on kodulaenu võtjatele jäänud maksta veel n-ö laenusaba. Aga kuna tagatist enam pole olnud, siis on intress märksa kõrgem. On tulnud tarbimislaenuga maksta oma laenujääki, maksta n-ö surnud hobuse eest. Meie ettepanek läbis Riigikogus esimese lugemise ja siis jäeti see sahtlisse. Öeldi, et võetakse ette midagi palju põhjalikumat, mis aitab ka kiirlaenuvõtjaid, liisinguks laenu võtjaid – igasuguse laenuga hätta jäänud inimesi. Koostati 23 leheküljel olev seaduseelnõu tekst, millele lisandus veel 29 lehekülge seletuskirja. Kogu selle suure tekstimassiivi juures on seadusest järele jäänud vaid kõlav pealkiri – sellest on laenuvõtjatele väga vähe kasu olnud.
Nii et kindlasti Eesti peaks hoolega mõtlema, kuidas kriisist võimalikult palju õppida. Üks õppetund võiks olla see, mida Soome riik õppis lama'st: et laenubuumi ei maksa tagant õhutada. Minister mainis siin, et kui me kehtestaksime Eestis samad reeglid, nagu on Rootsi pankadel Rootsis, siis see tähendaks meile kallimat laenu. Aga teisest küljest tähendaks see meie kodulaenuvõtjatele buumi ohjamist. Pankadel ei olnud omal ajal mitte mingit riski ja nad õhutasid kinnisvara kallinemist tagant – mida rohkem võtab üks pere laenu, seda suurem on panga kasum. Kui ühe õnnetu pere kodu hind aga kukub kinnisvaraturu languse tõttu alla esialgset soetushinda, siis kannab tagajärjed ainult laenuvõtja, pankadel seda muret ei ole olnud. Rootsi reeglite kehtestamine Eestis hoiaks meie kinnisvaraturu nendest Ameerika mägedest järgmine kord ehk eemal.
Seega, me oleme Ken-Marti Vaheri juhtimisel katsetanud ühe suure loheseaduse vastuvõtmisega ja sellest pole abi olnud. Võiks nimetada veel mitut IRL-i seadust, millest pole abi olnud, aga mille pealkirju hästi reklaamitakse. Teisest küljest aga hakkame me tõenäoliselt kriisist väljuma, inimesed on masusurutisest üle saamas ja valmis taas laene võtma. Järgmistele laenupõlvkondadele peaks kehtestama õiglasemad reeglid, sellised reeglid nagu Põhjamaade pankadel kehtivad Põhjamaades. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud.

Head ametikaaslased, peale minu haamrilööki palun nendel Riigikogu liikmetel, kes soovivad sõna võtta vabas mikrofonis, ennast registreerida! Palun kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Elus juhtub kõike, head ja halba. Möödunud nädalal ma olin kahel väga ilusal üritusel. Narva lähistel pandi nurgakivi kahele uuele ettevõttele. Vastavalt investeeringukavale hakkavad need tegutsema juba juunis-juulis järgmisel aastal, seal saab tööd 40–50 inimest. Ning see on alles algus, sest nende ettevõtete kõrvale on juba maad ostnud veel viis ettevõtjat-välisinvestorit ja järjekord nendest, kes sooviksid tulla, on väga-väga pikk. Üle-eelmine nädal ma korraldasin siin Riigikogus ühe kohtumise, millest võtsid osa Kanada, Hollandi, Saksa ja Venemaa investorid. Tegemist on ühe projektiga, mille investeering on arvatavasti 120 miljonit eurot ja töökohti tuleb 300–400, kusjuures väga hea palgaga.
Seega on olemas head. Miks ma tulin siia sellest rääkima? Sest need uued ettevõtted avatakse kõik Ida-Viru tööstuspargi alal. See on maa, mille me umbes kaks aastat tagasi riigilt lõppude lõpuks omale saime. Miks lõppude lõpuks? Sest taotlema hakkasime seda juba viis või viis ja pool aastat tagasi. Kui puhtalt jonni pärast ei oleks see protsess veninud oma kolm aastat, siis praegu oleks need paarkümmend ettevõtet seal Narva lähistel juba seisnud. See on selge tendents. Suur osa neid Vene ettevõtjaid, kellega mul on tulnud kohtuda nii Eestis kui Venemaal, sooviks avada Eestis logistikakeskuse või isegi tööstuse. Neid huvitab võimalus saada euroliidu alale. Nii palju siis heast.
Ma mainisin juba seda, et protsess venis väga. Mul on ka kartused, et keegi võib seda kõike takistada. Nimelt, mõni päev tagasi ma kohtusin ühe mehega nendest, kes tegelesid enne ja tegelevad praegu uue ettevõtte ehitamisega Narva lähistel. Meil oli asjalik jutt tulevikust, aga temal tekkis üks küsimus. Hotellis elades lülitas ta juhuslikult televiisori sisse ja oskas seda teha ajal, mil ühelt kanalilt tuli Venemaa kohta mingi saade, kuhu oli kokku võetud kõik see pori, kõik see sigadus, mida üldse on võimalik suurelt territooriumilt kokku ajada. Ma ütlen teile ausalt, nii nagu asjad on: mees oli täiesti šokeeritud. Ta muidugi teadis kõike seda, millest seal räägiti, sest Venemaa uudised räägivad sellest täiesti avalikult. Aga esimest korda ta nägi, kuidas oli isegi võrreldes kurikuulsa NTV kanaliga hoopis vapustavamates mastaapides kogu see pori ja jälkus kokku pandud ühte saatesse. Tal tekkis küsimus, kas ta ei teinud viga, kui tuli oma raha Eestisse investeerima, sest see on selge vaenu õhutamine, see on lihtsalt mingi barbaarsus. Ma ei saa seda teisiti nimetada.
Nii et meie otsustest sõltub väga palju. Kui majandusministeerium oleks viis aastat tagasi teinud otsuse rajada Narva lähistele tööstuspark, siis oleks meil nüüd 200, võib-olla isegi 500 töökohta rohkem kui praegu. Kui kunagi lõpeb soov Venemaalt Eestisse tulla, et siia raha tuua ja siin töökohti luua, ja kui me mõtlema hakkame, miks see lõppenud on, siis tuletage meelde, mida ma praegu rääkisin. Selliseid telesaateid tehakse mingi lumpenpubliku jaoks, see on väga madalate instinktide õhutamine. Ning need, kes selliseid saateid teevad, peaksid mõtlema, kuidas see mõjutab suurt osa inimesi, kes on võimelised Eestiga koostööd tegema meie ühiste eesmärkide nimel. Nad võivad sellest loobuda ainult sellepärast, et keegi teeb sellist tööd, nagu tehakse mõnes meie telekanalis. Aeg on otsa saanud. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Inara Luigase!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mis siis, et meid on siia nii vähe jäänud. Eks see vaba mikrofon ongi selleks mõeldud, et Riigikogu liikmed saaksid oma muresid ja rõõme väljendada. Üks ajakirjanik küsis kord minu käest, kas vaba mikrofoni ajal ei peaks kohal olema rohkem koalitsiooni liikmeid, et kuulata kõiki neid teemasid, millest meie, opositsioonis olevad ja vabad Riigikogu liikmed räägime. Arvan, et eks see jääbki nende südametunnistuse peale.
Aga räägiksin tänagi sellest, millest ma olen nüüd viimasel ajal rääkinud – ikka nendestsamadest piiriprobleemidest ehk kütuseveost ning ebaseaduslikust maksustamisest Maksu- ja Tolliameti poolt. Ma eeldasin, et kui ma räägin sellest Riigikogu vabas mikrofonis, kui ma teen arupärimisi õiguskantslerile, kui ma esitan küsimusi ministeeriumile, kui õiguskantsler on juba teinud oma analüüsi ja esitanud ministeeriumile ettepaneku muuta olukorra parandamiseks seadust, siis Eesti riigis midagi ka muutub. Paraku ei ole muutunud mitte midagi!
Käisin eelmisel nädalal jälle Venemaal ja küsisin tolliametnikelt, kas kütuseveo määrustikus, mis lubab tuua standardses kütusepaagis kütust, on midagi muutunud. Nad ütlesid viisakalt, et mitte midagi ei ole muutunud. Kõik toimub endiselt täielikult nende suva järgi. Mind rabas väga David Vseviovi ütlemine, et talle meenutab kogu olukord praeguses Eesti riigis 1930. aastaid bolševistlikul Venemaal. Mind hämmastas, kuidas saavad tolliametnikud öelda, et piiril kehtib vaid nende õigus, ja kuidas tallatakse jalge alla kodanike õigused ja rikutakse põhiseadust. Ma ei uskunud, et ühe seaduse tegemine võtab nii palju aega, ma ei uskunud, et valitsus istub kardinate taga ja vahetevahel vaid piilub sealt, mis Eesti riigis toimub.
Ma kohtusin kaks nädalat tagasi inimestega. Asi sai alguse nii, et väikese kuulutuse peale tuli kokku natuke üle saja inimese ja nad nõudsid pöördumist Vabariigi Valitsuse poole, et olukorda parandada. Sel korral ma ei olnud sellega nõus – ma ei olnud selleks valmis, et teha kohapeal pöördumine ja korjata allkirju. Seekordsel, kaks nädalat hilisemal kohtumisel, tulid ühe väikese teate peale kokku sajad inimesed. Nad tulid Võru linnaväljakule maavalitsuse ette, et protesteerida valitsuse tegematajätmiste ja piiri-tollipunktis toimuva ametnike tegevuse, eriti nende suvaliste tõlgenduste vastu. Me tegime pöördumise Vabariigi Valitsuse poole, milles muu seas sooviti ka, et kõige selle eest, mis piiril praegu toimub, võtaksid vastutuse peaminister, rahandusminister ning Maksu- ja Tolliameti juht.
See, mis Võru linnas tegelikult toimus, üllatas mind ka positiivselt. Kui ma varem kodanikega kohtudes olen proovinud teatud teemasid arutada, ei ole inimesi nii kähku sadade viisi kokku tulnud. Seega oli nüüd tegu probleemiga, mis neid väga lähedalt puudutas. Neile tehakse liiga, ja liiga teeb Eesti riik, nagu ma juba ütlesin. Ma usun, et selle pöördumise saab kätte iga Riigikogu liige – ma luban, et ma saadan selle kõigile. Selle pöördumise saavad kätte ka peaminister ja rahandusminister. Ja ma usun, et kui ma pöördun ministeeriumi poole ning Maksu- ja Tolliameti poole, siis nad on nõus kohtuma nendesamade inimestega, kes sinna väljakule tulid. Ja kui ikkagi mitte midagi ei muutu, siis lähimal ajal tulen ma ise jälle siia ettepanekuga seda seadust muuta. Ka ametnikud peavad aru saama, et seadusi tuleb järgida. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen vaba mikrofoni. Aitäh, head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 16.27.