Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kuuenda töönädala neljapäevast istungit. Head ametikaaslased, kui on soovi üle anda arupärimisi või eelnõusid, siis palun! Palun Riigikogu kõnetooli Kaia Iva!

Tere hommikust, austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu nimel üle anda kaks seaduseelnõu. Julgen kinnitada, et need mõlemad on väga head seaduseelnõud. Nii Riigikogu täiskogu kui ka õiguskomisjon on saanud nendega juba ühe korra tutvuda ja on olnud nendes küsimustes kaunis konsensuslik. Riigikogul on võimalik neid uuesti menetleda ja väljendada oma arusaamist hääletusega. Tegemist on järgmiste eelnõudega: esiteks, äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu; teiseks, abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Edukat ja kiiret menetlemist!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kaks eelnõu. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll

Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.
Asume tänase päevakorra juurde.

Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 246 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Yana Toomi!

Härra eesistuja! Head kolleegid! Tegemist on eelnõuga, millega me tahaksime kohustada Vabariigi Valitsust välja töötama järgmise aasta 1. juuniks meetmete paketi, mis piiraks või koguni keelustaks energiajookide müümise lastele. Räägin lühidalt, miks me seda teeme.
Energiajook on nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidu turul suhteliselt uus toode. Tervise Arengu Instituudi definitsiooni kohaselt nimetatakse energiajookideks jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja lisaks ka muid toimeaineid. Energiajoogid erinevad teistest jookidest kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja taimsete ekstraktide oluliselt suurema sisalduse poolest. Energiajooke aetakse tihti segamini spordijookide ja limonaadidega. Pole mingi saladus, et  energiajookide tarbimine on väga populaarne just laste seas. Kui keegi headest kolleegidest liigub vahel näiteks Tallinnas juhtumisi ka ühistranspordiga, siis te olete kindlasti märganud, et viimasel kahel nädalal on kõik bussipeatused paksult täis energiajookide reklaami, kusjuures nii Tervise Arengu Instituut kui ka rahvusvahelised eksperdid on tõestanud, et energiajookide reklaam mõjub eelkõige lastele. Mitmed Eesti lastearstid on seisukohal, et energiajookide müüki tuleks piirata eelkõige laste spordiüritustel ja koolipuhvetites, ning kui mitte täiesti keelata, siis panna energiajoogid poelettidel õlle, mitte limonaadi kõrvale.
Negatiivse mõju tõttu lastele ja noortele on energiajookide müük lastele täielikult keelatud Prantsusmaal, Iirimaal, Rootsis ja Taanis. Norras võib neid osta ainult apteekidest ja Soomes on kehtestatud kord, et energiajoogid, mis sisaldavad teatud annusest rohkem kofeiini, peavad olema vastavalt märgistatud ja erilettidel.
Meie soov on selline, et Vabariigi Valitsus või ilmselt pigem Sotsiaalministeerium töötaks välja mingisuguse korra, mis kaitseks meie lapsi energiajookide mõju eest. Lihtsalt väikse remargina ütlen, et lapsevanemana ma tean väga hästi, milleni see kõik viib. Mu tütar õppis balletikoolis ja see oli meie baleriini dieet, mis tihtilugu lõppes haiglavoodiga, kusjuures juba 10–12-aastaselt. See on tegelikult väga tõsine probleem. Ma palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Austatud ettekandja! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Deniss Boroditš, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas oskate silmaringi laiendamiseks meile kõigile öelda, milline on maailma, vähemalt Euroopa praktika nende energiajookide osas? Kas on riike, kus keelud on juba peale pandud või müüki piiratud?

Ma just praegu ütlesin seda. Ma palun vabandust, ma ei mäleta peast, aga ma leian selle koha oma paberitest üles. Täiesti keelatud on energiajookide müük alaealistele Prantsusmaal, Iirimaal, Rootsis ja Taanis, Norras saab osta ainult apteekidest ja Soomes on need joogid eriliselt märgistatud. Seda kõike on tehtud tuginedes uuringutele.

Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõesti, ei julge bussipeatusesse minnagi, et bussiga sõita, kõik kohad on reklaame täis, kutsuvad energiajooki jooma. Aga kas teie head erakonnakaaslased, kes on Tallinnas võimul, kasutavad ka seda võimalust, et reklaamindus on kohaliku omavalitsuse reguleerimisala?

Eelnõu sisul ei ole selle küsimusega mingit pistmist. Aga kui teil on nii suur soov seda reguleerida, siis on teil võimalik järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel kandideerida Tallinna Linnavolikokku ja teha see asi korda.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Suur aitäh! Kas teil on ka mingi seisukoht, millise positsiooni peaksid näiteks kohalikud omavalitsused võtma juhul, kui energiajookide tootjad soovivad spondeerida noorteüritusi? Kas peaks selle keelama või peaks sellest eetilistel põhjustel hoiduma? Kas te olete selles osas ka seisukoha kujundanud?

Me pole seda arutanud, aga tegelikult ma ei näe väga suurt vahet. Vaadake, ma olen 25 aastat suitsetanud. Iga kord, kui ma lähen praegu suitsetajatest mööda, näen näiteks suitsetavat Boroditšit, siis ma ütlen talle: "Ahah, toetad kultuuri ja sporti?" Me kõik teame, kust need aktsiisid tulevad. Aga minu enda seisukoht on, et kohalikud omavalitsused võiksid kindlasti läbi vaadata oma koolid ja igal juhul keelustada näiteks energiajookide müümise koolides. Me tunnustame väga Rimi poeketti, kes keelaski hiljuti energiajookide müümise alaealistele.

Kalle Palling, palun!

Aitäh, austatud juhtaja! Hea ettekandja! Tegemist on kindlasti tubli algatusega, selles valdkonnas on probleeme. Aga teil on siin otsuse eelnõus üks punkt: töötada välja tegevuskava. Millised on siis teie fraktsiooni kui selle otsuse eelnõu algataja konkreetsed seisukohad? Millised lahendused te olete välja pakkunud, et selle probleemiga konkreetsemalt tegelda?

Minu enda ja ma usun, et ka fraktsiooni seisukoht on, et energiajooke ei tohi müüa alaealistele ja energiajookide suhtes tuleb teha tõhusamalt teavitustööd. Seda tehakse küll ka praegu, aga väga mõõdukalt. See teavitustöö ei saa kuidagi konkureerida näiteks nende suurte reklaamidega, lahedate pidude ja muude asjadega. Nii et teavitustöö, keeld müüa alaealistele ja eriti märgistus. Ja poeletil ei peaks nad mingil juhul seisma limonaadi kõrval.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu küsimus on ajendatud teie vastusest Peep Aru küsimusele. Ma usun, et päris kindlasti kandideerib Peep Aru Viljandi inimesena Viljandis, aga ma kinnitan teile, et mina kandideerin päris kindlasti Tallinna Linnavolikokku. Tallinnas on väga palju asju, mis vääriksid kordategemist, väga palju asju, mis on praegu korrast ära. Ma küsin selle teie üsna nipsaka vastuse kohta. Te ju ise tõite välja selle reklaamiteema. Te ise ütlesite, et see on probleem, et bussipeatustes on väga palju energiajooke tarbima kutsuvaid reklaame. Ja kui Peep Aru küsis, kas seda ei võiks reguleerida kohalik omavalitsus, siis te ütlesite, et see ei puutu absoluutselt asjasse. Kuidas sellest nüüd aru saada? Te ise ju rääkisite sellest oma eelnõu tutvustavas ettekandes.

Aitäh, austatud küsija! Teate, teie küsimust illustreerib kõige paremini selline vene vanasõna nagu "sam durak". Mina räägin ühest asjast ja teie räägite mulle hoopis teisest asjast. Ma olen teiega nõus, et suured energiajoogi reklaamid Tallinna tänavatel ei kaunista linna, aga ma usun, et seda ei tee nad ka mitte näiteks Viljandis või kuskil mujal, ükskõik millises Eesti linnas. Selleks me tulimegi siia selle eelnõuga, et ajada see asi korda kogu Eestis.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Mul on hea meel, et Keskerakond tegeleb sellise olulise terviseküsimusega ja mõtleb ka noorte peale. Juba mõned aastad on kutsutud rahvatervise arengukava aruteludele ja sellesisulistele ümarlaudadele, töönõupidamistele Riigikogus esindatud parlamendierakondade esindajaid, erakondade esindajad on seal olemas. Kahjuks ei ole me kohanud nendel aruteludel Keskerakonna volitatud esindajat, aga võib-olla te olete andnud oma sisendid ja ettepanekud teisel viisil. Ma küsingi, millised on teie ettepanekud selle teema käsitlemise kohta rahvatervise arengukavas ja kuidas te olete rahul – võib-olla te oletegi rahul – selle teema käsitlusega, arengukavas ettenähtud ja võetud kohustuste, ülesannete ja eesmärkidega.

Ma tänan küsimuse eest! Seda arutati ka komisjonis ja teil on osaliselt õigus selles mõttes, et rahvatervise arengukava on tõesti dokument, mille kaudu saab seda teemat lahendada. Aga antud juhul me oleme seisukohal, et see on üks väga konkreetne samm, mida ei ole väga keeruline ära teha ja millega saaks tunduvalt parendada meie laste tervist. Me ei pea ilmtingimata ootama selle mahuka dokumendi valmimist. Üks ei välista teist.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Siin on nii mõneski küsimuses räägitud energiajoogi reklaamist. Kas praegu on õigus piirata energiajoogi reklaami kuidagi rohkem kui näiteks limonaadi reklaami või limonaadi väljapanekut kaupluses? Mina saan aru, et selle otsuse eesmärk ongi eristada energiajooki n-ö valitsuse tasemel. Praeguses seisus, kus ta on võrdne limonaadiga, ei saagi tema puhul mitte mingeid piiranguid teha.

Aitäh küsimuse eest! See on väga õigustatud küsimus. Teil on õigus, ei saa kuidagi piirata. Nagu me teame,  alkoholireklaami puhul on teatud reeglid, kanget alkoholi ei saa näiteks reklaamida lehe esiküljel, aga energiajoogi puhul need keelud puuduvad.

Juku-Kalle Raid, palun!

Aitüma! Kas ma sain õigesti aru, et energiajookide reklaamid ei kaunista sugugi Eesti linnasid, välja arvatud Tallinn? Sellisel juhul ei ole see siis kõikide nende asi, kes miskipärast ei ole Tallinna volikogus?

Ma tänan küsimast! Hea Juku-Kalle, sa said valesti aru. Tallinn on küll väga ilus linn, minu arvates kõige ilusam linn Eestis, aga Tallinna linna need ei kaunista.

Tõnu Juul, palun!

Austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti on see kiiduväärt initsiatiiv, millega te olete välja tulnud. Enda kogemusest ütlen, et oma lastel ma olen juba paarkümmend aastat tagasi nende jookide tarbimise sisuliselt keelanud. Aga kas te olete endale selgeks teinud, mida mõiste "energiajook" üldse tähendab?

Ma tänan! Selle on teinud meile kõigile selgeks Eesti pediaatrid ja ma olen vist juba ka öelnud, mis on energiajoogi definitsioon ja mis peab selles joogis sisalduma. Ma ei hakka lihtsalt aja säästu mõttes seda kõike loetlema, aga kui te võtate lahti meie seletuskirja, siis seal on kõik need protsendid täpselt kirjas.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ka Riigikogule praegu jagatavast infolehest selgub, et tegelikult on kõik kinni kontsentratsioonis, kui mitu milligrammi liitri kohta. Kui kontsentratsioonid on liiga suured, siis hakkavad mõjud suureks minema. Aga samas olete siin välja toonud, et me võime needsamad kontsentratsioonid muudest ainetest kätte saada, mitte ainult energiajoogist, näiteks mitu tassi väga kanget espressot võrdub sellesama kofeiinihulgaga, mis me saaksime energiajoogist. Kas me saame siis vaadata ainult energiajookide tasandit, võib-olla tuleks vaadata toimeainete tasandit, vaadata veidi laiemalt? Te olete tõmmanud väga palju paralleele alkoholiga. Kas te olete mõelnud, äkki peaks energiajook olema näiteks aktsiisialune kaup?

Aitäh! Aktsiisiasja me pole arutanud, aga mulle jääb natuke arusaamatuks, kui te ütlete "meie". Kui me teiega läheme kohvikusse ja joome espressot, siis me kindlasti saame selle kofeiini kätte, aga vaevalt üks kümneaastane laps läheb espressot jooma. Asi ongi selles, et mõju suureneb sõltuvalt sellest, kui palju inimene kaalub. Lapsed  on tavaliselt väiksekaalulised, ja kui nad joovad selle purgi ära, siis on mõju nendele mitu korda suurem kui teile või mulle. Selles ongi probleem.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Energiajookide ohtlikkus ja nende hõlbus kättesaadavus väljakujunemata tarkuse ja organismiga noortele on kindlasti väga suur probleem. Aga kas te olete veendunud, et Vabariigi Valitsus, kellele te soovite ettepaneku teha, juba niikuinii ei tegele sellega tervishoiu arengukavades? On täiesti mõeldamatu, et see teema ei ole kajastunud üldises tegevuses, kui valitsus tegeleb tervishoiuteemadega.

Ma tänan teid! Ma ei ole kindel, et seda teemat on nendes n-ö tööpaberites sellise nurga alt kajastatud. Teiseks võin lihtsalt korrata seda, mis ma vastasin kolleeg Kaia Ivale. See on üks konkreetne asi, mida annab ära teha, ilma et me peaksime ootama, kuni valmib see mahukas dokument, mis on kahtlemata väga vajalik. Aga meie soov läheneda igale asjale väga kompleksselt tähendab vahel lihtsalt seda, et me kulutame rohkem aega, kui oleks tegelikult vaja selleks, et langetada mõistlikud otsused.

Annely Akkermann, palun!

Tänan, hea eesistuja! Te ütlesite, et te ei taha oodata rahvatervise arengukava valmimist. Rahvatervise arengukava on aga valminud 2008. aastal. Selle juurde käiva tegevuskava täitmist seiratakse ja kava uuendatakse igal aastal. Järsku te olete jätnud eelnõu ettevalmistamisel suure ja olulise osa olukorrast tähelepanuta? Järsku te olete olnud liiga pealiskaudne?

Ma tänan teid! Ma usun, et me ei ole olnud liiga pealiskaudsed, sest Eesti riigis ei ole praegu ühtegi dokumenti, mis reguleeriks energiajookide reklaami ja müüki alaealistele.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Maailmas tegeleb terviseriskidega ja tervise edendamisega väga palju selline organisatsioon nagu World Health Organisation – Maailma Terviseorganisatsioon. Nendel on väga suur roll mitmete haiguste ennetamisel ja üldiselt tervise edendamisel. Ma mäletan, kui Eesti oli mõnikümmend aastat tagasi hädas südame- ja veresoonkonnahaigustega, oli selle organisatsiooni mõju ja teaduslik baas kõikide nende probleemide ennetamisel väga suur. Kas see organisatsioon on ka võtnud energiajookide suhtes mingi seisukoha? Kas teil on mingit infot?

Ma tänan küsimast! Paraku pean tunnistama, et jään vastuse võlgu. Ma usun, et on küll, aga siinkohal ei oska ma teile konkreetselt vastata.

Laine Randjärv, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen kindlasti nõus sellega, et teema püstitamine on erakordselt oluline, ja ma ise ei ole ka mitte kunagi ostnud energiajooke, ei lastele ega iseendale. Aga ma oleksin pragmaatilisem. Kui te teete ettepaneku teha 1. juuniks tegevuskava ja samas on teada, et mitmed Riigikogu liikmed, sh teie ise, külastate väga tihti koole rääkimaks seal eri teemadel, mis võib-olla on poliitilised ja mitte alati kõige objektiivsemad, siis mina teeksin ettepaneku, et Riigikogu liikmed, kes külastavad koole, võtaksid missiooniks selgitada õpilastele koolis energiajookide kahjulikkust. Kuidas te sellesse suhtute? Seda saaks teha palju varem kui 1. juunil, kas või homme.

Ma tänan! See on tegelikult väga hea ettepanek. Uskuge mind, me kõik teeme seda, kui see tuleb jutuks, see on igati loogiline. Mis puudutab mind ennast, siis ma pean tunnistama, et käin koolides üliharva. Aga nüüd ma võtan selle teie soovi kindlasti teadmiseks ja see on väga hea ettepanek.

Rainer Vakra, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui ma loen otsuse eelnõust, et töötada välja 2013. aasta 1. juuniks tegevuskava lastele ja noortele energiajookide reklaami ja müügi vähendamiseks ning laste ja noorukite terviseteadlikkuse tõstmiseks, siis mul on teile kui selle eelnõu ettekandjale komisjonis ja komisjoni aseesimehele hästi lihtne küsimus: mis põhjustel või mismoodi üldse keegi sai selle eelnõu vastu olla ja mis olid need põhilised argumendid?

Aitäh! Tegelikult olete neid argumente praegu siin saalis juba kuulnud ja ma usun, et te kuulete neid veel siis, kui siia tuleb komisjonipoolne ettekandja. Jah, igati õige lähenemine, et on ju olemas tervise arengukava, mis peaks lahendama kõik probleemid, selle tegemisse on kaasatud kõikide erakondade esindajad – nii see arutelu käiski. Mul ei ole teile head vastust, aga ma pole õige inimene neid vastuseid andma.

Aare Heinvee, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma väga pooldan selle teema püstitust, kuid samas läheneks teemale natuke laiemalt. Riigi ja omavalitsuste otsustusõiguse puhul on pidevalt klassikaline vastasseis. Kogu aeg on õhus, et riik võtab omavalitsustelt otsustusõigust ära, tsentraliseerib. Kõnealuse teema puhul on omavalitsusel peaaegu ainupädevus reguleerida kas reklaamieeskirjaga, määrusega, millega iganes seda küsimust ja ma tean omavalitsusi, kus seda ongi väga selgelt tehtud, on reguleeritud ja neid asju ei lubata. Kas siin ei ole ühe erakonna poliitikas väike kahepalgelisus?

Ma tänan! Ütlen päris ausalt, n-ö irvitamata, et ma mõtlen selle üle, ehk on siin ka oma tõetera. Aga me ei räägi ainult linnaruumist, me räägime asjast laiemalt. Me räägime meediast, telekanalitest. Tallinna Televisioonis te ei näe seda reklaami. Me räägime koolidest, koolipuhvetitest ja poekettidest. Nii et ainuüksi linnaruumist ei piisa. Teil on õigus, see tuleks üle vaadata, aga siin ma tulen tagasi selle juurde, mida küsis minu käest Kadri Simson: kehtivad õigusaktid ei anna tegelikult võimalust seda reklaami piirata.

Andre Sepp, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on jätkuküsimus Tõnu Juuli küsimusele. Olen ka nõus, et teema on aktuaalne ja vajab käsitlemist. Aga kas me ei aja mitte segamini kahte temaatikat? Ühed on joogid, mis sisaldavad organismile kahjulikke toimeaineid. Üldine nimetus "energiajook" ei ole vahest päris õige. Küsimus ongi, kas me saame käsitleda seda siiski energiajookide temaatikana, sest tegemist ei ole ju jookidega, mis lisavad energiat organismile, vaid just nimelt suurendavad olemasoleva ressursi n-ö paremat kasutusele võtmist. Siit ka küsimus: kas "energiajook" ei ole mitte eksitav termin?

Ma tänan küsimast! Tegelikult ei ole. Kui te loete läbi seletuskirja, siis te selles ka veendute. See ongi see, millest ma alustasin, et tihtilugu aetakse energiajooke segi spordijookidega. See ei ole üks ja sama. Rahvakeeli kasutatakse seda terminit tegelikult valesti. Energiajook on see, mis sisuliselt imeb organismi tühjaks, justkui petab meid, et me oleme energiat juurde saanud. Tegelikult ei ole. Spordijook on see, mis taastab organismi varusid. Need on erinevad asjad.

Head ametikaaslased! Enne kui me läheme edasi, lubage lihtsalt infona öelda, et ettepaneku tegemisel Vabariigi Valitsusele näeb meie kodu- ja töökorra seadus ette, et selle päevakorrapunkti raames saab kummalegi ettekandjale esitada ühe küsimuse. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tahan ikkagi täpsustada, ma ei saanud eelmistest vastustest selgust. Kui keskvalitsus teeb sellise tegevuskava, millised on siis need keskvalitsuse võimalused või hoovad, et sekkuda kohaliku omavalitsuse pädevusse? Spordiürituste korraldamine ja seal kauplemine, tänavareklaam, kauplemislubade väljastamine on kõik kohaliku omavalitsuse pädevuses. See loetelu ei ole lõplik. Mismoodi saab keskvalitsus sekkuda kohaliku omavalitsuse pädevusse, millised on need hoovad?

Ma tänan teid! Ma kordan veel kord: riigi tasemel on keelatud müüa alkoholi alaealistele. See ei ole tehtud mitte kohalike omavalitsuste, vaid riigi tasemel. See on esimene samm. Mis puudutab näiteks müügilubasid, siis ma ei tea ühtegi müügiettevõtjat, kes kaupleks ainult energiajookidega. Võtame ükskõik millise suure poeketi, teiste kaupade kõrval seisavad seal ka energiajoogid. Nii et siin ei ole ka KOV-il midagi teha. Need sammud ongi siin. Ma olen teiega nõus, ma saan aru, et teie küsimuse taustaks oli see, et KOV-id saaksid anda oma panuse, ja teil on õigus. Aga kui oleks olemas ka mingisugune keskvalitsuse töökava, siis oleks seda lihtsam ja loogilisem teha üle Eesti.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Pooldan täielikult teie teemapüstitust ja näen, et energiajookide reklaami ja müüki oleks vaja reguleerida, kuid kas tegu ei ole lahtisest uksest sissemurdmisega? Suvel kinnitas Sotsiaalministeeriumi rahvas, rahvatervise osakonna tervisepoliitika juht Ene Augasmägi, et sellega, müügi ja reklaami piirangute väljatöötamisega juba tegeldakse.

Ma tänan teid! Kui see nii on, siis on väga tore. Seda enam ei näe ma põhjust hääletada meie ettepaneku vastu, sest me lihtsalt seame ühe tähtaja, et lõpuks saaks see tegevus ka lõpuni viidud.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et see on väga õige teema, mis täna siia saali toodud on. Aga mul endal tekkis küsimus, miks me püüame seda ülesannet pooleks aastaks valitsusele anda. Me võiks ju sellesama eelnõu ise valmis teha ja sellega siis siia saali tulla?

Ma tänan! Põhjusi on kaks. Esiteks, mis puudutab seda, et pooleks aastaks, siis vaadake, see eelnõu on ikka natuke varem sisse antud, aega oli natuke rohkem. Teiseks, nagu me siin tihtilugu kuuleme, on valitsusel, õigemini Sotsiaalministeeriumil pädevust ja ressurssi, et sellega tegelda. Mitte nii, et me tuleme selle eelnõuga siia ja siis  heidetakse meile ette, et me oleme seda ja seda valesti teinud. Seda enam, et ministeeriumi sees info liigub, ja kui nad tõepoolest sellega tegelevad, siis oleks lihtsalt väga loogiline anda neile Riigikogu poolt lõpptähtaeg, et see töö saaks lõpuks ühele poole.

Kalev Lillo, palun!

Aitäh, eesistuja! Hea ettekandja! Te teete ettepaneku keelustada energiajookide müük lastele, aga samaaegselt on poelettidel müügil mitmesugused muud kemikaalid, näiteks puhastusvahendid, atsetoon ja muud asjad. Kas ei oleks kohane hakata ka neid keelustama?

Ma tänan teid! Ma ei ole kunagi kuulnud, et lapsed oleks neid joonud, aga ju te olete minust vanem ja kogenum.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Siin on üsna tihti pöördutud teie poole ettepanekutega, et reklaami- ja müügiotsused võiks teha kohalik omavalitsus. Kas me arutame täna ainult reklaami- ja müügipiiranguid või räägime sellest, et praegu ka noortekeskustes ja lasteürituste ajal vabalt kättesaadavate energiajookide teema peaks olema läbi analüüsitud ja arutatud, sest need joogid võivad olla lastele ohtlikud? Sellisel juhul ei saa seda kindlasti teha igas külas ja vallas eraldi, vaid see arutelu peab olema riiklikul tasandil.

Ma tänan! See on väga õige küsimusepüstitus. Esiteks, iga vald ja iga linn käitub nii, nagu ta peab vajalikuks. Teiseks, ma juba mainisin siin balletikooli ja ma tean ka teisi asutusi, spordiklubisid, kus tihtilugu ka treenerid ise ei tea kaasnevaid ohtusid, kus nad ise toovad lastele energiajooke ja enne suuri võistlusi neid sisse joodavad. Need ei ole sugugi üksikjuhtumid, see toimub igal pool üle Eesti ja see ongi põhjus, miks me arutame seda küsimust Riigikogu saalis, mitte linna- või vallavolikogu tasandil. See on õige koht, kus neid asju arutada.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleeg! Koalitsiooni esitatud küsimused algasid massiliselt selliste sissejuhatavate sõnadega nagu "teema on aktuaalne", "pooldan", "pooldan täielikult", "vajab käsitlemist". Pärast tuli "kuid" ja mõeldi välja mingi põhjus, miks ei peaks selle asjaga tegelema. Siin on kolm versiooni. Üks on fantastiline, et koalitsioon on energiajookide tootjate palgal – fantastika, muidugi ei saa seda olla, mis raha neil seal ikka on. Teine on see, et on kokkulepe valitsusele mitte mingil juhul mingeid ülesandeid mitte anda. Kolmas on teatud ükskõiksus selle suhtes, mis meil tervisekaitse valdkonnas ja eriti lastega toimub. Milline on sinu versioon, miks sellesse küsimusse niimoodi suhtutakse?

Ma tänan küsimast! Ma üritan mitte paranoiline olla. See esimene versioon ei kõlba muidugi kuskile, kuigi energiajooke toodavad meil nii Saku kui ka A. Le Coq ja nemad neid reklaamivad. Ma saan aru, et see on suur osa nende turust ja tulust. Mul enda versiooni järgi on suhtumine lihtsalt selline, et üks opositsiooni eelnõu ei peakski läbi minema. Mul on väga hea meel, kui peale seda, kui see hääletus on läbi, tuleks samasuguse eelnõuga välja mingi teine erakond. Peaasi, et asi oleks tehtud.

Urmas Klaas, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates küsis kolleeg Mailis Reps väga õigesti, see küsimuse püstitus on väga õige. Te räägite müügist ja räägite reklaamist, aga me näeme tõepoolest, kuidas mitmesugustel üritustel on needsamad energia- ja ka jõujoogid vabalt kättesaadavad. Ma saan aru, et Mailis Repsi küsimus läks selles suunas, et tuleks ära keelata ka nende jookide joomine, mitte ainult müük ja reklaam, vaid ka joomine ära keelata. Te jätsite vastamata, kuidas selle joomise saaks ära keelata.

Ma tänan! Ma igaks juhuks loen ette, siin on kaks rida: "Töötada välja 2013. aasta 1. juuniks tegevuskava lastele ja noortele energiajookide reklaami ja müügi vähendamiseks ning laste ja noorukite terviseteadlikkuse tõstmiseks." Nagu te näete, keelustamisest siin juttu ei ole, sel lihtsal põhjusel, et pole mõtet seada keelde, mille täitmist sa ei suuda kontrollida. See on rumal. Nii et see, mida me pakume, on tõsta nende teadlikkust ning piirata reklaami ja müüki.

Austatud ettekandja, ma tänan teid ettekande eest! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Keskerakonna esitatud otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" oma 15. oktoobri istungil. Algatajate nimel tutvustas eelnõu Yana Toom. Järgnevalt lubage mul refereerida komisjonis toimunud arutelu. Komisjonis nõustuti, et energiajookide tarbimine vajab senisest suuremat tähelepanu. Komisjonis tõsteti positiivselt esile ka Rimi kaupluseketi omaalgatuslikku regulatsiooni. Samas märgiti, et meil ei ole vaja eraldiseisvat tegevuskava, sest tõstatatud teemat saab reguleerida Vabariigi Valitsuse kinnitatud rahvastiku tervise arengukava kaudu, mille juhtrühma kuuluvad esindajad igast Riigikogus esindatud erakondade fraktsioonist.
Meenutuseks kolleegidele olgu öeldud, et rahvastiku tervise arengukavas püstitatakse strateegilised eesmärgid rahvastiku tervise jätkuvaks parandamiseks ning arengukava rakendusplaani iga-aastastesse tegevuskavadesse planeeritakse konkreetsed tegevused nende eesmärkide elluviimiseks. Märkimisväärne osa eestlaste tervisekaost on ärahoitav. Varajase suremuse kolm peamist põhjust on südame- ja veresoonkonnahaigused, kasvajad ja vigastused. Kõiki kolme mõjutavad oluliselt tervisekäitumine ja keskkonnategurid. Rahvastiku tervise arengukava annab suunad ja soovitused eri tasanditel hea tervise nimel tegutsemiseks ning seob tegevuse tervikuks. Ka energiajooke puudutavad tegevused on seega rahvastiku tervise arengukava kontekstis igati asjakohased ja kindlasti tasub mõelda, kuidas neile võib-olla veel suuremat tähelepanu pöörata. Keskerakonna tõstatatud teema sobib rahvastiku tervise arengukava neljanda valdkonna "Tervislik eluviis" teise meetmega "Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine". Järgmine juhtkomitee koosolek on detsembris ja ma usun, et kui meie hea kolleeg Keskerakonnast Viktor Vassiljev sellekohase ettepaneku teeb, siis võib ta kindlasti nii minu kui ka kõikide teiste juhtkomitee liikmete toetusele loota.
Lähtuvalt eelöeldud põhjendustest tegi komisjon täiskogule ettepaneku otsuse eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 5 ja vastu 4 komisjoni liiget. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Rainer Vakra, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teema on oluline, millest annab märku ka see, et teema läheb korda kõikidele rahvasaadikutele. On tõepoolest küsimusi ja kaasa räägivad ka need, keda siiamaani ei ole ei riigieelarve, elektrihinna tõus ega Euroopa tulevik suutnud sütitada. Mul on teile konkreetne küsimus, millele eelnõu algataja ei suutnud vastata, öeldes, et seda teeb järgmisena pulti tulev komisjoni esindaja. Küsimus on lihtne: mis põhjustel ma peaksin selle eelnõu vastu olema? Mulle tundub, et see n-ö põhiline jõujoon, et käsitletav teema tuleks lihtsalt panna tervise arengukavasse, kuigi muidu on tegemist väga hea eelnõuga, ei ole adekvaatne. Mis on need kolm konkreetset põhjust, miks ma peaksin hääletama selle eelnõu vastu?

Aitäh! Ma arvan, et teemasid peaks käsitlema nende tegevuskavade raames, mis meil olemas on. 2008. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus rahvastiku tervise arengukava. Selle dokumendi koostamisel osales suur hulk inimesi ja seda valmistati ette väga pikalt. Selles on viis teemavaldkonda, mis leiavad käsitlust, ja iga teemavaldkonna all on ette nähtud konkreetsed tegevused. Tervislike eluviiside meetme all on ette nähtud konkreetsed tegevused, kuidas parandada laste ja noorte terviseteadlikkust. Meil on olemas dokument, kus on näha konkreetsed tegevused. Nüüd peab juhtkomitee hindama, kas need tegevused on piisavad, ja tegema vajaduse korral täiendusi. Mina küsiksin vastu, mis on meie eesmärk. Kas me tahame midagi üheskoos ära teha või me tahame siin niisama trummi taguda? Rahvastiku tervise arengukava on olemas, selle juhtkomiteesse on kaasatud igast fraktsioonist volitatud esindaja ja selle kaudu saab kõiki neid tegevusi teha. Miks me peame dubleerima?

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ühes algatajate esindajale esitatud küsimuses kõlas väide, et Sotsiaalministeeriumis keegi tegeleb energiajookide reklaami keelustamise ettevalmistamisega, millegi säärasega. Kas seda infot oli kuulda ja kas seda kontrolliti sotsiaalkomisjonis? Kas teil isiklikult on sellest midagi teada? Ja küsimust kokku võttes: kas väide, et Sotsiaalministeerium juba tegeleb selle probleemiga just nimelt seadusandlikul tasandil, vastab tõele?

Aitäh! Komisjonis see teema arutusel ei olnud. Küll aga näeb rahvastiku tervise arengukava ette tegevused igaks aastaks ja seal on rakendusplaan, kus kavandatakse konkreetseid tegevusi. Energiajookide teemat on seal käsitletud seoses laste ülekaalulisusega. Küll aga arvan, et juhtrühmal, kui me detsembris koguneme, tasuks kaaluda seda, et panna järgmise aasta tegevuskavva sisse eraldi punkt.

Tõnu Juul, palun!

Austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Kas sotsiaalkomisjon ei ole arutanud üldse toiduainete kontrolli meie kaubanduses, mis minu arvates lonkab praegu mitut jalga? Siin võib tuua mitu näidet. Näiteks see piim, mida me iga päev tarbime, värske piima pähe müüdavasse kaubasse on ilmselt tuimalt lisatud piimapulbrit. Liha, mis on teiste riikide külmikutes tõenäoliselt oma strateegilise tähtaja juba ületanud ja mis meil täiesti tavakasutust leiab. Ilmselt peaks komisjon lisaks tänasele punktile veel süvendatult käsitlema just toiduainete kontrolli tervikuna, selle tõhustamist Eesti riigis. Kas seda on arutatud?

Selle eelnõu raames neid küsimusi arutusel ei olnud ja selles koosseisus seda arutatud ei ole.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Arusaadavalt on valitsus teinud ettepaneku, et see otsuse eelnõu ei sobi. Aga kuna te olete arengukava juhtrühmas ja olete täna ka komisjonipoolne ettekandja, siis küsin selle kohta, mis huvitab mind palju rohkem. Kas komisjon, juhtrühm ja ministeerium kavatsevad edasi tegelda energiajookide ohuga meie noorele põlvkonnale, on need siis alla 16-aastased või alla 14-aastased? Ühiskonna teadlikkus nendest ohtudest on väga väike ja kindlasti on see arvestatav probleem, eriti meie väga väikeste laste hulgas, sest ka kümneaastaste hulgas on pidevaid tarbijaid.

Aitäh! Oli kaks küsimust. Esiteks, kuna eelnõu sisu on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, siis Vabariigi Valitsus siin arvamust ei avalda. Nii et siin ei ole tegemist valitsuse suunisega. Kui küsimus oli juhtrühmale, siis ühe juhtrühma esindajana võin ma öelda, et teema on oluline, ja ma arvan, et järgmisel kogunemisel tuleb see tänu siin tõstatatule kindlasti arutelule. Me peame vaatama, mis on olnud senised tegevused, eelkõige need, mis puudutavad laste ja noorte terviseteadlikkuse tõstmist, kui täpselt on käsitlust leidnud energiajookide teema. Seda on käsitletud, aga kas piisavalt, see vajab analüüsimist. Kindlasti tasuks kaaluda täiendava ettepaneku tegemist neljanda valdkonna, s.o tervisliku eluviisi teise meetme kohta. Valdkonna reguleerimiseks tuleks koostada ettepanekud, mis põhinevad rahvusvahelistel teadusuuringutel ja teiste riikide praktikal. Igal juhul on see oluline teema, millega rahvastiku tervise arengukava raames edasi tegutseda.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen tagasi sellesama asja juurde, mida ma juba püüdsin Yana Toomilt teada saada, aga ei saanud. Kas komisjon arutas seda, et me peaks ikkagi käsitlema seda teemat toimeaine-põhiselt? Nimelt on energiajoogid rahvasuus teada-tuntud kui konkreetsed brändid, konkreetsed tooted, olgu siis Red Bull, Battery või midagi sellist. Aga samas me teame, et näiteks Itaalias ja Prantsusmaal võib igast bensiinijaamast osta energiajookide komponente kas ampulli või pulbri näol, mida sa saad ise oma lemmikjoogile lisada, olgu see Coca-Cola, mahl või mis iganes. Kui sulle konkreetse toote, näiteks Red Bulli maitse ei meeldi, saad sa laksu ikkagi kätte. Kui me praegu räägime ainult energiajoogist, siis me välistame need komponendid. Meditsiinis teatavasti on igal preparaadil oma keemiline nimetus ja brändinimetus, mille all seda müüakse. Kui me ei räägi nendest toimeainetest ja räägime ainult energiajoogist, siis me välistame tegelikult need toimeained. Kas komisjon arutas seda?

Aitäh! Komisjon ei arutanud seda. Kui me võrdleme alkoholi ja energiajooke, siis alkoholitemaatikat on arutatud kordades pikemat aega. Energiajoogid on suhteliselt uus nähtus ja seepärast on ka teadusuuringuid vähem. Ma arvan, et rahvastiku tervise arengukava raames tasub koondada teadusuuringute tulemused, uurida rahvusvahelist praktikat ja lähtuvalt sellest teha konkreetseid ettepanekuid.

Laine Randjärv, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Siin on ettepanek suurendada laste ja noorukite terviseteadlikkust. Üldiselt on meil viimasel ajal komme panna eri institutsioonide, küll koolide, küll mitmesuguste MTÜ-de peale ülesanne suurendada laste ja noorukite teadlikkust. Kas komisjonis arutati ka perekonna rolli? Sajandeid on olnud nii, et vanemad õpetavad lastele, mis on kasulik ja kahjulik. Kas me unustame selle rolli täiesti ära? Võib-olla peaksime hoopiski organiseerima seda, kuidas suurendada lastevanemate teadlikkust, et nad oma lapsi kasvataksid, et nad võtaksid selleks aega?

Aitäh! Komisjonis seda eraldi ei arutatud, küll aga on rahvastiku tervise arengukavas viis olulist valdkonda: sotsiaalne sidusus, laste ja noorte turvaline areng, tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond, tervislikud eluviisid ja tervishoiusüsteemi areng. Nagu näha, esimeses, sotsiaalse sidususe valdkonnas on kogu Eesti elanikkond, noored-vanad koos. Need tegevused, mis on eri valdkondade all, peaksid suurendama sidusust ka perekonna sees. Siin on nähtud ette ka tegevused elanikkonna terviseteadlikumaks arenguks, mis tähendab seda, et lapsevanemad saavad rohkem informatsiooni, et teha ise tervislikke valikuid ja suunata oma lapsi tegema tervislikke valikuid.
Olgu öeldud, et rahvastiku tervise arengukava on valitsuse vastu võetud arengukava ja juhtrühma kuuluvad kõikide ministeeriumide esindajad, mis tähendab, et tegemist on koordineeritud tegevusega, vältimaks omavahelist dubleerimist. Seal tehtud ettepanekud jõuavad õppekavade ja mitmesuguste projektide kaudu ka koolidesse. Nii et teemakäsitlus on väga lai.

Urmas Klaas, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te mainisite oma ettekande alguses, et Rimi kaubanduskett on asunud ise n-ö hea kaubanduse tava järgi, kui nii üldistada, energiajookide müüki ja reklaami piirama või reguleerima. Kas eelnõu algataja esindaja vastustest või komisjoni aruteludest tuli välja, et sel teemal on räägitud näiteks kaupmeeste liiduga, et sealt, sektori seest kasvab välja arusaamine ja tahe energiajookide müüki ja reklaami kuidagimoodi reguleerida?

Aitäh! See teema komisjonis arutusel ei olnud, aga kindlasti väärib see kaalumist. Ma arvan, et kõik need head mõtted, mis täna on siin kõlanud, saab viia rahvastiku tervise arengukava juhtrühma ja leida sealtkaudu siis rakendus.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kas teie kui komisjoni esindaja peate normaalseks, kui rahvaspordiüritustel, kus osalevad ka lapsed, jagatakse energiajooki tasuta? Kui te ütlete, et see on normaalne, siis mul rohkem küsimusi ei ole. Aga kui te ütlete, et see ei ole normaalne, siis küsin, milleks siin saalis pingpongi mängida, kui lapsed iga päev samal ajal oma tervist kahjustavad, ja milleks pugeda bürokraatia taha, kui see asi oleks õige täna ja kohe ära teha.

Mul on väga hea meel, et te ütlete, et asi tuleks kohe ära teha. Mul on hea meel meenutada, et rahvastiku tervise arengukava ongi selleks vastu võetud, et meie kõikide tervis muutuks paremaks.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Teema on kindlasti aktuaalne ja mu meele teeb kurvaks see, et mõni kolleeg pöörab selle naljaks. Eesti Rahvusringhäälingu selle nädala uudistest võis lugeda, et USA pere süüdistab lapse surmas energiajooki. Vanemad esitasid kohtusse hagi surma põhjustamise kohta, sest tüdruku surma põhjuseks märgiti südame seiskumine kofeiinimürgistuse tõttu. USA toiduadministratsiooni andmetel on tänavu olnud neli samasugust juhtumit. Vanemad nõuavad eelkõige, et võimud reguleeriksid energiajookide tarbimist. Ka Ameerikas nõutakse, et võimud reguleeriksid, nii et ma arvan, et siin on Eestil hea eeskuju olemas.

Siin küsimust ei olnud.

Yana Toom, palun!

Ma tänan, hea eesistuja! Ma kasutan võimalust ja lisan küsimuse sellele, mida ütles kolleeg Tarmo Tamm. Vaadake, selle eelnõu me andsime sisse 7. juunil. Nüüd on viis kuud möödas ja me kuuleme siit puldist, et detsembris saab selle ehk lisada järgmise aasta töökavva. Mida see siis ajaliselt meile tähendab? Millal võiks praktiliselt saabuda see aeg, kui Eesti riigis on energiajookide müük lastele ikkagi reguleeritud?

Aitäh! Rahvastiku tervise arengukava juhtrühm saab teha ka varem ettepanekuid, mida kaaluda. Nagu ma ütlesin, juhtrühm on koos käinud alates 2008. aastast ja ette on nähtud mitmesugused konkreetsed tegevused. Ettepaneku sellises sõnastuses, et kõnealusele teemale tuleks eraldi tähelepanu pöörata, saab vormistada detsembris. Praeguseni on energiajookide teemat käsitletud eelkõige laste, noorte ja üldse meie inimeste terviseteadlikkuse suurendamise raames. Seda teemat on analüüsitud seoses kooliõpilaste ülekaalulisuse probleemiga. Need on need tegevused, mida seni on tehtud.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ka mina tahaksin olla põhjalik ja saada täielikku informatsiooni, et langetada otsus. Kolleeg Vakra küsis kolme põhjust, miks peaks hääletama selle valitsusele ettepaneku tegemise eelnõu vastu. Te nimetasite ühte, seda tervise arengukava. Kas te tahate väita, et ülejäänud kahte põhjust te ei suudagi öelda? Võib-olla ma tahaksin ka toetada valitsuskoalitsiooni ja hääletada selle ettepaneku vastu, aga öelge mulle siis veel kaks põhjust, miks ma peaksin seda tegema. Tervise arengukava üksinda ei saa ilmselt see põhjus olla, seda on minu jaoks vähe.

Kui te loete ettepanekut, mis Keskerakond on teinud, siis see koosneb kahest osast. Esiteks, töötada välja 2013. aasta 1. juuniks tegevuskava lastele ja noortele energiajookide reklaami ja müügi vähendamiseks ning, teiseks, laste ja noorukite terviseteadlikkuse tõstmiseks. Rahvastiku tervise arengukavas on nähtud ette tegevused laste ja noorte terviseteadlikkuse tõstmiseks. Ja kui meil on olemas üks dokument, mis on vastu võetud ja mille rakendamist jälgivad esindajad kõikidest fraktsioonidest, siis pole ju mõtet dubleerivat tööd teha.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma palun täpsustust ühes küsimuses, milles saali arutelus on tekkinud segadus. On väidetud, et energiajookide tarbimise piiramiseks ei saa täna keegi mitte midagi teha. Ma tean, et Tallinna linn on teinud tegelikult väga häid pingutusi, näiteks koolipuhvetites ei ole energiajoogid lubatud. Kas siis Tallinna koolipuhvetid käituvad kuidagi ebaseaduslikult? Palun täpsustage, millised võimalused on tegelikult juba praegu seda tarbimist piirata!

Kui mu mälu mind ei peta, siis 2008. aastal võeti vastu tervisekaitse nõuded koolitoidule ja ka koolipuhvetile. Neis nähti ette, mida tohib, mis on soovituslik jne. Sellest sotsiaalministri määrusest peavad koolipuhvetid juhinduma. Praeguseks on mitmed asjad selles vallas juba tehtud ja tegevused jätkuvad. Kindlasti pööratakse energiajookidele senisest veel suuremat tähelepanu. Varem pole sellist ettepanekut lihtsalt rahvastiku tervise arengukava juhtrühma tulnud. Energiajookidega on tegeldud teiste teemade raames, nagu ma ennist ütlesin – kooliõpilaste ülekaalulisuse probleemi, üldise terviseteadlikkuse soovituste juures. Nii et seda on tehtud, aga ainult energiajookidele pole eraldi tähelepanu pööratud. Seda saab parandada.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tänane peaettekandja proua Yana Toom pidi vastama mitmele küsimusele, mis puudutasid kohaliku omavalitsuse õigust seda valdkonda reguleerida, ja nagu Liisa Pakosta ütles, ka koolides selliste potentsiaalsete riskijookide või -söökide serveerimist ja müümist piirata. Kas komisjon ka arutas seda või on teil tuua häid näiteid, kus sellist õigust on kohapeal kasutatud, kohaliku omavalitsuse võimalust asju reguleerida?

Aitäh! Komisjon seda ei arutanud, aga rahvastiku tervise arengukava täitmisse on ka kohalikud omavalitsused kaasatud. Kohalikes omavalitsustes on tööle võetud terviseedendajad, kelle üks tööülesanne on terviseteadlikkust suurendada ja infot jagada. Mul on hea meel öelda, et siin on üks edumeelsemaid Tallinna linn, kus tööl on terviseedendajad, kes jagavad asjakohast informatsiooni ja tegutsevad selle nimel, et inimesed oleksid teadlikumad, et nad teeksid paremaid valikuid, mis säästavad tervist.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Suur tänu! Mul on kuidagi raske jälgida sellist olukorda, kus laste elu ja tervist ning võimalikku surmaohtu puudutavad küsimused on tehtud mingiks vahendiks, kus keegi üritab olla esimene, kes sellest teemast räägib ja kohustab teisi midagi selle heaks tegema. Seda on isegi veidike piinlik jälgida. Kahtlemata on tegemist asjadega, mille puhul tuleb võimalikult kiiresti midagi ära teha. Minu küsimus ongi: kas rahvastiku tervise arengukava juhtkomitee kogunemine detsembris ei ole mitte tunduvalt varasem tähtaeg, kus saab midagi ära teha, kui 1. juuni, kus valitsus peaks selle eelnõu kohaselt alles hakkama teemaga tegelema?

Aitäh! Ma rõhutan veel kord, et rahvastiku tervise arengukava raames on energiajookidele tähelepanu pööratud ja eri osapooled on selle teema ka tõstatanud. Ma usun, et detsembris saab kindlasti rõhutatud, et see tuleb tegevuskavas ka eraldi meetmena välja kirjutada.

Aadu Must, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ei saa mitte vaiki olla. Teema on nii huvitavaks läinud, et kõik väljendavad oma arvamust. Tahan omalt poolt öelda, et väide, justkui valitsus juba tegeleb, ei pälvi usaldust. Ma võin isiklikult tuua mitu ülivalusat näidet selle kohta, kuidas valitsus raporteerib tegudest, aga pärast selgub, et on unustatud tegevust alustada. Psühholoogiliselt on põnev vaadata, kuidas mõni tegelane esitab vastavalt sellele, kelle esitatud eelnõust jutt on, täpselt vastupidist argumentatsiooni. Kui võtta kokku tänasel arutelul koalitsioonisaadikute poolt öeldu, kas siis ei peaks äkki muutma Riigikogu kodukorra seadust ning oluliselt piirama Riigikogu õigust teha ettepanekuid Vabariigi Valitsusele? Määrama, et parlament teeb ettepanekud ainult olemasolevatele juhtrühmadele, kohalikele omavalitsustele, lastevanematele, kusagil eksisteerivatele komisjonidele? Kas teil ei teki koalitsiooni ettepanekutest sellist muljet, et praegu püütakse piirata ühte väga selget, lihtsat ja legaalset töövormi?

Aitäh! Komisjonipoolse ettekandjana ütlen, et sellist teemaarendust komisjonis ei olnud. Kuna te rõhutasite aga juhtrühma, siis ma ei tahaks seda alahinnata. Vabariigi Valitsus on kinnitanud rahvastiku tervise arengukava ja seal on olnud fraktsioonide esindajad eelmisest Riigikogu koosseisust ja sellest koosseisust. Me saame Riigikogu liikmetena jälgida, mida täidesaatev võim teeb, ja otseselt ka juhiseid anda. Ma arvan, et see on väga hea võimalus.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Me teame, et tänane Eesti poliitiline kultuur ei luba opositsioonil teha valitsusele ettepanekuid, ka häid ettepanekuid mitte. Kas te olete komisjonis või oma seltskonnas arutanud, et eriti vajalike seaduste või ettepanekute puhul võiks erandeid teha? Tundub, et käesolev ettepanek on selline, mis nõuaks tõsist tähelepanu, sellepärast et seda tähelepanu on siin saalis olnud juba tund aega.

Aitäh! Seda teemat komisjonis ei arutatud. Küll aga arvan, et hea poliitilise kultuuri kohaselt võiks hinnata ka rahvastiku tervise arengukava, mille koostamist alustas sotsiaalminister Jaak Aab, mis sai 2008. aastal vastu võetud ja mille koostamises osalesid sajad inimesed. Et need inimesed, keda sotsiaalkomisjon on määranud rahvastiku tervise arengukava juhtrühma, võtaksid oma tööd tõsiselt ja tutvustaksid ka oma kolleegidele, mis asi on rahvastiku tervise arengukava, mis tegevusi selle raames on juba tehtud ja mis on plaanis tulevikus, sest rahvastiku tervise arengukava on pikaajaline dokument.

Peep Aru, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mulle tundub, et vahetevahel me läheneme elule liiga mustvalgelt, nii ka siin saalis. Et kui me seda eelnõu sellisel kujul ei toeta, siis me nagu ei tahakski probleemiga tegelda või ei tunnetaks probleemi olemust ja ainsaks põhjuseks on see, et see on tulnud opositsiooni poole pealt. Korduvalt on öeldud, et probleem on olemas, sellega tegeldakse vastava arengukava raames. Et alati ei käsitleta opositsiooni asju mitte mustvalgelt, vaid ikkagi sisust lähtudes, annab tunnistust ju ka see, et alles hiljuti leidis siin tunnustust Vabariigi Valitsusele esitatud opositsiooni ettepanek palgalõhe kohta.

Ma olen nõus.

Igor Gräzin, palun!

Hea ettekandja! Mina tahaksin ka selle eelnõu tagasi lükata, sest esitajad ei tea, mis nad teevad. Siin kolleeg Tarmo Tamm rääkis midagi USA-st ja sellest, kuidas valitsus hakkab keelama. See on tavaline wrongful death lawsuit, täiesti eraõiguslik, kellelgi ei tule pähegi midagi keelama hakata ja veel föderaaltasemel jne. Tähendab, inimesed ei ole teemaga kursis ja see on täiesti piisav alus selleks, et eelnõu tagasi lükata. Siin pole midagi ka väga lugeda, kui alused on valed. Aga oletame siiski, et Tarmo Tamm järsku teab, millest ta räägib. Küsime siis niimoodi: kas meil on mingi moraalne kohustus ka kõik Ameerika lollused kaasa teha, sellepärast et nad tulevad Ameerikast?

Aitäh! Kordan, et nii põnevaid arutelusid meil sotsiaalkomisjonis ei olnud. Seepärast ei oska ma komisjonipoolse ettekandjana sellele vastata.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande eest ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Tarmo Tamm, kas protseduuriline küsimus või vasturepliik?

Aitäh! Kuna minu nime mainiti, siis ütlen, et mina ei ole ise midagi välja mõelnud. Ma lugesin seda Eesti Rahvusringhäälingu uudistest, tsiteerisin artiklit.

Aitäh, ettekandja! Head ametikaaslased! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Yana Toomi!

Tänan, härra eesistuja! Ma siin pikalt ei räägi. Tahan lihtsalt vastata paarile repliigile, mis arutelu käigus saalist kostsid ja mis panid mind imestama. Esimene on see, et ma esitasin komisjoni ettekandjale väga selge küsimuse, millal võiks oodata seda, et on astutud samme energiajookide müügi piiramiseks. Vastust ma ei saanud, nagu ei saanud seda keegi siin saalis. Me kuulsime, et on olemas tervise arengukava, seal on ette nähtud mitmesugused konkreetsed tegevused, on praegused tegevused, aga tegevusi tuleb veel juurde ja siis detsembris kogunetakse jne. Seejärel üritas härra Rummo süüdistada opositsiooni selles, et me siin taome trummi, tegelikult oli see trummi tagumine hoopis ettekandja väljend, ja et detsember on ju varem ...

Austatud ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Saalis on liiga suur lärm, palun austame neid, kes soovivad kuulata, ja austame ettekandjat! Palun, ettekandja!

Härra Rummo ütles, et detsember on ju varem kui 1. juuni, justkui Keskerakond poleks seda teadnud. Me oleme sellega kursis, aitäh! Aga 1. juuni on lõpptähtaeg, mitte töö alguse tähtaeg, mis tähendab seda, et 1. juuniks peaks see tegevuskava meie mõtte järgi juba valmis olema. Kui me alustaksime sellega näiteks täna, siis oleks rohkem lootust, et nii see ka läheks. Mis puudutab ennetustööd ja seda kõike, siis me teame väga hästi, et igaühel on selge, et alkohol ja suitsetamine kahjustavad tervist. Ja me võime kui palju iganes sellest lastele rääkida, aga lapsed ikka proovivad alkoholi ja suitsu, kuid see ei tähenda, et võib lubada nende müüki. Üks meede toetab teist ja see on igati loogiline. Kui me oleme rääkinud näiteks noortekeskuste sotsiaaltöötajatega, siis oleme saanud teada, et meil on, vähemalt Tallinnas, kümneid lapsi, väga väikseid lapsi, 8-, 9- ja 11-aastaseid, kellel on energiajookide sõltuvus, kes joovad päevas kolm, neli või viis pudelit energiajooki. Kui me täna hääletame selle eelnõu vastu, siis ma ei tahaks küll olla see halb sõnumitooja, aga ühel hetkel me arutame siin siis seda, et ka Eestis on juhtunud midagi väga halba, et keegi on liialt palju tarbinud energiajooke. See uudis, mida praegu tsiteeris meile Tarmo Tamm, ei ole siis enam pärit USA-st, vaid hoopis Eestist. Ja ma arvan, et see päev ei ole väga kaugel, sest teavitustöö on teavitustöö, aga meil on probleemsed lapsed, probleemsed pered ja siin ei ole eriti aega ootamiseks.
Austatud koalitsioonisaadikud! Kuna Mihhail Stalnuhhin märkis väga õigesti, et iga teine sõnavõtt algas sellega, et probleemi püstitus on õige, siis mõelgem selle peale ja ärgem mõelgem selle peale, kelle algatus see oli. Sellel ei ole mingisugust tähtsust, tähtis on see, et me peame oma lapsi kaitsma. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Liisa-Ly Pakosta! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Kõigepealt väike täpsustus siin õhku jäänud küsimusele. Eilne Forbes kirjeldab pisut lähemalt Ameerika Ühendriikides seoses energiajookidega toimunut. Tõepoolest, USA toidu- ja ravimiamet on teinud esmased uuringud energiajookide sisalduse kohta ja jätkab neid uuringuid. Septembris oli see teema ka Senatis arutelul. Samal päeval, kui Senat küsimust arutas, kukkus Monsteri energiajoogi tootja aktsia börsil 7%. Ma usun, et ka meie arutelu siin on tänuväärne ja sellel on mingi tulemus. Lihtsalt väikese vahemärkusena, et septembrikuuks ehk üheksa kuu jooksul oli sama firma aktsia tõusnud kokku 54%. Probleemi nähakse seal samamoodi, nagu seda näevad Eesti toiduteadlased ja lastearstid. Tõepoolest, kofeiin tekitab lastes ja alaealistes sõltuvust, aga veelgi ohtlikum on energiajookides mitmesuguste ainete suur osakaal ja omavaheline koosmõju. Näiteks ühest topsist, mitte kogu purgist, vaid ühest topsist energiajoogist saab täiskasvanu 8333% päevasest vitamiini B₁₂ kogusest. Kofeiini on ühes topsis energiajoogis sõltuvalt margist kuni 14 korda rohkem kui näiteks ühes purgis Coca-Colas, kus ka kofeiin sees on. Suur osa nendest ainetest, mis energiajookides on, ei ole üldse energia ega energia tarbimisega seotud. Nii et jätkuvad uuringud on kindlasti vajalikud ja parim, mida me täna kohe saame teha, on see, et me nii lapsevanematena kui ka haridusasutuste hoolekogude liikmetena jälgime otseselt, milline on selle joogi kättesaadavus lastele.
Ma rõhutaksin üle ka selle, et meil on veel üks probleem. See on tõepoolest spordiürituste, kultuuriürituste sponsorlus. Ma tahan samuti kiita Tallinna linna, mis on energiajookide piiramisel olnud tõesti üks Eesti edumeelsemaid. Aga kui me vaatame kas või tänavust aastat, siis on Tallinna linna kaaskorraldusel, osalusel või Tallinna linna ruumides toimunud mitu otseselt energiajooke populariseerivat üritust, mis on mõeldud noortele: näiteks Red Bull Music Academy, Saku Suurhallis Simpel Session. Tallinna tänavaruumis toimuvad energiajookide tootjate poolt väga agressiivselt reklaamitud ja spondeeritud trikiratturite üritused. Meil on interneti kaudu liikumas terve hulk videomänge, mida otseselt spondeerivad energiajookide tootjad. Siin on teatud vastuolu, kui palju suudavad need inimesed, kes otseselt iga päev otsustavad noorteürituste korraldamise üle, sellele reklaamitulvale vastu seista.
Kuna Ameerika Ühendriikidest on mitu korda juttu olnud, siis positiivse näitena võib tuua näiteks New Yorgi, kus on alg- ja põhikoolide spordiüritustel treenerite atesteerimise ja tööeetikaga seonduvalt eraldi teemana ette võetud see, et energiajoogid peavad olema spordiüritustelt ja treeneri tööst välistatud. Nii et ka kohaliku omavalitsuse tasandil on palju võimalik ära teha.
Aga jõuame selle konkreetse eelnõu punkti otsustamise juurde. Oma maailmavaate kohaselt usub Isamaa ja Res Publica Liit inimeste vastutusse ja vastutustundesse, aga me usume ka seda, et riiklikke regulatsioone on igal juhul tarvis sellisel juhul, kui mõne aine tarbimine mõjub inimesele selgelt ebatervislikult, kui tervisekahjustused muutuvad koormaks inimesele endale ja seeläbi tervele ühiskonnale. Me oleme täiesti seda meelt, et energiajoogid, eriti laste, noorte ja lapseootel emade puhul, on see teema, mis vajab lisaregulatsioone. Teistpidi me ei sooviks aga alustada igat hommikut sellega, et kordame uuesti üle, et Tallinna linnapea peaks jätkama oma tööd, peaminister peaks jätkama oma tööd ja sotsiaalminister peaks jätkama oma tööd. See asi on täies ulatuses töös. Tänane arutelu on olnud väga tänuväärne. Börse ta ilmselt ei kõiguta, aga kindlasti annab väga olulise signaali kõikidele inimestele, kellest see töö sõltub. Ja nagu Maret Maripuu meile ka kinnitas, minnaksegi sellega kiirendatud korras ja üha laiemalt edasi. Me soovime jätku ja jõudu kõigile nendele, kes seda tööd juba teevad. See ülesanne on juba töös, loodetavasti üha kiiremini saabuva eduga. Aitäh!

Aitäh! Ma saan aru, Paul-Eerik Rummo, teil on vasturepliik?

Aitäh! Lihtsalt seoses sellega, et lugupeetud Yana Toom omistas mulle väljenduse, et siin lüüakse trummi, taotakse trummi. Selliseid uduseid väljendeid ma tavaliselt ei kasuta. Mu eelmise repliigi mõte oli, et selle asemel et siin keerulist ja aeganõudvat, osalt bürokraatlikku protseduuri algatada, on kõigil teema vastu huvi tundvatel ja selle pärast südant valutavatel inimestel võimalus juba detsembris midagi ära teha, edastades oma ettepanekud rahvastiku tervise arengukava juhtrühmale.

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Igor Gräzini!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei tahaks rääkida energiajookidest, mis ongi pahad asjad. Sellele, et see on probleemiks kerkinud, ei vaidle vastu mitte keegi. Mind ehmatab tegelikult natuke see suhtumine. Vaadake, kui mingisugune asi meile ei meeldi, siis kuidas me saame seda asja ignoreerida? Me keelame selle ära ja unustame – nagu täna. Anname üle valitsusele, las nemad tegelevad. Valitsus keelab ja siis võime issanda abiga selle asja jälle ära unustada. Energiajoogid jäävad lettidele alles, neid müüakse alaealistele, jäävad alles õllesummerid, jäävad alles igasugused muud finantseeritavad halvad kampaaniad, sest keelamine ilma kompleksse lähenemiseta pole lahendus.
Ma juhin tähelepanu ühele väga olulisele momendile oma kolleegi Liisa Pakosta kõnes. Ta rõhutas, et energiajookide efektiivne piiramine on saavutatud kus – väga õige, New Yorgi osariigis. Ma lisaksin juurde paar kohta veel: Saint Josephi krahvkond Indiana osariigis, Las Vegas, Sierra Nevada. Seal on just nimelt kohalike võimuorganite abiga saavutatud alkoholi, alkoholilaadsete, energeetiliste, kofeiini sisaldavate jookide müügi piirang. Efektiivne on see olnud, muide, ka pärismaalaste reservaatides.
Ma väidan ühte ja väga lihtsat asja: kui te tahate midagi reguleerida, kui meie tahame midagi reguleerida, siis ei saa see regulatsioon olla ühesugune Jõhvis, Elvas, Haapsalus ja Muhus. Probleem on selles, et me katsume vabastada kohaliku omavalitsuse vastutusest oma elanike eest ja tahame tõsta selle vastutuse Stenbocki majja. Meil ei tule see välja sel lihtsal põhjusel, et eesmärk jääb saavutamata.
Kui tulla uuesti tagasi USA näite juurde, siis USA õppis keeluseadusest, et igasugused alkoholi, tubaka ja muud regulatsioonid föderaalsel tasemel on määratud läbikukkumisele. Alkoholikeelu seadus tõstis soomlased kõige enam joovate riikide esiritta. Ma tahan rõhutada ettekandest seda, et kõikvõimalike ainete, mõnuainete, muidu lõbusate asjade kuritarvitamine on kompleksne probleem. Me keelame ära ühe, selle asemele tulevad teised. Nuusutamise asemel silitamised, silitamise asemel joomised, joomise asemel nuusutamine tagasi jne. Eesti rahva tervis on kompleksne nähtus. Ma arvan, et tänase arutelu väga oluline punkt on see, et me oleme üles leidnud ja läbi rääkinud ühe olulise tervisekomponendi, aga see vajab kompleksset lahendust. Ma olen selle vastu, kui oluliselt lahustatakse vastutust, kui keerulisi asju lahendatakse lihtsalt ja pärast lihtsaid lahendusi kiputakse need unustama. Lembit, see on väga oluline teema, aga meetod ei ole päris see! Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased, selles päevakorrapunktis on ainult fraktsioonide esindajate ettekanded ning Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana tegi ettekande Liisa-Ly Pakosta. Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, me oleme läbirääkimiste vooru ära pidanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 246 lõpphääletusel tagasi lükata. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased! Võtan juhataja vaheaja kolmeks minutiks. Istung jätkub 11.23.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Me katkestasime enne lõpphääletust, nii et alustame uuesti lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 246. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Katkestan hääletuse. Protseduuriline küsimus. Igor Gräzin, palun! Palun mikrofon Igor Gräzinile!

Kuidas see nüüd käis? Kas sa panid hääletusele komisjoni ettepaneku poolt või vastu oleku?

Aitäh, hea ametikaaslane Igor Gräzin! Ma kordan, mis ma panin lõpphääletusele. Lõpphääletusele panek oli sõnastatud järgmiselt: "Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 246. Palun võtta seisukoht ja hääletada!" Seejärel kõlas haamrilöök. Tõnu Juul, palun!

Mulle tundus, et see vaheaeg ei olnud nii pikk, kui sa välja kuulutasid. Palun ikkagi kinni pidada sellest, mis on välja kuulutatud! See vaheaeg oli lühem. See vaheaeg ei olnud nii pikk, nagu sa välja kuulutasid.

Vaheaeg kestis kolm minutit. Võtsin aega. Mart Nutt, palun!

Aitäh! Kas ma mäletan õigesti, et selle eelnõu vastuvõtmine eeldab 51 poolthäält?

Juhtivkomisjoni seisukohast seda välja ei tule. Kas on veel protseduurilisi küsimusi? Eiki Nestor, palun!

Juhataja, ega juhtivkomisjonil ei olegi siin midagi teha. See on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele. See peaks olema eelnõu, mille puhul enne lõpphääletust kontrollitakse ka kohalolekut.

Aitäh! Võtan kaheks minutiks juhataja vaheaja ja teeme selle asja selgeks. Istung läheb edasi kell 11.28.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Kõigepealt tänan veel kord ametikaaslast Eiki Nestorit tähelepanu juhtimise eest! Ma pikendan vaheaega veel viie minuti võrra. Istung jätkub kell 11.34. Aitäh!
V a h e a e g

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Läheme oma arutelu ja eelnõu menetlemisega edasi. Mihhail Stalnuhhin, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Protseduuriline küsimus. Aastaid tagasi palus kolleeg Tõnu Kauba siin Riigikogu saalis spiiker Toomas Savilt, et välisminister Ilves vastaks talle eesti keeles ja saaks aru ka küsimustest, mis talle esitatakse. Toomas Savi naeratas selle peale ja ütles: sa ju saad aru, et on asju, mis on võimatud. Protseduuriline küsimus on mul selline. Kui Riigikogu juhataja formuleeris täpselt, mida me hääletame, ja pool saali ei saanud sellest aru, siis ma teen järelduse, et eesti keel on tõesti ohus. Miks me peame katkestama selle hääletuse, mis nii ilusasti näitas meie pürgimist demokraatia poole?

Aitäh! Eks põhjuseid võib olla kaks. Esimene põhjus võib olla see, et juhataja diktsioon või väljaütlemine oli ebaselge. Teine põhjus võib olla, et saalis oli lihtsalt segadus, mille tõttu üks ametikaaslane palus täpsustada, ja seejärel on ainus võimalus juhatajal hääletamine katkestada. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Ma väidan, et formuleering oli täiesti täpne. Kui midagi läheb valesti sellepärast, et pool saali ei saanud mõnest asjast aru, no nad ei saanudki aru selle eelnõu mõttest, nagu ma aru sain, aga nad ei saanud aru ka täpsest, ühest lausest koosnevast formuleeringust, miks siis kõik ülejäänud peavad selle tõttu kannatama? Miks peab kannatama meie töökord, kuidas üldse selline laat võib tekkida?

Aitäh! Ma ise juhatasin seda osa istungist ja katkestasin hääletuse, juhataja peab alati tagama saalis menetluse ja selle korra. Mulle tundus, et on suur arusaamatus, ja selle tõttu ma hääletuse ka katkestasin. Kas on veel protseduurilisi küsimusi? Kui ei ole, siis asume uuesti hääletuse juurde.
Head ametikaaslased, enne hääletust lubage mul lühidalt kirjeldada seda, mida me hääletame ja kuidas me hääletame. Me oleme otsuse eelnõu 246 menetlemise juures, ma panen selle eelnõu lõpphääletusele ja me hääletame kas eelnõu poolt või vastu. Teine küsimus, mida küsis hea ametikaaslane Eiki Nestor, oli see, kas tegemist on Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva eelnõuga või mitte. Tegemist on Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva eelnõuga. Nii et aitäh selle täpsustuse eest!
Head ametikaaslased, enne hääletust viime läbi kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 246. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
 Hääletustulemused
Poolt 40 Riigikogu liiget, vastu 8 Riigikogu liiget ja 2 erapooletut. Kuna Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 246 ei kogunud Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis ei ole see otsuse eelnõu vastu võetud ja langeb menetlusest välja.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 252 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõu ravimiseaduse muutmiseks. Eelnõuga nähakse ette kuluefektiivne ja innovaatiline viis, kuidas varustada Eestis müüdavad ravimid vene- ja ingliskeelsete infolehtedega, et parandada tarbijate informeeritust ravimi omadustest ja ohutust kasutamisest.
Ma alustan natuke kaugemalt. Aastake tagasi kaunistasid Sillamäe linna Päästeameti plakatid, mis andsid inimestele teada võimalusest saada tasuta suitsuandur. Tegemist oli muidugi äärmiselt tervitatava kampaaniaga, mis käis üle kogu Eesti, ent Sillamäe linnas oli plakatitel olev küllaltki mahukas ja spetsiifiline info kahjuks ainult eesti keeles, ehkki eestlaste osakaal Sillamäe linnas on vaid 3%. Kui paljude sillamäelasteni see tõeliselt vajalik info riigi pakutavast hüvest jõudis, võite ise arvata. Enne, kui keegi tahab öelda, et õppigu siis eesti keel ära, palun mõelge tõsiselt järgmiste arvude üle! Selle aasta esimese nelja kuuga suri Eestis kokku tulesurma 32 inimest, neist 10 ehk tervelt kolmandik Ida-Virumaal. Võrdluseks, rahvaarvult kolm korda suuremal Harjumaal oli tuleohvreid viis ehk täpselt kaks korda vähem. Mine tea, ehk oleks venekeelse teksti lisamine tollele plakatile mõne neist ohvritest ära hoidnud. Riigikeelt peab kindlasti õppima, sellele ei vaidle vastu Eestis ükski inimene, ent kas 21. sajandi Euroopas tohib riigikeele oskus olla ellujäämise tingimus? Ma arvan, et mitte.
Miks ma sellest räägin? Tihti, eriti teatud viie aasta taguste sündmuste järel, räägitakse meil sellest, et eestlased ja venekeelsed eestimaalased elavad eri infoväljades. See on paljuski tõesti nii, kuid selline probleemi püstitus on minu meelest natuke liialt kitsas. Rääkida tuleks hoopiski üleüldisest informatsioonilisest ebavõrdsusest eestlaste ja vene keeles kõnelevate inimeste vahel. Eesti sotsioloogid on seda muidugi märganud ja erinevalt varasematest lõimumiskavadest sisaldab praegune lõimumiskava aastateks 2008–2013 lisaks keelelise ja haridusliku integratsiooni fookusele eraldi peatükki majandusliku ja sotsiaalse lõimumise kohta. Selle kohaselt on lõimumiskava laiem eesmärk tagada "sotsiaalseks toimetulekuks võrdsed võimalused sõltumata rahvusest, emakeelest või elukohast". Muu seas nähakse selle eesmärgi saavutamise ühe viisina vajadust parandada teabe kui avaliku teenuse kättesaadavust eri emakeelt kõnelevate inimeste jaoks – loomulikult nende emakeeles.
Valitsus on nõustunud sotsioloogide soovitustega ning lõimumiskava heaks kiitnud. Ka praegune koalitsioonileping ütleb: "Valitsusliidu eesmärk on tagada võrdsed võimalused edukaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele, olenemata rahvuslikust kuuluvusest ja emakeelest." Tahan kiita ka peaministrit, kes nõustub vajadusega edastada teises keeles kõnelevatele inimestele toimetulekuks olulist informatsiooni nendele arusaadavas keeles. 28. mail ütles ta siitsamast puldist sotsiaaldemokraatide arupärimisele vastates, et kodanike informeerimiseks on äärmiselt vajalik anda informatsioon edasi selliselt, et see oleks ka vastuvõetav, et see oleks arusaadav ja üheselt tõlgendatav.
Seega on käesolev eelnõu tõesti hea eelnõu, mis a) aitab täita riiklikus lõimumiskavas sätestatud eesmärke, b) on kooskõlas koalitsioonilepinguga ning c) mille printsiipi toetab ka peaminister. Lisaks toetab eelnõu Eesti avalikkus – 2008. aasta integratsiooni monitooringu raames viidi läbi küsitlus, kus muu hulgas uuriti inimeste seisukohta, kas ravimite juhendid ja tervisealane informatsioon tuleks tõlkida vene keelde. Venekeelsetest vastajatest ütles ootuspäraselt 90%, et kindlasti tuleks see info vene keelde tõlkida, ja 9% ütles, et võib-olla tuleks. Aga ka eestikeelsete vastajate seas oli see protsent kõrge: 62% ütles, et kindlasti tuleks see info tõlkida vene keelde, ja 28% arvas, et võib-olla tuleks. Ehk siis üldse ei poolda seda vaid 10% eestlastest ja 1% venelastest.
Kui rääkida eelnõust lähemalt, siis enamiku Eestis müüdavate ravimite puhul on ravimitootjad pannud meid nn Balti pakendirühma, mis tähendab, et meie infolehed on üldiselt eesti-, läti- ja leedukeelsed. Eelnõu näeb ette, et tarbija võib ravimi ostmisel saada soovi korral lisaks eestikeelsele infolehele ka vene- või ingliskeelse infolehe. Eelnõu on ajendatud reaalsest probleemist. Näiteks mitmele Riigikogu liikmelegi on kirjutanud vene keeles kõnelevad kodanikud, kes on kirjale lisanud oma ravimi infolehe ja küsinud, et palun seleta mulle, mis ma sealt apteegist sain ja kuidas seda võtta. On olnud juhtumeid, kus sellise küsimusega pöördutakse kohaliku omavalitsuse ametnike või ka tasuta õigusabi osutavate juristide poole. Kindlasti on see nende inimeste tööaja raiskamine. Aga probleem on veelgi suurem: enamik ravimi tarbijatest, mõistmata eesti-, läti- ega leedukeelset teksti,  ei pöördu muidugi kuskile ning võtavad ravimid lihtsalt sisse, teadmata, milline on ravimi täpne mõju, kõrvaltoimed ja vastunäidustused. Vale manustamise korral ei juhtu teinekord midagi hullu peale inimeste raha raiskamise ravimitele, ent mõnel juhul on see ilmselgelt ohtlik inimeste tervisele. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele. See õigus on lisaks kolmandikule eestimaalastest, kes räägivad kodus vene keelt, ka kõigil välismaalastel, kes Eestis ajutiselt või pikemaajaliselt viibivad, olgu need siis välistudengid, tervishoiuteenuseid tarbivad skandinaavlased, tippspetsialistid ja välisettevõtjad või lihtsalt turistid. Eesti riigi seisukohast on pragmaatiliselt kasulik, et need inimesed tunneksid end siin hästi ja tervena, ning seepärast oleme eelnõus välja pakkunud ka ingliskeelsete infolehtede saamise võimaluse. Kui olete kunagi mõnes välisriigis pidanud hankima ravimeid mingi spetsiifilisema kaebuse korral, siis teate kindlasti, kui oluline on infolehe olemasolu mõnes levinud Euroopa keeles.
Et ennetada mõningaid küsimusi ravimi hinna tõusu ja tootjate lisakoormuse kohta, räägin mõne sõna selle eelnõu saamisloost ja tehnilisest sisust. Oleme töötanud selle eelnõuga pikka aega ja väga põhjalikult. Eelnõu esialgne variant nägi ette väga lihtsa kontseptsiooni, mille järgi turustajaid kohustatakse seadusega lisama infolehtedele vene- ja ingliskeelsed tekstid. Saatsime selle eelnõu kooskõlastusringile ning saime väga olulist tagasisidet kokku kuuelt organisatsioonilt. Kooskõlastustabel on eelnõu seletuskirjas olemas, te saate sealt lugeda arvamusi, mis on sõna-sõnalt ära toodud. Kokkuvõttena võib öelda, et enamik organisatsioone põhimõtteliselt toetas ideed, ent nägi meie eelnõus kaht viga. Esiteks on võimalus, et tõlkimiskohustuse panemine turustajale ei ole kooskõlas Euroopa Liidu direktiiviga. Teiseks, kohustuse panemine turustajale tõstab lõppkokkuvõttes ravimi hinda. Kumbki nendest variantidest ei olnud algatajatele loomulikult vastuvõetav ja seepärast tegime eelnõu oluliselt ümber. Uue eelnõu kohaselt, mis teie ees on, korraldab infolehtede tõlkimise ning tõlgete lisamise ravimiregistrisse Ravimiamet. See ei tähenda muidugi kõikide tekstide nullist tõlkimist, sest enamiku ravimite puhul on need infolehed teistes riikides juba olemas, vastavalt siis Suurbritannias ja Venemaal. Need tekstid tuleb lihtsalt kätte saada, üle kontrollida ja ära kinnitada.
Kooskõlastusringil tõstatati ka probleem, et kahe lisakeele lisamine infolehele ei pruugi mõne ravimi puhul olla füüsiliselt võimalik, sest ravimipakend on väga väike. Seepärast oleme Eesti e-riigi vaimus pakkunud lahenduse, et ravimi ostja saab soovi korral apteekrilt paluda vene- või ingliskeelse infolehe väljatrükkimist ravimiregistrist otse apteegis. Arvestades, et kõik meie apteegid peavad digiretsepti haldamiseks olema internetiga ühendatud, on selleks vaja vaid pisikest infotehnoloogilist arendust.
Seega oleme uue kontseptsiooniga kõrvaldanud kõik vastuväited, mida sotsiaalpartnerid on meile esitanud, ning usun, et nad kõik toetavad eelnõu praegusel kujul. Küll aga ei toeta seda eelnõu Vabariigi Valitsus. Kuna arvamuses refereerib valitsus sisuliselt Ravimiameti arvamust eelnõu kohta, siis on mõistlik kommenteerida just viimast. Esiteks tuleb tähele panna, et Ravimiamet nõustub sotsiaaldemokraatidega, et muukeelsete tarbijate parem teavitamine ravimitest on selgelt vajalik, ja tervitab meie algatust. Eitav seisukoht meie eelnõule ei seisne seega mitte põhimõttelises vastuseisus, vaid kahes olulises arusaamatuses eelnõu algataja ja Ravimiameti vahel.
Ravimiamet ütleb oma arvamuses, et eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused on liialt suured olukorras, kus neil napib vahendeid esmase ravimialase järelevalve tõhustamiseks. Algatajate nimel tahan kinnitada, et me ei ole kunagi arvanud, et tõlgete korraldamise kohustuse rakendamiseks vajalikud kulutused tuleks Ravimiametil leida sisemiste ressursside arvel. Ei, selleks tuleks riigieelarves Ravimiametile ette näha lisavahendid.
Teiseks, eelnõu algatajad on näinud ette kahe lisaametikoha vajaduse Ravimiametile, kes vene- ja ingliskeelseid tõlkeid siis korraldaks. See läheks maksma meie arvates ligi 50 000 eurot aastas. Kuna algatajad ja Ravimiamet ei saanud kahjuks eelnõu tekstist samamoodi aru, siis on Ravimiamet näinud eelnõu rakendamise korral enda kohustusena lisaks infolehtede tõlgete hankimisele ja kinnitamisele ka uute dokumentide koostamist. Seepärast on nad arvestanud, et lisakohustuste täitmiseks on vaja luua neli ametikohta. Sel juhul oleks eeldatavaks kuluks ligi 100 000 eurot aastas. See arusaamatus on tingitud mõistete puudulikust defineerimisest ravimiseaduses, millele ma sotsiaalkomisjoni istungil ka viitasin ning mille kohta olen tänaseks sotsiaalministrile kirjaliku küsimuse esitanud. Vastust sellele veel ei ole, aga kinnitan, et algatajate eesmärk on anda Ravimiametile maksimaalselt vabad käed tõlgete korraldamisel, et nad suudaksid teha seda võimalikult kuluefektiivselt. Mingeid uusi kinnitatud dokumente me ei soovi. Seega usume, et kahe lisaametikohaga on see töö tehtav, ning eelnõu rakendamise kulud 50 000 eurot aastas ei tule mitte Ravimiameti sisemistest ressurssidest, vaid riigieelarvest.
Ravimiameti ja valitsuse seisukohas viidatakse veel mõningatele tehnilistele nüanssidele rakendussätetes. Selles osas oleme kindlasti avatud konstruktiivseks koostööks ning valmis eelnõusse muudatusi sisse viima. Seega  Ravimiamet sisuliselt toetab eelnõu rakendamist juhul, kui Riigikogu leiab selleks vajalikud lisavahendid. Usun, et minu viidatud arusaamatuste selgitamise järel toetaks seda eelnõu ka Vabariigi Valitsus.
Head kolleegid! Mul jääb üle öelda ainult seda, et meil teiega on võimalik teha ära üks suur, ilus ja oluline asi paljude Eesti elanike ja Eesti külaliste jaoks, pakkudes järk-järgult kõikide müüdavate ravimite kohta infot lisaks veel tervelt kahes keeles ning seda kõike vaid 50 000 euro eest aastas. Mõelge, kui tihti me saame teha midagi, mis on nii hea ja samal ajal nii odav. Ma loodan teie toetusele. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on hulk küsimusi. Palun, Mart Nutt!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Põhiseaduse järgi on Eestis riigikeeleks eesti keel ja sellest tuleneb kohustus lisada kõikidele toodetele eestikeelne informatsioon. Teistes keeltes info lisamise kohustust põhiseadusest tulenevalt ei ole, aga ei ole ka mingisugust takistust, mis tähendab, et iseenesest võib müüja alati lisada informatsiooni ka muudes keeltes, kui ta seda sobilikuks ja vajalikuks peab. Kui vaadata paljusid tooteid, mida Eestis müüakse, siis nii see ju ongi. Enamasti on neil peal infot võib-olla lausa 10 või 15 keeles ja see ei ole üldsegi mitte seadusega sanktsioneeritud või kohustuslikuks tehtud. Kas ravimite puhul ei peaks olema samamoodi, et informatsioon jääb ikkagi müüja vastutusele, sest müüja on ju huvitatud, et sellest informatsioonist aru saadaks, ja see ei peaks tingimata tulenema kohustusena seadusest?

Aitäh! Mis puudutab teie viidet põhiseadusele ja sellele, et info peab olema kättesaadav eesti keeles, siis loomulikult, sellele ei vaidle mitte keegi vastu. Mis puudutab vabatahtlikkust, siis teoorias oleks loomulikult väga tore, kui nii olekski ja me ei peaks seda seadusega reguleerima. Aga praktikas me näeme ja oma arvamuses  viitasid sellele ka ravimitootjad, et üldiselt on meie ravimid nn Balti pakendis ning vene- ja ingliskeelset teksti seal ei ole. Vaieldav on ka see, kas ravimitootjaid väga huvitab, mil määral, kui ohutult ja õigesti ravimeid kasutatakse. Tõenäoliselt ei pahandaks nad liialt selle üle, kui nende ravimeid tarbitakse näiteks rohkem, kui on ette nähtud. Lõppkokkuvõttes on küsimus ikkagi selles, et meie ise aitaksime oma Eesti kaasmaalastel sotsiaalselt toime tulla. Loomulikult peavad kõik põhiseaduslikud väärtused endiselt kehtima, aga nagu ma välja tõin, on ju lõimumiskavas ette nähtud, et sotsiaalse võrdsuse tagamiseks on vähemasti praeguses integratsiooni staadiumis vajalik meie kodanike informeerimine ka teistes keeltes.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ka mina olen seisukohal, et kui tekivad probleemid eriti ravimi sisust arusaamisega, siis peab riik, mitte erasektor, võtma vastutuse enda peale ja panema ravimiinstruktsioonid vene keelde ning ka inglise keelde, kuna meil on väga palju turiste. Te ütlesite, et põhimõtteliselt Ravimiamet toetas seda ettepanekut, aga tingimusel, et selleks saab lisavahendeid. Kui sina kaitsesid eelnõu komisjonis, kas siis arutelu oli sinu arvates sisuline ja tõesti kõik nõustusid, et see on vajalik, ja hakati arutama, kust seda raha võiks leida, või oli see otsitud põhjus, et eelnõu põhja lasta?

Aitäh! Komisjoni aruteludest räägib kindlasti täpsemalt järgmine, komisjonipoolne ettekandja. Minu komisjonis viibimise ajal neid küsimusi ei arutatud ja koalitsioonisaadikud, peab tõdema, ei küsinud mitte ühtegi küsimust. Nii et tõenäoliselt on nad selle eelnõuga nõus.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Sotsiaalkomisjonis oli see arutelu küll, aga mulle jäid meelde koalitsioonipoolsed märkused, teie vastuseid ma ei mäleta. Seal kõlas muu hulgas selline argument, et esiteks on iga farmatseut kohustatud andma infot, küll ainult eesti keeles, aga siiski, ja karbi peale ju kirjutatakse, mitu korda päevas tuleb üht või teist asja võtta, kas sellest siis ei piisa. Palun vastake siin nendele argumentidele!

Aitäh! Mis puudutab farmatseute, siis nendega on nagu arstidega. Nad peavad inimest aitama, ükskõik mis keelt ta räägib, see on selge, ja selles mõttes on õigus nii mõnelgi kolleegil, kes on sellele punktile viidanud. Küsimus on muidugi selles, et kutsenõuetes on sätestatud eesti keele oskus C1 tasemel, aga ei ole sätestatud mitte ühegi teise keele oskuse nõuet. Taas kord: isereguleerimise kaudu mõned apteegid, tegelikult väga paljud apteegid ju tagavad selle, et nende apteekrid räägiksid võõrkeeli. See ei ole aga seadusest tulenev kohustus ja igal pool see niimoodi ei toimi. Mis puudutab seda, et meil ei ole sinna üldse infolehti vaja, sest meil on farmatseudid, kes asja ära seletavad, siis ma arvan, et me kõik teame praktikast, millega piirdub farmatseutide selgitus: kirjutatakse karbile, mitu tükki tuleb võtta, kas retseptist maha või karbi enda pealt. Aga seda infot, mis puudutab ravimi sisulisi mõjusid, kõrvaltoimeid, vastunäidustusi jne, ei oska inimene loomulikult apteegis olles küsida ja apteeker talle seda ka ei anna. Sellepärast ongi sisse seatud infolehe kohustus, et inimene võiks võtta selle lehe koju kaasa ja seal rahulikult läbi lugeda, enne kui ta ravimit tarvitama hakkab.

Suur tänu! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Mul on mitmeid kogemusi, kus ma olen varem tundmatut ravimit ostma läinud ja müüja on pakkunud mulle, ilma et ma oleks seda isegi küsinud, väga põhjalikke väljatrükke. Need on kirjutatud tunduvalt suuremate tähtedega, kui mahuks ravimipakendiga kaasas olevale infolehele, ja tutvustavad seda ravimit kõigis tema aspektides väga põhjalikult, tunduvalt põhjalikumalt kui need infolehekesed. Minu meelest on selline hoiak Eesti ravimimüüjatel täiesti tugevasti olemas. Ma kahtlen väga ka selles, et ravimitootjad, ravimimüüjad oleksid huvitatud sellest, et nende toodetavaid või vahendatavaid ravimeid kasutataks valesti, sest on ju päris kindel, et kui kellegi tervis saab vale kasutamise läbi kahju, on kohtuasjad kohe tulemas. Ühesõnaga küsin, kas ikkagi ei ole ...

Teie aeg on täis!

Küsimust ma ei kuulnud, aga mis puudutab teie esimest märkust, et mõned ravimitootjad on läinud kaugemale seaduses sätestatud kohustustest, sellest, milleks seadus tarbijate informeerimisel kohustab, siis see on osaliselt õige. Aga ütlen taas kord: tegemist ei ole üldlevinud praktikaga ja keeleküsimus jääb siin ikkagi alles. Mis puudutab ravimitootjate huvi, et ravimeid õigesti tarbitaks, siis võib-olla ma väljendasin ennast halvasti. Ma kindlasti ei arva, et ravimitootjad oleksid huvitatud sellest, et nende ravimite tarbijatel tekkiks tõsiseid terviseprobleeme või et nad ära sureksid. Küll aga on pigem meie sotsiaalsüsteemi kohustus tagada see, et tarbijad ravimeid ikkagi õigesti võtaksid.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh! Austatud ettekandja! Meil on ju võlaõigusseaduses säte, mis ütleb, et kui sa käid arsti juures, siis on sul õigus küsida temalt kirjalikke käitumisjuhiseid edaspidise kohta või seletusi, mis sul täpsemini viga on. Kui sa tuled haiglast välja, kui sa tuled näiteks operatsioonilt, siis antakse enamasti suisa paber kaasa, mis sa pead edaspidi tegema, kuidas rohtu võtma jne. Minu küsimus ongi nüüd, et apteeker võib sulle küll seletada selle rohu kohta seda, mida sa küsid, aga kõik need vastunäidustused, teinekord on neid tervelt 20, 30, võib-olla ei tohi ühe või teise ravimiga koos võtta just seda rohtu, mida sa ostad – seda ei ole mitte keegi suuteline meelde jätma. Ja kui farmatseut, apteeker hakkaks seda kõike täpselt seletama, siis läheks järjekord pikaks. Kas sa ei arva, et siin peaks olema analoogne situatsioon?

Küsimuse aeg on läbi! Head kolleegid, te ei ole tõepoolest ju esimest korda siin küsimas. Küsimus tuleb esitada minuti jooksul, mitte pidada kõnet. Palun, Jevgeni Ossinovski!

Ma juba viitasin sellele, et kui lähtuda loogikast, et meil on farmatseudid ja arstid, kes kõik ära seletavad, siis võiks ju öelda, et meil pole üldse ravimi infolehti vaja, et siis seletataksegi seal kõik ära ja korras. Tegelikkuses on loomulikult täpselt nii, nagu te ütlesite. Isegi olukorras, kus farmatseut on võimeline andma inimesele temale arusaadavas keeles selgitusi ravimi kohta, ei ole see seletus kunagi piisavalt põhjalik ega käsitle väga olulisi asju, nagu te ütlesite, koostoimet, vastunäidustusi jne. Sellest ongi see eelnõu osaliselt ajendatud.

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh! Yana Toomi küsimusele vastates te andsite minu arust selgelt ebaõiglase hinnangu farmatseutide tööle. Mul on isiklikult risti vastupidised kogemused, et kliendi keeleoskusest tulenevalt seletatakse nii retseptiravimite väljakirjutamisel kui ka ostmisel väga põhjalikult ära kõikvõimalikud mõjud. Kas teil on tõesti selline kogemus, et teile on välja kirjutatud retseptiravim ja selle kohta ei ole keegi mitte mingisuguseid seletusi jaganud?

Ma ei väida, et see on üleüldine praktika. Ja nagu ma ütlesin, väga paljud apteekrid ja ravimimüügiettevõtjad peavad oluliseks, et nad suudaksid ostjatele selgitada, kuidas ravimit õigesti tarvitada. Kuna see ei ole aga seadusega reguleeritud, keeleoskus nimelt, siis ei ole see praktikas alati nii. Kindlasti on häid näiteid, on halbu näiteid. Tallinna-kesksete inimestena on meil kindlasti rohkem häid näiteid kui mõnes maapiirkonnas, kus ei ole võimalik saada tööle inimesi, kes neid keeli valdavad. Ja kuna seaduses sellist kohustust ei ole, siis on selge, et on väga palju juhtumeid, kus on tõesti probleeme. Lõppkokkuvõttes kordan uuesti: isegi kui farmatseut suudab sulle seletada, ei muuda see asjaolu, et ta ei hakka sulle ümber seletama kogu infolehte, sest ta ei tea missuguseid ravimeid sa veel võtad ja missugused teised vastunäidustused sul on. Oleks ebamõistlik panna apteekrile kohustuseks rääkida sulle tund aega, kuidas ravimit võtta. Selleks on infolehed, mida saab kodus rahulikult lugeda, ja seejärel ravimit turvaliselt tarbida.

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid!

Aitüma! Mul on kahest osast koosnev küsimus. Kõigepealt tehniline pool. Ma ei saanud aru, üks kord sa ütlesid, et see asi läheb aastas maksma 50 000 eurot, ja teine kord ütlesid, et 5000 eurot. See vajaks täpsustamist.
Ja teine asi veel. Maailmas on väga palju huvitavaid keeli ja suuri rahvaid, nagu näiteks Hiina rahvas. Me ei suuda ju ometi seadustada kõikide nende keelte trükkimist meie ravimikarpidele. See asi toimib niigi, mis mõttega me sellega veel tegeleme? See on aja raiskamine.

Aitäh! Mis puudutab esimest küsimust, siis ma mõtlesin ikka 50 000. Kui ma ütlesin 5000, siis palun vabandust! Mis puudutab seda, et maailmas on palju keeli, siis seda loomulikult. Selliste seadusandlike initsiatiivide puhul tuleb muidugi kaaluda, kas lisakeele kohustuse sisseseadmine on mõistlik. Arvestades meie hiinakeelse elanikkonna protsenti, on see tõenäoliselt ebaproportsionaalselt kulukas. Kuna aga kolmandiku meie elanike kodune keel on vene keel, siis siin on see küsimus hoopis teistsugune. Ma ei saa kuidagi nõustuda, et tegemist oleks mõttetu asjaga, mis ei lähe kellelegi korda.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Erinevalt kolleeg Yana Toomi väitest, et apteeker kirjutab pakendile, mitu korda  päevas peab rohtu võtma, on minul küll mitmel korral juhtunud, et apteeker on selle unustanud. Eks seegi on inimlik, et alati ei suuda sellist asja meeles pidada. Pealegi visatakse tavaliselt väline pakend ära ja hoitakse sisu. Kas teie, eelnõu esitajad, olete mõelnud ka selle peale, et võib-olla peaks info olema kohustuslikult digitaalselt kättesaadav selle rohu enda peal oleva QR-koodi või website'i järgi, mille peale inimene saaks minna? Needsamad infolehed kipuvad olema väga väikeses kirjas, seal on väga palju informatsiooni, lehed on õhukesed, need kaovad ka ära, nii et tegelikult ei jää sellest infost enam midagi  järele, rääkimata sellest, kui mitu korda päevas ravimit võtma peab. Kui kogu see info oleks veebis kättesaadav, seal saab kirjapunkti suurendada, ei pea luubi ega prillidega vaatama – äkki aitaks see kaasa, mis te sellest arvate?

Aitäh! Kui te eelnõu vaatate, siis kontseptsioon on selline, et Ravimiamet korraldab tõlkimise ja paneb tõlked üles ravimiregistrisse, mis on internetipõhine. Nii et selles mõttes meie eesmärk ongi, et info oleks digitaalselt kättesaadav. Tõenäoliselt võib kaaluda ka teie ettepanekut pakendil oleva QR-koodi kohta. Meie oleme ette näinud niimoodi, et üldiselt jääb pakendi infoleht samaks, nagu ta on praegu, aga kui inimene läheb apteeki ja palub, et ta tahaks saada sinna juurde vene- või ingliskeelset infolehte, siis apteeker trükib talle selle ravimiregistrist välja. See on nende inimeste jaoks, kellel ei ole võimalik internetile ligi pääseda.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on hea meel, et sotsiaaldemokraadid jätkasid Keskerakonna initsiatiivi, millega tuldi välja mõni aasta tagasi. Teie tutvusite vist ka materjalidega, kuidas see arutelu käis, millised olid poolt- ja millised vastuargumendid. Niipalju, kui ma praegu olen kuulanud arutelu saalis, on praktiliselt samasugune stsenaarium. Või kuidas te arvate, kas täna, kui teie tõite selle eelnõu meie ette, on teil uued argumendid, ja kui on, siis millised?

Ma arvan, et ma tegelikult põhjendasin seda, aga ma kordan siis korra üle. Ei ole võimalik või ei ole mõistlik, võib-olla ei ole ka võimalik, aga kindlasti ei ole mõistlik panna seadusega ravimitootjatele sellist koormust, kohustust infolehed lisakeeltesse ära tõlkida. Nagu ma viitasin, siin võib olla vastuolu Euroopa Liidu direktiiviga, mis väidab, et pakendi infolehele esitatavad nõuded ei tohi raskendada piiriülest kaubandust Euroopa Liidu siseturul, ja lisakeelte lisamine võiks seda teha. Teisest küljest tõstaks see tõenäoliselt ka ravimi hinda. Mil määral see tõstaks, seda ei ole me analüüsinud, võib-olla on see väga väike summa. Aga igal juhul on täiesti arusaadav argument, et kui tootjale pannakse lisakohustusi, siis tootja lihtsalt tõstab ravimi hinda, et oma kuludega välja tulla. Meie kontseptsioonis korraldab tõlkimise Ravimiamet ja teeb seda kuluefektiivsel viisil. Need pannakse digitaalselt ravimiregistrisse, tõlget ei lisata otse ravimipakki, vaid soovi korral prinditakse see apteegis tarbijale välja.

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo, teine küsimus!

Aitäh! Ravimitootjad ja -müüjad on kindlasti huvitatud sellest, et nende kaupu, antud juhul ravimeid, rohkem müüdaks ja et ostjad oleksid informeeritud inimesed. Kindlasti ei ole ravimitootjad ega -müüjad huvitatud sellest, et patsiendi või kliendi informeerimatuse tõttu tekiksid ohtlikud olukorrad, mis toovad neile kaasa väga kulukaid kohtuasju, nagu maailmas on ravimite levi ja müügi puhul korduvalt juhtunud. Miks peaks selliseid tootjate ja müüjate huvisid katma riigieelarvest?

Aitäh! Ma arvan, et ma juba rääkisin sellest teie eelmisele küsimusele vastates. Me näeme praktikas, et tootjatel ja müüjatel ei ole piisavalt majanduslikke stiimuleid, et tõlkimist korraldada ja infolehti vene ja inglise keeles pakkuda, kuna see tähendab nendele selgelt lisakulu. Ma ei taha vaielda selle üle, missugused on ravimitootjate ja -müüjate motiivid. Ma ei ütle, et nad kõik on kurjad inimesed, kes mõtlevad ainult sellele, kuidas rohkem raha teenida, aga praktika on praktika. Me saame enamiku ravimeid nn Balti pakendis, kus infoleht on läti-, leedu- ja eestikeelne.

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta, teine küsimus!

Aitäh! Kõigepealt repliik. Minu arust teevad maa-apteekide apteekrid täiesti fantastilist tööd kõikides vajalikes keeltes. Aga nüüd küsimus. Vastuses te rõhutasite seda, et patsient näeb infolehelt, millised on vastunäidustused ravimi tarvitamisel ja et mõni ravim võib üleüldse olla inimesele vastunäidustatud. Kas see, et retseptiravim võib inimesele olla vastunäidustatud, ei peaks mitte selguma arsti juures? Kui selles valdkonnas on probleem, kas me siis ei peaks ühte teist probleemi lahendama?

Aitäh! Retseptiravimite puhul on see probleem tõenäoliselt väiksem. See eelnõu puudutab aga kõiki ravimeid, sh käsimüügiravimeid, mille tarvitamisele ei ole arsti põhjalikku konsultatsiooni eelnenud. Ma ei oska siin tuua mingit statistikat, kui oluline probleem on see sel juhul, kui arstiga on eelnevalt konsulteeritud.

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Kas mul on jäänud peale arutelu ja tutvumist nende materjalidega õige mulje, et Sotsiaalministeeriumi peamine vastuväide oli, et teeks küll ära, aga raha napib? Õnneks ei lugenud ma seekord valitsuse seisukohast seda, et keeleasjad ja muud, vaid et asi on lihtsalt raha taga, kui raha oleks, siis oleks see ka tehtud. Või ma eksin?

Ma juba viitasin sellele, et Ravimiametiga oli meil arusaamatus teatud mõistete kasutamisel. Ma loodan, et selle ma klaarisin ära. Lisaks sellele oli põhiline vastuargument, ma tsiteerin valitsuse otsust, mida te ei ole lugenud: "Ettepanekute realiseerimiseks vajalikud kulutused on märkimisväärselt suuremad kui eelnõust loodetav kasu."

Aitäh! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Põhjus, miks ma QR-koodi teema või miinimumprogrammina vähemalt konkreetse, täpse veebiaadressi teema tõstatasin, ongi nimelt see, et need välispakendid ja infolehed kipuvad ju ära kaduma, aga mis inimesele raudselt kätte jääb, on seesama rohi ise koos oma sildiga. QR-koodid on kultuuride-, keelte- ja rahvasteülesed, nad on üheselt arusaadavad ja viivad sind väga konkreetsele veebilehele, kus on üleval tooteinfo. Praegu panevad farmaatsiafirmad peale küll tootja, aga leida näiteks GlaxoSmithKline'i kodulehelt konkreetse rohu kohta selgitusi on väga keeruline. Vaja oleks üheselt just nimelt viidet infolehele. Kas te olete nõus kaaluma seda täiendusena teie eelnõule?

Kindlasti. Siin võib tekkida aga sama probleem, mis tekkis meie eelnõu esialgse variandiga. Ravimitootjad võivad öelda, et QR-kood ei mahu nende pakendi peale ära ja seetõttu on vaja suuremaid pakendeid, mis nõuavad suuri kulutusi. Ma ei ole kindel, kas see nii on, igal juhul peaks nendega sellisel juhul läbi rääkima. Aga põhimõtteliselt oleme kindlasti nõus. Ma muidugi arvan, et lõppkokkuvõttes on see teema mingis kauges tulevikus Euroopa Liidu regulatsiooni küsimus, et on ühtne ravimiregister kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes ja seda oleks võimalik kas siis QR-koodi või mingi veebiaadressi kaudu kätte saada.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof, teine küsimus!

Aitäh, hea ettekandja! Liisa-Ly Pakosta küsis selle kohta, et peaks olema juba enne arstiga räägitud ja kõik täpselt teada, kui rohtu ostad. Sageli ongi infolehel just see informatsioon, et võib näiteks tekitada peavalu, vererõhk võib tõusta jne, et inimene siis teab, et nendest tablettidest on talle pigem kahju, mitte kasu. Ma saan aru, et sellepärast ongi infoleht just tagantjärele eriti tarvilik. Kas sa oled seda meelt?

Ma olen samalaadsele küsimusele juba mitu korda vastanud. Jah, ma olen seda meelt.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Jevgeni Ossinovski. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 252 oma istungil 16. oktoobril. Eelnõu tutvustas komisjonile algatajate nimel Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski. Istungile oli kutsutud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna peaspetsialist Tairi Välinurm ja Ravimiameti õigusnõunik Kaili Lellep. Ravimiameti esindaja märkis, et Ravimiamet tervitab seda mõtet, kuid peamine probleem selle teostamisel on raha puudumine. Olukorras, kus riigil puudub raha esmase ravimitealase järelevalve tõhustamiseks, rahva tervise parema kaitstuse tagamiseks, ei ole otstarbekas suunata märkimisväärset osa riigiressursse teabe tõlkimisele vene ja inglise keelde. Selline muudatus on õigustatud üksnes juhul, kui riik on korraldanud esmased järelevalvetegevused inimese tervise kaitse tõhustamiseks. Ravimiamet ei pooldanud ainult osalise teabe tõlkimist pakendi infolehelt. Ravimipakendi infoleht sisaldab ravimi ohutuks ja efektiivseks kasutamiseks oluliselt enamat teavet kui ravimi koostis, näidustused, annustamine ja ravimi säilitamine. Ravimiamet on seisukohal, et kui tõlkida, siis tõlkida infolehel olev teave täielikult. Kui Ravimiamet peab ise tõlkima või korraldama tõlkimise, siis ei piisa kahe lisatöökoha loomisest. Nende hinnangul oleks vaja nelja töökohta ja see kulu kokku oleks 100 000 eurot.
Ravimiamet leiab ka, et kavandatav kulutuste ja töökoormuse vähendamine apteekides ei ole eelnõuga teostatav, sest proviisorite ja farmatseutide kohustus teavitada suuliselt ravimi õigest ja ohutust kasutamisest säilib. Algatajate esindaja vastas siin Ravimiametile, et eelnõuga kaasnevaid kulutusi ei pea katma Ravimiamet olemasolevate vahenditega, vaid kulude kate nähakse ette riigieelarves. Algatajad ütlesid, et eelnõu esmane eesmärk ei ole kindlasti apteekide töökoormuse vähendamine, vaid parem teavitamine. Samas tõi Ravimiamet välja selle, et eelnõuga on apteekidele pandud kohustus ravimi väljastamisel lisada ravimi saaja soovil väljatrükk ravimiregistrist vene- või ingliskeelse teabega ravimi koostise, toimeainete sisalduse, kasutamise ja säilitamise kohta. Seega peavad kõikides apteekides olema loodud võimalused selle info väljatrükiks, mis väiksemate piirkondade apteekidele võib tuua kaasa märkimisväärseid kulutusi.
Algataja küsis komisjonis, mida tähendab Ravimiameti hinnang, et eelnõu rakendamisega seotud kulud on suuremad kui oodatav kasu. Ravimiameti esindaja vastas, et kavandatavad muudatused puudatavad vaid osa elanikkonnast, tähtsam on keskenduda eelkõige tegevustele, mis puudutavad kõiki: ravimite järelevalve, nende kvaliteet, ohutuse tagamise tõhustamine, samuti vajab rohkem ja paremat järelevalvet ravimireklaam.
Lähtuvalt eelöeldust tegi komisjon järgmised ettepanekud. Esiteks, saata eelnõu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele 25. oktoobril. Esimese lugemise lõpetamise ettepaneku poolt oli kolm komisjoni liiget, vastu viis ja erapooletuid ei olnud. Hääletustulemuste põhjal otsustas komisjon teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Kas komisjon ei leidnud, et seesama sinu viimati öeldud lause, et selle eelnõuga kaasnev kulu on suurem kui sealt saadav kasu, on liiga küüniline?

Komisjon arutas seda, et kui ressursse on vähe, siis peab tegema valikuid. Ravimiamet leidis, et kui tekiks võimalus saada lisaraha, tuleks seda eelkõige panustada ravimite käitlemise järelevalvesse, samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku ringlusse sattumise tõkestamiseks ning ka ravimireklaami ja ravimiohutuse järelevalve tõhustamiseks. Nii et need olid need kaalukausid, millega võrreldi. Aga nagu ma alguses ütlesin, Ravimiameti meelest on tegemist väärt ettepanekuga, ent kuna nad ei ole viie aasta jooksul lisaraha saanud, siis on minu väljatoodud prioriteedid praegu olulisemad.

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Aitäh, austatud ettekandja! Mõne nädala eest, kui me siin arutasime ühte õiguskantsleri ettepanekut seoses apteegindusega, siis leidsid mitmed teie erakonnakaaslased, et käsimüügiravimeid võiks apteekide kõrval müüa ka tavalistes poodides. Ma küsiksin teie hinnangut. Juhul kui selline muudatus peaks tõepoolest kunagi Eestis jõustuma, kas siis sellises olukorras, kus inimesed peavad küsima annustamise, vastunäidustuste ja kõrvalmõjude kohta infot mitte apteekrilt, vaid poemüüjalt, vajadus venekeelse infolehe järele, mis näiteks ütleb, kas ravimit võtta enne või pärast sööki või milliste teiste ravimitega koos teda mitte võtta, suureneb või väheneb?

Aitäh! Seda teemat komisjonis ei arutatud ja ma loodan, et komisjoni liikmed ei pahanda, kui ma toon siin välja oma isikliku arvamuse. Ma arvan, et käsimüügiravimite lubamine kaubandusse, bensiinijaamadesse vajab väga põhjalikku analüüsi. Me peaksime ka vaatama, milline on olnud nende riikide praktika, kus seda on lubatud, millised on need mõjud. Aga loomulikult, kui selliseid otsuseid tehakse, siis on vaja väga täpselt üle vaadata, mismoodi tarbijale infot jagatakse ja kui palju sel juhul koolitada inimesi, kes neid ravimeid müüvad, sest esmane nõustamine peab igal juhul jääma.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Helistasin täna oma perearstile ja küsisin, kui palju tema puutub iga päev kokku sellega, et pensionärid ja inimesed üldse võtavad teadmatusest ravimit valesti. Ta väitis, et aeg-ajalt tuleb seda ette. Seetõttu ma küsin: kas teie komisjon ei mõelnud küsida enne, kui sellele eelnõule n-ö punast tuld näidati, näiteks Sotsiaalministeeriumilt või haigekassalt analüüsi, kui suur võib olla haigekassa kulu seoses raviprotseduuridega, mis on seotud ravimite väärkasutusega? Võib-olla sealt tuleks see vahekord välja ja 50 000 eurot või isegi 100 000 eurot, oleneb, kuidas käsitleda, ei olekski nii suur kulu, arvestades võimaliku tuluga?

Aitäh! Sotsiaalministeeriumist ja haigekassast me analüüsi ei küsinud. Küll aga oli meil Ravimiameti arvamus, seisukoht, mille järgi seda 100 000 eurot oleks efektiivsem kasutada ravimite käitlemise järelevalve tõhustamiseks, samuti ravimireklaamiks.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Hea ettekandja! Soolapuhumise kõige suurem initsiatiiv ongi igasugused ravimipakendites sisalduvad kaaskirjad, mis jätavad igaühele mulje, et ta saab aru, kuidas see ravim toimib, ja sealt see väärtarvitamine tulebki. Mind patsiendina huvitab tegelikult üks asi: mitu korda ja kuhu pista ning kuhu helistada, kui ma end halvasti tunnen? Aga kui me nendest asjadest juba räägime, siis nüüd ma esindan siin oma vene valija poolt. Tähendab, meil, venelastel on soolapuhumisel väga suured traditsioonid ja neid on igasuguseid. Sellest on president Medvedev omal ajal ka väga palju rääkinud. Seoses sellega ma küsin: kas komisjonis see teema jooksis kuidagi läbi? Kuidas on Venemaa oma paljurahvuselisuses lahendanud nende retseptide hästi paljudesse keeltesse tõlkimise ja kättesaadavamaks tegemise küsimuse? Kuidas meie seal, ütleme, vene enamusena oleme püüdnud selle lahendada?

Aitäh! Komisjon seda ei arutanud. Võib-olla algataja oleks osanud sellele küsimusele vastata.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kuna seda eelnõu menetleti tõepoolest päris pikalt või vähemalt enne, kui eelnõu esitati, arutati sellel teemal päris pikalt, siis ma suhtlesin Tallinna Ülikoolis õppivate välisüliõpilastega. Ka nemad tõid näitena selle, et nad on olnud raskustes apteegist ravimi saamisel, isegi digitaalretseptiga ravimi saamisel, sest nad ei oska kõike eesti keeles välja lugeda. Nad on palunud abi oma kaasüliõpilastelt. Eesti on selline tuntud-teatud tubli riik, mis üritab Euroopa rahvaid ja üldse kõiki aidata. Kas me ei võiks vaadata, et eelnõu on esitatud nii vene- kui ingliskeelset tõlget toetavana? See probleem on ka meie külalistel ja siia tööle tulevatel inimestel, keda siia järjest rohkem saabub. Kas seda ka komisjonis arutati?

Aitäh! Komisjonis seda ei arutatud. Küll aga meenutan, et sotsiaalministri 2005. aasta määrusega nr 30 on täpselt paika pandud, mida ja kuidas peavad apteekrid nõustama, kui ravimit ostetakse. Kui me räägime välisüliõpilastest, muukeelsetest elanikest, siis ma usun, et Eestis elades nad tunnevad vähemalt ühte eestlast, ja see võiks olla esimene võimalus, kus oma sõprade või naabrite käest abi küsida, kui nad ei saa ise selle infolehe lugemisega hakkama. Kuni me ei ole saanud nii palju rikkamaks, et saaksime seda kõikidele, eri keeltesse tõlkida.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Repliigina teie just öeldule. Nagu te panite tähele, siis ma viitasin, et eriti minu valimisringkonnas ehk siis Ida-Virumaal tihti ei ole lähedalt seda eestlast võtta, kelle käest abi küsida. Sellepärast pöördutaksegi Riigikogu liikmete, linnavalitsuse ametnike ja õigusabi juristide poole. See argument, et võib minna sõbra juurde, on kaheldava väärtusega. Te lugesite kenasti ette valitsuse ja Ravimiameti seisukoha, aga kuna te siin juba isiklikku arvamust avaldasite, mis te siis isiklikult arvate: kas 100 000 eurot, kui seda isegi on nii palju, on kahe lisakeele tagamiseks meie elanikele ja külalistele suur kulu? Kas komisjonis arutati, kui suur kulu see ikkagi on ja kas ei oleks võimalik seda raha leida?

Aitäh! Ma arvan, et iga Riigikogu liige on õnnelik, kui valijad tema poole pöörduvad. Kui te seeläbi inimestega suhtlete, siis see annab ainult kindlama garantii, et te saate taas valitud ja võite olulise teemaga edasi tegelda. Ma arvan, et sotsiaalvaldkonnas on ka üks euro väga suur raha, kui me vaatame, kui palju meie valdkonnas raha puudu on.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on väga lihtne küsimus. Sa tõid välja, et see informatsioon on kolmes keeles, tavaliselt eesti, läti ja leedu keeles. Siit on mul selline küsimus: kas läti ja leedu keel on siis rohkem põhjendatud, kui see ettepanek, et info oleks vene ja inglise keeles? Kas inglise ja vene keelt ei saa nii hästi põhjendada, nagu see on praegu põhjendatud läti ja leedu keele puhul?

Aitäh! Algataja siin seletas, et tegemist on nende pakenditega, mis on toodetud Balti turu jaoks.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Aitäh! Te ütlesite, et ka üks euro on sotsiaalvaldkonnas väga oluline. See eelnõu maksab natuke rohkem kui üks euro, ja nagu te mainisite, Ravimiameti hinnangul on väga palju asju, mida ei ole suudetud viie aasta jooksul mõistlikult lahendada. Kuidas teile tundub, kas meil üldse kunagi tekib nii palju vahendeid või me suudame oma sotsiaalprobleeme nii hästi lahendada, et tulevikus on piisaval hulgal vabu eurosid nende infolehtede sisseseadmiseks?

Aitäh! Ma arvan, et vastus sõltub sellest, kas vastaja on optimist või pessimist. Mina püüan olla optimist.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin, teine küsimus!

Siin kolleeg akna alt ütles, et tervishoius 1,5 miljonit eurot on tuda-sjuda, ükskõik, tuleb-läheb, kelle see asi on! Aga minu arvates on probleem selles, et ravimi müümine on apteekri huvi. Ta tahab ravimi maha müüa ja selle pealt kasu teenida. Minu arust oleks sellisel juhul äärmiselt rumal müüa ravimit, mille tarvitamisest keegi aru ei saa, ja eriti, mis võib kaasa tuua surmava tagajärje. Teist korda inimene sellist ravimit ju enam ei taha. Aga mind tegelikult häirib kohutavalt üks teine asi, see, et ravimitega kaasasolev eestikeelne seletuskiri ei ole eesti keelt võrdlemisi hästi valdavale inimesele arusaadav. Kas see seoses keeleküsimusega ka üles kerkis? Võib-olla me kasutaks seda raha, kui mitte 1,5 miljonit, siis vähemalt 1 miljoni selleks, et seletus oleks eesti keeles arusaadav?

Aitäh! Jutt oli 100 000 eurost. Kogu ravimitemaatika on keeruline ja arusaadavus – ma arvan, et see on teema, mille üle saab alati pikalt vaielda. Ma ei oska siin rohkem kommenteerida.

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid, teine küsimus!

Aitüma! Kui rääkida venekeelsest elanikkonnast ja Ida-Virumaast, siis on ühest küljest kummaline, et inimesed, kes ei viitsi riigi seadusi järgida, tahavad riigilt saada ometigi absoluutset kohtlemist. Teine asi, ma kahtlen selles, et kui Ossinovskile helistab patsient ja palub tõlkida, kuidas ravimit kasutada, siis võib Ossinovski ta ära tappa. Kolmandaks on küsimus selles, et kui see juba üldse jutuks on tulnud, siis äkki panna müüjale kohustus see info ise peale kleepida ja jätta riik rahule.

Aitäh! Ma arvan, et kui me nõustame oma tuttavaid või tõlgime neile infolehte, siis ei saa see kuidagi tervist kahjustav olla, sest eelkõige on ikkagi arst ravimi välja kirjutanud ja peale seda apteeker nõustab, mismoodi ravimit võtta. Te pakkusite välja, et las tootja või müüja teeb seda, aga siis tuleb meil arvestada, et peame selle ise ka kinni maksma.

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ravimi pakendil on nn Balti info peal ja ukse poolt küsiti ka arvamust, kuidas Venemaa ühe või teise küsimuse lahendaks. Kas komisjonis on arutusel olnud, kuidas näiteks Lätis või Leedus – Lätis eriti, sest seal on muukeelse elanikkonna osatähtsus palju suurem – on see ravimipakendil oleva informatsiooni küsimus lahendatud?

Aitäh! Komisjonis seda ei arutatud.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš, teine küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on väga raske küsida nende teemade kohta, mida komisjon arutas, sest protokolliga tutvudes tuli välja, et ettekandjale ei olnud ühtegi küsimust, kuigi hääletati eelnõu tagasilükkamise poolt. Ma küsin siiski: kas te ei arva, et ravimiinstruktsioonid, riiklikud instruktsioonid aitaksid tõesti kaitsta tervist paremini ja see oleks kooskõlas Eesti põhiseaduse §-ga 28, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Need ravimiinstruktsioonid just annaksidki seda kaitset ka nendele inimestele, kes ei pruugi eesti, läti või leedu keelest aru saada.

Aitäh! Ma arvan, et siin on mingi segadus, sest algatajale oli küsimusi ja neid ma enne ka tsiteerisin. Nagu ma ütlesin, on apteekritel kohustus ravimi ostnud inimest informeerida, kuidas ravimit võtta ja mida silmas pidada.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Aitäh! Te tsiteerisite oma ettekandes Ravimiameti seisukohta, et käesoleva eelnõu rakendamine ei ole mõistlik, kuna see puudutab vaid väikest osa rahvast. Arvestades, et ligi kolmandik Eesti elanikkonnast räägib kodus vene keelt ja eesti keelt piisaval tasemel üldjuhul ei valda, on natuke kummaline arvata, et see on väike osa rahvast. Kas ma saan õigesti aru, et see seisukoht on selles, et arvuliselt on tegemist suure osaga rahvast, kuid see väiksus on tingitud teatud moraalsest hinnangust, et nende inimeste tervist ei ole nii oluline kaitsta kui mõne muu osa tervist?

Ma arvan, et see ei ole päris õige tõlgendus. Küsimus oli selles, et kui me räägime 100 000 eurost, mis on suur summa, siis kuidas seda raha kasutada, et kasu oleks kõige suurem. Ravimiamet tõi välja, et kui neil oleks lisaraha, mida kasutada, siis oleks nende jaoks praegu kõige olulisem suunata see raha ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamise tõhustamisesse, samuti suurendada ravimireklaami järelevalvet. See oli see, millele Ravimiamet oma vastuses tähelepanu juhtis.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Tundes igatpidi kaasa Ravimiameti muredele, kuidas oma tööd paremini teha, ja saades ka aru, et sisuliselt nad toetavad seda eelnõu, küsin: kas komisjonis tekkis ka mõte teha riigieelarve menetlemisel muudatusettepanek Ravimiameti kulude suurendamiseks?

Aitäh! Selle eelnõu raames me seda ei käsitlenud.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Kolleeg Deniss Boroditš tsiteeris põhiseaduse ühte paragrahvi, mis ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Kuidas teile tundub, kas see õigus tuleneb oskusest vallata riigikeelt või on see universaalne?

Aitäh! Õigus tervise kaitsele on kõigil, eraldi küsimus on, kuidas me seda õigusmõistet sisustame. Ma arvan, üks oluline teema on ka see, et me teaksime, et need ravimid, mida apteegis müüakse, on tõesti kvaliteetsed ja ohutud. Ja nagu ma ennist ütlesin, kui riigil on napid ressursid, siis tuleb vaadata, kuidas neid kõige paremini kasutada.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Maret Maripuu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Mul on väga lühike repliik, kuna ma sisuliselt rääkisin selle eelnõu kohta kõik ära. Üldiselt lükatakse opositsiooni eelnõud tagasi kolmel põhjusel: esiteks, tegemist on väga hea algatusega, aga rakendamine on liiga kallis; teiseks, eelnõu on vastuolus koalitsioonilepinguga; kolmandaks, eelnõu pole mõtet rakendada, kuna valitsus on välja töötamas kompleksset lahendust (seda me nägime eelmise päevakorrapunkti käsitlemisel). Nimetatud eelnõu puhul ei esine neist mitte ühtegi asjaolu. Seega on minu jaoks täiesti arusaamatu, kuidas võib rääkida sellest, et toetada Ravimiameti seisukohta, et selle eelnõu rakendamine ei ole mõistlik. Siin on kõlanud mitmesuguseid arvamusi alates sellest, et põhimõtteliselt ei ole mõtet meie teiskeelseid kaasmaalasi informeerida. Põhilise argumendina on räägitud sellest, et küll oleks tore, kui me selle ära teeksime, aga raha ei ole. No lõpetage ära, meie arvutuste järgi on see 50 000 eurot aastas, Ravimiameti arvutuste järgi 100 000 eurot aastas. Loomulikult on iga euro nii tervishoius kui ka igal pool mujal arvel, aga tegemist on ikkagi naeruväärselt väikese summaga, võrreldes sellega, mida me sellega saavutaksime: me saaks kõik ravimid varustada kahes lisakeeles infolehtedega. Võrdluseks, tõenäoliselt võiks siin järgida Mikk Salu paari nädala tagust üleskutset, et võtame ämma kapist, aga seda ma ei tee. Võtame võrdluseks, et ka 100 000 puhul on see summa aastas sama suur, isegi väiksem, kui on Riigikogu liikmete kuluhüvitised kokku ühes kuus. Sellega ma ei taha öelda, et me peame kuluhüvitisi kindlasti vähendama, ehkki see oleks tõenäoliselt väga populaarne. Tahan öelda, et see argument, et me ei suuda 7,5 miljardi eurosest eelarvest leida 100 000 selleks, et teha olulist asja, on ikka täiesti jabur.
Seega suudan mina tuvastada kaks põhjust, miks koalitsioonisaadikutel oli potentsiaalselt võimalik komisjonis selle eelnõu vastu hääletada, ilma ühtegi sisemist küsimust ega vastuväidet eelnõule esitamata. Esiteks on see, et järgitakse avalikkuses ilusasti välja kujunenud arvamust, et parlament on kummitempel, ja kui me oleme valitsuse kummitempel, siis mis me siin ikka vaidleme. Kui valitsus ütles ei, siis hääletame samamoodi. Teine variant on, et vaatamata sellele, mis on kirjutatud meie lõimumiskavas, vaatamata ilusatele sõnadele osas koalitsioonilepingu punktides, ei soovi me venekeelsete ja muukeelsete kaasmaalaste heaks siin saalis mitte midagi teha. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin! Kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Tahaks rääkida mitmest asjast. Ma märgistan need osad ära. Esimene osa, sisepoliitiline. Ma saan aru, et aastate jooksul on kõik võimalused teha midagi kasulikku ära vene keeles rääkiva elanikkonna jaoks tagasi lükatud sellepärast, et osal meie juhtivatest erakondadest on ettekujutus, et siis nad kaotavad oma valijaid. Võib-olla kunagi oli nii, aga täna me kuulsime, et kui venelaskonnas pigem toetab või kindlalt toetab seda infolehte 99%, siis eestlaste hulgas toetab või pigem toetab seda 90%. See tuim tagasilükkamine võib tagasi tulla poliitilise miinusena, sest isegi eestlaskond ei saa enam aru, miks niiviisi ärbeldakse siis, kui on vaja lahendada mingi konkreetne probleem.
Pigem oleks vaja vaadata, kuidas neid probleeme kuskil mujal lahendatakse. Seitse aastat tagasi olin New Yorgis ja külastasin üht munitsipaalasutust, mis tegeles info levitamisega New Yorgi elanikele. Seal nägin ma oma silmaga kaheteistkümnes keeles trükitud brošüüre. Mulle selgitati – ma kahjuks täpselt enam ei mäleta –, et New Yorgi elanikkonnas pidi see rahvus- või keelegrupp ületama 2% või 3%. Kui see arv saadi kätte, siis hakati mehaaniliselt sedasama infot nende jaoks trükkima ja muul kujul edasi andma juba nende keeles. Paar aastat tagasi lugesin, et tekkinud oli kolmeteistkümnes selline rahvuskeele grupp, ja vastavalt siis reageeriti.
Kui ma küsisin, mitmes keeles vastab infotelefon, siis see arv oli kolmekohaline, üle 100, ma ei mäleta täpselt, seitse aastat on möödas, aga see oli rohkem kui 100.
Millise probleemi need infolehed tavaelus lahendavad? Jah, tõesti, kui ma olen käinud apteegis ja ostnud mingi ravimi, siis viimasel ajal pole veel kordagi olnud nii, et farmatseut ei selgitaks mulle, mitu korda päevas ja mitu tabletti ma pean võtma. Probleem tekib pärast, sest ravimitel, näiteks tablettidel, on imelik komme, et neid jääb mõnikord üle ja need kogunevad kuskile karpi. Teatud hetkel, näiteks kui laps jääb haigeks, tekib probleem, mida talle anda. Ja kui tegemist on reede õhtuga, siis ei ole teil pikemat aega loota mitte kellelegi muule kui ainult endale. Neid tablette ja karbikesi on seal väga palju ja inimene, kes ei valda eesti keelt ega muud keelt, milles instruktsioon on, ei suuda kas lihtsalt meelde tuletada või selgeks teha, millist ravimit oleks vaja anda. See on ju probleem!
Huvitav on, kuidas see asi lükatakse tagasi ettekäändel, et raha ei ole. Kui ehitatakse mingi suvaline objekt ja raisatakse üle 100 miljoni rohkem raha, kui selleks oli planeeritud, näiteks vabaduse rist, siis sellist probleemi ei teki. Nõuame tagasi, nõuame välja need ca 7 miljonit eurot nendelt, kes selle raha ära raiskasid, ja siis on meil mitme probleemi lahenduseks vahendid olemas!
Siin on täna räägitud ka põhiseadusest. Ei ole räägitud sellest, et kolmandik elanikkonnast on täpselt nii nagu kõik ülejäänudki maksumaksjad. Nad maksavad ka sotsiaalmaksu ja see läheb sealhulgas selles suunas, mis kindlustab meile ravimite saamise. See on inimõiguste piiramine!
Viimaseks ma jätsingi selle informatsiooni, et iga kahe aasta tagant tulevad eurokomisjonist ülevaated. Viimases oli konkreetselt juttu, et on palju kasulikku informatsiooni, millele ei ole lisatud tõlget ja on piiratud juurdepääs.
Nii et tänase päeva jooksul me lahendame teist korda väga tähtsat praktilist probleemi ja teist korda on siin saalis puhtal kujul mingi poliitiline jonn, kus seda ei taheta teha, kus debattide käigus üks Riigikogu liige lubab endale solvata Kirde-Eesti elanikke, ja mulle tundub, et see on juba üle igasuguste piiride minev asi.
Kolleegid, ma kutsun teid üles! See on üks väga ammune probleem. Te saate ju aru, et Ravimiamet ei ole vastu. Te saate ju aru, et sellist summat nagu 50 000 ei ole mingi probleem leida eelarvest  – selle maht on 7 miljardit. Toetage! Olge head ja aidake Eesti elanikke, mõned neist on teie valijad!

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid, eriti erakonnakaaslased, koalitsioonikaaslased! Ma tahaks rõhutada, et kõik see, mis siin praegu räägiti, ei puutu asjasse, ravimid, keeled jne. See ei ole üldse teema! Ma ütlen, mis on teema ja miks sellele tuleb kategooriliselt vastu olla: tegemist on mõttetu, ühe tootmisharu ebaseadusliku riikliku subsideerimisega. Selle idee on turg veel kord ära rikkuda ja turu rikkumisel ei ole probleem miljonis, siin oleks isegi kümme eurot ebaseaduslikku subsiidiumi liiga palju. Tänan!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis peame selle läbi hääletama.
Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 252 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 41, vastu 28, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on leidnud toetust. Eelnõu 252 on tagasi lükatud.
Head kolleegid, tänase istungi päevakord on ammendatud. Soovin teile kõikidele kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 12.51.