Aitäh, proua juhataja, et andsite mulle siiski võimaluse! Austatud Riigikogu liikmed! Riigieelarvet koostades oleme taas olukorras, kus maailmamajanduse taastumine on sattunud küsimärgi alla. Endiselt püsib ebakindlus nii euroalas kui ka globaalselt. Meie potentsiaalset kasvu hoiavad tagasi osa euroala riikide võlaprobleemid, mille leviku tõkestamisse oleme viimase kahe aasta jooksul aktiivselt panustanud. Võrreldes aastataguse ajaga oleme loonud püsiva finantsstabiilsusmehhanismi ESM-i ning olulise lülina euroala finantstervise kindlustamisel on samm-sammult lisandumas ühtne pangandusjärelevalve. Seega on euroalal käimas ühisturgu oluliselt tugevdavad reformid, kuid järgmise aasta jooksul on keskkond usalduse vähenemise tõttu tavapärasest ettearvamatum.
Eesti majandus mõneti siiski trotsib ümbritsevat ning on saavutanud stabiilse kasvu. Ühtlaselt suur püsib ka Eesti tarbijate kindlustunne ning tarbimisjulgus. Meie lähiriikide kasvuväljavaated on üle keskmise. Seetõttu arvestas valitsus järgmise aasta eelarvet koostades majandusprognoosi põhistsenaariumi, mille järgi on 2013. aasta majanduskasvu tempo juba kevadel prognoositud 3%. Seega on Eesti 2013. aastal taas euroala kõige kiiremini kasvava majandusega riik. Majanduskasvu veab alates järgmise aasta teisest poolest jälle eksport, mis toetab omakorda kohalikku tööturgu, tarbimisvõimet ning investeerimisjulgust.
Iga eelarve tähtsaim küsimus on, kas inimeste ja riigi heaolu rahastamine arvestab reaalsete võimalustega. Ei ole olemas sellist valikut, et saaks püsivalt kulutada rohkem, kui teenitakse. Seetõttu peab valitsus majanduspoliitika usaldusväärsuse hoidmise nimel kinni eelarvestrateegias seatud eesmärkidest, kasutades lähiaastaid kestliku arengu ja majanduskasvu kindlustamiseks. Eelarve kulud vastavad maksumaksjate panusele ning üle jõu me ei ela.
Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal siiski veel puudujäägis (0,7% SKT-st), kuid Euroopa kontekstis on see väga hea tulemus. Peamine defitsiidi tekitaja on ka edaspidi keskvalitsus, eelkõige puudujääk pensionikindlustuses. Euroopa Komisjoni eesmärgistatav struktuurne eelarvepositsioon püsib järgmisel aastal tillukeses ülejäägis. Ülejääk näitab, et jätkusuutlikkusega eelarves suuri probleeme ei ole ning lähiaastate nominaalne puudujääk on põhjustatud majandustsüklist ja ajutistest teguritest.
Rõhutan üle, et eelarve tasakaal ei ole abstraktne eesmärk. Teiste riikide kogemus tõestab, et see on oluline vahend majanduse stabiliseerimiseks ja kasvu toetamiseks. Lisaks annab see kodanikele tunnistust kulutuste võimetekohasusest, mille vajalikkus kipub kiiresti ununema. Eelarve tasakaalu abil väldime ka laenusõltuvusse sattumist, millest väljatulek on keeruline ja ühiskonnale valulik. Eesti võlakoormus püsib tuleval aastal Euroopa Liidu madalaimana, olles 12% SKT-st, ning suureneb ainult EFSF-i garantiide tõttu. Euroalariikide keskmine võlakoormus on 83% SKT-st. Riigirahanduse prognoosi järgi riik võlakirjaturule pöörduma ei pea, finantseerimisvajadused kaetakse likviidsusreservist. Samuti kehtib põhimõte, et oodatust kiirema majanduskasvu tingimustes hoidub riik positiivsest lisaeelarvest ning selle asemel vähendab võimaluse korral kiiremini puudujääki.
Riigi maksupoliitikat ei ole kavas muuta ning ka edaspidi on eesmärk vähendada tööjõumakse. Euroopa Komisjoni, OECD ja teised eksperdid toetavad meie seisukohta, et maksudest takistavad majanduse arengut enim kapitali- ja tööjõumaksud. Järgmisel aastal väheneb töötuskindlustusmakse, mille tulemusena jääb rohkem raha kätte nii töövõtjale kui ka tööandjale.
Varem tehtud otsuste tõttu tõusevad tuleval aastal alkoholi- ja tubakaaktsiis, millest viimase puhul teeme ettepaneku jagada 10%-line tõus kahele aastale. Üldine maksukoormus langeb 2013. aastal 32,6%-le, mis on viie aasta madalaim tase.
Riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro võrra ehk 2,2% – 7,5 miljardi euroni. Üldine tulude kasv ei ole suur, kuid olulised on sisemised muutused. Nimelt liigub tulude osakaal maksuliste tulude kasuks ning väheneb riigi sõltuvus toetustest. Peamiselt vähenevad välistoetused seoses Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahetumisega.
2013. aastal suurenevad kulud 1,1% ehk 7,7 miljardi euroni. Kulusid planeerides ei ole meil vaja enam otseselt kärpida, kuid vajadus lisanduvaid soove ohjeldada ei kao kunagi. Võin kinnitada, et riigi järgmise aasta kulutused on planeeritud vastutustundlikult ning arvestades pikaajalisi mõjusid. Samal ajal on meil võimalik järgmisel aastal parandada inimeste sotsiaalset turvatunnet. Rakenduvad vajaduspõhised lapsetoetused, suureneb valitsemisalade palgafond, tõusevad pensionid, samuti töötutoetused.
Tegevusalati sarnaneb kulude jaotus eelmiste aastate omaga. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega panustame endiselt suhteliselt enam haridusse, kultuuri, riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse. Haridusreformidele kulutab riik järgmisel aastal üle 18 miljoni euro enam. Sellega tagab valitsus vajaduspõhised õppetoetused, reformib kutseõppekavasid ning üldhariduse koolivõrku. Kultuurivaldkonna eelarvega on tagatud Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamine ning kaitse-eelarve on ka järgmisel aastal 2% SKT-st. Suuremad kulude kasvud on seotud sotsiaalse kaitse paranemisega: riikliku pensionikindlustuse kulud kasvavad 93,3 miljonit eurot, haigekassa ravikindlustuskulud 55 miljonit eurot ning riigi tehtavad kohustusliku kogumispensioni maksed 9 miljonit eurot. Riik maksab erinevaid sotsiaaltoetusi keskmiselt 1677 eurot inimese kohta.
Valitsussektori investeeringute maht järgmisel aastal väheneb. Kui selle aasta eelarves oli planeeritud investeeringute järsk kasv peamiselt heitmekvootide müügitulu tõttu, siis samal põhjusel väheneb järgmisel aastal investeeringute maht 10,6% ehk 921,7 miljoni euroni. Siiski paistab Eesti Euroopa taustal silma väga kõrge riiklike investeeringute tasemega, mis on püsinud ka kriisiaastatel. Alla poole investeeringutest (48%) tehakse tuleval aastal välistoetustest. Riigieelarveliste ja Riigi Kinnisvara AS-i investeeringute maht kasvab 44 miljoni euro võrra ning moodustab üle veerandi valitsussektori investeeringute mahust. Suuremad objektid on seotud teehoiu, vee- ja jäätmemajanduse ning haigla- ja hoolekandevõrgu infrastruktuuriga, kuhu suunatakse vastavalt 195,6, 161,9 ja 46 miljonit eurot.
Riigi tegevuskulud järgmisel aastal suurenevad. Lisaks valitsemisalade palgafondide suurenemisele vähemalt 4,4% on oluline osa kasvust seotud kaitseväe eriotstarbelise varustuse, teehoiu, riigi kinnisvara rendimaksete ning haridusreformiga. Endiselt on võimalik palgatõusu allikas efektiivsuse suurendamine valdkondade sees ja seetõttu kujuneb keskmise palga tõus kindlasti suuremaks kui palgafondi 4,4%-line kasv. Netopalka tõstab ka töötuskindlustusmakse alanemine. Ära tuleb unustada kahekohalised palgatõusuprotsendid avalikus sektoris, kuigi me buumiajal neid nägime. Need ei arvestanud reaalset olukorda ning suuresti just neid vigu tuli kriisi ajal parandada. Pakutav palgatõus on vastavuses tööjõuturu üldise arenguga ning on iseloomulik tasakaalukale majandusarengule. Mõõdukas palgatõus on kindlasti meeldivam kui kiire, millele vääramatult järgnevad kärped ehk palkade külmutamised ja vallandamised. Samuti ei tohi avalik sektor asuda erasektori ees palgarallit vedama. Planeeritud 4,4%-line palgafondi kasv jääb alla prognoositud keskmise palga kasvule tuleval aastal, kuid see ei väljenda kogu tõusu, nagu öeldud, ning ületab prognoositavat inflatsiooni. Seega kasvab ka riigieelarvest palka saavate inimeste reaalne ostuvõime.
Kokkuvõtvalt saab järgmise aasta eelarve kohta öelda, et see on üle mitme aasta esimene, kus me korraga suurendame avaliku sektori töötajate palku ning mitmeid sotsiaaltoetusi, sh pensione, lapsetoetusi ning töötutoetusi. Kuid me ei ole läinud seda teed, et tulusid lihtsalt juurde planeerida. Muudatusteks on ruumi andnud ka valitsemisalade sisemised ümberkorraldused, seda nii lapsetoetuste jagamise kui ka haridusreformi ettevalmistamisel.
Eelarvesse toob lisaraha tõhusam töö, mitte unistamine ega nõudmiste esitamine. Eelarvepoliitika peaküsimuseks jääb pikk vaade reaalsetele vajadustele ja võimalustele. Tahan tänada kõiki selle eelarve koostamisel osalenud inimesi ning soovin Riigikogule jõudu tööle! Aitäh!