Kõigepealt nn investeeringukomponendist, mida on kogu Eesti omavalitsuste peale ehk 226 omavalitsuse peale kokku tänavu 3,2 miljonit eurot. Rõhutan, see on terve Eesti peale kokku. Kui me vaatame seda arvu ja investeeringutoetusi, mis viimastel aastatel riigieelarvest on kohalike omavalitsuste haridusinvesteeringuteks eraldatud, siis need arvud ei ole absoluutselt võrreldavad. Suurusjärk on võib-olla ühe kooli toetus, aga ainuüksi regionaalsest toetusprogrammist nimega KOIT kava on viimastel aastatel toetatud 70 kooli. Lisaks teised programmid, CO2 kvoodi raha ja palju muudki. Selles kontekstis need summad ei moodusta sugugi suurt osa.
Küsimus tekib tõesti siis, kui mõned omavalitsused, nagu te nimetasite, on võtnud laenu või kasutanud Riigi Kinnisvara AS-i oma kooli kordategemiseks. Eks see ole arutelu koht. Need omavalitsused, kes tõesti üldse ei ole saanud riiklikke toetusi – ma rõhutan, et enamik on –, aga kui mõni ikkagi ei ole üldse saanud teiste toetusprogrammide raames investeeringutoetust, siis võiks asja arutada. Vahest võiks minna kompromissile ja võimaldada neile edaspidi teatud määral investeeringutoetust. Aga seda me arutame veel haridusministriga, siin on küsimus tasandusfondi määruses ja ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, mille muutmise eelnõu on haridusminister just esitanud.
Mis puutub tugispetsialistidesse, siis ma olen teiega nõus, et koolipsühholoogi ja koolilogopeedi palga arvel ei tohi õpetajate palka tõsta. See on ka teema, mis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise kontekstis läbi arutatakse. Ma rõhutan, et omavalitsused ja valitsuskomisjon on kokku leppinud, et õpetajate palga tõus on prioriteet ning omavalitsused peaksid sellesse ka mingil määral panustama. Ent ka logopeedi ja psühholoogi töö on vajalik.