Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu neljanda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma kutsun kõnepulti kolleeg Rainer Vakra!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Käesolev arupärimine on esitatud Eesti Panga presidendile ja puudutab Eesti Panga tegevust seoses VEB Fondiga. Arupärimise on esitanud viis Riigikogu liiget: Kalle Laanet, Deniss Boroditš, Inara Luigas, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra.
2. juunil 2012 ilmus meedias uudis, mille kohaselt VEB Fondi likvideerija on esitanud Riigikohtule andmed, et VEB Fondi sertifikaatidega 108 miljoni krooni ulatuses tehtud tehingute kohta puuduvad dokumendid. Samuti on likvideerija kinnitusel Eesti Pank esitanud oma 1995. aasta 5. aprilli kirjas tegelikkusele mittevastavaid andmeid Venemaa residentide nõude suuruse kohta, mis andis omakorda võimaluse realiseerida 420 miljoni krooni ulatuses VEB Fondi sertifikaatidest tulenevaid nõudeid. Tänaseni pole teada, kes ja kuidas raha liigutas. Pole teada, kas ja kui palju Eesti Pangale, riigile kuuluvate sertifikaatide eest raha saadi. Võib eeldada, et Eesti Pank on saatnud Venemaa Välismajanduspangale teadvalt valeandmeid. Selle alusel saadi VEB Fondi likvideerija kinnituse kohaselt Venemaalt kätte üle 462 miljoni krooni suurune summa. Seejuures pole valitsus ja keskpank kunagi avalikult tunnistanud, et Venemaalt on õnnestunud raha kätte saada. Keskpank võlgneb nüüd avalikkusele selgituse, mis peitub nende hämarate tehingute taga. Arupärijad soovivad selgitust, kas Eesti Pank on astunud mingeid samme selle tehingu asjaolude selgitamiseks, ja kui on, siis milliseid. Selleks esitame Eesti Panga presidendile arupärimise koos viie konkreetse küsimusega. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Urve Palo!

Tere päevast! Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraadid ja Riigikogu demokraatide ühenduse liikmed esitavad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise elektrituru avanemise kohta.
Elektriturg avaneb pisut enam kui 80 päeva pärast. Me ei saa kuidagi leppida sellega, et suur osa Eesti elanikest on seni veel teadmatuses ja segaduses. Nad ei tea, mida teha, milline elektripakett valida ja millise elektrimüüjaga leping sõlmida. Infot turu avanemise kohta leiab vaid internetist. Sotsiaaldemokraatide ja Riigikogu demokraatide ühenduse liikmete nõudel tuleb majandusminister Juhan Partsil anda Riigikogu ees põhjalik ülevaade elektri hinna tõusude kohta ja põhjendada, miks riik on jätnud sajad tuhanded inimesed teadmatusse. Küsime, kuidas jõuab info nende tarbijateni, kes ei kasuta internetti, kes nõustab neid elektripakettide valikul? Ministril tuleb anda hinnang ka sellele, kas Eesti Energia agressiivsed müügivõtted on ikka kooskõlas vaba konkurentsi reeglitega. Samuti küsime Juhan Partsilt, kelle erakond lubas parlamendivalimistel kodukulud alla viia, kas ta 2011. aasta alguses teadis, et järgmise aasta 1. jaanuaril hakatakse Eestis elektrit ostma börsilt. Kas ministri jaoks oli see üllatus, et elektri hind kallineb? Mitu protsenti suurenevad ministri hinnangul inimeste elektriarved, kas ja kuidas on plaanis leevendada kodukulude kallinemist Eesti inimestele ja eriti vähekindlustatud peredele? Küsime, kas valimislubaduse "Kodukulud alla" puhul, mis anti kaks aastat tagasi, oli tegu asjatundmatuse või teadliku inimeste petmisega. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks arupärimist. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, edastan need otsekohe adressaatidele.
Teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 8. oktoobril algatatud looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; teiseks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 8. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 23. oktoober kell 18; kolmandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 9. oktoobril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimised põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile ning regionaalminister Siim Valmar Kiislerile.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Palun tähelepanu! Täpsustame päevakorda. Tänases neljandas päevakorrapunktis teeb sotsiaalkomisjonipoolse ettekande sotsiaalkomisjoni liige Reet Roos.

Head kolleegid! Eile jäi meil pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 235 esimene lugemine. Jätkame küsimuste esitamist teisele ettekandjale, kelleks on sotsiaalkomisjoni liige Rein Aidma. Palun teid, kolleeg Rein Aidma, Riigikogu kõnetooli! Palun küsimus, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud kolleeg ettekandja! Tuli välja niiviisi, et seda küsimust käsitleti ka täna infotunnis. Peaminister vastas põhimõtteliselt paljudele küsimustele, mida ma tahtsin eile teile esitada. Aga nii või naa, mõned asjad jäid avatuks. Peaminister hindas meie eelnõu valitsusele mittevastuvõetavaks ja ka komisjonile, kus koalitsioonil on enamus, ei olnud see vastuvõetav. Mul tekkis küsimus, milline eelnõu võiks olla vastuvõetav. Kuidas te arvate, võib-olla oleks otstarbekas teha valitsusele ülesandeks töötada välja eelnõu ja lahendada see küsimus?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis markeerisime järgmise etapi sel viisil, et teema jääb päevakorrale. Me kutsume – ma kordan nüüd natuke eilseid vastuseid – lähitulevikus kindlasti kokku kohalike omavalitsuste esindajad ja kindlasti osalevad arutelus ka ministeeriumi esindajad. Selle järel, kui on välja kujundatud seisukohad, peame leidma niisuguse lahendi, mis võimaldaks leida matusetoetuse probleemile suhteliselt valutu lahendi, lähtudes eelkõige omaste seisukohast, kes vajavad abi, ja teisest küljest ka meie riigi rahaliste ressursside otstarbeka kasutamise seisukohast.

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Eile Yana Toomile esitatud küsimused ja selle seaduseelnõu kriitika seoses universaalse toetuse loomisega tekitas minus küsimuse. Ma saan aru, et seisukoht sõltub tihti istekohast. Endise maavanemana te olete kindlasti kursis omavalitsuste rahaliste kärbetega 2009. aastal, kui kohustus üle tuli. Kuidas te saite selle eelnõu vastu hääletada, teades, et omavalitsused on juba nii linnade liidu kui ka omavalitsuste liidu kaudu pöördunud selle kohustuse täitmise võimatuse tõttu riigi poole lisavahendite saamiseks? 2009. aastal, kui see kohustus üle tuli, siis vähendati ka vahendeid.

Aitäh! Küsimusele vastamine läheks kindlasti kaugemale eelnõu komisjonis menetlemise ülevaatest. Ma võin lühidalt öelda ainult seda, et esiteks tehti tol ajal kärpeid kogu riigis. Teiseks, riik oma eelarves ja inimesed, kes on ka riigi palgal, kaotasid tol ajal rohkem kui kohalikud omavalitsused, eriti arvestades CO₂ kvootide müügist saadud vahendeid jne. Kuid veel kord: see on praegu minu vastus küsimusele, komisjonis me seda ei arutanud.

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma alustan oma küsimust ühe maailmas tuntud poliitiku sõnadega, et üks surm on traagika, tuhat surma on statistika. Enne kui sellest traagikast statistika saab, on hea meel, et olete aru saanud küsimuse olulisusest ja olete nõus tulevikus arutama juba surnud, juba tuhastatud ja matmist ootavate inimeste küsimust. Öelge mõni lohutav sõna või andke nõu neile, kelle jaoks surm on olnud traagika ja kelle omaste tuhk ootab krematooriumi ahju kõrval riiulil mulda sängitamist. Või te ei arutanud seda küsimust komisjonis niimoodi?

Aitäh! Jah, täpselt niisuguses asetuses me küsimust komisjonis ei arutanud. Aga veel kord: kohalikud omavalitsused panustasid eelmisel aastal selle raske teema lahendamiseks üle 500 000 euro. Ongi õige koht kohalikel omavalitsustel seda muret leevendada, toetust anda. See on fakt, mida me teame. Kas riik saab siin täiendavalt appi tulla, see selgub edaspidi, nagu ma juba korduvalt olen öelnud.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus tuleb teie eilsetest vastustest. Nimelt vastasite mingil hetkel, et sotsiaalkomisjon jäi selle eelnõu menetlemisel ajahätta, teil ei olnud võimalik kohtuda kohalike omavalitsuste esindajatega. See eelnõu algatati juba kevadel ja aega on olnud. Te mainisite, et suvel ei pidanud te vajalikuks kokku tulla. Ilmselt peaksin ma küsimuse, miks komisjon oma tööd niimoodi korraldas, suunama komisjoni nimetatud eelnõu kaasettekandjale, kes on komisjoni esimees Margus Tsahkna. Seetõttu küsin ma teie käest ainult seda, kus on Margus Tsahkna. Kui komisjon ise määras selle eelnõu arutamiseks eilse päeva ja pani arutelu ettekandjaks Margus Tsahkna, kus ta siis on?

Aitäh! Ma saan öelda ainult seda, et kuna Margus Tsahkna on praegu komandeeringus, siis on tehtud niisugune muudatus.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Samuti teie eilseid vastuseid silmas pidades tekkis mul küsimus, kas te ikka tegelikult tajute, millest jutt on. Me räägime olukorrast, mis on inimestele, lahkunu omastele, lähedastele ju elus võib-olla kõige-kõige raskem ja kurvem üleüldse. Kas koalitsioon ja ministrid suudavad nende vahendite efektiivse kasutamise kõrval üldse näha ka seda hädas inimest siin Eestis? Vastamata jäi ka see, milline siis komisjonis ikkagi see hääletus oli, kes kuidas hääletas?

Aitäh! Sissejuhatuseks palun vabandust, et jätsin eile küsimuse teisele poolele, õigemini, see oli vist küsimuse algus, otseselt vastamata. Ma alustan praegu sellest. Komisjon tegi ettepaneku saata eelnõu esimesele lugemisele – see ettepanek võeti konsensuslikult, ühehäälselt vastu. Teiseks tegi komisjoni esimees ettepaneku esimene lugemine lõpetada – selle ettepaneku poolt hääletas kolm komisjoni liiget, vastu oli viis ning erapooletuid oli null. Seega ei leidnud ettepanek esimene lugemine lõpetada toetust.
Mis puutub küsimuse algusse, siis me peame endale aru andma, et ka kõige traagilisemates olukordades, sh ka olukorras, kus riigil on raskusi, kus kohalikel omavalitsustel on raskusi, kus meie riigi elanikel on raskusi, olenemata asjaoludest, peame käituma alati mõistuspäraselt ja leidma olukordadele niisugused lahendused, mis kellelegi rohkem haiget ei teeks. Kuid veel kord: kõik tuleb teha meie piiratud ressursside piires.

Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Ma täpsustan oma minuti jooksul muu hulgas ka seda, et tegelikult tulin ma komisjonis ise välja ettepanekuga kutsuda kohale sotsiaaltöötajad, mille peale ma sain eitava vastuse. Aga see selleks. Mu küsimus on selline. Eile ma seisin kõnepuldis ja ma lihtsalt sain lugeda, ma vaatasin stenogrammi ka: saalis oli täpselt üheksa koalitsioonisaadikut. Ma palun vabandust, mu selja taga istus veel proua Randjärv, seega oli neid 10. Ülejäänud 46 ei pidanud seda punkti piisavalt huvitavaks, mis tegelikult annab märku sellest, et ilmselt on teil mingisugune selge arusaam, kuidas seda probleemi tulevikus lahendada. Kas te saaksite, palun, seda arusaama ka meiega jagada?

Aitäh, hea kolleeg! Ma vastan lühidalt, sest see ei ole teema, mida me oleksime komisjonis arutanud. Ma vastan ainult seda: te teate väga hästi, et Riigikogu tehnilised võimalused võimaldavad mis tahes küsimuse arutelu väga teraselt jälgida oma töökabinetist, s.o otseülekandes. Selleks ei ole kindlasti füüsiliselt tarvis saalis kohal olla. Nii et palun ärge tehke neid kaugeleulatuvaid järeldusi, mis teie küsimuses sisaldusid. See ei ole nii.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud kõneleja! Teie rõhutasite eile ja täna rõhutas infotunnis peaminister, et tänapäevases olukorras omavalitsus peab toetama, leidma vahendeid, et toetada inimesi, kes vajavad abi selles olukorras. Teiselt poolt te teate väga hästi, et omavalitsuste kohustustes ei ole seda valdkonda. See on küllaltki hästi lahti kirjutatud. Ma ei räägi sellest, et tulevikus ei võiks olla, aga praeguses olukorras on see nii. Kuidas te mõtlete, kui palju võtab aega, et töötada välja positsioon, kus riik valitsuse tasemel ja omavalitsuse tasemel leiaks bilansi selles küsimuses?

Aitäh! Kuna me selle eelnõu menetlemisel komisjonis niisugust ülesandepüstitust ei arutanud, siis loomulikult ei saa mina praegu siit puldist anda täpseid, kuupäeva täpsusega vettpidavaid andmeid. Ehk veel kord: siit puldist on öeldud, peaminister ütles täna, sotsiaalminister on varem öelnud ja ka ministeeriumi ametnikega rääkides on kinnitatud, et see teema tuleb veel kord ette ja me peame leidma siis niisuguse lahendi, milleks meie ressursid on nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarve mõistes mõistlikud.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Hea kolleeg! Muidu on teie vastused väga veenvad, aga täna te mind millegipärast ei veena. Te panete väga suure ja julma vastutuse matusetoetuse eest kohalikele omavalitsustele ning teatavasti te olete endine omavalitsusjuht. See küsimus tõstatus meil üleüldse Ida-Virumaal, aga see selleks. Ma tahan küsida, milline on selles osas komisjoni edasine perspektiiv? Kas matusetoetus jääb osaliselt riigi kanda, osaliselt omavalitsuse kanda või mida te komisjonis sellel teemal edasi arutate?

Aitäh küsimuse eest! Prognoosida, mida me edaspidi arutama hakkame, oleks natukene etteruttav. Las komisjon teeb oma igapäevast tööd, nii nagu ta seda planeerib ja toimetab. Ma saan ainult korrata, kui rääkida teemal riik versus kohalikud omavalitsused, et need, kes seda toetust kõige otsesemalt vajavad, vajavad seda võib-olla rohkem, kui on tänane 191 eurot ja natuke peale, ja siis sihtotstarbeline, just nendele mõeldud toetus, kes seda tõepoolest vajavad, annabki võimalikult optimaalse vastuse. See töö on komisjonis ees, aga missugune see töö saab olema – ootame ära, kui komisjon sellega tegelema hakkab.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! On tõeliselt kurb kuulata, mille pealt riik tänasel päeval kokku hoiab – hoiab kokku nende inimeste pealt, kes on andnud oma panuse riigieelarvesse. Kahju, et lahkunud ei ole riigi prioriteet. Kui rääkida rahast, siis riik andis varem matusetoetusteks vist 3,5 miljonit eurot, ja te räägite, et kohalikud omavalitsused toetavad täna 0,5 miljoni euroga. Kohalikud omavalitsused toetasid ka siis, kui riik toetas, aga kohalikud omavalitsused ei ole suutnud tänasel päeval sinna täiendavat raha juurde panna. Nii et tunnistame ausalt, et raha, millega inimesi toetada, on 3 miljonit eurot vähem.

Aitäh! Ma pean mõtlema, kuidas formuleerida seda enda jaoks küsimusena, millele vastata. Esiteks, niimoodi me komisjonis ei arutanud. Teiseks on lugu ikkagi selles, et lausaline toetus – teie küsimuses nimetatud summad näitavad seda ilmekalt – ei olegi otstarbekas. Otstarbekas on ikkagi vajaduspõhine toetus. Kuidas see mehhanism hakkab kujunema ja saab välja töötatud – jätame selle praegu siin puldis täpsemalt iseloomustamata. See saab olema komisjoni ja asjaomaste institutsioonide järgneva töö produkt.

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Tegelikult on ikka häbilugu küll, kuidas Vabariigi Valitsus päev-päevalt lisab kohalikule omavalitsusele ülesandeid, aga rahalisi vahendeid nende täitmiseks kaasa ei anna. Aastatel 2000–2009, mil Reformierakond oli samuti valitsusvastutust kandmas, leidis Vabariigi Valitsus ja riik, et see on riigi kohustus, ja maksis matusetoetust. Alates 2009. aastast, eriti selles kahe päeva jooksul peetud debatis parlamendis, olete nii teie kui ka teie erakonnakaaslane peaminister Ansip leidnud, et see justkui ei ole enam riigi ülesanne. Üheksa aastat te pidasite seda riigi kohustuseks ja riik maksis matusetoetust, aga tänases ja eilses debatis te olete leidnud, et see justkui ei ole enam riigi ülesanne. Millest selline meelemuutus?

Aitäh! Me ei arutanud komisjonis teemat sellest vaatevinklist, kuid ma ütlen stenogrammi jaoks siitsamast veel kord, et see ei ole ainult riigi ülesanne, see ongi tõesti kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ja ma kordan: kui me enne 2009. aastat võisime oma eelarve kasvu arvestades mõelda kolme aasta perspektiivis võib-olla veel suuremate toetuste peale, kaasa arvatud kohalikele omavalitsustele eraldatavad toetused, siis 2012. aastal on meil niisugune finantsmajanduslik olukord, kus me peame iga senti lugema, ja veel parem, kui avalik sektor kasutab kõiki neid sente ka võimalikult täpselt ja sihtotstarbeliselt.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Nagu ma aru saan, te toetate sihtotstarbelisi toetusi ainult nendele, kes seda kindlalt vajavad, ja minu meelest matusetoetust antaksegi tõesti inimestele, kes on surnud ja vajavad matmist, mitte kõigile elanikele. Aga siin tuleb ju arvestada ka seda, et enamasti on nad eakad inimesed, kes on istunud meie vabaduse eest Siberis, kes on raskel Nõukogude ajal ehitanud üles kõik selle, mis me hiljem erastasime, kes on andnud oma panuse kõigesse, mida me tarbime. Kas riik, kes maksab neile häbiväärset pensioni, annab arstiabi, mis ei kindlusta tervenemist, ning võtab hooldekodus peaaegu täies ulatuses ära pensioni, ei võiks siiski avaldada neile viimset poolehoidu ja austust ning maksta matusetoetust?

Aitäh! Siberist me komisjonis ei rääkinud, küll aga tean ka oma pere tuttavate ja vanemate kaudu seda ajalugu suurepäraselt, lugupeetud küsija. Pöörates teie küsimuse natuke pea peale, ma lähen nüüd isiklikuks, veel kord kordan, et me ei arutanud seda komisjonis: ärme teeme sellest teemast palagani!

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Te mainisite, et matusetoetust oleks võimalik edasi arutada, kui see oleks vajaduspõhine. Eelnõus ongi kirjas, et seda toetust saavad kadunukese omaksed siis, kui nad tunnevad vajadust ja kirjutavad avalduse. Järelikult need, kes vajadust ei tunne, ei kirjuta avaldust ja toetust ei saa. Kas selline tähelepanek muudab teie seisukohta ja te olete valmis eelnõu edasi arutama?

Aitäh! Minu isiklik seisukoht on minu hääletamise juures näha. Ma ei ole praegu siin puldis selleks, et teile oma isiklikke seisukohti demonstreerida. Ma räägin täna siin sellest, mida me komisjonis arutasime – komisjoni esindajana on see minu peamine ülesanne. Aga ma kordan veel kord: avalik sektor ei ole mitte ainult riik, see on ka kohalik omavalitsus ja kõnealune teema on kohaliku omavalitsuse teema.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!

Aitäh! Kas komisjonis tekkis diskussioon või tuli mõni komisjoni liige välja mõttega, et komisjon võiks teha eelnõu, mis võimaldaks maksta vajaduspõhist matusetoetust, või ei arutatud seal seda teemat?

Niisuguse rakursi alt me ei arutanud. Kuid kordan veel kord, et see, kuidas me uue eelnõu välja töötame, mis printsiipidest me lähtume ja kuhu me jõuame, on komisjoni järgneva töö ülesanne.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan teid, proua juhataja! Hea kolleeg! Mainisite ühes oma vastuses, et komisjonil on plaan kutsuda selles küsimuses sotsiaalsed partnerid ümarlaua arutelule. Kas komisjon arutas, millal see kohtumine toimub ja kui kiirelt see teema uuesti komisjonis päevakorrale tuleb? Praegu on teil kulunud selle arutamiseks pool aastat. Kui kaua see võiks veel jätkuda?

Aitäh! Komisjonis me niisugust ajagraafikut ei koostanud ega ei arutanud.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea eestkõneleja! Ma jätkan oma pinginaabri küsimust. Kas komisjonis oli juttu vajaduspõhisuse tingimustest või ei arutatud komisjonis üldse seda vajaduspõhisuse aspekti?

Aitäh küsimast! Kuna eelnõu oli esitatud eesmärgiga taastada lausaline toetus, nii nagu see oli enne 2009. aastat, vastavat kuupäeva nimetamata, siis me komisjonis niisugust teemat selle eelnõu kõrval tõepoolest ei arutanud.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma usun, et seda teemat komisjonis ei arutatud, aga milline on teie seisukoht ja teie nägemus, kas meie ühiskonnas on üldse nõudmist sellise toetuse järele?

Aitäh! Te küsite minu isiklikku arvamust, aga ma arvan, et keegi komisjonist ei ole seisukohal, et niisugust toetust vaja ei ole. See toetus on reaalselt Eesti Vabariigis ka olemas. Küsimus on ainult selles, kuidas seda paremini rahastada.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mille põhjal te komisjonis jõudsite nii ühesele seisukohale, et see eelnõu taotleb lausalise toetuse taastamist, kui eelnõus tehakse ettepanek sõnastada seaduse § 7 lõike 1 preambul nii, et toetust antakse ikkagi sellele, kes esitab avalduse? Kellel toetust vaja ei ole, see avaldust ei esita. See ei olegi mingi lausaline toetus, vaid see ongi vajaduspõhine. Inimene, kellel on vajadus, esitab selle avalduse.

Aitäh! Esitatud küsimus ja lausalise toetuse sisu võib-olla ei kattu teineteisega üksüheselt, see on selge. Kuid põhimõte on selles, et vahendid, mis riik kohalikele omavalitsustele matusetoetuse tarvis eraldab eraldi reana ehk lipukesena, nagu seda on harjutud teinekord nimetama, ei olegi mõeldud niimoodi, et see toetus on kõigile, kes mis tahes põhjustel võiksid sellele pretendeerida. Antud juhul on jutt sellest, et toetus niisugusel kujul, nagu see oli enne 2009. aastat, riigi eraldatud vahenditena, ei ole otstarbekas. Komisjon sedastas tõepoolest, et seda ei ole otstarbekas taastada. Sellepärast me tulime täna ka siia saali ettepanekuga seaduseelnõu mitte toetada.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Ma sain teie vastusest aru, et komisjoni enamuse arvates sellist toetust Eestis niisugusel kujul vaja ei ole. Täna ütles peaminister infotunnis, et vajaduspõhine matusetoetus võiks kaalumisele tulla. Ta ei tahtnud küll mingil põhjusel – ma ei tea, miks – öelda, millal see võiks Riigikogu ette jõuda. Aga kuna te olete selle komisjoni siseeluga paremini kursis kui mina, siis kuidas teile tundub: kui valitsusest selline eelnõu tuleks, kas komisjoni enamus oleks siis endiselt samal seisukohal, et matusetoetust pole vaja, või võiks komisjon oma seisukohta muuta?

Aitäh, hea küsija! Ei komisjon ega mina siit puldist pole kunagi öelnud, et otstarbekohast matusetoetust ei ole vaja. On küll. Aga see, millal ja kuidas me selle riigi poolt täiendavalt omavalitsustele eraldatavatesse, omavalitsustele niikuinii eraldatavatesse vahenditesse sisse arvame, tuleb meil ette alles siis, kui me oleme selle komisjonis läbi arutanud. Me teeme seda.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma ei tea, kas teie ei ole teemast aru saanud või ei ole mina teie vastusest aru saanud. Te ütlesite vastuseks minu küsimusele, et selline toetus on täiesti olemas, küsimus on vaid selles, kuidas seda jagatakse. Ma loen seletuskirjast ja tuletan teile meelde, et kohalike omavalitsuste ülesanne on tagada matuste korraldamine vaid siis, kui isik on omasteta või isik on tundmatu. Kõikidel teistel ju kaotati see toetus ära. Võib-olla peakski vabastama kohalikud omavalitsused sellest kohustusest ja vastutusest, riik peaks võtma kõik need kohustused enda kanda, ehk siis saab riik vahetult ja otseselt tunda seda valu ja viletsust, mida inimesed sellise kurva sündmuse puhul endas kannavad.

Aitäh, lugupeetud küsija! Mina olen teist aru saanud ja ilmselt saate ka teie hea tahtmise korral vastustest aru, aga võib-olla tõlgendate neid omamoodi. Ma kordan, et esiteks, komisjonis me praegu niimoodi ei arutanud. Fakt on aga see, et kohalike inimeste kõige vahetumate murede ja probleemide lahendamisel on kõige lähemal kohalik omavalitsus. Küsimuse all on see, kuidas riik saab võimalikus hädaolukorras täiendavalt tuge anda. See on teema, mida me edaspidi hakkame lahendama. Aga antud juhul on see toetus nende jaoks, kes kohalike omavalitsuste äranägemisel seda ka vajavad, tõepoolest olemas. Kohalik omavalitsus on praegu selle inimese kõige lähem toetaja.

Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mulle sümpatiseerib väga teie seisukoht, et kohalik omavalitsus on inimestele nende murede lahendajana kõige lähemal. Kindlasti soovime seda mõtet toetada. Kui siit teha väike edasiarendus, siis kas komisjonis oli juttu või millised on teie enda mõtted, kuidas võiks need kulutused kohalikule omavalitsusele katta? Kas te näete ette mingit uut kohalikku maksu või näete, et mõni riiklik maks, näiteks üksikisiku tulumaks, muutub kohalikuks maksuks, või tõstate üksikisiku tulumaksu protsenti? See on väga sümpaatne mõte, aga usun, et kindlasti oli mõttel, et kohalik omavalitsus on selliste murede puhul kõige lähemal, ka edasiarendus. Kas te arutasite katteallika küsimust?

Aitäh, hea kolleeg, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Niisugust täiendavat maksu, nagu sa oma küsimuses mainisid, me loomulikult ei arutanud. Ilmselt ei tule see ka kõne alla. Kuid jään enda juurde, et kohalik omavalitsus on nendes küsimustes kõige otsesem oma elanike ja mures oleva inimese abistaja. Selles ulatuses, kui palju ja missuguseid avalikus kasutuses olevaid vahendeid riik saab kasutada ehk milline on nende ülemine piir, me saame ka kulutusi katta. Kõik.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rein Aidma! Avan läbirääkimised ja palun kõnepulti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marika Tuus-Lauli! Kaheksa minutit.

Aitäh! Head rahvasaadikud! Matusetoetuse maksmisest loobuti 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega. 18. juunil võeti seadus vastu ja 12 päeva pärast hakkas see kehtima. Mäletan, et eelarve arutusel pandi see muudatusettepanek kord sisse, siis võeti jälle välja ja lõpuks loomulikult tehti ära. Nii et koalitsioon, tol korral Reformierakond ja IRL, keda toetasid kindlasti rohelised, eriti kärbete puhul, tegi selle otsuse. Tundub, et neil oli endil häbi just nimelt sellise ettepanekuga eelarve tasakaalu ajada. Täna on juba kolmas kord, kui selline eelnõu on tehtud – selle on esitanud Keskerakonna fraktsioon ning eelmises koosseisus Rahvaliit ning eraldi Keskerakonna ja Rahvaliidu endise fraktsiooni saadikurühm, nende hulgas Mai Treial ja Ester Tuiksoo. On tõesti ära toodud ka summad – eelmises koosseisus oli see 3000 krooni, aga seekord on meil lisatud, et matuse korraldajal tuleb esitada avaldus pensioniametile. Nii et me saame öelda, et juba kolmandat aastat eraisikutele riiklikku matusetoetust ei maksta. Seda makstakse valla- või linnavalitsusele juhul, kui neil tuleb korraldada tundmatu või omasteta lahkunu matused. Mitte lihtsalt nii, et ta toetab neid, kes vajavad abi, vaid seal on väga täpselt öeldud.
Peale riikliku matusetoetuse kärpimist on summad, mis inimestel matusteks lähevad, märgatavalt kasvanud. Väga paljud inimesed ei suuda lihtsalt seda raha välja käia ja nad on tõepoolest hädas. Muidugi on sattunud väga raskesse majanduslikku olukorda need inimesed, keda see kurb sündmus ootamatult tabab. Paljud omavalitsused on aga väga vaesed ja ei saa raskes olukorras inimesi kuidagipidi aidata, sest ka omavalitsuste raha on ju korduvalt kärbitud. 3,5 miljonit eurot oli see rahahulk, mis valitsus kirsturaha arvel tol korral inimestelt ära võttis ja inimesed sel viisil väga raskesse ja masendavasse olukorda jättis. Piinlik on lugeda sotsiaalminister Hanno Pevkuri põhjendust, miks raha ära võeti: parandada rahaliste vahendite kasutamise efektiivsust. Kuulda sellist väljendit sotsiaalministrilt, kellelt eeldaks rohkem sotsiaalset tundlikkust kui ehk mõnelt teiselt ministrilt, on muidugi masendav. Ja siis äkki on põhjendusele lisatud, et matusetoetuse ringi piiramine vaid valla- ja linnavalitsustega pole mõeldud ajutise lahendusena. Nii et tegelikult ei teinudki valitsus 2009. aastal kõiki neid kärpeid vajadusest sel hetkel raha riigieelarvesse juurde saada, vaid lihtsalt kasutati ära olukorda, et neidki väheseid toetusi ja hüvitisi, mida see üdini õhuke riik veel maksis, igaveseks ära võtta. Seega, teie keeli öeldes, inimeste taskust võeti raha ära.
Tuletan meelde, et ega see ei olnud ainuke kärbe, mis kadunukest leinavate lähedaste arvel tehti. Üks esimesi kärpeid, mille Ansipi valitsus 2008. aastal tegi, oli ju matuseteenuste ja matusetarvete käibemaksu tõstmine. See oli väga suur tõstmine, 5%-lt 18%-le, seejärel 20%-le. Kõik, mis on seotud matustega, alates puusärgist või leinatalitusest, läks kallimaks. See muutis ka matuste korraldamise väga palju kallimaks ja päevapealt.
Aga asi pole siiski nii lihtne, et võtame ära ja kõik. Ma tahan rõhutada, et Eesti on ühinenud Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksiga. Matusetoetus on üks sotsiaalkindlustusliik, mida Eesti on endale siduvaks pidanud, ja on selle punkti ratifitseerinud. Seda otsust lihtsalt tuleb täita. Mida aga Eesti on teinud? Me oleme jätnud sellest kindlustusliigist alles n-ö ümbrise. Riik justkui maksaks seda toetust, nagu juba öeldud, omavalitsustele omasteta inimeste matmiseks. Aga tegelikult inimesed toetust ei saa. See on jälle tüüpiline jokk-seis või rahvaga manipuleerimine. Mäletan, et ka varem, kui seda toetust veel maksti, märgiti ühel aastal sotsiaalharta aruandes spetsiaalselt halvas mõttes ära, et Eesti matusetoetused on liiga väikesed ega vasta standarditele. Tol korral seda toetust suurendati. Nii et antud juhul ei ole me sotsiaalkoodeksi ja sotsiaalharta kohaselt teinud seda, mida meilt nõutakse ja millega me ise oleme nõus olnud.
Kirsturaha äravõtmine on jätnud Ansipi valitsustest ikkagi väga halva märgi. Ääretult kahju, et sotsiaalminister sellega kaasa läks. Riigi rahandust ei saa korras hoida inimeste toimetuleku arvel. Aga teil on võimalus seda eelnõu täna toetada. Usun, et jääte iseenda ees õigeks ja päeva lõpuks on ka parem tunne. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Rein Aidma, koha pealt kaks minutit Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma teen ühe täpsustuse. Nimelt, olemasolevatel andmetel ei ole Eesti matusetoetuse osa sotsiaalkindlustuse koodeksis ratifitseerinud. See tähendab, et me ei ole ennast nende nõuetega ka sidunud.

Suur tänu! Nüüd küll rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata, siis tuleb see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 235. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu 36, erapooletuid oli 2. Seaduseelnõu 235 on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 241 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid! Kuna see seadus vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Hea Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 241. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on majanduskomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse § 90 täiendamise seaduse eelnõu 243 teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas elektroonilise side seaduse § 90 täiendamise seaduse eelnõu 243 oma 24. septembri istungil. Arutusel oli teisele lugemisele saatmine. Komisjoni istungile olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas ja Kultuuriministeeriumi meediaosakonna juhataja Peeter Sookruus.
Komisjoni ettepanek on muuta eelnõu, täiendada elektroonilise side seaduse § 90 lõiget 1, asendades sõna "tasu" sõnadega "mõistlikku tasu". Sõnastus näeks välja järgmiselt: "Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal on õigus nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt mõistlikku tasu teleprogrammide taasedastamise eest." Selle täpsustuse lisamine annab paremini edasi sätte eesmärgi, mille kohaselt peaksid poolte läbirääkimised olema suunatud heas usus kokkuleppe sõlmimisele. Samuti võtab see ära võimaluse ühel osapoolel nõuda kokkuleppe sõlmimise eest teiselt poolelt ebamõistlikult kõrget tasu. Ühtlasi tuleb rõhutada, et juhul kui vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja nõuab kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt tasu oma teleprogrammide taasedastamise eest, siis ei ole viimasel kohustust vastavaid programme oma kaabellevivõrgus edastada. Nimetatud edastamise kohustus kehtib ainult juhul, kui televisiooniteenuse osutaja teleprogrammide taasedastamise eest tasu ei nõua.
Eelnõu muutmisel arvestatakse seda, et samas kehtib autoriõiguse seaduse § 73 lõige 1, mille kohaselt on televisiooni- ja raadioteenuse osutajal ainuõigus lubada ja keelata oma saadete taasedastamine. See autoriõiguse norm annab ka Eesti Rahvusringhäälingule ainuõiguse lubada või keelata oma saadete taasedastamist ning siit tulenevalt õiguse nõuda taasedastamise lubamise korral sideettevõtjalt tasu vastavalt kokkuleppele. Seega ei peaks käesoleva seaduse täiendamine muutma ERR-i jaoks tänaseks kujunenud olukorda.
Komisjon otsustas konsensusega saata eelnõu täiskogu päevakorda 10. oktoobriks 2012, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 18. oktoobril 2012. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Jätkame küsimustega. Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma ei küsi teie käest mõistliku tasu definitsiooni ega palu, et te hakkaksite seda siin meile põhjendama. On selge, et see, kes ostab, tahab vähem maksta, ja see, kes tahab oma kaubast lahti saada, tahaks selle eest suuremat hüvitist. Aga komisjonis oli meil juttu ka sellest, et see kõik on ikkagi ju ajutine. Jah, võib-olla see seaduseelnõu võtab tõesti mingisugused pinged maha, aga mitte igaveseks. Ma ei taha ka, et te siin ennustamisega tegelema hakkate. Aga seda ma tahaksin küll, et te ütleksite siin saalis, kas see lahendab vabalevist lahkumise probleemid, et TV3 ja Kanal 2 ei tule võib-olla aasta pärast jälle tagasi selle ideega, et nad lähevad ära.

Aitäh! Eks siin elus ole paljud asjad ajutised. Vahel jäävad ka need ajutised asjad väga pikaks ajaks, muutuvad n-ö mitteajutisteks. Aga sinu murest ma saan aru. Tänases olukorras tahamegi selle eelnõu tulemusena jõuda sinnamaani, et telekanalid võimalikult kaua vabalevis oleksid, ja seni kuni vabalevi vaatajaskond on võrdlemisi suur (praegu umbes 13–13,5%, 75 000 peret), liiguvad seal reklaamirahad. Vaat see ongi ennustamine, kas see aeg on aasta, kaks, kolm, viis. Tehnoloogia areng on üldse maailmas väga kiire ja me teame ju, et analoogtelefonide omanikud võivad olla pahased, miks nad peavad helistama mobiilsidevõrku, et keegi võiks neile selle telefoni hüvitada. Samas tulevad jõudsalt peale lairibaühendus, mobiilne kanaliülekanne, mis iganes. Raske öelda, kui kiirelt tehnoloogia areng ka sellesse valdkonda sisse murrab ja millal vabalevi vaatajaskond täitsa kokku kuivab, nii et telekanalitel ei ole enam mõtet seal olla.

Palun, kolleeg Kalev Lillo!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli juttu ka sellest, et väidetavalt rahvusringhäälingul justkui ei ole võimalik ühtegi tasu küsida, kaasa arvatud autoriõiguse tasusid? Mis seisukohale komisjonis selles küsimuses asuti?

Aitäh! Seda teemat arutati ja leiti, et rahvusringhäälingule jääb alles õigus saada sideteenuse osutajalt tasu autoriõiguse seaduse alusel. Nii et selle koha pealt ei tohiks mingeid probleeme olla.

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu, teine küsimus!

Aitäh! Väga põgusalt oli komisjonis juttu võimalikust riigipoolsest dotatsioonist nendele kanalitele, mis jäävad vabalevisse – käis läbi ka summa, mis oli umbes 300 000 eurot aastas –, ja et need kanalid võiksid ka tulevikus jääda vabalevisse. Kas koalitsioonis on seda teemat käsitletud ja kas seda peetakse tähtsaks näiteks 2014. aasta eelarve koostamisel? Võib-olla maksta see hoopiski kinni TV3-le ja Kanal 2-le?

Aitäh! Ausalt öeldes ma ei mäleta, et meil oleks konkreetselt sel teemal juttu olnud. Mina sain aru niimoodi, et kui need kanalid lähevad vabalevist ära, siis tekib võib-olla reaalselt olukord, kus võiks rääkida mingist riigipoolsest dotatsioonist, et nad sealt ära ei läheks. Aga praegu on ju tegelikult asi selles, et nad tahavad saada tasu või et neil tekiks õigus küsida tasu selle eest, et nad kaabeltelevisioonis pilti näitavad. See on mõlemapoolne huvi, televisioonikanalite huvi tasu saada ja kaabelleviteenuse osutaja huvi, et tal oleks mida näidata, et tal vaatajaid oleks, ja seal kuskil vahepeal ongi see kokkulepe. Ma usun, et siin mingit probleemi ei teki.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud ettekandja! Tegelikult pole selle sõnastuse iseendaga ju suurt midagi teha, ta ei erine palju sellest, mis enne oli. Aga ma mõistan, et teinekord on mõistlik tuua mingisse seadusesse sisse sõna "mõistlik", juhul kui see annab mõistliku tulemuse. Kas siis, kui seadus sellisel kujul vastu võetakse, võid sina majanduskomisjoni esindajana rahumeeli öelda, et prouad saavad oma lemmikseriaale edasi vaadata?

Täna mul ei ole põhjust muretseda, et nad ei saa. Ja see mõistlik ongi tõesti mõistlik. See peab olema mõlemale poolele põhjendatud. See võtab ära mõlema osapoole hirmud, et keegi lihtsalt hakkab põhjendamatult suurt tasu küsima.

Palun, kolleeg Arto Aas!

Aitäh! Mis juhtub sel juhul, kui me seda seadust ei muuda, nagu siin opositsiooni erakonnad tõenäoliselt arvavad? Mina olen aru saanud, et sellisel juhul rakenduks must stsenaarium. Need kanalid lahkuksid vabalevist, maapiirkondades jääks ekraan tühjaks ja samal ajal tekiks vabalevist lahkuvatel kanalitel õigus kaabellevi vaatajatelt tasu küsida. Nii et midagi positiivset ei juhtuks, kui me seadust ei muuda. Kas ma olen asjadest õigesti aru saanud või on siin midagi segast?

Aitäh! Eks olukord ongi selline, et juba praegu võivad telekanalid tulla minuti pealt vabalevist ära, ja kaudselt nad ongi kas siis n-ö ähvardanud või öelnud, et neil niisugused mõtted on. Kui me täna midagi ei tee, ega ma ei julge siin väita, et siis nad lähevad vaba juurdepääsuga televisioonist ära. Võib-olla oleksid seal veel mitu aastat edasi, sest seal on ikkagi väga suur vaatajate hulk ja see kasu, mis nad sealt reklaamide kaudu saavad, on ka suur. Meie eelnõu aitab kindlasti olukorda parandada ja teeb minu meelest mõistlikumaks. On ju normaalne, et kui sa toodad midagi, siis on sul ka õigus selle eest tasu saada.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

No ma küsin siis uuesti: kas nüüd on majanduskomisjon kindel, et nad jäävad vabalevisse?

Jah, on kindel.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekandjale! Me avame läbirääkimised. Palun, Jaan Õunapuu!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu esimene lugemine oli neli kuud tagasi ja selle ajaga midagi väga olulist ei ole muutunud, nii Kanal 2 kui TV3 on jätkuvalt vabalevis. Seaduseelnõu on majanduskomisjonis mitu korda arutusel olnud. Nagu näete, on eelnõule lisandunud üks sõna, sõna "mõistlik", nii et nüüd on "mõistlik tasu". Väga keeruline on hakata siin hindama, kuidas kumbki osapool tulevikus selle seaduse valguses käituma hakkab, aga ma tuletan teile kõigile meelde selle eelnõu tegelikku eesmärki. Eesmärk ongi seotud just sellega, et inimesed said 2,5 aastat tagasi valitsuse käest kindla signaali: muretsege endale digiboks ja te näete vabalevi kanaleid. Väga vähe aega on mööda läinud ja nüüd on inimesed küsimärgi ees, kas nad tegid tol ajal õigesti, kui käisid välja natuke vähem kui tuhat krooni, sest võib-olla peab nüüd mõne aja pärast uuesti mingisuguse teise lahenduse leidma, et saaks jätkuvalt näha nii Kanal 2 kui TV3.
Sotsiaaldemokraatide fraktsioon ei näe, et seadusmuudatuse vastuvõtmine probleemile lahenduse tooks. Väga hea reageering tuli Eesti Ringhäälingute Liidult, kes oma kirjas ütleb, et kui seadusandja tahe on tagada tarbijale senine olukord, kus tarbija sai vaadata vabalevis olevaid televisiooniprogramme tasuta või minimaalse tasu eest, siis ka käesoleva eelnõu jõustumise korral ei ole see lõplikult garanteeritud. Me oleme sellega väga päri.
Vahepeal on olnud juttu sellest, et need, kes on kaabellevi operaatorite mõjuväljas, maksaksid rohkem, ja need inimesed, kes kasutavad vabalevi, ei maksaks midagi. Kas tegemist on ebavõrdse kohtlemisega? Ma tuletan veel kord meelde, et tegelikult on vabalevi kasutajad ka ühekordse investeeringu teinud ja digiboksi ostnud. Nad on samuti selle eest maksnud.
Arvame ka, et eelnõu ei anna garantiid, et kanalid, kes aastas vähemalt korra pöörduvad avalikkuse poole sooviga vabalevist lahkuda, seda poole aasta, aasta või kahe aasta pärast enam ei teeks. Ma küsisin võimaliku riigipoolse toe kohta, on see siis 300 000 eurot või 400 000 eurot, just sellepärast, et anda praegu vabalevis televiisorit vaatavatele inimestele valitsusepoolne signaal, et neid ei ole üksi jäetud. Võib-olla tuleks ka tõele silma vaadata ja ausalt inimestele öelda: see kahe aasta tagune digipööre oli loomulikult vajalik, kvaliteet paranes, selle vastu ei ole meil kellelgi midagi, aga olge head ja hakake aasta-kahe pärast otsima endale muid lahendusi, et teie telepilt ka tulevikus säiliks.

Kas soovite kolm minutit lisaaega?

Jah, palun! Tulenevalt sellest me näeme, et eelnõu ei lahenda ei programmitootjate, kaabelleviteenuse pakkujate ega tarbijate vahelisi ebakõlasid. Sellel põhjusel ei saa me eelnõu ka toetada. Lõpetan oma jutu täpselt sama lausega, mis ma ütlesin siinsamas puldis 12. juunil: lubadustest tuleb kinni pidada ja rahvas ei tohiks end tunda petetuna! Aitäh!

Aitäh! Ma palun järgmisena kõnepulti Arto Aasa!

Aitäh! Lähtuvalt eelmisest sõnavõtust lisan omalt poolt paar mõtet või kommentaari. Loomulikult ei saa riik sundida eraettevõtjaid olema vabalevis. Vabalevis olemine on väga kallis. Seepärast ongi praegu lahendus selles, et me võidame aega, kuni riik ei ole valmis maksma erakanalitele kinni vabalevis olekut, mida me ju praegu ei aruta. Meil pole selleks eelarves raha ja ma arvan, et palganõudmiste taustal oleks ka kohatu seda küsimust hetkel arutada. Me võidame tegelikult aega ja saame toetuda sellele, mida erakanalid on ise meile lubanud. Nad on seaduseelnõu menetlemise ajal öelnud meile, et kui see seadus muutub, siis nad püsivad vabalevis veel kaks-kolm aastat. See on päris pikk aeg, päris pikk aeg nende inimeste jaoks, kes elavad maapiirkondades ja kelleni kaabel ei ulatu. Nii et usaldades eratelekanaleid, on minul küll veendumus, et see seadusmuudatus parandab tänast olukorda. Vähemalt kaob ära see risk, et homsel päeval need kanalid kaovad eetrist. Ja see, et me loome õigusliku selguse, et kaabeltelevisioonifirmad peavad tasuma Kanal 2 ja TV3 saadete edastamise eest nendele erakanalitele teatud tasu, on täiesti loomulik – iga asja eest tuleb maksta. Tegelikult on õiguslikud lepingulised suhted kaabeltelevisioonifirmade ja telekanalite vahel olemas, makstakse Kanal 11, TV6 eest jne. Need suhted ja hinnad on välja kujunenud ja see praktika on olemas. Loomulikult me ei saa siin väga pikalt ette vaadata, mis juhtub viie või kümne aasta pärast, aga lähiperspektiiviks on see seadus igal juhul vajalik ja sellepärast ma palun teil seda toetada! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek majanduskomisjonilt ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Eelnõu 243 teine lugemine on lõpetatud.

Me asume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 259 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on au tutvustada teile narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 259. Meil on Riigikogule ettepanek luua selle seadusega võimalus lisada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja keemilised ühendid, mille käitlemine on keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Kui seda natuke lahti seletada, siis eelnõuga sätestatakse keeld käidelda tervisele potentsiaalselt ohtlikke keemilisi ühendeid, juhul kui eesmärk, nagu ma ütlesin, on isikule narkojoobe tekitamine. Eelnõu kohaselt piiratakse tervisele potentsiaalselt ohtlike keemiliste ühendite kättesaadavust psühhoaktiivse toime saamise eesmärgil, ennetatakse tervisekahjustuste tekkimist ning kaitstakse seeläbi loomulikult ka rahva tervist laiemalt. Selliste ühendite jaoks on ettepanek lisada määrusesse "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" V nimekiri, kuhu kantakse hetkel kaks ainet, gammabutürolaktoon ja 1,4-butaandiool, mille lühendid on GBL ja 1,4-BD. Kui maakeeli öelda, mida need lühendid tegelikult tähendavad, siis need on seotud narkootilise joobe või uimastava toime tekitamisega. GBL on ka laialdasemalt meedias käsitletud GHB ehk korgijoogi lähteaine. Selleks, et neid lähteaineid saaks keelustada, tuleb selline nimekiri seaduse tasandil kinnitada.
Siin on ka üks erisus elik, nagu ma ütlesin, neid aineid on keelatud käidelda narkojoobe tekitamise eesmärgil. Põhjus on väga lihtne. Nimelt kasutatakse GBL-i ja 1,4-BD-d ka tööstuslikul eesmärgil, eelkõige kummi ja plasti sünteesis, samuti värvitööstuses ja tööstusliku lahustina.
Me toetame kindlasti sotsiaalkomisjoni ettepanekut esimene lugemine lõpetada ja eelnõu loomulikult pärast kolmandat lugemist ka vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Eks see ole järjekordne näide, kuidas rahamaailma huvi leida ühendeid, mis tekitavad narkojoovet, paneb tihti uusi ja uuenduslikke samme tegema. Kui palju teie ministeerium puutub kokku selliste arendustega ja kui tihti või kui palju te saate sellist informatsiooni mujalt? Kas need on Eesti laborite töö tulemused või on see pigem rahvusvahelise koostöö tulemus, et sellised ühendid on juba kuskil kasutuses, on müügis ja seetõttu me peame seadustega järele jõudma?

Aitäh! Kõik kanalid toimivad. Loomulikult on meie peamine allikas Politsei- ja Piirivalveamet, samamoodi Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Kohtuekspertiisi instituudiga on meil küll piisavalt tihe suhe. Kui nemad tuvastavad midagi uut kas kellegi verest või muul moel, kui nad on saanud signaali, et turul midagi sellist liigub, siis jõuab see signaal ka meieni. Sellest tulenevalt meie omalt poolt, kui on ministri tasandi määrus, lisame selle kohe loetellu. Ka selle eelnõu juurde me oleme lisanud, kui palju Politsei- ja Piirivalveamet on viimastel aastatel neid lähteaineid konfiskeerinud. Aga kuna seaduse piir oli selle koha peal nii õhukene, GBL otseselt keelustatud ei olnud, ta oli tööstuslikult kasutatav ja on jätkuvalt tööstuslikult kasutatav, siis oli politseil raske siduda seda konkreetsete kuritegudega. Ma loodan, et selle eelnõu vastuvõtmise järel saab politsei töö samamoodi selgemaks. Kui selliseid aineid peaks veel tulema, siis seesama V nimekiri, mis nüüd lisatakse, ongi selline, kuhu neid aineid on võimalik lihtsamalt lisada.

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh! Ma tulen veel korra teie ettekandes nimetatud ühendite juurde. Kas selliseid tööstuslikult kasutatavaid, aga samal ajal laiatarbekasutusse jõudnud arendusi, mis tekitavad küll muret, aga mille puhul me ei ole jõudnud päris kindla seaduseelnõuni, on veel?

Aitäh! Ma küll ei kasutaks sõna "laiatarbekasutus", kindlasti ei ole tegemist laiatarbekaubaga. Kui mõni kriminaal või halbade kavatsustega inimene kasutab kas GBL-i otse või sellest saadud GHB-d inimeste uimastamiseks, siis on teatud maalt ilmselgelt tegemist kuriteoga, ja teatud maalt, kui seda ei ole seni seaduse mõistes saadud tuvastada, see kahjuks kuritegu ei ole. Nüüd me anname selle võimaluse. Minule teadaolevalt küll hetkel turul ühtegi sellist ainet, mis peaks olema keelustatud, aga ei ole keelustatud, ei tohiks olla. Aga nagu ma ütlesin, turul toimuv muutub päris kiiresti. Kohtuekspertiisi instituudist laekuvad teated teatud sagedusega, mõnikord tihemini, mõnikord harvemini. Eks see sõltub pigem sellest, millised arengud ja muutused kuritegelikul maastikul toimuvad.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt! Ei ole kuulda. Kas meil on tehniline probleem? Võtame vaheaja ja katsume selle asja korda teha. Võtame vaheaja esialgu vähemalt kaheks minutiks. Me jätkame kell 15.17.
V a h e a e g

Juhataja pikendab tehnilist vaheaega veel kümneks minutiks. Jätkame 15.28.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, kas te olete nõus jätkama tehnilise probleemi tõttu väljakuulutatud kümneminutilise vaheaja asemel viieminutilise vaheaja järel? Nüüd peaksid puldid korras olema. Andres Anvelt saab esitada küsimuse ministrile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Ma loodan, et see ei olnud Anonymouse küberrünnak. Minu küsimus härra sotsiaalministrile on jätkuvalt see, et GBH-d teatakse Eesti turul juba umbes 15 aastat ja selle lähteained on teada peaaegu niisama kaua. Kas te oskate öelda, miks nende lähteainete panek sellesse nimekirja on nii kaua aega võtnud, et see alles täna päevakorral on?

Aitäh! Ma täpsustan, et see on GHB. Keeruline on öelda, miks see just praegu selleni jõudis. Tõsiasi on, et läbirääkimised Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga selle üle, mida ja kuidas reguleerida, on mõningase aja kindlasti võtnud. Kui me vaatame seda ajalist piiri, siis eks siin oli seesama küsimus, et need ained on Eesti turul legaalselt ka olemas. Tuli tekitada selline regulatsioon, et need, kes seda ühendit legaalselt Eestisse toovad, ei satuks kuidagi ohtu oma äritegevusega, ja samas välistada illegaalne tegevus. Nende kokkulepete saavutamine on järelikult võtnud sellise aja. Ega mul selles mõttes väga konkreetset, ühelauselist vastust, miks just praegu ja mitte kaks aastat tagasi, ei olegi. Oluline on, et me oleme selle küsimusega siin, oluline on, et oleme kõikide osapooltega jõudnud selgele arusaamisele, milline see regulatsioon peaks olema ja millises kohas. Kõigepealt alustame narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadusega, meil peab selleks olema volitusnorm Riigikogult. Alguses kaalusime ka, kas minister saaks lihtsalt võtta selle määruse ja kirjutada regulatsiooni määrusesse sisse oma suva järgi. Pikas arutelus juristidega selgus, et ikkagi ei saa, on vaja tekitada V lisanimekiri ja siis on võimalik seda sinna panna. Seaduse teksti kirjutamine koos seletuskirja ja kõikide kooskõlastusringidega ise võtab juba päris märkimisväärse aja. Aga siin me täna oleme, teeme siis seda tööd Riigikogus nii kiiresti, kui on võimalik. Aitäh!

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, minister! Palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Reet Roosi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 259 s.a 24. septembril. Istungil andsid eelnõust ülevaate sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna tervisepoliitika juht Ene Augasmägi.
Eelnõu sisu ma uuesti ümber jutustama ei hakka. Küll aga uuris komisjon, kas sellega seoses tuleks täiendada ka karistusseadustikku. Me saime selge vastuse, et seda tegema ei pea, sest kui aine kasutamise eesmärk on tuvastatud ja tõendatud, siis ongi selle eelnõu järgi tegemist keelatud tegevusega, kusjuures narkojoovet ei pea kaasnema, piisab kui tegevus on sellele suunatud.
Sotsiaalkomisjon otsustas konsensusega saata eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kodu- ja töökorra seaduses ettenähtu järgi 24. oktoober 2012 kell 18. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, Reet Roos! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Vastavalt komisjoni ettepanekule on esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõu 259 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2012. aasta 24. oktoobri kell 18.

Me asume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti, Deniss Boroditši ja Rainer Vakra algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Lembit Kaljuvee!

Proua juhataja! Kallid kolleegid siin saalis, kolleegid, kes kuulavad seda ettekannet oma tubades, ja üldse kõik, kes seda ettekannet kuulavad või loevad! Alustades selle väikese seadusmuudatuse tutvustamist, ei saa ma kahjuks alustada nii nagu need esinejad, kes tulevad pulti, on hirmus rõõmsad ja säravad ning ütlevad, et tegemist on väga hea või vähemalt hea seaduseelnõuga. Mina saan kahjuks öelda ainult seda, et tegemist on väga keeruka seaduseelnõuga. Seetõttu saan ka aru, miks keskkonnakomisjon on seda nii pikalt arutanud.
Pean teile tunnistama, et idee see eelnõu koostada küpses minus natuke rohkem kui kolm aastat tagasi, 2009. aastal, kui Riigikogu muutis keskkonnatasude seadust. Ma julgesin nende mõtetega Keskerakonna fraktsiooni nõupidamisel välja tulla veidi üle aasta tagasi. Olen püüdnud seda mõtet n-ö müüa ka koalitsioonipoliitikutele. Ma saan aru, miks Keskerakonna fraktsioon mind seekord ei toetanud. Ei ole ju opositsiooni asi tegelda maksude tõstmisega, siin aga on teatud mõttes sellega tegemist. Miks ma julgesin selle seaduseelnõuga tulla välja demokraatide juures? Ma tänan neid, et nad seda eelnõu toetasid! Ma julgesin seda sellepärast, et ma olen nende asjade sees olnud päris pikka aega, aastakümneid. Ma ütlen teile, et see on väga-väga kallis seaduseelnõu. Selle seaduseelnõuga me määrame põhimõtteliselt ära selle, kuidas miljardid eurod lähiaastatel liikuma hakkavad.
Eesti on põlevkiviriik, ta on õliriik, meil on üle miljardi tonni läbiuuritud põlevkivivarusid. Meie põhiseaduse § 5 ütleb, et loodusvarad on riigi omand, st need on meie rahva omad. Me müüme selle vara meie ettevõtjatele. See seaduseelnõu on esitatud sellepärast, et me oleme seda teinud liiga odavalt. Me oleme mõnes mõttes selle maavara lausa ära kinkinud. Mul on siin kaasas kõik vastulaused, mis on komisjonile eelnõu kohta esitatud, ja ma käin need täna siin läbi, samuti räägin poolthäältest, nii palju kui ma selle aja jooksul suudan seda teha. Aga kõige rohkem tahan rõhutada, et see eelnõu ei ole õiglane mitte üksi meie rahva jaoks, vaid see on õiglane ka nende ettevõtjate jaoks, kes põlevkivi kaevandavad ja töötlevad. Ma olen olnud sellega tegelevate ettevõtete taassünni juures. Need on Kunda Nordic Tsement, Viru Keemia Grupp ja Eesti Energia. Ma olen näinud nende elu ligidalt ja kaugelt. Paljud nende ettevõtete omanikud on minu sõbrad ja nad ei kiida mind selle eest, et ma selle eelnõuga välja tulin. Aga ma arvan, et mu sõbrad jäävad mulle alles ka pärast seda, kui eelnõu seadusena vastu võetakse.
See eelnõu ei ole muidugi täiesti õiglane. Ebaõiglane on eelnõu selles mõttes, et alles riik ju lubas, et keskkonnatasude kallale enne 2015. aastat ei minda. Aga ma tõmbaksin siia väga selge piiri. Mis on põlevkivi ressursimaks? See on õli ressursimaks. Kui me räägime kohaliku maavara maksustamisest, siis me räägime liivast, kruusast või turbast, aga õliressursi maksustamine toimub arenenud riikides hoopis teistel alustel. See on energiaallikas ja seda maksustatakse teistel alustel. Nii nagu seletuskirjas on öeldud, põlevkivi me anname ära väga madala hinna eest. Maailmaturul on kivisöe hind praegu 115 eurot tonni eest, põlevkivi hind aga 10–11 eurot. Me saame põlevkivi kätte 11 euroga. Kütteväärtuste vahe on ainult kolmekordne, aga hinnavahe on kümnekordne. Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda on andnud komisjonile teada, et nende arvutuste põhjal (mitte emotsioonide põhjal) võiks põlevkivi kasutamise tasumäär olla 21,6 eurot, mitte 3,4 eurot, nagu pakkusid demokraadid ja nagu pakun mina. See on arvutatud CO₂ emissiooni põhjal. Seda on võimalik teatud meetodiga teha. Aga 20 euro suurust kasutusmaksu või müügimaksu meie põlevkivitööstus praegu välja ei kannata, kuid kolmeeurose kannatab ja seda mitte lühiajaliselt, vaid pikaajaliselt. Meil on vaja siin teha pikaajalisi otsuseid.
Vaatame, kes põlevkivi kaevandavad ja tarvitavad ning kes seda töötlevad. Põlevkivi kaevandajaid on neli, töötlejaid on neli ja kasutajaid on viis. Need on Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Kunda Nordic Tsement ja Kiviõli õlitööstus. Ainus, kes n-ö ostab põlevkivi, on Silmeti soojuselektrijaam. Nii et me muudame selle eelnõuga otseselt ainult viie ettevõtte sisendit.
Käin nüüd läbi komisjonis esitatud seisukohavõtud. Ma kiidan komisjoni selle eest, et ta pöördus kõikide asjaosaliste poole. Saadi ka vastused. Ma kommenteerin neid asju kergelt, selles mõttes kergelt, et aeg ei võimalda seda väga sügavalt teha. Aga nagu ma ütlesin, need seisukohad, mis ettevõtted välja käisid, on põhimõtteliselt õiged. Kõige õigem põhimõte, mis kõikidest nendest seisukohtadest läbi käib, on see, et riik ei tohi käituda niimoodi, nagu ta tahab ressurssidega käituda. Juba kolmandat korda tuleb ta ressursimaksu kallale, kuigi on lubanud, et ta seda ei tee. Me muutsime seda maksu 2009. aastal ja enne seda 2005. aastal. Kuigi me olime lubanud, et me seda ei tee, aga siis tulid minusugused või meie- või teiesugused ja hakkasid rääkima, et sealt oleks võimalik raha saada.
Miks mina selle ideega välja tulin? Eks see ole teatud mõttes poliitika, millal sellega välja tulla ja mis silt sellele heale seadusele külge panna. Ikka vaadatakse seda asja nii, et mis nagu müüks. Ma olen väga tänulik, et nende viie kuu jooksul, kui see seaduseelnõu oli küll mõne aja sahtlis, aga tegelikult oli teema n-ö üleval, ka valitsus – mitte küll üksi sellepärast, aga siiski – selle asjaga tegeles. Valitsus on hakanud nende teemadega tegelema. Kui see arutelu jätkub, siis me võib-olla jõuame selleni, et vaatame üle tähtajad ja kindlasti ka need arvud, aga me peame põlevkiviressursi kohta oma otsused tegema. Me peame muutma selle maksu õigeks ja õiglaseks rahvale ja kasutajatele.
Siin on veel üks argument. Mul on siin tänane Äripäev, kus on kirjas Ida-Viru ettevõtete TOP. Me näeme, et eesotsas on siin õliettevõtted. Minu kunagine alluv ja hea tuttav Robert Karpelin, kes juhib Kiviõli Keemiatööstust, kirjutab, et nad hukkuvad, kui ressursimaks tõuseb. Vaatame nende viimaste aastate rentaablust. See on kõikunud 30% piirides. Me kõik teame, mis on 30%-line rentaablus, aga siin saalis on ettevõtjaid, kes ka tunnetavad, mida tähendab, kui ettevõtte käive on 34,6 miljonit eurot ja kasum 12 miljonit eurot. Või võtame minu teiste sõprade ettevõtte. Viru Keemia Grupp on tõesti väga palju investeerinud, tal on väga suured finantskulud, 183 miljonit eurot, kasum on aga 34 miljonit. Kui me täiendava ressursitasu tõstame kahe krooni peale, siis see tähendab, et eelmisel aastal oleks nende kasum olnud 30 miljonit eurot, mitte 34 miljonit. Viru Keemia Grupp kasutas umbes kaks miljonit tonni põlevkivi ja kaheeurone ressursitasu tähendaks nelja miljonit eurot. Või võtame Kiviõli Keemiatööstuse. Tema kasum oli 12 miljonit eurot. Ta kasutas miljon tonni põlevkivi, seega, täiendava ressursitasu kehtestamise korral oleks kasum olnud 10 miljonit eurot. Mõnes mõttes võib olla alatu lugeda teiste raha, eks ole, aga sa pead seda aeg-ajalt tegema. Võtame Eesti Energia. Eesti Energia kasum oli 150 miljoni euro ringis. Ta oleks sellest 150 miljonist kaotanud 34 miljonit, tegelikult mitte kaotanud, vaid ta oleks pidanud rohkem maksma. Tema kasum oleks siis olnud 34 miljoni euro võrra väiksem. Neis küsimustes ei tohi aga ainult ühte aastat vaadata. Kui me pikaajaliselt vaatame, siis näeme, et see sektor on põlevkivi pealt hästi teeninud. Kuna see on rahva oma, siis on rahval ka õigus põlevkivi eest rohkem saada. Kas paneme selle raha õpetajate või päästjate palkadesse või arendame meditsiini, see on meie tahte, mõistuse ja võib-olla ka emotsioonide määrata.
Ma lubasin teile, et ma käin üle seisukohad, miks seda maksu ei tuleks tõsta. Neid seisukohti on komisjonile esitanud mu kunagised võitluskaaslased ja praegused sõbrad. Ma rääkisin siin ühest, teisest ja kolmandast, miks seda võiks teha ja peaks tegema just õigluse aspektist lähtudes, aga vaatame, mida on kirjutanud Viru Keemia Grupp, kes on esitanud kõige sisukama vastulause. Ma kriipsutan siin alla, et nad ütlevad, et sisuliselt ei ole eelnõu mõjusid analüüsitud. Jah, tegelikult on kõiki asju võimalik analüüsida. Näiteks võime analüüsida seda, kas asi on must või valge, sest igaüks näeb asju teatud varjundiga. Aga need arvud, millest ma teile rääkisin, ei ole kirjutatud mitte valgele, vaid roosale, sest Äripäev on seda värvi leht, ning need on kirjutatud tumeda värviga. Need ei ole mitte ühe aasta arvud, vaid need näitavad tendentsi. Tegemist on põlevkiviressursiga, mida me maksustame, mis on maa sees, mis on meie rahva oma ja mida on üle miljardi tonni. Kui me räägime kahest või kahekümnest eurost tonni peale, siis on siin tegemist kas miljardite või kümnete miljardite eurodega. Hea küll, see ei toimu aasta ega kahe jooksul, see on kümne või kolmekümne aasta raha, mille üle me peaksime siin hakkama vaidlema ja mõtlema, kuidas me selle rikkusega – meile paljudele on õpetatud, et põlevkivi on meie rikkus – ümber käime. Kas me tõesti kasutame seda meie inimeste, meie rahva heaolu parandamiseks, tehes seda mõistlikult, või anname sellest suure tüki teatud seltskonnale? Kindlasti kasutavad omanikud seda raha ettevõtete arendamiseks ja ka sellest me võidaksime teatud mõttes kõik. See ongi otsustamise koht. See on üks asi, mida ma tahtsin öelda teile ja ka oma sõpradele. Riigikogu ning riigimehed ja -naised peaksid asjale sedapidi lähenema.
Miks ma julgesin öelda, et ma olen nende ettevõtete taassünni juures olnud? 15 aastat tagasi oli olukord selline, et õli hind maailmaturul oli madal ning riik toetas ja doteeris neid ettevõtteid, ta andis neile põlevkivi väga odava hinna eest, sest see sektor oli peaaegu kokku kukkumas. Nüüd on olukord muutunud. Me peame tahtma ja oskama neid asju vaadata, anda neile õiged hinnangud ja minema edasi sellelt baasilt, et me tõesti põlevkivi õigesti hindaksime.
Mis ma siis teile lõpetuseks ütlen?

Lõpetus ongi käes. Võib-olla saate küsimustele vastates veel midagi öelda. Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Sa kasutasid oma pikas ettekandes palju arve. Siit tekkiski mul küsimus. Kui me paneme põlevkivitonnile kaks eurot juurde, siis võime näha, et elektri hind tõuseb ja soojuse hind tõuseb samuti. Seejärel tõusevad ka teised hinnad. Oskad sa ütelda, kuidas muutuvad elektri ja soojuse hind, kui tonnile tuleb kaks eurot juurde?

Ei oska. Sellist tarka pole veel sündinud, kes oskaks öelda, milline see hind hakkab olema. Sellepärast, et keegi ei tea, milline hakkab järgmisel aastal olema elektri ja soojuse hind. Teatud mõttes on need spekulatsioonid. Mina võin kindlalt öelda, et elektri hind selle maksu tõttu inimestele ei muutu, sest me läheme ju vabaturule ja elektrit ostetakse turult. Mis puudutab soojuse hinda, siis soojuse hinnale tekib surve kahes linnas, Narvas ja Sillamäel, kes kasutavad sooja tootmiseks põlevkivi. Kui tugev see hakkab täpselt olema, seda ei oska ma öelda, aga teatud surve kindlasti tekib. Kui me vaatame, milline on nende ettevõtete sisuline vajadus hinda tõsta, siis mina seda vajadust ei näe. Ma rääkisin täna Ago Sildega ja küsisin, kuidas ta selle rõõmusõnumi üle elaks, kui ta peaks hakkama Kiviõlist põlevkivi ostma kahe euro võrra kallimalt. Ta ei kilganud rõõmust, aga arvas, et seda nad soojuse hinnale kindlasti otsa ei keevitaks.

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Põlevkivi ressursitasu tuleb tõsta ja selle tõstmine mingil määral, nagu me kokku lepime, on kindlasti õiglane ja õige. Ma arvan, et see arusaam, et seda tuleb tõsta, on üldine. Aga energeetikas ja sellega seonduvas tööstuses on kaks valdkonda, mille ümber viimasel ajal käiakse nagu ümber palava pudru. Üks on taastuvenergeetika ehk konkreetselt tuuleenergiaga tegelevad ettevõtted ning teine on põlevkiviõli tootmine ja sellega tegelevad ettevõtted. Kumb on teie hinnangul ettevõtjate jaoks praegu kasumlikum?

Kui säilivad need dotatsioonid, mis me oleme kehtestanud, siis on tuuleenergia kindlasti väga kasumlik energia tootmise viis. Mis puudutab õlitööstust, siis ka õlitööstus on praegu väga suure kasumlikkusega, aga meie Eestis õlist elektrit ei tooda. Me põhimõtteliselt müüme oma põlevkiviõli maha, mingil määral teeme seda Eestis, aga me ka ekspordime seda. Kui öelda, milline see kasum on, siis see on teatud mõttes spekulatiivne. See kasum ei ole väike ei ühes ega teises sektoris. Küsimus on selles, et õlitööstust me ei doteeri, aga tuuleenergiale me maksame ju peale. Kõik, kes me siin saalis oleme, maksame peale. Eesti sentides maksime 84 senti iga kilovatt-tunni pealt, kusjuures Narva Elektrijaamad said sellest peaaegu kolmandiku. Ma täpset arvu ei ütle, kuna see jutt läheb n-ö linti.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tänan selle ettekande eest, mis oli palju sisukam ja põhjalikum kui seletuskiri! Seletuskirjas te toote välja, et 1. jaanuarist sõltub elektri hind elektribörsist, mistõttu täiendava ressursimaksu kehtestamine ei ole tarbijale määrava tähtsusega. Kas ma saan õigesti aru ja kas te olete nõus, et kui vähendada mingit olemasolevat maksu, näiteks elektriaktsiisi, mille osatähtsus on väga väike, 3–4%, siis ka sellel sammul ei ole lõpptarbijale tähtsust?

Alati on tähtsus olemas, on see siis suure või väikese kaaluga. Nagu sa ise ütlesid, see sõltub sellest, kes mida tähtsaks peab. Küsimus on selles, kas see mõju on suur või väike. Kindlasti ei anna aktsiisi vähendamine arvuliselt eriti suurt tulemust, aga mis puudutab mõju elektri hinnale, siis see on olematu, kuna elektrit ostetakse turult. Nii et siin on vahe sees. Aktsiisile on see mõju suhteliselt väike, kui me protsentidena võtame (ma seda protsenti praegu peast ei ütle), aga vabaturul ei mõjuta see absoluutselt. "Absoluutselt" on isegi vale öelda, veidikene võib see siiski mõjutada, sest kui me siin piirkonnas ise elektrit ei tooda, siis turuhind läheb kõrgemaks, kui me ei hakka Vene elektrit ostma. Meie ühendused ei võimalda praegu Nord Pool Spotilt osta ja Nord Pool Spotil endal on ka veel eri piirkonnad. Nii et kui me ei tooda, siis meie hind läheb kõrgemaks. Teatud mõju võib sellel olla, aga seda ei saa arvuliselt mitte keegi öelda isegi tagantjärele mitte, seda võib ainult arvata. See mõju on peaaegu olematu.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma kindlasti loodan, et esimese ja teise ning ka teise ja kolmanda lugemise vahel saab see eelnõu täiendust. Ma küsingi võimaliku täienduse kohta. Te seletuskirjas kirjutate, et te kasutaksite laekuvat lisasummat õpetajate palga tõstmiseks. Samas ütleb keskkonnatasude seaduse § 4 punkt 3, et keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha saab kasutada sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Kas te pidasite silmas, et selle eelnõuga tuleks peale tasumäära muuta ka § 4 ja peaks võimaldama keskkonnatasudest laekuva raha abil teha muidki kulutusi?

Sa lugesid selle lõigu ette. Seda lõiku, mis ütleb, et keskkonnatasude otstarve on keskkonnasuunitlusega, mainisid ka need ettevõtjad. Ma võin vastata siin sedapidi: see, milline on keskkond, oleneb väga palju õpetajatest. Laste õpetamine on ääretult tähtis. Oluline on, kuidas nad suhtuvad loodusesse, ellu üldse jne. Siin võib väga palju spekuleerida. Kindlasti on sellel pakutud ideel, nagu ma oma ettekandes ka ütlesin, oma poliitiline maik juures. Võtagi seda nii. Me oleme praegu mõlemad opositsioonis. Opositsiooni on süüdistatud, et tullakse küll välja väga heade mõtetega selle kohta, keda tuleks aidata ja millist eluala või üritust tuleks riigil finantseerida, aga keegi ei ütle, mille arvel või kust selleks raha saab. Põhimõtteliselt läheb kogu raha ühte katlasse, riigieelarvesse, ja sealt saab raha suunata sinna, tänna ja kolmandasse paika. See, et ühte, teist ja kolmandat summat tuleb sihtotstarbeliselt kasutada, on selge, aga kõiki neid asju annab suunata. Eelnõu mõte on selles, mida ma olen ka välja öelnud, et meie riik ja rahvas saaksid põlevkivi eest õiget hinda. Kuhu me selle raha suuname? Nagu ma ütlesin, õpetajate palkadeks või sinna või tänna. Kui raha on olemas, siis on võimalik seda eelarve sees ümber paigutada. See ei ole mitte ainult võimalik, vaid seda ka kogu aeg tehakse. Need, kes on eelarve tegemise juures olnud – mitte Riigikogus, aga mujal –, teavad, kuidas see katel keeb. Mina ei ütle, et ma seda täpselt tean, aga ma arvan, et ma üht-teist siiski tean.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest on see teema laiem kui ainult ressursitasu tõstmine. Teema puudutab ka oleviku, mineviku ja tuleviku paradigmasid. Me peame teatud asjade puhul vaatama tuleviku poole. Teie ettekandes kõlas, et põlevkivi on tõepoolest üks vähestest ressurssidest, mis meil on, ja seega oleks mõistlik seda kasutada kõige efektiivsemal viisil. Seda tehakse praegu kahel moel. Esiteks kasutatakse seda elektri tootmisel ehk lihtsas keeles öeldes topitakse ahju ja saadakse 11 eurot tonni eest, nagu te välja tõite. Teiseks on võimalik luua lisandväärtust, kasutada seda õlitööstuses ja müüa see õli pärast maha, saades 400 eurot tonni eest. Kuidas teie mõistliku inimesena seda ressurssi kasutaksite? Kas toetaksite pigem lisandväärtuse loomist õlitööstuses? Millist efektiivset viisi te kasutaksite elektri tootmisel, arvestades CO₂ kvootide maksumust ning kapitalikulusid?

Aitäh! Head rahvasaadikud, palun katsume esitada küsimuse minuti jooksul, küsimust esitades ei ole vaja kõnet pidada! Palun, vastaja!

Muidugi, me oleme kohustatud põlevkivi heaperemehelikult kasutama. Seda ütleb meie põhiseadus ja ütlevad teised seadused. See on meie rahva vara. Kas teha põlevkivist õli või toppida seda ahju? Vastus on, et kindlasti tuleks teha õli. Võib-olla mitte üksi kütteõli, aga ka kergkütust või lõhnaõli, nagu Viru Keemia Grupp teeb ja mis on kõige kallim. Euroopa energiapoliitika praeguste põhimõtete järgi seda ahju ajada ei tohiks. Kui ma olin tööl põlevkivitööstuses, siis meie saime küll asjast niimoodi aru, et põlevkivitööstus peaks Eestis arenema kaevandamisest kuni lõhnaõli tootmiseni. Sel hetkel aeti umbes 95% põlevkivist ahju ja õli tehti ääretult vähe, kuna õli oli odav ja kellelgi selle vastu huvi polnud. Praegu on see protsent juba peaaegu 20 peal. Me oleme näinud, et kiiresti on mindud üle õli tootmisele. Me peame vaatama, et me loodust ei reostaks. Mina olen siit puldist ja ka koha pealt juba viis aastat küsinud minister Partsi käest, miks me nende asjadega venitame. Meil oleks võinud juba valmis olla see elektrijaam, mida me nüüd alles ehitama hakkasime, ja me oleksime tootnud elektrit nii, et eralduks palju vähem CO₂. Me oleksime nüüd tunduvalt paremas olukorras. Ma läksin detailidesse, palun vabandust! Aga minu vastus on, et mida vähem me põlevkivi ahju ajame, seda õigem, mida rohkem me seda väärtustame õlitehastes, mida rohkem me sellega tegeleme, selles mõttes, et töötleme seda, arendame keemiatööstust, seda kasulikum on see meile kõigile.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra Lembit Kaljuvee! 24. septembril tehti keskkonnakomisjonis ettepanek see eelnõu tagasi lükata. 8. oktoobril, sel esmaspäeval, ei olnud komisjonis seda punkti päevakorras, aga 9. oktoobril tuli komisjoni otsus, et eelnõu toetatakse ja saadetakse esimesele lugemisele. Minu küsimus sulle ongi: mis siis juhtus nende kahe nädalaga? Võid sa seda kommenteerida?

Mina, vastupidi sinule, ei ole keskkonnakomisjoni liige. Ma võin ainult arvata, mis toimus. Ma murdsin selle üle pead, miks need asjad muutusid. Ma juhtusin suvel kuulama meie endise väga lugupeetud kolleegi Katrin Karisma ülestunnistust, et kui ta oli keskkonnakomisjoni liige, siis see aeg oli talle ääretult keeruline ja raske. Ta läks keskkonnakomisjoni kultuuriinimesena ega saanud aru paljustki, mis seal räägiti. Ta tahtis hirmsasti kaasa töötada, aga tal oli nagu piinlik seda teha. Ma sain aru, et inimene tunneb oma ala, aga ta oli keskkonnakomisjonis ja pidi seal vastu võtma tõsiseid otsuseid. Osa sellest, mis juhtus, ma paneksin selle arvele, et kahjuks me oleme (ka mina olen selles olukorras olnud, eriti kui ma olin põhiseaduskomisjoni liige) pahatahti sellises keerulises olukorras, et me arutatavat asja ei tunneta ja siis kas tõmbume eemale või teeme selle asja endale selgeks. Mulle tundub, et vahepeal tegid kolleegid endale üht-teist selgeks. Tegemist on tõesti miljardi euro küsimusega. Ma tervitan seda. Nii me peamegi edasi minema. Kuidas see oligi: õppides ja õpetades õpime.

Aitäh! Palun, Meelis Mälberg!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu küsimus on samast ooperist kui kolleeg Deniss Boroditšil. Üldjuhul on nii, et mida kallim on ressurss, seda efektiivsemalt seda üritatakse kasutada. Kas sa valdkonna hea tundjana oskad öelda, kas praegustel kasutajatel on efektiivistamise ruumi ja kuidas nad saaksid seda ressurssi efektiivsemalt kasutada?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on võimalik seda ressurssi mitu korda paremini kasutada. Tuleb kiitvalt öelda kasutajate kohta, et selles suunas on liigutud, kui me võtame Viru Keemia Grupi või Kiviõli Keemiakombinaadi, ükskõik kelle, kes põlevkiviga tegeleb. Aga see liikumine on olnud liiga aeglane. Selles ei saa me üksi neid ettevõtteid süüdistada. Ka meie siin, selles Toompea majas ei ole võib-olla kõige õigemini käitunud, me ei ole seda kiirendanud. Praegu on minu arvates põlevkivimajanduse kõige suurem puudus see, et teadmised ei ole ühe mütsi all. Need neli ettevõtet, kellest täna on juttu olnud, pusivad kõik omaette. Teaduse pool on suhteliselt killustatud. Igaüks varjab oma mehi, oma teadmisi ja sisemiselt konkureeritakse, kes teeb Enefitti ja kes teeb benefit'i. Palun vabandust väljenduse eest! Koostöö viiks meid edasi. Mõni läheb seda n-ö poolikut asja Ameerikasse või Jordaaniasse müüma. Müüakse neid asju, mida veel olemas ei ole. Seda olen ma siit puldist kritiseerinud ja mitte ainult mina, vaid ka paljud teie seast. Kuigi me oleme energeetikapoliitika dokumendid ja põlevkivi arengukavad siin vastu võtnud, on meil vajakajäämisi. Just teaduse poole killustatus on takistuseks. Me peaksime Riigikogus tegema samme, et teadust rohkem ühe mütsi alla viia ja ka meie ettevõtteid selles suunas lükata.

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Ma olen kultuuriinimene ja tahan asjadest, mida ma võib-olla väga hästi ei tunne, paremini aru saada. Te oma ettekandes tõlgendasite mõistet "ressursitasu" või "ressursimaks" (seda kasutati mõlemal kujul) mulle täiesti arusaadavalt kui ostuhinda, millega ettevõte ostab rahva käest üldrahvalikku ressurssi ja toimetab sellega edasi, tehes seda suurelt jaolt oma kasumi huvides. Aga teiselt poolt on tegemist ju keskkonnatasuga, selles mõttes, et vastava seaduse järgi kasutatakse seda keskkonnaseisundi parandamiseks. Kas sellisel juhul, kui selline skeem, nagu te tõlgendasite, on õige, ei peaks ressursitasu ehk ostuhind olema madalam nendele ettevõtjatele, kes oma tehnoloogiaga keskkonda vähem saastavad?

See on võib-olla arutluse teema. Kas oleks vaja teha nii, et kui näiteks Eesti Energia ajab põlevkivi ahju, siis temale paneme suurema maksu peale, aga kui kivitükist tehakse lõhnaõli, siis selle eest võtame võib-olla vähem maksu? Seda oleks ääretult keeruline dikteerida. Maailmas on kaks lähenemist: kas maksustatakse toodangut, mida sellest ressursist tehakse, või toorainet. Tooraine maksustamisel on väga suured plussid selles osas, et me ei karista ettevõtjat kalli toodangu eest, öeldes, et ta tegi kalli toodangu ja nüüd pannakse talle suur maks peale. Me anname nagu vaba mineku, et, poisid või tüdrukud või mehed ja naised, tehke hästi kallis ja vägev asi, see on teie oma. Me ei ütle, et kui sa teed sedamoodi, siis on nii, kui teed teistmoodi, siis on naa. Te juhtisite tähelepanu keskkonnaaspektile. Me näeme raha, eks ole, aga mis sellest saab? Kui võtad põlevkivi maast välja, siis jääb auk järele. Mis sellest august saab, kes selle kinni maksab ja mille arvel? Meie teatud mõttes filosoofiline lähenemine on see, et raha tuleb sinna auku tagasi panna. Kolleeg Neeme Suur küsis selle kohta. Aga tegelikult me seda ei tee. Kuhu ressursitasu läheb? On ju olemas seadus, mis näeb ette, kuidas seda jagada, milline osa läheb omavalitsusele, kuhu seda raha võib suunata ja mida sellega teha. Need on kõik sellised nüansid. Minu ettekande põhirõhk oli sellel, et probleem on väga suur ja tõsine ning tegemist on hästi suure raha jagamisega. Kui rääkida nüanssidest, kuidas seda teha, siis sinu küsimusele otse vastates ütlen nii, et mina olen seda meelt, et ressurss tuleb maksustada, aga teine ots olgu vaba. Andke minna ja tehke! Minu sõnum on see, et me võtame põlevkiviressursi eest liiga vähe raha, me lausa kingime selle ära.

Aitäh! Palun, Rainer Vakra!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna on seda teemat arutades korduvalt tulnud kõne alla ka elektri hinna võimalik tõus. Kas ma sain õigesti aru, et teie põhjenduse järgi ei mõjuta ressursitasu otseselt elektri hinda seetõttu, et see hind kujuneb börsil, mis tähendab, et kõik elektritootjad konkureerivad omavahel? Kolleeg Aivar Sõerd aga küsis, kas aktsiisi vähendamine vähendaks elektri hinda. Börsil kujunenud hinnale lisab Eesti riik omalt poolt taastuvenergiatasu, võrgutasu, aktsiisi ja käibemaksu. Mul on lihtne küsimus: kui ühte neist neljast vähendada, kas siis lõpptarbijale elektri hind langeb või mitte?

Jah, langeb. Kui ükskõik millist maksu vähendatakse, siis hind langeb. Kõige suurem maks on käibemaks, 20%. Aktsiis on üle 4%, taastuvenergiatasu on umbes 12%. Kui me need kokku liidame, siis saame, et elektri hinda on võimalik alandada ligi 40%. Ainult et kust leida raha asemele? Eelarvesse seda raha siis ei tule. Selline ongi vastus. Jah, iga elektrile peale pandud maksu alandamine alandab elektri hinda.

Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Ma küsin, lähtudes teie varasematest vastustest ja eriti teie dialoogist kolleeg Neeme Suurega. Kas ma saan õigesti aru, et teie taotlus, lisaks sellele, mis on otseselt eelnõus kirjas ja mida on natuke mõista antud seletuskirjas, on see, et tuleks selgelt teineteisest lahutada ressursitasu kogumine ning selle ja muude laekumiste suunamine keskkonnaseisundi parandamise või taastamise heaks? Kas see raha, mis teie eelnõu jõustumise korral riigile juurde tuleks, läheks selgelt sellesse nn ühisesse riigi katlasse, ilma et kellelgi oleks kohustust kasutada seda kindlal eesmärgil, keskkonna huvides?

Eelnõus on väga selgelt öeldud, et eelnõu seadusena jõustumise puhul on tegemist 40 miljoni euroga: põlevkivi kasutatakse aastas 20 miljonit tonni, kui kaks eurot ressursitasu lisada tonnile juurde, siis teeb see kokku 40 miljonit eurot. Seda 40 miljonit on vaja selleks, et tõsta õpetajate palka 20%. Me näitasime, kust on võimalik seda raha saada. Kuidas Riigikogu otsustab, on Riigikogu asi. Meie ettepanek oli see, et näete, raha on siin. Õpetajate jaoks oli vaja 40 miljonit eurot ja me käisime selle välja.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tahan täpsustada oma esimest küsimust. Kas ma saan õigesti aru, et selle eelnõu eesmärk lisaks sellele, et me saame ressursi eest rahvale rohkem raha, on see, et ta paneb kogu selle sektori käima, sundides põlevkiviga tegelevaid ettevõtteid seda võimalikult efektiivselt kasutama? Kas nii me saame lahti ka vanast elektri tootmise paradigmast, et me ei aja enam põlevkivi ahju, vaid mõtleme selle peale, kuidas kõige efektiivsema kapitalikuluga elektrit toota?

Sul on täiesti õigus. Kindlasti on siin teatud mõttes sund. Mitte küll meie ei sunni, aga me paneme turu sundima. Kui põlevkivi on kallim, siis sellest ei tasu enam elektrit toota. Järelikult läheb Narvas ahju vähem põlevkivi. See on selge, et Eesti Energia ei saa enam sellises koguses põlevkivi ahju ajada. See on teatud mõttes survemeetod, sest võib-olla ta rakendab siis rohkem energiat selles suunas, et õli toota. Uus õlitehas Enefit 280 peaks oktoobris käiku minema. Siin on täiesti tugev side ja seos olemas.

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Istusin oma toas, kuulasin seda ettekannet ja sellele järgnevalt debatti, kuni tuli ka tahtmine küsida. Ühest küljest on ju täiesti õige, et alates 1. jaanuarist 2013, kui tekib elektri vabaturg, ei ole sellel, mis maksab tooraine ehk põlevkivi, enam otsest seost elektriarvega, sest me ei pea ju põlevkivielektrit ostma. Sa oled nii põlevkivi kaevandamisega kui ka sellest elektri tootmisega väga hästi kursis. Kas sa oskad öelda, kui praegusele tasemele panna teie plaani kohaselt kaks eurot juurde, kas see lõpetab põlevkivist elektri tootmise lihtsalt ära?

Kindlasti ei lõpeta. Põlevkivist elektri tootmine küll väheneb, kuid kui palju, seda ei oska mitte keegi öelda. See ei ole emotsiooniküsimus, ma võin seda öelda teadmiste põhjal. Ma laon praegu arvud välja. Praegu maksavad tarbijad 11 eurosenti kilovatt-tunni eest, põlevkivi hind sellest on umbes 1,5 senti, isegi natuke vähem. Tähendab: 11 ja 1,5. Kui me paneme kaks eurot ressursitasu põlevkivitonnile otsa, siis arvestades, et kilovatt-tund maksab praegu 11 senti, hakkab see maksma 13. Tähendab, elektri omahind sõltub põlevkivist väga vähe. Kunagi oli selline olukord, kus elektri hinnast moodustas põlevkivi poole ja poole moodustas elektri tootmine. Oligi niimoodi, et kui kilovatt-tund maksis neli kopikat, siis põlevkivitööstus sai kaks kopikat ja elektrijaamad said samuti kaks. Praegu on niimoodi, et kui kilovatt-tund maksab 11 senti, siis põlevkivitööstus saab sellest umbes 1,3 senti, ülejäänu läheb riigile, võrkudele, taastuvenergiatootjatele, vahendajatele, turutegelastele jne. Ma arvan, et sa said oma küsimusele vastuse.

Aitäh! Palun, teine küsimus Aivar Sõerdilt!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Tahan vaielda vastu Rainer Vakrale, kes on ilmselt eksiteel. Hinna määrab ikkagi nõudmise ja pakkumise vahekord. Maksude suurendamine ei kandu üksüheselt lõpphinda. Sellepärast ma küsingi. Ka teie väitsite sama. Miks on niimoodi, et nendes riikides, kus on näiteks lastekaupade käibemaks madalam, on teinekord kõige kõrgemad lastekaupade hinnad?

Mina olen ausalt öeldes olnud oma lastele väga halb isa, ma ei ole neile eriti asju ostnud ega nende asjadega tegelnud. Aga mis puudutab asja tõsisemat poolt, siis seda sektorit ega kaubanduse poolt ma ei jaga. Mul on muidugi omad mõtted selle kohta, miks need tendentsid on sellised, nagu sa ütlesid, aga ma ei taha hakata neid siin jagama. Kas saab tõmmata paralleele elektri ja lastekaupade hinna vahele? Me võime tegelikult seda teha. Näiteks võivad finantsistid või majandusinimesed kõiki asju kõrvutada. Teatud ühiseid jooni on alati võimalik leida. Mis puudutab elektri hinda, siis me ei ole siin kõva häälega välja öelnud seda – kuigi see käib päevateema juurde, sest me räägime elektri hinnast seoses põlevkiviga –, et meie riik on viimastel aastatel teinud kõik selleks, et elektri hind Eestis oleks kõrge maksude tõttu, mida me oleme korduvalt tõstnud, ja võrgutasu tõttu. Majandusministeerium on lasknud Eesti Energial ellu viia sellist poliitikat, et me ehitame võrke peaaegu kullast. Ma olen härra Partsile öelnud, et me ehitame kullast võrke, me teeme need liiga kalliks. Me teeme need liiga heaks ja seetõttu liiga kalliks. Näiteks on kodusid, kus on Eesti Energia sunnil kolm korda arvesteid vahetatud. Üks arvestite vahetamise ring läheb Eestis maksma, arvestades klientide arvu, ma arvutasin selle kunagi välja, üle 800 miljoni krooni. Arvesti tuuakse kohale, pannakse seina peale ja kõik see läheb elektri hinda sisse. Sellised investeeringud tähendavad ju ka hinna kunstlikku tõstmist. Nüüd tahetakse teha tädi Maalile nutivõrgud. See ei tasu kunagi ära ja selliseid totrusi ei tohi teha. Inseneridele see meeldib, aga majanduslikult on see täiesti mõttetu. Me oleme lasknud võrkude ehitamise käest ära ja see on tõstnud elektri hinda. Me oleme ka makse tõstnud. See, et me avatud turule läheme, on selge, sellest pole kuhugi pääsu, kas me seda tahame või ei taha, aga selle osa on suhteliselt väike, osakaaluna võetuna. Võta kodus arve ette ja vaata, mille eest sa maksad. Kolm senti maksad sa praegu elektri eest, aga kokku maksad 13 senti.

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Tahan ainult täpsustada. Ütlesite, et ressursitasu jaguneb nii, et sealt läheb osa kohalikule omavalitsusele jne. Tahan seoses sellega küsida, kas seal on ette nähtud raha ka õpetajate palga tõstmiseks. Ma pole sellest midagi varem kuulnud.

Ma räägin seda, et kui on raha, siis on võimalik seda raha jagada. Kui raha ei ole, siis ei ole see võimalik. Tõesti, haridusminister on teatanud, et nad lubasid palka tõsta ja tõstsidki, et nii ja nii palju sellest 20%-st annab riik, ülejäänu on omavalitsuste asi. Kui Eesti riigieelarve on suurem, siis on võimalik seda raha jagada selle kohaselt, kuidas me siin otsustame.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Väga suur tänu, Lembit Kaljuvee! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi!

Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Esimest korda arutas keskkonnakomisjon seda väga põnevat seaduseelnõu oma istungil 10. septembril. Eelnõu tutvustas komisjoni liikmetele keskkonnakomisjoni liige Rainer Vakra. Valitsuse seisukohta oli esindama tulnud Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus, kes tõi sõnumi, et valitsus ei toeta eelnõu sellisel kujul. Põhjendused oli järgmised. Esiteks on tegemist väga järsu ressursitasu tõusuga, umbes 2,5 korda. Teiseks on läbi analüüsimata see, mis puudutab ettevõtluskliimat ja selle stabiilsust. Ettevõtetele tuli see ettepanek kahtlemata ootamatult ja ka rakendusaeg on väga lühike. Eelnõu seadusena jõustumise korral rakenduks ressursitasu tõus 1. jaanuarist 2013. Täna on 10. oktoober, nagu te teate. Oli ettepanek see seaduseelnõu sellisel kujul tagasi lükata.
Oma 10. septembri istungil keskkonnakomisjon menetluslikke otsuseid ei teinud, need otsused lükati edasi järgmisele istungile. 24. septembril arutas keskkonnakomisjon seda eelnõu teist korda. Selleks ajaks olid laekunud seisukohad ettevõtetelt, keda see muudatus puudutaks, eelkõneleja neid siin nimetas. Oli kiri ka Eestimaa Looduse Fondilt. Ettevõtete vastused olid muidugi negatiivsed, mittetoetavad, Eestimaa Looduse Fondi seisukoht oli aga toetav. Keskkonnakomisjon tegi oma 24. septembri istungil otsuse saata eelnõu esimesele lugemisele ja teha täiskogule ettepanek see eelnõu sellisel kujul tagasi lükata.
Küll aga arutas keskkonnakomisjon seda eelnõu veel kord oma eilsel istungil, kus otsustati komisjoni senist otsust muuta. Otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek lõpetada eelnõu 234 esimene lugemine. Otsuse muutmise põhjus on see, et ka valitsus on esitanud Riigikogu menetlusse keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, milles samuti tehakse ettepanekuid keskkonnatasusid tõsta. Kuna tegemist on ühe ja sama seaduse ning kohati ka sama paragrahvi muutmisega, siis oleks võimalik need eelnõud edaspidi ühendada.
Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku määrata keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 234 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. oktoobri s.a. Viimane kellaaeg, millal neid saaks veel esitada, on kell 16. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimus on Indrek Saarel.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Siin kõlasid küsimused Lembit Kaljuveele, kes ei ole keskkonnakomisjoni liige ja ametlikult vist mitte ka koalitsiooni liige. Võib-olla sina, kes sa oled mõlemat, suudad täita selle tühimiku, mis valitseb osa Riigikogu liikmete teadmistes selle kohta, mis siis selle seaduseelnõuga juhtus. Mina olen kuulnud, et vahepeal püüti komisjoni elektroonilist koosolekut kokku kutsuda, et sel teel otsust ümber teha, püüti ka füüsiliselt koguneda, aga kuna seegi oli Riigikogu kodukorraga vastuolus, siis see ei õnnestunud. Millest selline paanika, mis peamiselt valdas koalitsiooni kuuluvaid rahvasaadikuid?

Tänan küsimuse eest! Teinekord tundub elu põnevam, kui ta tegelikult on. Mingit salapära siin ei ole. Nagu ma ütlesin ka oma sissejuhatavas sõnavõtus, komisjoni liikmete seisukoht, et seda otsust tuleks muuta, tulenes sellest, et ka valitsus on esitanud seaduseelnõu, mis käsitleb keskkonnatasude tõusu. Kuna teema komisjonis nagunii menetlusele tuleb ja sellega tuleb edaspidi tegelda, mitte ainult konkreetselt selle eelnõuga seoses, siis oli mõte, et loogiline oleks neid asju koos arutada. Selle tõttu ei olnud enam otstarbekas lähtuda otsusest seaduseelnõu tagasi lükata ja teemaga üldse mitte tegelda.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Palun, Karel Rüütli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kindlasti tuleb demokraatide saadikurühma algatust tunnustada. Tänu sellele eelnõule on nii Riigikogu suurel saalil kui ka keskkonnakomisjonil võimalik meie rahvusliku ressursi tulevikus kaasa rääkida. Samas on üha õigustatum küsimus, kas meie rahvas saab õiglast tulu ressursilt, mis meile kuulub. Teisalt ei tohi unustada, et riik on teinud sotsiaalpartneritega maksurahu. 18. juunil 2009. aastal võttis parlament vastu keskkonnatasude muutmise ettepanekud, mis oluliselt suurendasid keskkonnamakse aastateks 2011–2015. Ehk veel kehtiv seadus näeb ette suurendada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu 39% ja vee erikasutustasu kaevandustes suureneb 27%. Lisaks kasvab aastail 2011–2015 tuha ja poolkoksi ladestamise tasu 107%.
Seega ei ole vähetähtis küsimus, milline hakkab olema meie põlevkivitööstuse tulevik, kui Euroopa Liit jätkab oma karmi kliimapoliitikat, mis võib kujuneda selliseks, et meil pole enam võimalik oma rahvuslikku rikkust senisel viisil kasutada. Mil viisil ja kas üldse julgustame oma suurtööstusi tegema suuremahulisi ja pikaajalisi investeeringuid, sh kindlasti suuremahulisi keskkonnainvesteeringuid?
Valitsuse poole vaadates jääb praegu mulje, et keskkonnatasude poliitikas valitseb suur segadus ja ebakindlus. Mulle tundub, et puudub selge pikaajaline nägemus, millises suunas soovitakse liikuda. Kuidas muidu tõlgendada olukorda, kus esmalt lastakse demokraatide eelnõu põhja ja siis püütakse keskkonnakomisjoni erakorralistel istungitel kahel korral, osalt küll ebaõnnestunult, seda eelnõu menetlusse jätta?
Lisaks tahan markeerida, et hoolimata pikaajalisest kokkuleppest on valitsus hakanud keskkonnavaldkonnas laiaulatuslikult makse tõstma, šokeerides tarbijaid ja traumeerides ettevõtjaid. Üks eelnõu keskkonnakomisjoni menetluses juba on, teine on arvatavasti kohe tulemas. Loomulikult on sotsiaaldemokraadid seisukohal, et nii põlevkivi ressursitasu kui ka muud keskkonnatasud vajavad ülevaatamist, kuid ilma põhjalike mõjuanalüüsideta on väga raske põhjapanevaid ja lõplikke otsuseid teha. Ka maksutähtaegade nihutamine eeldab sotsiaalpartneritega olulise diskussiooni pidamist. Jah, keskkonnakomisjonile on lubatud mitmeid analüüse keskkonnatasude muutmise kohta. Me ootame neid kindlasti. Aga valitsuse poole vaadates soovime näha kaugemat perspektiivi. Ma tuletan meelde, et aastaks 2015 peab Riigikogu laual olema põlevkivi kasutamise uus riiklik arengukava. Ma loodan, et ministeerium on selle tööga algust teinud. Valitsuse liikmetel tasuks meeles pidada, et Riigikogu tuleb sellesse protsessi kaasata algusest peale, mitte ainult templi allalöömiseks.
Kui vaadata laiemalt, mis mujal maailmas toimub, siis trend on liikumine uute tehnoloogiate suunas, mis vähendavad energia tarbimist, suunavad fookuse puhastele tehnoloogiatele ning üritavad meie ökoloogilist jalajälge kontrolli alla saada. Ühesõnaga, rohemajanduse arendamisele meil alternatiivi ei ole. Kindlasti saab Eesti nendest protsessidest ainult võita. Igal juhul jõudu diskussioonide ja arutelude pidamisel! Tänan!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Seaduseelnõu 234 esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. oktoobri 2012 kell 16.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun kõnetooli Riigikogu liikme Kadri Simsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Seoses selle eelnõuga tuleb natuke meeleolu muuta. Kui eelmine eelnõu rääkis ressursitasu tõstmisest, siis meie oleme välja tulnud ettepanekuga, kuidas saaks kodutarbijate elektriarveid vähendada ja seda maksude vähendamise teel. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral oleks keskmise Eesti leibkonna reaalne võit järgmisel aastal 15 eurot. Alandades elektriaktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani, ühe euroni megavatt-tunni kohta, saame seadusandlikul viisil tegutsedes siin Riigikogus pehmendada 1. jaanuarist kodutarbijaid ees ootavat elektrituru avanemisega kaasnevat hinnatõusu.
Kui Keskerakonna ettepanekut, sedasama ettepanekut, kuidas pehmendada eratarbijatele elektrituru avanemisega kaasnevat hinnatõusu, rahanduskomisjonis arutati, siis ei olnud veel teada hinnatõusu tegelik tase. Ilmselt just seetõttu tegid IRL-i ja Reformierakonna liikmed liiga kergekäeliselt otsuse, et riigil polegi vaja enda käes olevaid vahendeid kasutada ja inimesi 1. jaanuarist ees ootavaid suuremaid arveid ei tulegi vähendada. Komisjon otsustas, et seda seaduseelnõu ei ole vaja edasi menetleda. Aga päev hiljem selgusid Eesti Energia vabaturupakettide hinnad. Elektritariif tõuseb 58%. Ma usun, et selle taustal on ka koalitsiooni liikmed oma üleolevat suhtumist muutnud ja nad on valmis jätkama arutelusid, kuidas Eesti oludes sellist elutähtsat kaupa, nagu elekter seda on, siiski taskukohasemana hoida.
Eelnõu seletuskirjale on lisatud põhjalikud arvutused. Praeguses situatsioonis tuleb aluseks võtta meie pakutud nn riskistsenaarium. Kuna tabelis on andmed toodud protsentides, siis viimases veerus toodud 60% tundub praegustes oludes kõige tõenäolisem olevat.
Kui meie käest küsida, miks me seda eelnõu alles nüüd, napilt kolm kuud enne elektrituru avanemist siin Riigikogus arutame, siis ma tuletan natuke ajalugu meelde. Keskerakonna fraktsioon on elektrituru avanemise riskide ja sellest tuleneva elektri kõrgema hinnaga sihipäraselt tegelnud juba üle poolteise aasta. Mäletatavasti avati 1. aprillist 2011 elektriturg suurtarbijatele. Me nägime, et nendele ettevõtetele, kelle tarbimine oli suurem kui kaks gigavatt-tundi, tähendas elektribörsilt ostmine seda, et kaasnes ligi 50%-line hinnatõus. Me oleme kohtunud Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsaga, kes julges juba poolteist aastat tagasi väita, et 2013. aasta 1. jaanuaril algab paratamatult protsess, kus Põhjamaade hind kandub üle Eesti tarbijale. Konkurentsiameti hinnangul tõuseb hind kodutarbijale kaks korda. Seda kinnitas ka see, mis oli juhtunud suurtarbijatega.
Sellest tulenevalt algatas Keskerakond 5. mail 2011 sellesama nimega seaduseelnõu, nagu täna on meie ees – alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Toona kandis see numbrit 33. Kui see seaduseelnõu jõudis 2011. aasta septembris Riigikokku, siis arutelu kestis lausa kaks päeva: 20. ja 21. septembril. Ilmselt tundus aasta ja kolm kuud enne elektrituru avanemist see nii kauge aeg olevat, et selle probleemiga sisuliselt ei tegeldud. Aga meile tulid appi sotsid, kes päev enne seaduseelnõu väljahääletamist andsid sama seadusmuudatuse enda nimel üle. Sisulised kokkulangevused olid väga suured. Nii et täna oleme siin Riigikogu saalis kolmandat korda arutamas seda, kuidas Eesti Riigikogu seadusandlikult saaks pehmendada eratarbijaid ees ootavat elektri hinna tõusu.
Mida on sellel ajal teinud valitsus? Peale eelnõude väljahääletamist on valitsuse poolt kostnud ainult suur vaikus. Pigem on käsi laiutatud ja öeldud, et turg reguleerib ja valitsus ei peagi midagi tegema, tema ainult võtab suurenenud tulu vastu. Tõsi, üleeile korraldati erakorraline, ühe päevakorrapunktiga valitsuskabineti nõupidamine, mille tulemuseks avalikkusele oli Juhan Partsi nime all välja saadetud pressiteade, mis teatas, et Juhan Partsi ettepanekul alandatakse taastuvenergiatasu 15–20%. See on tubli algatus. Minister on seda pikalt lubanud. Aga ma juhin tähelepanu, et sellise ettepaneku mõju tarbijale on kolm korda väiksem kui täna arutlusel oleval elektriaktsiisi alandamisel Euroopa Liidus lubatud alammäärani. Kui me need kaks meedet kokku liidame, siis on abi Eesti inimestele märgatav.
Valitsuse seaduseelnõu, mis on kabinetis läbi vaieldud, aga valitsuse istungil ei ole seda veel nii küpseks vormitud, et seda saaks Riigikogule üle anda, ei puuduta muud kui seda, millisel viisil reguleeritakse taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist Eesti Energia Narva Elektrijaamade AS-i Balti elektrijaama 11. energiaplokis. Ajakirjanduses on juba tehtud analüüs, et uue korra järgi sõltub toetus börsihinnast, toetuse lagi on 9,3 senti kilovatt-tunni kohta, millest lahutatakse börsihind. Näiteks oleksid eilse börsihinna korral kõik teised tootjad saanud täpselt niisama suurt toetust kui seni.
Aga ma ei tulnud siia mitte selleks, et rääkida majandusministri algatusest, mille mõju kodutarbijatele on kolm korda väiksem kui täna arutataval seaduseelnõul. Samas, taustast tuleb rääkida. Meie jaoks, kes me iga kuu elektriarveid maksame, on areng olnud märkimisväärne. Ma panin tähele, et siin enne räägiti sellest, kas lisatud maksud suurendavad kodutarbija elektriarvet või ei. Ma püüan arvuliselt teile edasi anda seda, mida elektrile lisatavad tasud ja maksud lõpparves tähendavad. Võtsin alguspunktiks 2007. aasta, kui elektri lõpphind peale kõikide maksude lisamist oli 8,1 senti kilovatt-tunni kohta. Selle järel kehtestati elektriaktsiis ning tõsteti elektrile lisatavat käibemaksu. Tõusnud on ka taastuvenergiatasu ja võrgutasud. Kui me võtame lõpp-punktiks järgmise aasta, siis järgmisel aastal on Eesti Energia kodutarbijal, kes sõlmib kuueks kuuks püsilepingu, vaja tasuda sama koguse elektrienergia eest 14,2 eurosenti. Oli vaja maksta 8,1, aga nüüd on vaja maksta 14,2 senti. Nagu ma mainisin, 2007. aasta juunis, täpsemalt, 14. juunil, kehtestati elektriaktsiis ja see kehtestati mitu korda kõrgemas määras, kui on Euroopa Liidus kehtestatud alammäär. Toona ei osanud ka valitsusliikmed sellise maksutaseme selgitamiseks eriti midagi sisulist öelda. Päev peale seaduse vastuvõtmist, mida tehti toonase valitsuskoalitsiooni häältega, esines majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu koosolekul. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ei osanud tööandjatele selgitada, millise analüüsi tulemuste põhjal aktsiisimäärad kehtestati ning kas sellist analüüsi on üldse tehtud. Minister nõustus, et olukorraga põhjalikuma tutvumise ning poolt- ja vastuargumentide kaalumise järel võib seadus juba enne jõustumist muudatusi vajada. Aga paraku enne jõustumist seadust ei muudetud. Muudatus tuli halvemuse suunas. Aprillist 2010 tõsteti aktsiisi veel kolmandiku võrra.
Miks ma üldse peatun riigimaksudel? Aga sellepärast, et ka näiteks Statistikaamet on märganud, et Eestis on elektri hinnale lisatavad maksud suuremad kui enamikus Euroopa riikides. Ma tsiteerin Statistikaametit: "Nagu äritarbija nii ka kodutarbija hinnas erinevad maksud riigiti oluliselt. Eesti kodutarbija hinnas on sarnaselt äritarbijale maksude osa võrdluses teiste Euroopa riikidega üks suuremaid. Konkurentsitult juhivad maksukoormuse osa kodutarbija elektri hinnas Taani ja Saksamaa, kus taanlaste maksukoormus on isegi üle poole elektri hinnast, Saksamaal veidi alla poole. Eesti maksukoormus on kodutarbija elektrienergia hinnast ligi 30%, natuke suurem sellest on maksude osa veel Rootsis ja Portugalis. Enamikus Euroopa riikides on kodutarbija elektri maksukoormus 20% piires. Alla 10% on maksude osa kodutarbija hinnast Lätis, Maltal ja Suurbritannias. Kodutarbijate maksudes sisaldub ka käibemaks." Nii et kui eelmise seaduseelnõu arutelul Aivar Sõerd teatas, et maksud ei tõsta elektri hinda ja elektritariifi kehtestab konkurents, siis mis iganes hinna on konkurents kehtestanud, sinna lisab Eesti riik ikkagi võrgutasu, aktsiisi, taastuvenergiatasu ja käibemaksu. Need tulevad fikseeritult mis iganes hinnale otsa. Kodutarbija on siinjuures kahekordse mõju all, sest peale oma elektriarve mõjutab teda ka äritarbijate tarbitava elektri hinna kasv, mis väljendub kaupade hinna tõusus.
Juhin tähelepanu veel Eesti Panga sellel nädalal avaldatud pressiteatele. Eesti Pank annab meile teada, et inflatsiooni mõjutab 2013. aastal enim energia kallinemine, elektri hinna tõusul on majanduskasvu pärssiv mõju, kuna eelkõige vähendab see majapidamiste reaalset sissetulekut ning seeläbi ka tarbimise ja sisenõudluse kasvu. Eesti Pank jätkab: "Majanduse kehvema väljavaate tõttu vähenevad edaspidi nii investeeringud kui ka nõudlus tööjõu järele." Ehk see, et järgmisest aastast tõuseb elektri hind, ei saa olla ka riigile ükskõik. Ja riigi käes on hoovad. Enamik elektri lõpparvet moodustavatest otsustest on sellised, mida on võimalik teha siin.
Elektri hinna tõus on justkui regressiivne maks. Kõige suurema mõju saavad enda kanda vaesemad leibkonnad. Praxise analüütiku Andres Võrgu arvutused näitavad, et vaesematel Eesti inimestel läheb juba praegu sajast eurost, mida neil on võimalik kulutada, üheksa elektriarve tasumiseks.
Lõpetuseks peatun põgusalt sellel, kust tuleb selle maksualanduse jaoks kate. Juba siis, kui me aasta tagasi seaduseelnõu kaitsesime, pahandas Aivar Sõerd selle üle, et 2013. aastaks on lisatulud juba planeeritud, kuidas siis saab 2011. aastal 2013. aasta eelarvet vähendada. See mõte oli toona mulle arusaamatu, aga täna võiks ta komisjoni ettekandjana sellesama pahandamisega siin uuesti välja tulla. Paadunud demokraadina ja uskudes meie põhiseaduses sätestatud mõttesse, et Eesti on parlamentaarne vabariik, väidan ma, et Riigikogul on õigus teha eelarve kohta muudatusettepanekuid, mitte käituda ainult nupule vajutajana. Aga lisaks sellele, et elektri hinna tõusust teenib kasumit elektritootja, arvatakse teiste riikide näitel, et umbes kaks kolmandikku tarbijaid jääb truuks oma senisele elektritootjale. Seega saab kõige suurema kasumi Eesti Energia, aga kõrgemast hinnast teenib märkimisväärse tulu ka Eesti riik, sest kõrgemale hinnale lisandub suurem käibemaks. Seejuures tundub praegu see tulu olevat suurem, kui valitsus prognoosis. Rahandusministeeriumi eelarveprognoosis öeldi, et nemad ei prognoosinud 58%-list elektritariifi tõusu, vaid prognoositi märksa väiksemat. Praegu on riigieelarves juba märkimisväärne lõtk. Seega on igati võimalik Riigikogus riigieelarve menetlemise käigus eelnõust tulenevale tulu vähenemisele katet leida. See aitaks kodutarbijatele leevendada elektri hinna märkimisväärset tõusu järgmisel aastal.
Seetõttu palun, et eelnõu ei lükataks tagasi, vaid jätkataks selle teema arutamist, sest Eesti inimeste toimetuleku ja Eesti ettevõtete jätkusuutlikkuse jaoks on vaja võtta meetmeid, mis aitavad elektri hinna tõusu pehmendada. Aitäh!

Suur tänu, Kadri Simson! Teile on hulk küsimusi. Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Palun ettekandjal mitte panna teistele sõnu suhu! Ma rääkisin hinna üks ühele ülekandmisest. Aga praegu ei ole mul küsimus mitte hinnamõju, vaid hoopis katteallikate kohta. Käibemaks ei saa olla katteallikas, kuna sellega on riigieelarve prognoosis juba arvestatud. Teie eelnõu katteallikat ära ei too. Pealegi on teil käibemaksu arvestus valesti tehtud, see on tehtud nii metoodiliselt valesti kui ka summa ei klapi. Teie eelnõu maksumus on 24 miljonit eurot, aga käibemaksu arvestus näitab viit miljonit. Seega ei saa käibemaks olla katteallikas. Ma küsin veel kord konkreetselt: mis on teie eelnõu järgi konkreetne katteallikas? Te ütlesite õigesti, et eelmine eelnõu suurendas tulusid, aga teie eelnõu vähendab tulusid. Mis on katteallikas?

See eelnõu anti Riigikogu menetlusse 14. mail 2012. Seega oli valitsusel küllalt aega planeerida, kuidas otstarbekalt kasutada käibemaksu, mida hakkab rohkem laekuma, sest elektrienergia hind tõuseb. On võimalik planeerida, et see käibemaks läheks ka nende kulutuste katteks, mis jääksid aktsiisi väiksema laekumise tõttu tulemata. Nii et katteallikas leitakse 2013. aasta riigieelarvest ja loodetavasti teie abil.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Sa kasutasid väljendit "paadunud demokraadina". Kuidas sa paadunud demokraadina võtsid vastu meie majandusministri avalduse pärast seda, kui Eesti Energia oli oma hinnapaketid välja käinud: "Ma tahan rõhutada, et ettevõtte üldkoosolek ütleb, et ärge minu kaupa ostke!"? Minister ütles sellised sõnad. Millised olid sinu kui paadunud demokraadi emotsioonid ja mõtted sellest tulenevalt?

Ma tahan uskuda, et majandusminister ei ole ebakompetentne. Ma tahan uskuda, et ta on tähele pannud ka teistes ministeeriumides toimuvaid arenguid ja on pannud tähele seda, et Rahandusministeerium on võtnud vastu kevadise majandusprognoosi, kus on öeldud: "Sealjuures tõuseb elektrienergia tariif 2013. aasta 1. jaanuarist ligi 50%." See suur tõus ei tulnud üllatusena, seda oli ette aimata. Mina tõlgendan seda nii, et majandusminister soovib ennast vastutusest puhtaks pesta ja seejuures ei soovi arvestada, et riigieelarvesse laekub kõrgema hinna tõttu rohkem käibemaksu. Ilmselt rõõmustab ta ka Eesti Energia kasvava tulukuse üle.

Head kolleegid, me arutame praegu ikkagi seda seaduseelnõu, eks ole? Palun, kolleeg Urve Palo!

Aitäh, proua eesistuja! Hea esineja! Teie seaduseelnõu teeb ettepaneku, et kodutarbijatele võiks elektriaktsiisi 4,5 korda alandada. Aga miks te ei tee ettepanekut alandada ka näiteks äritarbijate tarbitava elektri aktsiisi, mis on samuti lausa üle kaheksa korra kõrgem, kui Euroopa Liidu normid seda lubavad? See omakorda mõjuks positiivselt nii lõpptoodangu, kaupade ja teenuste hindadele Eestis kui ka meie ettevõtete konkurentsivõimele?

Olen nõus. Tegelikult andis sellesama lubaduse juba aastal 2007 ka majandusminister Juhan Parts. Ta ütles, et tuleb kaaluda erandite tegemist elektriaktsiisi osas. Mul on ka täpne viide olemas. Aga me leidsime, et kõige suurema löögi elektrituru avamisest saavad eratarbijad. Selle jaoks, et seda mõtet ka valitsuskoalitsiooni liikmetele vastuvõetavaks teha, tulime välja n-ö pooliku ettepanekuga, et kaitsta neid inimesi, kes kõige rohkem löögi all on.

Palun, kolleeg Kaia Iva!

Aitäh! Sa kõnelesid sellest, kui suure osa pere eelarvest võtab elektri hind. Kuid kui me võrdleme näiteks kahte leibkonda, kesise sissetulekuga kahe lapsega peret tagasihoidlikus kahetoalises korteris ja märksa laiemate võimalustega niisama suurt peret suures kahekordses majas, siis kumb neist selle eelnõu seadusena rakendamise korral summana rohkem võidab, kas vaene või jõukas pere? Siia kõrvale küsimus: kumb neist peredest vajab enam riigieelarvest ümberjaotatavat tulu, olgu siis toetustena või muude selliste maksetena?

Aitäh! Mina rääkisin Praxise analüütiku Andres Võrgu analüüsist, kus Eesti inimesed on jagatud viide detsiili. Sealt selgub, et kõige jõukamad inimesed kulutavad igast sajast teenitud eurost vaid 3,5 eurot elektriarve maksmiseks, kõige vaesemad leibkonnad peavad igast sajast olemasolevast eurost elektriarve maksmiseks välja käima üheksa eurot. Kõige väiksema sissetulekuga leibkondadele on elektri hinna tõus kõige raskem kanda. Mis puutub sellesse, et mõnele leibkonnale on elektri hinna tõus eriti raske, siis, tõepoolest, 15 000 Eesti majapidamist kütavad elektriga. Nendele võib elektri hinna tõus tähendada seda, et sellel talvel tuleb mingitest teistest elutähtsatest asjadest võib-olla isegi loobuda. Eestis ei ole küte vaba valik või luksuskaup, see on sundvajadus.

Palun, kolleeg Kalle Palling!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tegelikult on juba alates 2010. aastast räägitud, et kokku võttes suureneb elektriarve kuni 20%. Kui me vaatame neid pakkujaid, kes on oma hinnaga juba välja tulnud, siis näeme, et hinnatõus jääb ju 20% piiresse. Seda esiteks. Teiseks, kui me vaatame Eesti tarbija keskmist elektriarvet, siis see on 26 eurot. Liidame sinna juurde hinnatõusu, mis on viis eurot kuus. Kui suure kokkuhoiu teie ettepanek tarbijale tooks, võttes arvesse, et elektrituru avanemisest tingitult kallineb elekter keskmiselt viis eurot kuus?

Aitäh! Me teame praegu Eesti Energia hinnapakkumist, Eesti Energia paketid kujunevad tõenäoliselt ühtedeks populaarsemateks. Me teame ka seda, et Elering tõstab võrgutasusid 13%. Nende algandmete põhjal võib öelda, et järgmisel aastal kasvab kodutarbija elektri lõpparve 21,4%. Rahandusministeerium prognoosis, et elektri lõpparve võiks suureneda 16,8%. Täpselt selline oleks see hinnatõus siis, kui me võtaksime vastu Keskerakonna ettepaneku alandada elektriaktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärale.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! See, et Keskerakonna ladvikusse kuuluv isik nimetas ennast Riigikogu saalis veendunud demokraadiks, põhjustas muigeid nii opositsiooni kui ka koalitsiooni leeris. Ma tänan selle meeleoluka vahepala eest muidu nii tõsise teema arutelul! Ma ei saanud aga aru teie rehkendusest. Te ütlesite, et kui ühte maksu langetada, siis on võimalik see raha teiste maksudega tagasi saada, riigieelarve miskit ei kaota, aga tarbija võidab. Ma ei pea ennast väga halvaks arvutajaks, aga sellistest arvutustest, nagu teie siin esitlesite, on mul tõesti raske aru saada. Palun selgitage, kuidas täpselt ja kui mitme miljoniga me selle teie eelnõu tõttu miinuses või plussis oleme!

Taavi Rõivas, teil peaks häbi olema, kui te irvitate selle üle, kui ma ütlesin, et ma usun, et Eestis, parlamentaarses demokraatias, on Riigikogul õigus eelarvet kujundada ja muuta, Riigikogu ei pea lihtsalt nuppu vajutama, kiites heaks selle eelnõu, mis valitsus meile saatnud on. Sellest ma räägingi.
Elektri põhitariif tõuseb igal juhul, sest selle toob kaasa elektrituru avanemine. Sellest võidab Eesti eelarve, sest kõrgem põhitariif tähendab automaatselt ka suuremaid käibemaksutulusid. Rääkimata sellest, et kõrgem elektritariif tähendab suuremat kasumit Eesti Energiale. Mina nimetaksin Eesti Energiast väljavõetavat dividendi juba peidetud maksustamiseks. Kui aastal 2005 võeti Eesti Energiast välja 6,2 miljonit eurot, siis nüüd on see summa kümme korda suurem – 65,5 miljonit eurot. Möödunud aastal võeti välja 56 miljonit eurot, 2010. aastal lausa 109,2 miljonit eurot. Tuleva aasta kohta mina riigieelarvest täpseid andmeid kätte ei saanud, aga öeldakse, et üldiselt suurenevad dividendid 2,25%. Seega võib eeldada, et Eesti Energiast väljavõetav dividend jääb vähemalt samasse suurusjärku nagu sel aastal. Nii et riik on valmis elektrituru avanemisest võtma tulu Eesti Energiast võetava dividendi kaudu, ta on valmis võtma tulu kõrgema käibemaksu kaudu, aga ei ole nõus mitte midagi tegema selle jaoks, et inimestele elektrituru avanemist pehmendada. Ma arvan, et me oleme olukorras, kus seda peaks tegema.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Hea ettekandja! Mind alati rõõmustab see sõna "katteallikas", see on nii tore. Riigieelarve koostamisel on tal oma selge mõte olemas – sa ei saa teha muudatust, millel ei ole katteallikat. Vabariigi Valitsusel on kohustus tuua meie ette riigieelarve, mis lähtub kehtivatest seadustest ja Vabariigi Valitsuse enda ettepanekutest. See eelnõu esitati kevadel. Äkki me peaksime riigieelarve baasseadust täiendama nõudega, et valitsuse esitatud eelarve vastaks ka Riigikogus juba algatatud seaduseelnõudele, mis on menetluses? Siis kaoks ära see selle eelnõu kontekstis täiesti kohatu vaidlus, valitsus võtaks arvesse kõiki eelnõusid, mis olemas on, ja aitaks meid. Meil kaoks siis katteallika küsimus ära.

See on väga tarmukas ettepanek. Aga juhin tähelepanu, et katteallika kohta esitatud küsimused ei väljendanud ju tõsist muret. Täpselt samu küsimusi esitati siin eelmise aasta septembris, kui poolteist aastat oli aega katteallikat leida. Siis oli mure, et juba mingitesse riigieelarve plaanidesse võib olla aastaks 2013 sisse planeeritud see lisatulu, mis elektrituru avanemisest tuleb, kuigi aastal 2011 ei olnud 2013. aasta riigieelarve mustanditki veel olemas. Nii et see on väljamõeldud põhjendus, miks ei saa mitte midagi teha elektri hinna tõusu leevendamiseks.

Palun, kolleeg Aivar Sõerd, teine küsimus!

Aitäh! Te vastasite minu eelmisele küsimusele, et küllap ka mina oskan sellele kulule eelarvest katteallika leida. Kuna Eiki Nestori ettepanek eelarve baasseaduse täiendamise kohta veel ei kehti, siis küsin ma järgmist. Äkki Riigikogu toetab teie eelnõu ja on tõesti vaja leida 24-miljoniline katteallikas. Aga ma kuulaksin enne ära teie ettepaneku, mida teie katteallikaks pakute, sest eelarve eelnõu on üle antud ja ma arvan, et te olete jõudnud seda natuke vaadata. Kust kohast teie selle leiaksite, 2013. aasta eelarve eelnõu silmas pidades?

Aitäh, lugupeetud Aivar Sõerd! Teie kunagise maailma parima rahandusministrina kindlasti teate eelarve katteallikate leidmise kõiki nüansse. Aga mina tean ainult seda, et kui valitsus saab meie ette tuua riigieelarve, mis võib olla ka miinuses, defitsiidis, siis Riigikogu opositsioon saab teha ainult neid muudatusettepanekuid, mis riigieelarve tasakaalu ei halvenda, ja katteallikad peavad meil alati olemas olema. Selline ettepanek leiab kindlasti ka teie toetust.

Palun, kolleeg Kaia Iva, teine küsimus!

Aitäh! Mul on kahju, Kadri, et sa minu küsimusele mitte üheski punktis ei vastanud. See, mida sa selgitasid analüüsi kohta, millised on tarbimise suhtarvud, oli täiesti arusaadav juba sinu ettekandest. Ma küsin siis kas-küsimuse. Kas sa oled nõus, et suure majapidamisega ja palju tarbima harjunud jõukas pere võidaks selle eelnõu seadusena rakendumise korral rahaliselt absoluutnumbrites rohkem kui vähem tarbima harjunud, ütleme, vaene pere? Kas sa oled sellega nõus? Ja kas sa oled sellega nõus, et vaene pere vajab maksudena kogutud, riigieelarvest ümberjaotatavat toetust rohkem kui jõukas pere? Kas sa oled nende kahe kas-küsimusega nõus?

Aitäh! Eks siin ole sama probleem nagu näiteks tulumaksu alandamisel 1%. Noored sotsiaaldemokraadid on teinud väga hea lendlehe, kus nad ütlevad, et maksu alandamise korral 1% võidab peaminister 48 eurot ja miinimumpalka teeniv inimene ainult 1 euro. Aga elektriarve vähenemise korral jääb väikese sissetulekuga leibkonnale sellest rahast, mis tal üldse kasutada on, kätte palju suurem osa kui jõukale perele tema kasutada olevast rahast.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus!

Aitäh! Veel kord minu siiras tunnustus selle innovaatilise matemaatika eest muu hulgas viimasele küsimusele vastamisel! Aga te vingerdate väga osavalt kõrvale konkreetsetest küsimustest ega arvesta konkreetset olukorda, seda, et on esitatud riigieelarve eelnõu, kus parlamendil on loomulikult võimalik muudatusi teha. Kindlasti me neid ka teeme. Kui opositsioon teeb konstruktiivseid ettepanekuid, siis küllap leiavad needki toetust. Aga teil on konkreetne eelnõu, mis väga suure raha riigieelarvest välja viib. Öelge, palun, mille te kirjutate sinna teisele poolele katteallikaks! Me tõesti tahame seda teada, sest muidu jääb see eelnõu tühipaljaks sõnakõlksuks. Me põhimõtteliselt ei saa selliseid eelnõusid toetada.

Kuna te keeldute lugemast eelnõu seletuskirja, siis loen ma teile seletuskirja ette. Siin on eraldi osa "Mõju tarbijatele" ja järgmises osas räägitakse ka katteallikast: "Seaduseelnõu vähendab riigieelarvesse elektriaktsiisi laekumist. 2011. aastal laekus riigieelarvesse elektrienergia aktsiisi 32,3 miljonit eurot. (Kõrvalmärkusena seletuskirjale lisan, et valitsus planeerib praegu igal aastal elektriaktsiisi juurdelaekumist umbes sammuga + 1 miljon eurot. – K. S.) Tõenäoliselt elektrihinna kallinedes elektritarbimine pigem väheneb või jääb samaks. Elektriaktsiisimäära muutmisel väheneks aktsiisi laekumine riigieelarvesse 24 miljoni euro ulatuses. Samas suureneb elektrihinna kallinemise tõttu käibemaksu laekumine riigieelarvesse. Elektrienergia kogutarve 2009. aastal oli ligi kaheksa teravatt-tundi. Sellest kolmandiku ehk 2,6 TWh tarvitavad suurtarbijad, kes ostavad juba täna elektrienergiat elektribörsilt kallima hinnaga. Ülejäänud 5,4 TWh hind kallineb 2013. aastal, mistõttu suureneb sellelt laekuv käibemaks. Prognoosi kohaselt (tabel 2) suureneb käibemaks 0,25 eurosenti kWh kohta ehk 2,5 eurot MWh kohta ning 2,5 miljonit eurot TWh kohta. Seega laekub täiendavalt riigieelarvesse käibemaksu 13,5 miljonit eurot. Kokku väheneb eelnõuga elektriaktsiisi laekumine riigieelarvesse 24 miljoni euro võrra. Käibemaksu laekumine katab sellest 13,5 miljonit eurot. Ülejäänud elektriaktsiisi väiksemat laekumist (10,5 miljonit eurot) on võimalik arvestada 2013. aasta riigieelarve koostamisel." Kuna seda arvestatud ei ole, siis tuleb silmas pidada, et Eesti Energia tõenäoline tulukus järgmisel aastal on suurem, sest Eesti Energia tulukuse hindamisel ei eeldatud nii kõrge hinnaga pakette, ei eeldatud, et ta tõstab kodutarbija elektritariifi 58%. Tahan juurde öelda, et kui me mais seaduseelnõu algatasime, siis oli täiesti mõistlik eeldada, et eelnõu jõuab siia saali arutlusele enne, kui peaminister meile riigieelarve üle annab.

Palun, kolleeg Kalle Palling, teine küsimus!

Aitäh! Hea Kadri! Kuna sa ei vastanud konkreetselt minu eelmisele küsimusele, mitu eurot iga pere tulenevalt teie seadusmuudatusest kokku hoiab, siis küsin ma uuesti. Teiseks tahan tähelepanu juhtida sellele, et sa tõid siin näiteid Eesti Energia dividendi kohta, aga kindlasti ei soovinud sa ju tarbijaid ega Eesti rahvast eksitada, nagu kogu Eesti Energia kasum, mis võimaldab dividendi maksta, tuleks tavatarbijate reguleeritud hinnast. Eesti Energia teenib kasumit ikkagi vabaturul, milleks on elektriturud väljaspool Eestit, ja loomulikult ka põlevkiviõli müügist. Ma usun, et kindlasti ei teinud sa seda pahatahtlikult, kui ütlesid, et elektri kõrgem hind võimaldab suuremat dividendi. Eesti Energia peab ju hakkama elektri tootmiseks ostma vabaturult CO₂ kvooti.

Aitäh! Hea pärija, kindlasti tead sina Eesti Energia nõukogu liikmena paremini, millist dividendi kavatsetakse järgmisel aastal sellest firmast välja võtta. Aga lihtsale küsimusele lihtne vastus: keskmine Eesti leibkond peaks aktsiisi alandamisest Euroopa Liidus lubatud miinimummäärale võitma 15 eurot aastas.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Enne kui ma küsimuse esitan, tahan eriti juhataja tähelepanu juhtida sellele, et see küsimus on rangelt selle eelnõu kohta.

Tänan!

Küsimus kõlab nii: kas algatajatel oli eelnõu algatades mingit pidi ka see mõte, et nii saaks aidata saavutada erakondadeülest konsensust, aidates kaasa sellele, et üks võimuliitu kuuluv erakond, Isamaa ja Res Publica Liit, saaks täita valimistel antud lubadusi?

Selge see, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. IRL on tõepoolest lubanud kodukulud alla viia. Sellele lubadusele on järgnenud kaks aastat, kui kodukulud on märkimisväärselt kasvanud ja on olnud ka tavalise sissetulekuga inimestele väga suureks koormaks. Kuna ma näen, et küsimused on peaaegu ammendatud, siis lõpetuseks kordan üle selle, et kodutarbija elektriarve koosneb viiest osast. Neist ainult üks osa on elektritariif, mida me vabaturu tingimustes muuta ei saa. Ülejäänud neli osa on riigi kontrolli all. Eleringi võrgutasu on Konkurentsiameti kontrolli all. Lisatavad käibemaks, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiis sõltuvad puhtalt poliitilistest otsustest. Kui me muretseme selle üle, mis järgmisel aastal seoses elektrituru avanemisega Eesti inimestega juhtuma hakkab, siis tasuks neid hoobasid, mis meil on, tõsiselt kaaluda. Oluliseks tuleb pidada inimeste toimetulekut, mitte täita eelarvet inimeste arvel, kes seda koormat võib-olla kanda ei suuda.

Teile on veel üks küsimus. Palun, kolleeg Valdo Randpere!

Hea ettekandja! Kui järgmisel aastal juhtub, et taastuvenergiatasu väheneb, mis alandaks elektrienergia hinda ja mis vähendaks seda käibemaksu positiivset kasvutrendi, millele sa vihjasid, kas te võtate siis oma eelnõu tagasi?

Alates esmaspäevast, kui tuli välja pressiteade, olen ma enda jaoks teinud uue tabeli selle kohta, mis hinnatõusudega kaasneb. Küll on kahju, et ma ei saa seda tabelit teile praegu näidata ja pean seda suusõnaliselt püüdma edasi anda. Praegu on elektrienergia põhitariif 3,15 senti, võrgutasu 5,19 senti, taastuvenergiatasu 0,97 senti, elektriaktsiis 0,447 senti ning kõigele sellele otsa tuleb käibemaks 1,95 senti. Nii et lõpphind kodutarbijale on 11,71 senti. Kui me võtame aluseks börsilt ostetava energia, siis võib aimata, et põhitariif tõuseb 4,99 sendile. Kõik ülejäänud osised muutuksid ka, eks ole? Võrgutasu tõstetakse 5,19 sendilt 5,44 sendile. Taastuvenergiatasu on Juhan Parts lubanud vähendada 15%, nii et kui see oli 0,97 senti, siis see alaneks 0,825 sendile. Selle mõju lõpparvele oleks 1,5%. Koos meie ettepanekuga, mille mõju on 4,6%, oleks mõju kokku juba 6,1%. Juhan Partsi ettepanek on lõpptarbija hinnale küll kolm korda väiksema mõjuga kui meie oma, aga kahekesi koos võiksid need järgmisel aastal mingit leevendust anda.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Kutsun ettekandjaks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu enne esimest lugemist 24. septembril. Arutelul tutvustas eelnõu meile selle algataja, eelkõneleja Kadri Simson. Rahanduskomisjoni istungil osales ka Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees. Komisjonile oli laekunud Vabariigi Valitsuse kiri, mis on teile kättesaadav. Valitsus seda eelnõu ei toeta ja on päris põhjalikult oma seisukohta põhjendanud.
Küsimustest, mida komisjonis arutati, on ülevaade selline. Kõigepealt küsiti eelnõu algatajalt, kas eelnõu täidab piisavalt seda eesmärki, milleks ta on esitatud, ehk kas tõesti leevendab eelnõu tuntavalt hinnatõusu. On tänagi siin saalis kõlanud küsimusi eelnõu mõju kohta riigieelarvele. Loomulikult oli kõne all katteallika küsimus. Üks rahanduskomisjoni liige märkis, et kui Rahandusministeerium kirjutab, et hinnatõus ei ole seotud maksustamisega, siis hinna alandamine ei tohiks samuti olla maksustamisega seotud. Rahanduskomisjonis kõlas küsimus valimislubaduste täitmise kohta. Üks komisjoni liige märkis, et elektri hinna kujunemine mõjutab toimetulekutoetuse arvestamist. See oligi kogu komisjoni arutelu. Ma panin selle endale üsna täpselt kirja ja andsin teile edasi.
Komisjon langetas järgmised otsused. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu esimene lugemine päevakorda teisipäeval (see oli konsensuslik otsus), aga eelnõu kandus üle tänasesse päeva. Komisjon tegi otsuse teha täiskogule ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle ettepaneku poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 5 ja 1 komisjoni liige jäi erapooletuks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma tänan, et te andsite sellise põhjaliku ülevaate komisjoni arutelust! Aga tahtsin küsida, kas komisjonis ei tekkinud sellist mõtet, et tegemist on ikkagi hea eelnõuga, ma ütleksin isegi, tsiteerides praegust kultuuriministrit, et tegemist on väga hea eelnõuga, mille abil võiks inimeste toimetulek elektri hinna langemise tõttu järgmisel aastal oluliselt paraneda. Kas ka seda mõtet oli komisjonis tunda, et selle eelnõu lugemistega võiks edasi minna, teha esimese ja teise lugemise vahel eelnõu veel paremaks ja tulla kolmandal lugemisel lõpphääletuseks saali?

Aitäh! Komisjoni enamusel kujunes pigem arvamus, vähemalt minu hinnangul, et tegemist ei ole hea eelnõuga, kuna aktsiisi osatähtsus on üsna väike, 3–4% hinnakomponentide kogusummast, samas on mõju riigieelarvele ehk riigi tulude vähenemine üsna suur. 24 miljonit eurot on väga suur summa. Eelnõu algataja selgitustest koos käibemaksuviguritega, ma arvan, vähemalt mõtlevam pool meist aru ei saanud. Ka see kinnitas, et tegemist ei ole hea eelnõuga, sest 24 miljonit eurot, mida riigieelarve kaotab, on tuntav summa.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Loomulikult peab riigieelarve olema tasakaalus ja selle jaoks on vaja kusagilt tulusid leida. Küsimus on ainult selles, kust kohast neid leida. Pigem on see küsimus maailmavaateline. Mina leian, et ei ole just kõige targem võtta raha laste, pensionäride, haiglate, omavalitsuste käest jne. Pigem võiksid selle eest maksta need, kes teenivad tulu. Te küsite, mis on katteallikas. Katteallikas võiks olla üksikisiku tulumaksu tõus 0,3–0,35%. Kas te sellist küsimust ei ole arutanud?

Aitäh! Selle kohta vastan, et esitage eelnõu. Ma ei ole näinud, et ka astmelise tulumaksu propageerijad oleksid esitanud korraliku, arutamist vääriva seaduseelnõu astmelise tulumaksu kohta, kuigi praegune koosseis on töötanud juba paar aastat. Esitage eelnõu, mida oleks võimalik arutada!

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea esineja! Te võtate elektri pealt väga kõrget aktsiisi, mis on, teame, mitu korda kõrgem Euroopa Liidu miinimumnõudest, ja siis võtate aktsiisi pealt veel käibemaksu, mille lisate kõige viimasena. Te võtate maksu pealt maksu. Kas see on teie meelest eetiline?

Aitäh! Ma olen praegu komisjoni esindaja rollis. Kuigi olen kunagi olnud maksukoguja rollis, aga praegu ma makse kindlasti ei kogu. Tõesti, käibemaksu toimimise loogika on selline, et käibemaksu baasi arvestatakse sisse kõik omahinna komponendid, lõivud ja eelnevad aktsiisid. See on nii kogu Euroopa Liidus.

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Kaia Iva küsimusest Kadri Simsonile kõlas läbi, et jõukamad leibkonnad võidavad sellest eelnõust rohkem kui vähem jõukad leibkonnad, ja kuidagi kumas läbi see, et soovitakse kehtestada vajaduspõhine elektriaktsiis. Kas koalitsiooni liikmetel ongi selline mõte, et elektri hinna tõusu olukorras saaks inimeste olukorda leevendada, kui hakata vajaduspõhiselt aktsiisi küsima? Teine küsimus on see: kes on teie arvates saali mõtlevam pool?

Aitäh selle küsimuse eest! See on teil huvitav mõte, aga ma ei arva, et vajaduspõhisuse sisseviimine laialdast toetust leiaks. Ega me seda põhjalikult ei arutanudki. Ma arvan, et mõtlevam pool on need, kes said aru, et eelnõu algataja seletused koos nende käibemaksuviguritega on katteallika kontekstis kunstlikud, arusaamatud ja täiesti meelevaldsed.

Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kuidas komisjonis see arutelu toimus? Mille jaoks on Riigikogu liikmed siia saali valitud? 75% Eesti elanikest saavad alla keskmist palka ja me räägime pidevalt, et maksukoormus ei peaks tõusma. Ega suurem maksukoormus ei tähenda mitte ainult protsentuaalset tõusu, ka rahaline tõus on maksukoormuse suurenemine. Täna on minu arvates päris hea eelnõu saali toodud. Kas ei oleks võinud analüüsida ja arutada, kuidas edasi minna? Kumb siis parem on, kas maksta iga päev rohkem toimetulekutoetusi või vaadata, kuidas saaks maksukoormust sellisena hoida, et inimesed saaksid end kuidagi ära majandada?

Aitäh! See oli pikk küsimus. Üks puudus oli sellel eelnõul veel: eelnõu algataja ei ole pannud eelnõule juurde eksperdihinnanguid, milline võiks olla aktsiisi muutmise tegelik mõju, kuigi seda oleks olnud aega teha, sest eelnõu anti üle juba mais. Ei ole eksperdihinnanguid ega pole kaasatud huvigruppe. Tõesti, komisjonis jäi arutelu üsna pinnapealseks, ma olen sellega nõus.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Hea kolleeg! Ütlesid korduvalt, et tegemist ei ole hea eelnõuga. Põhjendasid seda maksudega. Aga kas komisjonis oli juttu sellest, et midagi peaks ikkagi ette võtma, et see hinnatõus inimestele nii valus ei oleks? Kas ei ole mõnda muud allikat või ei saaks mõnda muud maksu ümber tõsta, näiteks paigutada taastuvenergiatasu teisele reale, mitte kliendi reale, ja nii ikkagi seda hinnatõusu leevendada? Kas sellel teemal oli komisjonis juttu?

Aitäh! Ma olen teiega nõus, et need on arutamist väärivad teemad. Valitsus on teinud ettepaneku taastuvenergiatasu vähendada, mis peaks jõudma aruteluks siia Riigikokku ja muidugi ka rahanduskomisjoni. Loomulikult, me nii laialt seda teemat ei käsitlenud. Aga ma veel kord ütlen, et need teemad väärivad arutamist, seda enam, et taastuvenergiatasu osakaal on palju suurem kui aktsiisi osakaal.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Ma saan aru, et teie põhimure selle eelnõu juures on see, mida te mitmel korral heitsite ka eelnõu algatajale ette, justkui ei oleks esitatud katteallikat selle tulu kohta, mis riigieelarvel jääb selle eelnõu seadusena rakendamise korral saamata. Mõne aasta pärast on sinu koduerakond planeerinud vähendada üksikisiku tulumaksu, mis vanas vääringus tähendab riigieelarvele ligi miljardi krooni võrra väiksemaid tulusid. Mis on selle katteallikas?

Aitäh! Ma kuulasin, kui siin oli arutelul matusetoetus. Siis oldi väga huvitatud sellest, milline katteallikas on ikkagi ette nähtud kohalikule omavalitsusele surnute auväärse ärasaatmisega seotud kulude katmiseks. Seal oli katteallika küsimus väga teravalt üleval. Kuna tegemist oli väga suure summaga, siis ma arvan, et küsimus eelnõu katteallika kohta oli igati õigustatud, aga kahjuks jäi see vastuseta.

Palun, kolleeg Rainer Vakra!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite rahandusspetsialistina ja, ma saan aru, ka saali mõtleva poole esindajana korduvalt, et elektriaktsiisi langetamine 3,8%-lt 0,7%-le on tühine ja nii väike summa, et seda pole vaata et mõtet arutadagi. Samas ütlesite oma ettekande lõpus, et kuidas seda eelnõu saab toetada, kui riik kaotab suure ja olulise summa, kokku 24 miljonit eurot. Kas te ei ole kuulnud mõttetera, et kes senti ei korja, see eurot ei saa? Kumb see summa siis on, kas tühine ja väike või suur ja oluline? Ma ei saa aru, kas 24 miljonit eurot väikeste osadena kokku korjates on teie jaoks tühine, aga kui see kõik kokku panna, siis on see suur ja oluline. Kas ma sain millestki valesti aru?

2005. aastal olin ma rahandusministrite nõukogus. See oli vist Manchesteris, Suurbritannia eesistumise ajal. Seal esitati sama küsimus seoses nafta hinna tõusuga. Rahandusministrid võtsid põhimõttelise seisukoha, et maksupoliitiliste meetmetega ei sekkuta, selleks et energiahindade tõusu leevendada, kuna kui aktsiisi langetamisel isegi mingisugune mõju on, siis jääb see ühekordseks ega kandu lõpphinda. 2008. aastal kordasid rahandusministrid selle põhimõtte üle ECOFIN-i nõupidamisel, ka 2011. aastal rõhutati seda. Tänaseni on Euroopa rahandusministrid seisukohal, et ei tohiks sekkuda maksupoliitiliste meetmega ning igal juhul tuleks vältida turgu moonutavaid maksupoliitilisi ja muid sekkumismeetmeid. Samas on rahandusministrid pidevalt rõhutanud vajadust edendada energiatõhusust, alternatiivseid energiaallikaid, suurendada energiaturgude läbipaistvust, edendada konkurentsi energiaturgudel. Need on need teemad. Selles mõttes ei ole ma teie käsitlusega nõus.

Palun, kolleeg Urve Palo, teine küsimus!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Muide, Euroopa Liidus kasutatakse miinimumnormidest kõrgemat elektriaktsiisi ainult viies riigis, Eesti nende hulgas. Te ütlesite, et kui elektriarve 4% väheneb, siis ei ole see üldse märkimisväärne. Ma jään siin küll eriarvamusele. Aga teie mõtleva inimesena oskate kindlasti öelda, mis on siis parem lahendus, kuidas võiks uuel aastal rohkem alandada inimeste elektriarveid ja leevendada suurt ees ootavat hinnatõusu. Teil on kindlasti häid ja konstruktiivseid mõtteid.

Mis puudutab võrdlust teiste riikidega, siis oli mul see võrdlus kaasas tookord, kui sotsiaaldemokraadid analoogse eelnõu esitasid. Siis ma seda võrdlust ka tutvustasin. Aga kuna komisjon võrdlust teiste riikidega seekord ei käsitlenud, siis mul seda ülevaadet kaasas ei ole. Tõesti on Euroopa Liidu liikmesriike, kus aktsiis on kehtestatud miinimummääras ehk see on üks euro, aga on ka liikmesriike, kus on mitu korda kõrgem määr kui meil. Praktika on väga erinev. Aga veel kord ütlen, et valitsuse ettepanekud jõuavad lähiajal kindlasti meie laudadele. Taastuvenergiatasu vähendamine on see, mida me saame siin kindlasti konstruktiivselt arutada.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud Aivar Sõerd! Ma kõigepealt õiendan ära ühe teie eksituse. Te nimelt eksisite, vastates kolleeg Tarmo Tamme küsimusele. Te ütlesite, et tulumaksuseaduse eelnõu ei ole esitatud. Ma juhin teie tähelepanu, et seaduseelnõu nr 97, mida eelmisel aastal siin arutati ja mis oli ette valmistatud majandusteadlaste abiga, käsitles just nimelt astmelise tulumaksu probleemistikku. Kui te hästi ei mäleta, ärge siis nii kindlalt väitke.
Minu küsimus puudutab aga seda, et te teatasite, et turgu moonutavaid maksupoliitilisi meetmeid ei tohi võtta. Meie eelnõu käsitleb aktsiisi alandamist. Nagu kolleeg Urve Palo ütles, enamikus Euroopa Liidu riikides kasutatakse madalamat aktsiisimäära kui Eestis. Kes turgu moonutab?

Aitäh! Mina tean ühte nn astmelise tulumaksu seaduse eelnõu, mida me oleme selle koosseisu ajal käsitlenud. See eelnõu muutis ühte sätet kehtivas tulumaksuseaduses, mis on üles ehitatud proportsionaalse tulumaksu loogikale, ega haakunud seega sugugi kehtiva tulumaksuseadusega. Selle kohta võib öelda, et kuna seda ei olnud võimalik rakendada, siis võib-olla oleks see eelarve tulusid hoopis vähendanud, kuna oleks tekitanud totaalse segaduse. Kui te pidasite silmas seda eelnõu, siis pean ütlema, et seda eelnõu ei saa tõsiselt võtta.
Aga mis puudutab Euroopa Liidu rahandusministrite arusaamu, siis juba 2005. aastal vastu võetud otsuse tähendus on ikkagi see, et maksupoliitiliste meetmetega energiahindade tõusu leevendamisse ei sekkuta. Isegi, kui mõju on olemas, jääb see lühiajaliseks ega jõua tarbijateni. See on vale tee hinnatõusu leevendamiseks.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Sa ütlesid minu küsimusele vastates, et komisjonis oli teil pealiskaudne arutelu. Kui eelnõu on üle kolme kuu komisjoni käes, kas see ei võimalda siis ikkagi tõsiselt arutada seda teemat, mis Eesti inimesi väga palju mõjutab?

Aitäh! See küsimus ei olnud küll mulle, sest mina asusin oma rolli alles 24. septembril. Mis enne seda toimus, seda ma ei tea. Aga vastuseks teie küsimusele ütlen, et eelnõu algatajad ei ole eenõule lisanud eksperdihinnanguid ega mõjuanalüüse, ka ei ole kohtutud huvigruppidega. Siin on puudujääke. Kui me räägime energia hinnast ja kitsamalt elektri hinnast, siis see on tõsine ja tähtis küsimus. Meie komisjoni arutelu piirdus aga nelja-viie küsimuse ja paari kommentaariga.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma ei saa kuidagi teiega nõustuda, et ainult pool saalist on mõtlevad inimesed. Ma arvan, et terve see saal on täis mõtlevaid inimesi. Näiteks aitab Keskerakond mõelda, kuidas saaks IRL oma valimislubadust täita. Sellepärast arvan, et Reformierakonna esindajana tasuks teil kaaluda ka vajaduspõhise aktsiisi ideed. Võib-olla see oleks reaalne tugi oma koalitsioonipartnerile. Aga minu küsimus jätkab Aivar Koka küsimust. Arvestades seda, missugune on Riigikogu maine avalikkuses, kas teil ei ole piinlik öelda, et selle väga tõsise ettepaneku arutelu komisjonis oli pealiskaudne?

Aitäh! Siin oli jälle mitu küsimust koos. Kõigepealt, valimislubadused. Vaadake, ma ei muretse IRL-i valimislubaduste pärast. Ma arvan, et IRL on oma valimislubadused olulises osas kas juba täitnud või on neid täitmas. Küll aga muretsen ma nende erakondade valimislubaduste pärast, kes on opositsioonis ja kellel pole mingit võimalust oma lubadusi täita. Aga see selleks. Mis puudutab komisjoni arutelu, siis minul oli üsna vähe võimalusi seda suunata. Mina, Taavi Rõivas ja Eiki Nestor olimegi põhilised küsijad. Paraku me ka nendele vähestele küsimustele vastust ei saanud.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Minu ettepanek katteallikate kohta ei olnud seotud astmelise tulumaksuga, vaid ma pidasin silmas üksikisiku tulumaksu võimalikku 0,35%-list tõusu. Niipalju täpsustuseks. Aga kas te ikka reaalselt tajute, mis praegu Eestis toimub? Ma soovitan teil õhtul Tallinnast ja Viimsist kaugemale sõita. Milliseid Eesti külasid ja väikelinnu te näete? Need on õhtusel ja öisel ajal kõik pimedad. Ma küsin: kas me sellist Eestit tahtsime? Kas see, et me selle eelnõu esimesel lugemisel välja hääletame, näitab suhtumist Eesti rahvasse?

Aitäh! Mul ei ole vaja kuhugi kaugele sõita, ka Viimsis on tänavad öösel üsna pimedad, vähemalt seal, kus mina elan. Kokkuhoid on jõudnud ka kõige rikkamatesse valdadesse. Aga ma olen nõus, et see on tõsine küsimus. Eks need arutelud seisavad ees. Aga see eelnõu ei lahenda kindlasti neid probleeme, mis on seotud energiaturuga ja kitsamalt võttes elektrienergiaga.

Rainer Vakra, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te ühes eelmises vastuses ütlesite, et eelnõu algataja ei ole huvigruppidega kohtunud. Ma tõesti loodan, et siin saalis ei ole ühtegi rahvasaadikut, kes ei ole kohtunud selle eelnõu huvigruppidega ehk Eesti elanikega. Te väitsite mulle vastates, et te ei ole minu käsitlusega rahul. Mina ei ole rahul teie vastusega. Ma küsin hästi lihtsalt uuesti. Te väitsite, esiteks, et aktsiisi langetamine 3,8%-lt 0,7%-le on tühine asi, sest see ei muuda inimeste elektriarvet, teiseks ütlesite põhimõtteliselt samas lauses, et see on riigile väga suur kaotus, sest 24 miljonit eurot on suur raha. Lihtne küsimus: kas 24 miljonit on suur raha või mitte, isegi kui see on kokku kogutud Eesti elanikelt väikeste osadena?

Aitäh! 24 miljonit eurot on eelarves päris suur raha. See on umbes samas suurusjärgus, nagu 30 miljonit eurot, mis on eelarvekavas (ma arvan, et te olete jõudnud sellega juba põgusalt tutvuda) arvestatud avaliku sektori töötajate palkade kasvuks. Nii et tegemist on eelarve mõistes olulise summaga.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas sa oled minuga nõus, et komisjonis tuleks uuesti arutlusele võtta elektriaktsiisi teema ja arutada, kas on üldse mingeid võimalusi eelarvest elektriaktsiisi langust katta?

Aitäh! Energiaküsimusi käsitletakse rahanduskomisjonis kindlasti laiemalt. Aktsiisiteemasid me käsitleme pidevalt. Välistada ei saa midagi.

Helmen Kütt, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus ei tulene mitte sellest murest, et me valimislubadusi täita ei suuda (teie ju muretsesite opositsiooni valimislubaduste pärast), vaid ma küsin selle tõttu, et riigil on kohustus tagada kõige nõrgemate toimetulek. Kui me vaatame riigieelarvet, mida ka rahanduskomisjon kindlasti teeb, siis näeme, et aastal 2013 vähenevad toimetulekutoetusteks mõeldud summad tunduvalt. See ei saa kuidagi loogiline olla. Kui elektri hind tõuseb, elektriarved on suuremad ja paljud inimesed pöörduvad omavalitsusse, et riigi vahenditest toimetulekutoetust saada, siis kuidas on võimalik, et 2013. aasta riigieelarves on toimetulekutoetusteks mõeldud vahendid väiksemad?

Aitäh! Hea kolleeg! Ma vastan teile samuti, nagu vastas siin kunagi mulle Urve Palo: me ei aruta praegu riigieelarvet.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Te räägite ühelt poolt sellest, et opositsioonil, ütleme, on piiratud võimalused oma eelnõusid kaitsta või valmistada neid ette niiviisi, et need vastaksid kõikidele pretensioonidele, mida koalitsioon võib esitada. Teiselt poolt räägite sellest, et kõik eelnõud, sh see, mida me praegu arutame, vajavad ekspertiisi ja vajavad protokolli, kus on kirjas läbirääkimised ja veel midagi. Kuidas te hindate, võib-olla see õige koht, kus võiks kõik need küsimused lahendada, on komisjon ja komisjon on see koht, kus tuleks leida balanss koalitsiooni ja opositsiooni arvamuste vahel, kui on sellised tõsised küsimused? Siin toetan ma kolleegi IRL-ist, kes on pooldanud selle eelnõu menetlemise jätkamist.

Aitäh küsimuse eest! Te olete õigel teel. Loomulikult, komisjon on see põhiline koht, kus on võimalik asju sisuliselt arutada ja eksperte kaasata. Ka selle eelnõu algataja oleks võinud vaevuda kas või Rahandusministeeriumiga koos läbi arvestama näiteks needsamad käibemaksu arvestused, et eelnõu seletuskirjas ei oleks neid vigu, mis seal praegu on. Jah, kui me toome siin paralleeli näiteks mõni aeg tagasi menetletud kütuse erimärgistamise teemaga, siis tuleb öelda, et tollal ei toimunud arutelud mitte ainult komisjonis, vaid moodustati lausa töögruppe, kes kohtusid ehitusmaterjalide tootjatega, kaevandajatega, mitmete asjasse puutuvate valdkondade esindajatega. See on hea praktika ja seda tuleb kindlasti jätkata.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Aivar Sõerd! Eelnõus on tõepoolest tehtud arvutused, et käibemaks, mis lisandub kõigile neile neljale komponendile, on seoses elektrituru avanemisega 0,25 eurosenti kilovatt-tunni kohta suurem. Me võtsime aluseks, et põhitariifi tõus on 40%, tegelikult tundub, et see on 58%. Seega, käibemaks, mis kõigele lisandub, on veel suuremgi. Kui meie arvasime, et eratarbijate tarbitavale elektrile, mida on 5,4 teravatt-tundi, lisandunud käibemaks toob riigieelarvesse tulu 13,5 miljonit eurot, siis praegu tundub, et see tulu on hoopis 22,68 miljonit eurot. Kas te palun ütleksite, mida ütles Rahandusministeeriumi esindaja komisjoni arutelul selle kohta, kui palju riigieelarve võidab elektri hinna tõusust just seetõttu, et kõrgemale hinnale lisandub suurem käibemaks?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, käibemaksu laekumise prognoosi ei saa käsitleda selle konkreetse kulu kontekstis. Te ei näita sellele kulule, mis eelnõu kaasa toob, katteallikat. Käibemaksu prognoos on hoopis teine asi. Kui te tahate käibemaksu prognoosi vaidlustada, siis vaidlustage prognoos ja öelge, mis prognoosis valesti on. Aga rahanduskomisjonis olnud Rahandusministeeriumi esindaja, kui ma õigesti mäletan, hiljem täpsustas käibemaksu prognoosi tulenevalt sellest, kui palju riik elektri hinna tõusu tõttu võidab. Ma mäletan, et see mõju oli 5–6 miljonit eurot. Aga nad viitasid ühele ebatäpsusele, mis on ka praegu eelnõu seletuskirjas sees. Te ei ole käibemaksu arvestamisel lähtunud mitte sellest aktsiisimäärast, mida te oma eelnõuga tahate kehtestada, vaid praegusest aktsiisimäärast. See on ju täiesti vale meetod. Kui te tahate seda mõju välja arvutada, siis te oleksite pidanud võtma käibemaksu baasi vähendatud määra, mitte praeguse määra. Aga põhimõtteliselt ei saa käibemaksu arvestus olla selle eelnõu katteallikas. Katsuge sellest aru saada.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on kas-küsimus. Ma olen täiesti rahul, kui te vastate kas-küsimusele ei või jah. Kui läheb õnneks ja täna menetluses olev Keskerakonna seaduseelnõu võetakse seadusena vastu, kas siis Eesti inimene hakkab uuest aastast elektri eest vähem maksma?

Aitäh! Eelnõu algataja on püüdnud näidata, et see eelnõu võiks tunduvalt alandada elektri hinda ja parandada inimeste olukorda. Paraku ta seda ei tee, küll aga kaotab riik suure osa oma tuludest. Ega mul ei ole võimalik neid arvutusi praegu peast öelda. Eelnõu seletuskirjas on tõesti, jah, viidatud sellele, et eelnõu võiks alandada keskmise kodutarbija elektrienergiakulusid 15 euro võrra aastas. Ma ei ole kindel, et see arvutus on pädev, aga võib-olla see vähenemine jääb sinna suurusjärku, võib-olla on see teatud eeldustel nii suur. Kuid veel kord ütlen, et teine asi on riigieelarve kulupool. Mõju kulupoolele on 24 miljonit eurot, mis ka muidugi ei pretendeeri täielikule täpsusele.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Hea komisjoni ettekandja! See on küll huvitav, et te arutasite rahanduskomisjonis väga pikalt teemal, kuidas opositsioonis olles te ei saa oma valijatele antud lubadusi täita, aga koalitsioonis olles saate. Kuid te loomulikult räägite täpselt seda, mida komisjonis räägiti. Aga kui te komisjonis nii põhjalikult ja mitmekülgselt väga paljusid teemasid arutasite, siis võib-olla te tutvustate, milliseid muid meetmeid lisaks taastuvenergiatasu vähendamisele te kavatsete komisjoni tasandil tõstatada, et meie inimeste suutlikkus oma elamut kütta ja valgustada oleks siis, kui me oleme läinud vabale turule, vähemalt samaväärne kui praegu.

Aitäh küsimuse eest! Kui ma olin rahanduskomisjoni esindajana siin puldis kaks nädalat tagasi, tutvustades ühte eelnõu – vist alkoholiaktsiisi käsitlevat eelnõu, kui ma õigesti mäletan –, siis tuletas teie fraktsiooni esindaja mulle meelde, et ma pean jääma rangelt komisjoni arutelu raamidesse ja mul ei ole õigust isegi oma isiklikku arvamust avaldada. Ma möönan, et võib-olla olen ma täna oma vastustes natuke komisjoni arutelust välja läinud. Aga alternatiivseid meetmeid, hea kolleeg, me rahanduskomisjonis tõesti ei arutanud.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Kui järgmisest aastast elektri hind tõuseb ning taas kord käivitub kõikide kaupade ja teenuste hinnaralli, kodukuludest tõusevad kindlasti küttekulud jne, mis te siis arvate, kuidas Eesti inimene sellele reageerib? Kunagi on ajalehtedes spekuleeritud, et elektri hinna tõus võib kaasa tuua valitsuse kukkumise. Aga ma küsin, milliseid meetmeid te võtate ja kuidas te ikkagi püüate kogu seda hinnatõusu leevendada.

Aitäh küsimuse eest! See läheb jällegi komisjoni arutelust paraku välja. Ma tahaksin küll vastata, aga vist ei saa. Kuid ma tõesti usun, et taastuvenergiatasu vähendamine on väga tähtis küsimus, mille valitsus on Riigikogule arutamiseks ette valmistanud. See on üks selline küsimus, aga see loetelu ei ole kindlasti lõplik. Mis puudutab teie küsimust inflatsiooni kohta, siis loomulikult ei tee see kedagi rõõmsaks. Ka eile avaldatud IMF-i prognoos täpsustas Eesti prognoositavat inflatsiooni, mis peaks IMF-i hinnangul jääma järgmisel aastal suurusjärku 4%, mis ei ole kindlasti meeldiv. See on natukene suurem kui meie enda ehk Rahandusministeeriumi prognoos, mis oli vist 3,5%, kui ma mälu järgi õigesti ütlen.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Urve Palo!

Tere õhtust, lugupeetud eesistuja ja head kolleegid! Isamaa ja Res Publica Liit seadis oma valimiseelses propagandas esikohale lubaduse võimul olles kodukulusid alandada. Kuna tegu oli erakonnaga, kellele kuulus majandusministri portfell, võis arvata, et nad tõesti teavad, millest räägivad, ja suudavad plaanitu hiljem ka teostada. Seda kurvem on praegune tegelikkus. Eluasemekulud on viimase paari aasta jooksul Statistikaameti andmetel kasvanud enam kui 16%. Kallinenud on nii elekter, soojusenergia kui ka küte. Ja hinnatõus jätkub. Võttes arvesse Eesti Energia pakutud uusi pakette, kus elektri põhitariif on 50–80% kallim, ning võrguteenuste hinna 7%-list tõusu, peavad inimesed uue aasta algusest arvestama üle 20% suuremate elektriarvetega. Tõsi, majandusminister hiljem täpsustas, et valimislubaduse all peeti eelkõige silmas KredExi programme majade soojustamiseks. Paraku peab ütlema, et nendest programmidest on tänaseks osa saanud 1–2% Eesti leibkondadest ja seda viimase kümne aasta jooksul. Ka see raha on nüüd KredExis ammendatud. Kas ja kui palju riik vahendeid juurde annab, pole teada. Samal ajal on 98% Eesti elanikest, kes pole majade soojustamisest osa saanud, pidanud pettuma. Kodukulud jätkavad tõusu ja mingeid märke, et valitsusel oleks soov leevendada kas või uuest aastast tõusvat elektri hinda, pole näha ega kuulda. Ometi on mitmeid võimalusi, kuidas tarbijaid kaitsta ja elektri hinna tõusu leevendada.
Sotsiaaldemokraadid on viimase aasta jooksul pöördunud valitsuse poole nii konkreetsete seaduseelnõude kui ka ministrile esitatud erinevate arupärimiste vormis ettepanekutega, mille realiseerumine oleks andnud elektri hinna tõusule leevendust. Paraku on kõik tagasi lükatud, sh ettepanek alandada elektriaktsiisi. Praegu on Eestis elektriaktsiis kodutarbijale tõesti 4,5 korda kõrgem ja äritarbijale kaheksa korda kõrgem, kui Euroopa miinimumnormid nõuavad. Nagu ennist märkisin, kõrgemaid aktsiise kasutavad Euroopa Liidu 27 liikmesriigist üksnes viis riiki, Eesti nende hulgas. Seetõttu tegid sotsiaaldemokraadid juba aasta tagasi ettepaneku viia nii kodu- kui ka äritarbijate tarbitava elektri aktsiis Euroopas kehtestatud miinimumnormideni ja vabastada aktsiisist taastuvatest allikatest toodetud elekter. Aktsiisi vähendamise korral praegusest 4,47 eurost 1 euroni megavatt-tunni eest väheneksid inimeste elektriarved tervelt 4%. Ma ütlen "tervelt", mitte "ainult", erinevalt rahanduskomisjoni esindajast. Olgu mainitud, et valitsuse suurejooneline plaan aidata tarbijaid sel teel, et uuest aastast võib-olla taastuvenergiatasu natukene alaneb, ei ole tõesti kahjuks märkimisväärne, sest me räägime ühest, võib-olla ka natuke suuremast protsendist. Aga neljal protsendil on märkimisväärne mõju. Ometi on võimalik taastuvenergiatasu oluliselt vähendada, kui me CO₂ vahendeid kasutaksime ...
Palun lisaaega!

Kolm minutit.

... investeeringuteks taastuvatesse allikatesse, mitte ei sunniks inimesi arvete kaudu kõike seda kinni maksma. Äriettevõtete kulutused elektrile oleksid meie eelnõu kohaselt samuti langenud 4%. Tööstusettevõtetes, kus elekter on oluline sisend, tooks see kaasa ettevõtete konkurentsivõime suurenemise rahvusvahelistel turgudel ning langeksid kohalike toodete ja teenuste hinnad.
Niisiis, kokku võttes tuleb öelda, et olulist rolli kodukulude ohjeldamisel mängib valitsusparteide põhimõtteline lähenemine sellele küsimusele. Nagu ma ütlesin, võimalusi on palju. Kas näiteks IRL-ile, kes on lubanud tegelda kodukulude alandamisega, on oluline tarbijat kaitsta ning eluasemega seotud kulutuste tõusu kontrollida ja leevendada või mitte? Seda saame kohe varsti näha. Sotsiaaldemokraadid eelnõu igal juhul toetavad. Kahju küll, et siin ei arvestata äritarbijaid ega tehta ettepanekut taastuvatest allikatest toodetud elekter täielikult elektriaktsiisist vabastada. Aga nagu ütles Kadri Simson, hea kolleeg, pool on parem kui mitte midagi. Nii et sotsiaaldemokraadid igal juhul seda eelnõu toetavad. Loodame, et lisaks Keskerakonnale teevad seda vähemalt ka IRL-i liikmed. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni!

Head kolleegid! Minu tähelepanu pälvis rahanduskomisjoni esindaja tähelepanek, et seda seaduseelnõu ei saa heaks kiita seetõttu, et see teema pole huvigruppidega läbi räägitud. Ma väidan, et kõige olulisem huvigrupp meie jaoks siin on Eesti elanikud. Ma ei ole viimasel ajal kohanud ühtegi Eesti elanikku, keda ei paneks muretsema elektrituru avanemine.
Tõsi, eelnõu algatajatel jäi üks huvigrupp kaasamata, see on valitsus ja Rahandusministeerium, kes arvavad, et elektrituru avanemine toob kaasa ainult tulu, ega ole valmis kandma ühtegi kulu, selleks et hinda inimestele taskukohasemaks teha. Praegu on olukord selline, et tavalisele kodutarbijale hakkavad uuest aastast tulema elektriarved, mis võivad olla ligikaudu viiendiku võrra suuremad, ja riik saab sellest tulu, sest suuremad arved toovad kirsina tordil kaasa ka suurema käibemaksu.
Me arvutasime välja, et elektrituru avanemine võiks riigile tuua 13,5 miljonit eurot lisatulu, aga me ei osanud mais arvata, et elektritariif suureneb kõige tumedama stsenaariumi järgi, nagu nüüd läinud on. See tähendab, et riigi lisatulu elektrituru avanemisest võib ulatuda üle 22 miljoni euro. Lisatulu toob see ka elektritootjatele, sest nad saavad avatud turul müüa energiat kõrgema tariifiga. See lisatulu tähendab lisakulu Eesti leibkondadele. Meil on võimalus otsustada, et see kulu Eesti leibkondadele ei oleks nii suur, nagu see on juhul, kui me mitte midagi ei tee. Seetõttu võiks seda eelnõu edasi arutada, et näidata oma soovi pehmendada avatud elektrituru mõju Eesti peredele. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 233 tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Head ametikaaslased, hakkame ette valmistama selle ettepaneku hääletamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 233 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 38 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 233 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 18.11.