Austatud Riigikogu! Head kolleegid! Alustame Riigikogu 2. oktoobri esimest täiendavat istungit, mille Riigikogu esimees on kokku kutsunud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõike 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse taotlusel ja Riigikogu juhatuse 27. septembri otsusega Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa stabiilsusmehhanismi maksimaalse laenumahu suurendamine ja teise kapitalimakse tegemine" eelnõu esimeseks lugemiseks. Istung kestab päevakorra ammendamiseni.
Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõigepealt kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu.
Esiteks, looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Teiseks, loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Aitäh!

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Head kolleegid! Eelmise nädala lõpus jõudsid ajakirjanduse kaudu meieni ärevad uudised Estonian Airi kohta. Sellest tulenevalt on sotsiaaldemokraatidel, kes on väga mures Eesti lennunduse tuleviku pärast, arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Eelmise aasta novembris kiitis valitsus heaks Estonian Airi uue äristrateegia, mis nägi Eesti jaoks tulevikus ette paremaid lennuühendusi ja seetõttu ka suuremat konkurentsivõimet. Ühtlasi otsustati ettevõttesse investeerida täiendavalt 30 miljonit eurot. Uue strateegia kohaselt peaks ettevõte oma majandusseisu tugevdama ja tegelema ka sisemiste ümberkorraldustega. Samuti peaks ettevõte lähtuvalt strateegiast aastatel 2012 ja 2013 suurendama oma turuosa nii Eestis, mujal Baltikumis kui ka Põhjamaades. Lennufirma juht Tero Taskila väitis uut strateegiat tutvustades, et tema meeskond võtab endale täieliku vastutuse uue strateegia elluviimise eest. Veel selle aasta keskel avaldati lootust, et ettevõte jõuab 2013. aastal kasumisse. Poolaasta tulemused näitavad aga, et ettevõte on peaaegu 15 miljoni euroga miinuses. Tulenevalt sellest on sotsiaaldemokraatidel majandus- ja kommunikatsiooniministrile mitu küsimust, mis puudutavad nii Estonian Airi finantsseisu kui ka seda, kuidas minister näeb vastutuse jaotumist juhtkonna ja enda kui aktsiate valitseja vahel, samuti seda, milline on selle kõige mõju Tallinna Lennujaamale. Aitäh!

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Proua juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda Keskerakonna fraktsiooni arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kohta. Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 lõige 1 sätestab, et Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine jne. Alates 1. oktoobrist on tervishoiutöötajad asunud streikima, eesmärgiga pidurdada arstide ja õdede Eestist lahkumist ning peatada tervishoiusüsteemi lagunemine. Streikijad soovivad, et töökoormusele kehtestataks ülempiir ning tervishoiu rahastamist suurendataks, selleks et arstiabi oleks patsientidele paremini kättesaadav. Siiani pole osapooled kokkuleppele jõudnud ning tervishoiutöötajate ettepanekud on jäänud pigem hüüdja hääleks kõrbes. Tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks leida haigekassa eelarvesse lisavahendeid. Selleks on pakutud mitmeid võimalusi, näiteks tuleks lõpetada mitu aastat kestnud seadusrikkumine ning riigieelarvest hüvitada haiglahoonete kulum. Sotsiaalministri kätes on võimalus muuta tervishoiusüsteemi korraldust ja põhimõtteid, sh rahastamist. Meil on järgmised küsimused. Kuidas hindab minister tervishoiusüsteemi hetkeolukorda? Millised on Sotsiaalministeeriumi plaanid arstide ja õdede Eestist lahkumise pidurdamiseks? Meil on ka muid küsimusi. Arupärimisele on koos minuga alla kirjutanud 11 Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Head kolleegid! Ka mul on 11 kolleegi nimel üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Arupärimine käsitleb hinnatõusude sotsiaalseid aspekte. Nagu te olete tähele pannud, järgmisel aastal ees ootav suur elektri hinna tõus lööb tugevamini just väikese sissetulekuga perekondi. Kuid seda hinnatõusu justkui üldse ei arvesta järgmise aasta riigieelarve, mis anti Riigikogule üle eelmisel nädalal. Vastupidi, riigieelarves on toimetulekutoetusteks planeeritud isegi neli miljonit eurot vähem kui käesoleval aastal. Seejuures jääb toimetulekupiir samaks nagu sellel aastal ehk on endiselt 76,70 eurot kuus. Me teame, mis on lisaks eluasemekuludele juhtunud toiduainete hindadega. Juba 2011. aastal tõusid Eestis hinnad nii palju, et minimaalse toidukorvi maksumus oli 85 eurot, mis on ikkagi märkimisväärselt suurem summa kui külmutatud toimetulekupiir. Seoses sellega on meil kolm küsimust sotsiaalministrile, kes peaks oma professionaalsest positsioonist tulenevalt mõtlema ka nende inimeste peale, kellel on Eestis kõige keerulisem toime tulla. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja kolm arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, siis otsustab Riigikogu juhatus seaduseelnõude menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul ja arupärimised edastatakse viivitamatult adressaatidele.
Nüüd läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa stabiilsusmehhanismi maksimaalse laenumahu suurendamine ja teise kapitalimakse tegemine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 26. septembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 27. septembril algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 27. septembril algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 27. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 27. septembril algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 27. septembril algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 27. septembril algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 27. septembril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 27. septembril algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Investeerimispangas" eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud s.a 27. septembril Vabariigi Valitsuse esitatud järgmised seisukohad Euroopa Liidu asjade komisjonile. Esiteks, Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumiste ajastamist käsitlevate sätete täpsustamiseks. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 11. oktoober kell 16. Teiseks, Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatuste kohta finantssektori tarbijakaitse regulatsiooni täpsustamiseks. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja nende algatuste kohta arvamust andma rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 11. oktoober kell 16. Kolmandaks, Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatatud tehnoülevaatuspaketi kohta. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning selle algatuse kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 18. oktoober kell 16. Neljandaks, Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivset teostamist ning muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalset litsentsimist siseturul, eelnõu kohta. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning selle eelnõu kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 11. oktoober kell 16.
Head kolleegid! Riigikogu täiendaval istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Seetõttu teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 79 rahvasaadikut, puudub 22.
Asume päevakorra kinnitamise juurde. 2. oktoobri 2012. aasta esimese täiendava istungi päevakorras on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa stabiilsusmehhanismi maksimaalse laenumahu suurendamine ja teise kapitalimakse tegemine" eelnõu esimene lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Me asume tänase päevakorrapunkti käsitlemise juurde. Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa stabiilsusmehhanismi maksimaalse laenumahu suurendamine ja teise kapitalimakse tegemine" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Teie ees olev Riigikogu otsuse eelnõu on seotud ESM-i jõustumisega ja 8. oktoobril toimuva ESM-i juhatajate nõukogu esimese koosolekuga. Otsuse eelnõu kohaselt kinnitab Riigikogu Euroopa stabiilsusmehhanismi ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ühiseks maksimaalseks laenumahuks 700 miljardit eurot. ESM-i maksimaalne laenumaht on endiselt 500 miljardit eurot. Seega ei suurendata riigi kohustusi. Valitsus küsib ka Riigikogu nõusolekut ESM-i teise kapitalimakse kiirendatud korras sissemaksmiseks 15 päeva jooksul ESM-i asutamislepingu jõustumisest arvates. Esimese maksega on 2012. aasta eelarves juba arvestatud. ESM-i lepingu preambuli punkti 6 kohaselt võib ESM-i juhatajate nõukogu lepingu jõustumise korral üle vaadata samas punktis nimetatud EFSF-i, mis on ESM-i eelkäija, ja ESM-i summaarse laenumahu, milleks on seni 500 miljardit eurot. Nagu Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu seletuskirjas täpsustati ja korduvalt ka Riigikogu komisjonides seletati, tegid euroala rahandusministrid 30. märtsil 2012. aastal avalduse, et kahe fondi ülempiiriks on kavandatud 700 miljardit eurot. Samas kapitalimakseid ei suurendata ja riigi varaline kohustus ei suurene.
Euroala rahandusministrid on otsustanud ESM-i täisvõimsuse kiiremaks saavutamiseks teha kapitalimaksed kiiremini, kui algselt oli plaanitud. Kui lepingu kavandamisel plaaniti viis võrdset sissemakset viie aasta jooksul, siis nüüd on otsustatud sissemaksed teha poole kiiremas tempos: kaks makset 2012. aastal, kaks makset 2013. aastal ning viimane 2014. aastal. Kuna Eesti 2012. aasta riigieelarves on arvestatud ühe sissemaksega, on teise sissemakse tegemiseks vaja esmalt Riigikogu otsust ning hiljem ka riigieelarve muudatust. Selle ettepaneku esitab valitsus Riigikogule lähiajal. Sissemakse puhul on tegemist finantseerimistehinguga. Eesti omandab 30 miljoni euro ulatuses finantsvara ehk osaluse ESM-is ning see ei kajastu riigieelarve tasakaalu arvestamisel. See mittearvestamine ei ole pelgalt formaalsus. Teisisõnu: tegemist ei ole raha ärakulutamisega, vaid ümberpaigutamisega riigi finantsvarade sees. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Me asume sõnavõttude juurde. Palun, Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud minister! Finants-, majandus- ja ärimaailmas sõltub väga palju usust. Kui investorid usuvad, siis turud tõusevad, kui investorid ei usu, siis turud tavaliselt langevad. Sina, hea minister, oled alati rääkinud veendunult ja veendumuspõhiselt. Kas sa usud, et Euroopa stabiilsusmehhanismi ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ühise laenumahu suurendamine 700 miljardi euroni on piisav?

Aitäh! Praegu teadaolevate probleemide puhul võib öelda, et sellest piisab, aga turud vajavad kindlasti deklaratsiooni, et tulemüür on kõrge. Seda on väga palju küsitud ja sellepärast 30. märtsil rahandusministrid sellise põhimõttelise otsuse langetasidki. Samas on skeptikuid, eriti angloameerika skeptikuid, kes kogu aeg räägivad palju suurematest summadest. Minu vastus on, et range finantsdistsipliiniga riigid peavad näitama oma otsustavust. Me ei võta lõputult kohustusi, vaid surume teistele riikidele peale kodutööd. Kui nad sellega hakkama ei saa, siis nendes riikides peab inimeste heaolu riigi tagatud osas lihtsalt vähenema ja rohkem, kui nad sooviksid.

Aitäh! Palun, Rainer Vakra!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on väga lihtne küsimus, mida me oleme siin arutanud teiega, peaministriga ja rahanduskomisjoni esimehega. Et kõik siin saalis olijad ja ka kõik väljaspool saali olijad ühtemoodi aru saaksid, küsin: mis pärast tänast otsust jääb kokkuvõttes Eesti garantiide mahuks, kui me liidame EFSF-i ja ESM-i kokku? Kas oleks võimalik öelda euro täpsusega?

Eesti garantiide mahuks jääb väljalubatu EFSF-i raames (ma tuletan meelde, et EFSF-is ei ole me osalenud algusest peale, EFSF-is on meie osalus 0,26%) ja ESM-i sissemaksete lubadused. Siin ei saa lihtsalt öelda summat, sest tegemist on ülegarantiiga, ka kõige mustema stsenaariumi korral, kus, piltlikult öeldes, Eesti üksi maksab ja teised ei maksa või, kui väga täpne olla, maksavad viis kõige kõrgema reitinguga riiki ja Eesti. Aga see on absurdne stsenaarium. Samas antaksegi lubadusi kuhjaga. Nii et ei ole siin pead raputada ega imestada midagi. See on suuresti deklaratiivne garantii. Suhteliselt keeruline on öelda, et kuskil täpselt on see tegelik piir. Sellest on palju räägitud. Kes tahab, räägib ärakulutatud eelarvekolmandikust. Mina ütlen, et see jutt ja võrdlus ühe aasta eelarvega on ebaadekvaatne, sest rahvusvahelises koostöös ei juhtu seda, et keegi jääb platsile üksinda ja siiski oma kohustusi täidab, ega juhtu ka seda, et see oleks ühe aasta probleem. See on pikaajaline probleem, need on pikaajalised lubadused, eelarved on tehtud pika aja kohta ja on pikk rida riike, kes neid kohustusi täidavad.

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Lugupeetud minister! Küsimus on käesoleva istungi vajalikkuse kohta. Mul on alati hea meel oma vanade sõpradega kohtuda, ka erakorraliselt, kas või iga mõne päeva tagant. Igal juhul on hea jooksvalt kõikide asjadega kursis olla, niipea kui need toimuma hakkavad. Aga kui ma seda otsuse eelnõu loen, siis saan aru, et see samm ei suurenda Eesti varalisi kohustusi. Eesti varaliste kohustuste suurendamine on Riigikogu prerogatiiv, aga siit paistab, et see samm neid ei suurenda. Ma kuulsin seda teie suust, loen seda seletuskirjast ning samuti oli otsuse eelnõu punkt 2, mis näeb ette sissemaksete kiirendamist, teada juba ratifitseerimise ajal. Kui see peaks nõudma riigieelarve muutmist, siis selleks, et eelarvet muuta, me koguneme niikuinii. Milline on teie tõlgendus, milleks on see istung ja see Riigikogu otsus üldse vajalik?

Aitäh! Tegelikult olen ma seda temaatikat arutades püüdnud kogu aeg selgitada, et Riigikogu ei pea võtma endale kohustusi, mis talle ebamugavusi tekitavad ega ole tingimata vajalikud. Need otsused ei ole võib-olla tema tase, vaid on täitevvõimu tase. Aga Riigikogu on heaks kiitnud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse, mis ütleb, et Riigikogu peab otsustama garantiidega seotud olulised küsimused. Selle piirangu väljaütlemise järel ei ole oluline küsimus minu hinnangul ainult laenumaht, vaid Riigikogu tahab ilmselt teada ka seda, kui olemasoleva garantiimahu sees võivad toimuda osalised muutused. Kuna on olemas selline siduv paragrahv, siis ma arvan, et te poleks mulle andestanud ja oleksite olnud väga pahased, kui ma ei oleks selle eelnõuga teie ette tulnud ja oleksin pidanud ebavajalikuks teile teada anda, et selle garantii sees, piltlikult öeldes, võivad riskid suureneda. Need ei pruugi suureneda, aga need võivad seda teha. Rõhutan, et suureneda võivad riskid, mitte laenumaht. Kuidas ma teile seda teisiti ütleksin? Kevadel pandi mitme riigi seisukohtade alusel peale selline piirang, et ESM kogub küll kokku väga palju raha, aga ta ei saa sellest välja laenata mitte 500 miljardit eurot, vaid ümmarguselt 300 miljardit. Sellest lähtudes toimusid riikides ratifitseerimised ja sellest lähtudes toimus ratifitseerimine ka Eestis. Samas oli teada, et see piirang on tõenäoliselt ebamõistlik. Rahandusministrid on juba põhimõtteliselt otsustanud, et ESM-i laenumahuks võiks edaspidi saada, sõltuvalt kodustest heakskiitudest, 500 miljardit eurot. Ühesõnaga, oleks saanud teha niimoodi, et selle asja toimetavad lõpuni rahandusministrid, aga Riigikogu tegi selle protseduuri pikemaks. Meil ei õnnestunud saata seda eelnõu varem Riigikogu täiskokku, sest see oleks tähendanud täiesti ebatavaliste, tingimuslike, juba ette kaheldava juriidilise väärtusega otsuste tegemist. Kui koosolek on 8. kuupäeval ja päevakord tuleb välja saata 15 päeva enne koosolekut, siis oleks pidanud tegema väga palju väga imelikke protseduure ja eelnõu kiiresti kokku panema, et Riigikogu oleks eelmisel esmaspäeval saanud selle punkti päevakorda panna. Minu arust oli see lootusetu üritus.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kui suureks hindate tõenäosust, et Riigikogu peab uuesti kogunema otsuse tegemiseks ja arutama Euroopa stabiilsusmehhanismi maksimaalse laenumahu suurendamist või täiendava sissemakse tegemist? Või arvate, et eurotsooni kriisi on võimalik edaspidi lahendada või lisarahavajadust rahuldada Euroopa Keskpanga kaudu, kus näiteks ühe võimalusena trükitakse eurosid juurde, nii nagu on ühes riigis tehtud?

Aitäh! Ma kindlasti ei spekuleeri mingisuguse tõenäosusega, aga vaidlen vastu teie väitele, et rahatrükk keskpangas võiks kriisi lahendada. See ei oleks kriisist väljapääs ja see on võimatu ka Euroopa Liidu aluslepingute tõttu. Euroopa Keskpangal ei ole õigust maksta kinni riikide võlgu. Vastupidi, tal on mandaat piirata inflatsiooni ja rahamassi. Seda on ta suutnud pikas vaates hästi teha. Ma ei arva, et see süsteem oleks muutumas. Keskpank saab majandusele likviidsust pakkuda kaudselt pankade kaudu, aga riigid peavad ikkagi ise toimetama. Mis puutub garantiimahu suurendamisse, siis praeguste teadmiste järgi ei ole kriisi lahendamiseks põhimõtteliselt vaja garantiimahtu või, ütleme, laenumahtu suurendada. Vaja on paremat kodutööd. Sellel positsioonil on Eesti olnud ka rahandusministrite kohtumistel.

Aitäh! Palun, Vladimir Velman!

Tänan, proua juhataja! Austatud rahandusminister! IMF-i asedirektor Thanos Catsambas on teatanud, et Kreeka vajab lähiajal eurotsoonilt kolmandat abipaketti. Sealhulgas on ta rääkinud, et Kreeka vajab lisafinantseeringuid, mis võivad tulla avaliku sektori kaasamisest või lisalaenude kujul. Mida mõistate teie avaliku sektori kaasamise all?

Aitäh! Avalik sektor on kaasatud näiteks ESM-i puhul, aga seal on võimalikke nüansse veel, millest siin ei ole põhjust rohkem rääkida. Avalik sektor tähendab avaliku raha väljalaenamist, mis ta muud praeguste stsenaariumide puhul ikka tähendab. Ma kuidagi ei tahaks tähtsustada eri aegadel eri institutsioonide esindajate öeldud väiteid kolmanda abipaketi kohta. On ka neid, kes on selle selgelt välistanud ja kes tegelikult on selle ära ka otsustanud, näiteks Saksamaa. Samas võib teoreetiliselt ju valimistel see kõik muutuda. Elame ikkagi selles teadmises, mis praegu on, et Kreekale on antud teatud programm. Ei saa välistada, et selle aja jooksul tehakse olulisi muudatusi, kui riigid sellega nõustuvad, aga ikkagi püütakse graafikust kinni pidada ja kindlasti ei soovita laenumahtu lihtsalt suurendada.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Eelnõu punkt 2 näeb ette, et Riigikogu nõustub teise 30 miljoni euro suuruse kapitalimakse tegemisega ESM-i kiirendatud korras. Kui me vaatame ESM-i asutamislepingu artikli 41 lõiget 3, siis selle järgi riik tõepoolest võib – ma rõhutan sõna "võib" – otsustada teha need sissemaksed kiirendatud korras. Ma soovin teada, miks me soovime teha kapitalimakset kiirendatud korras. See tähendab Eesti riigile sel aastal 30 miljonit eurot lisakulu ja järgmisel aastal samuti. Seda kõike ajal, kui minu meelest on lahendamata väga palju riigisiseseid küsimusi, näiteks õpetajate ja meditsiinitöötajate palgad või lastetoetused.

Aitäh! Turumajandus ja rahvusvaheline koostöö on tegelikult keerulised asjad. See otsus on rahvusvahelise koostöö tulemus, lühidalt öeldes. Suvel otsustasid riigipead seda mahtu suurendada, formaalne otsus tuli suviselt Euroopa Ülemkogult. Turumajandusega on selline lugu, et vahel on vaja anda väga tugevaid signaale, et sa oled toimekas ja võimekas, siis sinusse usutakse. See tuleb lõppkokkuvõttes odavam kui näidata ennast aeglase ja võimetuna. Sellepärast otsustati Eesti puhul näidata otsustavust. Me ei ole spetsiaalselt ju peale käinud ega midagi taotlenud. Praegu taotleb Eesti valitsus parlamendilt selle otsuse heakskiitu, leides, et see on vajalik turgude veenmiseks ja ka meie riigi näitamiseks välispoliitiliselt usaldusväärse partnerina. Aga siin on ka pragmaatiline põhjus: meile oleks hea, kui ESM hakkaks kiiresti täismahus tööle. ESM on parem instrument kui EFSF. Mitte ainult sellepärast, et meil on seal väiksem võti, mis on muidugi väga oluline, vaid ka muudel põhjustel. ESM töötab sujuvamalt. Kui näiteks EFSF-iga tekib mingisugune probleem, siis hakatakse neid garantiisid välja nõudma riigilt, kui aga ESM-iga tekib suurem probleem, siis on tema puhverdusvõime palju suurem. Ta ju ei laena välja seda kapitali, mis meie sinna paneme, vaid ta laenab turult kokku raha ja teenindab iseennast selle usaldusväärsuse pinnalt, mis tal tänu sellele sissemakstud kapitalile on. Kui me maksame raha rutem sisse, siis on usaldusväärsus suurem. Mina usun küll, et ESM-i kohta me kuuleme algusest peale, et ta on suutnud turult negatiivse intressiga laenu saada. Aga muidugi sõltub see sellest, kui ärevad on turud. Võib-olla kaob negatiivne intress kui nähtus üldse ära, aga praegu on seda siiski olnud. Seda on olnud eri aegadel USA-s, on olnud Saksamaal, on olnud ka EFSF-i puhul. Ma pean mõtlema, mis riigid veel on seda saanud. Siin on olnud veel üks või kaks sellist riiki, mille reiting on AAA. Aga ma ei ütle neid igaks juhuks välja, sest seda peab kontrollima.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! Te olete meile mitmel korral rääkinud, kui vajalik on neid abipakette toetada, ja olete meile sisendanud, et need riigid kindlasti suudavad meie antud raha tagasi maksta ja garantiid kinni maksta. Olge hea ja sisendage mulle veel seda veendumust! Kuidas Kreeka riik ikkagi suudab neid kohustusi täita? Selle aasta teises kvartalis oli Kreeka riigi majanduslangus 6,2%. Samal ajal hakkab Kreeka riik sellesama summa eest, mis me täna eraldame, ehk 30 miljoni euro eest ehitama autoringrada. Millega te meid veenate, et see raha läheb õigesse kohta ja me saame selle raha tagasi? Minu küsimus on ka see: kas te toetate Kreeka järgmist abipaketti?

Aitäh! Kreekale ei ole tulemas uut abipaketti. Kreekal on olemasolev pakett, kus igat väljamakset kaalutakse sõltuvalt sellest, kuidas ta on omadega hakkama saanud. Ärge omistage mulle seda, nagu ma oleksin siin hirmsa veendumusega kinnitanud, et kõik riigid suudavad selle raha tagasi maksta! Neil ei ole tegelikult valikut. Ma olen võrdlemisi kindel selles, et nendele riikidele – seda ütlen ma praeguste teadmiste põhjal, aga alati võib teadmisi juurde tekkida – ei andestata midagi. Teised riigid ei kingi raha ära. Nad võivad teha mööndusi näiteks tähtaegades. Kreeka probleemid on väga pikaajalised ja tähtaegade nihutamist ei saa ma kuidagi välistada. Vormeliraja uudist ei taha ma hästi uskuda, aga olen selle kohta juba informatsiooni küsinud. Ma tean, et mul postkastis on ka mingi vastus. Mina ei anna mingit heakskiitu ühelegi motospordikulule, aga see on minu isiklik veendumus. Ma tean, et ma sellega riivan miljoneid Eesti motospordifänne, kuid minu arust on tegemist barbaarse spordialaga.

Aitäh! Palun, Jüri Ratas!

Tänan, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkan selle teemaga, mille kohta teie käest küsis Rainer Vakra. Kui me otsustasime umbes kuu aega tagasi siin saalis ESM-i ratifitseerimist, ka siis, olgem ausad, ei saanud me vastust, missuguseks kujuneb kõige mustema stsenaariumi korral Eesti maksimaalne laenumaht. Kas saate korra üle öelda, kas ESM-i ja EFSF-i kohustuste maht kokku hakkab olema 1,3 + 2 miljardit ehk 3,3 miljardit eurot? Ma tean, et rahanduskomisjonis teie ministeeriumi ametnik väitis, et see summa on 2,3 miljardit eurot. Või on õige hoopis mingi kolmas summa? Missugune on Eesti maksimaalne kohustuste maht kõige halvemal päeval, kui panna ESM ja EFSF kokku?

Aitäh! Te võite selle ise välja arvutada, arvestades meie võtmeid. Aga kõige mustema stsenaariumi kirjeldamine on äärmiselt ebapraktiline. See on mõttetu, see hakkab oma elu elama, aga ei vasta kuidagi reaalsusele. Ma ei hakka ju kirjeldama näiteks Riigikogu olukorda siis, kui siia maja peale langeks istungi ajal meteoriit. Ei ole lihtsalt mõtet seda juttu ajada. Rahvusvaheline koostöö ei seisne selles, et Eesti on üksi platsil ja üksi maksab. See ei ole võimalik. Aga turgudele on vaja anda tugev sõnum solidaarsuse kohta ja ülegarantiid, mille tulemus võib olla väga selge rahaline võit, peale selle, et me saame töötava mehhanismi. Selge rahaline võit tähendab, et me saame negatiivse intressiga laenu ja saame selle abil teenindada riike, kes on hädas, seni, kuni nad toimetavad ja oma plaanid täidavad. Aga 1,3 miljardist ESM-i puhul rääkida on mõttetu. See jutt on juriidiliselt vajalik, aga see ei ole sisuliselt vajalik.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Eelnõuga annab Eesti nõusoleku, et teine 30 miljoni euro suurune kapitalimakse ESM-i tehakse juba käesoleval aastal. Saan aru, et teine osamaks on planeeritud ka 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusesse. Sellega seoses ongi mul küsimus, härra minister: millal jõuab Riigikogusse 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu?

Aitäh! Me lubame seda lähiajal teha. Ma vahepeal otsisin oma paberitest ja nägin, et see mustade stsenaariumide konstruktsioon annab kokku tõepoolest 2,3 miljardit eurot. Aga ma veel kord ütlen, et ärge mõelge selles suurusjärgus. See on absurdne stsenaarium, aga selle teadmine on juriidiliselt vajalik, et välistada igasuguseid kõhklusi turgudel.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud minister! Euroopa Finantsstabiilsuse Fond on tegutsenud juba päris pikka aega. Kas te tuletaksite meile täpselt meelde, millistes EFSF-i programmides ja kui suures ulatuses Eesti osaleb?

Ma ei ole kindel, et mul see statistika siin olemas on, aga kõik need otsused on Riigikogust läbi käinud. Ma olen täpsete summade ütlemisega praegu natukene raskustes. Mul on küll kirjas, mis on EFSF-ist üldse välja läinud: Iirimaale 17,7 miljardit eurot, Portugalile 26 miljardit eurot ja Kreekale 130 miljardit eurot – kokku 173 miljardit eurot. Sinna peaks minu hinnangul lisama Hispaania 30 miljardit, mis tõenäoliselt kantakse EFSF-i kohustustest üle ESM-i kohustustesse ja mida ei ole välja makstud. Aga mul ei ole täpset arvu selle kohta, kuhu ja kui palju on Eesti panustama hakanud. Need otsused on Riigikogust läbi käinud, aga mul seda matemaatikat ees ei ole. Saadame need andmed teile kindlasti. Oot-oot, nüüd ma midagi leidsin! Eesti on osalenud 11 miljardi väljamaksmisel ja tema garantii on 31 miljonit eurot. Seega, 31 miljonit eurot on Eesti osalus EFSF-i programmides. Riigid said juba loetletud.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Ma eeldan, et teil on kõnetoolis kaasas ka otsuse eelnõu 286 tekst, mille me peaksime täna teisel istungil heaks kiitma. Rahandusministeerium on ette valmistanud teksti, mille esimeses lõigus on kirjas: "Euroopa stabiliseerimismehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse § 2 lõike 3 ja § 3 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab." 30. augustil võeti siin IRL-i ja Reformierakonna häältega vastu Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping, teie aga olete meile ette valmistanud eelnõu Euroopa stabiliseerimismehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse alusel. Kas Rahandusministeeriumi ettevalmistatud otsuse eelnõu tekst on teie meelest korrektne?

Aitäh! Hea küsimus. Kas stabiilsus- või stabiliseerimismehhanism? Ma arvan, et meil on aega seda üle kontrollida. Stability't saab inglise keelest tõlkida nii ja teisiti. Kõnekeeles oleme harjunud ESM-iga. Ma ei ole sellele käändelõpule tähelepanu pööranud. Või peaks seda nimetama tüvelõpuks? Vaatame üle. See on hea tähelepanek.

Aitäh! Palun, Rainer Vakra, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan sealt, kus Jüri Ratas pooleli jäi. Te soovitasite tal võtmeid kasutades ise välja arvutada, mis puudutab EFSF-i ja ESM-i kogu võimalikku garantiid. Ütleme nii, et võib-olla doktorant Ratas saab sellega hakkama, aga magister Vakra kindlasti mitte. Kui me arutasime siin ESM-i lepingu ratifitseerimist, siis austatud rahanduskomisjoni esimees sai oma rahvaliku folklooriga teemal "summeerub või ei summeeru" lausa üle Eesti kuulsaks. Hiljem saatis ta välja pressiteate, kus väitis, et see summa on 1,7 miljardit eurot. Teie ütlesite, et n-ö must stsenaarium on 2,3 miljardit eurot. Minu jaoks on need väga suured arvud ja ma sooviksin enne nupule vajutamist teada, mis on siis kokkuvõttes Eesti maksimumgarantii musta stsenaariumi puhul.

Mina ausalt öeldes selle küsimuse siiruses kahtlen. Päris siiralt. Te küsite seda 17. korda. Te teate, mis on meie võti EFSF-is, ja te teate, mis on meie võti ESM-is. Ma peaksin need nüüd siin üle arvutama. Ma võin praegu siin puldis olles eksida. Võib-olla on õige see 1,7 miljardit, see võib tuleneda meie hilisemast liitumisest EFSF-iga. Kuskil on nüansid. Aga me ei räägi ju miljarditest, tegelikult ei ole tegemist miljarditega. Ei ole niimoodi, et kõik teised riigid loobuvad ja Eesti jääb üksinda platsile.

Palun, protseduuriline küsimus, Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Mulle tundub, et on kohane võtta juhataja vaheaeg, et rahandusminister saaks välja arvutada Eesti kohustuste mahu ja suudaks Riigikogus anda korrektse vastuse teemal, mille üle tuleb täna lõpphääletus.

Ma arvan, et see on ebapraktiline märkus, sest praegu te küsisite minult ühe inimese esitatud väite kohta. Ma ei tahtnud öelda, et tema esitatud arv on vale. Ma ütlesin, et ma jätan võimaluse, et seda on vaja täpsustada. Aga kõik see ei ole tegelikult selle eelnõu sisu.

Palun, Kadri Simson, teine protseduuriline küsimus!

Lugupeetud juhataja! Rahandusminister Jürgen Ligi, vastates Rainer Vakra küsimusele, ütles, et ta võib eksida ja seetõttu ei riski praegu Eesti kohustuste summat välja käia. Ma tõepoolest arvan, et on kohane, et Riigikogu saaks lõpuks teada, mis on Eesti kohustuste täismaht. Kui ministril ei ole kaasas nõunikke, kes saaksid teda aidata, siis võib-olla saaks ta vaheaja jooksul selle välja selgitada.

Aitäh! Praktiline lahendus on see, et ma jään selle ...

Härra minister, kas te lubate mul vastata protseduurilisele küsimusele, mis on esitatud juhatajale?

Muidugi.

Ma tahan lihtsalt täpsustada, et see ei olnud protseduuriline küsimus. Ma usun, et järgmistele küsimustele vastates on Jürgen Ligil võimalik ka sellele küsimusele täpsemalt vastata. Me läheme edasi. Palun, Jüri Ratas, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma küsin nüüd 18. korda ja loodan, et istungi juhataja andis õige vihje, et teil on ikkagi võimalik sellele küsimusele vastata. Te ütlete, et meil ei tasu seda kõige mustemat stsenaariumi nagu üldse mõttesse võtta. Samas võib tuua paralleeli. Kui Eesti Pank teeb majanduskasvu prognoose, siis on seal ka kolm prognoosi: optimistlik, pessimistlik ja keskmine prognoos. Kui lähtuda sellest, et Riigikogu on võimalikult laiapõhjaline Eesti rahva esindus, siis ma arvan, et Riigikogul on õigus ja lausa kohustus teada, millega peab Eesti kõige mustema stsenaariumi korral laenumahu või garantiide osas arvestama. Riigikogu ju otsustab, kas me toetame seda eelnõu või mitte. Milline on laenumaht kõige mustema stsenaariumi puhul?

Aitäh! Kõigepealt, Eesti Pank ei esita kunagi majanduse kõige mustema stsenaariumi prognoosi. Kõige mustem stsenaarium ei ole tõenäoline, kõige mustem stsenaarium on alati katastroof. Eesti Pank on tõenäolisi stsenaariume reastanud, täpselt nii nagu, muide, Rahandusministeerium. Ma jään selle summa juurde – 2,3 miljardit eurot. Aga ma arvan, et on praktiline mitte eitada võimalust (ma polegi siin seda eitanud), et Sven Sesteril on täpsem arv. Kordan, on praktiline mitte seda võimalust eitada. See ei takista otseselt selle eelnõu arutelu. Kahe lugemise vahel me vaatame ja võrdleme neid arve. Sven Sesteril võib ju õigus olla, ta on Riigikogu liige. Mul ei ole põhjust öelda, et ta tingimata eksib.

Aitäh! Palun, Aadu Must!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Ma olen õppinud juba nautima teie emotsionaalseid mõtisklusi ja filosofeerimist selle üle, mis on suur või väike. Eriti vahva on, kui te avaldate arvamust selle kohta, mida üks või teine küsija peaks mõtlema. Seetõttu ei esitagi ma sellist küsimust, millele vastamiseks te peaksite mingit konkreetset arvu teadma, vaid te saate mu küsimusele vastata omas stiilis. Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et tõenäoliselt EFSF kuni oma tegevuse lõpetamiseni 2013. aasta keskpaigas lisakohustusi ei võta. Samas, eurogrupi 30. märtsi avalduses on kirjas, et EFSF võib võtta kohustusi ka uutes programmides. Mind väga huvitab, milline on teie tunne ja kumb nendest arvamustest teile rohkem meeldib. Kas need arvamused on omavahel vastuolus või langevad kokku? Mis te neist arvate?

Aitäh! Ma ei jõudnud teie mõttekäiku jälgida. Siin oli isiklikke hinnanguid ja minu arust ka sõnavääratusi. Te rääkisite minu meelest segamini EFSF-ist ja ESM-ist, rääkisite mingisugustest erinevatest dokumentidest. Ma ei oska leida täpset küsimust ega võrrelda neid materjale, mida te tsiteerisite. Näidake mulle pärast neid must valgel, siis ma saan neid võrrelda.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Ma tahan saada paar täpsustust EFSF-i kohta. Eelnõu seletuskirjas on vastukäiv informatsioon. Ühelt poolt on kirjutatud, et EFSF on võtnud kohustuse rahastada Iirimaa, Portugali ja Kreeka finantsprogramme 192 miljardi euro ulatuses ja et lisaks on ette nähtud 30 miljardit eurot kiireloomuliseks ootamatuks rahastamiseks. Samas on eelnõu kohaselt fikseeritud, et üldpiiriks hakkab olema 200 miljardit eurot. Kui me paneme 192-le 30 juurde, siis see 200 küll kuidagi ei ole. Kuidas sellega on?
Teine asi. Te ütlesite, et Eesti on seni garanteerinud kohustusi EFSF-is mõnekümne miljardi euro ulatuses. Samas on eelnõus kirjas, et Eesti on juba praegu garanteerinud 417 miljonit eurot või ülegarantiiga 665 eurot. Kumb info on täpsem?

Aitäh! Neid teisi arve ei ole ma enda teada kasutanud, kuigi need tunduvad mulle tuttavad. Kuidas teil oleks lihtsam seda kohustuste ülempiiri tajuda? Kõige lihtsam on, kui te jätate meelde selle 700 miljardit, millest rohkem laenata ei tohi. Ei ole välistatud teatud kattuvused EFSF-is ja ESM-is, aga üle 700 miljardi laenata ei tohi. See ei tähenda, et 700 miljardit laenatakse välja, lihtsalt ei tohi rohkem laenata.
Nüüd nendest 192-st ja 30 miljardist. Tõepoolest, 192 miljardi eest on võetud kohustusi. Minu teada on väljamakseid tehtud 173 miljardi eest, aga võib-olla on praeguseks mingid andmed vananenud. 192 miljardit EFSF-i kohustustena vastab tõele. 30 miljardit on ajutine raha, mida ei ole ära kasutatud, mis on antud Hispaania panganduse võimalike kiireloomuliste päästmisotsuste tarbeks. See raha seisab arvel, seda ei ole pankadesse paigutatud, see on mõeldud igaks juhuks. Küll ilma formaalse otsuseta, aga ma väidan, et kui ESM hakkab tööle, siis see 30 miljardit eurot saab ESM-i kohustuseks. Minu teadmine on praegu selline. Juhul kui see jääb EFSF-i kohustuseks, siis selle võrra väheneb ESM-i laenumaht. Nii et kokku võttes jääb 700 miljardit eurot kehtima.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Paistab, et EFSF hakkab mõjutama ka meie valitsussektori võlakoormust. Kui me varem rääkisime sellest, et võlakoormus oli 6,1% SKT-st ja olime selle arvu üle üsna uhked, siis järgmise aasta riigieelarve eelnõus on kirjas, et võlakoormus jõuab 2013. aastal 12%-ni SKT-st, millest 4,3% moodustab EFSF. Kas Eesti võlakoormus hakkab vähenema kohe, kui EFSF tegevuse lõpetab ja kohustused antakse üle ESM-ile, või alles siis, kui praegused EFSF-i abipaketid lõpevad?

Aitäh! EFSF-i tõesti kajastatakse võlakoormuses, aga mitte täies ulatuses, vaid nii palju, kui palju ta teeb väljamakseid riikidele. Tõepoolest, lähiajal on tema mõju Eesti statistilisele võlakoormusele mitu protsenti SKT-st. See 12% on korrektne, niipalju kui ma mälu järgi tean kinnitada. See võlakoormuse komponent hakkab vähenema sõltuvalt sellest, kuidas laene teenindatakse. Aga võlakoormusel on ju teisigi komponente, mis oma rolli mängivad. Näiteks on keskvalitsusel selleks Euroopa Investeerimispanga laen, mis on ammu võetud, aga mida me ei ole täies ulatuses ära kasutanud. Hiljuti võtsime jällegi ühe summa kasutusele. See on otseselt meie laen, mitte ainult statistiline laen.

Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Ma luban alustuseks endale ühe isikliku repliigi. Ma nimelt arvan, et tulenevalt teie perekondlikust taustast saaksite siis, kui te püüaksite, ajalooprofessorite küsimustest aru küll. Aga ju te siis ei püüa. Ma kordan seda küsimust maakeeli. Kui te kaitsesite suvel siin ESM-i ratifitseerimist, siis te ütlesite, et seal on Eesti osalus meile soodsam kui osalus EFSF-is ja ESM-i poolt tuleb hääletada sellepärast, et siis ei anta enam EFSF-ist uusi laene välja. Nüüd, septembrikuus, on ka Rahandusministeeriumi esindajad rahanduskomisjonis kinnitanud, et EFSF on valmis ikkagi veel laene välja andma. Kas see vastab tõele? Kas EFSF-ist jätkatakse laenude väljaandmist?

Aitäh! Nüüd ma sain aru, et see on teie perekondlik sõnum, mida ma hommikul raadiost kuulsin. Ma olin ausalt öeldes väga pettunud, et Riigikogu liige niimoodi asja seletab, et EFSF laenab edasi, kui ESM on tööle hakanud. Niimoodi te rääkisite raadios. Praegune formuleering oli teil tõele lähemal. Tegelikult, kui meil on mingisugune rahavajadus ja kokkulepe, et on kaks fondi, millest üks teatud aja jooksul lõpetab tegevuse, siis rahavajadust kaetakse vastavalt juriidilistele võimalustele. ESM ei saa hakata enne laenu andma, kui ta on tööle hakanud, ratifitseerimiskirjad on üle antud ja kohtuprotsessid peetud. Nüüd on see toimunud, nõukogu esimene koosolek on 8. kuupäeval ja esimesel võimalusel lõpetatakse EFSF-ist lisalaenude andmine. See on selge. Kõik liikmesriigid on pidanud oluliseks, et hakkaks tööle loomupärasem struktuur, mis pealegi ei suurendaks virtuaalset laenukoormust. Te muidugi lihtsustasite minu suviseid sõnu tugevasti. Ma olen täpselt sama juttu rääkinud kogu aeg. Ma ei ole mingisuguseid jäike piire EFSF-i ja ESM-i vahele tõmmanud, küll aga olen rääkinud ülempiirist 700 miljardit eurot. Kõigil on tahe võimalikult kiiresti alustada ESM-iga ja lõpetada tegelemine EFSF-iga. Seda, millal see õnnestub, ei saanud suvel jäigalt kuidagi öelda.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan teist muidugi aru, küsimusi on palju, numbreid on palju ja igas küsimuses on tegelikult mitu küsimust sees. Seetõttu on võib-olla keeruline järge pidada. Ma igaks juhuks ja arvude selgitamise huvides küsin veel üle Deniss Boroditši küsimuse tagumise osa: kui suured on Eesti väljaantud garantiid EFSF-i raames? Te ütlesite, et Eestil on garantiisid 31 miljoni euro ulatuses. Seletuskirjas on kirjas niimoodi: "EFSF on kokku välja maksnud 104 mld eurot, millest Eesti on garanteerinud 417 mln eurot (ülegarantiiga 665 mln eurot)." Mis nüüd siis õige on?

Kui ma kuulasin teie sõnastust, siis tundus see lause küll vigane olevat, aga juriidilist teksti ei tohi lihtsalt kuulmise järgi analüüsida. Mulle tundub, et see väide on vigane. 31 on mulle tuttav arv. See, mis puudutab 400 miljonit, kindlasti õige ei ole. Iseasi, kas see on kirjas täpselt nii, nagu mulle kuulmise järgi meelde jäi.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Jagan täiesti teie optimismi. Tõepoolest, eurogrupi avalduses on kirjas, et euroala on viimase 18 kuu jooksul saavutanud märkimisväärset edu riigivõlakriisist tulenevate väljakutsetega tegelemisel. Märkimisväärne! Sealhulgas tuuakse ühe suurema sammuna välja erasektori kaasamist Kreekas. Minu mäletamist mööda seisnes erasektori kaasamine selles, et erasektor pidi poole Kreeka võlast kustutama. Kas see ongi see märkimisväärne edu?

Aitäh! Ei, see ei ole see. Tegelikult pidi ta kustutama kolmveerandi.

Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kuulan siin teie vastuseid küsimustele. Seoses sellega tahan küsida järgmist. Te kaitsete siin saalis üht valitsuse esitatud eelnõu ja olete mitmel korral öelnud, et teile tundub, et seletuskirjast loetud read justkui ei vasta tõele. Kas te eelnõu 286 seletuskirja ikka läbi olete lugenud?

Ausõna, olen küll. Aga selle eelnõu puhul oli tegemist hästi kiire protseduuriga. Ma valitsuses ja ka siin olen kaitsnud selle eelnõu tegijaid. Ei ole võimalik eelnõu riskivabalt menetleda, kui asi aetakse väga kiireks. Meil oli aega üks nädal, et kiita asi valitsuses heaks ja saada kooskõlastused. Ma ei välista, et seletuskirja on jäänud probleeme. Aga ma oleksin väga kurb, kui neid seal oleks.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! See seletuskiri on natuke segane, seda peab kümme korda lugema, mõtlema ja arutama, enne kui sellest aru saab. Tänagi siin saalis jääb arutelu käigus palju küsimusi õhku rippuma. Seletuskirjast saab ikkagi aru, et mõlema stabiilsusmehhanismi kokkuliitmisel kasvab kohustuste maht 200 miljardi euro võrra. Ilmselt ei kasva ju ESM-i maht nii palju. Te ütlesite, et stabiilsusmehhanismi laenumaht kasvab 200 miljardi võrra. Ega see ei muuda kapitali sissemaksete suurust või muudab? Kas meil on siis teatud kohustus ka kapitalimakseid suurendada?

Aitäh! See ei suurenda kapitalimakseid. See oleks väga raske eraldi otsus, mida ei saa teha ilma Riigikogu nõusolekuta. Ma arvan, et see ei ole praegu liikmesriikides saavutatav. Kunagi aga ei tea tulevikku täpselt ette, ei tea, mis need argumendid võivad olla, sest valitsused vahetuvad, inimesed vahetuvad ja positsioone võidakse üle vaadata.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kõik see, mida me teeme, on praegu mõnes mõttes juba läinud rong. Me osaleme nendes protsessides, mis on minu arusaamist mööda täiesti loomulik. Viimasel ajal ei ole eurokriisihüsteeria avalikkuses enam nii suur olnud. Teie käite Euroopas päris palju oma kolleegidega kohtumas ja arutate asju. Öelge kahe sõnaga, mis olukord eurotsoonis valitseb, ehk rahustage mind ja minu kaudu ka teisi inimesi. Millised trendid praegu eurotsoonis valitsevad, kas olukord läheb paremaks ja kas Hispaania on kontrolli all? Öelge midagi positiivset.

Aitäh! Kõige positiivsem on asja juures makrotasakaalustatuse parandamine, pidur on peale saadud kulude kasvule tooteühiku kohta, on paranenud jooksevkontod, loomulikult on ka defitsiite vähendatud. Aga kõige tähtsam on reeglistik. Reeglistik on paigas ja hakanud toimima. Kõik praegused mured on tekkinud reeglistiku puudumise ajal, õieti, lõtvade reeglite ja veel lõdvema praktika ajal. Praegu ei ole põhjust rääkida, et eurotsoon ei ole piisavalt otsuseid langetanud, selleks et olukorrast välja tulla. Meie maitse järgi oleks võinud küll rohkem teha. Aga siin on räägitud Maastrichti kriteeriumidest. Eurotsooni mõttes on see juba ammu iganenud termin. Esiteks, seesolijatele neid kriteeriume ei rakendata, teiseks toimivad seal hoopis teised mehhanismid. Uus raamistik on esiteks rakendatud olukorras, kus 60%-st ei ole enam kinni peetud. Aga teiselt poolt jällegi adresseeritakse võlakoormust, adresseeritakse makrotasakaalustamatust. See on juba uus maailm ja see on hoopis usutavam, kui see oli mõni aasta tagasi, kui probleemid välja tulid ja selgus, et ollakse lõdvalt elanud.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Ma siiski küsin veel üle EFSF-i kohta. Kui me nüüd selle otsuse vastu võtame, kas see tähendab seda, et EFSF-ist mitte ühtegi väljamakset enam lisaks ei tehta? Kas see tähendab, et 200 miljardit eurot on lagi ja EFSF-is enam ühtegi kohustust juurde ei võeta?

Aitäh! Ma ütlesin, et ESM hakkab tööle nii ruttu kui võimalik. Ma ei saa välistada, et tekib mingisuguseid tehnilisi takistusi. Mulle tundub, et Kreeka järjekordne väljamakse graafiku järgi tuleb vist teha veel EFSF-ist. Ma ei saa seda välistada, aga see on liikmesriikide tahe, et iga järgmine väljamakse tuleks juba ESM-ist. Praegu on jutt oktoobrikuust. Esimene koosolek on meil 8. kuupäeval. Ma ei tea, missugused tehnilised tõrked seal on, aga tähtis on see 700-miljardiline piir. See on kindlaks määratud ja sellele me ootame heakskiitu.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh! Härra minister! Nüüd on teil ka see paber ees, kus on kirjas, et Eesti on garanteerinud EFSF-is 417 miljonit eurot. Samal ajal räägite teie 31 miljonist eurost. Kumb arv on õige?

Aitäh! Ma kindlasti küsin, mis mõttekäik siin kirjas on, aga 31 juurde ma jään. Väljaantud laenugarantiides on Eesti osa 31 miljonit eurot.

Aitäh! Esinejale rohkem küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile edasi enne Riigikogu otsuse "Euroopa stabiilsusmehhanismi maksimaalse laenumahu suurendamine ja teise kapitalimakse tegemine" eelnõu 286 SE esimest lugemist toimunud arutelude käigu.
Rahanduskomisjon käsitles Euroopa stabiilsusmehhanismiga seonduvaid arenguid s.a 24. septembri istungil. Rahandusministeeriumi esindajad andsid ülevaate EFSF-i ja ESM-i kohustuste hetkeseisust, ESM-i käivitamise protsessist ja ettevalmistatavast Riigikogu otsuse eelnõust, mis käsitleb maksimaalse laenumahu suurendamist ning teise kapitalimakse tegemist. Vabariigi Valitsus algatas nimetatud eelnõu 27. septembril ja samal päeval arutas komisjon seda erakorralisel istungil.
Eelnõu eesmärki veel kord korrates ütlen, et selle otsusega kinnitab Riigikogu Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ehk EFSF-i ühiseks maksimaalseks laenumahuks 700 miljardit eurot. ESM-i maksimaalne laenumaht on seejuures 500 miljardit eurot. Riigikogu annab nõusoleku teise kapitalimakse, summas 30 miljonit eurot, kiirendatud korras maksmiseks 15 päeva jooksul ESM-i asutamislepingu jõustumisest.
Lühidalt räägin teemadest, mis komisjonis kõne all olid. Üks küsimus oli, mis toimub EFSF-i võlakirjadega. Vastus oli, et need kas aeguvad, vastavalt sellele, milliseks ajaks need võlakirjad on välja antud, või need refinantseeritakse ja võetakse ESM-i üle. See sõltub juba hilisematest otsustest ESM-is.
Teiseks olid komisjonis kõne all ESM-i sissemaksed. Oli küsimus, milline on sissemaksete suurus ja mis on hilisemad sammud sissemaksete osas. Siin anti infot, et esimese sissemaksu suurus on 30 miljonit eurot. Täpsemalt öeldes on see küll 148,8 miljonit eurot jagatud viiega ehk 29,75 miljonit eurot. Niisiis ei ole see päris 30 miljonit, aga 30 miljoni euroga on lihtsam opereerida. Teine makse, mida me hetkel menetleme, tehakse samamoodi 2012. aastal. Kaks järgmist makset tehakse 2013. aastal, need nähakse ette järgmise aasta eelarve menetlemisel. Viimane makse tehakse 2014. aastal.
Oli küsimus, kas reiting AAA säilib, kui laenumaht suureneb 700 miljardi euroni. Vastus oli, et reiting kui selline ESM-il säilib ja reitingu alanemist ei ole praegu ette näha.
Tunti huvi selle vastu, millisena jätkub EFSF-ist laenuandmine peale ESM-i käivitumist. Analoogne küsimus esitati ka täna siin saalis. Teoreetiliselt on võimalik, et EFSF võib edasi töötada, kuna talle on antud võimalus töötada 2013. aasta keskpaigani. Küll aga on jõutud sisuliselt poliitiliste kokkulepeteni, et kui ESM käivitub, siis peaks ESM jätkama võimalikke toetusprogramme enda egiidi ja tiiva all. Küsimus on selles, et ESM ei käivitu täies mahus. Täie mahuni jõutakse aastal 2014, kui on tehtud viimased aktsiakapitali sissemaksed. Aga vähemalt on olemas poliitiline tahe, et ESM alustab kohe peale oma formeerumist reaalselt turul tegutsemist.
Tunti ka huvi, kui palju on EFSF-ist lubatud praegu raha välja anda. See teema käis ka siit saalist läbi. Praegu on selline informatsioon, et summa, millega opereeritakse, on 220 miljardit eurot, millest ligi 190 miljardit on Iirimaa, Portugali ja Kreeka abiprogrammid ning 30 miljardit on Hispaania abiprogramm, mis ei ole veel üle antud, aga mille kohta on otsus olemas. Sealt tuleneb see arusaam, et suurusjärgus 200 miljardit eurot tuleks EFSF-ilt ja 500 miljardit eurot ESM-ilt, kahe fondi peale kokku 700 miljardit eurot.
Komisjonis esitati veel küsimus, kas konkreetsetes fondides on arutatud erakapitali kaasamist. Kõlas vastus, et midagi kindlat ei ole arutatud, töötasandil on aga sellel teemal juttu olnud.
Tõsteti üles küsimus, et selle eelnõu preambulisse on vaja panna sisse viide riigieelarve baasseadusele. See oli Eiki Nestoril õige tähelepanek. Komisjon teeb esimese ja teise lugemise vahel selle paranduse ära.
Komisjon langetas järgmised otsused: eelnõu esimene lugemine lõpetada (poolt 7 komisjoni liiget, vastu 3, erapooletuid ei olnud) ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks üks tund pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist Riigikogu täiskogus (otsus tehti konsensusega). Aitäh!

Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, Rait Maruste!

Tänan, lugupeetud juhataja! Austatud kolleeg! Ma saan aru, et poliitiline otsus summeerida EFSF ja ESM tehti juba selle aasta märtsis. Mis takistas meil seda otsust varem käsitleda, mis takistas kõik seda laadi tegevused varem ära teha? Oleksime võinud seda teha näiteks siis, kui me olime koos 30. augustil. Peale selle, mida te arvate otsuse eelnõu pealkirjas olevast fraasist "Euroopa stabiilsusmehhanismi maksimaalse laenumahu suurendamine"? Me oleme ju ükshaaval ratifitseerinud nii EFSF-i kui ka ESM-i.

Aitäh! Ma alustan summeerumisest, mis on ka varem küsimusi tekitanud. Augusti lõpus seda eelnõu menetledes väitsin ma, et need summad ei summeeru. Ka siis vihjati ministri arvamusele, et need summeeruvad. Vaadake nüüd nende kahe fondi mahte. Kui me võtame aluseks, et need summeeruvad, siis peaks kahe fondi kogumaht olema 940 miljardit: 440 miljardit EFSF-ist ja 500 miljardit ESM-ist. Selle loogika järgi võiks öelda, et tegemist ei ole automaatse matemaatilise summeerumisega. Te küsisite ka, miks me ei menetlenud seda eelnõu kohe peale ESM-i lepingu ratifitseerimist. Ma olen aru saanud, et selle kohta on ESM-i juhatajate koosolek andnud välja otsuse eelnõu, mille alusel Vabariigi Valitsus omakorda eelnõu vormistas. Minu informatsiooniallikate järgi sai Vabariigi Valitsus esmase info alles 20. septembril. Kui vahepeal arvati, et seda oleks saanud veel varem menetleda, siis tegelikult ei saanud Vabariigi Valitsus seda otsuse eelnõu hakata varem üldse ette valmistamagi.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg Rait Maruste võttis mul sõnad suust, küsides mu küsimuse ära, aga ma täpsustan pisut veel. Kui oli ESM-i baasseaduse arutelu, siis andsid sa võib-olla veidi vastuolulisi signaale selle summeerituse või mittesummeerituse kohta. Kas sa võid täna üle kinnitada, milline on kogu Eesti kohustuste maht, mitte protsentides, aga rahanumbrites?

Vaata kui huvitav, et te seda ministrilt ei küsinud, vaid tulete minult küsima. Aga see on väga meeldiv. Ma püüan sellele küsimusele vastata, seda enam, et ma olen püüdnud teha natuke ka kodutööd. Hakkan siis pihta. On esitatud kolm arvu: Eesti Vabariigi kohustused on kas 1,3 miljardit eurot, mis tuleneb ESM-ist, 2 miljardit eurot, mis tuleneb EFSF-ist, või 3,3 miljardit eurot, mis on need kaks kohustust summeeruvalt võetult. Sisuliselt on esitatud kolm arvu. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et ükski nendest arvudest ei ole hetkel õige. Me peame lähtuma olukorrast, mis on täna, ja me peame vaatama olukorda, mis on lähitulevikus. Mida ma selle all silmas pean? Üks on selge: seoses ESM-iga oleme võtnud endale kohustuse 1,3 miljardi euro ulatuses. Selle võime nüüd ära kinnitada, see on selge. Seoses EFSF-iga oleme võtnud endale kohustuse 2 miljardi euro ulatuses. Samas teame, et EFSF-ist on välja antud laene, nagu te ka seletuskirjast võite lugeda, rohkem kui 100 miljardi euro eest, mis on neljandik kogumahust. Ehk me võime öelda, et ligilähedaselt neljandiku ulatuses on meil praegu ka garantiisid. Seletuskirjas on öeldud, et 417 miljonit eurot on praegu Eesti n-ö kohustus, ülegarantiiga koguni 665 miljonit eurot. Kui me vaatame neid kahte arvu, siis võib öelda, et meie kohustus on 1,7 miljardit eurot.
Vaatame edasi ja teeme arvutuse. Me teame, et EFSF-il on lisaks väljaantud üle 100 miljardile eurole olemas kokkulepped veel umbes 100 miljardi euro väljamaksmiseks, kogusumma on ligi 220 miljardit eurot. Siit omakorda tuleneb, et meie garantiid EFSF-is suurenevad praegusest 417 miljonist eurost ligi miljardi euroni ehk ligi pooleni meie garantiide mahust, mis oli EFSF-is ette nähtud. EFSF annabki laene välja ainult pooles ulatuses sellest mahust, mis oli kunagi ette nähtud. Järelikult võib öelda, et nende kahe garantii maht on kokku 2,3 miljardit eurot, mida härra minister ka täna siit puldist ütles.
Nüüd toon ma sisse veel ühe muutuja. Vaatame olukorda, kus ESM võtab ühel hetkel võib-olla üle EFSF-i võlakohustused. Kui selline olukord peaks tekkima, siis kaovad ära EFSF-i garantiid ja me võime naasta olukorda, kus meie garantii on vaid 1,3 miljardit eurot. Seda sel juhul, kui ESM võtab endale EFSF-i kohustused. Siis aga tekib muidugi olukord, kus suure tõenäosusega on vaja ESM-i kapitali suurendada, kuna ESM-il on õigus anda välja 700 miljardi euro eest laene ja samal ajal tahab ta säilitada reitingut AAA.
Võttes selle pika vastuse kokku, võib öelda, et praegu on meie kohustus suure tõenäosusega suurusjärgus 1,7 miljardit eurot (ESM-i 1,3 miljardit + EFSF-i 400 miljonit). Edasi, meie kohustus hakkab suure tõenäosusega olema 2,3 miljardit eurot (ESM-i 1,3 miljardit ja EFSF-i miljard, lähtuvalt poolest tema mahust). Olenevalt sellest, kui palju ESM tulevikus võtab üle EFSF-i garantiisid, võib see summa meie jaoks väheneda.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh väga hea, pika ja põhjaliku vastuse eest! Rainer Vakra analoogilisele küsimusele vastas siin ka minister. Ta rääkis võimalikust mustast stsenaariumist, mis ilmselt ei käivitu ja on ainult teoreetiline. Aga sellegipoolest, juhul kui peaks käivituma kõige mustem stsenaarium (ka neid on ajaloos ette tulnud), kas see tähendab, et see 3,3 miljardit eurot, mida sa mainisid oma pika vastuse alguses, oleks siis kogu kohustuste maht? Kas nii peab sinu jutust aru saama?

Aitäh! Ei, nii ei tule minu jutust aru saada. Juba aritmeetikast tulenevalt saab öelda, et ei teki olukorda, kus EFSF annaks välja kogu oma laenumahu. Kui ta aga annab välja kogu oma laenumahu, siis ei teki olukorda, et ESM-il oleks 500 miljardit eurot, kuna nüüd on see maksimaalselt fikseeritud 700 miljardi euroga. Sellist olukorda ei saa tekkida, et 2 miljardit ja 1,3 miljardit oleksid korraga kõne all. See tähendaks tegelikult EFSF-i 440 miljardi täismahus realiseerumist, täismahus mittetagasitulemist, ning ESM-i 1,3 miljardi täismahus realiseerumist ja täismahus mittetagasitulemist. Sellist olukorda ei saa tekkida, kuna me eelnõus juba fikseerime ära 700 miljardit. Nagu öeldud, sellist situatsiooni ei saa tekkida.

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on üks tehniline küsimus. Kas ei peaks selles eelnõus ära parandama osamaksu summa? Kas see on ikka juriidiliselt õige, et siia on kirjutatud igaks osamaksuks 30 miljonit eurot, kui me teame, et see summa on natuke väiksem?

Aitäh! Me rääkisime sel teemal Rahandusministeeriumi esindajatega ja küsisime, kas see summa peaks olema ära toodud euro täpsusega. Vastus on seni olnud, et tegemist on finantseerimistehinguga, eelnõusse on märgitud 30 miljonit eurot, kuid reaalne ülekanne on tõesti 29,75 või 29,80 miljonit eurot. See põhimõtteliselt ei nõua olemasoleva eelnõu muutmist. Rahandusministeeriumi vastus on siiamaani olnud see, et siin ei ole nõutav märkida konkreetne summa.

Aitäh! Palun, Peeter Laurson!

Aitäh! Hea rahanduskomisjoni esimees! Milline on teie käsitlus sellest lõplikust arvust kõige mustema stsenaariumi puhul? Milline see üks arv siiski on, mis jääks Eesti kohustuseks, kui must stsenaarium realiseerub? Minister rääkis siin küll kohustuste liitmisest, aga räägime ühest konkreetsest arvust. Mis see oleks kõige mustema stsenaariumi puhul?

Aitäh! Ma arvan, et rahandusminister vastas korrektselt. On raske ja ebaloogiline väita, et täna toimub katastroof. Kui te küsite minult selles kontekstis, siis pean vastama, et kõige mustema stsenaariumi puhul on nii, et ükski Euroopa Liidu liikmesriik, kes on ESM-iga ühinenud, ei saa mingil põhjusel seda raha tagasi ja kõik kaotavad kõik. See peaks olema tegelikult see vastus, mis peaks teid rahuldama. Kuid küsimus on, milline on selle tõenäosus. Selle tõenäosus on olematu. Te võtate pärast sõnasabast kinni, et ei ole midagi olematut, sest alati on mingi tõenäosuse protsent. Tõesti, see on olemas. Järelikult, see võimalus päris olematu ei ole. Korrektne oleks öelda, et see protsent ei ole küll olematu, kuid see on väga väike. See tähendaks tegelikult katastroofi Euroopas. See tähendaks olukorda, kus liikmesriikidele raha tagasi ei tule. Selle tõenäosus on üliväike. Ka fondides ju vaadatakse, milline on tõenäosus mingi raha kaotada. Sellises käsitluses on väga väike tõenäosus, et liikmesriigid kaotaksid oma raha täies mahus. See tõenäosus on lausa olematuse piiri lähedal. Põhjusi on väga palju, alates sellest, et seda raha ei anta mitte korraga, vaid jupphaaval, ja seda raha antakse n-ö monitoorides, mida raha saaja teeb. Kui sa järgmises voorus tahad raha saada, pead olema varem näidanud, et sa oma lubadusi täidad. See raha antakse pikaks ajaks, seda ei nõuta tagasi ühe aasta jooksul. Siin on palju muutujaid, mis, võiks öelda, mahendavad võimalikku riski. Aga kui te küsite, kas risk on olemas, siis vastan, et jah, loomulikult, risk on olemas. Selle vastu ei saa, et risk tõesti on. Aga selle kõige mustema stsenaariumi realiseerumise tõenäosus on üliväike.

Aitäh! Palun, Väino Linde!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla esmalt tundub, et minu küsimus ei olegi selle teema kohta, aga usun, et teistpidi võttes ta seda ikka on. Tahan küsida nii. Hea rahanduskomisjoni esimees! Siinsamas saalis on kümneid aastaid aasta lõpus võetud vastu järgmise aasta riigieelarve. Kas sa võid nüüd kommenteerida, kui suure tõenäosusega me võime alati ettevaatavalt öelda, et riigieelarve täitub täpselt 100%?

Kindlasti ei ole siis, kui me riigieelarvet oleme menetlenud, kunagi olnud tõenäosust, et riigieelarve täitub täpselt 100%. See on täiesti arusaadav. Kena on see, et enamikul juhtudel on riigieelarve tulude pool ootusi isegi ületanud. Lähiajaloos on olnud ka natuke teistsuguseid juhtumeid, aga enamikul kordadel on see ootusi ületanud. Loomulikult, eelarvet tehes võetakse aluseks mingid prognoosid ja lähtutakse teatud makromajanduslikest näitajatest. Kunagi ei saa kõike eelnevalt täpselt nentida. Selles ongi selle asja loogika: üks asi on eelarve ja teine asi on selle hilisem täitmine.
Juhin ka tähelepanu, et lisaks ESM-i makstavale rahale paneb Eesti riik oma kapitali mitmesse teise organisatsiooni. Kohe-kohe on tulemas Riigikogu menetlusse – tegelikult ongi see juba Riigikokku saabunud – Euroopa Investeerimispanga aktsiakapitali suurendamise otsuse eelnõu. Läbi aegade on selliste eelnõude menetlus toimunud ilma ühegi küsimuseta. Samamoodi toimus sel aastal IMF-i aktsiakapitali suurendamise menetlus. Ka need on rahapaigutused vastavalt osanike kokkulepetele, Eestil on seal oma osalus ja tegemist on kümnete kui mitte sadade miljonite eurodega. Kui küsida, milline on risk näiteks IMF-is, siis aus vastus on, et ka seal on risk alati olemas. IMF-i hilisemad investeeringud arenguriikidesse – aga mitte ainult arenguriikidesse, vaid ka kõikidesse muudesse riikidesse – sisaldavad endas alati mingit riski, et see raha tagasi ei tule. Samamoodi, kui Eesti riigieelarvest paigutatakse raha äriühingutesse, siis on alati tegemist teatava riskiga, et see raha ei pruugi tagasi tulla. Me teame ka riigiettevõtteid, mis ongi reaalselt miinuses. Rahapaigutuse puhul tuleb alati hinnata, milline on tõenäosus, et see raha tagasi ei tule. Siin saan ma öelda, et see tõenäosus – need näitajad, mis on rahanduskomisjoni esitatud, näitavad seda – on väike, vähemalt praegu.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni esimees, hea kolleeg! Kuulan sind ja juba tüki aja eest tekkis mul küsimus, miks me ei taha ausalt öelda nii, nagu sa täna juba ütlesid, et jah, teoreetiliselt on see arv selline, aga me väga vähe usume, et see teoreetiline variant käiku läheb. Kui mitu kuud me sellest juba oleme rääkinud? Märtsist peale! Vahepeal tuleme jälle kokku ja siis rahvasaadikud hakkavad nagu vastust välja kiskuma, et öelge need arvud. Võiks rääkida, et see 2,3 miljardit – on see summa siis natukene suurem või väiksem – on teoreetiline võimalus, aga praktiline olukord on selline. Miks see asi nii on? Miks me ei taha rahvale öelda, et nii on ja nii ei ole?

Kuidas nüüd öeldagi? Ma ei ütle, et küsimus oli demagoogiline, sest see oleks vale ja ma ei tahaks mingil juhul teile nii öelda. Pigem ei taha ma teiega selles mõttes nõustuda, et seda poleks nagu öeldud. Tuletan meelde oma kõnet augusti lõpus, kui ma fraktsiooni esindajana käisin siin puldis ja selle välja ütlesin. Ma vaatasin, et hiljem Marika Tuus-Laul seda mitmel korral edukalt tsiteeris, öeldes, et Sven Sester ütles välja, et on olemas tõenäosus see raha kaotada. Ta on seda mitu korda oma kirjatükkides kasutanud. Ma olen alati öelnud, et see tõenäosus on olemas. Tegemist ei ole uskumisega, kuigi mingil määral võib öelda, et asi on ka uskumises. Küsimus on ikkagi statistikas, analüüsis ja analüüsil põhinevas arvamuses. Väino Linde küsis riigieelarve tegemise kohta. Ka seal ei ole küsimus selles, kas me usume, et meie riigieelarve tulude maht hakkab 2013. aastal olema selline või teistsugune. See peab baseeruma majanduskasvul, palgatõusul, veel mingitel näitajatel. Siis me võime öelda, et me usume, et lähtuvalt nendest näitajatest hakkab meie eelarve olema selline. Siin on samamoodi. Me ei saa öelda, et me usume, et see raha ei tule tagasi, või usume, et see raha tuleb tagasi ja lisaks koos intressidega. Juhin tähelepanu, et tegemist on koos intressidega väljaantavate laenudega. Siin ei ole küsimus mitte ainult uskumises, vaid küsimus on statistilistes näitajates, mida seiravad kümned inimesed, kümned spetsialistid, kes täpsustavad laenusaaja tegevust ja iga päev jälgivad tema tööd.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma soovin stenogrammi jaoks täpsustada üht Sven Sesteri kõne alguses olnud eksitust. Tegemist ei ole mitte eelnõuga 286 SE, vaid eelnõuga 286 OE. See on otsuse eelnõu. Aitäh Sven Sesterile! Avan läbirääkimised ja palun kõnepulti Kadri Simsoni. Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Täna arutlusel oleva otsuse eelnõu heakskiitmine tähendab seda, et antakse õigus suurendada Euroopa stabiilsusmehhanismi ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi maksimaalset laenumahtu 700 miljardi euroni ning lubatakse teha täiendav 30 miljoni euro suurune kapitalimakse veel selle aasta jooksul. Täpsemalt peab Eesti leidma selle raha juba 12. oktoobril, kui möödub eeldatavasti 15 päeva ESM-i jõustumisest. Juhin tähelepanu, et Andrus Ansipi valitsus leiab selle raha ajal, kui Eestis toimub tervishoiutöötajate streik, ajal, kui õpetajatele on lubatud 20%-list palgatõusu, aga reaalsuses kasvavad palgakulud järgmise aasta eelarves vaid 4,4%, ajal, mil riigiettevõte Eesti Energia on teatanud, et elektri põhitariif tõuseb uuest aastast 58%, ning ajal – see on kõige absurdsem –, kui Kreeka valitsus eraldab 30 miljonit eurot vormel 1 ringraja ehitamiseks. Kas see on solidaarsus?
Kolleeg Sven Sester põhjendas augusti lõpus ESM-iga liitumist sellega, et tegemist on koosolemisega heas ja halvas. Täna paistab, et see on tõepoolest nii. Kreeklastel on olnud hea ja eestlastel on olnud halb. Kohati tundub, et rahalaeva asemel tuleks meil Kreekasse saata hoopis rahandusminister. Eksivad need, kes ütlevad, et ärgem rääkigem Kreekast. Just Kreekast tulebki rääkida, sest see tähendab abipaketti, milles Eesti juba osaleb. Esmaspäeval avaldatud Kreeka järgmise aasta riigieelarve ei ole rõõmustav. Kreeka võlakoormus, mis 2012. aastal on 169,5% SKT-st, kasvab järgmisel aastal 179,3%-ni SKT-st. See ületab isegi Eurostati prognoosi, kus pakuti Kreeka võlakoormuseks 2013. aastal 165,4% SKT-st. Niimoodi on väga raske kui mitte võimatu vähendada 2020. aastaks Kreeka riigi võlakoormust 120%-ni SKT-st.
Eelnõu seletuskirjas seisab, et otsusega suurendatakse Euroopa stabiilsusmehhanismide mahtu 200 miljardi euro võrra, millega juba arvestati ESMAL-i ratifitseerimisel. Väidetakse, et seega ei võta Eesti selle otsusega endale lisakohustusi. Küsimuste-vastuste voorus küsis kolleeg Rait Maruste: kes arvestas nende täiendava 200 miljardi euroga? Kui meenutada, siis 30. augusti Riigikogu täiskogu istungil ei olnud koalitsiooni esindajatel isegi vastust küsimusele, kas EFSF-i ja ESM-i kohustused summeeruvad või mitte ja täiendavast 200 miljardist eurost ei rääkinud siis keegi. Kui täna räägitakse, et see otsustati ära juba 30. märtsil, siis tekib küsimus, kas seda infot varjati rahvasaadikute eest.
Mõtleme korraks Euroopa stabiilsusmehhanismide ajaloo peale, mis on juba küllalt pikaks kujunenud. Esmalt liitus Eesti EFSF-iga, seejärel tuli ESM. Kuna Eesti oli juba liitunud EFSF-iga ja sealt antud laenud pidid üle minema ESM-i, siis väidetavalt ei saanud me sealt kõrvale jääda. Seejärel oli jutt, et ESM-is saab erandkorras otsuseid vastu võtta 15 liikmesriiki ka siis, kui ülejäänud vastu on. See on väga praktiline näide selle kohta, kuidas küsimused-vastused Riigikogus ja parlamentaarne debatt aitavad asjas selgust tuua. Sest lõpuks tuli välja, et see väide oli vale, ja mõni aeg hiljem selgus, et 85%, mis on vajalik erakorralisteks otsusteks, ei olene mitte riikide arvust, vaid aktsiakapitalist ja seega saab otsuseid vastu võtta märksa väiksem arv riike.
ESM-iga liitumisega oli meil kiire, kuna sealne kapitalivõti olevat olnud ja olevat praegu Eestile soodsam. Täna aga loeme eelnõuga kaasas olevast eurogrupi 30. märtsi avaldusest, et jätkatakse juba alanud programmide EFSF-ist rahastamist ning kuni 2013. aasta keskpaigani kestval üleminekuperioodil võib fond kohustusi võtta ka uutes programmides osalemiseks. EFSF-i ei panda lukku. Euroopa stabiilsusmehhanismidega on Eestil läinud vana ütluse kohaselt, et algul annad sõrme, pärast võetakse juba terve käsi.
Uued üllatused ei pruugi Eesti jaoks üldse kaugel olla. Eelnõu põhjal elame teadmises, et ESM-i tehakse viis rahalist sissemakset: kaks osamakset sellel aastal, järgmised kaks 2013. aastal ja viimane 2014. aasta esimesel poolel. Kuna veel 30. augusti erakorralisel istungil ei räägitud 30. märtsi kokkuleppest, mille kohta nüüd Rahandusministeeriumi esindajad väidavad, et kõik pidid seda teadma, siis on kohane eurogrupi 30. märtsi avaldust meelde tuletada. Selles seisab, et kooskõlas ESM-i lepinguga kiirendatakse kapitali maksmist veelgi, kui see on vajalik sissemakstud kapitali ja ESM-i emissioonide jäägi 15%-lise suhtarvu säilitamiseks. Ehk ei ole välistatud, et kolm sissemakset võivad Eestile kaela vajuda järgmisel aastal.
Keskerakonna fraktsioon oli ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise vastu ning on ka praegu seda meelt. Üle oma varju ei saa ega tohi üks väikeriik hüpata. Panused ja numbrid selles liivakastis, kuhu me oleme trüginud, käivad Eestile ilmselgelt üle jõu. Neid panuseid ei tee väiksemaks ministri soovimatus neid Riigikogu kõnetoolis selgelt välja öelda. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Minister Jürgen Ligi on avaldanud soovi läbirääkimistel osaleda. Palun, Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma olin meeldivalt üllatunud, et keegi ei tulnud küsimusi esitades välja selliste teemadega nagu arstide streik ja kellegi palgad. Aga näed, ei pidanud lõpuni vastu, vähemalt Kadri mitte. Kuid ma ei taha selles stiilis jätkata ega meenutada, kelle palk siis tõuseb ja kelle oma ei tõuse. Minu palk ei tõuse, see ei ole tõusnud juba pikki aastaid, vaid on langenud. See teema ei ole seostatav palgaga, sest ainult vastutustundetu inimene kulutaks reservid ära jooksvateks kuludeks, millele tulevikus katet ei ole. Aga arste me ju ei saa likvideerida, sest arstid on ka tulevikus vajalikud. Reserve likvideerida võib küll.
Mida ma tegelikult tahtsin öelda? Tahtsin kõigepealt paluda Riigikogult vabandust, et ma ei suutnud oma taustamaterjalidest üles leida õigeid arve. Uskuge seda arvu, mis on seletuskirjas. Minu öeldud 31 miljonit eurot käis Portugali ühe summa kohta. EFSF-i puhul me räägime tegelikult rohkem kui 600 miljonist eurost, ülegarantiiga, ja 417 miljoni euro suurusest garantiist.
Mida garanteeritakse? Siin on omakorda mitmeid muutujaid. Kõigepealt anname garantii sellele heakskiidetud programmile. Eraldi võib välja arvutada, kui suur on meie lubadus väljamaksete kohta. Väljamaksed omakorda ei ole kõikehõlmav arv, sest EFSF opereerib puhvriga, kõike ei maksta välja. Riik maksab kõige eest EFSF-ile intressi, aga kõike ei maksta sealt riigile välja, vaid ehitatakse sinna sisse puhvrid, et liikmesriigid oleksid ootamatuste eest kaitstud ka EFSF-i puhul.
Teine küsimus puudutab seda, kui suur on Eesti nn musta stsenaariumi kogukohustus. Ma kinnitan üle selle, mida ma ütlesin: see on suurusjärgus 2,3 miljardit eurot. Aga ma kinnitan üle ka selle, et sellise katastroofistsenaariumi puhul on võimatu öelda täpset arvu. See võib natuke kõikuda mitmel põhjusel. Üks põhjus on see, et EFSF on teistsugune. Asi ongi eelkõige selles. EFSF-i puhul käib garantii ka intresside kohta. Me ei tea täpseid intressimäärasid ega asjaolusid, et arvutada välja täpset summat. Teiseks, kui EFSF-is osalev riik muutub ise abiprogrammi kasutajaks, siis kukub ta garanteerijate hulgast kohe välja.
Proua Simson, kas te olete sellest teemast huvitatud või ei ole? Ma lootsin, et ma saan just nimelt teie küsimustele vastata.
Ühesõnaga, EFSF lõpetab esimesel võimalusel laenude andmise ja see aeg on peaaegu käes, aga tema garantiide hulka loetakse ka intressid. Me ei saa öelda ka osalevate riikide arvu, sest EFSF on kehvemalt üles ehitatud, selle poolest, et garantii andjana ei ole enam asja sellest riigist, kes ise on abiprogrammi kasutajaks muutunud. Nüansse on veel, aga ma piirdun sellega.
Veel kord palun vabandust! Ma arvan, et põhilised vastuseta jäänud küsimused on vastatud. Aga 2,3 miljardist ei soovita ma mitte kellelgi rääkida. See ei ole realistlik stsenaarium. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Määran eelnõu 286 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühe tunni peale esimese täiendava istungi lõppu – kell 13.47.
Lugupeetud Riigikogu! Esimene täiendav on istung lõppenud. Teine täiendav istung toimub täna, kolm tundi pärast käesoleva istungi lõppu. Päevakorras on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa stabiilsusmehhanismi maksimaalse laenumahu suurendamine ja teise kapitalimakse tegemine" eelnõu 286 teine lugemine. Istung algab kell 15.48. Esimene lugemine on lõpetatud. Aitäh!

Istungi lõpp kell 12.48.