Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu viienda töönädala neljapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Sven Mikser!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! 45 Riigikogu liikme nimel annan üle kirjaliku nõude umbusalduse avaldamiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Umbusaldajad on paljudest majandus- ja kommunikatsiooniministri haldusalas avalikkuse tähelepanu keskmesse tõusnud skandaalidest ja probleemidest keskendunud kahele, mis lähemas ja ka kaugemas perspektiivis otseselt mõjutavad elektrienergia kättesaadavust ja hinda Eesti tarbijatele. Lähemas plaanis on selleks elektrituru avanemise tõttu oodatav hinnatõus, mis kindlasti on teatud osas paratamatu, kuid mille leevendamiseks eriti tundlike sotsiaalsete gruppide jaoks Euroopa Liit nii lubab kui ka soovitab võtta meetmeid, mille meie valitsus on jätnud võtmata. Selle asemel on inimestele, keda ähvardab energiavaesusesse langemine, soovitatud taotleda riigilt sotsiaalabi toimetulekutoetuse näol.
Teine ja pikemaajalises plaanis energiaturgu, energia kättesaadavust ja elektrienergia hinda mõjutav faktor on ministri ainuisikuline otsus suruda läbi ligi miljardikrooniline investeering Narva uute põlevkivikatelde ehitamiseks viisil, mis nii Riigikontrolli kui ka parlamendi opositsiooni arvates jätab õhku palju vastamata küsimusi selle majandusliku tasuvuse kohta ning mis lähtuvalt valitsuse avalikuks saanud konfidentsiaalsetest memodest ei pruugi olla vastavuses ka mitme Eesti Vabariigis kehtiva seadusega. Lisaks on konkursi võitjaks osutunud firma, kes avalikkusele kättesaadavate andmete põhjal otsustades on sattunud seoses korruptsiooni- ja rahapesukahtlusega uurimise alla mitmes riigis, sh mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud 45 Riigikogu liikme umbusalduse avaldamise nõude majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning edastan selle otsekohe Vabariigi Valitsusele.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Päevakorra esimene punkt on majanduskomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse § 90 täiendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele majanduskomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse § 90 täiendamise seaduse eelnõu 243. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu oli 18, erapooletuks jäi 1.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli Riigikogu liikme Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Tutvustan teile eelnõu 240 ehk põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 muutmise seaduse eelnõu.
On ettepanek täiendada seaduse § 82 lõiget 3 järgmiselt (ma tuletan teile meelde, mis eelnõus kirjas on): "Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate ning käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud tugispetsialistide töötasu ning täienduskoolituse, investeeringute ning käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud õppevahenditega seotud kulude katmiseks."
Miks on tugispetsialistide küsimus üleval? Võib öelda, et kogu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemise ajal, millega me tegelesime Riigikogus üle paari aasta, oli kõne all iga lapse erisuse märkamine, iga lapse toetamine, on see laps siis hariduslike erivajadustega, individuaalse lähenemise vajadusega või selline laps, kellele on vaja õppimiseks lausa tuge, kes on vanas mõistes puudega laps. Pika vaidluse tulemusena kujunes erivajadustega laste õpetamise peatükk üsna detailseks. Me saime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uude versiooni pika nimekirja kohustusi, kuidas peaksid kooli pidajad ehk kohalikud omavalitsused, erakooli pidajad erakoolide puhul ja riik riigikoolide puhul, aga ka näiteks õpetajad ja lastevanemad iga lapse erilisust märkama ja teda hariduse andmisel toetama.
Ei läinud väga kaua aega, kui kohalike omavalitsuste ja riigi vahel sõlmiti leping (tegemist on valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokolliga). Mitmel aastal, viimati 2012. aastal lepiti hariduse ja noorsootöö peatükis kokku, et tugispetsialiste võib toetada hariduse eelarvest.
Kuidas on see võimalik? Nimelt määrab Vabariigi Valitsus igal aastal kindlaks õpetajate palga alammäärad. Aga riik ei eralda haridusvaldkonnas raha mitte ainult õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palkadeks, vaid ka õppevahenditeks ja õpetajate täienduskoolituseks. Sellele lisaks on haridusvaldkonda antud alati veel teatud summa – eri aastatel on siin protsent olnud üsna suur, 20–25% –, mis on mõeldud kohalikele omavalitsustele muude haridusega seonduvate  kulude katteks. See raha võib olla vajalik siis, kui laste arv hüppeliselt väheneb või aasta keskel muutuvad õpilaskoosseisud, aga see raha võib olla vajalik ka just nimelt logopeedide, koolipsühholoogide, sotsiaalpedagoogide, eripedagoogide ja vahel ka abiõpetajate palkamiseks. Meil on üsna palju õpilasi, kes ilma toeta ei suuda haridust omandada või vähemalt ei suuda seda omandada tavalise munitsipaalkooli suuremas klassis. Isegi väikeklassides, milleks on 4–7 õpilasega klassid, on tihti vaja tuge, et üks või teine haridusliku erivajadusega laps saaks normaalselt õppida ja õppekava omandada.
Mis oli meie eesmärk kogu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse pika menetluse ajal Riigikogus, nii kultuurikomisjonis kui ka saalis vaieldes? Eesmärk oli see, et kohalikud omavalitsused koostöös riigiga (loomulikult ei ole riigieelarve ainuke vahend) suudaksid võimalikult palju leida kooli tugispetsialiste ja neid motiveerida. Kahjuks tekkis seoses uue valitsuse moodustamisega ja õpetajate streigi valguses õpetajatele palgaraha otsimisega ootamatult uus lähenemine. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse viisakat sõnastust, et haridusvaldkonna vahendeid võib kasutada ka tugispetsialistide heaks, tõlgendas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo selliselt, et kohalikud omavalitsused kuritarvitavad õpetajate palgavahendeid ja tugispetsialistide tarvis kasutatav raha tuleb suunata õpetajatele.
Järgmisel aastal toimuva õpetajate palga tõusuga seoses peetavate üsna suurte vaidluste valguses on oluline, et Riigikogu võtaks seisukoha, kuidas hakatakse tulevikus rahastama erivajadustega laste õpetamist: kas see jääb kohaliku omavalitsuse ja riigi omavahelise kokkuleppe lahendada, nii et osa tuleb riigi käest, osa kohaliku omavalitsuse käest, on see ainult kohaliku omavalitsuse tulubaasi küsimus või täpsustame, millised tugispetsialistid saavad raha riigieelarve vahenditest, näiteks logopeedid või koolipsühholoogid, ja teiste, näiteks sotsiaalpedagoogide või eripedagoogide rahastamine jääb kohaliku omavalitsuse kohustuseks. Igal juhul näitavad ka läbirääkimised kohalike omavalitsuste ja valitsusliidu vahel, et selline täpsustus seaduse tasandil on vajalik.
Lisaks on täpsustust vaja järgmisel põhjusel. Vaatame järgmise aasta eelarve ja õpetajate palga tõusu raamistikus vaidlust, kust leida 5% lisarahale juurde teine osa, 6% palgatõusuks vajaminevast summast. Kohalike omavalitsuste juhtide, vallavanemate ja linnapeade väljaütlemistest on selge, et seda, millistest vahenditest täpselt ülejäänud palgatõus tuleb, tõlgendatakse väga erinevalt. Mitu kooli on mures, et nende väga raskesti leitud ja tööturult neile tööle meelitatud logopeed, keda koolis väga vaja on, võib sellise muudatuse tõttu koolist uuesti eemale jääda.
Mida kultuurikomisjoni otsused selle kohta ütlevad, seda räägib kultuurikomisjoni ettekandja, aga mina ütlen, et on üsna selge, et see ei ole viimane kord, kui me siin saalis tugispetsialistide teemat arutame, sest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse on minister lubanud uuesti siia saali tuua. Nimelt on tükk aega kooskõlastusringil ringelnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, kus üsna selgelt tuleb kõne alla ka erivajaduste teema. Nagu on näidanud see vägagi lühike aeg, ei suudeta kohalikes omavalitsustes ilma lisavahenditeta tagada nii ambitsioonikat ja positiivset lähenemist, nagu me kehtestasime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, ja täpsustused kohustuste osas on kindlasti vajalikud.
Siinkohal jäängi järgneva arutelu ootele, sest kindlasti tuleb siin veel täpsustusi. Kas kõige parem on just see § 82 sõnastus, mille meie pakkusime, on täna vara öelda. Me arutame seda kultuurikomisjonis kindlasti edasi ja vaatame, kuidas oleks kõige õigem seda seadusega täpsustada. Aga kool vajab eripedagooge, sotsiaalpedagooge, logopeede ja koolipsühholooge. Erivajadustega laste arv on kasvanud, meil on vaja neid toetada. See on eriti oluline, arvestades, et praegu töötatakse Haridus- ja Teadusministeeriumis välja uut erivajadustega laste arengukava, kus nähakse ette nn HEV1 õpilased ehk see, et nõrgemate erivajadustega lapsed tuuakse tavakooli. See on täiesti võimatu, kui me ei taga samal ajal, et koolis oleks olemas tugispetsialistide professionaalne, lastele suunatud tugi. Aitäh! 

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Enne kui me läheme küsimuste juurde, ütlen, et Riigikogu juhatusele saabus just praegu selline teade: "Vabariigi Valitsus soovib 45 Riigikogu liikme esitatud nõude "Umbusalduse avaldamine majandus- ja kommunikatsiooniministrile" arutamist tänasel istungil." Täiendasin tänast päevakorda kolmanda punktiga, milleks on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile umbusalduse avaldamise arutamine.
Alustame nüüd küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea kolleeg! Minule kui haridusteemadest suhteliselt kaugel seisvale isikule on eripedagoogide ja logopeedide teema puhul jäänud kogu aeg arusaamatuks, miks meie riik ja ka omavalitsused suhtuvad eripedagoogidesse ja logopeedidesse nagu millessegi mittevajalikku. Minule on nimelt selline arusaam jäänud. Nende töö on palju raskem kui n-ö tavalise õpetaja oma. Miks me nendesse niimoodi suhtume? Keegi ei taha neile palka maksta. Nõukogude ajal, ma mäletan, maksti neile 25% rohkem palka kui teistele pedagoogidele.

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, kui me vaatame tugispetsialistide üle peetavat vaidlust, siis näeme, et see on olnud üsna pikaajaline. Erivajadustega lastega tegelevatel pedagoogidel on olnud tõepoolest kõrgem palk, eripedagoogide palk oli 25–30% kõrgem ja seda alammäära tasandil. Kui vaadata riigikoolides töötavaid õpetajaid, siis näeme, et vähemalt mõne aasta eest oli ka seal võimalus maksta alammäärast oluliselt kõrgemat palka. Ajad on olnud erinevad ja kärped on olnud üsna valusad, nii et täna ei julge ma väita, et see ka praegu tõepoolest nii on. Aga selge on, et erivajadustega lapsi on praegu koolis enam kui kunagi varem. Põhjuseid on siin mitmeid. Teadlased ei ole suutnud lõpuni ära vaielda, kas siin on tegemist ühiskonna muutumisega, toitumise muutumisega või parema diagnoosimisega. Kindlasti on meie haridussüsteemis toimunud ka see muutus, et me mõistame laste erivajadusi teisiti, me hindame vajadusi teisiti. Me püüame rohkem märgata neid lapsi, kes tuge vajavad. Seda näitab ka koolist väljalangemise vähenemine. Paljudes koolides on aru saadud, et see nn tavaline kolmeline poiss võib siis, kui ta saab väga head tuge, kui tugispetsialistid temaga töötavad ja tema eripära mõistetakse, jõuda koolis väga kiiresti edasi ja üsna varsti ei pruugi ta enam olla mitte pahategija, vaid ta võib olla lausa supertulemustega õpilane. Samuti ollakse mõistnud, et teatud puhkudel võib õpilasel olla ühes aines erivajadus, aga teises aines võivad tal olla geniaalsed tulemused. Me oleme nagu rohkem silmi avanud. Miks meil praegu tugispetsialiste ei hinnata? See on takerdunud kohaliku omavalitsuse ja riigi vaidlusesse. Kahjuks on elu näidanud, et kui riik ei ole kehtestanud täpseid alammäärasid ega nõudeid, siis nii nagu ka lasteaiaõpetajate puhul on väga vähe neid omavalitsusi, kus need pedagoogid saaksid väikese, aga ikkagi arvestatava õpetajapalgaga võrdväärset tasu. Üldjuhul saavad need spetsialistid pigem õpetajatest väiksemat kui nendega samaväärset palka.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud hea kolleeg Mailis! Ma olen rahanduskomisjonis seda ka haridusministrilt küsinud. Kui valitsusel on selline suund, et ta likvideerib koole, kus õpivad erivajadustega lapsed, ja suunab need lapsed tavakoolidesse, siis peaks ju jääma üle nende koolide ülalpidamiseks mõeldud finantse. Kas sa oskad midagi mõistlikku rääkida selle kohta, kuidas need finantsid riigieelarves paigutuvad? Kas need lähevad koos lastega edasi nendesse koolidesse, kus makstakse tugiõpetajatele palka jne?

Aitäh, hea küsija! Sellele on veel natuke vara vastata. Ma saan täna tugineda ainult ühele kultuurikomisjoni istungile, kus meile umbes tunni aja jooksul tutvustati võimalikku tulevast erivajadustega õpilaste arengukava. Seal toodi välja kaks arvu. Nimelt on praegu EHIS-e andmetel umbes 24 000 last, kes hariduslikust erivajadusest tulenevalt vajavad lisatuge. Minister on mõistnud, et see arv on liiga suur. Silma torkas see, et tegeliku erivajadusega lapsi jääb uue kava mõistes järele umbes 6000. Kui ma arvudega eksisin, siis palun vabandust! See oli see, mis kultuurikomisjonis välja toodi. Mis selle põhjendus on? Tahetakse jagada erivajadustega lapsed kaheks. Lapsed, kes praegu õpivad lihtsustatud õppekava järgi või saavad hoolimata oma puudest õppida tavakoolis (näiteks on neil füüsiline puue ja neil ei ole põhjust õppida erivajadustega laste koolis), suunatakse tavakooli. Jäi selgusetuks, kuidas toimub nende laste õppimise finantseerimine. Praegune lähenemine on pigem see, et see on kohaliku omavalitsuse vastutada, aga tuleb öelda, et see jäi selgusetuks. Riigikoolide puhul räägiti pigem kinnisvaralisest ja ehituslikust poolest, vähem sisulisest poolest. Selgelt jäi kõlama soov ehitada Euroopa Liidu vahenditest erivajadustega lastele uued koolid, praegused koolid ministeeriumi hinnangul ei kõlba. Sisuline arutelu jäi kõrvale, aga tund aega ei olnud selleks ka piisav. See on teema, millest ministriga tuleks edasi rääkida, sest nii lihtne lähenemine, et me suuname erivajadustega lapsed ilma veenva toeta tavakooli, kindlasti ei tööta.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Kutsun ettekandjaks kõnepulti kultuurikomisjoni liikme Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Austatud kolleegid! Kuna eelkõneleja andis adekvaatse ülevaate kultuurikomisjonis toimunud aruteludest, siis jääb mul siia lisada vaid faktiline pool. Kultuurikomisjon arutas eelnõu 240 esmaspäeval, 8. oktoobril ja otsustas konsensuslikult kõik järgnevad küsimused: saata eelnõu täiskogu päevakorda 18. oktoobril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsember 2012. Eelkõnelejale jääb mul lisada ainult seda, et koos põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega arutatakse neid küsimusi kultuurikomisjonis kindlasti veel põhjalikumalt. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Liisa-Ly Pakosta! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 240 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsembri 2012 kell 18.
Eelnõu 240 esimene lugemine on lõpetatud.
Lugupeetud kolleegid! Kuulutan välja 15 minuti pikkuse vaheaja, et Riigikogu liikmed saaksid umbusalduse avaldamise nõude sisuga tutvuda. Materjalid on saali tagaosas riiulitel. Me jätkame kell 10.43.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu! Juhataja võetud vaheaeg on läbi. Alustame tööd järgmise päevakorrapunktiga, milleks on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile umbusalduse avaldamise arutamine. Ma tutvustan teile ministrile umbusalduse avaldamise nõude arutamise korda, mis on kindlaks määratud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-des 133 ja 134. Ministri soovi kohaselt kuulame esmalt tema sõnavõttu, mis kestab kuni kaheksa minutit. Järgnevad küsimused sõnavõtjale. Iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse. Siis toimuvad läbirääkimised, kus sõna saavad ainult fraktsioonide esindajad, kusjuures esimesena saab sõna selle fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatanud, st Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja, järgmisena saab sõna Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja. Seejärel toimub lõpphääletus. Ministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus.
Alustame. Palun kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! 45 Riigikogu liiget on esitanud nõude mulle umbusalduse avaldamiseks. Selle sisu on tänaseks ajakirjanduse vahendusel avalikult arutatud juba enam kui nädal aega.
Põhilisena on esile tõstetud küsimus, kas ja miks vajab Eesti põlevkivielektrijaama. Enne selle ehitamise otsuse langetamist arutati ja kaaluti seda küsimust aastaid. 2009. aasta 15. juunil kiitis Riigikogu heaks energiamajanduse riikliku arengukava, mis näeb ette, et aastaks 2015 tuleb rajada mitte üks, vaid kaks uut põlevkiviplokki, ja selleks tuleb anda riigiabi. See otsus oli konsensuslik, poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, sh need fraktsioonid, kes praegu mulle umbusaldust tahavad avaldada. Vastuhääli ei olnud. Täpselt niisama konsensuslik oli Riigikogu, kui ta hääletas 28. jaanuaril 2010 põlevkivielektrijaama jaoks toetust ettenägeva seaduseelnõu poolt. Olgu öeldud, et jaama investeeringule riigiabi andmine õnnestus lõpuks lahendada teisiti, kui Riigikogus vastuvõetud seadus ette nägi. Seaduse kohaselt oleks sellesse jaama tehtav investeering saanud rahalist toetust tarbijatelt kogutavast tasust. Tänu Euroopa Komisjoni antud loale toetatakse investeeringut aga süsihappegaasi kvoodi rahast ning tarbijatelt ei ole tarvis selleks raha küsida.
Nagu oli selge nende otsuste tegemise ajal, nii on ka täna selge, et Eesti energiajulgeoleku kindlustamiseks on vaja uusi elektritootmisvõimsusi, Eesti peab säilitama võime enda vajaduste katmiseks ise elektrit toota. Sõltuda Venemaalt või mujalt imporditavast elektrist on liiga riskantne olukorras, kus mitmed meie naabrid ei suuda oma elektrivajadust ise katta.
Võimalusi, millist jaama on õige ehitada, võrreldi kaua ja põhjalikult. Paremat valikut kui meie kodumaist maavara põlevkivi kasutava jaama rajamine ei suutnud keegi pakkuda, seda ka eeldatava tasuvuse poolest. Võrreldes olemasolevate põlevkivielektrijaamadega on Auvere elektrijaam keskkonnasõbralikum, tekitab vähem õhuheitmeid ning on palju efektiivsem. Jaam võib kütusena kasutada põlevkivi ning kuni 50% ulatuses biokütust ja turvast. See viib jaama süsihappegaasiheitmete mahu tänapäevaste gaasielektrijaamade tasemele, mis maandab CO₂ kvootide hinna riski. Kohaliku kütuse kasutamine maandab omakorda kütuse hinna riski. Varustuskindluse seisukohalt on tähtis, et tegemist on juhitava tootmisvõimsusega. See jaam saab elektrit toota just siis, kui seda on tarvis.
Mis puudutab seda, kas Eesti Energia korraldas jaama ehitamise hanke seaduslikult, siis praegu pole alust selles kahelda. Elektrijaama ehituse hanget valmistati ette aastaid, see kuulutati välja 2009. aastal. Loomulikult tuleb nii keeruliste läbirääkimiste protsessis lahendada arvukalt tehnilisi ja juriidilisi küsimusi. Eesti Energia korraldas hanke ja sõlmis lepingu ning vastutab selle seaduslikkuse eest. Seda hanget pole keegi vaidlustanud ja pole mingit alust väita, et see oleks ebaseaduslik. Ka täna on ettevõte seda veel kord kinnitanud.
Ei vasta tõele umbusaldajate väited majandusliku mittetasuvuse kohta. Praeguste tasuvusarvutuste kohaselt ja arvestades seda, et Euroopa Komisjon on aktsepteerinud investeerimistoetuse, on tegemist vägagi konkurentsivõimelise jaamaga. Lisaks on institutsionaalsed võlausaldajad hinnanud Eesti Energia investeeringute programmi väljavaateid väga heaks. Kevadel toimunud võlakirjaemissioon märgiti võrdlemisi soodsa intressiga oluliselt üle.
Kuid küsigem: milline on alternatiiv? Eile avaldas Eesti Päevaleht ühe umbusaldaja, härra Mikseri energiavisiooni. Sotsiaaldemokraatide aimatavast visioonist (see hõlmab tuuleenergiat ning soojaressursi jaoks ka koostootmisjaamu ja Vene gaasi) saab järeldada, et samasuguse elektritootmisvõimsuse (300 megavatti) saavutamiseks, nagu on ette nähtud uue põlevkivijaama puhul, oleks selle investeeringu maksumus 1,46 miljardit eurot. Võrdleme seda 300-megavatise biokütuse- ja põlevkivijaama ehitamiseks vajamineva 640 miljoni euroga – vahe on rohkem kui kahekordne. Kui vaadata teist võimalust – Vene gaas, päikeseenergia ja nii palju kui võimalik koostootmisjaamu –, siis selle maksumus oleks 4 miljardit eurot.
Nüüd etteheidetest, et elektrituru avanemine ei ole hästi ette valmistatud ja tarbijaid ei ole sellest piisavalt informeeritud. Kui kevadel teadis elektrituru avanemisest 64% Eesti inimestest, siis suvel juba 79%.

Härra minister, kas te soovite kolm minutit lisaaega?

Palun, kui on võimalik!
Viimase uuringu tulemuse põhjal on teadlikkus elektrituru avanemisest kasvanud 92%-ni. Seejuures jätkab riik teavitamist ka novembris ja detsembris: kõik tarbijad saavad riigilt teist korda turu avanemist käsitleva trükise, toimub ulatuslik reklaamikampaania, ilmuvad eriväljaanded ajalehtede vahel. Juba suvest on avatud infotelefon ning veebileht. Teavituskampaania põhirõhu panemine ajale, mil ükski turuosaline ei olnud veel valmis tarbijatega lepinguid sõlmima, oleks olnud ebaotstarbekas. Erinevalt viimastel aastatel toimunud sellistest olulistest muudatustest nagu digilevile üleminek või ka euro kasutuselevõtt ei ole tarbijatel tingimata vaja kiiresti midagi otsustada. Kõigile tarbijatele on elektrivarustus garanteeritud elektrituruseadusega reguleeritud tingimustel, seda ka juhul, kui nad ühegi elektrimüüjaga lepingut ei sõlmi.
Mis puudutab valitsuse võimalikke samme, et langetada elektri lõpphinna komponente, siis võin teid informeerida, et valitsus esitab lähiajal eelnõu taastuvenergia tasu kohta. Me oleme saavutanud üsna keerulise kokkuleppe juba investeeringuid teinud taastuvenergia tootjatega. Kui nimetatud eelnõu saab seaduseks, siis selle mõju tarbijatele on järgmine. Kui seadus jõustub enne 1. jaanuari 2013, väheneb taastuvenergia tasu komponent 20%. Kui me kalkuleerime prognoositavat taastuvenergia tasu energia lõpphinnas kuni aastani 2020, siis näeme, et tarbijate võit võrreldes kehtiva seadusega on 350 miljonit eurot. Ma arvan, et need on olulised sammud, selleks et tarbijat paremini kaitsta. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Palun, kas ministrile on küsimusi? Alustab kolleeg Enn Eesmaa.

Suur aitäh! Hea minister! Umbusaldusavalduse üks motiiv ja põhjus oli kahtlemata Riigikontrolli materjal ja ka saade "Pealtnägija". Nii Riigikontrolli kui ka selle saate usaldusväärsus Eesti ühiskonnas on väga suur. Kui me eile meie fraktsioonis kohtusime, siis olid sa selle telesaate suhtes üsna kriitiline. Ma ei hakka sind tsiteerima, kuid sinu vastuse mõte oli selline. Kas "Pealtnägija" ei olnud asjadest aru saanud, kui ta oma väga terava materjali esitas? Kas sinu arvates esitasid nad selle meelega ja pahatahtlikult või oli tegemist arusaamatusega?

Aitäh teile! Ma ei soovi asuda meediakriitiku rolli, kuid kogu seda saatelõiku vaadates oli täiesti selge, et tegemist oli erakordselt suure desinformatsiooniga, kontekstist välja rebitud üksikute väljavõtetega protokollidest. Ka intervjuudest, näiteks Eesti Energia juhatuse esimehe härra Liive intervjuust, esitati üksikuid lauseid. Tegelikult kestis intervjuu härra Liivega pool tundi. Ma ei kritiseeri telesaate tegijaid, aga kindlasti desinformeeris see saade televaatajaid suurel määral.

Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh! Austatud minister! Sa rääkisid investeeringutest elektritootmisvõimsustesse, mainides, et alternatiivsete võimaluste korral on nende investeeringute suurus 1,5 miljardit ja 4 miljardit eurot. Aga milliseks kujuneks elektri tootmise hind alternatiivsete variantide puhul, võrreldes tootmisega Auveres?

Aitäh! Kui põhivariandiks võtta sotside plaan viia Eesti üle päikeseenergiale, siis kujuneks ühiku hind praegusest börsihinnast umbes neli korda kõrgemaks. Kui põhiliselt keskendutaks avamere tuuleparkidele, siis võrreldes praeguse börsihinnaga kujuneks hind kaks ja pool korda kõrgemaks.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Oma eelmises vastuses puudutasite põgusalt taastuvenergia teemat, aga ma küsin natuke laiemalt. Energiajulgeolek on Eesti riigi jaoks ääretult tähtis. Me räägime täna siin suuresti ikkagi põlevkivienergiast. Mina tulen taastuvenergia juurde tagasi. Kui palju konkreetselt olete teie ja on teie ministeerium sisuliselt arutanud taastuvenergia kasutamist Eestis?

Meil on olemas taastuvenergia tegevuskava kuni aastani 2020, mis on majandusministeeriumis välja töötatud ning loomulikult kõigi osapoolte ja teiste ministeeriumidega kooskõlastatud. Valitsus on selle kinnitanud. See ei puuduta ainult elektri toomist, vaid ka taastuvkütuse transpordis kasutamise võimalusi. Praegu oleme algatamas pikemaajalist, kuni aastani 2030 kehtivat energiamajanduse arengu strateegiat. Kindlasti tuleb seal seda küsimust käsitleda. Ma arvan, et selle kümnendi teisel poolel algavad Euroopa Liidu tasandil arutelud ja saab selgeks, milline on taastuvenergia perspektiiv pärast aastat 2020. Arvestades väljakujunenud konkurentsivõimelist positsiooni, on kõigile selge, et me peame jõudma olukorrani, kus Euroopas, sh Eestis, oleks võimalik teha energiainvesteeringuid lisasubsiidiumidele lootmata. See on eesmärk, kuhu me peame jõudma pärast aastat 2020.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Austatud härra minister! Te ütlesite eilses avalik-õigusliku ringhäälingu telesaates, et Alstomi pakkumine ei pruukinud esialgu kõigis aspektides riigihanke tingimustele vastata, aga see viidi edasiste läbirääkimiste käigus kõigi nõuetega kooskõlla. Kuidas te meile seda protsessi lahti mõtestate, teie kui minister, jurist ja endine riigikontrolör? Millised nõuetele mittevastavad pakkumised tuleks sellisel juhul jätta menetlusse ja need edasiste läbirääkimiste käigus nõuetega kooskõlla viia ning millised on vaja nõuetele mittevastavuse puhul pakkumiste hulgast kõrvaldada?

Kui on tegemist pakkumuse läbirääkimistega, siis, ma arvan, tuleb teha vahet olulisel ja ebaolulisel. Lepingus on tegelikult alati erinevaid tingimusi, mille mõju ei kehti ainult ehitamise ajal, vaid ka garantiiperioodil. Siis on paratamatult vaja mingid küsimused läbi rääkida. Kusjuures ka hankija ehk praegusel juhul ettevõte on tõenäoliselt huvitatud mõningate küsimuste läbirääkimisest. Võib märkida, et selle hanke läbirääkimiste tulemusel vähenes esialgu pakutud hind ligi 40 miljoni euro võrra. Ka praegu, kui Riigikogu kinnitatud energiamajanduse riikliku arengukava kohaselt on olemas optsioon teise 300-megavatise elektrijaama ehitamiseks, on meie või ka ettevõtte huvides vajaduse korral seda optsiooni pikendada. See eeldab aga teatud läbirääkimisi. Sellise hanke puhul on alati küsimusi, mida tegelikult saab lahendada läbirääkimistel. Seda võimaldab ka seadus.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Aitäh! Hea minister! Ma arvan, et elektri hinna tõus järgmisel aastal on väga ränk löök Eesti inimestele. See meeletu tõus oli ette teada. Miks valitsus ei ole mitte midagi teinud selleks, et elektri hinna tõusu leevendada? Näiteks oleks võinud muuta teisi elektri hinna komponente. Mulle tundub, et kui jutt käib riigieelarvest, siis riik vastab alati, et raha on või raha ei ole. Miks meid aga inimeste rahakotist rääkides ei huvita, kas inimestel on võimalik neid kulusid kanda või ei?

Aitäh! Teie väide ei vasta tõele. Ma kordan veel kord: valitsus kavatseb esitada eelnõu taastuvenergia tasu vähendamiseks nii järgmisel aastal kui ka seitsme aasta perspektiivis. Ma arvan, et see on väga oluline samm. Teiseks, valitsus arvestas riigieelarve esitamisel võimaliku toimetulekuriskiga. Toimetulekutoetusteks on lisavahendeid prognoositud – ma veel kord ütlen, et neid on prognoositud – umbes 660 000 euro ulatuses, mida on üle 10 miljoni krooni. Ma arvan, et need on väga olulised sammud. Te kogu aeg kordate, et valitsus midagi teinud ei ole. Ma nimetasin kaks sammu, aga võin nimetada veel neli.

Palun, kolleeg Urve Palo!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud minister! Te väitsite eile saates "Foorum", et te ei olnud teadlik sellest, et Alstomile on enam kui 11 riigis esitatud kahtlustus korruptsioonis, ega ka sellest, et firma Šveitsi haru on saanud suure trahvi seoses otsustajatele pistise andmisega. Samuti väitsite, et ei teadnud, et Eesti Energia nõukogu õigusnõustaja Sven Papp oli hoiatanud, et Rahandusministeerium võib hanget uurida ja leida sealt nii riigihangete seaduse kui ka karistusseadustiku rikkumisi. Kas te endiselt väidate, et te ei olnud sellest kõigest teadlik? Juhul, kui see nii on, kas te siis tõesti arvate, et teadmatus vabastab teid vastutusest teie haldusalas toimuva eest? Sellisel juhul võite ka öelda, et te ei teadnud, mis toimus Estonian Airis, te ei teadnud, mis toimus Eesti Interneti Sihtasutuses jne.

Aitäh! Ma vastasin eile telesaates "Foorum" Indrek Saare küsimuse lõpule, kas ma olin teadlik, et Alstomi kohta on olemas mingisugune Šveitsi kohtu otsus. Ma ei ole sellest ka täna teadlik, sest ma ei jõudnud öö jooksul vaadata, mis Šveitsi kohtu otsusega tegemist on. Mis puudutab viiteid Alstomile, siis juhin tähelepanu, et sõltumata sellest lepingust on Alstom ettevõte, mis on Eestis tegutsenud juba 20 aastat. See on sadade töötajatega ettevõte, mis pakub mitmesuguseid teenuseid ja on seotud väga mitme tööstusharuga. Kui mõni ettevõte teeb mingisuguseid ebaseaduslikke asju, siis loomulikult ei pea me sellega leppima, aga see ju ei tähenda, et me peaksime Alstomi tegevuse Eestis lõpetama. Mis puudutab riigihangete seadust, siis ma veel kord ütlen, et ma seletasin, et läbirääkimiste käigus arutatakse erinevaid küsimusi. Õiguslike riskidega tegelemine on loomulik osa sellisest hankest. See, et läbirääkimiste tulemusel tuleb saavutada lõpuks leping, mis vastab kõigile seadustele, on läbirääkijate elementaarne kohustus. Spekuleerida ühe kontekstist väljavõetud protokolliga ja korrutada nagu katkine grammofon, et tegemist on mingisuguse karistusseadustiku rikkumisega, on täiesti vastutustundetu. Loomulikult, ettevõte, kes hanget läbi viib, vastutab selle seaduslikkuse eest. Kui tahate, võin ka mina selle eest vastutada. Mul ei ole täna mingit põhjust arvata, et tegemist on mingil kujul ebaseadusliku lepinguga. Ka ettevõte on pärast eelmisel nädalal avaldatud kahtlusi seda kinnitanud.

Palun, kolleeg Kajar Lember!

Aitäh! Minister on "Pealtnägijat" meelelahutussaateks nimetades püüdnud meie meelt lahutada ja püüab seda teha ka täna, viies diskussiooni päikese ja tuule teemale. Aga umbusaldajad küsisid kahte väga konkreetset asja. Üks nendest on võimalik vastuolu riigihangete seadusega. Kui peaks ikkagi selguma, et selle hanke läbiviimine ei olnud kooskõlas riigihangete seadusega, kas teie meelest lasub siis vastutus ministril või ettevõtte juhtkonnal?

Aitäh! Ma ei saa kuidagi mööda päikesest ja tuulest, sest te olete esitanud igasuguseid kahtlusi. Minu teada on ka viide Riigikontrollile pidevalt olnud seotud kahtlusega, et see elektrijaam on mõttetu. See on ju teie väide. Ka sellessamas Eesti Päevalehe artiklis väitis teie erakonna esimees, et see jaam ei anna Eestile absoluutselt mitte midagi. Kohe tekib küsimus, millised on alternatiivid. Kuni selle ajani ei olnud ma aru saanud, millised on teie pakutavad alternatiivid, aga Eesti Päevalehe artiklist sain esimest korda aru, mida Eestile alternatiivina pakutakse: päikeseenergiat, avamere tuuleparke ja Vene gaasi. Ma tegin õhtu jooksul majanduslikud arvestused. Me kindlasti jätkame selle visiooni majandusliku arvutuse täpsustamist. Võrrelge seda: 4 miljardit eurot 300 megavati peale ning Vene gaas ja päikesepaneelid või biomassil baseeruv põlevkivijaam Narvas. Kumb on Eestile kasulikum?

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Energiajulgeolek on kahtlemata oluline teema ja kindlasti võib lõpmatuseni vaielda, kas suuremat energiajulgeolekut ja varustuskindlust tagavad paremini paljud väikejaamad üle Eesti või tagab seda üks suur jaam Narvas. Mõlemal variandil on kindlasti omad plussid ja miinused, hind on neist ainult üks komponent. Et lükata ümber kolleeg Sven Mikseri siin saalis esitatud väited, küsin, kas eksisteerib mingi põhjalik analüüs, mingi konkreetne dokument, millele viidates saate öelda, et te otsustasite, et paljude väikeste asemel on üks suur parim lahendus. Teiseks, kas te võite selgelt ja ühemõtteliselt kinnitada, et minister Juhan Parts ei ole mitte kuidagi seotud sellega, et Narva Elektrijaamade hanke võitis just see firma, mitte odavam pakkuja? Nii umbusalduse avaldamise algatajad kui ka saade "Pealtnägija" on sellele seosele viidanud.

Aitäh! Viimasele küsimusele, kas ma olin sellega seotud, on vastus selgelt eitav. Mis puudutab võimalikke muid tootmisvõimsusi ja Eesti perspektiive, siis kõige põhjalikum töö on tehtud siinsamas Riigikogus heakskiidetud energiamajanduse riikliku arengukavaga, mille lisas on toodud ka tootmisportfellide erinevad stsenaariumid. Kui palju on majanduslikult võimalik rajada nn hajutatud, väikseid elektritootmisjaamu ja mis see maksab? Teatud ulatuses on see võimalik. Kui te olete tähele pannud seda, mida me oleme viimase kolme aastaga saavutanud, siis teate, et siin on olnud märkimisväärne areng. Kuid tuleb arvestada seda, et inimesed elavad tänapäeval linnades, ning seda, milline on tööstuse ja majanduse elektritarve. Mustamäele ja Lasnamäele ei ole võimalik rajada nn hajutatud elektritootmisjaamu, lihtsalt ei ole võimalik. Jah, mõnes väiksemas kohas on see võimalik. Oluline küsimus on veel elektri ja sooja koostootmine, mille puhul on n-ö hajutatud võimalus Eestis tõsisemalt võetav. Me oleme siin viimase kolme-nelja aasta jooksul hästi palju saavutanud. Me oleme investeerinud Tallinna, Tartusse, Pärnusse ja väiksematesse maakonnalinnadesse. Aga piiri paneb ette soojavajadus, mis on väga tugevalt ees. On veel jäänud mõned linnad, võib-olla natuke on võimalusi ka Tallinnas. Me saame sooja ja elektri koostootmise puhul rääkida võib-olla 50 megavati majanduslikust mõttekusest.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!

Aitäh! Teie arvutusi kuulates muutus arusaadavaks teie väide, et tegite need arvutused õhtul. Ma usun, et te majandusministrina kindlasti teate, et konkurentsivõime elektri tootmises ei põhine ainult kapitaliinvesteeringul, vaid oleneb ka CO₂ hinnast ja kütusest, mida eri variantides kasutatakse. Ma küsin Riigikontrolli auditi kohta. Riigikontroll on öelnud: "Senine praktika näitab selgelt, et kõige konkurentsivõimelisemad on süsinikuneutraalsed elektritootmisviisid ehk tuule-, päikese-, hüdro- ja tuumaenergia. Seega jäävad nende piisavate võimsuste ning kõrge CO₂ kvoodi hinna korral põlevkivielektri tootjad nagu ka teised fossiilsetest kütustest elektri tootjad turult kõrvale." Kuidas te seda kommenteerite? Kas see on teie meelest ka mitteadekvaatne jutt?

Mul on siin üks graafik, mida kaugelt ei ole näha, aga ma võin pärast seda soovijatele jagada. Siin on välja toodud kümne elektritootmisvõimaluse tootmise omahind, kus lisaks kapitalikuludele on arvestatud kütuseid, võimalikke keskkonnamakse, CO₂, opereerimis- ja muid kulusid. Ma ei tea, millisest võimalusest räägib Riigikontroll. Kui me võtame aluseks CO₂ hinna, isegi kaks korda suurema, kui on praegune turuhind, siis kõiki kulutusi, nii kapitali- kui ka jooksvaid kulutusi arvesse võttes on tegelikult selle uue põlevkiviploki tootmise omahind kõige odavam, kui rääkida uutest investeeringutest. Näiteks, vaatame võrdlust teie pakutud visiooniga päikeseenergia kasutamise kohta Eesti Vabariigis. Päikeseenergia hind, nagu me võime praegu kalkuleerida, oleks 160 eurot megavatt-tunni pealt, millest suure osa moodustaks kapitalikulu ja umbes 15 eurot oleks muutuvkulu. Põlevkiviploki puhul räägime ligi kolm korda madalamast tootmise omahinnast, isegi arvestades kõrgema CO₂ hinnaga, kui on praegune turuhind Euroopas.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Suur tänu! Austatud härra minister! Kui Eesti Energia oma uued hinnapaketid välja käis, siis olite ka teie üllatunud, et hinnad on väga kõrged. Kuidas see teile kui riigifirma Eesti Energia omaniku esindajale, kelle vastutusalas firma tegutseb, sai nii suure üllatusena tulla?

Aitäh! See on ettevõtte vastutus, kuidas nad avatud turul tegutsevad. Pigem oli minu reaktsioon tingitud kommunikatsiooni väikesest mahust, arvestades, et Eesti Energia väljub teatud privilegeeritud seisundist oma tarbijate suhtes. Me oleme olukorras, kus tarbija vajab maksimaalselt informatsiooni, lihtsat informatsiooni, võib-olla vähem turuosalise väga professionaalset juttu. Eesti Energial on natukene suurem kohustus püüda seda kõike seletada. Eesti Energia teab, et selline oli minu ootus. Teistelt turuosalistelt me seda oodata ei saa. See jutt ei tähenda, et riik, Tarbijakaitseamet ja Konkurentsiamet ei peaks oma tööd tegema, aga ma arvan, et ka turuosalistel on oluline vastutus. Lõpuks suhtlevad tarbijaga kõige rohkem ju nemad.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Minu arusaam ja seisukohad tulenevad Riigikontrolli auditist. Riigikontrolli audit on uute põlevkivijaamade ehitamise suhtes hästi kriitiline. Riigikontroll juhtis ka enne lepingu sõlmimist teatud aspektidele tähelepanu. Ma küsin: härra minister, kas te üldse usute Eesti Riigikontrolli?

Aitäh! Ma usun Eesti Riigikontrolli auditeid, aga see, millele te viitate, on, muide, Riigikontrolli ülevaade. Ma loodan, et targa inimesena te teate, mis vahe on auditil, mis baseerub väga selgetel metoodilistel nõudmistel, millest tuletatakse teatud seisukohti, ja ülevaatel. Eriti oluline on, et iga inimene, kes võtab seisukoha ühe või teise investeeringu tasuvuse kohta, peab suutma esitada oma sõltumatu tasuvusarvestuse või kritiseerida selle tasuvusarvestuse komponente, mille põhjal otsustajad on otsuse vastu võtnud. Kui lihtsalt kõhutunde pealt öeldakse, kas see on majanduslikult kasulik või mitte, siis ei saa seda väga usutavaks pidada.

Palun, kolleeg Rainer Vakra!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Me oleme nii siin saalis kui ka väljaspool Riigikogu juba aastaid korduvalt tõstatanud küsimuse, mis saab siis, kui elektri hind 2013. aastal järsult tõuseb. Valitsus nii teie kui ka peaministri isikus on siiani tegelikult hinnatõusu sisuliselt eitanud. Mul oli täna hea meel kuulda, et lõpuks ometi oleme hakanud küsimusega sisuliselt tegelema. Te väitsite Deniss Boroditšile, et teil on viis meedet, kuidas aidata neid, kes võivad hätta sattuda. Kas hätta sattuda võivad sotsiaalsed grupid on kindlaks tehtud ja mis on need viis konkreetset meedet, mismoodi valitsus soovib elektri hinna tõusu pehmendada?

Aitäh! Ma loodan, et mu kolleeg sotsiaalminister juba vastas esmaspäeval sellele küsimusele. Te olete loodetavasti sellega kursis. Me rääkisime toimetulekutoetustest. Vaadake järgmise aasta riigieelarvet. Ega me ilmaasjata ei tõsta töötu abiraha umbes 60 eurost 140 euroni kuus, ega me ilmaasjata ei pea vajalikuks laiapõhjaliselt suurendada riigieelarvest otseselt või kaudselt palka saavate inimeste töötasu, ega me ilmaasjata ei seisa selle eest, et pensionid tõuseksid vähemalt 5%, rohkem, kui ka kõige karmima elektri hinna prognoosi puhul oleks inflatsiooni mõju, jne. Need ongi need meetmed. Lisaks minu mainitud taastuvenergia tasu vähendamine. Teie küsimuses sisalduv ettekujutus, et kuskil juhtme otsas on mingisugune diktaator, kes annab teile poliitilist elektrit, näitab, et see on valele publikule esitatud küsimus. Sellist valitsust praegu võimul ei ole. Jah, me peame kaugemas perspektiivis elektrituru avamist Eesti tarbijale väga kasulikuks. Me usume, et kui me ka paljudes teistes sektorites suudame rakendada n-ö läbipaistvat, avatud turgu, siis kaugemas perspektiivis me saame tarbija seisukohast kõige parema hinna. Ma olen selles täiesti veendunud. Üleminek võib olla raske, see võib olla seotud hirmude ja ebakindlusega, aga ma usun, et me saame nendest üle.

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Aitäh! Härra minister! Elektrituruseadus sätestab konkreetselt, et juhul kui energiasüsteemis on tootmisseadmete võimsuse varu väiksem, kui vaja, korraldab Konkurentsiamet tarbimisnõudluse rahuldamiseks konkursi uute tootmisseadmete ehitamiseks. Selle asemel, et erinevad tootjad oleksid pakkunud mitmesuguseid lahendusi varustuskindluse tagamiseks, sundisite teie Eesti Energiale peale ebamõistliku investeeringu põlevkivielektrijaama rajamiseks. Miks ei täidetud seadust ega korraldatud konkurssi uute tootmisseadmete rajamiseks, nii et erinevad tootmistehnoloogiad ja kütused oleksid saanud võrdsetel alustel konkureerida põlevkivi ja Eesti Energiaga?

Te ei tsiteerinud vist mitte väga õiget seaduspügalat. See seaduspügal on mõeldud selleks puhuks, kui mitte keegi tootmisvõimsustesse ei investeeri. Praegu peab Eesti Energia saama ettevõttena hakkama avaneval või juba avatud Põhjala ja Baltikumi elektriturul. Iga ettevõte võib Eestisse investeerida ja teha siia elektrijaama, kas siis kivisöejaama või tuumajaama. Päikesepaneele võib siia paigutada nii palju kui kulub. Mitte keegi seda ei takista, ei võrgueeskiri ega elektrituruseadus. Tehtagu kas või kohe. Ei ole vaja valitsuse palvet ega valitsuse andamit. Aga näed, mitte keegi ei investeeri.

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Tänan, proua juhataja! Härra minister! Küsin nende perede ja üksikisikute kohta, kes satuvad peale elektri hinna tõusu toimetulekutoetuse saajate hulka. Pension tõuseb aasta neljandal kuul ehk aprillis. Kuidas ja kui pikalt on võimalik üksikul inimesel toime tulla 76 euroga, osta selle eest ravimeid ja toitu? Kuidas saab 199 euroga hakkama kolmeliikmeline pere, näiteks ema või isa kahe lapsega, kui lapsed tuleb kooli saata ja maksta toidukulud? Mis te arvate, kui pikalt sellise toimetulekupiiri korral toime tullakse, kui seda 2013. aastal ei tõsteta, nagu paistab?

Aitäh! See on hoopis teine küsimus. Toimetulekupiiri tõstmine, ma arvan, väljub praeguse arutelu raamest. Milline võiks olla mõistlik toimetulekupiir? Loomulikult peame olema riigina suutelised seda tõstma, lähtuvalt tegelikest vajadustest. Ma arvan, et see on meie kõigi seisukoht ja sellega tuleb tegelda.

Palun, kolleeg Marianne Mikko!

Suur tänu! Härra minister! Te nimetasite ühte meie hulka kuuluvat sotsiaaldemokraati katkiseks grammofoniks. Küsin: kas konservatiiv Juhan Parts on tõesti energia vallas riigimees, kelle käitumine on Eesti inimeste huvides ja täiesti riigimehelik?

Jah, ma arvan küll. Kuid ma ei öelnud ühegi inimese kohta "katkine grammofon". Te tõlgendasite mind valesti.

Palun, kolleeg Aivar Sõerd!

Aitäh! Austatud minister! Ma väljun elektriteemast ja küsin riigi investeeringute kohta. Umbusaldusavaldusele allakirjutanud heidavad ette, et kabineti istungile, kus arutati Eesti Energia investeeringuid, esitati materjalid liiga hilja. Ka Eesti Raudtee erastamise arutelule viis aastat tagasi esitati materjalid vahetult enne istungit. Aga mul on teile selline küsimus. Teie olite või vähemalt teie erakond oli väga kriitiline Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmise investeeringu suhtes. Selle maht oli praeguses vääringus 150 miljonit eurot. Kuidas te praeguste teadmiste põhjal hindate Eesti Raudtee aktsiatesse tehtud hiigelinvesteeringuid, mis tehti viis-kuus aastat tagasi? Küsimus on õigustatud, sest ka Eesti Energia investeeringute efektiivsust saab hinnata aastaid hiljem.

Aitäh! Raske on hinnata, eks tulevik näitab. Väga palju sõltub sellest, kuidas me suudame koos töötada ja leida raudteevedudeks uusi võimalusi.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Te väitsite, et te ei olnud kursis selle firma taustaga, kellega sõlmiti 650 miljoni euro suurune leping põlevkivielektrijaama plokkide rajamiseks, ega teadnud, et seda firmat on süüdistatud nii korruptsioonis kui ka altkäemaksu andmises. Ka kunagine kultuuriminister Signe Kivi ei teadnud, et kultuurkapitalist oli 8,5 miljonit krooni kadunud, ometi võttis ta poliitilise vastutuse. Täpselt samamoodi ei teadnud kunagi Tiit Tammsaar, et viljasalvest oli vili kadunud, ometi võttis ta poliitilise vastutuse. Kas te selles kontekstis näete endal mingisugust süüd ja kas te kavatsete midagi ette võtta, et kanda poliitilist vastutust?

Te viitate telesaatele. Ma tõesti ei teadnud Alstomi kohta tehtud Šveitsi kohtu otsust, millele lugupeetud härra Saar viitas. Ma ei tea, kas ma peaksin võtma poliitilise vastutuse selle eest, et ma ei tea kõikide ettevõtete, eriti suurettevõtete kohta üle maailma tehtud kohtuotsuseid. Aga seda Šveitsi kohtu otsust ma tõesti ei teadnud.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Riigiettevõte korraldab riigihanget ja saab kaks pakkumist. Ta leiab, et ei üks ega teine pakkumine ei vasta tingimustele. Milline riigihangete seaduse paragrahv annab üldkoosolekule ehk ministrile või Vabariigi Valitsusele õiguse see otsus ümber teha?

Aitäh! Ei minister ega Vabariigi Valitsus ei ole riigihangete seaduse kohaselt tegelikult hankija. Te teate suurepäraselt, et see nn riigiettevõte ehk riigile kuuluv äriühing tegutseb äriseadustiku raames. Minister on seal üldkoosolek. Üldkoosolekul on väga selged – muide, need on siin saalis teie fikseeritud – õigused ja kohustused, samamoodi on need ka Vabariigi Valitsusel. Kordan veel kord, et valitsus ei tegelnud riigihanke küsimusega, vaid valitsus tegeles ettevõtte palvel omaniku ühe selge kohustusena sellega, kuidas saavutada ühe kavandatud investeeringu, mis baseerub veel kõrgema omaniku esindaja ehk Riigikogu kinnitatud arengukaval, pikaajaline mõistlik majanduslik tootlus. See oli see küsimus, millega Vabariigi Valitsus tegeles ja mille kohta andis majandusminister üldkoosolekuna suunise.

Palun, kolleeg Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Nagu paljud teised vaatasin eile ka "Foorumi" saadet ja nägin, kuidas te ärritusite, kui kolleeg Saar näitas teile lepingut "Kodukulud alla!". Te seletasite, et teist on valesti aru saadud. Kas te saate, palun, veel kord n-ö inimkeeles rääkida, kuidas teie lubadus kodukulusid alandada täitub ja millal see kajastub inimeste kommunaalkulude arvetes?

Aitäh! Hea küsimus! Vaadake minu erakonna valimisprogrammi, kus kirjutatakse loosung "Kodukulud alla!" lahti. Selle esimene ja kõige olulisem punkt puudutab kõige suuremat kodukulu ehk küttekulusid. Praegu on meie elamufondi kõige keerulisem probleem see, et küttekulud on normaalsest kaks korda suuremad. Selleks et küttekulusid alandada, peame tegema investeeringuid. Enamik elamufondist, korteritest kuulub eraomanikele. Me teame, et küttekulude alandamine ei ole väga lihtne. Selle tõttu pakkusime variandi, et riik käivitab toetusprogrammi, et oleks võimalik selliseid investeeringuid teha. Juba sajad kortermajad on seda programmi kasutanud. Keskmiselt on küttekulud vähenenud 50%. Seda tähendabki see "Kodukulud alla!". Jah, see ülesanne, mis minu arvates seisab kogu Eesti rahva ees, on keeruline. Viie kuni kümne aasta jooksul tuleb meie elamufond viia sellisele tasemele, et me lõpetaksime raiskamise. Kui inimene investeerib oma kodusse riigi toel, siis lisaks sellele, et investeeringu teostamise hetkest vähenevad küttekulud (sõltuvalt majast vähem või rohkem, kuid suurusjärgus kaks korda), suurendame selle inimese kodu väärtust kinnisvaraturul. Kui see investeering tehakse korrektselt, siis me parandame kindlasti korterite sisekliimat. Ma olen täiesti veendunud, et sellel on väga suur mõju inimeste tervisele. Seda tähendabki meie loosung "Kodukulud alla!". Teie püüate väita, justkui IRL tahaks käituda vastupidi turumajanduse põhimõtetele. Sellist asja ei ole me lubanud. Ärge kirjutage meie arvele seda, mida me ei ole lubanud.

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab firma Alstomi toimetamist teistes riikides. Paljudes riikides, sh mõnes Euroopa Liidu riigis, on Alstom süüdi mõistetud mitmes riigihangetega seotud süüteos. Siin viidati Šveitsi kohtu otsusele. Riigihangete seaduse § 38 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, keda on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud, sh riigihangete nõuete rikkumise, kelmuse, ametialaste, rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest, ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv. Siit tuleneb minu küsimus. Te ütlesite, et hanke tegemisel ei rikutud seadust. Kas riigihangete seaduse § 38 ei ole siis piisavalt oluline, kui te siin sellise seisukohaga esinesite?

Ma olen üsna veendunud, et kindlasti on hankija ka seda paragrahvi hanke läbiviimisel arvestanud.

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Aitäh! Lugupeetud minister! Teie enesekindlus on imetlusväärne. Siiski teeks nii teile kui ka kogu sellele saalile au, kui te aeg-ajalt aktsepteeriksite seda, et maailmas on ka teistsuguseid arvamusi kui teie ainuõige arvamus. Tulles oma küsimuse juurde, jätkan sealt, kus Jevgeni Ossinovski lõpetas. Te väitsite eile õhtul telesaates, et andes Eesti Energiale suuniseid hankelepingu sõlmimiseks, te ei teadnud seda, et see võib olla vastuolus seadusega, ega seda, et Alstom on mitmes riigis uurimise all. Täna püüate väita, et te ei teadnud ainult seda, et Šveitsis on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kuidas asi tegelikult on? Kas te eile õhtul Eesti Televisiooni otsesaates olite ebatäpne või hämasite teadlikult? Kas te võite seda enda meeltesegadust natuke põhjalikumalt kirjeldada?

Aitäh! Oma arust ei olnud ma sugugi meeltesegaduses. Aga veel kord ütlen, et nagu ma mäletan, te esitasite ühe küsimuse, milles oli viis väidet. Loomulikult vastab korrektne vastaja viimasele väitele. Teie viimane väide oli, et Alstomi kohta on Šveitsi kohus teinud otsuse. Ma ei teadnud, et Alstomi kohta selline otsus oli tehtud. Kui ma hakkasin teie küsimusele edasi vastama, tulin ma põhiküsimuse juurde, mida te ka täna püüate Eesti rahvale selgeks teha. Te nimelt väidate, et riigihangete seadust on rikutud. Ma kommenteerisin telesaates n-ö riigihangete seaduse aspekti. See on korrektne väide. Ma arvan, et see oli hea, elav telesaade. Minu arust oli see väga loomulik ja inimlik käitumine väitluse puhul.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma tulen korraks tagasi kodukulude kontrolli alla võtmise juurde. Tõepoolest, küttekulusid saab vähendada majade renoveerimise teel. Kuid kas teile on ikkagi arusaadav, et kui maja renoveeritakse, siis tekib majaelanikele laenukulu? Meie magalarajoonides, kus see probleem on kõige suurem, elavad valdavalt inimesed, kes said oma korteri 40 aastat tagasi ja kes ei ole enam keskealised, vaid sageli vanemad. Nad kardavad seda laenukulu ja seetõttu maksavad pigem kinni suuri küttearveid. Millist lahendust te pakute, et inimeste laenukulusid vähendada?

Aitäh! See sõltub kortermajast. Kui vaadata teostatud renoveerimisprojekte, siis üsna tavapärased on need juhtumid, kus renoveerimise tulemusena alanenud küttekulud ja renoveerimiseks võetud laen on ühes suurusjärgus. Kui korteriühistu on käitunud heaperemehelikult ja korjanud aastate jooksul amortisatsioonifondi raha, siis tegelikult saab remonti teha nii, et inimestele lisalaenukoormust ei teki. Jah, vastab tõele, et mingi aja jooksul, sõltuvalt laenuvõtmise aja pikkusest, võib korteriühistu laenukoormus suureneda, aga küttekulud vähenevad. See on kindlasti kasulikum kui kümneid aastaid jätkata suurte küttekulude maksmist. See, et renoveerimistoetuse abil peaks pere-eelarve rahavoog suure tõenäosusega niimoodi kujunema, on väga oluline komponent, miks valitsus on rakendanud seda toetusprogrammi, mille abil me rahastame projekti energiaefektiivsusest sõltuvalt 15%, 25% või 35% renoveerimisprojekti maksumusest.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Tulenevalt teie pisut põiklevast vastusest kolleeg Eiki Nestorile tahan selguse huvides üle küsida. Kas te andsite Eesti Energia nõukogule selge suunise sõlmida Alstomiga leping?

Minu teada on see aktsionäride üldkoosoleku otsus avalikult kättesaadav. Mul ei ole seda kaasas, aga see suunis kõlas umbes niimoodi: anda nõusolek selle investeeringu tegemiseks. Ma ei mäleta seda sõnastust täpsemalt. See baseerub äriseadustiku paragrahvil, mis sellist situatsiooni reguleerib. Ettevõtte nõukogul ja juhatusel on õigus teatud otsuste langetamiseks pöörduda aktsionäride poole. Ilma nõukogu ja juhatuse pöördumiseta ei ole aktsionäridel võimalik ühepoolselt sellist suunist anda.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Ka minu küsimus puudutab seda n-ö suunist, mis tegelikult oli antud väga selgelt käsu vormis. See on täiesti avalik ja igaüks saab seda lugeda. Mõistagi on teil omaniku esindajana õigus seda n-ö käsku nõukogule anda. Aga kui tavapärane see on? Kas teil on oma ametis oldud aja jooksul tulnud ka teistele nõukogudele ette kirjutada, missuguseid lepinguid sõlmida ja missuguseid mitte?

Sellises suuruses investeeringu kohta suunise andmine on kindlasti üsna ebatavaline, sest selliseid investeeringuid tehakse väga vähe.

Palun, kolleeg Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Teema on väga aktuaalne ja kindlasti peab siin vaatama kaugemale kui 10 või 15 aastat. Kas me Eesti elektrienergiaga varustamisel oleme läinud seda teed, et meie areng on kooskõlas Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega, mille järgi tuleb 2015. aastaks CO₂ heitmeid vähendada üle 90%?

Aitäh! Te mõtlesite tõenäoliselt 2050. aastat. Juhin tähelepanu, et tulenevalt investeeringutoetusest võib öelda, et Euroopa Liidu keskkonnadirektoraat ja kliimadirektoraat on selle investeeringu heaks kiitnud. Ma usun, et see on üsna oluline heakskiit. Nagu ma oma avasõnavõtus ütlesin, võrreldes töötavate jaamadega on see oluliselt parem variant nii keskkonna kui ka kliima aspektist.

Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Eestis on circa 40 miljonit ruutmeetrit elamispinda, millest viimase kümne aasta jooksul on KredExi meetmete toel renoveeritud 2%. Samas tempos jätkates kuluks olemasolevatele elamutele tiiru pealetegemiseks üle saja aasta. Mulle tundub, et meil ja meie kodudel ei ole aega nii kaua oodata, seda nii tõusvate energiahindade kui ka vanade elamute üha halveneva ehitusliku seisukorra tõttu. KredExi programmid on praeguseks puudutanud üksnes 1–2% Eesti leibkondadest ning paraku on toetusraha juba ammendatud. Kust te võtate julguse väita, et viie kuni kümne aastaga saab suur osa Eesti elamutest renoveeritud ja soojustatud? Kui palju raha kuluks selleks, et see kõik tõesti teoks teha?

Aitäh! Ma tahan uskuda, et eeskuju nakkab. Me elame suhteliselt unikaalses olukorras, kus umbes 97% elamufondist kuulub eraisikutele. See tuleneb korterite erastamise reformist, mida me 1990. aastate alguses tegime. Ma usun, et me oleme faasis, kus tuleb pakkuda inimestele eeskuju. Eesti inimesed on väga hakkajad ja kui nad näevad kasu, siis ma olen täiesti kindel, et nad on valmis oma kodusse investeerima. Niikaua, kuni see asi muutub massiliseks, on riigil kindlasti mõistlik n-ö lahti hoida toetusprogramme, mis hästi töötavad ja motiveerivad korteriühistuid investeeringuid tegema. Ma ei ütle, et riik peaks seda toetusprogrammi pakkuma seni, kuni viimne kui üks elamisväärne kortermaja on muudetud soojapidavaks. Aga senimaani, kuni tempo, nagu te ütlesite, võiks olla kiirem, tuleks igal juhul seda teemat üleval hoida, inimesi teavitada ja toetada. Me kavatseme sellega jätkata. Ma ütlesin, et viis kuni kümme aastat on aeg, mil riik peaks olema valmis neid toetusprogramme pakkuma. Siis me jõuame sellisele tasemele, kus inimesed juba ise teevad neid investeeringuid, sest need on neile väga kasulikud.

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Seoses Alstomi tegevusega uuritakse rahapesu- ja pistisejuhtumeid Šveitsis, Suurbritannias, USA-s, Prantsusmaal ja Lätis. Kas te võite, käsi südamel, kinnitada, et midagi sellist Eestis ette ei tule?

Jah, ma usun küll.

Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetav minister! Kuidas sa selgitad paradoksi, et umbusaldajad on siin sinu poole korduvalt pöördunud kui hea ministri poole? Kas selles võib olla ihalust väga hea majandus- ja kommunikatsiooniministri järele?

Eks sellele annab vastuse ajalugu.

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Veel hea minister! Te olete väitnud, et te ei teadnud Alstomi varasemast taustast Euroopas. Kuid ma pean teid kurvastama, et see ei vabasta teid vastutusest, kuna riigihangete seaduse § 39 järgi on hanke läbiviijal kohustus kontrollida osaleja tausta. Kas te väidate, et hanke läbiviimisel jäeti see seaduse nõue täitmata, ja kui jäeti, kes siis peab vastutama, kas teie või Eesti Energia juhtkond?

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele vist juba vastanud. Teie olete minu teada ju jurist ja peaksite teadma, et riigihangete seaduse kohaselt ei ole mina selles protsessis hankija.

Palun, kolleeg Peep Aru!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on elektri hinna kohta. Sa oled enamiku ajast sellel sajandil kuulunud valitsuse koosseisu ja ehk oskad mulle ühte asja meelde tuletada. Kas ma mäletan õigesti, et 2007. aastal, kui Riigikogu võttis vastu seaduse elektriaktsiisi kohta, oli selle kirglik eestkõneleja tolleaegne rahandusminister, sotsiaaldemokraat Ivari Padar?

Jah, see oli nii. Aga ma tahaksin Ivari Padarit kaitsta, kui sa lubad. Ma usun, et see, et me suudame praeguses Euroopas oma lubadustest korrektselt kinni pidada, on eeskuju vääriv. Ivari Padar oli sõnapidaja mees. Selle kohustuse, mis Eesti Riigikogu oli Euroopa Liiduga liitumisel võtnud, võttis ta oma õlgadele ja vedas läbi selle saali, hoolimata tõenäoliselt oma erakonna vastuseisust. Küllap ta sellepärast maha võetigi. (Naer.)

Palun, kolleeg Juku-Kalle Raid!

Aitüma! Hea Juhan! Sinu masendusliikmena tahan teada, kas sa tõesti ei soovi tulla siia teise ritta minu asemele Liisa kõrvale.

Mul ei ole õigust oma tööandja ees tunnistada, et ma seda soovin. Praegu on meie kohustus vedada Eesti majandust ja loomulikult tuleb seda kohustust täita.

Palun, kolleeg Mart Meri!

Aitäh! Härra minister! Te jätsite Andres Anvelti küsimusele vastamata. Küsimus oli selle kohta, et riigihangete seadus ütleb väga selgelt, et osaleja tausta tuleb kontrollida. Minu küsimus on väga lihtne: kes seda tausta peab kontrollima, kas üldkoosolek teie isikus või Eesti Energia juhatus, ja kes vastutab?

Riigihangete seaduse kohaselt on hankijaks ju ettevõte, juriidiline isik. Ettevõttes on erinevad organid: juhatus, nõukogu, üldkoosolek. Nende pädevus on ülitäpselt kindlaks määratud äriseadustikus ja riigi äriühingu puhul lisaks riigivaraseaduses. Selline hankeprotsess on ikkagi tegevjuhtkonna ülesanne ja vastutus.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Umbusaldusavaldusel on kahte liiki põhjuseid: teie kui nn hea ministri vastutusala, energeetika ja selle võimalik areng ning see, kuidas inimesed alates 1. jaanuarist hakkama saavad. Loomulikult on selge, et me ei saa turuhinda muuta, küll aga saab riik väga selgelt mõjutada aktsiisi, käibemaksu ja taastuvenergia tasu. Te olete rääkinud taastuvenergia tasust. Miks ei ole te valmis astuma ühtegi sammu inimeste abistamiseks, muutma aktsiisi ja käibemaksu?

Aitäh! Kui me teeksime nende maksude puhul erandi, siis laieneks see ju kõigile. Ka nendele, kes seda majandusliku toimetuleku seisukohast tõenäoliselt ei vaja. Kui me teeme sellise erandi, siis vähenevad riigieelarve tulud. Kui riigieelarve tulud vähenevad, siis vähenevad võimalused tõsta pensione, õpetajate palka, suurendada lastetoetusi, töötu abiraha ja kõiki muid selliseid asju, millega saab toetada inimesi, kellel on majanduslikult keeruline toime tulla. See on see põhjus. Efektiivsem on toetada otsetoetustega kui teha üldisi erandeid kaudsetes maksudes. See on rahanduses ja maksundusteoorias sada korda ära tõestatud.

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kui peaks selguma, et riigihangete seadust on siiski rikutud, kes siis peaks tagasi astuma? Kas Sandor Liive?

Kui see selgub – sõltub sellest.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud minister! Kaks kolmandikku elektriarvest on mõjutatud poliitilistest otsustest. Te mainisite, et te kavatsete Riigikogule esitada taastuvenergia tasu käsitleva eelnõu. Ajaleht Postimees on seda eelnõu analüüsinud ja öelnud, et kui jätta välja Eesti Energia, siis kõigile teistele taastuvenergia tootjatele jäävad taastuvenergia toetused ka prognoositava avatud turu börsihinna puhul niisama suureks kui praegu. Te olete olnud elektriaktsiisi Euroopas kehtestatud miinimumtasemele alandamise vastu. Aga ometi näitavad minu arvutused, et elektriaktsiisi alandamise korral oleks leibkondade võit kolm korda suurem kui teie pakutud taastuvenergia tasu vähendamise korral. Kui palju üks leibkond järgmisel aastal taastuvenergia tasu vähendamisest võidab? Minu arvutused ütlevad, et võit aastas ühe leibkonna kohta on viis eurot.

Aitäh! See sõltub sellest, kui palju leibkond elektrit tarbib. Kui leibkond tarbib väga palju elektrit, siis tuleb ka taastuvenergia tasu suhteliselt palju maksta, kui tarbib väga vähe, siis tuleb ka seda tasu väga vähe maksta. See sõltub otseselt elektri tarbimisest. Aga ma kasutan võimalust ja õiendan paari teie küsimuse sissejuhatuses kõlanud väidet. Te ütlesite, et kaks kolmandikku elektri hinnast sõltub poliitilistest otsustest. Ei sõltu. Mina küll ei tahaks näha sellist riiki, kus võrguteenus oleks poliitiliselt korraldatav. Võrguteenus on väga oluline majandustegevus, mida reguleerivad, muide, väga põhjalikud reeglid, mis teie olete siin kehtestanud. Nende põhimõtete järgi arendatakse jaotusvõrku ja ka põhivõrku. See ei sõltu selles mõttes poliitilistest otsustest. Kui te ei taha muidugi ajada sellist poliitikat, et need ettevõtted natsionaliseerida ja moodustada eraldi võrguministeerium, kes riigieelarve rahast hakkab neid ülal pidama. Ma arvan, et see ei ole mõistlik plaan. Teiseks, te väitsite taastuvenergia tasu kohta, et olemasolevad investorid justkui ei kaota midagi. Ma ei ole sellega sugugi nõus. Minu arvates tasus taastuvenergia investoritega kokkuleppele minna sellepärast, et neil oli valmisolek teha väga põhimõtteline, kaugeleulatuv muudatus: siduda taastuvenergia toetus lahti n-ö absoluutsest, seadusesse kirjutatud numbrist ja siduda see toetus turuhinnaga. Vaatame turuhinda. Kui see on üle 39 euro megavatt-tunni eest, siis tegelikult hakkab see nendel ettevõtetel omakorda taastuvenergia toetust vähendama. Investorid arvestasid riigi soovi, nad loobusid, kui te tahate sellist terminit kasutada, liigkasumist. Tegelikult annab see väga hea puhvri ka tarbijatele taastuvenergia tasu alandamiseks, kui elektri hind börsil peaks tõusma üle 40 euro megavatt-tunni eest. Ma loodan, et te saite mu mõttekäigust aru. Vaatame eelmise aasta keskmist börsihinda nendele elektritarbijatele, kes olid juba avatul turul. See oli umbes 42 eurot megavatt-tunni eest. Teisisõnu: kui samasugune keskmine hind on järgmisel aastal, siis nad loobuvad reaalsest taastuvenergia tasust.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Vastates Kadri Simsoni küsimusele, te alustasite vastust sellega, et leibkondadele sõltub energia hinna tõus sellest, kui palju nad energiat tarbivad. Kas sellest võib välja lugeda teie sõnumi inimestele, millega võikski kokku võtta teie tegevuse ministrina, et inimesed peaksid vähem energiat tarbima?

Ei, kindlasti mitte. Ma arvan, et inimesed peaksid tarbima energiat säästlikult. Ära ei pea jätma midagi, mis on vajalik, aga ma arvan, et energiat raisata ei ole mõtet.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Küsin veidi informatsioonilise küsimuse, mis ikkagi väga seondub täna arutatava teemaga. Millest tulenevalt on väga paljud inimesed rääkinud meile siin ja miks on igal pool meedias üritatud väita, et meie naaberriigis Soomes on elektrienergia samas hinnas ja mõnikord hoopis odavam kui Eesti Vabariigis? Kes või mis selles "süüdi" võiks olla?

Aitäh! Ma julgen selles väites kahelda. Kui me võrdleme keskmisi Põhjala elektribörsi hindu Soome ja Eesti piirkonnas, siis keskmised börsihinnad on Soomes mõnevõrra kõrgemad. Võib olla perioode, kui eri piirkondades võivad olla üsna suured hinnavahed. Selle me õpime kõik tarbijatena kindlasti ära. Piirkondade hinnad mõjuvad ka vastastikku, aga ei tasu kunagi vaadata börsihinda väga lühikese aja jooksul.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ilmselt on nii, et te lahkute paari tunni pärast siit saalist majandus- ja kommunikatsiooniministrina ning jätkate oma tööd. Kuid arvesse võttes kõike seda, mis on toimunud, ja arvesse võttes ka seda, mis toimub praegu siin saalis, öelge, kas siin on olnud teie jaoks midagi õpetlikku. Kui on, siis milles see seisneb?

Hea küsimus! Kui see asi on lõppenud, siis teen ma sellest kokkuvõtte ja olen valmis teile eraldi vastama.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Alustame läbirääkimisi. Esimesena palun kõnepulti kolleeg Urve Palo Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Tere päevast, austatud esimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid umbusaldavad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, kuna ta on kaotanud usalduse, et oma ametipostil edasi tegutseda. Seda mitmel põhjusel.
Esiteks. Endine riigikontrolör ei pea suurt midagi õigusriigi reeglitest ja arvab, et õigusriiki iseloomustav ütlus non rex est lex, sed lex est rex (mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas) tema kohta ei kehti. Sotsiaaldemokraadid nii ei arva. Me oleme veendunud, et Eesti Vabariik on õigusriik ja siin kehtivad ühesugused seadused kõigile. Ministril, esindades üldkoosolekut, ei ole õigusriigi reeglite kohaselt õigust anda ebaseaduslikke korraldusi ja survestada äriühingu nõukogu ega juhatust. Majandusminister Juhan Parts pidi olema teadlik, et Alstomiga põlevkivielektrijaama ploki rajamiseks sõlmitud lepingus rikutakse nii riigihangete seaduse kui ka karistusseadustiku sätteid, sh riigihangete seaduse § 38 sätteid. Hoolimata sellest survestas minister Eesti Energiat, et see sõlmiks Alstomiga 650 miljoni euro suuruse lepingu.
Teiseks. Otsuse tagajärjel ehitatakse põlevkivielektrijaama esimene plokk, mille võimsus on 300 megavatti ja kus toodetava elektrienergia omahind ei ole vabal turul konkurentsivõimeline, kuna põlevkivielektri tootmine saastab väga keskkonda. Rajatavad elektrijaamad peavad selleks, et olla avatud elektriturul konkurentsivõimelised, võimalikult vähe süsinikku ja saasteaineid keskkonda paiskama. Seega toob vajadus hankida tulevikus põlevkivielektri tootmise katteks CO₂ kvooti kaasa järjest suuremad kulud, mis hakkavad kajastuma ka elektrienergia hinnas. Teame, et Euroopa Komisjon survestab CO₂ kvootide hindu lausa neljakordistama. Eesti tarbija jaoks tähendab see lihtsustatult öeldes seda, et kuigi tulevikus põlevkivielektrienergia turul konkurentsivõimeline ei ole, peame meie ometi kinni maksma kahe põlevkiviploki ehituseks kulunud miljardi euro suuruse investeeringu ning selle hilisema amortisatsiooni- ja ülalpidamiskulud. Seda hoolimata sellest, et tehased ei tööta ja elektrit ostetakse mujalt.
Sotsiaaldemokraadid on korduvalt juhtinud majandusministri tähelepanu sellele, et põlevkivielekter ei ole Euroopa Liidu karmi kliimapoliitika tõttu tulevikus konkurentsivõimeline. Seda on tunnistanud ka Eesti Energia juhtkond ja isegi paljud koalitsioonierakondade juhtpoliitikud.
Palun lisaaega!

Kolm minutit.

Ometi on majandusminister Juhan Parts otsustanud mängida Vene ruletti, andes hiiglaslikule investeeringule rohelise tee, lootuses, et ehk läheb õnneks. Seda ei saa kuidagi nimetada riigimehelikuks käitumiseks. Kiirustades ja läbi mõtlemata tehtud ning reaalsust eiravad otsused lähevad Eesti inimestele kalliks maksma. Majandusminister on võtnud vastutuse, mida ta tegelikult kanda ei jaksa. Vaevalt et minister on võimeline aastate pärast riigikassasse tagasi maksma ilmaasjata kulutatud summad, mida on 650 miljonit eurot ehk 10 miljardit krooni. Tekib küsimus, miks majandusminister, kes räägib pidevalt vajadusest kärpida ja kokku hoida, on valmis külvama tuulde ligi miljard eurot.
Majanduslikult kahjulikke otsuseid on põhjendatud vajadusega saavutada energiajulgeolek. Samas ignoreeritakse odavamaid ning majanduslikult jätkusuutlikumaid viise sama eesmärgi saavutamiseks ja tõsiasja, et hiiglaslik investeering asub Venemaa piiri vahetus läheduses.
Kolmandaks. Majandusminister ei ole midagi ette võtnud, et aidata leevendada uuel aastal ees ootavat enam kui 20%-list elektri hinna tõusu. Seda hoolimata sellest, et ta juhtis kõigest poolteist aastat tagasi ministrina oma erakonna kampaaniat loosungi all "Kodukulud alla!". Ometi on riigil olemas konkreetsed hoovad, kuidas elektri hinna tõusu ohjeldada. Paraku ei ole majandusministril olnud soovi selleks midagi teha ja konkreetseid algatusi tarbijate kaitsmiseks ei ole tulnud. Me ei saa rääkida tarbijate kaitsmisest, kui elektriarved vähenevad 1%, sest taastuvenergia tasu mõnevõrra väheneb, või kui viimase kümne aasta jooksul on KredExi instrumentide abil aidatud 1%-l, kõige rohkem 2%-l Eesti elanikest oma elamut soojustada. Kulub enam kui sada aastat, enne kui sama tempo jätkudes kogu elamufondile ring peale tehakse. Järelikult, minister poolteist aastat tagasi sellist lubadust andes teadlikult valetas.
Sotsiaaldemokraatide silmis on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts riigile kahjuliku ja seadusi eirava tehingu läbisurumise eest ning tegevusetuse tõttu elektri hinna tõusu leevendamisel kaotanud usalduse ministrina jätkamiseks. Aitäh!

Tänan! Lugupeetud Keskerakonna fraktsioon, kas te soovite esineda? Palun teid! Ma ju ütlesin, et kõigepealt saavad esineda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooni esindajad.

Lugupeetud Ene Ergma, tänan võimaluse eest praegu esineda! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Pole palju neid inimesi, kes ei mäletaks Isamaa ja Res Publica Liidu möödunud valimiste loosungit, mis lubas kodukulud alla viia. Paljudele meist saadeti koju lausa leping valijaga, kus sedasama lubadust kinnitati allkirjaga. Tegelikult on suurimad hinnatõusud olnud just IRL-i ministri haldusalas. Eesti Energia uus hinnakiri lubab prognoosida, et elektri hinna tõus tuleb suur. Kui tarbija liitub Eesti Energia kuuekuulise fikseeritud hinnaga lepinguga, kerkib tema elektri põhitariif praeguselt 3,15 eurosendilt 4,99 eurosendile. See tähendab põhitariifi tõusu 58%. Peale selle on Konkurentsiamet lubanud Eleringil tõsta võrgutasusid 13,3%. Kõik see tähendab Eesti inimeste jaoks uuel aastal vähemalt viiendiku võrra suuremat elektriarvet.
Ei saa unustada fakti, et avatud turult hakkavad elektrienergiat ostma ka väiksemad ettevõtted, mis seni said elektrienergiat samuti suletud turult. Nendegi tooted lähevad kallimaks ja see kajastub üldises hinnatõusus. Selle ohu eest on meid hoiatanud ka Eesti Pank, öeldes, et kui Eestis elektri hinna tõusu vastu midagi ette ei võeta, siis meie majanduskeskkond halveneb.
Kui majandusminister teeb praeguses olukorras üllatunud ja abitut nägu, siis on see katse ennast süüst puhtaks pesta. Samas kasseeritakse rahumeeli sisse hinnatõusuga kaasnevat senisest suuremat tulu. Hinnatõus tähendab ju Eesti Energia kasumi suurenemist ja lisaks tähendab see, et kerkiva hinna tõttu laekub rohkem käibemaksu.
Valitsuse seisukoht on, et elektri hind kujuneb järgmisest aastast elektriturul ja nemad ei saa suurt midagi teha. See tegevusetus tähendab kõigile Eesti inimestele märkimisväärset elektriarve kasvu. Ka meie nõustume sellega, et elektri hinda börsil ei saa valitsus tõepoolest muuta, kuid iga inimese elektriarvel on viis komponenti ja nendest viiest nelja on valitsusel võimalik reguleerida. Valitsus saab reguleerida võrguteenuse tasu, taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi, mis on meil 4,5 korda kõrgem kui Euroopa Liidu miinimummäär, ning käibemaksu. Seega, tervelt kaks kolmandikku elektri hinnast on valitsuse kontrolli all.
Majandusminister Juhan Parts on öelnud, et Eleringi tasu ei puutu valitsusse. Aga ma juhin tähelepanu, et pärast seda, kui IRL-i fraktsioon saatis Taavi Veskimäe oma ridadest Eleringi juhtima, ei soovita võib-olla küll öelda, et võrguteenus on poliitiliselt korraldatav, aga see otsus tõi kaasa võrgutasude märkimisväärse tõusu. Kui me vaatame Euroopat, siis näeme, et elektrile lisatavad maksud on Eestis väga kõrged, need moodustavad elektrienergia hinnast ligi 30%. Enamikus Euroopa riikides jääb kodutarbijatel see osa 20% piiresse. On ka Euroopa Liidu riike, kus maksude osakaal elektri hinnas on alla 10%.
Hiljuti hääletati Riigikogus maha Keskerakonna eelnõu, mis vähendanuks elektriaktsiisi 4,5 korda ja andnuks tulevast aastast inimestele elektri hinna tõusu tingimustes reaalset tuge. Väideti, et see oleks tähendanud eelarvele 24 miljonit eurot kulu, mis oleks riigieelarvele olnud liiga koormav. Me kõik teame, kui kiiresti on leitud kate märksa suurematele kuludele, kui seda on vaja olnud. Maksud on selgelt poliitiline otsus. Kui on soov leevendada elektri hinna tõusu tarbijale, siis saab seda maksuotsustega teha. Praegu näeme ainult ministri soovimatust, võiks öelda ka, et tegevusetust.
Keskerakonna fraktsiooni liikmed leiavad, et majandusminister ei ole näidanud üles soovi leevendada 2013. aasta alguses elektrituru avanemisega kaasnevat hinnatõusu. Ministeerium ja minister on jäänud hätta teavitustööga. Seetõttu algatasime majandus- ja kommunikatsiooniministri umbusaldamise, sest tema tegevusetus energiavaldkonnas ja hinnatõusu leevendamisel mõjutab kõiki Eesti inimesi. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kutsun kõnepulti kolleeg Kaia Iva Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana.

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Opositsiooni tänane algatus paneb mind imestama. Veel eelmisel kuul rääkisid tänased umbusalduse avaldamise algatajad, et nad saavad ministri umbusaldamist algatada vaid siis, kui seda mõtet toetavad ka koalitsioonipoliitikud. Umbusalduse avaldamise läbikukkumine tähendavat hoopis ministrile jõulist usalduse avaldamist. Kui kolleegid opositsioonist soovivad tänase algatusega väljendada Riigikogu selget usaldust minister Juhan Partsi vastu, siis on see üks igati kiiduväärt ettevõtmine. Märgin küll, et usalduse väljendamiseks on ka teisi, paremaid, viisakamaid ja vähem piinlikke võimalusi.
Isamaa ja Res Publica Liidu nimel on mul hea meel kinnitada nii umbusalduse avaldamise algatajatele kui ka kõigile kodanikele, kes seda protsessi jälgivad, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts väärib meie usaldust järgmistel põhjustel. Esiteks, minister on tegutsenud, lähtudes riiklikust huvist tagada Eesti riigi energeetiline julgeolek, ja teinud oma tööd vastutustundlikult. Teiseks, minister on tegutsenud Riigikogus konsensusega kinnitatud energiamajanduse riikliku arengukava kohaselt. Põlevkivielektrijaama ehitamist otsustades täitsid valitsus ja majandusminister Riigikogus vastuvõetud otsuseid, millest ka täna pole mingit põhjust taganeda. Kolmandaks, energiajulgeolek elektrivaldkonnas tähendab eelkõige varustuskindluse tagamist. Riskid varustuskindluses ei ole esmajoones seotud raskesti ennustatavate konfliktide või muude ohtudega, mis tavapäraselt seonduvad sõnaga "julgeolek". Kui mõne kaablirikke või muu tehnilise rikke tõttu jääksid inimesed talvel elektrita, sest meie maal pole oma vajaduste katmiseks elektrijaamu, siis peale omaenda lühinägelikkuse poleks meil põhjust kedagi teist süüdistada. Neljandaks, meile on arusaamatu, miks on tekkinud olukord, kus Euroopa Komisjon saab ka kaugelt vaadates aru, et Eesti elektrisüsteemi töökindluse hoidmiseks tuleb põlevkivielektrijaam ehitada, ja lubab seda toetada, aga umbusaldajad leiavad ühtäkki, et tarvis oleks seni üksmeelselt aetud energiapoliitikast taganeda. Viiendaks, loobumine kodumaist põlevkivi ja biomassi kasutavast elektrijaamast tähendaks töökohtade kadumist ning vältimatut vajadust hakata mujalt sisse ostma elektrit, mida me seni oleme ise tootnud ja ka eksportinud. Sellega me nõus olla ei saa.
Isamaa ja Res Publica Liit soovib minister Partsile pikka ja viljakat tööiga majandus- ja kommunikatsiooniministrina! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Nüüd on meil vaja teha lõpphääletus.
Kuna ministrile on umbusaldust avaldatud siis, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus, palun enne hääletust teha kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 94 Riigikogu liiget, puudub 7.
Panen umbusalduse avaldamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei olnud. Riigikogu ei avaldanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile umbusaldust.
Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 12.04.