Alustame tänase päevakorrapunkti menetlemist: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa stabiilsusmehhanismi maksimaalse laenumahu suurendamine ja teise kapitalimakse tegemine" eelnõu 286 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri! Palun, Kaia Iva, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Märkusena selline informatsioon, et Riigikogu hoones ei ole praegu helisignaali kuulda. Ka hommikul ei olnud seda kõikides kohtades kuulda. Andsime info edasi, kuid siin taga ning kohviku ja koridoride piirkonnas see ei tööta. Nii et palume organiseerida, et helisignaalid majas töötaksid.

Ma tänan, see on väärt info! Ma loodan väga, et kui on järgmine korraline istung, siis kõik helisignaalid majas töötavad. Aga kui keegi ei protesti, siis läheme istungiga edasi. Sven Sester, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan siinkohal edasi rahanduskomisjonis toimunud arutelu ülevaate. Arutati  Riigikogu otsuse "Euroopa stabiilsusmehhanismi maksimaalse laenumahu suurendamine ja teise kapitalimakse tegemine" eelnõu 286 teise lugemisega seonduvat.
Muudatusettepanekute tähtajaks laekus kaks muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt Inara Luigaselt ja Deniss Boroditšilt. Nende esimene muudatusettepanek oli jätta välja tekst, kus nõustutakse kiirendatud korras, 15 päeva jooksul Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu jõustumisest arvates tegema teise 30 miljoni euro suuruse kapitalimakse. Komisjon seda ei toetanud. Ühelt poolt leiti, et pigem on kapitaliosa kiirendatud makse, lähtudes ka sellest, et ESM-is on meie osalusprotsent väiksem, pragmaatiliselt parem, ja teiselt poolt leiti, et kogu konstruktsioon ESM-i näol on kindlam. Toodi ka välja, et see on reaalelus Euroopas varem kokku lepitud ja meil oleks mõistlik see kokkulepe siinkohal kinnitada.
Teine Inara Luigase ja Deniss Boroditši ettepanek on fikseerida Eesti Vabariigi maksimaalne laenumahu garantii summas 2,3 miljardit eurot. Komisjon seda ei toetanud. Nenditi, et nii EFSF-i kui ka ESM-i menetlemisel on fikseeritud maksimaalne laenumaht kui selline, ja väga palju oleneb ka sellest, milliseks kujunevad lähiaegadel EFSF-i toimingud ja töö. Kuna EFSF-is on meie kapitalivõti suurem kui ESM-is, lisaks käsitletakse EFSF-is eraldi ka intresse, mida me garanteerime, ja kuna on fikseeritud maksimaalne laenumaht 700 miljardi ulatuses, aga  eraldi ei ole fikseeritud, milline saab olema laenumaht EFSF-i ulatuses, siis leiti, et me peaksime jääma senise fikseeringu juurde, mis annab meile indikatsiooni maksimaalse laenumahu osas.
Rahanduskomisjon tegi ka ise kaks muudatusettepanekut. Üks ettepanek oli muuta Riigikogu otsuse pealkirja, kus täpsustati, et mitte "laenumahu suurendamine", vaid "laenumahu seadmine". Uus pealkiri oleks siis "Euroopa stabiilsusmehhanismi maksimaalse laenumahu seadmine ja teise kapitalimakse tegemine". Siin selgituseks, et euroala rahandusministrid leppisid 2012. aasta 30. märtsil Kopenhaagenis toimunud kohtumisel kokku Euroopa stabiilsusfondide laenuvõime fikseerimises 700 miljardi euro tasemel, ja käesoleva otsusega me anname tegelikult Eesti esindajatele volituse ESM-i juhatajate nõukogus nimetatud maksimaalse laenumahu küsimuses hääletada. Seda ettepanekut arvestati täielikult, otsus tehti konsensusega, ühtegi vastuhäält ei olnud.
Teine ettepanek, mille rahanduskomisjon tegi, seondus kahe tähelepanekuga. Üks nendest kõlas täna siin saalis ja teine oli juba varem rahanduskomisjonis ettepanekuna tehtud. Nimelt juhtis Kadri Simson täna siin saalis tähelepanu, et vanas sõnastuses oli stabiilsusmehhanismi asemel stabiliseerimismehhanism. Nüüd me tegime selle rahanduskomisjonis korrektseks, tegemist on Euroopa stabiilsusmehhanismiga. Eiki Nestor oli juba varem  rahanduskomisjonis teinud märkuse, et peaks olema korrektne viide riigieelarve seaduse vastavale paragrahvile ja lõikele. See muudatus on nüüd korrektselt eelnõusse sisse viidud. Ka see muudatusettepanek võeti vastu konsensusega, vastuväiteid ei olnud.
Komisjonis arutati veel mitmeid teemasid. Lisaks muudatusettepanekutele arutati ESM-i ja EFSF-i maksimaalse laenumahu muutmisest tingituna ESM-i algse lepingu teksti muutmise ja muudatuse Riigikogus ratifitseerimise vajadust. Otsuse eelnõu esitajad andsid meile siin selgitusi ja selgituste lühike kokkuvõte on selline, et muudatust ei pea tulema Riigikogusse veel eraldi ratifitseerima, sest lepingut kui sellist eraldi ei muudeta. Lisaks palusime õigus- ja analüüsiosakonnal anda kindluse huvides ülevaade sellest, kas otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vaja lihthäälteenamust või poolthäälteenamust. Selle kohta on õigus- ja analüüsiosakonnalt tulnud kirjalikus vormis informatsioon, et otsuse eelnõu vastuvõtmiseks ei ole vaja 51 häält, kuna siin ei võeta täiendavaid varalisi kohustusi.
Komisjon tegi ka otsuseid ja need on järgmised. Ettepanek on teine lugemine lõpetada ja panna konkreetne otsuse eelnõu lõpphääletusele (poolt oli 8, vastu 2, erapooletuid ei olnud). Komisjoni konsensuslik seisukoht on, et nimetatud otsuse puhul ei ole tegemist Eestile varalise kohustuse võtmisega põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 15 tähenduses, seega ei nõua hääletamine selles küsimuses Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aitäh teile!

Tänan! Austatud ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Väino Linde, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mõni tund tagasi lugesin meediast ühe meie iseenesest toreda kolleegi väljaütlemist selle kohta, et näete, ESM-i jaoks riik leiab 30 miljonit, aga meedikutele mitte kopikatki. Kas komisjonis oli muu hulgas arutusel ka selline küsimus või oskate ise sellele vastata? Kuivõrd need küsimused omavahel võrreldavad on?

Aitäh! Me oleme komisjonis sellel teemal varemgi rääkinud ja teema leidis tegelikult kajastust ka täna Riigikogu suures saalis. Ma kordan siis veel üle. Nii nagu Eesti riik on võtnud endale kohustuse maksta IMF-i aktsiakapitali, Euroopa Investeerimispanga aktsiakapitali, mis lähiajal tuleb Riigikogu menetlusse, Põhjamaade Investeerimispanga aktsiakapitali, on ta võtnud endale kohustuse maksta ka ESM-i aktsiakapitali sissemakse. Tegemist on finantseerimistehinguga, mis ei ole riigieelarve kontekstis otseselt kulupõhine, ja kõikvõimalikud tulevased kohustused, mis jäävad väljapoole praegu sissemakstavat aktsiakapitali, on üles võetavad bilansiväliste kohustustena. Analoogne situatsioon on ka siis, kui me 2013. aasta riigieelarvet menetlema asume. Juhin tähelepanu, et seal me näeme võimalikke makseid Eesti Energiale, ka see on üks riigipoolne makse konkreetsesse, antud juhul aktsiaseltsi aktsiakapitali.

Deniss Boroditš, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui vaadata eelnõu lõppteksti, siis arvestades Eesti riigi jaoks kõige mustemat stsenaariumi, me just jõudsime selgusele, et Eesti kohustuste mahuks jääb 2,3 miljardit eurot. Kui arvestada, et me peame nüüd kiirendatud korras leidma sel aastal täiendavad 30 miljonit ja ka järgmisel aastal leidma kiirendatud korras täiendavad 30 miljonit eurot, kas te jääte siis ikka seisukohale, et täna siin Riigikogus vastu võetav otsus on Eesti Vabariigile hea, kasulik ja pragmaatiline?

Aitäh! Eks me oleme sellest siin varemgi rääkinud. Ma ütleksin nii, et Euroopa Liitu astudes ja hiljem Euroopa Liidu sees olles oleme võtnud endale teatavad kohustused ja saanud sellega ka teatavad õigused. Täna oleme otsuste juures, millega me täidame neid kohustusi, mis Euroopa Liidu liikmesriigid on oma õlgadele võtnud. Ma olen selle otsuse poolt hääletades veendunud, ma loodan, et tänaste tegevuste ja otsuste valguses saab Euroopa stabiilsemaks finantsiliselt, majanduslikult, etteennustatavamaks positiivses mõttes, ja mis mul muud jääb soovida ja loota, kui et neid lubadusi, mida võimalikud laenu vajajad annavad, ka täidetakse. Selleks, ma saan aru, on eraldi monitoorimine, mille järgi ei saa täislaenumahtu, milles laenuandja ja laenuvõtja on kokku leppinud, ühel hetkel korraga üle kanda, vaid järgmiste laenumaksete tegemine saab võimalikuks monitoorimise, lubaduste reaalse täitmise kaudu. Ma usun siiralt, et selline doominokiviefekt võib täiesti reaalselt toimida, kui üks, teine või kolmas riik sattub olukorda, kus laenuturult on raske finantsvahendeid saada. Sest mida ESM tegelikult teeb? Ta annab võimaluse võtta endale mingil perioodil, ja see periood on fikseeritav, ajutiselt finantsleevendust. Ma usun, et finantsstabiilsuse tagamise seisukohalt on tegemist hea otsusega.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te loetlesite Väino Linde küsimusele vastates Eesti riigi kohustusi mitme institutsiooni ees. Te ütlesite, et Eesti riigil on kohustused ESM-i ees, IMF-i ees, mitme arengupanga ees jne. Kas teie arvates Eesti riigil ei ole kohustusi ka oma inimeste ees, kohust tagada neile elamisväärne toimetulek – arstidele, päästjatele, õpetajatele? Või olen ma millestki valesti aru saanud?

Aitäh! Ei, te ei ole kindlasti valesti aru saanud. Eesti riigil on väga selge kohustus oma inimeste ees ja seetõttu me hakkamegi eelarvega, mis on saabunud Riigikokku, kohe tegelema. Ma usun, et juba lähinädalatel läheb meil riigieelarve menetlus lahti.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan Väino Linde küsimust. Ta ise on küll saalist lahkunud, aga ehk ta kohvikus kuuleb raadioülekannet. Jutt käib leitavast 30 miljonist eurost, millega tehakse kiirendatud sissemakse ESM-i. Kas te valgustaksite n-ö raamatupidamislikult, kuhu need 30 miljonit praegu paigutatud on? Eesti ju paigutab oma reserve eri kohtadesse. Kus see raha praegu on?

Aitäh! Ma ei oska teile väga konkreetselt vastata, sest mul ei ole ülevaadet, milline on praegu Eesti riigi kassareservi paigutus, millistesse finantsvahenditesse, millistesse võlakirjadesse, millistesse pangadeposiitidesse on see raha paigutatud. Kui teil on huvi, siis te kindlasti saate Rahandusministeeriumi poole pöörduda ja seda eraldi küsida. Ma juhin siin heade Riigikogu liikmete tähelepanu ka sellele, et seadusandlik ja täidesaatev võim tuleb kindlasti lahus hoida. Kui me võtame vastu mingid otsused, siis need on täitmiseks täidesaatvale võimule ja põhimõtteliselt on täidesaatval võimul talle antud volituste piires õigus teha ise otsuseid, kas ta võtab käiku kassareservi või võtab vajaduse korral laenu. Ma arvan, et ta teeb otsuse ka lähtuvalt pragmaatilistest kaalutlustest, millise protsendiga kannab reserv konkreetsel juhul näiteks intressi ja millise protsendiga on võimalik võtta rahaturult laenu. Selliste otsuste tegemise me oleme delegeerinud täidesaatvale võimule ja ma arvan, et see on väga normaalne.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Te justkui väitsite, et selle 30 miljoni euro eest, mis suunatakse ESM-i teiseks sissemakseks, ei oleks saanud õpetajate palka tõsta. Kuidas sa seda põhjendad, kas see raha ei tulnudki riigieelarvest?

Aitäh! Siin on väga lihtne ja loogiline põhjendus. Tegemist on meie reservidest võetava rahaga, mis suunatakse konkreetse fondi aktsiakapitali analoogselt sellega, nagu me suuname raha Eesti Energia aktsiakapitali või IMF-i aktsiakapitali. See on ühekordne otsus, mille puhul riigi seisukohalt ja raamatupidamislikult ei ole tegemist kuluga, vaid finantsinvesteeringuga. Nii lihtne see reaalelus ongi. Kui te tahate teha ettepaneku võtta vastu otsus ja suurendada riigi reservide abil näiteks palkasid, siis see võimalus on teil olemas. Küsimus on sel juhul see, et siis me hakkame suurendama neid ilma katteallikateta ja hakkame suurendama riigi defitsiiti. Kas meil on õigus teha seda ilma katteallikateta või mitte, on eraldi küsimus. Antud juhul, kui me võtame reservist raha ja paigutame teise fondi aktsiakapitali, siis me oleme raamatupidamislikus mõttes tekitanud sel hetkel finantsinvesteeringu ehk ühest aktivast on see läinud teise aktivasse.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves luges meile sügisistungjärgu alguses sõnad peale, et kui inimesed ei saa aru ESM-ist ja muudest Euroopa Liiduga seotud teemadest, siis on selles süüdi rahvasaadikud, kes ei ole osanud neid piisavalt seletada. Kui ma nüüd kuulan küsimusi, siis nendes aetakse jätkuvalt sassi riigieelarve kulud ja finantsinvesteeringud, finantsvahendite paigutamine. Mida te rahanduskomisjoni esimehena arvate, kas küsimus on ebapiisavas selgitamises või selles, et ei tahetagi aru saada?

Aitäh! Eks me oleme purjetanud komisjonis arutletud teemadest vähe kaugemale ja ma mäletan, et mõned päevad tagasi oli Kadri Simsoniga komisjoni istungi lõpu eel vestlus sel teemal, mis hetkel peaks komisjoni esindaja vait olema, rohkem mitte rääkima ja mis hetkel ta võib oma arvamust avaldada. Kui te küsite minu arvamust, siis eks ma seda ikkagi avaldan ka. Ma loodan siiralt, et Riigikogu liikmete puhul, kes selle kohta küsivad, ei ole tegemist teadmatusega. Tuleb nentida, et kõik meie materjalid on nii eelnõu põhiteksti kui seletuskirja näol kättesaadavad olnud, ja ma arvan, et küsimus ei ole mitte teadmatuses, pigem võib seda nimetada retoorikaks. Ma tõesti loodan siiralt, et tegemist ei ole teadmatusega. Kahju küll, kui see nii oleks.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Mulle tundub, et teil oli vist keelevääratus, kui te ütlesite, et opositsioon võiks teha ettepaneku kasutada reserve näiteks õpetajate palkadeks. Te kindlasti teate, et opositsioon ei saa ühtegi eelarve tasakaalu halvendavat ettepanekut teha. Kas vastab tõele, et Eesti riigi reservid on viimasel aastal vähenenud ja seda ainult valitsuse tehtud otsuste mõjul?

Aitäh! See on väga hea tähelepanek. See on tegelikult ka vastus mainitud küsimustele, st me ei saa panna kahte asja ühte patta, nimelt reservidest võetavate finantside suunamist võimalikesse aktsiakapitalidesse ja kulutuste tegemist. Tõsilugu, et Riigikogul ei ole õigust suurendada siin kohapeal kulusid, kui ta ei leia selleks täiendavaid tululiike. Seda õigust meil ei ole ja ma püüdsin ka teile edasi anda, et selliseid võimalusi meil siin ei ole. Kui rääkida reservidest, siis riigi reservid on varasemaga võrreldes vähenenud. Mul ei ole praegu konkreetseid andmeid, kuna arutatav eelnõu ei ole nõudnud sellise informatsiooni edasiandmist ja arutamist. Aga kui te küsite, kas viimastel perioodidel on riigi reservid vähenenud, siis jah, nad on vähenenud. Ja mis tegelikult veelgi olulisem, ei ole vaja vaadata mitte ainult riigi reserve, vaid vaja on vaadata sümbioosis, st riigi reservid versus meie laenumahud. Me võime ju kunstlikult reservid üleval hoida ja selle võrra laenukoormust suurendada või vastupidi, võtta oma reserve kasutusele ja selle võrra vähem ka laenu võtta. Siin on jällegi täidesaatval võimul võimalus teha otsuseid Eesti riigile parimal moel.

Deniss Boroditš, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Siin oli küsimustes juttu finantsinvesteeringutest. Teie kui finantstaustaga inimene oskate siin vastata. Tavaaktsiate puhul on kõik väga lihtne, kuna aktsiatel on turuväärtus ja neid võib teatud hetkel ka realiseerida, saades turuväärtust. Mida te arvate kõnealuste finantsinvesteeringute valguses, kas seda väärtust on võimalik realiseerida ja kas selle eest on võimalik nimiväärtust saada?

Aitäh! Selle investeeringu tegemine ESM-i ei kanna endas tegelikult seda väärtust või eesmärki, mida üldiselt kannavad tavalised finantsinvesteeringud, ka just erastruktuurides, kus peaasjalikult on eesmärgiks saada kasumit. Kui me räägime näiteks Eesti Energiast või mingist muust Eesti riigi hallatavast riigiettevõttest, kus eesmärgiks võib olla nii kasumi saamine kui ka võimalike tulevaste projektide tegemine, mis iganes, siis me saame selle üle riigieelarve menetluse ajal arutleda. Praegusel juhul ei ole tegemist peaasjalikult kasumi saamise eesmärgiga, vaid tegemist on Euroopa finantsilise stabiilsuse tagamisega ja seda peab ka nii vaatama. See on põhiline eesmärk. Ma kordan veel kord  üle, et riigieelarves kajastuvad ESM-i minevad kapitali sissemaksed finantseerimistehinguna ja täpsemalt kirjena saab see olema osaluse soetus rahvusvahelises organisatsioonis. Raamatupidamises võetakse tehing samuti arvele osalusena, st mitte kuluna, vaid finantsvarana. ESM-i sissenõutava kapitali summad on potentsiaalne kohustus ja seda kajastatakse bilansivälise kohustusena.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Te räägite, justkui oleks tegemist väga hea finantsinvesteeringuga, mille üle me peaksime hästi õnnelikud olema. Kas rahanduskomisjon on hinnanud ka finantsinvesteeringu riski? Sel aastal oli Kreeka majanduskasv teises kvartalis –6,2%, järgmiseks aastaks prognoositakse Kreeka majanduslanguseks –4%. Täna võisime lugeda, et Slovakkia peaminister seab kahtluse alla eurotsooni edaspidise eksisteerimise. Kas te olete hinnanud neid riske, mis kaasnevad Eesti maksumaksja raha kasutamisega?

Aitäh, härra küsija! Te alustasite oma küsimust, pannes mu suhu sõnu, mida ma ei ole rääkinud. Nii on väga raske teiega konstruktiivselt edasi debateerida. Te alustasite oma küsimust nimelt sellega, et ma olen teile siin rääkinud, kui õnnelik peab olema, et saab teha finantsinvesteeringuid. Ei, ma ütlen teile veel kord: me oleme Euroopas koos heas ja halvas. Praegu ongi see nn halb olukord, kus me peame midagi välja käima. Hea olukord on siis, kui me sõlmime järjekordse seitsmeaastase struktuurilepingute baasi, kus me iga euro eest, mis me Euroopasse anname, saame 3–3,5 eurot tagasi. Kui me anname miljard eurot, saame 3–3,5 miljardit eurot tagasi. See on see hea aeg ja see on raha, mida meilt keegi tagasi ei nõua. Need on meie toetused, Euroopa toetused põllumeestele, teedele jne. Praegu tuleb teha raske otsus, see on see halb aeg. See on vastuseks teie küsimuse esimesele poolele.
Nüüd teie põhiküsimus: kas on hinnatud võimalikku riski? Sel teemal oli meil arutelu ka täna eelnõu esimesel lugemisel. Ja kui te vaatate ESM-i otsuse ratifitseerimist augusti lõpus, siis otsuse eelnõu seletuskirjas oli ka kirjas, millised on ESM-i liikmesriikide võimalikud riskid, oht raha kaotada. Täna me kordasime selle mingil määral üle, et risk kaotada kogu investeering on nii Eestil kui ka teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel väga väike.

Imre Sooäär, palun!

Ma tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! On selge, et selliste tehingutega, mille üle me täna siin otsustame, suureneb surve riigikassa reservidele. Sisuliselt konventeerime sularaha investeerimisinstrumentideks, millel on loomulikult omad riskid. Nagu sa mainisid, võib see mitmekordselt tagasi tulla, aga arvestades meediauudiseid, päris kindel see ei ole, et meie investeering nii edukas on. Siit ka küsimus: kas rahanduskomisjonil on plaanis arutada riigikassa reservide planeerimist laiemalt? Millised selle põhimõtted peaksid olema? Võib-olla peaks hoopis rohkem puhvrit olema ja seda asja tuleks vaadata veidi laiemalt, mitte ainult stabiilsusmehhanismi kontekstis? Kas Rahandusministeeriumil on plaanis riigikassa reservide põhimõtete kujundamist arutada?

Aitäh! Rahanduskomisjon ja Rahandusministeerium peatuvad vähemalt kord aastas reservide suurusel ja reservide muutumisel aasta jooksul ja saavad rahandusministrilt selle kohta täismahus ülevaate. Rahanduskomisjon ei võta osa ja tal ei olegi õigust võtta osa otsustamisest, kuidas ja kuhu peaks konkreetseid investeeringuid tegema. Selleks on, ma saan aru, konkreetsed lepingud oma eriala spetsialistidega, kes neid võimalikke finantsinvesteeringuid teevad. Küll aga saab rahanduskomisjon kord aastas konkreetse ülevaate, mis on toimunud, kuhu on tehtud investeeringuid, millised on olnud tootlused – kogu selline informatsioon.

Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mainisid, et iga euro kohta, mis Eesti Euroopa Liitu paneb, tuleb sealt 3,5 eurot tagasi. Kas sa täpsustaksid seda arvutuskäiku, mitu eurot Eesti siis paneb Euroopa Liitu ja mitu eurot ta Euroopa Liidust tagasi saab?

Kui võtame aluseks 2006–2013 mitmeaastase finantsperspektiivi (varsti hakkame rääkima finantsperspektiivist 2014–2020), siis üldised arvud ütlevad, et selle perioodi jooksul oleme maksnud Euroopasse ligi miljardi euro väärtuses osaluste eest, sõlminud mitmesuguseid kokkuleppeid ning saanud mitmete projektide ja kokkulepete kohaselt 3,5 miljardit tagasi. Sealt tulebki see arvutuskäik.

Rainer Vakra, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Siin räägitakse pidevalt sellest toimingust kui finantsinvesteeringust ja mõned rahvasaadikud viitavad sellele, kuidas presidendi kõnet ei ole osatud lahti seletada. Me räägime pidevalt ka solidaarsusest, et Euroopas peab olema solidaarne nii halvas kui heas. Mul on selline küsimus: kui me eeldame, et see investeering lõpeb ikkagi kahjumiga, siis tegelikult on see Eesti riigile kulu, ja kas me oleme solidaarsed ainult kui riik või oleme solidaarsed ka kui rahvasaadikud? Kas teie kui rahanduskomisjoni esimees ise teeksite sellise finantsinvesteeringu või peavad seda tegema ainult riigid? Kas me eraisikutena ei ole solidaarsed, oleme vaid riikidena?

Aitäh! Ma ei saanud selles mõttes teie küsimusest aru, et siin on tegemist ju ainult riikidevahelise kokkuleppega, ei ole avatud mingit ühist fondi, kuhu eraisikud saaksid annetada, et hädasolijaid omakorda aidata. Selles mõttes on teie küsimusele raske paralleeli tuua. Küll aga juhin tähelepanu sellele näitele, millest me oleme siin ka varem rääkinud: kui teie naabri maja põleb, siis on küsimus, kas te lähete talle appi vett peale viskama või mitte. See on see küsimus. Me käsitleme Euroopa riike Euroopa siseturuna ja seda nad ongi, mitte ainult meie käsitluses, vaid ka reaalsuses. Me oleme võtnud endale teatavad kohustused ja neid kohustusi me täna täidame. Eraisikuna on teil ka kindlasti võimalus oma panus anda, kui te soovite. Siis on lihtsalt vaja välja mõelda mehhanism, kuidas te saaksite selle panuse anda.

Aadu Must, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Üle-eelmise küsimusega puhkenud diskussioonist jäi mulje, et ESM-is osaledes me saame rohkem tagasi, olid ilusad võrdlused – 1 ja 3,5. Kui Läti ei osale ESM-is, kas siis tema eurotoetusi ei saa?

Vaadake, härra Must, ma ei öelnud seda, et me saame ESM-ist rohkem tagasi. Ma ütlesin, et struktuurifondidest aastaiks 2006–2013 saame rohkem tagasi. See oli minu vastus, ma ei ole kuidagi teistmoodi rääkinud.

Rainer Vakra, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin hästi lihtsa küsimuse, haarates teie vastusest kinni. Täna on nii mitmedki reporterid meie käest küsinud, mis me teeme meid ees ootava palgatõusuga. Kas te olete nõus n-ö eraisikuna tegema ESM-i annetusfondi, kuhu me võiksime annetada oma palgatõusu?

Ma pean tunnistama, et rahanduskomisjon täna sellele tähelepanu ei pööranud ja mul on väga raske hakata rääkima sellest temaatikast rahanduskomisjoni nimel.

Peeter Võsa, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan Aadu Musta küsimust. Läti ei osale ESM-is. Kas siis Läti ei olegi saanud eurotoetusi?

Aitäh! Läti on aegade jooksul kindlasti saanud eurotoetusi ja teeb praegu kõvasid jõupingutusi selle nimel, et neil oleks 2014. aastal võimalik ka eurotsooni tulla. Rahanduskomisjon tegi selle aasta kevadel kahepäevase visiidi Läti kolleegidele ning kohtus ka Läti rahandusministri ja Läti keskpanga esindajatega. Kõigilt osapooltelt ja kohtumistelt saime väga selge signaali, et tehakse pingutusi eurotsooni tuleku nimel. Seejuures on praegune olukord või foon eurotsooni tulekuks ju tunduvalt halvem, vaadates, millised probleemid on mitmel eurotsooni riigil, kui oli meil, kes me võtsime selle otsuse vastu tunduvalt varem. Nii et Läti teeb tööd selle nimel, et olla aastal 2014 ka eurotsoonis.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin ikkagi veel selle aktsiakapitali ehk kapitali sissemaksete kohta. Kui nüüd lisaks ESM-i 500-le laenumaht suureneb veel, pluss 200 EFSF-i oma, siis tegelikult  suureneb kogu laenumaht. Te ütlesite hommikusel istungil, et on võimalik, et kapitali sissemakseid suurendatakse, ja Eesti riigil tuleb teha lisamakseid. Minister ütles, et neid ei tule teha. Samuti ütles seda ka ministeeriumi esindaja. Kas te praeguseks olete aru saanud, kas tulevikus võib tekkida olukord, kus me lisaks 148 miljonile teeme veel sissemakseid?

Aitäh! Mulle tundub, et te olete siin midagi kokku pannud, millest, ma kujutan ette, te ise ka täpselt aru ei saa. Meie lisamaksed on kokkuvõetuna 150 miljonit eurot. See jaguneb viide ossa ja meil on praegu riigieelarves ette nähtud üks viiendik, eelmise aasta sügisel vastu võetud otsuse kohaselt 30 miljonit eurot. Täna võtame eeldatavasti vastu eelnõu, mis annab meile võimaluse lisada teine viiendik. Selle aasta sügisel me menetleme järgmise aasta eelarvet, ja kui me oleme selle ära menetlenud ja see kõigile osapooltele sobib, siis lisame kolmanda ja neljanda viiendiku ning 2014. aastal tuleb viimane, viies viiendik. Lisan siinkohal, et nii kaua kuni ei ole tehtud aktsiakapitali täielikku sissemakset, ei ole ka ESM oma maksimaalses koormuses tööle rakendunud. Rahandusministrid oma tänavukevadisel koosolekul just sellel põhjusel kiirendasidki maksete tegemist, algse viie aasta asemel tuleks need teha sisuliselt 2,5–3 aasta jooksul, et anda a) turgudele kindlust ja b) et ESM oleks võimalike probleemide puhul tõesti kohe kapitaliseeritud.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Rahandusminister Jürgen Ligi on teada-tuntud keevalise mehena, sina oled selline väljapeetud ja rahulikum. Opositsioon viriseb siin praegu päris palju, aga opositsioon ei ole ka kõikides oma arvamustes ühtne. Selle tõttu mina, nähes, et ma olen vist viimane küsija, palun sul öelda kolme lausega Eesti inimestele midagi positiivset, mida ESM meile kaasa toob ja mida Eesti inimene võiks oma rahustamiseks ESM-i peale mõeldes tunda.

Aitäh! Neid lauseid on kindlasti tunduvalt rohkem kui kolm. Mul on raske seda kolme lausesse panna, aga lühidalt kokku võttes võiks öelda, et tehes täna riigipoolseid sissemakseid ESM-i aktsiakapitali, me loome tegelikult tulemüüri, ja see sõna ise ütleb ära, mida on mõeldud. Me loome tulemüüri võimalike probleemide järgmistesse riikidesse edasikandumise vastu. Meie tänased Eesti ettevõtjad on suuremalt osalt Euroopa majandusruumis, see on meie siseturg. Kui meil praegu ka ei ole võib-olla nii palju otsesuhteid Kreekaga, vaadates meie väliskaubanduse bilanssi, on meil suhted Saksamaaga, Saksamaal omakorda on jällegi suhted Kreekaga. See kõik on omavahel niivõrd seotud, need probleemid, mis on Kreekas, on olnud varem Portugalis, Iirimaal. Täna me ju Portugalist ja Iirimaast ei räägi, aga ma tuletan teile meelde, et need riigid on EFSF-ist saanud abi ja täidavad tingimusi, mis EFSF neile seadis. Ja põhjus, miks me nendest ei räägi, on see, et need tingimused on täidetud ja nad on suundumas sellele rajale, kus normaalne riik peaks olema. See tähendab seda, et lõpuks on rahvusvahelised finantsinvestorid nõus andma nendele riikidele juba ka otseabi teatavate intresside eest. Ehk siis me loome praegu finantsstabiilsust ja tegelikult kaitseme Euroopa stabiilset turgu. Ma arvan, et see on positiivne lõpusõnum minu poolt.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Sinu viimane vastus andis mulle mõtteainet veel üheks küsimuseks. Sa rääkisid tulemüürist. Kas sa oled rahanduskomisjoni esimehena veendunud, et me ise saame olema õigel pool seda tulemüüri? Eesti on ju nii väike riik, et meist eurotsooni püsimine tervikuna ei sõltu. Kui meil peaks kunagi abi vaja minema, kas meie ikka saame siis abi, oleme õigel pool seda tulemüüri?

Aitäh! See on hea küsimus. Me oleme seda teemat siin tegelikult ka varem ühes oma diskussioonis käsitlenud. Teema oli põhimõtteliselt see, et Euroopas on olemas väikesed ja suured. Me jõudsime diskussioonis selle kohani, milleks ESM on loodud. Keegi tõstis üles küsimuse, et ega Eestile appi ei tulda, et me oleme nii marginaalne riik. Teine idee oli selline, et kui suured riigid – Hispaania, Itaalia – on lõplike probleemide ees, siis jällegi ESM on liiga väike, et neid aidata. Siis tekib ju küsimus, milleks see ESM üldse loodud on, kui suure riigi jaoks on ta liiga väike ja väike riik on liiga marginaalne. Siinkohal ma saan küll tugineda rahandusministri sõnadele, aga ma täiesti usun, et see ka nii on. Kui rahandusminister sellele küsimusele vastas, siis ta ütles, et kõik riigid on Euroopas tähtsad, kaasa arvatud Küpros, kelle üle käib praegu arutelu. Küprosel võib suure tõenäosusega minna vaja laenuabi ja nüüd on küsimus, kas laenuabi tuleb sel juhul EFSF-ist, mis hetkel veel toimib, või tuleb ESM-ist. Euroopas on  arusaam, et see on see pere, kellega tahetakse koos olla, ja Eesti on üks selle pere liikmeid.

Austatud ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Lembit Kaljuvee.

Härra juhataja! Head kolleegid! Täna on paar korda mainitud, et härra president kiitis meid vähem kui kuu aega tagasi siit puldist selle eest, et me oma suvisel istungjärgul ESM-ile dobro andsime. Samas oli öeldud, et me peaksime ESM-i iseendale ja ka rahvale selgeks tegema. Ma küsisin täna enda käest mitu korda, kas see tänane istung tegi meile endile ESM-i selgeks. Kas me tegime rahvale ESM-i sisu selgeks selles mõttes, et mis ta on, mis see ESM on ja millised ohud ta meile, meie rahvale ja riigile kaasa toob?
Mulle ei meeldinud see arutelu sellepärast, et valitsus püüab kogu aeg rääkida, et mingit ohtu pole, tuleb natuke raha anda, see ühest kohast teise tõsta ja midagi ei juhtu. Teatud mõttes on see õige. Mina julgen küll oma teadmiste baasil öelda, et kolme aasta finantsperspektiivis ei tõuse ega lange ühegi riigitöötaja palk, kui me selle otsuse täna vastu võtame. Sellest ta ei tõuse ega lange. Mina oleks ministri ja ka komisjoni esimehe asemel, kuigi tema teatud mõttes küll kõneles sellest, tõesti toonud välja selle finantsperspektiivi kolme aasta jooksul, mida see tähendab kõige halvema ja kõige parema variandi puhul. Kõige halvema variandi puhul juhtub ju see, et Eesti riik peab võtma laenu. Ega selle tõttu meil mitte keegi rohkem ega vähem kui täna söömata-joomata ei jää. Tegelikult kasvab Eesti riigi laenukoormus kõige halvemal juhul umbes 30–40%-ni ja elu läheb edasi. Seda me oleks pidanud kuulma ministri suust, mitte seda, et see peaaegu mitte midagi ei tähenda, see 30 miljonit jne. Neid detaile arutatakse ju ametnike vahel, neid arutatakse komisjonis. Üks küsimus on targem kui teine, üks küsimus on rumalam kui teine. Aga seda, mida inimesed kuulda tahaksid või mida me inimestele rääkida saame, on täna selle kolme-nelja tunni jooksul kahjuks vähe olnud. Peaks olema tõesti nii, nagu Aivar küsis: ütle inimestele midagi positiivset. Mis tegelikult saab olema pärast seda, kui see dokument alla kirjutatakse, millised on ohud ja millised tagasilöögid võivad seoses sellega tulla? Selles osas mina erilist selgust ei saanud. Loodeti, et tagasilöögid on väikesed.
Aga nüüd selle juurde, kas me peaksime alla kirjutama või ei peaks. Kui ma oleksin koalitsioonis, siis ma hääletaksin selle poolt, sellepärast et me oleme Euroopa Liidus, meie liitu on vaja kaitsta, meie raha on vaja kaitsta ja see on tulemüür, mis aitab seda teha. Kui ma olen opositsioonis ja kuulen sellist selgitust, nagu täna on siit tulnud, siis ma ei saa selle poolt hääletada. Ma ei saa selle poolt hääletada, sest endale ei ole selgeks tehtud, mis see EFSF on või mis see ESM on. Mida ta meile, meie riigile ja rahvale kaasa toob, seda me pole öelnud.

Palun kolm minutit lisaaega!

See ei ole ju tegelikult raske – meil on olemas aparaadid, on olemas inimesed, kes võivad kõik need asjad välja joonistada, nii halvema variandi kui ka parema variandi. Siin ei ole vaja rääkida seda, milline see halvem variant on. Kui komisjoni esimees ja minister jõuavad selle suure vaidluse tulemusena, mida siin saalis peetakse, kui on asja allakirjutamine, lõpuks välja ühe arvuni, siis see ei ole tõsine, asjalik ja professionaalne suhtumine. See olgu öeldud edaspidiseks. Mis ma meile siis soovitan? Tänasest päevast tuleb lihtsalt teatud õppetunnid võtta, sest ma arvan, et ESM-i me arutame siin tulevikus veel. Teeme endale asjad paremini selgeks, siis me oskame paremini ja professionaalsemalt kaasa rääkida, ja mis veel tähtsam, ka oma inimestele seletada, mida üks või teine samm tähendab. Ma arvan, et paljud meist ei oska seda hästi seletada, kui me läheme koju. Ma arvan, et paljud, kes täna siin seda kuulavad või loevad, ei saa sellest aru. Aitäh teile!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni!

Lugupeetud kolleegid! Ma arvan, et tänane päev on päris tõhus tööpäev olnud, ja mul oli fraktsioonikaaslase Aivar Riisaluga elav mõttevahetus selle üle, kas tuleb anda optimistlikku nooti. Ma alustaksin optimistliku noodiga. Ma arvan, et me oleme täna kõik aru saanud, kui oluline on, et Euroopa abimehhanismide arutelud toimuvad Riigikogu saalis. Sest täna oleme saanud mitmeid vastuseid küsimustele, mis senimaani hõljusid õhus ja mille puhul vastust kas ei öeldud või välditi. Kui me mõtleme hommikusele istungile, siis ka rahandusminister Jürgen Ligi proovis keerutada ja kavaldada, et mitte Eesti uut kohustuste ülempiiri välja öelda, aga arutelude tulemusena on selgunud, et see ülempiir võib olla 2,3 miljardit. Ehk siis augustikuus räägitud ESM-i kohustus 1,3 miljardit, lisaks veel lubadus hoida lahti EFSF-i kuni poole mahu ulatuses. Nagu me mäletame, oli EFSF-i täismahu garantii Eesti jaoks 2 miljardit, järelikult pool mahtu on 1 miljard. Nii et tänase lõpphääletusega võetakse Eestile 2,3 miljardi suurune kohustus.
Mõnes mõttes tundub meie Euroopa-poliitika olevat selline, et valitsusel on tähtsam näida kui olla, ja selle näimise parim näide on see, mis toimus arutatava otsuse eelnõu pealkirjaga. Ministeerium oli ette valmistanud pealkirja ja ausalt ära öelnud, et see on maksimaalse laenumahu suurendamine. Pealkirjameistrid PR-spetsialistid leidsid, et suurendamine ei ole laenumahu puhul hea sõna, seetõttu seadistati see ümber ja nüüd on see siis maksimaalse laenumahu seadmine. Suurendamine oleks olnud selgem ja arusaadavam, aga halbade uudiste oskuslik müümine soosib kindlasti seda seadmise sõna.
Teine asi, mis nädala jooksul toimunud aruteludest on selgunud: kui suvel räägiti, et ESM asendab Eesti jaoks EFSF-i, siis nüüd ei ole keegi suutnud seda öelda, et EFSF lukku pannakse. Ma juhin tähelepanu sellele, et kuni EFSF on lahti, seni puudutab see ka Eesti riigi võlakoormust.
Lõpetuseks peatun korraks ka reservidel. Eesti riigi reserve koguti ju selle jaoks, et neid rasketel aegadel kasutusele võtta. Nagu küsimuste ja vastuste voorus juba näha oli, ei saa opositsioon mitte kunagi teha ettepanekut reservide kasutuselevõtuks, sellepärast et see halvendaks meie eelarve tasakaalu. Küll aga saab reserve rasketel aegadel alati kasutusele võtta valitsus. Ja seni oleme neid riigi reserve paigutanud sinna, kust neid on vajaduse korral võimalik kätte saada. Kui me nüüd teeme sellise tarmuka finantstehingu, mis tundub valitsuse erakondadele väga meelepärane olevat, siis ESM-ist me oma paigutatud reserve nii kergesti enam kätte ei saa.
Nii et laias laastus öeldes on vägagi hea, et Riigikogu võttis endale kohustuse neid teemasid ja Eesti jaoks ülisuuri kohustusi arutada. Ma arvan, et täissaal näitab kuni erakorraliste istungite lõpuni seda, et me võtame oma ülesannet väga tõsiselt. Ja kuigi Keskerakonna fraktsioon on kogu aeg toetanud seda, et kõik need arutelud ja laenupiiri suurendamised jõuaksid alati Riigikogu suurde saali – me toetasime seda ka täna, andes omapoolse panuse kvoorumi kokkusaamiseks –, ei toeta me seda, et Eestile võetakse nii suuri kohustusi. Me ei toeta seda, et olukorras, kus Eestis on väga palju elutähtsaid valdkondi, mis vajavad lisatähelepanu, nendele valdkondadele tähelepanu ei pöörata, küll aga ilmutatakse ülemäärast innukust Euroopas ennast lõhkilaenanud riikide abipakettide sissemaksmisel. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 286 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud neli muudatusettepanekut. Esimene on juhtivkomisjonilt, teine samuti juhtivkomisjonilt. Kolmas muudatusettepanek on laekunud Inara Luigaselt ja Deniss Boroditšilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Inara Luigas, palun!

Kas me saaksime seda muudatusettepanekut hääletada?

Te saate seda teha, kui see soov teil on. Kuna te küsisite, kas te saaksite, siis ma ütlen, et jah, te saate. Kas te soovite või ei soovi?

Soovime seda muudatusettepanekut hääletada.

Selge. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liikmed Inara Luigas ja Deniss Boroditš. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud  toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Inara Luigas ja Deniss Boroditš, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikest 2 ei kuulu see muudatusettepanek hääletamisele.
Head ametikaaslased! Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on panna eelnõu 286  teisel lugemisel ka lõpphääletusele. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen eelnõu 286 lõpphääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 52, vastu 27 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa stabiilsusmehhanismi maksimaalse laenumahu seadmine ja teise kapitalimakse tegemine" eelnõu 286 on otsusena vastu võetud. Päevakorrapunkt on käsitletud.
Head ametikaaslased, ma tänan teid! Istung on lõppenud. Soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 16.47.

Austatud Riigikogu, head ametikaaslased! Head külalised! Alustame Riigikogu teist täiendavat istungit, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud neile juhtivkomisjonid: 1) Vabariigi Valitsuse s.a 2. oktoobril algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; 2) Vabariigi Valitsuse s.a 2. oktoobril algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon.
Riigikogu aseesimees on edastanud Riigikogu liikmete kaks arupärimist sotsiaalminister Hanno Pevkurile ning ühe arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 64 Riigikogu liiget, puudub 37. Kuna kohalolijaid on rohkem, kui on Riigikogu koosseisu häälteenamus, ehk nüüd juba 65, siis on Riigikogu istung otsustusvõimeline.