Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 kohaselt Vabariigi Valitsuse ettepanekul Vabariigi Valitsuse taotletud ajal ja päevakorraga.
Head kolleegid, nüüd on aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt kutsun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus. Teiseks, kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud eelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Urmas Reinsalu. Kolmandaks, ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Neljandaks, äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Kristen Michal. Viiendaks, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Rainer Vakra!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Soovin teile mõnusat augustikuist tööpäeva! Enne kui ma annan üle meie algatatud eelnõu, tänan kolme fraktsiooni, kes andsid meie ettepaneku kohta oma seisukoha, kas nende arvates tuleks ESM rahvahääletusele panna või mitte.
Aga selle eelnõu eesmärk, mille me täna üle anname, on see, et lapsi, kes elavad suhtelises vaesuses, vaktsineeritaks puukentsefaliidi vastu tasuta. Kui me vaatame viimaste aastate statistikat, siis näeme, et Eestis diagnoositakse puukentsefaliiti üha enam. 2011. aastal oli 2010. aastaga võrreldes haigusjuhte ligemale 25% rohkem. Tihti jääb vaktsiin kättesaamatuks just selle kõrge hinna tõttu. Nimelt maksab kolm süsti 60 eurot. Meie eesmärk on teha otsuse eelnõuga Vabariigi Valitsusele ettepanek lisada 2013. aasta 1. jaanuarist riiklikku immuniseerimiskavasse punkt, et lapsi, kes elavad suhtelises vaesuses, vaktsineeritaks puukentsefaliidi vastu tasuta. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Sven Mikser!

Austatud juhtaja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan üle riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu väljatöötamise on tinginud vajadus vähendada vaesuses elavate laste arvu, toetada kõigi laste täisväärtuslikku arengut ning aidata kaasa lastega perede kindlustunde kasvule. Üldiselt on peretoetuste eesmärk tagada, et kõigil lastega peredel osaliselt hüvitataks laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulusid, sest kõik lapsed on võrdväärsed ja neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Me usume, et universaalne peretoetuste süsteem toetab põhimõtet, et iga laps on väärtuslik, ja vähendab ebavõrdsust. Eesti perepoliitika on seni keskendunud peamiselt sündide toetamisele, laste kasvatamine on jäänud vajaliku tähelepanuta. Vanemahüvitisele kulub meil praegu rohkem raha kui teistele peretoetustele ühtekokku. Lapsetoetuseks, mida makstakse lapse täisealiseks saamiseni, eraldab riik aastas umbes 99 miljonit eurot, vanemahüvitisele, mida makstakse kõigest poolteist aastat, kulub üle 174 miljoni euro. Uuringud näitavad, et inimeste käitumist saaks soovi korral muuta, kui riik tagaks piisava materiaalse toetuse, lastehoiu kättesaadavuse ja teadmise, et ka töö kaotanud lapsevanem või üksikvanem suudab oma lapsed üles kasvatada ning neile täisväärtusliku lapsepõlve ja hea hariduse tagada. Lähiriikide kogemused näitavad samuti, et sündimusel ja riigi makstavatel peretoetustel on positiivne seos. Neis Euroopa Liidu riikides, kus on suuremad peretoetused, on ka sündimus suurem. Suhtarvuna SKT-sse on Eesti peretoetused meie lähiriikidega võrreldes ühed väiksemad. Me teeme võrdlemisi pretsedenditu sammu, sest me oleme samasisulise või ligikaudu samasisulise eelnõu Riigikogu menetlusse juba esitanud. Paraku on koalitsioon selle menetlemist pärast esimest lugemist tõrjunud. Seetõttu anname eelnõu mõneti lihvituna taas üle ja loodame, et nüüd, olukorras, kus me leiame raha Euroopa Liidu kehvasti toimetulevate riikide toetamiseks, suudame olla solidaarsed ka omaenda rahvaga.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud seitse seaduseelnõu. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Nüüd mõned teated.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Kaja Kallase Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks.
Riigikogu juhatus on kinnitanud järgmised muudatused komisjonides: Riigikogu liige Kaja Kallas on asunud majanduskomisjoni liikmeks, Riigikogu liige Kalle Palling on lahkunud majanduskomisjonist ja asunud keskkonnakomisjoni liikmeks, Riigikogu liige Terje Trei on lahkunud keskkonnakomisjonist ja asunud maaelukomisjoni liikmeks, Riigikogu liige Andre Sepp on lahkunud maaelukomisjonist ning asunud väliskomisjoni liikmeks, Riigikogu liige Tõnis Kõiv on lahkunud Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohalt ning Riigikogu liige Kalev Lillo on asunud Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeks.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu ning on määranud selle juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Vabariigi Valitsus võttis 28. juunil Riigikogu menetlusest tagasi Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu 120.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 12. juulil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse "E-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul" eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning määruse eelnõu kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 6. september kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 2. augustil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni küsimustiku "Konsultatsioon Euroopa äriühinguõiguse tuleviku kohta" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on 13. august kell 11.
Head kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 93 Riigikogu liiget, puudub 8. See tähendab, et Riigikogu on otsustusvõimeline.
Läheme järgmise punkti juurde, milleks on erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamine. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega.
Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendamiseni. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 93 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Erakorralise istungjärgu töö ajagraafik on kinnitatud.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste! Palun, härra Gräzin!

Mul on protseduuriline küsimus. Tegemist on põhiseadusliku küsimusega, nii Eesti Vabariigi kui ka Euroopa Liidu mõttes. Lisas on esitatud artikli 136 tõlge, mis sisaldab kahemõttelisusi. Probleem on konkreetsel juhul selles, et eestikeelne ja ingliskeelne tõlge ei ole vastavuses, kuigi saksakeelne tõlge pidi vist olema enam-vähem sedamoodi nagu eestikeelne, prantsuskeelne aga sedamoodi nagu ingliskeelne. Küsimus: kas see tehniline viga, mis on ka sisuline, on nii suur, et me ei saa seda küsimust arutada?

Sellele küsimusele vastab komisjoni esindaja. Palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Eelnõu 237 ehk Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 28. mail 2012. aastal. Komisjonis oli see eelnõu arutelul 4. juunil s.a. Selle seadusega tahetakse ratifitseerida Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatus, mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta otsusega. Nimetatud otsuse kohaselt muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 seoses Euroopa stabiilsusmehhanismi loomisega nende Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro.
Esimene lugemine toimus 12. juunil ja esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati kümme tööpäeva ehk muudatusettepanekud tuli esitada 26. juuniks kella 16-ks. Selleks tähtajaks saabus komisjoni kaks muudatusettepanekut: üks ettepanek Igor Gräzinilt ning teine Igor Gräzinilt ja Rait Marustelt. Komisjonis olid eelnõu ja muudatusettepanekud arutlusel 2. augustil.
Minu ja kolleeg Gräzini muudatusettepaneku eesmärk on, et Eesti osalus ei oleks vastuolus Eesti Vabariigi riigieelarve tasakaalustatuse põhimõttega ega viiks Eesti majandust välja piiridest, mis on määratud majandusstabiilsuse nn Maastrichti kriteeriumidega. Me esitasime oma ettepaneku sel ajal, kui ESM-i ratifitseerimise eelnõu ei olnud veel Riigikogusse laekunud. Selles mõttes oli see üks samm kaugemale, kui sel ajal vajalik oleks olnud. See küsimus tuleb arutelule siis, kui päevakorda kerkib konkreetse stabiilsusmehhanismi loomine. Sel põhjusel võtsime ettepaneku tagasi kui ajas etteruttava. Seetõttu jäi see ettepanek komisjonis läbi vaatamata.
Teine ettepanek tuli kolleeg Gräzinilt. See käsitles tõlget. Kuna Igor Gräzini muudatusettepanek ei olnud esitatud eelnõu 237 teksti, vaid selle lisa kohta, ei olnud meie arvates tegemist Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 ja § 100 nõuetele vastava muudatusettepanekuga. Sel põhjusel jättis komisjon selle muudatusettepaneku läbi vaatamata. Samas leidis põhiseaduskomisjon, et välislepingute tõlked peavad alati olema korrektsed ja täpsed, ning otsustas saata Välisministeeriumile märgukirja. Seda me ka tegime.
Komisjon otsustas oma 8. augusti koosolekul teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta.

Suur tänu, kolleeg Rait Maruste! Alustame nüüd küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea komisjoni esimees! Lugedes muudatusettepanekut, mille te esitasite selle seaduseelnõu kohta, tundus mulle, et see on igati asjakohane ja mõistlik. Te küll lõpuks võtsite selle muudatusettepaneku tagasi, aga kas te arutasite põhiseaduskomisjonis sisuliselt selle muudatusettepaneku sisu ja mõju meie seadustele?

Komisjonis me seda pikemalt ei arutanud, kuna see oli, nagu komisjonis väljendati, õige asi vales kohas. Sellele juhtis tähelepanu ka meie komisjoni istungil viibinud Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor. Kas eelnõu täiendus- ja muudatusettepanek tuleb uuesti päevakorda, sõltub edasistest otsustest, kui me hakkame ESM-i kohta muudatusettepanekuid esitama ja neid läbi vaatama.

Palun, kolleeg Tõnis Lukas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te nimetasite, et olukord on mõnevõrra muutunud. Nüüd on ka järgmine eelnõu menetluses. Seda laadi debatte, mida põhjustab see, kui miski on aluslepinguid või põhiseadust natuke riivavalt koostatud, võib tulla ka edaspidi. Sellepärast ma küsingi. Kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, siis põhiseaduskomisjoni algatusel toimusid Riigikogus debatid. Küsimust, kas siis, kui tulevikus läheb aluslepingute muutmiseks, on rahvahääletust vaja või mitte, tõlgendati nii, et aluslepingute muudatused tuleb alati panna rahvahääletusele. Praegu on seda muudatusettepanekut kirjeldatud sellisena, et seda võiks niikuinii teha, ka ilma aluslepingut muutmata. Kas aluslepingute muutmise puhul on rahvahääletuse kontekstis pisiasju ja tähtsaid asju? Kas siin saab põhimõtteliselt vahet teha või on nii, et kui on muutmine, siis on ka rahvahääletus?

Teie tähelepanek on õige. Kui eeldada, et aluslepingu muutmine toob kaasa põhimõttelisi muudatusi, siis peaks sellele aktsepti andma ka rahvas. Praegu kõne all olev muudatusettepanek ei anna ei Euroopa Liidule ega tema institutsioonidele uut pädevust. Nii on kirjas selles eelnõus ja ka seletuskirjas. Sellest tulenevalt ja ka seetõttu, et dokument on vormistatud välislepinguna, me ei leia, et selles ajapunktis oleks rahvahääletus vajalik. Küll aga on rahvahääletust vaja siis, kui me leiame, et kõik need pädevused ja see Euroopa Liit, millega me oleme ühinenud, on ühinemisest alates nii oluliselt muutunud, et me peaksime seetõttu rahvahääletuse korraldama. Aga see on teine teema, see ei ole tänase teema küsimus.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

ESM tuleb ja selliseid asju tuleb veel palju, sest ega kriisi lõppu pole näha. Ma lihtsalt täpsustan. Meie parandusettepaneku idee oli selles, et me ei läheks selle aitamisega nii kaugele, et meie majandus läheks Maastrichti kriteeriumidest välja. See oli meie parandusettepaneku mõte. Nagu Välisministeeriumi jurist ütles, oli see hea idee, aga vales kohas. Kas me oleme, Rait, ühte meelt, et me paneme selle paranduse sellesse teise eelnõusse ikka sisse?

Kas ma pean sellele saali ees vastama? Ma arvan küll, et tegelikult oleks kogu see jama, mis on Euroopa Liidus tekkinud seoses finants- ja majandusstabiilsusega, suurel määral või tõenäoliselt üldse olemata jäänud, kui riigid oleksid pidanud kinni Maastrichti kriteeriumidest (eelarve tasakaalust ja võlakoormuse määrast). Kui nendest oleks algusest peale kinni peetud, siis oleks olukord nüüd võib-olla sootuks teistsugune. Seetõttu ongi meie mõte, nagu sa ise väljendusid, see, et tuleb juhtida riikide tähelepanu sellele, et meie peame siiamaani Maastrichti kriteeriume oluliseks ja lähtume sellest, mis on korra juba kokku lepitud.

Palun, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Meil on enam-vähem selge pilt sellest, missuguses tempos ESM-i alusleping ratifitseeritakse. Sellest on avalikkuses palju räägitud. Meil seisab see ratifitseerimine veel ees. Aga nüüd me ratifitseerime Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatust. Kuidas on see liikmesriikides läinud? Kas on veel neid, kes ei ole seda teinud? Kas on olnud pretsedente, et keegi on sinna juurde kirjutanud mingi deklaratsiooni?

Mul ei ole käes statistikat selle kohta, milline on ratifitseerimise hetkeseis. Selle muudatuse, mida me praegu läbi vaatame, jõustumine on ette nähtud 1. jaanuarist 2013. Kas riigid on lisanud deklaratsioone või mitte? Ka selle kohta puudub täpne ülevaade, kuid tegu on rahvusvahelise lepinguga ja rahvusvahelise lepinguõiguse kohaselt on riigid pädevad tegema deklaratsioone, reservatsioone jne. Selles ei ole midagi erakordset, kuigi leping ise ei näe ette deklaratsiooni tegemise võimalust. Aga deklaratsioon tähendab positsiooni näitamist.

Palun, kolleeg Juku-Kalle Raid!

Aitüma! Hea Rait, kas ma sain sinust üheselt ja õigesti aru? Kui sa rääkisid Euroopa Liidu muutumisest ja rahvahääletusest, kas sa siis ütlesid, et Euroopa Liit ei ole alates aastast 2003 muutunud või ei ole muutunud piisavalt, et meil oleks vaja rahvahääletuse teemadel arutada?

Me võime kindlasti arutada seda, kas ja mil määral on Euroopa Liit muutunud. Ta on kindlasti muutunud, selles pole kahtlust. Kas muutuse määr on selline, et on vaja uuesti rahva mandaati, see on omaette küsimus. Väga hea, et see laual on. Me tuleme selle juurde mingil ajal kindlasti tagasi, aga põhiseaduse § 106 järgi ei või välislepinguid rahvahääletusele panna. Me räägime praegu konkreetsest välislepingust, mida sellisel kujul rahvahääletusele panna ei saa.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa mainisid, et lepingu muudatus jõustub 1. jaanuarist 2013. Miks meil on tõtt ESM-i varem luua? Missugune õiguslik alus sellel siis on, kui see luuakse näiteks septembris või oktoobris? Kas me teeme siin praegu tühja tööd ja raiskame ka Eesti Televisiooni aega?

Hea kolleeg! See tähelepanek on põhimõtteliselt õige. Tegu on olukorraga, mis oleks tulnud lepinguga realiseerida juba siis, kui Euroopa ühisraha kasutusele võeti, aga mitmel põhjusel jäi see tollal tegemata. Selle eelnõuga tehakse Euroopa Liidu esmasesse õigusesse ainult parandus, et Euroopa Liidu liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, võivad sellise stabiilsusmehhanismi luua. Missugune see stabiilsusmehhanism välja näeb, milline on selle pädevus ja millised on tööprotseduurid, seda hakatakse realiseerima konkreetse stabiilsusmehhanismiga ehk ESM-iga, mille esimene lugemine toimub meil täna. Võib-olla tõesti, kui stsenaarium realiseerub nii, nagu te märkisite, siis tundub, et muna oli enne kui kana. Kuid siiski ei näe kehtiv Euroopa Liidu õigus ette sellist hierarhilist õiguse struktuuri, et enne peab raamlepingus olema tehtud muudatus ja alles siis saab teha stabiilsusmehhanismi. Stabiilsusmehhanismi võib luua ka rahvusvaheliste lepingute alusel. Riigid võivad seda teha, ilma et seda oleks raamlepingus ette nähtud. Aga õiguslikult korrektne oleks muidugi, et selline muudatus või korrektiiv oleks raamlepingus tehtud enne, kui ESM toimima hakkab.

Palun, kolleeg Marko Mihkelson!

Aitäh! Hea Rait! Ma küsin sinult kui väga healt põhiseaduse eksperdilt. Selge on see, et viimastel aastatel on kasvanud surve Euroopa Liidu aluslepingute suunas. Just nimelt selle tõttu, et on ju päris ilmne, et lisaks finantskriisile on Euroopa Liidus hoogu võtmas poliitiline kriis. Eestis ja ka siin saalis on käimas põhiseaduslik debatt. Kuidas sulle tundub, millised peaksid olema need muutused Euroopa Liidu tasandil, mis survestaksid meid tõepoolest mõtlema meie põhiseaduse muutmisele või sellest tulenevale rahvahääletusele?

Aitäh, hea küsija! Lugu on tõepoolest selline, et need küsimused on päevakorral. Euroopa Liidu majandusstabiilsuse kriisi või finantskriisi taustal on käidud välja igasuguseid ideid, kuni selleni välja, et Euroopa vajab rahandusministeeriumi, rahandusministrit jne. Kuidas see kõik teostub, ei ole selge. Minu hinnangul tuleb sinnamaani, kuni ei ole täpselt teada, mida ja kuidas plaanitakse, oodata ja vaadata, mitte sündmustest ette tormata. Aga mingisugused muudatused toimuvad. Kui need muudatused võtavad konkreetsema kuju, siis peame tulema tagasi põhiseaduse ja meie oma riigis rahvalt saadud mandaadi juurde.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Austatud ettekandja! Võib-olla ma väljun pisut eelnõu raamidest, aga minu küsimusel on siiski tihe seos eelnõu ja selle temaatikaga. Ka eelnõu seletuskiri ütleb, et Euroopa Liidu õigusest ei tulene liikmesriikidele keeldu reguleerida omavahelist koostööd rahvusvahelise lepinguga isegi juhul, kui koostöö käsitleb Euroopa Liidu aluslepingute objekti. Meenutame hiljutist menetlust Riigikohtus. Seal oli valitsuse positsioon, et näiteks ESM-i lepe on Eesti õiguse mõttes rahvusvaheline lepe, millel on tihe seos Eesti liikmesusega Euroopa Liidus. Tundub, et me praegu põrkame nende stabiilsusmehhanismide menetlemisel tihti olukorrale, kus Eesti seadustes on täpselt reguleerimata n-ö Euroopa asjad, mis ei ole otseselt osa Euroopa Liidu õigusest. Kas see valdkond vajaks teie hinnangul täpsemat reguleerimist ka Eesti seadustes?

Aitäh! Tõepoolest, me oleme siiani vaadanud Euroopa Liidu õigust kui rahvusvahelist õigust. Meie põhiseaduses ju tegelikult Euroopa Liidu segment oma konkreetsuses puudub. Samas on kõik päri, et Euroopa Liidu õigus ei ole klassikaline rahvusvaheline õigus, vaid see on õigus iseeneses, sui generis. Seetõttu oleks täiesti asjakohane, et meie põhiseadus sisaldaks pädevust ja protseduuri, mis seonduksid Euroopa Liidu õiguse kohaldamisega. Mina olen seda meelt, et selle võiks detailsemalt ja täpsemalt kindlaks määrata. Varem või hiljem me peame selle juurde tulema.

Palun, kolleeg Peep Aru! Ei soovi sõna. Palun mitte mängida! Palun, kolleeg Juku-Kalle Raid, teine küsimus!

Aitäh! Uudishimuliku inimesena tahan ma paluda sinult, Rait, et ole aus ja ütle, kui tihti on praktikas ette tulnud seda, et mingi alusleping hakkab tööle hiljem kui selle alusel hääletatav dokument.

Ma ei oska arvuliselt öelda, kui tihti on seda ette tulnud. Võin ainult kinnitada, et õiguslikult oleks olnud korrektne, kui see muudatusettepanek oleks olnud laual ja vastu võetud juba siis, kui euro kasutusele võeti. See jäi tegemata. Mis põhjusel jäi tegemata ja kes selle eest vastutab, seda ma ei tea. On selline omapärane segadus: ühest küljest kohaldatakse rahvusvahelist õigust, teisest küljest jälle Euroopa Liidu õigust. Minu jaoks on see natukene häiriv ja mingil viisil ka ohumärk. Aga sellises olukorras me oleme. Tuleb leppida sellega, mis hetkel on.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnevatest küsimustest võis jääda mulje, nagu ilma Euroopa Liidu toimimise lepingut muutmata oleks ESM nende aluslepingutega vastuolus. Samas on järgmise päevakorrapunktina arutlusele tuleva eelnõu seletuskirjast selgelt välja loetav, et aluslepingute muutmine parandab õiguskindlust, mitte ei täida tühja kohta. Kas sa kinnitad, et ESM-iga liitumine, õigemini, ESM-i loomine on aluslepingutega kooskõlas ka ilma artiklit 136 täiendamata?

Põhimõtteliselt küll. Euroopa Liidu üks väärtus ja eesmärk ongi stabiilne majandus- ja rahanduspoliitika. Selle toetamiseks on olemas konkreetsed abinõud, näiteks ESM. Korrektne oleks, kui ühel ajal oleks baaslepingus olemas vastav säte ning oleksid olemas ka mehhanismid, kuidas seda sätet realiseeritakse. Need ei ole aga omavahel sellises hierarhilises seoses, nii et ilma üheta ei saaks teha teist. Seda olen ma püüdnud eelnevatele küsimustele vastates selgitada. Ma usun, et raamlepingus asjakohase muudatuse ettenägemine tõstab kogu selle ettevõtmise lihtsalt õiguslikult korrektsele, nimetame seda nii, põhiseaduslikule alusele ja on olemas ka kindlus edaspidisteks sellisteks sammudeks, kui need peaksid vajalikuks osutuma.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin saalis on ka varem kõlanud selline väljend, et tuleb leppida sellega, mis on. Ka ajalehtedes on seda kasutatud. See tähendab, et kusagil on need lepped juba tehtud. Eesti Vabariigi Riigikogul ei jää üle muud kui lihtsalt tulla kokku, ettekandja ütleb puldist, et tuleb leppida sellega, mis on, ja me hääletame poolt. Miks me siis seda debatti siin peame? Sellel ei ole mitte mingisugust mõtet, me ei saa mitte midagi muuta ei selles ega ka järgmises päevakorrapunktis. Kuidas sellesse peaks suhtuma? Kas see ei häiri?

Väljendit "tuleb leppida sellega, mis on" kasutasin ma konkreetselt eelnõu 237 kohta, selle menetluskäigu kohta. Muidugi, mulle juristina see olukord õiguslikult väga ei meeldi, aga mida teist siis teha saab. Selle rahvusvahelise lepinguga, mis meil praegu arutlusel on, tuleb kaasa minna. Kui asi jäi korra tegemata, siis võib-olla saab viga hiljem parandada. Meie püüame viga täna parandada.

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kui me vaatame muudatuse teksti, siis näeme, et seal on kirjas, et stabiilsuse tagamiseks vajalik mehhanism võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Eelnõu seletuskirjas on seda mõtet natuke laiendatud. Seal räägitakse ka olukorrast, kui ESM-i liige on tõsistes rahalistes raskustes ja kui stabiilsustoetuse andmine on hädavajalik kogu euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Kas te komisjonis arutasite, millised on need kriteeriumid? Kas Eesti väiksust arvestades meie rahalised raskused üldse võivad viia nii kaugele, et euroala finantsstabiilsus kuidagi ohtu satuks?

Tänan! Konkreetselt seda küsimust me komisjonis ei arutanud. Tegelikult on see küsimus järgmise päevakorrapunkti kohta, sest siis on meil laual konkreetne mehhanism: olukorra hinnang, see, kuidas olukorrale reageeritakse, missuguseid abinõusid rakendatakse, kellel on milline pädevus, millised on protseduurid jne. Siis tõuseb päevakorrale see, kas stabiilsuse tagamine on hädavajalik, kas on hädaolukord jne. Ma ei saa vastata üldiselt, vastata saab ainult siis, kui konkreetne mehhanism on laua peal ja meie arutelu aineks. See tuleb arutelule järgmise päevakorrapunktina.

Palun, kolleeg Peep Aru!

Aitäh! Seekord käitusin ma nupule vajutades õigesti. Kolleeg Leinatamme küsimusest ja sinu vastusest inspireerituna küsin ma: kas me saame nende eelnõude puhul midagi teha või ei saa? Minu meelest ei pea me nendega leppima, kui me siin Riigikogu saalis ei taha seda teha, ja võime leppida, kui me tahame seda teha. Meil on alati võimalus hääletada kas ratifitseerimise poolt või vastu.

Mul jääb üle sinuga nõus olla. Aga me kipume rääkima läbisegi raamlepingu täiendamise seadusest ja ESM-ist. Hoiame need kaks asja lahus. Praegu on jutuks raamlepingu täiendus.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Peale muu ilusa, mida me täna teeme, katsetame esimest korda ka uut hääletus- ja mikrofonisüsteemi, mille tõttu meil mingid probleemid kindlasti tekivad. Aga küsida tahan ma seda: kas ja kuivõrd on esimese päevakorrapunkti hääletus seotud teise päevakorrapunkti menetlemisega? Kas need võivad juriidiliselt omavahel seotud olla?

Tänan! Minu arvates need seotud ei ole. Üks on ikkagi raamlepingu täiendamise seadus, teatud konstitutsioonilise aluse või eelduse loomine. Teine on hoopis eraldi eelnõu, mis käsitleb konkreetset mehhanismi. Need omavahel seotud ei ole.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rait Maruste! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Nagu kolleeg ütles, ka muudatusettepanekuid seaduseelnõu kohta ei ole. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu 237. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 86 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Lugupeetud kolleegid! Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Teie ees on ettepanek liituda Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-iga. See on üks õigel ajal tegemata jäänud asi, aga eriti kriisi valguses väga oluline samm Euroopa majanduslikus ja poliitilises integratsioonis.
Võlakriisi suur õppetund Euroopa jaoks on olnud, et ühisraha eelised tuleb kriiside puhuks tagada liikmesriikide range eelarvepoliitika ja stabiilsusmehhanismiga. Euro kasutuselevõtt lõi nii laenuandjates kui ka riikides illusiooni, et monetaarriski maandamine lubab lõtva eelarvepoliitikat. Riikide laenuintressid ühtlustusid seetõttu kiiresti ning puudujääke näis olevat võimalik lõputult finantseerida. Kõik muutus, kui saabus kriis. Vähenenud eelarvetulud ja püüd majanduslangust riiklike kuludega korvata rebestasid kiiresti suureks nii vahe eelarvete tulude ja kulude kui ka riikide reitingute ja laenuintresside vahel. Raskused osas riikides võimendasid neid ka teistes ja ebastabiilsus tõestas end rahvusvahelise, mitte lihtsalt ühe riigi probleemina. Majandusmuredest said uued mured – eelarvete mured, mis muutsid kaheldavaks paljude riikide võime võlgu tasuda. Kõik see õõnestas pankade bilanssi ning majandus sai uue tagasilöögi panganduse halvenenud olukorrast, investeeringute ja tarbijakindluse vähenemisest ning tööpuuduse kasvust.
Selle nõiaringi lõhkumiseks oli vaja hakata tegelema põhjustega. Seetõttu on värskelt rakendatud eelarvete ja makromajanduse probleemide tugevat järelevalvet kuni sanktsioonideni välja. Loomisel on ka Euroopa ühine pangandusjärelevalve. Aga vead on aastate jooksul juba tehtud ja võlakoormad nõuavad pidevat teenindamist. Seetõttu on tulnud meelde, et vaja on ka stabiilsusmehhanismi, selleks et allesjäänud ja ühiselt kindlustatud usaldus võimaldaks anda hättasattunud riikidele laenu, nii et neil tekiks aega oma rahandust korrastada, ning vältida partnerriikide kaotusi.
Austatud Riigikogu! Kriis tõestas lihtsat tõde, et Eesti on väikeriigina Euroopa ebastabiilsusest palju haavatavam kui selle ebastabiilsuse suured tekitajad ning sõltub väliskeskkonnast ja koostööst rohkem kui teised. Seega, me loome stabiilsusmehhanismi otseselt Riigikogu eelarvevalikute kaitseks, mitte ahendamiseks selle summa võrra, mida me sinna sisse maksame.
Finantsstabiilsus ja majanduslik stabiilsus üldisemalt on avalik hüve, mis kaitseb meie põhiseaduslikke väärtusi ja õigust turvalisemale elule. ESM-i ei tohi mõtestada kui välismaist kohustust kulutada raha, vaid kui võimalust toetada oma majandust seal, kust lähtuvad suuremad takistused. Majandusjulgeolekut on koos palju odavam tagada kui üksikult. Meile on ESM võimalus korrastada enda ja Euroopa majanduskeskkonda, sundida partnereid vastutustundlikult käituma ja reforme tegema. Me rakendame seda sundi Euroopas üksmeeles. Kõik teised eurotsooni riigid on ESM-i ratifitseerinud juba nädalaid tagasi. Kohatud on sõnavõtud, et Eestil pole kiirustada kuhugi. Rõhutan: me oleme viimased. Menetlemise alustamine alles augustis ja otsustamine augusti lõpus ei näita lugupidamist ei iseenda ega oma koostööpartnerite vastu, ehkki see ei takista ESM-i käivitumist ilma meieta.
Euroopa ühisesse stabiilsusesse panustades peame tunnistama, et ainuüksi otsest ja tagastamatut abi on Euroopa oma eelarvest meie heaolusse paigutanud mitu korda rohkem ning see jääb nii veel pikkadeks aastateks. Mõistagi on kõigil liikmetel õigus ESM-ist abi saada.
ESM otsustati luua rahvusvahelise organisatsiooni vormis IMF-i Euroopa analoogina, mis peaks aitama paigutada teda mõistuspärasele kohale Eesti rahanduses ja rahvusvahelises koostöös, sh riskide hindamises ja otsustuspädevustes.
ESM-i kogukapital on 700 miljardit eurot, sellest 80 miljardit on sissemaks. Mõlemad jagunevad 17 riigi vahel võtme järgi, mis on kasutusel Euroopa Keskpangas. Pool proportsioonist tuleneb rahvaarvust ja pool riigi kogutoodangust. ESM-i laenuvõime on 500 miljardit. Selle tagavad sisuliselt kuus riiki, mille reiting on AAA. Tema kapital on suurem kui laenuvõime, mis iseloomustab kavandatava mehhanismi finantstugevust.
Läbirääkimistega saavutasime Eesti kapitalivõimeks keskpanga pakutud 0,2558% asemel 0,186%, mis kehtib meile 12 aasta jooksul, arvestades liitumisest euroalaga. Alates 2023. aastast jõustub tolle hetke reeglipärane võti, seni aga on võtme osakaal üks kolmandik ja maksevõimet paremini peegeldava riigi kogutoodangu oma kolm neljandikku. Tinglikult võime tulevikus rääkida Eesti kogupanuse suurenemisest 1,79 miljardi euroni, millest sissemakstav kapital moodustab 204,64 miljonit ja sissenõutav kapital 1,58596 miljardit.
ESM luuakse omanike kaitseks ja ka sinna investeerimine on põhjalikult turvatud. Ta rahastab end turul ise ja tema ülesehitus peab seetõttu silmas reitingut AAA. ESM-i võetavad ja antavad laenud ei lähe omanike riigivõla arvestusse. Stsenaarium, et osa, ammugi siis kogu ESM-i investeering tuleks maha kanda, on äärmiselt ebatõenäoline. Osaluse turvalisus on tagatud rangete laenuandmise põhimõtete ja otsustusmehhanismidega. ESM on eelisvõlausaldaja staatuses. ESM-i kapitali struktuur on konservatiivne, sh on tal suur sissemakstud kapitali osakaal ja kapitali kogumahust väiksem laenuvõime. ESM-i antav finantsabi on rangelt tingimuslik ja eeldab laenusaaja võimet oma kohustusi täita. Finantsabi saaja majandusreformide tulemuslikkus on pingsa järelevalve all. Majandusreformide täitmata jätmisega kaasneb järgmise laenuosa välja maksmata jätmine. Vajaduse korral muudetakse või täiendatakse majandusreforme, mida finantsabi saaja peab tegema. Finantsabi on pikaajalise tagasimakse tähtajaga. ESM-i tegevus peab olema kooskõlas usaldusväärsete finants- ja riskijuhtimise põhimõtetega. ESM-il on võimalus refinantseerida enda ja pikendada laenusaaja kohustusi. Lisan, et ESM teeb koostööd IMF-iga ja enamikul juhtudel ka rahastab riike koos temaga.
Iseloomustamaks ESM-i tehtud sissemaksetega seotud riskide suurust, toon näite seletuskirjaski esitatud stsenaariumist. Kui mõne ebatõenäolise juhtumi tulemusel kannab ESM näiteks tõepoolest 10% kahju (see on tavapanganduses, mis ei ole nii konservatiivne, väga kõrge kahjumäär) 300-miljardilisest laenuportfellist, siis selle mõju Eestile on meie 0,186%-list osalust arvestades umbes 0,3% Eesti tänavusest SKT-st, aga seegi ei tähenda veel pöördumist omanike eelarvete poole.
ESM-i finantsabi otsuse eeldus on vastastikuse mõistmise memorandum, mis koostatakse kliendi ning Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMF-i ühistöös. See peab esmalt saama poliitilise heakskiidu eurogrupis. Riigikogu ELAK on selles faasis kindlasti kaasatud. ESM-i juhtimis- ja laenuotsused tehakse konsensuslikult ehk igal ESM-i liikmel on vetoõigus. See tagab euroala liikmesriikide kontrolli ESM-i tegevuse üle. Vaid erandjuhtudel, kui Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnangul on vaja langetada kiire otsus euroala majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib laenuotsuse teha kvalifitseeritud häälteenamusega ehk 85%-ga omanike häältest. Isegi teiste rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide tavalistest laenuotsustest on see palju üksmeelsem. IMF-is piisab laenuotsusteks lihthäälteenamusest.
Akuutse eriolukorra kiire lahendamise võimalus on terve euroala ja ka Eesti huvides. Lahenduste venides ajaks turupaanika lahenduse hinna kõrgemaks. Hirm, et Eesti kuulub 15%-lisse vähemusse, on ebaratsionaalne. Tegelikult oleme haavatava majandusena huvitatud mehhanismi heast toimimisest ja poliitiliste patiseisude vältimisest, nagu kõik liikmed.
Rõhutan: kiirmenetlus eriolukorras, kui seda kunagi ka rakendatakse, on tõepoolest erakorraline, kuid isegi selline kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud laenuotsus ei too Eestile kaasa lisakohustusi võrreldes Riigikogu mandaadiga. Erakorralise kiirmenetluse korral moodustatakse selle laenuga seotud riskide katmiseks hädaabi reservfond. Reservfond hakkab olema piisav, selleks et katta kõik kiirmenetluse korras antud finantsabiga seotud riskid ja nendest tulenev võimalik kahju. Reservfondi moodustamine piirab samuti ESM-i antavate laenude kogumahtu.
ESM-is on valdav ühehäälsus, mis on rahvusvahelistes organisatsioonides väga suur erand, aga neis kõigis otsitakse alati konsensust.
See, et Eestil puudub ESM-i kiirmenetluses vetoõigus, pole absoluutne. Me oleme tõestanud, et suudame liituda riikide gruppidega. Tasub rõhutada sedagi, et palju suurem kui võimalus, et me tunneme vetoõigusest puudust, on tõenäosus, et vetoõigus takistab Eesti eesmärkide saavutamist, seda eelkõige olukorras, kui Eesti arvates tuleb meie enda finantsstabiilsuse huvides käivitada toetusprogramm, kuid vähemuse teistsugune seisukoht ei lubaks ESM-il otsuseid langetada.
Oleme ratifitseerimisseadusega koos käsitlenud ka riigisiseseid protseduure ESM-iga seoses. Palun Riigikogul mitte hakata neid eraldama ratifitseerimisotsusest, sest need protseduurid on ilma liikmesuseta sisutud, liikmesus peab aga põhiseaduse riive minimeerimiseks olema seotud riigisiseste protseduuridega. Neid asju tuleks ikkagi hääletada koos ja arutada ühes tempos. Samas ei ole ESM midagi nii erilist, et tema järgi peaks üles ehitama Eesti riigi põhimõttelisi toimemehhanisme. Kui välja arvata EFSF, on kõigi rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide puhul üksikud juhtimisotsused, sh laenuotsused, delegeeritud valitsusele ning Riigikogu pädevuses on muuta ainult organisatsiooni aluspõhimõtteid, näiteks aluslepinguid, ja Eesti varalisi kohustusi.
Lähtudes Riigikohtu otsusest ja õiguskantsleri ettepanekutest oleme ESM-i eelnõus Riigikogu rolli muutvate ettepanekutega läinud isegi EFSF-i näitest palju kaugemale, piirini, mida ületades me võiksime juba rahvusvahelist koostööd pidurdama hakata ja nii majanduskeskkonda kahjustada. Põhimõtteliselt on võimalik Riigikogu kaasata kõigi uute programmide, memorandumite ja ka nende muudatuste arutamisse, kuid Riigikogu suure saali kaasamine kolmandajärguliste muudatuste arutamisse ei ole kindlasti otstarbekas. Seetõttu on valitsuse ettepanek anda teatud juhtudel ELAK-ile võimalus hinnata, kas küsimus vajab arutelu suures saalis. Valitsuse ettepanek ei vähenda kuidagi Riigikogu rolli. Parlamendiliikmed saavad ise erialakomisjoni ja ELAK-i töös osaledes valida, mis küsimused suurde saali tuua.
Kuna praegu on EFSF-il juba neli klientriiki ja nende memorandumeid muudetakse vähemalt kord kvartalis, on valitsus Riigikogu EFSF-i kohta tehtud otsuse kohaselt iga kuu ELAK-is tutvustanud kavandatavaid muudatusi. ELAK-i liikmed saavad ise kommenteerida, kuivõrd mõttekas oleks selliste teemade arutelu Riigikogu suures saalis, ja siis ka otsustada. Teatud juhtudel, kui mängu tulevad ajakriitilisus ja konfidentsiaalsus, ei ole täiskogu kokkukutsumine võimalik. Abivajadus tekib sageli olukorras, kus usaldus on murenenud ning otsustega viivitamine maksab palju ja mitte ainult kliendile endale. Turgude usu ESM-i tagab selle tõhus tegutsemine. EFSF-i puhul on riigisisesteks otsusteks jäetud aega neli kuni viis päeva, vahel vähem. Pikad riigisisesed protsessid aga murendavad tõhusust. Riigikogu täiskogule tuleb ju alati esitada eelnõu ja selle seletuskiri, välisleping tuleb esitada eesti ja võõrkeeles. Eelnõu antakse Riigikogule üle istungisaali kõnetoolist enne päevakorras olevate küsimuste arutamist, pärast üleandmist koguneb juhatus, kes teeb menetluskava kohta otsuse. Riigikogu istungid toimuvad 120 päeval aastas. Istungitevahelisel ajal on valitsusel võimalik teha ettepanek kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istung. Ettepanekule lisatakse eelnõu ja päevakord. Erakorraline istung eeldab pidevalt 51 rahvasaadiku kohalolekut saalis. Ei oleks mõistlik kogu Riigikogu töörütmi allutada ESM-ile, milles pole midagi väga erilist ei riigiõiguse ega rahanduslike riskide mõttes. Meenutada tuleb sedagi, et Riigikogu ei saa muuta oma töökeelt, mis ESM-i puhul on inglise keel, milles on esitatud kogu mahukas alusdokumentatsioon.
Finantsmaailmas kehtivad ka teatud turutundliku informatsiooni piirangud, mida Eesti ei saa kuidagi olematuks muuta. Mõne ESM-i toetusvahendi, eelkõige finantseerimisasutuste rekapitaliseerimise vahendi ja järelturu toetusvahendi dokumendid on juba ette teadaolevalt turutundlikud, mis tingib nende avaldamise võimalikult väikesele isikute ringile. Nii ESM-i juhatajate kui ka direktorite nõukogu otsustele ning nende otsuste aluseks olevatele materjalidele ja muudele dokumentidele võib kehtida range konfidentsiaalsuse nõue. Konfidentsiaalsed on näiteks otsused ja nende otsuste alusmaterjalid, samuti muud dokumendid, mis sisaldavad turutundlikku informatsiooni, mis võiks enneaegse avalikustamise korral võimaldada kuritarvitusi (mõelge sellele: võimaldada kuritarvitusi, kuigi siin on inimestel ja ettevõtetel mängus suured majanduslikud huvid) või tuua kaasa finantsturgude ulatusliku languse (see on tõsiasi, mida on palju nähtud).
See kõik ei tähenda muidugi, et Riigikogu ees võiks olla saladusi. Riigikogu saab kahekolmandikulise häälteenamusega kuulutada istungi kinniseks, kuid konfidentsiaalne ei ole mitte ainult istung ise, vaid ka kõik stabiilsustoetuse andmisega seotud dokumendid ning suunis, mida Eesti esindajale antakse. Istungi dokumentide ja Riigi Teatajas avaldatava Riigikogu otsusega heaks kiidetud suunise konfidentsiaalsuse tagamine on küsitav. See oleks väga ebatavaline, see oleks vastuolus Eesti riigi senise praktikaga. Nii et asjad olgu proportsioonis. Sellega peaks Eesti riik oma väärikust hoidma.
Austatud Riigikogu! Pidin ESM-iga seotud detaile käsitlema põhjalikumalt, kui on rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumise puhul tavapärane. Selle põhjus ei ole ESM-iga seotud ebaharilikult suured riskid ega ebatavalised toimemehhanismid, vaid avalikkuses selle vastu ilmutatud mõneti ebaproportsionaalselt suur tähelepanu. Palun asetagem ESM edaspidi loomulikku mõõtmesse meie rahanduses, meie välispoliitikas ja meie parlamentarismis! Kindlasti palun tema poolt ka hääletada! ESM ja rahulik suhtumine temasse tasuvad ennast igal juhul ära. Aitäh!

Suur tänu, härra rahandusminister! Teile on väga palju küsimusi. Alustab kolleeg Tarmo Leinatamm.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on väike ajalooline tagasivaade. Me mäletame, et kui Kreeka astus eurotsooni, siis olid sellised piiksatused ja sähvatused, et esitatud andmed, mis vastasid Maastrichti kriteeriumidele, ei pruukinud olla objektiivsed ega õiged ehk tegemist olevat olnud valskusega. Kas Maastrichti kriteeriumide järgimisel ei ole mehhanisme, et kutsuda riike korrale? Hiljem, kui libastumine hakkas üha enam selgeks saama, läksid teatud riigid kahtlastele turgudele raha laenama, sest mujalt enam võimalust raha saada ei olnud. Kas Euroopa Keskpangal või Euroopa Komisjonil ei olnud mehhanisme, et sellele tähelepanu juhtida ja võib-olla neid riike isegi korrale kutsuda? Selline, kuidas öelda, vedel ja pehme suhtumine fiskaalpoliitikasse on eurotsoonis tegelikult praeguse olukorrani viinud. Täna ütles Rait Maruste väga õigesti, et kui oleks järgitud Maastrichti kriteeriume, ei peaks me praegu siin istungit pidama.

Aitäh! Rait Maruste ütles tõesti väga õigesti ja teiegi küsite väga õigesti. Sellega alustasin ma ka oma ettekannet. Nii see on. Tõsi küll, see istung oleks pidanud sel juhul toimuma juba kümme aastat tagasi. Sedagi tuleb meenutada kas või minu ettekandest, et üks asi on kokkulepitud reeglite järgimine ja vajaduse korral rikkumiste sanktsioneerimine, teine asi aga ikkagi selle stabiilsusmehhanismi loomine. Siin on hulk põhjusi. Ühisraha tähendab üsna jäika süsteemi, mille puhul riigid peavad näiteks fiskaalpoliitikas ja makromajanduspoliitikas laiemalt mõneti sünkroonselt käituma. Me oleme neid asju ju ühtlustanud. Ma ei oska praegu öelda, kui palju me oleme seda Riigikogu täiskogus arutanud, kui palju siin Riigikogu otsuseid ja seadusi taga on, aga järelevalve on iseenesest ju värskelt tööle hakanud. Me juba kooskõlastame oma majanduspoliitikat Euroopa Komisjoniga ja arutame seda ka rahandusministrite vahel. On riike, kes on olnud ebameeldivalt üllatunud, aga pole oma vastuseisu, ütleme niimoodi, realiseerida saanud. Kuid see ei ole päris ESM-i teema, vaid laiem taust. ESM on üks puuduv kivi Euroopa vundamendis. Puuduv kivi, äraunustatud kivi, midagi sellist, mis oleks olnud vajalik juba kümme aastat tagasi.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Ma võtan sõnasabast kinni. Kui ESM on Euroopa vundamendi osa, siis minu küsimus on järgmine. Eurotsoon ei tähenda teatavasti Euroopa Liitu. Eurotsooni solidaarsus ja Euroopa Liidu solidaarsus on tihti kõlanud väljendid. Valitsuse retoorikast tuli aasta esimesel poolel välja, et ESM-iga liitumise arutelul proovitakse välja rääkida solidaarsust ka muudes valdkondades, näiteks põllumajandustoetuste puhul, et need oleksid ühesugused kõikides riikides, kaasa arvatud Balti riikides. Praegu on meie toetused palju väiksemad. Kas me ESM-i läbirääkimiste protsessis vähemalt üritasime endale siin ka solidaarsust välja rääkida, sest see oleks olnud ju hea võimalus?

Aitäh! Viisakas läbirääkimiste viis, see, mis tulemusi annab, ei ole tänitada suvalistel teemadel, vaid tuleb jääda ikka etteantud teema piiresse. Kõik saavad aru, et poliitiliselt on asjad seotud ja Eestil on solidaarne olla seda keerulisem, mida ebasolidaarsem on liikmeskond muudes küsimustes. Aga seda niimoodi välja ei öelda. Mis puutub põllumajandustoetustesse, siis minu töö on olnud nende suurust vaidlustada. Minu viimased läbirääkimised sel teemal olid juuli keskel ja jätsid väga lootustandva mulje. Esialgne jaotuskava, mis oli juba läbirääkimiste boksist, läbirääkimiste teemade hulgast välja visatud – te teate, mida see tähendab –, tõstetakse sinna tagasi. See kohtumine toimus eesistujaga. Üksikute riikidega rääkides selgub, et meid mõistetakse. Meid mõistab ka Euroopa Komisjon. Seda tööd ma teen, see ongi minu töö.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Aitäh! Hea minister! Mul on küsimus ESM-i eesmärkide kohta. Kui me vaatame lepingu artiklit 3, siis näeme, et seal räägitakse, et abi osutatakse kahe kriteeriumi koosmõju korral: kui see on hädavajalik nii kogu euroala kui ka selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Tundes natukene Eesti majanduse mõju või selle osatähtsust kogu euroala majanduses, ei kujuta ma ette, kuidas Eesti võimalikud finantsprobleemid võivad saada nii suureks, et need mõjutavad kogu euroala stabiilsust, ehk kuidas tekiks olukord, kus Eesti päästmine oleks hädavajalik kogu euroalale. Seega on minu küsimus selline: kas see mehhanism on mõeldud üksnes suurte majanduste päästmiseks ning sellega on põhjendatud ESM-i selline sõnastus nii abivajajaid kui ka hääletusprotseduuri käsitledes, kus otsustusõigus on jäetud suurtele majandustele, või ma eksin?

Aitäh! Ütleme nii, et euroskeptikud on selle küsimuse teile ette andnud. Vastus on kindlasti see, et mehhanism ei ole mõeldud just nimelt suurte riikide päästmiseks, sest selleks ei ole tal jaksu. See oleks saksa moodi enda juustest väljatõmbamine mülkast. See ei ole võimalik. Liiga suured ettevõtmised ei ole sellele fondile kindlasti jõukohased. Eestile ei ole pühendatud eraldi nimelist lõiku, aga kõik saavad aru, et kõigil liikmesriikidel formaalselt see õigus on. Teiseks, finantsmaailmas kehtib ikkagi tõsiasi, et ebameeldivad üllatused tekitavad finantsebastabiilsust. Terve riigi nimekirja lisandumine tekitab kindlasti ebastabiilsust. Eesti on piisavalt palju riik, ta on täismõõdus riik, et seda tekitada. Halvad uudised, eriti riigist, kellest siiani on finantsmaailmas ainult häid uudiseid kuulda olnud, kukutavad turge ja raskendavad tugevasti majandustegevust. Mõne väikese riigi raskusi on turud juba arvesse võtnud. Ma pean siin silmas Küprost, mis ei ole veel klientriik, aga mille klientriigiks saamise tõenäosus on nagu seinale kirjutatud. Turud on seda juba arvestamas.

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Mis te arvate, kui suur on tõenäosus, et Eesti võib lähiajal ESM-i abi vajada? Kui see nii peaks olema, siis mis tingimustel Eesti seda abi saaks?

Aitäh! Ma lähen nüüd küll poliitiliseks, aga ütlen siiski, et selle valitsuse ajal see võimalus puudub. Ma muidugi ei tea, milline on järgmine valitsus, aga meie oleme seisnud selle eest, et kõik need riskid maandataks, et laenu ei võetaks lihtsalt parema elu huvides ega laste arvel ning riik ei püüaks teha kõiki võrdselt õnnelikuks, kas või näiteks lastetoetustega, millest siin täna hommikul juba juttu oli. Universaaltoetused on üks selline asi, mida üldise eelarve- ja makrojärelevalve käigus on soovitatud mitte maksta. Eesti puhul ei ole seda küll väga rõhutatud, aga ka maksuvaba miinimumi sidumine laste arvuga on kõne all olnud. Vajadustest lähtuv toetamine on ikkagi see, mida Euroopas juba soovitatakse liikmesriikidele, ka meile.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Eelmisest vastusest tulenevalt ütlen, et Euroopas on välja toodud sedagi riski, et Eestis elavad väga paljud inimesed alla vaesuspiiri. Aga minu küsimus on Soome kohta. Te olete mitmes intervjuus öelnud, et Soome moodi käitumine Eestile ei sobi. Soome on loonud pretsedendi. Miks te arvate, et nii soliidne ja tugevalt riigikeskne käitumine Eestile ei sobi?

Aitäh! Aga milline käitumine ja millistes intervjuudes? Soome on meie suur sõber ja kindel liitlane seal laua taga. Kui veel lähimaid liitlasi ette lugeda, siis Saksamaa ja Holland on need, kellega me ühtemoodi mõtleme. Ma ei pea neile alati takka kiitma, aga meie silmad räägivad ühte keelt. Te vihjate ilmselt sellele, et kui Soome oli valimispalavikus (ma viitan taas sellele), siis kogu tähelepanu poliitilises debatis tõmbas endale põlissoomlus. Selle tagajärg oli üsna eriskummaline tagatise küsimine EFSF-i laenude puhul. Ma usun, et ka Kreeka abipaketi puhul võis see nii olla. Rääkides liikmesriikide reaktsioonidest, tuleb öelda, et ma ei olnud ainus. Võib-olla olin ma esimene või teine, aga teistelgi oli samasugust reaktsiooni. Ka Austriat võib selles mõttes üsna suures osas meie ideoloogiliseks liitlaseks pidada, kuigi seal on võib-olla vähem selgust. Mitte keegi ei arva, et kui ühiselt raha antakse, siis on mõistlik, et üks liige saab tagatise. Just niimoodi see välja käidi. Loomulikult tegeldi Soome poliitilise olukorraga ühiselt edasi. Soomlased ei tulnud muidugi seda valimisretoorikat teistele peale suruma, vaid nad said lahenduse, mis vastas neil valimiste ajal päevakorral olnud temaatikale. See lahendus seisnes tagatises, mida mitte keegi teine ei taha ja mis läheb kalliks. Alati on nii, et kes pärast naerab, võib naerda paremini, aga ka see, kui keegi enne naerab, on probleem. Ega see lahendus ei leidnud head vastuvõttu ka Soomes endas, kui mõelda kõigele sellele, mida sel teemal räägiti. Tulemus ei saanud olla see, et üks riik saab tagatise, see oli ju kõigile selge, aga nii sellest räägiti. Selle tagatise saamise võimalus anti kõigile. Aga kõik teavad, et kui igaüks hakkab tagatist küsima, siis on see absurd, sest ainus reaalne tagatis on ju riigi usaldusväärsus, tema lepingute ja õiguse vettpidavus. Aga kokku võttes: Soome sai endale 40% ulatuses tagatise, ta kaotab sellega intressitulu ja peab maksma ESM-i kohe sisse kogu kapitali. Ega me ei tea, mis saama hakkab. Lõpuks võibki juhtuda nii, et nad saavadki 40% kuidagi eraldi tagasi, aga see ei ole Euroopas tavapärane. Kui see tulemus selline on, siis ega see ei ole ju midagi väga kaunist.

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud minister! Mul on lihtne küsimus. Miks me oleme viimased, kes ESM-i ratifitseerimist arutavad? See ei saa ju olla seotud Riigikogu, vähemalt mitte Riigikogu enamuse vastuseisuga.

See on kindlasti seotud Riigikogu töögraafikuga, mille ta on endale kehtestanud. Ainus formaalne ja muidugi ületamatu takistus oli aga Riigikohtu töögraafik. Oli antud lubadus jaanipäevaks otsus langetada, otsus aga lükati edasi 12. juuliks. Võin öelda, et Eesti Riigikohus ei läinud puhkusele ega venitanud selle tööga. Seal olid suured vaidlused. Me loomulikult ootasime seda tulemust. Aga eelnõu oli meil olemas, meie oleksime valitsuses olnud valmis selle heaks kiitma 19. juulil. Kui otsida analoogiat Saksamaaga, siis tuleb öelda, et Riigikogus oleks pidanud olema valmisolek langetada lõppotsus juulis. Aga praegu on niimoodi, et peale meie seni kõige aeglasemalt tegutsenud riik ratifitseeris lepingu 19. juulil ja protsessidega alustati juba kevadel, kui neil see võimalik oli.

Aitäh! Palun, Arto Aas!

Aitäh! Hea minister! Minu küsimus puudutab ESM-i ja riigieelarve suhteid. Päris palju on kostnud signaale, miks me selles mehhanismis osaleme, kui meil on kodumaal palju lahendamata probleeme. See on kahtlemata õige. Aga kui me loeme seletuskirja, siis näeme, et meie osalus kajastatakse riigieelarves finantseerimistehinguna. See ei ole kulu. Me anname ära raha ja saame vastu teatud osaluse. Kas isegi sel juhul, kui meid ei huvita, mis toimub meie peamisteks kaubanduspartneriteks olevates riikides ega mis toimub üldse Euroopas, on meil võimalik kasutada seda raha riigisiseselt mis tahes toetuste maksmiseks või näiteks teede ehitamiseks?

Lühike vastus on, et tegelikult ei ole. Aga see vastus on muidugi hästi mitmeharuline. Ka kohtus vastaspool – ma ei pea siin silmas isiklikult Indrek Tederit – ironiseeris selle sõnakasutuse üle, et tegemist on investeeringuga. Tegelikult on see finantsiliselt investeering, see on rahapaigutus, mis teenib intressi ja on kaitstud. Aga muidugi ei ole see investeering selles mõttes, et me hakkaksime samadel tingimustel seda raha teenimiseks kasutama. Me peaksime küsima ikkagi väga suurt tulu, kui me läheksime neid võlakirju ostma. Ma jõudsin märgata, et ka tänahommikuses lehes ironiseeriti, et näed, nimetavad seda investeeringuks. See on terminoloogiliselt investeering, see teenib tulu, aga see on investeering, mida me teeme teatud poliitilistel ja laiematel põhjustel. Nii ongi. Selle laiem tulu ei seisne muidugi saadavas intressis, vaid Euroopa koostöös ning majanduslikus ja sotsiaalses kasus, mida toob Euroopale kaasa stabiilne majandus. See on selles mõttes kindlasti väga tulus investeering, kui see ikkagi korralikult tööle hakkab ja kui mustad stsenaariumid ei realiseeru. Muid ettepanekuid ei ole mina kuulnud. See on see, milles Euroopa on otsusele jõudnud ja mida soovitatakse teha pigem suuremas mahus, mitte tegemata jätta.

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud härra rahandusminister! Teie erakonnakaaslane ja meie kolleeg Igor Gräzin püüdis hiljuti Õhtulehes tõestada, et euro nõrgenemine on Eestile kasulik, sest see suurendab meie ekspordivõimet. Seega ei peaks valitsus ega Riigikogu mitte hoolima sellest, et euro nõrgeneb. Selline idee on oma lihtsuses rahvale kindlasti hästi mõistetav, kuid samas vastuolus teie esitatud seaduseelnõuga. Kas te oleksite nii lahke ja kommenteeriksite ideed, et Eestile on nõrk euro kasulik?

Aitäh! Eesti on Euroopa riik, kelle ekspordist 70% läheb Euroopasse. Euro nõrgenemine aitab siin kaasa 0%. Kuidas on ülejäänud 30%-ga? Reaalsus on see, et euro on olnud väga stabiilne valuuta. Hoolimata viimasel paaril aastal toimunud kõikumistest on ta dollari suhtes ikkagi tugevnenud. Euroopas tervikuna see eksporti iseenesest soodustanud ei ole, küll aga on see andnud kõvasti stabiilsust ning kindlust juurde siin investeerimisele ja lihtsalt siin toimetamisele. See on toimingukulusid vähendanud jne. Kui minna devalveerimise teele – minu arust otsustati aastal 1992 ära, et ei devalveerita –, siis toob see kaasa ka otseseid kulusid. Me oleme suured energia importijad, aga energiahinnad on dollarites. Me oleme toorainete importijad, aga ka toorainete hinnad on dollarites. See devalveerimise või kursi madaldamise teema on niivõrd läbi arvutatud. Kui Läti majanduses oli tõesti sein ees ja valitsesid ainult mustad meeleolud, siis IMF, kus seda ideoloogiat on tugevasti sees, rääkis vargsi devalveerimisest. Mina olin ise üks, kes sellele vastu vaidles. Aga tagantjärele on öeldud, et jumal tänatud, et seda ei tehtud, sest devalveerimisel, kursi langusel on ikkagi üldine elatustaset alandav mõju. Säästude väärtuse kadumine, investeeringute vähenemine – kõik need asjad annavad esialgu tagasilöögi. Peamine, mis annab väikeriigile tugeva tagasilöögi, on usalduse kadumine. Kurss, mis ei ole kindel, ei köida ja sellisesse riiki ei taheta majandustegevust üle tuua. Just väikese riigi puhul on see ülioluline. Ma ei ole Igoriga nõus, aga mis seal ikka. Teiega vist olen nõus.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud härra minister! ESM-iga ei päästa me ju mitte niivõrd riike ja rahvaid, isegi mitte eurot, vaid me päästame suuri erapanku, kes on suurema kasumi nimel hukutavaid riske võtnud. Me parandame pankade tehtud vigu ning päästame investeerimisfondide hiigelpalgaga juhte ja poliitikuid. Miks peaks väike, vaene ja tohutult kärpinud Eesti võtma oma maksumaksjatele piiramatu võlakohustuse? ESM-ile on antud õigus nõuda ju fondide täitmist n-ö piiramatus ulatuses ja millal tahes. See protsess on pöördumatu, seda tuleb tingimusteta täita ja sealt välja astuda ei saa.

Aitäh! Kust te seda lugesite? Ma nägin, et te lugesite midagi. Aga kust te seda kõike võtate, mis te ette lugesite? Kuidas peaksin ma vastata proovima, kust peaksin alustama? Ma ei mäletagi kõiki teie väiteid, ühtegi korrektset väidet siin ei olnudki. Esiteks ütlen, et Eesti võtab endale ainult väga piiratud kohustused. Teiseks ütlen kindlasti, et majanduse vereringe on pangad, mitte pangaomanikud. Kui hakatakse panku toetama (see võimalus on muu hulgas ESM-is olemas), siis tehakse seda põhivereringe, majandustegevuse päästmiseks, minnakse päästma inimeste raha. Et oleks selgem, ütlen, et minnakse päästma ka pensionäride raha, pensionifondide raha, ka ettevõtete raha, aga ettevõtted annavad ju inimestele tööd. Kuid löögi saavad just nimelt pangaomanikud. Teie väidetes oli kübeke mõtet selles osas, et, tõepoolest, pangajuhtide hulk ei ole piiramatu, nemad kipuvad lihtsalt taas tööd leidma. Tõsi küll, paljud ka ei leia, paljud jäävad töötuks. Aga päästma minnakse rahva ja riigi raha, majandustegevust, mitte pankurite raha. Kui üldse päästma minnakse, see ei ole ESM-i põhiline tegevus.

Aitäh! Palun, Andres Herkel!

Aitäh! Austatud minister! Lahendusi peab kindlasti otsima, aga näib, et ESM-i puhul on komistuskiviks muutunud sobiva juriidilise vormi leidmine, kaasa arvatud see, et me siin ratifitseerimist ja rakendamist koos arutame. Mul on küsimus § 2 lõike 3 kohta, kus on juttu sellest, et Riigikogu võib otsustada finantseerimistehingute tegemise (loodame, et seda olukorda tegelikult ei tule) riigieelarves määratud summadest suuremas mahus. Seejärel peab valitsus esitama Riigikogule lisaeelarve eelnõu. Järgneb lause: "Lisaeelarve eelnõu menetlemine ei takista Riigikogu otsuse rakendamist." Me teeme teiste sõnadega öeldes just nagu formaalse otsuse, kus meil valikuvõimalust enam ei olegi. Selliseid vastuolusid võib siin veel olla. Üldistatud küsimus on see: kas te olete veendunud, et kõik need rakendamise sätted on vajalikul määral läbi töötatud?

Aitäh! Mina väidan, et need on ülemäära läbi töötatud. Siin on püütud puust ja punaseks teha ilmselgeid asju. Tegelikult jutustatakse ümber Eesti riigi toimimist, kaasa arvatud seda, et kui Riigikogu võtab vastu mingi seaduse, olgu selleks pensioniseadus või tavaline eelarveseadus, siis tuleb seda rahastada, seda kohustust tuleb täita. Seda võetud kohustus tähendabki. Üks suuri asju, mis on selgunud mõne teise Riigikogu liikme telekommentaarist, on see, et tegelikult ei saada aru, milleks on olemas Rahandusministeerium ja mis asi on riigieelarve. Ei saada aru, et need on reeglipärased toimingud. On püütud võimalikult täpselt eelarvestada riigi võetud kohustusi (need kohustused võivad olla lepingu, seaduse või mingi muu akti vormis) ja on teatud lahtised otsad, näiteks arvestuslikud kulud. Me ei saa kunagi kirjutada eelarvesse lõplikku pensionisummat. Selle jaoks on loodud Rahandusministeerium, kust riigieelarve eelnõu peab tulema sellisena, et kõik read oleksid maksimaalses suuruses, aga oleks olemas ka puhver. Seal on näiteks olemas kassareservi limiit, mille Riigikogu kinnitab ja mille suurus töötatakse välja riigi võetud arvukate ja väga erinevate kohustuste põhjal. On olemas kassa laenulimiit, aasta keskel saab laenu juurde võtta, kui maksud ei lisandu nii kiiresti kui väljamaksed. Nii see riik toimib. Vajaduse korral minnakse reservide kallale või võetakse laenu. Aga kui Riigikogu võtab otsuse vastu, siis ei ole see mingisugune tagantjärele vägivald Riigikogu ja riigi suhtes. See ongi aus riigi ülesehitus. Ma olen Riigikogu liikmetega eri teemadel vaielnud ju mitmel ametikohal olles. Tihti tundub Riigikogu liikmetele, et riigieelarve on üks suur poliitiline tahe. Esimene asi, millega me juba 1990. aastate keskel hakkama saime, oli see, et me keelasime omadel ja pärast ka teistel ära tulude laekumise prognoose suurendada ja tasakaalu halvendada. Aga Riigikogu rolli eelarve menetlemisel tuleb järjest mõtestada selles suunas, et ega kunagi tehtud otsused ei muutu olematuks, kui tuleb mingisugune üllatus, et miski asi maksab rohkem. Riigieelarve tuleb viia kooskõlla võetud kohustustega kas või tagantjärele, ettepoole seda alati teha ei saa. Kui see ei õnnestu, siis tuleb tõenäoliselt minna Riigikohtusse või leida mingi muu õiguslik lahendus, kuidas lubadus täita. See on üks põhjus, miks tuleb lubadustega olla hästi kitsi.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sa oma ettekandes esinesid mõnes mõttes palvega, et see eelnõu ikkagi etteantud kujul lõpuni menetletaks ega lahutataks kahte asja: rahvusvahelise lepingu ratifitseerimist ja n-ö riigisisese mehhanismi muutmist. Põhjendus ei olnud minu arvates väga veenev. Jätkub ikka see vana komme, et tehakse kobareelnõusid ja täiesti erinevad asjad püütakse ühte eelnõusse toppida. Kas sa ei näe võimalust need kaks teemat lahutada, tehes eraldi eelnõud, ja kui ei, siis miks on ministeeriumi ja sinu kui ministri arvates hädavajalik, et need peaksid kokku jääma?

Aitäh! Lõpust alates: ma olen aru saanud, et see on hädavajalik õiguskantsleri meelest. Tema vaidlus oli ju üles ehitatud sellele, kuidas tagada Riigikogu rolli. Me pidime selgitama väga paljusid asju, mis on tegelikult lihtsad tõed, aga me pidime ka Riigikogu rolli üle garanteerima ja seda ebaproportsionaalselt palju siia sisse kirjutama. Nüüd lahutamisest endast. See oligi kohtuvaidluse üks teema, kuidas saab olla ESM-i liige, kui ei ole tagatud parlamendijärelevalve. See vaidlus lõppes sellega, et me selle tagame. Need eelnõud ei saa elada eraldi elu. Ei saa olla nii, et on liikmesus, aga pole eeskirju, kuidas käituda. Või kui on käitumiseeskirjad, siis mille omad, kui me ESM-i liige ei ole? Riigikogu peab neid asju koos otsustama. Ma püüdsin ka kõnes seletada, võib-olla siis natuke segaselt, et ei ole vaja ESM-i peale kogu ülejäänud riiki ehitada. Tegelikkusega kooskõlas ei ole see, mida on väidetud intervjuudes ja sõnavõttudes, et ESM on suurem kui Eesti riik, kõik protseduurid tuleb sellele allutada, täiskogust saab täitevvõim, Riigikogu kodukord ja kõik tavad muudetakse ära, sest meil on järsku mingi ESM. Sinna viie aasta jooksul sissemakstav raha on väiksem kui näiteks sel aastal Eesti Energiasse sissemakstud raha. Eesti Energiat ei kontrolli Riigikogu peaaegu üldse, me anname 150 miljonit ühe aastaga ära ja järgmisel aastal on ootused veel suuremad. Nemad seal omaette toimetavad ja enamik erakondi taob rusikaga vastu rinda ning ütleb, et Riigikogu liikmed ei tohi seal midagi kontrollida. Mina olen väga uhke, et ma olen olnud Eesti Energia nõukogu liige ja tean energeetikast üsna palju. Ma tean neid inimesi, kes seal toimetavad, ning oskan nende sõnu ja tegusid hinnata, vajaduse korral ka kriitiliselt. Minu arvates peaksid sellised rahapaigutused olema suurema kontrolli all. Samas on rahvusvaheliste organisatsioonide juhtimine Riigikogu saalist utoopiline mõte. Seda ei juhtu kunagi. Olge tublid ja käituge nii edasi, nagu te olete seni käitunud, et on üldine järelevalve, aga mitte ambitsioonid, mis jäävad täitumata.

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu meelest on päris loomulik, et see sinu sõnutsi praktiline pisiasi ESM-i kujul on toonud kaasa laiema debati. Paralleelselt näiteks ESM-i mehhanismi väljatöötamisega oli osa riike valmis, ma rõhutan, et osa riike oli valmis ka aluslepinguid muutma. Eesti esindaja talvel teatas, et väljatöötamine koos aluslepingute muutmisega meid eriti ei eruta, me oleme selleks valmis. Igasugune rahanduspoliitiline tsentraliseerimine toob tegelikult kaasa tsentraliseerimise muudes valdkondades. Kuna debatid käivad ka Euroopa ühendriikide moodustamise üle, siis ma küsin, kui kaugele rahanduspoliitiline tsentraliseerimine sinu meelest rahvusriikliku iseseisvuse käest andmisel võib viia.

Aitäh! Sõna "pisiasi" ei ole ma siin kasutanud. Ma olen pigem kasutanud mõtet, et see on üks tavapärane asi, siin ei ole mitte midagi erakorralist. Ei riskide, protseduuride, parlamentarismi ega millegi muu suhtes ei ole siin mingit fantastikat ega ootamatust. Sellest konfliktist rääkides on avalikkuses blufitud. Me peaksime saavutama rahuliku suhtumise sellesse asjasse. Mis puutub rahanduslikku tsentraliseerimisse, siis me oleme selle tee valinud. Kui me astusime Euroopa Liitu, siis me võtsime kohustuse liituda ühisrahaga. See oli elementaarne. Me liitusime ühisrahaga tegelikult juba aastal 1992, kõige esimesena, kui reaalselt hinnata majandusreegleid väikeriigi jaoks. Kui te räägite ESM-ist, siis see oli, ütlen veel kord, puuduv kivi tol ajal ehitatud vundamendist, unustatud, hooletusse jäetud kivi. Tagantjärele ütlevad kõik, et see oleks pidanud kohe olemas olema, oleksid pidanud olema sanktsioonid ja tugev järelevalve. Ei oleks tohtinud olla nii, et kaks suuremat riiki lihtsalt lepivad kokku, et neil on eelarvega jama, aga unustame selle jama ära ja laseme liugu. See on asi, mida rahandusministrite ringis kibedusega meelde tuletatakse. Ega nendel riikidel midagi vastata ei ole. See on piinlik. Tsentraliseerimise edasisest piirist rääkides – ma pean silmas maksupoliitikat –, tuleb öelda, et kaudsete maksude tsentraliseerimine on mõistlik, et ei oleks turumoonutusi ja majandust üleliigselt ei ahistataks. Kaudsed maksud on ekspertide üsna konsensusliku seisukoha järgi majanduse arengule kõige paremad. Aga otseste maksude ühtlustamisele seisan ma raudselt vastu. Ühtlustamine peaks sel juhul toimuma ikkagi majandusele atraktiivses vormis, mitte selles vormis, kuhu on selle pika arenguga jõudnud Euroopa, et võtame aga rikastelt raha ja vaestelt hääled ning siis võtame võlgu veel otsa. See on olnud Euroopa ummiktee, mida praegu klaaritakse, minnakse rohkem teistsuguse maksustruktuuri poole ja parandatakse vigu. ESM on üks vigade parandus, selle abil jahutatakse kriise. ESM on otseselt ikkagi kriisimeede. Mina olen südames ka tegelikult murelik ja olen igal juhul valvel, niipalju kui mulle seda võimalust antakse, et ei toimuks ebamõistlikku rahanduslikku tsentraliseerimist.

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma alustan sellest, et euro on Eesti raha ja seetõttu on euro stabiilsus kõikide Eesti elanike huvides. Meie ees laual olev Euroopa stabiilsusmehhanism on üks abinõu, kuidas euro ja euroala stabiilsust saavutada. Me kuuleme aga sellegipoolest siin mõtteid, nagu võetaks euroala stabiilsuse tagamise mehhanismi abil või selle järelmitega Eesti inimestelt midagi ära. Rahandusministrina tegeled sa järgmise aasta riigieelarve koostamisega ja tead neid valikuid. Sellepärast küsingi: milline kulutus jääb järgmise aasta eelarves tegemata, mis parandaks Eesti inimese heaolu, aga mida ESM-i tõttu ei saa teha? Kas on üldse sellist kulutust ja kui on, siis mis see on?

Aitäh! Mina sellist kulutust ei tea. ESM-i sissemakse me teeme reservide arvel. Me ei püüa kedagi õnnelikuks teha muud moodi kui stabiilsuse loomise kaudu. Eelmine küsimus oli natukene seotud sellega, mis piirini see rahanduslik ühtlustamine võiks minna. See on üks hüve, mida me selle paigutusega taotleme. See tähendab eelarvevõimaluste suurendamist, mitte vähendamist. See ei tähenda kulutust, see on paigutus, selleks et edaspidi saaks muid kulutusi rohkem teha ja elu oleks turvalisem. Ma ei ole seda intressivärki kunagi rõhutanud. Ka see on oluline, et see raha päriselt ei sulaks (ma mõtlen raha reaalväärtust, mitte nominaali). Aga põhiliselt võimaldab see inimeste heaolu eest paremini seista, niipalju, kui riigi võimuses on. Me investeerime iseenda heaolusse Euroopa kaudu, kus tagasilöögid on praegu kõige selgemad. Buumi ajal tegime ise rumalusi igal tasandil, pingutasime üle, aga tõelised probleemid on praeguseks ikkagi meie kodumaa piiride taga, nagu ütles vanasti Kesktelevisioon.

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus ESM-i aluslepingu kohta, peaasjalikult abi saavate riikide rolli kohta ESM-i aktsiakapitalis. Teadupärast on eelmisel aastal vastu võetud EFSF-i puhul abi saavatel riikidel võimalik esitada taotlus ja EFSF-ist lahkuda. Seda võimalust on päris mitu riiki kasutanud. ESM-i puhul sellist võimalust ei ole. Need riigid, kes saavad abi, peavad investeerima ka aktsiakapitali. Kas ei ole selles mõttes tegemist natuke münchhausenliku teooriaga? Euroopa annab raha. Ma toon näite, et Kreeka puhul on tegemist 19 miljardi euroga, millest reaalne kapitali sissemakse lähiaastatel on 2,2 miljardit. Sisuliselt küsib ta Euroopalt raha ja maksab selle ka tagasi. Kas on teadlikult nii tehtud, et abi saavatele riikidele ei ole antud võimalust mingist hetkest taanduda?

Mulle tundub, et väike taganemisteekene seal on, aga sellest ei ole küll ükski õhuvõnge märku andnud. Kreeka on sellest rääkinud kui ühest oma kassavooteemast, et sel ajal on neil vaja teha see sissemakse. See ei ole münchhausenlik trikk, sest reaalne sissemakstud raha on reaalne sissemakstud raha. See raha on vaja kokku saada, et tagada laenuvõime 500 miljardit eurot. Selle sissemakstud raha pinnalt tehakse võimendus: 15% makstakse sisse ja turult võetakse 85% juurde. See on mõnes mõttes rahamasin, nagu pangad, aga nii poliitiliselt kui ka finantsiliselt on oluline, et kõik osaleksid. Kreeka ei ole siin värisenud ja ka keegi teine ei ole värisenud. Vajaduse korral tuleme appi, tehes seda laenu vormis.

Aitäh! Palun, Aadu Must!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea rahandusminister! Te rääkisite väga kenasti vajadusest lülitada Riigikogu täiskogu välja ESM-iga seotud probleemide lahendamisest ja selle Euroopa Liidu asjade komisjonile delegeerimise otstarbekusest. Seadusandliku ja täitevvõimu teatud rivaliteet on maailmas laialt tuntud ja seetõttu pole ettepanekus midagi eriti üllatavat. Küll aga on parlamentaarses riigis omad tavad ja seadused, mida me peame austama. Lugupeetud härra rahandusminister! Kas teid ei häiri, et parlamentaarse riigi põhimõtete järgi Riigikogu pädevusse kuuluvate otsuste langetamine üritatakse selle seadusega delegeerida Riigikogu komisjonile, mis on loodud muude asjadega tegelemiseks? Ega te ometi ei arva, et tuleks panna näiteks võrdusmärk ESM-i ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahele? Ega me äkki ei hakka siinsamas kodus kive valesti vundamenti laduma, nii et pärast öeldakse, et müür sai nagu veidi inetu?

Aitäh! Ma jäin kuulama ega näinud, kas te olete üldse saalis. Teie küsimuse sisu seda tunnet ainult süvendas. Kust te seda kõike loete? Mina olen siin kenasti rääkinud, oma võimete piires kenasti, aga ma pole rääkinud täiskogu kuskilt väljalülitamisest. Ma olen selgitanud täiskogu võimalusi ja nende võimaluste piire konkreetse rahvusvahelise organisatsiooni üle järelevalve tegemisel. Ma ei ole kuulnud, et keegi oleks mind mõnelt vealt tabanud. See on üks riigiehituslik selgitus. Mina ei ole ise midagi välja mõelnud. Riigikogul on omad väärikad protseduurid, kuidas ta koguneb, kuidas parlamendiliikmed saavad varakult kogunemisest teada, kuidas esitatakse eelnõu, kuidas Riigikogu saab kõike kaalutleda. Tema väärikust näitab seegi, et meie emakeel on Riigikogu töökeel. Tema väärikust näitab seegi, et ta on täitevvõimust lahus, ja see, et arutelud on avalikud, mitte konfidentsiaalsed, nagu ESM-i puhul paraku juhtub. Tema väärikust näitab ka see, et ta ei tohi jääda hätta tehniliste asjadega. Näiteks on ESM-i leping ainult üks üsna üldsõnaline tekst, kuid sellele järgneb vähemalt kümme regulatiivset dokumenti ja palju muid regulatsioone veel. Te nimetate seda Riigikogu täiskogu väljalülitamiseks. Ma arvan, et kui selliseid töödokumente toodaks Riigikogu suurde saali, siis see tähendaks Riigikogu millessegi väga koledasse ja halvalõhnalisse sisselülitamist. Hoiduge selle eest. Ma ei tahaks, et Riigikogu paistaks naeruväärne ja istungite päevakorda täidaksid lakkamatult teemad, mille jaoks seadusandja tase on liiga kõrge, kusjuures seadusandjal oleks ekspertiis loomulikult tegemata, sest sellist ekspertiisi lihtsalt ei ole vaja. Võimud on lahutatud. See ei tähenda, et keegi oleks välja lülitatud, seda ei ole ei valitsus ega Riigikogu. 17 valitsust on kokku leppinud, et ka nende pädevusel ja ekspertiisivõimel on piirid ning nad kaasavad väga olulistesse ekspertiisidesse Euroopa Komisjoni, IMF-i ja keskpanga. Euroopa Keskpangal ja Euroopa Komisjonil on lausa ettepaneku tegemise ainuõigus, sest nemad ehitavad üles parima ekspertiisi. Riigikogul ei hakka seda kunagi olema. See on väga mõistlik, et Riigikogul seda ei ole.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Neil päevil kirjutas Financial Times, et Wall Street on andnud oma pankadele tõsise hoiatuse eurotsooni oodatava lagunemise kohta. Ameerika pangad hakkavad nüüd kindlasti oma portfelle puhastama. Mis te arvate, kas sealt vabanevad n-ö rämpsvõlakirjad leiavad tee ESM-i portfelli, nagu arvas eile kolleeg Igor Gräzin?

Mul läks küsimuse lõpp kaduma. Kas ESM-i portfelli jõuavad vabanevad mis asjad? Kas laenud? (Lembit Kaljuvee kommenteerib saalist.) ESM-il on kindlasti investeerimisportfell, aga see on hästi konservatiivne nagu riigikassa omagi, selles mõttes, et riigikassa ei paiguta oma raha abi saavatesse riikidesse, vaid nendesse, kes on juba tõestanud, et seal see raha laitmatult säilib, ja kelle reiting seda lubab. Ma arvan, et Financial Timesi sellised värvilised, mitte küll tingimata roosad pealkirjad ei peaks Riigikogu väga muretsema panema. See on lihtsalt teatud geopoliitiline nügimine. Euroopa Liit ja eurotsoon on teistmoodi üles ehitatud kui USA või angloameerika keskpangandus, mis võib valitsustele suhteliselt piiramatult laenu anda ja ülekulutamist rahastada. Majandusele pole sellest abi olnud, aga valitsustel on kulutada kindlasti lihtsam olnud.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Väga kõrgel tasemel on sõna võetud selles küsimuses, et loodav stabiilsusmehhanism ESM võiks saada panganduslitsentsi. Teadaolevalt võimaldaks see ühtlasi kaasata Euroopa Keskpanga vahendeid. See on põhimõtteline küsimus. Kui see nii hakkab olema, siis võib ESM vähem pingutada, selleks et investoreid leida või oma reitingu eest hoolitseda. Kui ta litsentsi ega keskpanga raha ei saa, siis peab ta oma reitingu pärast rohkem pingutama ja peab rohkem muretsema ka investorite pärast, kas või selleks, et leida Ameerikast investoreid, keda praegu napib. Kui ma küsisin seda komisjonis, siis ei olnud ECOFIN seda küsimust veel arutanud. Aga see on igal juhul päevakorral, sellel teemal on sõna võtnud väga autoriteetsed isikud. Mis on valitsuse seisukoht selles küsimuses?

Valitsus ei ole seda arutanud, sellist teemat ei ole meil laual olnud ka Brüsselis. See, mida te mainisite pingutamise kohta, ei ole siin kõige põhilisem. Põhiline on see, kas keskpank tohib valitsusi rahastada, isegi sel kombel. See ei ole keskpanga mandaadiga kindlasti korrektses kooskõlas. Ebatraditsioonilisi võtteid on keskpank rakendanud ja rakendab küllap veel, aga panganduslitsentsi aruteludeni ei ole jõutud. Ma arvan, et siis läheb küll päris tõsiseks vaidluseks, kui soovitakse niisugust jokk-skeemi. Ega see ei ole esimene kord, kui jokk-skeeme püütakse teha. Kriisi ajal on mõni kompromiss paratamatu. Vaatame, kas arutelu üldse sellesse faasi jõuab. Ma tean kindlalt, et on neid riike, kes unistavad rahatrükist valitsuse heaks. See tahe on alati olnud proportsioonis eelarvepoliitika lõtvusega. Finantsiliselt vastutustundlikumad riigid ei ole seda toetanud.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh! Hea minister! Te rõhutasite oma ettekandes Euroopa Liidust saadud rahalist abi ning justkui panite võrdusmärgi ESM-iga liitumise ja Euroopa Liidu rahalise abi vahele. Milline on ESM-iga liitumise ja Euroopa Liidust saadava rahalise abi seos? Kas Läti ja veel üheksa Euroopa Liidu riiki, kes ei ole liitunud eurotsooniga ega liitu ka ESM-iga, saavad Euroopa Liidust vähem toetusi?

Aitäh! See seos on kaheldamatult moraalne ja poliitiline. Skeptikute hääl täna siin saalis juba kõlas, kui tsiteeriti ühte skeptikute arvamust. Ma ei tea, miks neid ekspertideks nimetatakse. Täna on Delfis jälle kirjas, et ekspert vastab. Tegu on rämeda euroskeptilise propagandaga, mitte ekspertiisiga. Kahjuks oli see ka Riigikohtus esindatud. Nad ütlevad, et Euroopa Liit ei ole enam endine. Andke andeks, ka ühte ja samasse jõkke ei saa kaks korda astuda, sest jõgi ei ole enam endine. Euroopa Liit kogu aeg muutub. On erakordselt ebamoraalne võtta hoiak, et ega me ei teadnud, et meie ka midagi tegema peame, meie tulime siia ikka selleks, et raha kätte saada. Nüüd, kus tuleb ise panustama hakata – laenuvormis, ma rõhutan –, arvatakse, et on aeg kõrvale tõmmata, öelda, et ei, me ei arvestanud sellega, meie mõtlesime, et te tahate meile lihtsalt tagastamatut abi jagada. See on ju see loogika, mida praegu esindavad need nn eksperdid. Katsu sa nendega vaielda! Mul ei olnud mingit probleemi 18 küsimusele poole tunniga ära vastata, aga peaaegu nädala jooksul ei ole neid vastuseid veel avaldatud. Pannakse lihtsalt mingit pahna kirja ja siis kirjutatakse, et ekspert küsib või ekspert vastab. Moraal peaks ikka ka olema. See seos on sedapidi, et Euroopa Liit on kokku leppinud, et ühisraha on liikmete kohustus, kui üksikutel juhtudel ei ole lepitud kokku teisiti, nagu on teinud britid või need riigid, kus on tingimuseks rahvahääletus, nagu Taani või Rootsi. Lätist rääkides ütlen veel kord, et Läti ju pürgib eurotsooni. Kas teised saavad vähem? Vastus on jah, saavad vähem. Eesti saab teistest rohkem. Ta saab tagastamatut abi teistest rohkem ja saab seda mitu korda suuremas summas, kui on rahapaigutus ESM-i. Nii ongi. Me oleme igal juhul netosaajad. Võrrelda laenu ja toetust ju ei saa. Need ei ole võrreldavad asjad.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Aitäh! Hea minister! Kõigepealt tahan nõustuda teie kriitikaga, mis puudutab otsust Eesti Energia riigiabi tunnustega aktsiakapitali laiendamise kohta. Aga kahjuks ei saa ma samamoodi nõustuda selle eelnõuga, mis on meie ette toodud. ESM ei ole Euroopa Liidu asi. Me üritame anda selle eelnõuga Euroopa Liidu asjade komisjonile väga palju mandaati juurde, mis ei ole kooskõlas meie kodu- ja töökorra seadusega. Põhiseadus sätestab selgelt, et Riigikogu komisjonide pädevuse määrab kindlaks kodukorraseadus. Mis see põhjus on, miks selline põhiseadusega äärmiselt vähe kokkupuutuv seaduseelnõu on meie ette toodud? Kas põhjus on see, et kardetakse, et ei ole võimalik kokku saada 51 häält?

Vabandust, ma ei saanud kõigest aru, mida see põhiseadusega vähe kokkupuutumine tähendas, aga Riigikogu kodukord näeb ELAK-ile ette spetsiifilise rolli. ELAK on näidanud, et ta töötab: ta käib suvel koos, koguneb, kui vaja on, saab asjadest aru, küsib asjalikke küsimusi. Täiskogu tava on teistsugune, siin ei tulda kokku viivitamatult, kodukordki ei luba seda. ELAK on loodud puhvriks täitevvõimu ja seadusandja vahel, täiskogu iseenda ja valitsuse vaheliseks puhvriks lihtsalt ei sobi. Tal on teistsugune töörütm, teistsugune väärikus, teistsugused ülesanded. ELAK-ile mitte midagi põhimõtteliselt juurde ei anta, see on minu väide. Elus on läbi proovitud, et riigil on nii mugavam ja tõhusam toimida. Kui riik loob asja või liitub asjaga, mida ta peab vajalikuks, siis ta ei peaks hakkama sellele kaikaid kodaratesse loopima, sel kombel, et kõik Riigikogu protseduurid tuleb alati läbi teha ja kui 17 riiki on midagi otsustanud, siis mina tõstan käe ja ütlen, et teate, meie nii ei saa, meil täiskogu alles vaatab, millal ta kokku tuleb. ELAK-ile ei anta midagi juurde peale õiguse saata täiskokku rohkem asju, kui sinna loomupäraselt ja vaieldamatult kuulub. Kui ELAK näeb, et siin on mingisugused kahtlused, on lisandunud riike või on tehtud olulisi muudatusi, siis ta loomulikult langetab selle otsuse, et saata see küsimus täiskokku. Mina olen selles kindel, aga mis ütleja mina olen. Niipalju olen ütleja, et olen siin saalis enamikust inimestest kauem olnud ning tean Riigikogu ja seadusandja pädevuse piire põhiseaduse mõttes. Võimud peavad olema lahus, võimude töövormid, ekspertiisivõime ja aparaadid on väga erinevad. Kindlalt on seadusandlik võim nii palju kõrgem, et ta ei tohiks lasta ennast kiskuda pisiasjadesse, ta ei peaks lihtsalt sõrmenipsu peale kohale ruttama, kui mingisugune detailikene on vaja ära kinnitada. Kui näiteks Portugal on mõne memorandumipunkti täitnud ja järgmisest kohustuste nimekirjast tõmmatakse see punkt maha, kas me tuleme siis täiskokku, menetleme seda päevakorrapunkti ja ütleme siis, et täiskogu on kaasatud ja parlamentarism on päästetud? Olgem ikkagi lugupidavad parlamendi vastu. Mina olen ise parlamendimandaadiga ja olen seda ennegi olnud.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! Sa rääkisid ennist võimude lahususest. Täna on seadusandja laua peal ESM-i asutamisleping. Me oleme ESM-ist juba kaua rääkinud. Siit ka minu küsimus. Kui asutamislepingu üle algasid läbirääkimised ja olid liikvel eelnõu esimene, teine, kolmas ja neljas variant, kas siis Eesti, ma mõtlen just täitevvõimu, nägi mingeid riske, kas tehti mingeid muudatusettepanekuid ja kui tehti, siis millised need olid ja mis neist sai?

Kui te mõtlete ESM-i asutamislepingu väljatöötamist, siis Eesti selles osales ja tegi loomulikult märkusi. Ühest sellisest on tänases Eesti Päevalehes natuke räiges vormis kirjutatud, aga ega see üksinda kõigi vastu minek niisama lihtne ei olnud. Ka kodus selliseid soovitusi ei antud, aga tulemus oli, et me saime väiksema osaluse kuni 2023. aastani, mil sellel väiksemal osalusel ei oleks enam ilmselt moraalset põhjendust, sest tolleks ajaks oleme prognooside järgi oma SKT-ga jõudnud keskmise taseme kätte saada ja järelikult see keskpanga võti meid enam maksevõime mõttes ei koori. Võib-olla peaks selle lahti rääkima, et keskpanga võti – 50% ulatuses võetakse arvesse rahvaarvu ja 50% ulatuses SKT-d – tähendab ka emissioonitulu. Täiesti põhjendatult vaieldi mulle vastu, et kui te saate emissioonitulu, siis kuidas see seal sobib, aga nüüd järsku ei sobi. Need on erinevad asjad. EFSF-i puhul võeti see automaatselt arvesse kui õige asi ja EFSF ehitati nii üles. Teistpidi võttes meil selle emissioonituluga eelarve seisukohalt suurt midagi teha ei ole. Küll aga võtame ju endale ikkagi, ütleme, eelarve kassalist koormust ja, mis seal salata, ka riske selle konkreetse sissemakse korral. Keskpank toodab raha, meie peame teenima. Siin on väga suur erinevus, mis on taganud neile, ütleme, teatud eelised.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Tänan, proua juhataja! Austatud rahandusminister! Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei sätesta, mis asi on soovitus. Küll aga räägib see eelnõu valitsuse võimalusest küsida kas Riigikogult või ELAK-ilt soovitusi. Eelnõus on ka kirjas, et teatud tingimustel Eesti Vabariigi esindaja neid soovitusi arvestama ei pea. Kas siin ei ole vastuolu? Mis mõte on soovitusi küsida, kui nendega ei arvestata?

Aitäh! Siin ei ole vastuolu. Soovitus ongi selline asi, mis ei ole käsk. Teatud juhtudel on otstarbekas just nii teha. Menetluse käigus võib seda natukene lahti rääkida. Parlamendi või parlamendikomisjoni soovitusel on loomulikult väga tugev poliitiline laeng sees. Seda ei andestata, kui neid ei kuulata, kui kogu valitsus piltlikult öeldes sõna ei kuula või soovitust kuulda ei võta. Aga valitsusel on oma vastutus, teatud teistsugused kaalutlused ja teistsugune teadmiste baas. See on üks asi. Ma hea meelega räägiksin seda mõnel komisjoni istungil lahti. Aga soovitus tähendab kõige praktilisemas mõttes ka seda, et läbirääkimistele ei saa minna täiesti jäikade seisukohtadega, vaid läbirääkimiste käigus peab kuulama ka teiste arvamusi ja neid realistlikult kaaluma, ütleme nii. Ei saa minna kinniste silmade ja kõrvade ning seotud kätega ja öelda, et me tulime asju arutama. Soovitus on tugev tugi. Seda saab isegi demagoogiliselt partneritele ettekäändeks tuua ja seda ka tehakse. Rahandusministrite üritustel on täiesti tavaline, et õhtu jooksul kostab ikka rohkem kui kümme korda, et meie parlament ja meie parlament ja seda me ei saa ja meil on seda vaja parlamendi jaoks jne. See on ka partneritele teatud surve avaldamise vahend. Soovitusest võib sedapidigi abi olla.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Kas te olete rahandusministrite ringis arutanud ka kolmandate riikide võimalikku huvi kriisis olevate Euroopa riikide vastu, näiteks Hiina huvi Hispaania panganduse vastu? Kui palju ESM-i moodustamine selle eest kaitseb?

Aitäh! Teatud riigid on oma abikätt valmis sirutama ka mingitel poliitilistel lisatingimustel. Ma ei hakka näpuga näitama, aga ütlen, et neid on ida pool rohkem kui lääne pool. Panustamist on erinevat ja neid variante on arutatud. On arutatud näiteks sellist asja nagu EFSF-i võimendus, et kaasata muud kapitali, on juttu olnud IMF-i võimsuse suurendamisest. Üks tulemüüri osa on ju Euroopa panuse suurendamine IMF-is 200 miljardi euro võrra, millest 150 miljardit pärineb eurotsoonilt. Eurotsoon ei ole ainus, kes aitab. Euroopa Liidu eelarvest panustatakse 60 miljardi euro ulatuses abipakettidesse, Suurbritannia, Taani, Rootsi, ja mõningate mööndustega ka Poola panustavad Iirimaa toetamisse. Aga veel rohkem kui reaalset abi on olnud omakasupüüdlikku näpuviibutust, mis peaks näitama, et kõik jamad toimuvad eurotsoonis, seal peab asjad korda ajama, aga teistel läheb hästi. Reaalsus on see, et tihti on eurotsooni laenukoormus ja defitsiit väiksemad kui näpuga näitajatel. Aga see on selline geopoliitiline nagistamine, mida on kodus hea letti lüüa. Mulle tundub niimoodi.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! Te ütlesite täna oma ettekandes, et risk, et meie antavad garantiid realiseeritakse, on väike. Mis asi on väike? Võib-olla teie jaoks on see väike, kellegi teise jaoks aga suur. Kas sellele riskile on näiteks Eesti finantsanalüütikud andnud ka mingi asjakohase hinnangu, kus oleks hinnatud riski tõenäosust, suurust ja olulisust? Või kas te tuginete lihtsalt oma isiklikule arvamusele, mis lähtub teie elukogemustest ja intuitsioonist? Või äkki on ESM-i direktorite nõukogu andnud teile tungiva soovituse öelda meie ees, et risk on väike, küll me usume ja litsume nuppu? Kuidas selle riskiga ikka on?

Aitäh! See ei ole kindlasti samasugune mõttekäik nagu see, kas sent on vaesele inimesele raha või mitte. Siin on ikkagi tegu riskianalüüsidega ja selle organisatsiooni ülesehitusega, mis lubab sellist sõna täiesti ilma süümepiinadeta kasutada. On väga suur omakapital, väga tugev järelevalve ja väga maandatud riskidega finantsjuhtimine laiemalt. Kas või selle kiirmenetluse põhjalikud protseduurid võtavad omakorda riske maha. Tegemist on ülegarantiiga. Kui 500 miljardi euro suuruse laenuvõime tagamiseks pannakse kapitali kokku, piltlikult öeldes, 700 miljardit eurot, siis on see ju kuhjaga tagamine. Seda sõna tohib kasutada küll. See on üks väga ilus sõna ja kõlblik ka poolerialase terminina.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Selle aasta riigieelarves on arvestatud 30 miljoni euro suuruse sissemaksega ESM-i. Kui algul räägiti, et need sissemaksed tehakse viie aasta jooksul, siis praegu räägitakse kahest ja poolest aastast. Kas see tähendab, et meie selle aasta sissemakse peaks olema kaks korda suurem? Kui jah, siis kuidas valitsus plaanib selle olukorra lahendada?

Aitäh! Valitsus plaanib kokkuleppeid täita. Kokkulepete sõlmimise juures olin mina. Minu täiendus siin oli selline, et tuleb arvestada ja austada koduseid protseduure. Kiirema sissemakse otsustasid ära riigipead, kelle positsioon on kõrgem kui minul, loomulikult mõõtmatult kõrgem. Selle mõte ei olnud muu kui turge tugevamalt rahustada. Kodune protseduur tähendab kindlasti seda, et kui Riigikogu hakkab jälle koos käima, siis me tuleme siia ka riigieelarve muutmise ettepanekuga. Kui Riigikogu seda muutmist toetab, siis me saame maksta kaks korda. See ei ole selline jäik kohustus. Moraalselt on see muidugi antud lubadus, aga kõik teavad, et lause teine pool on ka must valgel kirjas: austades koduseid protseduure jne.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Jätkan sissemakse teemat. Te ütlesite mõni küsimus tagasi, et me teeme sissemakse reservide arvel. Kui me aga loeme eelarvestrateegiat, siis seal on kirjas, et keskvalitsuse finantseerimisvajadused kaetakse finantsreservide arvel. Samuti on seal välja toodud, et seoses EFSF-i mõjuga on oodata valitsussektori võlakoormuse kasvu. Eelarvestrateegias on kirjas, et 2013. aastal mõjutavad rahavooge oluliselt ka finantseerimistehingud, sh sissemaksed ESM-i ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine, seetõttu suureneb valitsussektori võlakoormus 2013. aastal 11%-ni SKT-st. Mille arvel tegelikult need sissemaksed ESM-i tehakse? Strateegiast loen, et võlakoormuse kasvu arvel. Kas see on nii?

Aitäh! Te saite ilmselt õigesti aru, kõik tundus väga paigas olevat. Loomulikult, me võime niipea, kui me kuskil mingi võlaliigutuse teeme, kanda selle ESM-i arvele, aga me oleme ESM-i luues tõepoolest pidanud silmas reservi. See on mõnes mõttes reserv, see on rahapaigutus. Raha on meil olemas, paigutus on tehtud, see raha ei ole kadunud ja selle tootlus ei ole päris olematu, kuigi see ei ole atraktiivne. Mis ma teile siis ütlen? Meie laenu esmane allikas on Euroopa Investeerimispanga laen, mille me oma likviidsuse tagamiseks käiku laseme. Me oleme seda enne teinud ja teeme edasi, see on suures osas kasutamata. Suhe on kas kolm viiele või viis kolmele, ma peast ei mäleta. See on väga odav laen, mis aitab meie likviidsust hoida.

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

Tänan, juhataja! Lugupeetud minister! Küsimus puudutab uute liikmete lisandumist peale seda, kui ESM on asutatud. Kas teil on infot või on olemas mingi eelteadmine, kui palju võiks olla neid liituda tahtjaid väljastpoolt eurotsooni? Kui atraktiivne on ESM nende jaoks?

Aitäh! Kõik saavad aru, et kohustus on võetud, eurotsooniga liitumine on ühine üritus ja suuresti maineküsimus. Väikesed valuutad on volatiilsemad. Keegi ei ole muidugi õnnelik ühispanuse üle, aga kõik saavad ka aru, et ESM-i loomine on vajalik. Eurotsooniga liitumine on pigem kriteeriumide täitmise kui tahte või plaani taga. Järjekorras järgmised on Läti ja Poola. Ma olen kuskil näinud uudist, aga ei saa seda kinnitada, et Läti parlament on ESM-i arutanud. Nad ei saa formaalselt liituda, aga nad on seda arutanud ja väga kiretult. Kui see ei ole tõsi, siis palun vabandust, aga nii olen ma uudistest kõrva taha pannud. Fakt on, et kõik Euroopa Liidu riigid olid lõppkoosolekutel laua taga. Nad võtsid sõna ja isegi rohkem, kui vaja olnuks. Paari inimest pidin ma rahustama, et rahunegu maha, see ei ole tema asi, ta ei esinda eurotsooni riiki ja on pigem vaatleja staatuses, nii et lasku meil edasi minna. Aga kaks või kolm inimest pidasid pingsaid telefoniläbirääkimisi oma koduste ülemustega, et selgeks saada, mida nad teha tohivad, ja kõik ootasid nende järel. Nii see oli. ESM on küll kogu Euroopa üritus, aga eeskätt kiirema Euroopa üritus.

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Aitäh! Lugupeetud minister! Enne liitumist toodi positiivsena välja euro tugevus ja usaldusväärsus ning räägiti, et kui kroon rahanduslikel põhjustel devalveeritakse, millise tagasilöögi annab see näiteks kodulaenuvõtjatele või säästudele. Tänaseks on vähem kui kaks aastat euroga liitumisest möödas ja üle maailma räägivad majanduseksperdid üha tõsiselt võetavamalt euro devalveerimisest. Te vastasite härra Alliku küsimusele devalveerimise teemal just väikeriigi omavaluuta seisukohalt. Minu küsimus teile on selline: mida euro devalveerimine tooks kaasa Euroopa ja Eesti majandusele?

Aitäh! Ma proovisin seletada, et Eesti jaoks on tegemist ikkagi meie majanduskeskkonnaga. See keskkond kõigub meiega koos, sõltumata sellest, kas meil on fikseeritud rahakurss või euro. Euro devalveerimisest ei saa rääkida, vaid saab rääkida euro kursi kõikumisest. Euro kurss on tasapisi tõusnud, kui kõikumisi on tasandatud, aga tema maine on praegu muidugi alaväärtustatud. Euro on hea valuuta, Eestile väga sobilik ja loomulik kauplemisvahend. Meie oleme võitnud kindlasti selles mõttes, et umbusklikud investorid ei küsi, millal me devalveerime, ja me oleme nüüd väheinformeeritud investoritele arusaadavad. Ütlen ausalt, et ka lihtkodanikuna on palju meeldivam sõita riikidesse, kus on meiega sama raha. Ammugi siis, kui me tahaksime sinna riiki raha paigutada. Me põeksime siis väga tõsiselt, sest me ei saaks aru, kuidas seal asi toimib, mis asi see tugrik seal täpselt on. Meie jaoks oli kroon väga armas ja ilus asi, teiste jaoks väga kahtlane. See pärssis majandust kriisi ajal kaheldamatult tunduvalt rohkem, kui asi väärt oli. Nii et ärgem nüüd eurot kahtluse alla seadkem.

Aitäh! Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Austatud minister! Kakskümmend aastat tagasi liitus Eesti IMF-iga. Neid protseduurireegleid ega riigisiseseid mehhanisme ei ole Eesti avalikkus seni vastustanud ja on nendega kaunis rahul. Loomulikult, ESM-is on meie rahaline osalus palju suurem. Kas sa võid kinnitada, et ka need karmimad reeglid ja teistsugune otsustusprotsess ESM-is võib anda meile kindlustunde, et Eesti huvid on ESM-is vähemalt niisama hästi kaitstud, kui need on seda IMF-is?

Aitäh! Minule tundub küll, et me võime selle paralleeli julgelt tuua, hoolimata sellest, et põhiseaduse mõttes siin mingisugune kuuajaline nihe on. IMF ei ole raha kaotanud. Mis puutub panusesse IMF-i, siis see oli teatud ajal meil kõvasti üle 4% SKT-st. Praegu räägime suurusjärgust natuke üle 9%, kui ma ei eksi. Siin on kahekordne vahe. See tundub suur, aga eks me ka IMF-i paigutame raha juurde või vähemalt on mingisugused otsused tegemisel. Mulle ei ole tõesti arusaadav, miks üks teema, millel on väga selge analoogia teise teemaga, on nii suure kella küljes. Minule ei soovitud sünnipäeva hommikul õnne mitte sünnipäeva puhul, vaid selle eest, et me olime Riigikohtus ESM-i asjus võitnud. Kujutage ette, mind näeb võõras inimene tänaval ja soovib mulle õnne: "See on Eesti rahva suur võit, palju õnne, väga tubli!" Ma ei saa aru, miks see peab minu näkku kirjutatud olema. See on tavapärane rahvusvaheline koostöö ja tavapärane rahvusvaheline organisatsioon. Me teeme samasuguseid asju mitmes rekonstrueerimispangas ilma mingi suure kobinata, seda tehakse lihthäälteenamusega, seal ei ole mingeid erakorralisi protseduure ega riskimaandamisi. Me teeme seda ja keegi ei ole seda vaidlustanud. Nüüd järsku astuvad inimesed tänaval ligi, valitsus on kohtus, parlament arutab kaamerate ees. Seda ei ole vaja. Rahuneme, paneme asjad loomulikesse mõõtmetesse! Me teeme seda enda huvides ja Euroopa koostöö huvides. Me ei tee seda nii, nagu teeb IMF, kes teeb seda kogu maailma hüvanguks: küll Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Meie teeme seda oma õuel ja oma majanduskeskkonnas.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Seaduseelnõu seletuskiri, selle asemel et teha muudatusettepanekuid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohta, viitab sellele seadusele mitmes kohas ebakorrektselt. Kas põhjus, miks valitsus ei tee ettepanekut muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, peitub selles, et muutmine vajaks 51 häält, mille kokkusaamises pole valitsus kindel?

Ebakorrektne oli ainult teie küsimus. Mina ei ole kodukorraseadust ebakorrektseks nimetanud. Ma ütlesin hoopis vastupidi, et hoidke Riigikogu väärikust, ärge tehke seda ümber mingi ESM-i pärast, mis ei ole midagi erakorralist selles mõttes, mis puudutab parlamentarismi, riigi ülesehitust ja rahalisi riske. See on üks paljudest asjadest, mida Eesti riik teeb või vähemalt võiks teha. Mis 51 häälde puutub, siis pole vahet, kas tegemist on kodukorraseaduse või ESM-i ratifitseerimisega, sest mõlemad vajavad 51 häält. Nii et see ei olnud korrektne küsimus.

Aitäh! Palun, Marko Mihkelson!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma veidi aitan, Jürgen, sul aru saada, miks ESM on sedavõrd oluline teema. Sa küll püüdsid Kaia Iva küsimusele vastates juba sel teemal rääkida. Viimase Eurobaromeetri küsitluse järgi usub üle 70% Eesti inimestest eurotsooni ja üle 52% peavad Euroopa Liitu oluliseks. Ma arvan, et selle taga peitub see, et ESM-i debatt, mis riivab teatud mõttes ka riigikorralduslikku poolt, on debatt Euroopa tuleviku üle laiemalt. Ma olen sinuga nõus, et võib-olla on tähelepanu ESM-ile üle tähtsustatud, aga kindlasti ei ole üle tähtsustatud see, mis saab Euroopa Liidust laiemalt. Olles lugenud sinu kolleegi Junckeri avaldust, et Kreeka võiks näiteks aasta lõpuks eurotsoonist lahkuda, tahan ma küsida, millised võiksid olla need kõige olulisemad riskid, mida me Euroopa puhul peaksime praegu silmas pidama.

Aitäh tähelepanu juhtimise eest! Sellest, et mõni asi on tähtis, ei pea tulenema tema ebaproportsionaalsus. Ma kutsun ikkagi üles emotsioone maha võtma ning mitte rääkima mingisugustest hirmudest ja riskidest. Need ei ole nii suured, nagu seinale on joonistatud. Ma ei tea täpselt, mis vastust te minult Euroopa riskide kohta ootate. Ma ise olen hingelt suhteliselt paadunud rahvuslane ning Euroopa majanduse arengute suhtes olen alati olnud kriitiline, aga ka koostöötahe ja vastutustunne on mul väga tugevad. Nii et ma olen ka Euroopa inimene. Need asjad, mis kokku on lepitud, tuleks minu arust ellu viia, kusjuures valikuid ei tuleks teha selle järgi, kas meil tuleb endal maksta või makstakse meile, vaid seda tuleks teha ausalt, puhta südametunnistusega ja argumenteeritult.

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Tahaksin tõepoolest ilma emotsioone vahtu kloppimata ja faktide juures püsides seda asja edasi ajada. Kuni ESM-i veel ei ole, seni osaleb Eesti EFSF-is. Kas te lühidalt kõrvutaksite, milline on Eesti osaluse maht ja laad ajutises stabiilsusfondis ja ESM-is?

Seal on hästi palju võrreldamatusi. Ma juhin ka tähelepanu, et kui Euroopa ESM-i looma hakkas, siis oli ta mõistnud, et EFSF on üks kipakas organisatsioon, mis tuleb kiiresti ära teha, et see oleks olemas, kuni püsiv organisatsioon valmis saab. Eeldati, et nii saadakse see teema poliitilisest retoorikast välja, et parlamendid saaksid üldise järelevalve kaudu valitsuste ja täitevvõimu üle järelevalvet teha, mitte nii, nagu see EFSF-is on. Välja on aga kukkunud vastupidi. ESM on ka mitmes teises riigis üle tähtsustatud ja selle juhtimist on nende üksikute riikide tõttu tehtud aina keerulisemaks. Mis meie panustes erinevat on? Kõigepealt see võti: kui ESM-i puhul alustati läbirääkimisi tasemelt 0,2558%, siis EFSF-i puhul on see juba tõusnud 0,28%-le, sest klientriigid kukuvad seal läbi, kuna nende garantii suurt midagi ei maksa. EFSF-is annavad riigid teatavasti garantiisid. Seal algas meie osalus sellest keskpanga võtmest, aga on kasvanud sellest suuremaks. Mida kauem me seal oleme, seda kiiremini see toimub ja seda rohkem me oleme tegelikult sõltuvad EFSF-i enda usaldusväärsusest, mis aga võib muutuda. See on praegu äärmiselt suur, nad on saanud turult garantiide alusel edasilaenamiseks ka negatiivse intressiga laenu. Praegu toimib see hästi, aga vahepeal oli hetk, kui ka EFSF ei suutnud kiiresti raha saada. Tal ei ole püsivat omakapitalibaasi, mis oleks sinna sisse makstud ja mis oleks kindel garantii laenuandjatele. ESM-is on teatavasti meie võti praegu 0,186%. Eelarvete poole pöördumisel on seal tugevam barjäär ees. Üllatusi tuleb sealt veel väiksema tõenäosusega kui EFSF-ist ja ka õiguslikud reeglid on ESM-is loomupärasemad. EFSF-i kohta peab ütlema, et kuigi praktikas tõenäoliselt läheks nii, et tal oleks eelislaenuandjaõigus, sest riigid lihtsalt lepiksid niimoodi kokku, siis ESM-i puhul on see juriidiliselt tagatud. ESM on eelislaenuandja nii nagu IMF, tõsi küll, IMF-i järel, aga ta on siiski eelislaenuandja, EFSF seda formaalselt ei ole. Kui riskidest peab kogu aeg rääkima, siis tuleb öelda, et EFSF-is on neid rohkem kui ESM-is. Ka meie panus ESM-is on väiksem kui EFSF-is.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Hea minister! Minu küsimus on selle korrigeeritud kapitaliosaluse perioodi kohta, mis peaks lõppema aastal 2023. Praegu on arvestatud meie suhteliselt väikseid sissetulekuid ja seda, et meie SKT on väiksem kui 75% Euroopa Liidu keskmisest. On kõlanud nagu lubadus, et aastal 2023 peaks meie SKT olema, ma ei tea, 150% Euroopa Liidu keskmisest. Aga kui see nii ei lähe ja meie SKT on siis juhtumisi niisama väike kui praegu või väiksemgi veel? Kas oli mingi võimalus jätta praegu see uks lahti, et keegi ei peaks aastal 2023 hakkama selle üle pead murdma? Mis me siis teeme, kui need maksed ei ole meile jõukohased?

Aitäh! Need maksed on meile jõukohased. See on niivõrd väike osa meie eelarve kuludest või, ütleme, eelarvest. Finantstehingute vormis ei ole see kulu ega otsene eelarve tulude-kulude osa, ütleme niimoodi, see on seaduse osa. Seda võimalust ausalt öeldes ei olnud. See, et me ka siis maksaksime vähem kui teised ja võtaksime vähem riske, oleks olnud ebanormaalne. Aga need ei olnud lubadused, vaid prognoosid, mis ütlesid, et 2023. aastal ei ole sellel keskpanga võtmel meie jaoks enam tähtsust. Me ei olnud kindlasti rehepapid, kui me maksevõimega seotud võtme välja rääkisime. Aga teisel poolel oli võimalik meile nina peale visata, et keskpangas me oleme ju selle võtmega nõus. Ka nendel on mingisugune loogika, mis küll sissemakstud raha puhul võib mitte kehtida, aga kui me vaatlejana laua taha pääsesime, olid nad sellest lähtunud juba peaaegu kaks aastat. EFSF ehitati ju teistmoodi keskpanga võtme järgi üles. Et tuleb mingisugune tujurikkuja, kellel on oma teistmoodi loogika, see oli ikkagi üllatus. Ma arvan, et me ei peaks igavesti olema üllatajad ja tujurikkujad, vaid me peaksime olema meeskonnamängijad, eriti kui meie jõukus on kasvanud.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Küsin rahvalt arvamuse küsimise kohta. Olen teadlik, et põhiseaduse § 106 järgi ei tohi välislepingute ratifitseerimist rahvahääletusele panna. Aga ka Riigikohus on oma otsuses viidanud, et 2003. aastal saadud rahva mandaat seoses Euroopa Liiduga liitumisega on ammendumas. Mis te arvate, kas ei peaks enne ESM-i ratifitseerimist rahvalt laiemalt küsima Euroopa Liidu ja euroala tuleviku kohta, mitte seda ise siin parlamendis ära otsustama?

Aitäh! Mina ei pea selle formuleeringuga nõustuma. Ma pean selle teadmiseks võtma, aga ma ei pea sellega nõustuma. Kui Euroopa Liidus on üks kivi kunagi ära unustatud, siis see ei tähenda, et kui me selle paika paneme, siis see on nüüd uus ja teistsugune. ESM on loogiline osa Euroopa Liidust, mis kunagi ehitamata jäi. See ei moonuta Euroopa põhilist struktuuri, vaid parandab selle väärarenguid ja võtab maha riske, see mitte ei vähenda, vaid suurendab eelarvevalikuid. See punkt põhiseaduses, et rahvusvahelisi lepinguid ja eelarvekohustusi ei panda rahvahääletusele, on meile peaaegu jumala õnnistus, sest pahandus võiks olla väga suur. Sellised hääletused on hästi manipuleeritavad. On nii lihtne inimestele sisendada, et me paneme raha Kreekasse ega anna oma inimestele. Aga elu on näidanud, et väga keeruline on sisendada, et me oleme tohutult sõltuvad sellest, kuidas Euroopal tervikuna läheb. Sellest sõltub meie jõukus, meie vaesus – kõik sõltub sellest, kuidas Euroopal läheb. Sellest sõltuvad meie töökohad, meie sissetulekud, ka julgeolek laiemalt.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Teil on olnud väga tegus suvi. Ma saan aru, et te püüate Eestile rahanduslikult kasulikke otsuseid teha, kuid demokraatlikesse protsessidesse suhtute te natukene üleolevalt. Te ei ole sattunud mõttevahetusse mitte ainult Eestis, vaid ka Saksamaal, näiteks Baieri maksumaksjate liidu esimehega, kes oli samuti üllatunud teie lähenemisest demokraatiale. Te avaldasite talle avaliku vastuse, kus muu hulgas ütlesite, et teil on õigus ka Saksamaad õpetada, sest arvestades oma majanduse suurust, kannavad eestlased ESM-is suurimat koormat. Kas te laiendaksite seda vastust siin Riigikogu saalis: miks kannavad eestlased ESM-is suurimat koormat?

Vaat ühegi baierlasega ei ole mul mõttevahetust olnud, mina olen avaldanud mõtteid, aga tema lihtsalt toorest sõimu. Mul ei ole Saksamaale mitte midagi muud ette heita kui seda, et vahel juuakse seal liiga palju õlut. Saksamaale ei ole ma mitte midagi ette heitnud. Ma olen ühe konkreetse intervjuu ajal vastanud hulgale küsimustele. Võin kinnitada, et ma olen Saksamaa ajakirjandusele andnud paarkümmend intervjuud. Tagasiside on olnud selline, et ilmselt seoses ka nende intervjuudega on Eesti rahanduse maine Saksamaal väga kõrge. Mul ei ole Saksamaale mitte mingeid etteheiteid. Aga need kaks küsimust, mis kuskil õllesaalis ja internetiavarustes on sõlme keeratud, on üldjoontes järgmised. Oli ka kattuvaid küsimusi, aga põhimõtteliselt on need küsimused sellised. Esimene küsimus: kuidas me suhtume sellesse, et teised riigid teevad otsuseid nii aeglaselt ja meie peame neid aitama? Meie ise tegime otsuseid ju nii julgelt ja nüüd peame teisi aitama. Ma vastasin, et jah, ei suhtu hästi. Meil on õigus nõuda teistelt riikidelt otsuseid ja selleks on Euroopas ka mehhanismid loodud. Teiseks on meil selleks ka moraalne õigus, nagu te õigesti ütlesite, kuna me ise oleme need otsused ära teinud. Teine küsimus, mis oli esimesest täiesti eraldi, käsitles Saksamaa põhiseaduskohut: kas meile teeb muret, et Saksa kohus nii aeglaselt otsustab? See küsimus oli Saksamaal päevakorral, Saksa rahandusminister on seda probleemi kurtnud ja on kutsunud kohut üles kiiremini otsustama. Sellele eks-ju-küsimusele vastasin ma sisuliselt niimoodi (see vastus oli ka osaliselt ära toodud), et jah, see ei ole hea märk, ma ei tea, mida see kohus on seni teinud, sest informatsioon on ju ammu olemas olnud, aga minu asi on veenda hoopis oma riigi parlamenti kiiremini tegutsema. See jama, mis on kuskil õllekeldris kokku keeratud, ei ole selline asi, mille üle ma peaksin kellegagi mõtteid vahetama. Ma ei hakanud selle õnnetukesega, kes suhteliselt toorest sõimu Eesti kohta avaldas, ega selle eesti nimega tädiga, kes kirjutas kiiresti samas stiilis arvamusartikli, Aino S. või kes ta oli, polemiseerima. Ma avaldasin paar puuduvat lauset oma vastusest. Aga see on täpselt nii, et mida vähem sa tead, seda kergemini sa ütled valitsuse kohta, et see astus ämbrisse, nii nagu tehti selles lookeses seal kõrval. Ma ei ole eilne, ma ei hakka ühelegi riigikohtule, ammugi siis Saksa riigikohtule mingisuguseid etteheiteid tegema ega nõudmisi esitama, kuigi selliseid interpretatsioone on olnud. Ma ei ole eilne. Aga rahandusministrina esitan ma teiste riikide eelarvepoliitikale nõudmisi solidaarselt, kollektiivselt ja praegu juba ka institutsionaalselt. Euroopas on selleks mehhanism olemas. Keegi ei saa meilt raha niisama, tingimused peavad olema täidetud. Nii et ärge mind päris lollikeseks pidage, isegi kui teile tundub, et te olete palju targem. Mul on ikka ka mingi tarkus olemas.

Aitäh! Palun, Urve Palo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud rahandusminister! Kas te ise siiralt usute, et ESM lahendab pikaajalises (ma rõhutan just seda sõna) perspektiivis Euroopa majanduse tegelikud probleemid, mitte ei lükka edasi sisuliste probleemide lahendust ja ka osa riikide maksejõuetuks kuulutamist, mille tagajärjel on lõppkokkuvõttes kahju Euroopa majandusele palju suurem ja ESM-iga liitunud riigid oma väljamaksete ja antud garantiide realiseerumise võrra vaesemad? Täna tuuakse Riigikogus arutusele ainult üks lahendus – kas see või mitte midagi, kes on selle vastu, see on Euroopa Liidu vastu. Minu küsimus on see: kas teie arvates on ESM Euroopa Liidus tekkinud probleemide ainuke ja kõige õigem lahendus ning miks me ei aruta Eestis alternatiivsete konstruktiivsete lahenduste üle?

Aitäh! Mul on alati kole kahju, kui enne valmis kirjutatud küsimused ei haaku kuidagi debatiga. Ma ei ole poole sõnagagi öelnud, et ESM on ainus lahendus, et see on lahendus ise. See on hapnik haigele ja mitte midagi muud. See annab aega, see ei anna mitte midagi muud kui hapnikku kodutöö tegemiseks. Majandusprobleemid laiemalt on muidugi veel palju sügavamad kui rahandusprobleemid. Need põimuvad rahandusega, aga need ei ole kõik rahandusprobleemid. Need on ka need probleemid, mida ma enne mainisin: ülemäärased universaaltoetused, liiga majandusvaenulik maksusüsteem, üle jõu käiv sotsiaalsüsteem laiemas mõttes, mitte ainult eelarvekulude mõttes, vaid ka tööstiimulite mõttes. Neid asju on väga palju: Euroopa ühisturu avamine, üldine innovatsiooniline võimekus Euroopas. Siin on väga pikk teemade nimekiri. Mina ei ole öelnud, et ESM lahendab kõik Euroopa probleemid ning et see on see üks ja ainus lahendus, mis tuleb võtta või jätta, ja kes jätab, see on Euroopa Liidu vastane. Palun andeks, aga see ei ole kohane küsimus. Ma ei ole midagi sellist kunagi öelnud ega arvanud. Ma olen Euroopa suhtes suhteliselt kriitiline inimene. Mina ei oleks ESM-i välja mõelnud. Ma ei oleks selle pealegi tulnud. Aga ma olen seda tööd nii palju teinud ja neile kompromissidele nii palju kaasa aidanud, et võin öelda, et kokkuvõte on see: alternatiivi selles mõttes ei ole. Kui me tahame Euroopa stabiilsust, kui me tahame majandusstabiilsust, siis on ilmselt hapnikku juurde vaja. Ühtegi paremat ideed ei ole laekunud. Ainult sellepärast olen mina selle eelnõuga siin.

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Aitäh! Austatud minister! Iga nii olulise otsuse eel oleks mõttekas kaaluda, kas on ka taganemistee olemas. Kas Euroopa stabiilsusmehhanismi lepingus on ette nähtud võimalus sellest lahkumiseks, kas on mingi taganemistee olemas?

Aitäh! Ma väidan, et selleks tuleb esitada avaldus, soovitatavalt kirjalikus vormis. Aga see ei tähenda, et me liitumise ajal peaksime panema paika protseduuri, kuidas minema saada. Selle kokkusaamise mõte on luua usaldust, näidata Euroopat ühtsena väga närvilistele turgudele ja poliitilistele näpuga näitajatele, aga mitte rääkida, et teate, kui läheb jamaks, siis meie tõmbame ikkagi uttu, me laename turult oma kapitali baasilt kõik kokku, aga siis me tõmbame enda raha ära, siis vaadake ise edasi. Ma arvan, et see oleks ebapraktiline. Organisatsioone luuakse tihti ikkagi niimoodi, et kui on üksmeel, et on tegemist vajaliku asjaga, ja kui on vaja seda üksmeelt demonstreerida, siis ei ole vaja vara jagada. Ma ei tahaks küll seda näidet tuua, aga abielu puhul on ju ka nii, et ega altari juures vara ei jagata. Kiiremini liikuv Euroopa ja eurotsoon on ikkagi ka üks kooseluvorm.

Aitäh! Palun, Jaanus Tamkivi!

Tänan! Lugupeetud minister! Suurem osa tänastest küsimustest on otseselt või kaudselt kantud murest, et see raha, millega Eesti selles uues organisatsioonis osaleb, võib näppude vahelt välja pudeneda ja võib juhtuda hullematki veel. Aga seletuskiri räägib väga tõsiselt ka võimalusest, et tulemusliku majandamise korral hakkab ESM maksma omanikele dividendi. Kui tõenäoliseks te ise sellist võimalust hindate?

Aitäh! Ma pean seda küll võimalikuks, aga arutlemiseks natukene kohatuks teemaks. Paraku just sel suvel on ka rahandusministrid arutanud, kuidas dividendi maksta. Ma ei arva, et selline fond peaks neid maksma. Tema väärtus võiks kasvada ja ta võiks dividendi reservidesse investeerida. Teiselt poolt muidugi, enamik riike peab laenu võtma ja maksma intresse ning siis on neil mingi tasakaalusurve seal taga. See dividend rahalises mõttes, otseses terminoloogilises mõttes on igal juhul tilluke, sest abisaajatele püütakse määrata võimalikult madal laenuintress. Dividend on kaudne, mitte terminoloogiline asi. Olulised on stabiilsus, usaldusväärsus, mis tahes. Kui skeptilised me ka ei oleks – minus on seda skepsist piisavalt –, aga demonstratiivnegi tegevuse näitamine, juba see demonstratiivne pool on midagi, mis loob usaldust. Me teeme seda, mida te meile kogu aeg nina peale viskate. Me ei ütle, et me ei tee. Põhitöö on ju kodutöö, see on kõige olulisem. Seal on igasuguseid poliitilisi barjääre rohkem. Inimestele on seaduse ja põhiseaduse tasemel antud lubadusi, mida kasvav põlvkond tegelikult iialgi täita ei suuda.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Kui ma eile Hiiumaalt, mitte Poolast, Tallinna poole tõttasin, siis tabas mind uudis, et on toimunud erakondade ümarlaud, kus peaaegu täielises üksmeeles toetati selle asutamislepingu tagasisaatmist. Hiljem nägin, et seal oli osalenud ka kaks valitsusliidu erakonda. Kuidas siis nüüd juhtus, et sa oled võtnud nii suure riski ja tulnud kahe võimuloleva partei pealiini vastase eelnõuga Riigikokku?

Aitäh! Mul on selline riskivõtja ja ekstreemsuste armastaja roll. Eks mind siis võetakse maha. Ei saa salata, et mul on olnud teravaid mõttevahetusi mitme koalitsioonierakonna liikmega. Kõige teravam on see mõttevahetus olnud teemal, kas Riigikogu peab kogunema võimalikult kiiresti või hoopis vastupidi. Üks minu meelest päris võigas avaldus, mis jõudis vist ka "Aktuaalsesse kaamerasse", oli see, et Eestil on aega küll, et Saksa konstitutsioonikohtult ei ole veel käsku tulnud. Õelaid nalju Neljanda Reich'i, haakristi ja okupatsiooni teemal on Euroopas väga palju. Nüüd, kui Euroopa tänavatel, trükiväljaannetes ja igal pool võideldakse sellise n-ö anastamise vastu ja kui Saksamaa sisendab teistele tegelikult mõistuspärast eelarvepoliitikat, siis Eesti parlamendiliige arvab või isegi mitu liiget arvavad, et kõik on nii, nagu Berliin ütleb, ja meil ei ole siin midagi protestida. Saksamaal ei ole vaja seda mainet, et tema annab Eestile korraldusi. See ei ole hea märk. See lause Saksa ajakirjale tähendas just nimelt seda. Seda ei ole Saksamaale vaja. Saksamaa on niigi surve all. Kui tema liidritest tehakse poliitilises mõttes rõvedaid plakateid ja esitatakse õelaid paralleele teatud ajaloosündmustega, siis on see väga halb märk. Palun Eesti poliitikutel mitte võtta omaks seda mõtet, et okupatsioon on toimunud ja Saksa konstitutsioonikohus on see, kes otsustab, millal Riigikogu saab kokku tulla.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Hea kaasvõitleja! Mul on puhtparteiline küsimus. ESM ja kõik sellelaadsed institutsioonid, EFSF jne, osutavad abi riikidele, kes on kasvuvõimetud selle tõttu, et neis puudub turumajandus. Heritage'i majandusvabaduse edetabeli järgi on Itaalia ja Kreeka põhiliselt mittevabamajandusega riigid, Hispaania on mõõdukalt vaba ja teised jäävad veel üldiselt allapoole. Kuidas see liberaalidele peaks klappima, et me pumpame raha finantssotsialistlikele ja mudasotsialistlikele riikidele, kes on kasvuvõimetud? Mis dividendist me ilma turumajanduseta räägime? Dividendi peab millestki maksma. Hispaania ja Kreeka majandus ei kasva seni, kuni seal ei ole turumajandust. Aga me praegu ütleme: ärge tehkegi turumajandust! Mulle kui liberaalile ...

Palun küsimust!

... on sotsialismi toetamine vastuvõetamatu. Miks selles eelnõus ei ole sees seda tingimust, et mitteturumajandusega riigid abi ei saa?

Aitäh! Kodukord sunnib mind vist vastama, sest see ei näe ette erandit parteiliste küsimuste puhuks. Ma palun siis sellel saalipoolel kõrvad kinni panna! Me tegelikult eraldame natukene raha sotsialistlikuks kontrrevolutsiooniks Euroopas. See on ju asja mõte.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Olen sel teemal kaasa mõelnud, kaalunud argumente ja vastuargumente, olen lugenud kõiki kättesaadud materjale. Ma ei kahtle kriisiplaani vajalikkuses, küll aga on küsitavusi meetodites. Ka teie seisukohti olen ma hoolikalt jälginud ja olen tõtt öelda üllatunud, et te muu hulgas kahtlete rahva poolt riigi asju ajama volitatud inimeste võimes elust ja asjadest aru saada. Oma tänases kõnes rääkisite ka konfidentsiaalsusest rahaasjades. Kas ma sain õigesti aru, et te seate Riigikogu liikmete usaldusväärsuse kahtluse alla? Kui jah, siis äkki on ebausaldusväärsel Riigikogul sellises umbusaldavas õhkkonnas põhjust hoopis valitsust umbusaldada?

See on jällegi õilsa Riigikogu valik. Umbusaldamine on huvitav asi ja tähelepanu mõttes on see tihti lausa hädavajalik, kui muid vahendeid ei ole. Aga oma kõnes rääkisin ma finantsturu reeglitest, mida vaene Eesti muuta ei saa. Need lihtsalt on sellised asjad: börsireeglid ja finantsloogika. Nii õilsaks ma Riigikogu liikmeid ka ei pea, et arvan, et nad ei hakka kellelegi midagi rääkima ega lahku ruumist, enne kui turutehing on toimunud. Ma arvan, et nad on vabad inimesed. Regulatsioonid peavad seda lihtsalt arvesse võtma. Ongi kõik. Mida need Riigikogu salajased istungid peaksid tähendama? Täiskogu suur idee on ju see, et kõik on avalik, kõige üle saab debateerida. Kus see avalikkus on, kui isegi otsuseid ei saa ära trükkida? Mis saab debati sisust, kui hakatakse finantstehniliste asjade üle arutama? Asjal on vähemalt kaks külge. Ei ole vaja tulla piltlikult öeldes Brüsseli sõrmenipsu peale kokku ja hakata kohe arutama, kuigi midagi ei saa aru ja dokumendid on tõlkimata. Seda kõike kirjeldab põhiseadus, mille üks peaprintsiip on võimude lahusus. Ei ole mõtet üle pingutada. Ka valitsus ei pinguta üle, ta on delegeerinud ekspertiisi tegemise ja otseseid volitusigi (seniste kokkulepete põhjal muidugi, mitte lõplikult, Riigikogu peab kõik selle kinnitama) keskpangale, Euroopa Komisjonile ja isegi IMF-ile. Nii et me ei ole üldse mitte kõikvõimsad. Me teeme lihtsalt natuke teistmoodi tööd, teiste meetoditega ja teistsuguse aparaadiga. Teie väärikus on suurem, teie peate tegema suuri otsuseid ja üldist järelevalvet.

Aitäh! Palun, Annely Akkermann!

Aitäh, hea eesistuja! Härra Ligi! Te ütlesite, et ESM-i tähtsust on üle hinnatud ja avalikkuse tähelepanu ESM-i vastu on ebaproportsionaalselt suur. Kas Eesti riigil on sõlmitud välislepinguid, mis on Eesti Vabariigi eelarvele suurema rahandusliku mõjuga kui 1,3 miljardit eurot? Mis võiks olla Eesti rahanduse ja majanduse stabiilsusele tähtsam kui euro, euroala ja Euroopa Liidu majanduskeskkonna stabiilsus? Üldse, miks teil on ambitsioon kirjutada Riigikogule ja avalikkusele ette, mis neile tähtis on?

Aitäh! Kust te seda jälle lugesite? Ma olen ju küll kannatlikult seletanud. Kõigepealt, eelarvekoormus ei ole selline, nagu te ette kujutate. Ebaproportsionaalsuse kohta võin ma tuua näite isegi õiguskantsleri kõnest. Üks kõige imelikumaid kohti tema kõnes oli see, kui ta rääkis Eesti okupeerimisest ESM-i kaudu. No andke andeks! Kusjuures argumentatsioon, mille ta esitas, oli õige mitmes punktis vigane. Kuigi Riigikohtu liikmed ühes kitsas valdkonnas esitasid üsna mitu eriarvamust, mis teda justkui toetasid, kohtuotsus teda ei toetanud. Aga kui oleks võetud pulkadeks see, mida ta väitis, siis oleks olnud näha, et see oli ebaproportsionaalne. Ei ole korrektne rääkida Eesti okupeerimisest meie enda koostöö abil, ei ole korrektne rääkida, et kohustused hõlmavad kolmandiku või veerandi eelarvest (mõlemad summad on jutuks olnud). See jutt on täiesti proportsioonist väljas. 10, 20 või 30 aasta peale hajuvad kohustused ei saa olla võrreldavad ühe riigieelarvega, vähemalt ei saa need olla ausalt võrreldavad. Realistlikult rääkides ei saa jätkuvalt mängu tuua seda 1,3 miljardit eurot. Ei saa rääkida, nagu Eesti oleks koos veel viie riigiga peaaegu üksi keset platsi ja ainsana maksaks ning kõik teised oleksid öelnud, et ei, unustage ära. See ei ole realistlik jutt. Ebaproportsionaalne on olnud jutt, nagu ESM-i protseduurid oleks kuidagi teistsugused ja kohustuste täitmine toimuks teistmoodi kui riigieelarve seaduses ette nähtud paljude teiste kohustuste täitmine. See kõik on olnud ebaproportsionaalne. Ebaproportsionaalsed on olnud need avalikud kirjad ja etteheited iseseisvuse äraandmise kohta. Ebaproportsionaalne on olnud seegi, mida ka Riigikogu liikmed on öelnud, et see leping on segane, ei ole üldse aru saada, kuidas rahastatakse jne. Oma viga, kui ei tea. Kui ei ole seni teadnud, kuidas rahastatakse pensionide või palkade maksmist, siis see on oma viga. Aga ei maksa selle tõttu süüdistada ESM-i. Kõik Riigikogu liikmed ei jaksa kõigega kursis olla. See on olnud ebaproportsionaalne, ma jään selle arvamuse juurde. Euroopa Liit, nagu ma olen palju kordi öelnud ja püüdnud teile rääkida ka pärast seda, kui te oma küsimuse olite juba valmis kirjutanud, on meile väga oluline. Euroopa stabiilsus on meile väga oluline, seal solidaarselt osalemine on väga oluline. Seal ei ole ebaproportsionaalsust. Meie oleme need – ka oma kõnes ma ütlesin seda –, kes kõige rohkem sõltuvad Euroopa stabiilsusest. Seda näitas finantskriis. Ainult Läti kannatas rohkem, aga seda oma suuremate vigade tõttu. Suuruse poolest oleks ta võinud paremini vastu pidada, sest oma avatuse ja väiksuse tõttu oleme meie haavatavamad.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Te rõhutasite, et ESM-i puhul on tegemist tavapärase parlamentidevahelise koostöö vormiga. Aga väga paljud organisatsioonid ja eksperdid on väitnud, et me liigume ikkagi Euroopa ühendriikide suunas ja kaotame olulise osa oma iseseisvusest. Kuidas te selle ümber lükkaksite? Ma küsin veel selle kohta, et ESM-iga seotud isikud, alates juhatajate nõukogust kuni asendusliikmeteni välja, on ju sisuliselt oma töös puutumatud. Neid ei saa vastutusele võtta, nad on justkui väljaspool õigusruumi ja nende tegevus on salastatud. Kuidas kõike seda kontrollida? Tegemist on ikka uskumatult võimsa lepinguga.

Aitäh! Ma jään kobarküsimustega hätta, sest mul ei ole pastakat, et kõiki pärleid üles kirjutada. Ma ei ole kindlasti öelnud, et tegemist on parlamentide koostöö vormiga, ma ütlesin, et tegemist on riikide koostöö vormiga. Pigem tahan ma väita, et parlamendid seda ei suuda, nad ei sobi selleks väljundiks või selleks, ütleme, riikide kokkupuutepunktiks. Selleks on olemas valitsuste volitatud isikud. Parlamendi kontroll asja üle on üldisem. Iseseisvusest ei jaksa ma kogu aeg rääkida. Nendele küsimustele, tundub, on vastatud. Aga finantsilise tsentraliseerimise üks aspekt on ikkagi see, mille kohta ma Igorile ütleksin, et olgu see sotsialistlik kontrrevolutsioon või kontrsotsialistlik revolutsioon, aga tegelikult on ju vastutustunne Euroopas laiemalt kõige selle tulemus. ESM-i tuleb vaadata kui võimalust korrastada Euroopa riikide rahandust ja dikteerida kollektiivselt üksteisele vastutustunnet. Eesti on hästi mugavas positsioonis, meile ei dikteeri veel hulk aega keegi midagi. Me peame hulk aega vastu, me võime veel rumalusi teha, enne kui see tagasilöögi tekitab. Ma küll ei soovita rumalusi teha, aga me oleme diktaadist ajalises mõttes kaugel.

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh, hea ettekandja, väga heade selgituste eest! Eelnõul on ka väga hea seletuskiri, mida ma soovitan kõikidel lugeda. Samas jääb seletuskiri vähe ammendavaks eelnõu § 5 lõike 2 punkti 2 osas, mis annab eriprotseduuri juhuks, kui "avalikustamine võib ohustada ESM-i stabiilsustoetuse andmise eesmärki". Kas te oleksite nii kena ja selgitaksite, kuidas see hakkaks Eestis praktikas välja nägema, kui tekiks vajadus eelnõu § 5 lõike 2 punkti 2 rakendada? Kas pole siiski nii, et kriisi on osaliselt põhjustanud see, et poliitikud pole märganud seda, mida turud ammu märganud on?

Selle paragrahvi mõte on reguleerida selliseid küsimusi, mille konfidentsiaalsusest sõltub finantsstabiilsus. Ma ei oska öelda, kui sageli selliseid asju toimub, aga põhimõtteliselt on igasugune turgudesse sekkumine ääretult hoolega hoitav saladus, sest seda saladust on lihtne kuritarvitada. Turud sõltuvad teatud otsustest ja nad ei tohi nendest tegudest liiga vara teada saada. Ma olen selles veendunud, aga ma ei oska seda lähemalt seletada. Võib-olla üks näide. Ärevamatel aegadel kogunevad rahandusministrid nädalavahetustel. See ei ole üldse mugav, aga ainus põhjus on see, et mingit jama ei oleks, informatsioon ei liiguks ja esmaspäeva hommikuks, kui turud avanevad, oleksid otsused teada. Tulebki teha kabinetivaikuses finantsotsuseid, mida teised saaksid muidu kuritarvitada, nad saaksid teenida suurt raha või päästa oma investeeringuid, mida iganes, oleneb sellest, kuidas turg parajasti võiks käituda. Ega turud ei ole ratsionaalsed, turud on ärevates olukordades ebaratsionaalsed ja ebaõiglased. Selles mõttes on põhjendatud see, et riigid ei lähtu mingist vabaturumajanduse ideaalist, vaid reaalsusest, kus suured varandused, kaasa arvatud pensionäride pensionifondid, võivad mingite infokildude tõttu suures ulatuses lihtsalt haihtuda, mitte täielikult muidugi. Finantsstabiilsuses mängib konfidentsiaalsus olulist rolli.

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Mitmed riigid on abi palunud ja nende riikide reiting on madal. Te ütlesite, et selle probleemi lahendamiseks peavad riigid ise kodutööd tegema ja nii finants- kui ka struktuurseid muutusi läbi viima. Aga kindlasti on ka nendel abipaluvatel riikidel koostööpartnerid Euroopa Keskpanga, Euroopa Investeerimispanga või IMF-i näol. Meilgi on väike kogemus EFSF-ist. Mida oleks nüüd, kui rakendub ESM, meil kõigil kõrva taha panna ja mida te oma kolleegidega olete arutanud, kuidas see koostöö, üksteisemõistmine riikide abistamisel võiks olla veelgi efektiivsem?

Ma ei arva, et mina olen seda protsessi kõige paremini analüüsinud. Seda on kõik näinud ja selles osalenud. Võib-olla olen ma üks staažikamaid seal laua taga, esimese kolme hulgas kindlasti. Ma arvan, et kõik õpivad. Mina igatahes olen viimase viie aasta jooksul tohutult õppinud. See on täiesti uus Euroopa, heas mõttes uus Euroopa, mille me saame, kui me vigade parandamisega tegeleme. See ei ole uus oma aluspõhimõtetelt, mis nõuaks liitumise teistmoodi hindamist, aga toimimise ja riskide poolest. Ma ei oska teile väga hästi vastata, nagu ikka.

Aitäh! Palun, Ene Ergma!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kuna sa oled sel suvel Riigikogu täiskogu kohta väga huvitavaid mõttekilde esitanud, siis ma vaatasin väga põhjalikult läbi selle seaduseelnõu, mida me täna arutame. Mind huvitab eriti § 8 lõige 1, mis räägib Riigikogu teavitamisest ESM-i tegevusest. Siin on kirjutatud, et Vabariigi Valitsus annab üks kord aastas Riigikogule kirjaliku ülevaate. Minu esimene küsimus on kohe see, miks kirjaliku ülevaate. Tavaliselt peaks see küsimus tulema suurde saali väga tõsisele arutelule. Ma olin veel nii rumal, et vaatasin ka seletuskirja. Selle leheküljelt 35 ma leidsin, et see ülevaade on mõeldud üldse ELAK-i jaoks. Miks? Minu meelest on see küsimus küll Riigikogu täiskogu küsimus ja meil on küllaldaselt aega, et seda arutada.

Aitäh! Minul ei ole täiskogu arutelude vastu põhimõtteliselt midagi. Aga ma võib-olla ei püüdnud seda teie küsimuses toodud fakti õigesti kinni. Kas te pidasite silmas ESM-i aastaaruande suurde saali toomist? Pretsedentidest või võrreldavatest asjadest oskan ma nimetada ainult keskpanga aastaaruandeid. Keskpank on Eestis põhiseaduslik institutsioon. Siin on oma loogika. Kas me saame öelda, et need aastaaruande arutelud on täis poliitilist laengut ja suurt finantsmajanduslikku professionaalsust? Võib-olla saame, aga minule on pigem jäänud mulje, et tegelikult on Riigikogu huvi väike, kuigi tegemist on põhiseadusliku institutsiooniga. Kui me ESM-i suurde saali toome, siis on sellel pretsedendi väärtus. Saali toomise vastu ei ole mul midagi, aga tulemus on pigem pretsedendi loomine. Miks me ei aruta siin siis rekonstrueerimispankade ja arengupankade aruandeid, miks me ei aruta IMF-i aruandeid? See on, muide, palju põnevam asi, sest kabinetivaikuses saadetakse lihthäälteenamusega suured summad kuhugi silmapiiri taha, aga meedias selle kohta mingeid uudiseid ei ole. Mõelge selle peale. Kui me toome selle suurde saali, siis kas huvi asja vastu ikkagi püsib? Äkki võiks see olla vähemalt kuidagi teisiti sõnastatud. Aastaaruande arutelu võib muutuda natuke tehniliseks ja olla ka pretsedent. Aga mul ei ole sellele mingit vastuseisu. Ka ELAK-is on kindlasti võimalik see otsus langetada, vähemalt mina praegu seda eelnõu nii tõlgendan. Arutelusid saab algatada ju eri vormides, aga kas need teemad on nii põnevad, et saal on täis ja kõik õhkuvad suurest sisulisest huvist asja vastu? Ma ei ole päris kindel. Võib-olla see jooksev järelevalve, mida Riigikogu nagunii teeb, on natukene sisukam ja isegi värvikam. Me saame rääkida üsna erinevatest asjadest, mis polegi aastaaruandes.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Kuna mu eelmine küsimus osutus natuke liiga keeruliseks, siis ma üritan sedasama küsimust sõnastada lihtsamalt.

Lihtsale inimesele ikka lihtsamalt.

Eelnõu, mida hea minister hetkel kaitseb, üritab reguleerida Riigikogu otsustusvõimet, Riigikogu juhatuse otsustusvõimet ja ühe komisjoni, nimelt Euroopa Liidu asjade komisjoni otsustusvõimet. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et kõik see, nii Riigikogu otsustusvõime kui ka komisjonide õigused sätestatakse kodukorraseaduses. Miks on valitsus läinud seda teed, et on teinud need muudatused selles seaduseelnõus, mitte kodukorraseaduses, nagu põhiseadus ette näeb?

Aitäh! Ma olen seda täna vähemalt viis korda seletanud ja umbes kolm korda olen seda teinud siin selles ruumis. Te oleksite juba pidanud seda kuulma. ESM peab paigutuma loogilisele proportsionaalsele kohale Eesti parlamentarismis, finantsmajanduses, rahvusvahelises koostöös, milles tahes. Ehitada ESM-ile üles uut kodukorda oleks ebapraktiline ja minu hinnangul ka piinlik, Riigikogu väärikust mittearvestav. Praegu käib ju debatt selle üle, kuidas muuta Riigikogu pädevust suuremaks, et ikka rohkem ja rohkem saaks väita, et Riigikogu täiskogu on see, kes otsuseid langetab. Oleks igati mõistlik, et ta seda oma loomulikes piirides teeks. Ebaloomulike piiride puhul on tegemist juba võimude lahususega. See käib ka Riigikogu protseduuride kohta. Riigikogu protseduure ei saa minu arust allutada ühele rahvusvahelisele organisatsioonile. Ma selgitasin siin saalis, et ESM-i tekitatud põhiseaduse riive tugevus sõltub sellest, kui hästi me maandame neid riske Riigikogu protseduure siia külge kleepides. Aga ma tõesti väidan, et ei tohiks öelda, et maailm ei ole enam endine, kui me ESM-iga liitume. Ei, maailm on üsna endine ja Riigikogu protseduurid küllalt hästi sisse töötatud. ESM-i lihtsalt reguleeritakse natuke teistmoodi, kui on mõistlik enamikul juhtudel.

Rainer Vakra, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Olen nüüd mitu korda selle eelnõu läbi lugenud. Me oleme seda küsimust arutanud üle kolme tunni. Korduvalt on räägitud sellest, et see küsimus on üle tähtsustatud, on räägitud Euroopa solidaarsusest. Aga kordamine on tarkuse ema. Mul on hästi lihtne küsimus. Kui mina ja veel pooled Riigikogu liikmed vajutame ikkagi punast nuppu, mis hukatus või must koll siis Eestisse jõuab ja kuidas me seda musta lamba rolli täpselt täitma peame? Kas te saate lühidalt vastata, mis oleks see peamine põhjus, miks ei tohiks punast nuppu vajutada?

Põhimõtteliselt on selleks moraal ja eneseväärikus. Euroopa saab meie hääleta hakkama, aga esimene asi on väärikus, kas on Euroopa ees häbi või mitte. See on väga praktiline küsimus. Me ju samal ajal vaidleme Euroopa Liidu eelarve ja tagastamatu abi üle. Kas meil oleks siis mingitki poliitilist kapitali, et seal sõna võtta? Kui me oleme 17 riigi hulgas ainus, kes loobub, siis minu arust võiksime edaspidi vait olla. Aga mis kolli puutub, siis kolli staatusesse on pandud pigem ESM. Väga palju räägitakse sellest, kuidas ta on mingi välismaine koletis, kes meid õgib, keda ei tohi mingil juhul tuppa lasta, sest ta hakkab igasuguseid asju tegema ja meid sisuliselt verest tühjaks imema. Ei ole nii. See on meie instrument iseenda heaolu parandamiseks, oma majandusliku julgeoleku ja väärikuse tagamiseks. Perekondlikud paralleelid tähendavad alati natuke libedale teele minekut, aga mul kipub jällegi üks keelele tulema. Kui laps on suureks kasvatatud, siis ei unusta ta ju ära vastutust oma vanemate ees. Kindlasti ei ole Eesti riik laps, küll aga on ta selle poolest samas staatuses, et ta on arenenud tänu Euroopa toetusele palju kiiremini, kui ta oleks arenenud ilma selleta. Kui nüüd on vaja seda natuke põdurat toetajat ennast toetada, siis ma arvan, et see on moraali ja eneseväärikuse küsimus, mitte lihtsalt katastroofi toimumise või mittetoimumise küsimus.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud minister! Milline on näiteks Hispaania valitsuse vastutus tema kaudu Hispaania kommertspankade päästmiseks antava raha õige kasutamise eest? Kas te võiksite sellest rääkida?

Aitäh! See väljub selgelt selle eelnõu raamidest, aga puutub sellega ka kokku. Need asjad, mis Hispaaniaga hakkavad juhtuma, on enamikus otsustamata. Siin on omad raskused riigi vastutuse formaliseerimisel. Üks põhjus on see, et pangandus on piiriülene. Neid võimalusi arutatakse sügisel. Praegu ei ole ju Hispaania suhtes mingit plaani koos. Institutsioonipõhised plaanid saavad selgeks alles viimases kvartalis. Küsimus on väga sisuline. Kuna selline pangandusinstrument välja mõeldi, siis nihkuti algsest riikide toetamise loogikast eemale. Lahtised otsad tuleb kokku sõlmida ja vastus anda.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Just natuke aega tagasi, vastates Rainer Vakra küsimusele, avasite te täiesti uue tahu selles ESM-i teemas. See on väärikuse probleem. Kui me ei osale, siis me ei ole väärikad. Aga ma küsin niimoodi: kuidas klapib meie väärikusega see, et meie SKT on mitu korda väiksem kui Euroopa keskmine, meil on 60 000 last, kes elavad allpool vaesuspiiri, meie pensionärid virelevad, hambaravi meil kinni ei maksta ja tervishoiusüsteemile ei jätku raha? Me oleme niivõrd vaesed, aga ikkagi pingutame veel püksirihma, et maksta kas või mingisugune 150 miljonit eurot sinna sisse. Kas see on siis väärikas?

Aitäh! Kui see teie nimekiri nüüd otsa sai, siis täpsustan, et ega me ESM-i paigutatava raha abil ei oleks läinud iseennast õnnelikumaks tegema. See oleks ikkagi olnud üks rahapaigutus stabiliseerimisse. Praegu läheb see raha ESM-i, kohta, kus ebastabiilsust kõige rohkem on. Tulemus on kindlasti see, et kõiki neid koledusi, mida te reastasite, oleks vähem. Meie turvalisus sõltub sellest, kui turvaline on Euroopa majanduskeskkond. Minul, muide, on küll uhke olla eestlane, hoolimata sellest, et üsna lihtsatel põhjustel ei ole meie elatustase selline, nagu see on Euroopas, aga meie väljavaated on paremad kui Euroopas. Vaat see on tore! Me ei ela keegi siin Eesti riigis väljapääsmatus olukorras, kuigi vaesus on reaalsus. Heaolu kasv on olnud kiirem kui ülejäänud Euroopas. Selle üks allikas peale meie enda ponnistuste ja väärikuse on olnud ka Euroopa rahaline abi ja mitut sorti tugi.

Head ametikaaslased! Austatud minister! Ma võtan juhatajana kaks minutit vaheaega, et saada saalis vaikust. Jätkame istungit kell 14.14.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Austatud minister! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Usun, et see töö, mille pärast vaheaeg võeti, on tehtud. Minister, palun teilt vabandust! Läheme küsimustega edasi.
Juku-Kalle Raid, palun!

Aitüma! Enne kui mind katkestas rahandusministri rähn, tahtsin ma teha Igori küsimusest väikese edasiarenduse ja tõmmata paralleeli olümpiamängudega. ESM on selline asi, kus turumajanduse reeglite järgi mängijad ulatavad sotsialistlikele sohitegijatele ESM-i näol dopingukuubiku, mingi häguse põhjendusega, et nad aitavad dopingusõltlased rajale tagasi. Aga milline on garantii, et need riigid viljelevad üldse sama spordiala, või milline on garantii, et mingid reformid toimuvad, et näiteks ESM-ist ei saa rämpsvõlakirjade panka, et ostetud võlakiri ei oleks mõne aja pärast kasutatud tualettpaberi väärtusega?

Aitäh! See oli ka kobarküsimus. Iseenesest ESM rämpsvõlakirjadest hoidub, riike toetatakse ikkagi tingimuslikult. Üks tingimus on see, et riigi maksevõime on taastatav ja selles suunas liigutakse. Ma seda dopingukujundit enam väga ajakohaseks ei pea, pigem toimuvad siin diskvalifitseerimised ja hoiatused ning ühtlustatakse mängureegleid. Spordiala on üsna sarnane, see on ikka üks, tugevate eesti rahvuslike elementidega.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eesti riigi eelarvepoliitika on olnud konservatiivne ning iga lisakohustuse võtmist on hästi põhjalikult kaalutud. Samuti on Eesti pidanud kinni kõigist euroala finantsstabiilsust tagavatest kokkulepetest. Kuid paradoks on see, et kui Eesti ja teised vastutustundlikud riigid appi ei tõtta, siis kahju kannatavad nad kõige enam ise. Kuidas ESM-i käivitumine tagab, et riigid, kes seni pole finantsstabiilsust taganud, hakkavad seda tegema?

Aitäh! Neil ei jää ju muud üle, sest Euroopa kokkulepped puudutavad kõiki riike ja eriti karmilt neid, kes abi vajavad. Nad lihtsalt ei saa raha ja nad ei suuda oma riiki ülal pidada ilma selle hapnikuta, mida ESM pakub. Garantiisid pikaajalises vaates anda on muidugi ettevaatamatu, aga raamistik, mis on üles ehitatud, on maailma parim. Mitte keegi teine ei ole oma fiskaalprobleemidega tegelnud sellisel määral kui Euroopa. Ma ei saa siin väiksemaid üksikriike tabelisse kanda. Loomulikult on väikseid ja väga konservatiivseid riike ka Euroopas, aga nemad ei ole eurotsooni liikmed. Nii et miski ei ole garanteeritud. Aga pingutus peab olema garanteeritud, samuti järelevalve ja sanktsioonid. Need on praeguste reeglite järgi garanteeritud.

Marko Mihkelson, palun!

Aitäh! Hea minister! Ma tulen tagasi oma esimese küsimuse juurde, kui ma palusin sul natukene lahti seletada võimalikke riske ja ohte, mis eurotsoonis valitsevad ning võivad nii lähemas kui ka kaugemas perspektiivis mõjutada ESM-i olemust. Ma mainisin, et eurogrupi juht Juncker on öelnud, et Kreeka võimalik lahkumine eurotsoonist veel selle aasta lõpus võib olla täiesti teostatav. Juhul kui näiteks Kreeka või mõni teine eurotsooni riik peaks eurotsoonist lahkuma, kuidas mõjutab see tema osalust ESM-is, ja kui ta ka ESM-ist lahkub, siis kuidas jaotub ümber aktsiakapital?

Aitäh! Ma ei näe siin probleemi, sest ESM-i koormus väheneb hüppeliselt. Ega Kreekale seda raha niisama küsimise peale ju peo peale ei maksta, sest ta on kõigile võlgu. See on kindlasti omaette otsustamise küsimus. Aga need protseduurid ei ole need, millega me tegeleme praegu, kui me tahame näidata koostööd ja solidaarsust. Junckeri ütlemise täisversiooni mina näinud ei ole. Ma ei tea täpselt, mis ta öelnud on, aga nendes ütlustes on alati olnud paar olulist asja. Esiteks, signaali andmine riigile endale. Kreeka vajab seda hädasti, et aru saada, et asi on naljast kaugel ja teiste süüdistamine ei tööta. Teiseks, tõsiasi, et Kreeka lahkumise vapustused oleksid praegu mõõtmatult väiksemad, kui need oleksid olnud kahe aasta eest. Kui keegi lahkuks, siis see tähendaks suurt määramatust. Me ei tea täpselt, kui suur see vapustus on. Praegu on neid aspekte suuresti arvesse võetud, erasektori võlgu on ka maha kirjutatud. Turud on teatud tõenäosusega Kreeka lahkumise võimalusega arvestanud. See väljendub ka vara hinnas ja pankade poliitikas.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mul on selline küsimus. Selge see, et ESM on kui Euroopa ühistupank, ta hakkab käituma kui finantsasutus, mobiliseerides rahalisi vahendeid ja aidates liikmesriike nende õnnetustes. Ometi antakse selle seadusega ESM-ile piiramatud õigused. Artiklis 3 on öeldud, et ESM-il on õigus kaasata vahendeid, andes välja finantsinstrumente või sõlmides ESM-i liikmetega, finantseerimisasutustega või kolmandate isikutega rahalisi või muid kokkuleppeid või tehinguid. Ka kontroll ESM-i üle on suhteliselt pinnapealne. Kas me ei riski sellega, et me tulevikus ei maksa kinni ainult liikmesriikide äpardusi, vaid maksame kinni ka ESM-i enda ebaõnnestumised ja võetud riskid?

Aitäh! ESM-i enda riskid on mõõtmatult väiksemad kui näiteks pankade riskid tavaliselt on. Ma lükkan kindlasti ümber selle väite, nagu ESM oleks mingi ühistupank. Ei ole. Ta ei ole pank ega tööta ühistupõhimõttel. See on luuleline kujund, mis on tegelikult eksitav. Hääletamine on seal seotud näiteks ikkagi sissemakstud panusega, mis ei ole ebaloomulik, vaid loomulik. Tegemist ei ole pangaga. Et finantsmaailm sisaldab ka riske, see on tõsi, aga sellega tegeleb finantsjuhtimine ja riskijuhtimine. Sellest on siin võimete piires räägitud juba paar tundi.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Hea minister! Kas ESM-iga liitumine tähendab ka valitsuse senise poliitika olulist muutumist? Seni on valitsus deklareerinud, et laenukoormust ei suurendata ja me oma laene lastele ei päranda.

Mina seda ei tea. Valitsus tavaliselt ei deklareeri, vaid valitsus langetab otsuseid. On tõesti välja hõigatud üldine poliitika, et me laenudest hoidume. Praegu on tegemist rahapaigutusega, mis on määratud meie heaolu parandama, mitte halvendama. Paar sõna laenukoormusest üldiselt. Neeme Suur luges siin eelarvestrateegiat ette. EFSF-i puhul on laenukoormuse kasv arvestuslik, see ei tähenda reaalset laenuvõtmise vajadust, kassavoo probleemi, see on ikkagi üks bilansiväline kirje või kohustus, mis ei tähenda raha väljaminemist kassast.

Urve Palo, palun!

Aitäh, eesistuja! Hea minister! Teid kuulates ja jälgides kipub vägisi jääma mulje, et 101 lolli oskavad ikka rohkem küsida kui üks tark vastata. Mul on teist täiesti kahju. Aga pidage vastu, varsti saab see läbi, sest parlamendiliige üle kahe küsimuse küsida ei saa. Ma olen teid selle kolme tunni jooksul väga tähelepanelikult kuulanud. Sellest tulenevalt esitasin esimese küsimuse ja esitan ka teise. Te olete tulihingeliselt ESM-i kaitsnud ja muu hulgas öelnud, et me peaksime seda toetama juba sellepärast, et me oleme Euroopa Liidust saanud ja saame nii palju tagastamatut abi. Kas Rahandusministeeriumis on tehtud ka mingeid arvutusi, kui palju sellest rahast läheb Euroopa Liitu tagasi kaupade ja teenuste ostmise näol (kas või ehitusmaterjalide, seadmete ost vm) ning turgutab nii sealseid majandusi? Sellises valdkonnas nagu põllumajandus on toetused palju väiksemad, sest sealt läheb ka vähem raha tagasi. Kas neid arvutusi on tehtud?

Aitäh! Mul kadus küsimuse mõte ära. Mis ehitusmaterjalid? Mina ei ole ehitusmaterjalide valdkonnas töötanud. Jätke need sissejuhatavad halvustavad repliigid ära, siis ma suudan keskenduda. Kindlasti ei olnud teie jutus korrektne see, et ma olen tulihingeline ja olen ESM-i kaitstes panustanud ainult Euroopast saadavasse abisse. Ma olen panustanud finantsstabiilsusesse kui avalikku hüvesse, millest sõltub meie heaolu, olen panustanud Euroopa koostöösse. See on olnud põhiline. Selle rahalisel küljel on alati veidikene nagu halb lõhn juures, ma ei ole seda esile tõstnud. Aga mis te küsisite, sellest ma ei saanud aru.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Mulle jäi ennist kõrvu selline väide, et me toetame ESM-i, kuna ühtegi paremat ideed laual ei ole. Kui tõsiselt on ikkagi arutatud niisugust iseregulatsiooni, et lastaksegi osal riikidel pankrotti minna, eurotsoonist lahkuda? Enne te vastasite, et me ei tea täpselt pankroti mõjusid, aga samamoodi ei tea me tegelikult, mis tulemusi annab ESM, kui see rakendub. Küsimus on järgmine: kui ESM saaks pjedestaalil kuldmedali, siis millised ideed saaksid hõbe- ja pronksmedali ning kui palju nad ESM-ile kaotaksid?

Aitäh! Selleks hetkeks, kui hakati looma Kreeka abipaketti, seejärel EFSF-i ja ESM-i, oli see, kas neid luua või mitte, läbi kaalutud. Võib-olla on argumente loomise kasuks jäänud vähemaks, aga samas on ka vahetuid argumente riskide mõttes vähemaks jäänud, kuna pinged turgudel on natukene klaarimaks ja hinnatavamaks muutunud. Aga seda teoreetilist mõtlemist, et ESM peaks olema üks element ühisrahaprojektis, on jällegi juurde tulnud. Mina hoiaksin need kaks asja lahus. Üks asi on otsused. Kas me abistame konkreetset riiki või laseme tal kohaneda? Meie kohanesime 1990. aastatel palju valusamalt, kui Kreeka kohaneb praegu. Teine pool: kas mehhanismi ennast on vaja? Mehhanismi loomise vajaduses ollakse ikkagi üksmeelele jõutud. Kes teab, tagantjärele võib ju praktika näidata, et sellest ei olnud tolku. Ma ei saa seda kinnitada. Ma nii tulihingeline ESM-i inimene ei ole, ärge seda mulle omistage. Aga ma olen omaks võtnud teoreetilised põhjendused, et ühisraha nõuab ühtsemat fiskaalpoliitikat, vigade parandamine nõuab hapnikku ja aega ning ilma ESM-ita seda pakkuda praegu ei saa. Euroopa koostöö nõuab solidaarsust nendega, kelle tulevik on väga must, mitte ainult lähtuvalt sellest, kui palju keegi palka või pensioni saab, vaid ka sellest, kui mustad on väljavaated. See on ka omamoodi heaolu mõõtmine.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Ma jätan sissejuhatava osa ära.

Halvustava osa.

Eelnõu §-d 4, 5 ja 6 räägivad menetlemisest ning sellest, et Riigikogu komisjon langetab kodukorraseaduse paragrahvi kohaselt teatud otsused. Samal ajal ütleb põhiseaduse § 71 nii: "Komisjonide ja fraktsioonide moodustamise korra ning õigused sätestab Riigikogu kodukorra seadus." Miks Vabariigi Valitsus ei esitanud Riigikogule kodukorraseaduse muutmise seaduse eelnõu?

Aitäh! Sellepärast, et me pidasime ebaproportsionaalseks muuta ESM-i tõttu Riigikogu toimimise loogikat. Võib-olla on teil mingisuguseid lisamõtteid, mida me võime arutada. Ma ei oska praegu öelda, kas saaks nõustuda küsimuses peitunud vastusega, aga meie lähtume sellest, missugune oli kohtuvaidluse tulemus. Me oleme teinud selle eelnõu väljatöötamisel koostööd õiguskantsleriga. Riigikohus on muu hulgas öelnud (te vist alustasite küsimust ELAK-i rollist), et see ei ole iseenesest põhiseadusega vastuolus, kui ELAK-ile on antud eriline pädevus. Juba praegu on talle kodukorraseaduses antud eriline pädevus. Lihtsalt tuleb tagada, et ka täiskogul see võimalus oleks. Me oleme üritanud seda võimalust luua, andes vahel ka mõne kommentaari. Iga võimalust ei pea hakkama kohe esimese hooga kasutama, kui kasutamisele järgnevad mingisugused probleemid.

Igor Gräzin, palun!

Hea Jürgen! Mind ehmatas ära see, kui sa ütlesid, et te peate laupäeval ja pühapäeval salaja nõu ning siis esmaspäeval panete turgudele mataka vastu nägemist ära. Muide, see õnnestub teil. Esmaspäeval ja teisipäeval, pärast teie öiseid salajasi jutuajamisi on turud alati käpuli maas. Sa ütlesid veel, et on halb, et keegi teenib kuskil raha, et raha teenimine on paha. Mina olen selle poolt, et kui inimesed teevad seaduslikult tööd, siis las nad teenivad. Raha on hea asi ja me ei ole selle vastu. Ma tahtsin teist asja öelda. Millega on garanteeritud, et Mario Monti, Mario Draghi ja teiste idee anda ESM-ile pangalitsents ei realiseeru? Sellele, muide, on vastu Jens Weidmann. Ma olen ka sellel arvamusel, et me peame sakslastega ühte meelt olema. Jens Weidmann on selle vastu, sest ta ei taha ESM-i muuta rämpspangaks, Monti ja Draghi aga pressivad peale. Kus on garantii, et seda panka ESM-i näol ei tule?

Aitäh! Need hinnangud olid kõik värvikamad kui tegelikkus. Finantsmaailmas on selline reaalne nähtus nagu siseinformatsioon. Raha teenida on ju tore, aga see peaks toimuma ausalt, mitte teiste arvel, mitte kasutades oma informatsioonieelist. Aga ka kõik sekkumised, mis on mõeldud turgude rahustamiseks, ei ole sellised, mida turud peaksid ette teadma. Need on, vastupidi, närvilisuse vastu välja mõeldud. Aga ma ei ole küll kordagi kuulnud, et Draghi panga staatust peale suruks. Monti avaldused on olnud värvikamad, aga kui rääkida revolutsioonist Euroopas, siis reformide poolest on tema mõtteviis üldiselt väga mõistlik. Itaalia kasvubarjääridega ta küll tegeleb nii palju, kui tal võimalik on. Ta oskab neid asju ka hästi põhjendada.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kes hakkab kontrollima ESM-i tegevust? Ma mõtlen just sisulist poolt. Kas seda üldse tehakse või on ESM oma olemuselt institutsioonideülene organisatsioon?

See ahel on lõputult pikk. Eks seal ole omad audiitorid, aga vaadake ka juhtimisstruktuuri: direktorite nõukogu ja juhatajate nõukogu, juhatajad on idee poolest rahandusministrid, rahandusministrid alluvad valitsuste "järelevalvele", aga päris järelevalveõigus on ju parlamentidel ja erialakomisjonidel. Loomulikult on ka avalikkuse järelevalve. Nii neid organisatsioone üles ehitatakse. Järelevalveprobleemi selle asutuse puhul ei ole, õigemini, see on lahendatud. Meil on ka koostöö nende rahvusvaheliste institutsioonidega, kes osalevad nendes ekspertiisides ja aruteludes ning keda ma olen ka nimetanud: komisjon, keskpank, IMF.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Me teame, et väga tõenäoliselt ei suuda Itaalia ja Hispaania septembris enam ise Kreekale laenu anda. EFSF võib selle tõttu käiku minna ja võivad rakenduda ka meie garantiid, mis me EFSF-is andsime. See, et Kreeka edaspidi suudab oma ülesandeid täita, on suhteliselt küsitav, sest ta ei ole aasta jooksul seda suutnud. ESM-i korrigeerimisperioodi lõpuks on meie kohustused 1,79 miljardit eurot. Euroopa Liidust saame järgmisel planeerimisperioodil abi 3,35 miljardit eurot. Kas te ei arva, et garantiid, kulud, riskid ja kohustused ületavad lõpuks seda abi, mis me saame?

Aitäh! Te lähtute ikka sellest loogikast, et saaks ainult oma raha kätte ja siis paneme minema. Me oleme Euroopast rahalises mõttes väga palju saanud, aga mitte ainult rahalises mõttes. Kui me peaksime isegi olema netomaksjad, siis me maksame mingite üldiste hüvede eest. Seda, mida teie teate Itaalia ja Hispaania kohta, mina ei tea. Olgu öeldud, et mina ei tea, et nad ei ole suutelised Kreekale laenu andma. See on minu jaoks midagi uut.

Aivar Kokk, palun!

Austatud eesistuja! Hea minister! ESM-i makstavad summad kajastatakse riigieelarves. Selle seaduse järgi otsustab Riigikogu finantseerimistehingute tegemise riigieelarves määratud summadest suuremas ulatuses. Kas ei peaks Vabariigi Valitsus esitama Riigikogule selle aasta lisaeelarve enne praegu arutlusel oleva seaduseelnõu teist lugemist, et kõigile oleks üheselt selge, kust või mille arvel plaanitakse see raha leida?

Aitäh! Ma ei püüdnud päris täpselt kinni seda arvu, mis te ütlesite. Aga ma arvan, et ma vastan õigesti, kui ütlen, et võimaluse korral tehakse asjad ette, kõike ei saa aga ette teha ja siis tuleb eelarvet muuta. Kohustused, mis Eesti riik võtab, ei alga riigieelarvega. Riigieelarve pigem kajastab võetud kohustusi ja need tuleb ikka täita. Seda tuleb ka ESM-i otsustes silmas pidada.

Juku-Kalle Raid, palun!

Aitüma! Küsimus on veidikene inspireeritud Ene Ergma küsimusest. Sa mainisid tõesti, et ESM-iga seoses on olukordi, mil Riigikogu suure saali kaasamine otsustamisse pole otstarbekas. Aga ma tulen tagasi selle juurde, et Riigikogu on valinud rahvas. Sina tahaksid justkui öelda, et kellelgi pole sellega asja, teie otsustate, aga teised tõmmaku uttu. Tsiteerin sind ennast: sa ütlesid, et Riigikogu kaasamine ei ole otstarbekas, kui on tegemist kolmanda järgu küsimustega. Selgita maksumaksjale ära, mis pagan on selle ESM-i juures kolmanda järgu küsimus. Küsin sult nii, nagu sa ise korduvalt oled küsinud: kust sa seda lugesid?

Mina räägin peast, mitte paberilt. Aga mitu inimest on siin küsimust esitanud, lugedes ette varem koostatud tekste, mis ei haaku saalis räägituga. Teil soovitan ma panna stenogrammis kõrvuti selle koha, kus räägin mina, ja selle koha, kus teie mind justkui tsiteerite. Küsimus hakkab selle väitlemise käigus juba ära ununema. Kindlasti ei ole olnud minu jutus seda mõtet, et teil pole ESM-iga asja. Aga kõik algab põhiseadusest, võimude lahususest, §-st 106, mis ütleb, et eelarve ja rahvusvaheliste lepingute küsimusi ei saa panna rahvahääletusele. Põhiseadus ütleb, et teatud asju ei tohi küsida rahva käest. Minu jaoks on põhiseadus püha. Ma püüan maksumaksjatele alati välja öelda, kui ma ei tohi midagi teha. Mis väited teil veel olid? Ah jaa, see kolmandajärgulisus. Ma võin formaalselt võttes eksida, aga see näide võib-olla iseloomustab seda pilti. Kui tehakse järjekordne ülevaade Portugali eduraportist, milles mingisugune punkt on täidetud, kas me peame siis tulema suurde saali arutama, kas selle punkti võib nüüd maha tõmmata? Või kui on kokku lepitud, et Portugalis see muudatus ei õnnestunud, aga nad asendavad selle eelarvelise kohenduse mõne teisega, kas me peame seda arutama? Kas me tõesti peame suures saalis hakkama pidama selliseid arutelusid, ise öeldes, et see ongi Eesti riik, mida me siin juhime, see ongi suur Eesti asi, mille ajamiseks meid parlamenti on valitud? Mina arvan, et see ei ole parlamendi väärikusega kooskõlas. Ma ei kujuta ette, millised oleksid need sõnavõtud, kui kenad need välja näeksid, kui sisukad need oleksid ja kui täis oleks saal. On olemas teatud, kui soovite, majesteetlikkuse tase, mida riigi seadusandja peaks hoidma.

Deniss Boroditš, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on küsimus ESM-i olemuse kohta. Ma saan aru, et on väga palju riike, kes on finantsraskustes, ja tõesti, euroala stabiilsuse nimel me peame sellega tegelema. Samas on viimasel ajal väga palju vastu võetud stabiilsuspakte, mis peaksid tulevikus selliseid stsenaariume välistama, juhul kui riigid neid täidavad. Ma nägin hämmastusega, et ESM-i lepingus ei ole viidet sellele, et riik saab abi üksnes juhul, kui ta täidab kõik stabiilsuspakti tingimused. Kas siit ei või välja lugeda, et ESM on tulevikus mõeldud ka nende riikide abistamiseks, kes ei hooli ega viitsigi täita stabiilsuspakti tingimusi? Muidu need riigid ei peaks ju abi vajama.

Aitäh! ESM-ist abi saamise eeldus on fiskaallepinguga ühinemine. Kui ma küsimusest õigesti aru sain, siis polegi muud vastata.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Te olete täna õige mitmele kolleegile vastates arvanud, et suur saal ei peaks võtma endale kohustusi ESM-i menetlemisel, ELAK saab hakkama ja riigi elu ei saa ESM-i alusel ümber korraldada. Ma ei tsiteeri teid sõna-sõnalt, aga te ütlesite täna siinsamas saalis, et ESM on nagu hapnik haigele. Kolleeg Gräzini küsimusele vastasite vist kogunisti niiviisi, kui te palusite opositsioonil kõrvad kinni panna, et tegemist on rahanduse contra sotsialistliku revolutsiooniga. Mis see siis tegelikult on?

Aitäh! Ma just mõtlesin, et näe, kui mõistlik jutt, sissejuhatus on asjakohane, ei ole mingit halvustamist, ka tsitaadid ja mõtted on õigesti edasi antud. Nüüd aga ei oska ma öelda, kuidas te neid kahte asja vastandasite. Mitte midagi ei saanud aru. Proovige uuesti. Ilmselt olen ma väsinud. Kindlasti oli teil värskem pea, kui te küsimust ette valmistasite. Ma ei saanud teist praegu aru. Vabandust!

Kas teeme väikese vaheaja või läheme edasi?

Vaheaega ei ole vaja, läheme edasi. Lihtsale inimesele tuleb esitada lihtsaid küsimusi, muud midagi.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Üha enam on räägitud sellest, et selles kaoses peaks panustama erasektor ehk seda peaksid tegema pangad ise ja just oma kasumi arvel. Mis teie arvate? Kommenteerige, palun, milline võiks olla pankade osalus finantsstabiilsuse jätkumises. Kas teie arvates võiks kehtestada ka finantstehingute maksu?

Aitäh! Minu vastus võiks nüüd tulla hästi pikk, aga ma ei taha enam nii pikalt vastata. Finantstehingute maks on üks omaette vaidlusteema. Selle ideoloogiline alge on selles, et pangad peaksid kandma finantsjamade eest vastutust vastavalt sellele, mis nad on kokku keeranud. Aga milline see vastutus täpselt on? Siin on maailmatu hulk detaile peidus. Kas see on mingi eelkogutav maks või tagantjärele karistus ja kuidas pangad selle üle elavad? Pankade tegelik vastutus ei tule mitte nende kasumi arvel, vaid selleks on kapitali mahakirjutused. Pankurid jäävad kõigepealt oma varast ilma ja tehakse kõik selleks, et kliendid oleksid kaitstud. Üldine ambitsioon on see, et maksumaksjate roll oleks siin võimalikult väike. Euroopas on see kahjuks tihti olnud suurevõitu. Oluline on, et igasugused ennetused ja kinnimaksmised saaksid jooksvalt tehtud, et pangad panustaksid kogu aeg, mitte ainult siis, kui kõik nässu on läinud. Muidugi on veel küsimusi. Üks euroskeptikute pärle oli, et mis asi see nüüd on, siin on mingeid senior bondholder'eid arutatud. On olemas selline asi nagu senior bondholder. Nende puhul on jällegi küsimus väga tundlik. Me ei tahaks pangandust kreeditoridest tühjaks tõmmata, neid mingite sanktsioonide või karistustega eemale peletada. See on raske valik ja mitmes riigis on see hästi tundlik teema. Kas me tahame, et need, kes on andnud pankadele laenu (ma ei mõtle siin hoiustajaid, ammugi mitte omanikke), peletatakse Euroopa pangandusest eemale, või me tahame maksumaksja koormat minimeerida selle kaudu, et ka nende raha oleks kaitstud, et see püsiks süsteemis sees, nii et maksumaksjate kulu oleks väiksem? See on üks hästi keeruline otsus. See on ka üks teema, mida arutatakse pigem kabinetivaikuses, kui soovite, et laenajad valede signaalide ja valearvamuste tõttu laiali ei jookseks ega arvaks, et pangad ei ole enam need, kellele tohib laenu anda.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh! Hea minister! Erinevalt Eestist on suuremas jaos euroala riikidest pension suurem kui tuhat eurot, ka nendes riikides, kes taotlevad abi. Kas teie arvates oleks võimalik luua Euroopa Liidus ESM-iga sarnanev stabiilsusmehhanism, mis aitaks ühtlustada pensione euroala riikides?

Ei, selles mõttes mitte. Aga selles mõttes küll, et stabiilsus aitab väikseid ja haavatavaid kõige rohkem. Meie tagasilöögid saab minimeerida, kui me tegeleme probleemidega nende tekke kohtades. See kajastub kindlasti ka pensionides. Aga mingist ühispensionikassast ärgu keegi mõelgugi.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud minister! Euroala riigid on suuruse poolest väga erinevad. On selge, et kui me panustame ESM-i mingi osa SKT-st, siis absoluutarvudes on mõne suure riigi panusega võrreldes meie osa võrdlemisi tühine. Ütlesite, et Eestil ei tule ESM-ilt abi paluda nii kaua, kuni teie oma tööd hästi edasi teete. ESM-i leppe artikkel 3 ütleb, et ESM-i eesmärk on anda stabiilsustoetust riikidele, kes on tõsistes raskustes, anda seda toetust rangetel tingimustel, juhul kui see on hädavajalik kogu euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Te ütlesite, et väga suurte riikide puhul ESM-i vahenditest ilmselt ei piisa, kui need riigid peaksid sellistesse raskustesse sattuma. On selge, et Eestiga suuruse poolest võrreldavad või meist ka pisut suuremad riigid võivad sattuda tõsistesse raskustesse, mis on nende riikide jaoks niisama keerulised kui, ütleme, keskmise suurusega riikide kriisid. Samal ajal ei pruugi need kujutada lihtsalt oma n-ö magnituudi mõttes ohtu kogu eurotsooni finantsstabiilsusele. Mis on siis õieti see abikõlblikkuse kriteerium? Millistel tingimustel võivad ka väiksemad riigid seda abi oodata?

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Hästi pikkade sissejuhatuste korral tekib kiusatus õiendada, et isegi sõbralike küsimuste puhul on kõik tsitaadid ju lihtsustused. Ma võib-olla ei räägi iga vastuse juures ära kogu maailma, aga minu isikut on siin küll üle tähtsustatud. Eesti puhul on vaja rohkem tingimusi: esiteks, poliitika muutust, teiseks, kriisi ja tõenäoliselt ka Euroopa reeglite eiramist. Minu isik siin ei ole isegi mitte kolmandajärguline, vaid palju tagapool. Mis tingimustel Eesti abi saaks? Peab olema samasugune sõltuvus laenudest. Praegu on meil sõltuvuseni tükk aega, sest me ei võta turult laenu, me ei pea laene refinantseerima. Meil ei ole sellist akuutset olukorda, mida me ei suuda lahendada poliitiliselt talutavate otsustega. Ei ole nii, et me peaksime ütlema: "No nii, nüüd kõigil palgast kolmandik maha, toetustest rääkimata, need unustage üldse ära." Selliseid olukordi meil ei ole, aga need võivad tekkida. Me peame arvestama, et alles hiljuti olime olukorras, kus me valitsuse otsustusvõimetuse korral oleksime olnud abisaajad. Me oleksime pidanud pöörduma IMF-i poole, sest kommertspangad oleksid andnud meile laenu ainult väga röövellikel tingimustel, seda kindlasti mitte nende enda loogika järgi, aga meie tunnetuse põhjal küll. Ühe laenukese me võtsime Swedbankilt, meile tuli appi ka Euroopa Investeerimispanga laen, millega me tagasime teatud projekte. Meil olid reservid, aga, oleme ausad, mida rohkem on meil finantstehinguid, mida rohkem meil on defitsiidiga eelarveid, seda rohkem neid reserve millegagi seotakse. Seetõttu on meie valikud ka ahenenud. Ei ole nii, et kõik on endine. Laenusõltlasteks muutumiseni on meil muidugi tükk maad, selleks on vaja oma tingimusi. Aga Euroopa peab andma laenu kõigile hädasolijale, kõigile liikmetele. Kuid ma väidan, et Saksamaal ei ole mõtet seda küsima minna. Ma ei tea, milline valitsus peaks Saksamaal olema, et ta läheks laenu küsima. Teoreetiliselt võiks ta küsida laenu näiteks mingite pangandusprobleemide tõttu. Aga miks ta peaks seda tegema, kui turult saab teinekord negatiivse intressiga laenu? Need on kõik hüpoteetilised olukorrad, mille puhul kehtib see, mida te alguses ütlesite. Suurtel ei maksa laenust unistada, aga väikesed võivad siiski sellega arvestada.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Minul kui lihtsal inimesel on lihtsale inimesele lihtne küsimus. Kui me kolme aasta jooksul peame maksma omakapitali sissemaksena 148,5 miljonit eurot, siis mis asi jääb tegemata RES-i ja koalitsioonileppe järgi, sest see on ju üsna tuntav summa?

Aitäh! Oleks kena küll, kui ma neid valikuid saaksin teha. Ma jätaksin hea meelega mõne jama tegemata, mõne seaduse pööraksin ka tagasi. Ma ei ole üldse õnnelik kõige üle, mis on tehtud. Aga meil on piisavalt manööverdamisruumi, et ka teistsugused arvamused saaksid läbi kaalutud. Vajaduse korral jätame tegemata. Minu põhiväide on ikkagi see, et see ei ole seda sorti raha, mille tõttu me midagi tegemata jätame. Mõne asja võiks muidugi lihtsalt tegemata jätta, sest neid valimistel ja koalitsiooniläbirääkimistel kokkukuhjatud asju on alati liiga palju saanud. Aga seda ei ole, et ESM-i surve oleks midagi käegakatsutavat. Kui me hakkaksime niimoodi kulutama, siis see tähendaks ikkagi suurt eelarvedefitsiiti. Seda me endale ei luba.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! ESM printsiibina ei ole iseenesest mingi tont, see luuakse umbes samadel alustel nagu IMF, millega liitumist pole Eestis keegi vaidlustanud. Alles kevadel me suurendasime oma osamakset IMF-is. Küll aga teeb muret see, kuidas ESM-ist hakatakse arvatavasti väljamakseid tegema. Ma arvan, et eestlastel on põhjendatud kahtlus, et seda tehakse võib-olla natuke liiga kergekäeliselt. Neid laene, mis Kreekal praegu kaelas on, ei suuda ta ilmselt iialgi ära maksta. Või on sul äkki teine arvamus? Mis annab meile garantii, et ESM-ist hakatakse raha välja maksma niisama suure vastutustundega, nagu meie oma eelarve tasakaalust püüame kinni hoida?

Eks see ole muidugi usalduse küsimus, see sõltub sellest, kui palju te usaldate Euroopa reegleid ja inimesi, kes on seatud neid järgima, oma täitevvõimu sealhulgas. Mis seal muud öelda. Aga te alustasite küsimust IMF-ist. IMF-i puhul ei ole selliseid küsimusi kunagi esitatud, kuigi umbusuks oleks IMF-i klientide hulgas palju rohkem põhjust. Seal on ju palju kehvemaid riike, kes asuvad meist kaugemal ja kellest meie ka palju vähem sõltume, aga ometi oleme oma kohustusi täites IMF-i raha kühveldanud. Need summad on protsentides SKT-st, need ei ole mingid marginaalsed summad. Ka ESM-i puhul ei ole tegemist marginaalse summaga, küll aga suhteliselt reeglipärase asjaga. Mitte mingit fantastikat, mis eeldaks nii suurt avalikku huvi, selles ei ole.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mul on kergelt spekulatiivne küsimus. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on rääkinud ühest fiskaalmeetmest, nimelt eurode juurdetrükkimisest. Sina, kes sa Brüsselis koos teiste rahandusministritega nendel intiimsematel kokkusaamistel oled viibinud, mis sa arvad, kas ESM-i moodustamise üks varjatud eesmärk on ka uue emiteeritud rahahulga kontrollitud jagamine, näiteks ESM-i kaudu turgudele? Äkki ei ole ESM lihtsalt hapnik, vaid rikastatud hapnik?

Ma lükkan otsustavalt ümber igasugused vihjed intiimsetele kohtumistele rahandusministritega. Muidugi ei mäleta ma nüüd enam küsimust, sest see teema erutas mind rohkem. Te viitasite mingile rahaemissioonile või mingile sellisele asjale. Need on hästi paljude variantidega vastused, mida aegade jooksul on antud või andmata jäetud. Ikkagi eiravad eurotsooni kriitikud tõsiasja, et rahatrükk valitsuse heaks on eurotsoonis keelatud, samas on keskpank mittetraditsioonilisi asju teinud. Kui Mario Draghi suu lahti teeb ja millelegi sellisele vihjab, siis on jälle kõik ootused üleval ja mõeldakse, et nüüd hakkab rahapress tööle, aga siis selgub, et ta räägib täiesti tavapärast juttu, nagu ikka: mandaat on ees, piirid on ees. Siis turud väidavad, et nad on pettunud, ja kukuvad tagasi. Euroopas ei ole võimalik teha mida iganes, aga on otsitud mittetraditsioonilisi instrumente. See arsenal on hästi piiratud. Panganduslitsents ESM-ile ei ole meie lauale jõudnud ja ma loodan, et ka ei jõua. ESM ei ole minu looming. Minu looming on kodutöö, et kõik riigid teeksid majapidamise varakult korda ja jõuliselt kohanduksid. ESM on üks häbi, kuigi see instrumendina peab kriisihetkedeks olemas olema. ESM on abisaavate riikide häbi nii või teisiti. Kuskil on vigu tehtud ja tõenäoliselt pikemat aega.

Palun, kolleeg Peeter Võsa, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Suur pilt koosneb ikka pisematest ja teadupärast elab tulevikuta see, kes minevikku ei mäleta. Parandage mind, kui ma milleski eksin. Teist saab tulevikus ilmselt ESM-i kuberneride nõukogu liige. Kas kavatsete olla ESM-i kuberneride nõukogu liikmena niisama edukas, kui olite hüvitisfondi nõukogu liikmena?

Mis need küsimused teil olid? Esiteks küsisite, kas suur pilt koosneb väikestest. Mis seal veel oli? Ma ei jõudnud üles kirjutada. Mis teil selle hüvitisfondiga seoses hingel on, kas tahate mulle midagi ette heita? Ma olin roheline poliitik, mitte nii roheline kui teie, aga mul õnnestus aastal 1998 tõusta hüvitisfondi nõukogu esimeheks. Just nimelt tõusta, nii ma väidan. Mis ma seal tegin? Seoses ESM-iga mitte midagi. Küll aga tuli mul pärast olla kriminaalasjas tunnistaja. Ma ei mäleta neid karistusi. Ma tean, et keegi läks kinni. See on minu hingel, et mina panin, ma ei mätsinud asja kinni. Asi tuli välja, tuli tegutseda ja järgnes kriminaalasi. Hüvitisfond on omaette monstrum, mida võiks arutada. Selles asjas oli palju idealismi. Aga mis puudutab seda, et ma oleksin olnud seal hirmus saamatu, siis arvestades oma toonaseid kogemusi võin ma ainult uhke olla. Olin ikka loll küll, nii nagu üks Riigikogu liigegi on veel kolmandal aastal. Vabandust, see oli nali! Kõik ei ole lollid, aga mina olin. 1990-ndatel olin ma raudselt nii naiivne. Kogu see hüvitisfondi idee, mis oli ju varem ära otsustatud, oli suuresti naiivne, aga see ikkagi toimis. Mul on kahju nendest noortest meestest, kes seal oma vead tegid ja maine ära rikkusid. Mõni istus kinni ka.

Palun, kolleeg Sven Mikser, teine küsimus!

Aitäh! Härra minister! Neli tundi puldis olla pole naljaasi. Sellepärast ma küsin uuesti ja natuke aeglasemalt. Minu küsimus ei ole Eesti kohta konkreetselt. Minu küsimus on ESM-i leppe artikli 3 ...

Palun veel aeglasemalt, nii nagu teised räägivad!

Minu küsimus on ESM-i leppe artikli 3 kohta, mis ütleb, et raskustesse sattunud riikidele antakse abi, juhul kui see on hädavajalik kogu eurotsooni stabiilsuse jaoks. Te ütlesite, et suurtel pole mõtet raha küsima minna, väikesed võivad aga abi loota. Samal ajal on selge, et isegi keskmise suurusega kriis, mis tabab näiteks Prantsusmaa-suurust riiki, on kogu eurotsooni stabiilsusele määratult suurema mõjuga kui tõsine kriis, mis tabab näiteks Slovakkia-suurust riiki. Minu küsimus on: kui suur peab üks riik olema, et seda tabanud kriisi puhul oleks selle aitamine hädavajalik kogu eurotsooni stabiilsuse tagamiseks?

Vastus on sama: kui tahes suur. Kui te loete sellise lepingu teksti, siis arvestage, et see sisaldab erinevaid signaale, erinevaid kokkuleppeid ja taustu. Selle karmi sõnastuse üks tõlgendusvõimalus on selline nagu euroskeptikutel: ega meie sealt midagi ei saa, meile ei anta sealt midagi. Aga teine tõlgendusvõimalus, see, mida on seal silmas peetud, on see, et niisama raha ei saa. Peab olema tõsine probleem ja ühiselt tunnetatud ebastabiilsus. See on mõeldud muiduküsijate tõrjumiseks, aga ka parlamentide rahustamiseks. Ei ole nii, et teisi riike hakatakse lihtsalt ülal pidama, vaid see peab olema tunnetatud ühine probleem ja väga tõsine mure konkreetse riigi puhul.

Palun, kolleeg Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Euroopa rahaministritel peab kindlasti olema tagataskus ka plaan B. Arvestades Saksamaa konstitutsioonikohtu arenguid ja seda, et mõned riigipead ei ole veel seda lepet viseerinud, küsin: mis see plaan B siis on, mis siis juhtuma hakkab, kui ESM ei jõustu? Mis juhtub siis, kui Eesti sellega ei liitu, millised need arengud võiksid olla?

Aitäh! Ega juhtumine ei ole plaan. Eesti on ausalt öeldes üks väga väike punkt isegi Euroopa kaardil. Euroopa elab edasi, ta ajab oma asja edasi ning polariseerub selgemalt. Eesti jääb siis lihtsalt teisele poolele. Tema poliitiline kapital on kindlasti tugevasti räsitud ja teda vaadatakse kui ühte omapärast tegelast laua taga. Ma arvan, et me ei peaks seda positsiooni endale tahtma. Euroopa jääb ellu, aga meie väärikus kindlasti kannatab. Poliitilisest kapitalist rääkisin ma selles mõttes, et meil on Euroopas väga erinevaid konkreetseid huve ja arvamusi, mille puhul me vajame pidevalt liitlasi. Selle kõigega tegelevad erinevad ministrid. Lihtsam on ikkagi rääkida nendega, kes sinust lugu peavad, mitte aga nendega, kes vaatavad sind kui rehepappi, kes sai papi kätte ja tõmbas uttu.

Palun, kolleeg Margus Tsahkna!

Aitäh! Kolleeg Imre Sooäär küsis enam-vähem samasuunalise küsimuse, mis mina tahtsin küsida. Räägime reaalselt nendest võimalikest tagajärgedest, mis tekivad siis, kui Eesti otsustab ESM-iga mitte ühineda. Ma saan aru kõigest, mida te eelmisele küsimusele vastates ütlesite, aga millised võiksid olla reaalsed, kas poliitilised või mingid muud tagajärjed lisaks sellele ebamugavustundele, mida rahandusminister teatud koosolekutel hakkab tundma? Mis need võiksid olla? Te ütlesite, et Eestil on mitmesuguseid huve, aga mis siis tegelikult võib juhtuda, kui Eesti ei ühine ESM-iga?

Ma ei tahaks neid asju väga juriidilisse keelde või käegakatsutavasse vormi panna. Poliitika ongi väärtuste järgimine, koostöö jne. Mis ma seda siin ikka püstijalu defineerida proovin. Ega midagi väga hullu ei juhtu. Eks me siis totakad paistame, aga see ei ole ju mingi eriline juhtum, see on lihtsalt üks fakt. Mina näiteks käiksin vist ikka seal kohal, sest ma pean seal laua taga olema, aga suud lahti teha nagu ei tahaks. Ma arvan, et minu mantlipärija oleks täpselt samas olukorras. Kuidagi tühi tunne oleks, sest koosolekutel just neid asju arutatakse ja miks ma seal siis olen, aga kuidas ma sinna ei lähe, kui ette on nähtud ja kutse on tulnud. Ma ei tea. Aga mina pole riik ja ega minu piinad ei ole need, millest teie lähtuma peate. Teil, poliitikutel, on kõigil alati hästi pragmaatilisi huve ja ideoloogilisi soove, mida Euroopa võiks rahuldada. Tuleb mõelda, kas need on täidetavad.

Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Aitäh! Lugupeetud minister! Seda arutelu siin kuulates on selline tunne, et me oleme tõesti ühed negatiivsed rehepapid. Kui me tahtsime astuda Euroopa Liitu ja ootasime, et me saaksime ruttu kätte kõik toetused, siis me arvasime, et eurotsoon on väga hea ja euro on väga hea, see suurendab meie usaldusväärsust. Nüüd, kui me võiksime astuda adekvaatse ja väärika vastusammu, siis on meie mõte selline, et pigem läheks kodust ära või peidaks pea liiva alla. Ma küsingi otse: kas selline arusaam meist kui rehepappidest on laialt levinud ning kas juba nüüd on rahandusministril ja teistel Eesti esindajatel üsna piinlik nendel kohtumistel olla?

Ei, ma olen siiamaani võinud ikka Eesti riigi ja rahanduse üle uhke olla. Ma võin valida, kas ma võtan sõna või mitte. Kõik teavad, mis valdkonnas on kellelgi suurem autoriteet, seda mitte ainult riigi suuruse, vaid ka tegude põhjal. Aga see, millest te rääkisite, võib juhtuda. Ma ei jäta oma esinemise lõpu eel mainimata, et ega see ESM-i arutelu punase laterna roll ei ole midagi, mis meile au teeks. Muus osas praegu veel midagi ei mõrane. Kena olekski täna sellega otsad kokku tõmmata, lisades, et Euroopa on ikkagi väärtuste süsteem, see ei ole mitte ainult kulud ja tulud, rahalised kohustused ja hüved. Aga niipea, kui raha tuleb mängu, pannakse need väärtused kõvasti proovile. Mina küll ei soovita Riigikogul neid väärtusi proovile panna või seada kahtluse alla meie võimet neid järgida.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Ma tahan kuulda teie arusaama, kuidas Eesti ja Eesti parlament peaksid tegutsema siis, kui Eestist saab ESM-i liige. Teie majas ettevalmistatud seaduseelnõu §-s 5 on öeldud, et edaspidi peaksid kõik MoU-d tulema Riigikogu suurde saali, aga need ei pruugi tulla, kui tähtpäev ei võimalda Riigikogu otsust vastu võtta. Kaks nädalat tagasi oli meil n-ö praktikum, seda küll EFSF-iga seoses, kui oli tegemist Hispaania pankade programmiga. ELAK arutas seda küsimust kaks tundi enne teie telefonikonverentsi. Siis öeldi, et ega nüüd enam ei jõua suures saalis arutada, nüüd on kiire, kuigi teie käes oli see vastastikuse mõistmise memorandum olnud kümme tööpäeva. Mis annab nüüd meile kindluse, et edaspidi klientriikidega seotud arutelud Riigikogusse jõuavad, mitte ei takistata seda arutelu näiteks põhjusel, et koalitsioonil juhtumisi ei ole 51 vajalikku häält?

Aitäh! Seda ajalugu võib muidugi täpsustada. Ma puhtalt mälu järgi ütlen, et viimasel ajal on olnud kaks juhtumit, kui fakti ja reageeringu vahele jäi ainult reedene päev. Ühel korral oli ainult reede pärastlõuna ja juba laupäeva hommikupoolikul oli telefonikonverents. Ma ei näe võimalust, et täiskogu oleks jõudnud koguneda. Mingit memorandumi laagerdamise aega ma ka ei mäleta, ma ei mäleta sellist aega, mil me ei oleks toimetanud. Hispaania puhul on informatsioon laekunud kogu aeg kildhaaval. Koostöö on olnud sellises vormis, et me oleme ergutanud Hispaaniat otsuseid langetama, et me saaksime midagi arutada. Kas me oleksime siis pidanud korraldama täiskogu istungi, et kuulge, me otsustasime Hispaaniat ergutada, tulge nüüd kokku ja arutage seda? Kui Hispaania otsustas abipalve esitada ja rahandusministrid pidid seda arutama, siis oleks täiskogu ühe päevaga pidanud kokku tulema. Mingisugust memorandumiga venitamist ma ei mäleta. Kogu see protsess on olnud etapiline. Ma ütlesin, et arusaadav panganduse restruktureerimise kava tuleb alles viimases kvartalis. Mitu täiskogu istungit me oleksime pidanud vahepeal tegema, et täiskogu oleks tõesti koheldud täislugupidamisega? Kõik näitab, et see, mida Riigikogu EFSF-i puhul valitsusele ette kirjutas, on hästi töötanud. ELAK on tõesti hästi töötanud, seal ei ole olnud tarbetult palju poliitilist retoorikat, küll aga on olnud palju sisulist huvi ja operatiivsust. Aga alati ei ole ka sellest operatiivsusest piisanud.
Te küsisite Riigikogu täiskogu teemal. Ma proovin teile selle loetelu anda. Mis on täiskogu roll? Kõigepealt, ESM-i makstavad summad kajastatakse riigieelarves, mille üle otsustab ju Riigikogu. Täiskogu otsustab sissemakstava kapitali kiirendatud korras maksmise ja ESM-i maksimaalse laenumahu suurendamise, juhul kui see peaks kõne alla tulema. Ma loodan, et ei tule, et see tõrjutakse juba eos, aga seda ei saa välistada, kui on tugevad argumendid. Järgmiseks, ESM-i finantsabivahendite loetelu muutmine. Praegu on neid vahendeid neli-viis, kui aga mõeldakse mõni uus välja, siis täiskogu arutab seda ja mina annan selgitusi. Ma ennustan, et kui me jääme teema piiridesse, siis see ei ole väga inspireeriv arutelu. Seda seletada, mis see uus instrument on, võiks teha ka väiksemas ringis. Seda võib muidugi ka täiskogus teha ja me oleme sellepärast selle seadusesse kirjutanudki, et oleks suurem kindlus, et täiskogu ei jää kõrvale millestki, mis teile huvi võib pakkuda. See ei ole ainult ELAK-i valik, kas see küsimus täiskokku tuua, vaid me toome selle kui põhimõttelise valiku saali. Seal on tõesti põhimõttelisi valikuid, näiteks oli panganduse toetamine põhimõtteline muudatus. Ka ESM-i aktsiakapitali suurendamist, juhul kui see kõne alla tuleb, otsustab loomulikult Riigikogu. Ma hakkan ise juba ära tüdinema. Üldreegel on, et kõigi memorandumite heakskiitmine, kaasa arvatud soovituste andmine Vabariigi Valitsusele, toimub täiskogus. Riigikogu täiskogus kiidetakse heaks ka memorandumite muudatused, mis on oma kaalult olulised. Kui Eesti Vabariigi esindaja ei toetanud kiirmenetluse korras stabiilsustoetuse andmist, siis tehakse hädaabi reservfondi lõpetamise kohta konsensuslik otsus, millesse on kaasatud ka parlament. ELAK-i ettepanekul stabiilsustoetuse andmise põhimõtteliste otsuste heakskiitmine ja soovituste andmine toimub samuti täiskogus. Kord aastas antakse täiskogus ülevaade ESM-i antud stabiilsustoetustest ja Eesti osalemisest ESM-is. Valitsus teavitab Riigikogu juhatust kõigist ELAK-ile saadetud memorandumitest ja otsuste kavanditest ning ELAK teavitab Riigikogu juhatust antud arvamustest, et ei oleks ohtu, et valitsus midagi kalevi alla paneb. Riigikogu saab informatsiooni ja siis on tema enda valik, kas ta tahab või ei taha asja tõsisemalt käsitleda. ELAK-i ettepanekul antakse täiskogule informatsiooni ESM-ile stabiilsustoetuse taotluste esitamise ja hädaabi reservfondi lõpetamise kohta ning tehakse ülevaade Eesti Vabariigile võetud sissenõutava kapitali sissenõudmise riski realiseerimise olulise suurendamise kohta. Kõik see on täiskogu roll. Roll missugune, ütleksin ma! Seda peab jõudma ainult nii kanda, et vaene Riigikogu täiskogu ei paistaks liiga ESM-i-keskse institutsioonina. Sellist väikest majesteetlikku distantsi võiks Riigikogu täiskogu väga spetsiifiliste üksikküsimuste puhul ikkagi alati hoida, aga me oleme nüüd seaduses selle distantsi miinimumini viinud. Sealt edasiminek tunduks mulle juba natukene väärikust riivavana.

Palun, kolleeg Maret Maripuu!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Sa oled nüüd siin tunde vastanud meie küsimustele. Kuidas tunne on? Kas me oleme suutnud kõik küsimused ära küsida või on midagi jäänud kahe silma vahele, mis võiks hinge kriipima jääda?

Aitäh! Mina arvan, et 101 tarka jõuavad ikka rohkem küsida, kui üks loll oskab ette kujutada. Nii et ma ei saa öelda, et ma tean võimalike küsimuste nimekirja.

Palun, kolleeg Rainer Vakra, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Püüan küsida sellise küsimuse, mida siiamaani ei ole küsitud. Kui loodi Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, kus Eesti tagatis oli 2 miljardit eurot, siis siin saalis selgitati, et see fond on ajutine, see kestab seni, kuni luuakse Euroopa stabiilsusmehhanism ja toimub nende asutuste ühinemine. Kas te saate lühidalt selgitada, kuidas need kaks eri põhimõtetel loodud finantsasutust ikkagi ühinevad, pärast seda, kui me oleme ESM-i heaks kiitnud?

Aitäh! Ega siin ei olegi valmis vastust. Aktsiaseltsi ja rahvusvahelise organisatsiooni ühinemist ei saa olla. Eesti seadustes on ju ka näiteid, et teatud organisatsioonid ei saa juriidiliselt ühineda, need tuleks likvideerida või mis tahes, oleneb sellest, kuidas seaduses kirjas on. Aga EFSF-il jääb alles teatud vara, teatud laenuportfell, mida tuleb hallata. Kokkuhoiu ja ühtse juhtimise mõttes – eesmärk on ju ühtne – need tehnilised asjad täpsustuvad. Üks asjaolu on see, et portfell antakse ühel hetkel ESM-ile üle. Ma usun, et seda ka ESM-i leping kajastab. Igatahes pole tehnilised detailid veel selged, sest tegemist on juriidiliselt väga erinevate nähtustega.

Rohkem küsimusi ei ole. Lugupeetud rahandusminister, suur tänu ettekande eest ja selle eest, et te peaaegu neli tundi väga põhjalikult küsimustele vastasite! Aitäh teile!

Aitäh debati eest! Mulle meeldis.

Suur tänu! Jätkame. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Käesolevaga edastan teile ülevaate rahanduskomisjoni istungitest, kus Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 254, valmistati ette esimeseks lugemiseks. Rahanduskomisjon valdkondliku komisjonina on tegelnud euroala finantsstabiilsuse tagamise teema ja sellega seonduvate õigusaktide ettevalmistamisega täiskogus menetlemiseks kogu tööperioodi jooksul. Nimelt on Eesti toetanud euroala stabiilsuse tagamiseks alates 2010. aastast astutud samme. Kevadel 2010 tekkis tulenevalt Kreeka probleemidest vajadus euroala üldiste kriisiennetuse ja -lahenduse instrumentide ning uue majanduspoliitika koordineerimise järele. Kuna Kreeka probleemid ning nende mõju euroalale olid akuutsed, leiti kiirkorras lahendus Kreeka laenumehhanismi näol, lepiti kokku kahepoolsed laenud euroala riikidega. Selles mehhanismis Eesti ei osalenud. Seejärel loodi süsteemsema, aga siiski ajutise lahendusena Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, lühendatult EFSF, mis seondus peaasjalikult mõne riigi abi ja tulemüüri vajadusega. Riigikogu võttis EFSF-iga liitumise otsuse vastu septembris 2011. Järgmise arenguna oli kavandatud EFSF-i mantlipärijana luua alaline Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), mis pidi EFSF-i välja vahetama hiljemalt 1. juuliks 2013. Tähtaeg toodi hiljem ülemkogu otsusega varasemaks.
Konkreetsemalt Euroopa stabiilsusmehhanismi ja selle asutamislepingu ratifitseerimise eelnõu käsitleti rahanduskomisjoni istungitel alljärgnevalt: 11. juunil, 16., 20. ja 31. juulil s.a. 11. juunil andis rahandusminister Jürgen Ligi ülevaate Eesti ja euroala rahanduse olukorrast, sealhulgas Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ehk ESMAL-i eelnõu hetkeseisust ja lepingu vaidlustamisest õiguskantsleri poolt Riigikohtus. 16. juulil toimus rahanduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ühisistung teemal "Riigikohtu otsus ESMAL-i põhiseaduspärasuse kohta". Sellel osales Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esindaja Ulrika Eesmaa, kes andis ülevaate Riigikohtus ESMAL-i kiirmenetluse põhiseaduspärasuse kohta otsustatust. Samal istungil tutvustas ESM-i ja EFSF-i toimimise ja ülemineku põhimõtteid EFSF-i peadirektori vanemnõunik Andres Sutt. 20. juulil toimus samuti rahanduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ühisistung, teemaks ülevaade finantskriisist ning ESMAL-i ratifitseerimise seaduse eelnõu. Sel korral osalesid istungil rahandusminister Jürgen Ligi, asekantsler Tanel Ross, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põder ning sama ministeeriumi õigusosakonna juhataja Tiit Rebane. Komisjon sai infot ja vastuseid küsimustele, mis puudutasid ettevalmistatava ESM-i aluslepingu ratifitseerimise eelnõu tausta, põhiteemasid ja probleeme ning valitsuse kava eelnõu edasise menetlemise kohta. 31. juulil arutas rahanduskomisjon minister Jürgen Ligi osavõtul juba konkreetset eelnõu numbriga 254, Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjoniks Riigikogu juhatus oli rahanduskomisjoni määranud.
Eelnõust andis härra rahandusminister teile vahetult mõni hetk tagasi põhjaliku ülevaate ning vastas kümnetele ja kümnetele küsimustele. Siinkohal kordan veel üle, et eelnõu eesmärk on ratifitseerida Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping ja kehtestada lepingu siseriikliku rakendamise seisukohalt olulised sätted. Ratifitseeritava lepinguga luuakse Euroopa stabiilsusmehhanism, mille eesmärk on anda finantsabi rahalistesse raskustesse sattunud ESM-i liikmetele. ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus ESM-is on 1,302 miljardit eurot. Lisan informatsiooniks, et Eesti osaluse suuruseks ESM-is on 0,186%, mis on meile fikseeritud järgnevaks 12 aastaks. Tavapärasest Euroopa Keskpanga kapitaliosalusest erandlikult väiksem osalus tuleneb meie väiksemast sisemajanduse kogutoodangust. ESM-i sissemakstava kapitali suurus on 80 miljardit eurot ning selle maksavad euroala riigid ära võrdsetes osades viie aasta jooksul. Siinkohal tahan lisada, et arvestades viimaseid arenguid ja otsuseid Euroopa tasandil tehakse maksed kiirendatud korras tegelikult lähima kahe kuni kolme aasta jooksul. Riigi eelarvestrateegias aastateks 2012–2015 on reservide ja võlakoormuse prognoosis neid makseid ka juba arvesse võetud. Otsus, kas maksed tehakse reservidest või laenu abil, sõltub konkreetsest olukorrast. Kui eeldada, et sissemakse tehakse likviidsetest finantsvaradest, siis väheneb Eesti reservide tase 2015. aastaks ca 0,4% SKT-st. ESM-i antud laenud riikide võlakoormuses ei kajastu.
Head kolleegid, annan teile ka ülevaate küsimustest ja teemadest, mis rahanduskomisjonis tõstatusid. Enamik küsimusi või praktiliselt kõik need on ka täna siin Riigikogu täiskogu saalis läbi arutatud, kuid siiski.
Teemaks oli eelnõu menetlus Riigikogus kolmel lugemisel. Nimelt arutatakse välislepingut puudutavat seaduseelnõu vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut viia läbi kolmas lugemine. Kuna kõnealune ratifitseerimise seaduse eelnõu sisaldab ka teiste seaduste reguleerimisalasse kuuluvaid õigusnorme, siis otsustas komisjon teha Riigikogule ettepaneku viia läbi kolm lugemist.
Teemaks oli ka eelnõuga sätestatud Riigikogu täiskogu ja ELAK-i pädevus, millest täna on siin saalis päris pikalt räägitud. Olulised on siseriiklikud protseduurid järgmiste ESM-iga seotud otsuste tegemisel ja Riigikogu täiskogu kaasamine nende otsuste puhul. Asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu näeb ette, et kõik olulisemad otsused langetab Riigikogu täiskogu ning sisuliselt tehnilist laadi ja kiireloomulised otsused jäävad Euroopa Liidu asjade komisjoni teha. Riigikogu täiskogu pädevusse kuuluksid otsused, mis puudutavad ESM-i lubatud aktsiakapitali, maksimaalse laenumahu muutmist, samuti uute memorandumite ja nende oluliste muudatuste heakskiitmist ning hädaabireservi lõpetamist. Siinkohal tahan rõhutada, et rahanduskomisjon on otsustanud küsida eelnimetatud teemast lähtuvalt eelnõu kohta arvamust ka Riigikogu põhiseaduskomisjonilt ja Euroopa Liidu asjade komisjonilt ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt.
Arutelu teemaks oli komisjonis eelnõu esitamine kahe eraldi eelnõuna. Minister valitsuse esindajana nentis, et valitsus oli kaalunud seda võimalust esitada eraldi ratifitseerimise eelnõu ja selle rakendamise eelnõu, kuid arutelude tulemusena leiti, et mõistlikum ja otstarbekam on menetleda ESM-iga seonduvat ühe eelnõuna. Nii on see täna ka meil laudade peal.
Küsiti, kas Eesti saab finantsabi, kui satub raskustesse. Minister kinnitas, et kõik osalised saavad vajaduse korral toetust. Ka Eesti abiküsimine mõjutaks Euroopa Liidu finantsstabiilsust. Näide on Küprose kui väikeriigi näol olemas. Kui kriis ohustab euroala, antakse abi.
Oli küsimus sissenõude tekkimise kohta, kuidas sellega toime tulla. Minister nentis rahanduskomisjonis, et laenuvõime katavad AA-reitinguga riigid. Kui mõned otsused vajavad rohkem raha, siis on kapitali kaasamise võimalus seetõttu suurem ja raha hind odavam. Tegemist on ülegaranteeritud rahainstrumendiga ning seega on sissenõudmine ebatõenäolisem. ESM-i ülesanne on riske maandada, nende akumuleerimist ja realiseerumist ära hoida. Võimalik kahjum väga ebareaalse, nn musta riskistsenaariumi korral kaetakse kõigepealt reservfondi arvel ja seejärel teatud osas sissemakstud kapitali arvel. Eesti osa selles on kuni 50,2 miljonit eurot ühe näite puhul, mis on ka seletuskirjas toodud. ESM-i sissenõutava kapitali maksmise tõenäosus on väike. Minister on seda kinnitanud nii täna siit kõnepuldist kui ka komisjonis, kuna ESM-i maksevõimetuse riski vähendavad asjaolud, et tema antav finantsabi on rangelt tingimuslik ja ESM on alati eelisvõlausaldaja staatuses.
Rahanduskomisjonis oli ka küsimus, kas sellise lepingu puhul ei peaks tulevikus otsustajaks olema ELAK-i asemel näiteks rahanduskomisjon. Selgitati, et ELAK-i ülesanne on parlamentaarne järelevalve valitsuse tegevuse üle Euroopa Liidu tasandil, et oleks tagatud seadusandliku võimu kaasamine Euroopa Liidu otsustusprotsessi, Euroopa Liidu küsimuste siseriiklikku koordinatsioonimehhanismi. Eelnõus on tagatud ELAK-i õigus kaasata täiskogu, sh võimalus määrata rahanduskomisjon juhtivkomisjoniks.
Küsimus oli täpsete summade seadusesse kirjapanemise kohta, et oleks teada info, mis juhtub 12 aasta möödumisel. Minister selgitas, et see ei ole otstarbekas, pigem on see isegi eksitav. Seletuskirjas on see välja toodud. Eksitav võiks see olla just seoses sellega, et selle perioodi jooksul võib lisanduda uusi liikmeid ja muudatusi kapitalivõtmetes tulenevalt muudatustest SKT-des.
Oli küsimus EFSF-i kohustuste ja laenuvõime ülemineku kohta ESM-i. Teadupärast ühines Eesti eelmisel aastal ka EFSF-iga. Minister nentis, et hetkeseisuga ei ole see detailselt konkretiseeritud, on sellised üldised sõnastused. Kui ESM hakkab tööle, siis tulevad ka lõplikud täpsustused. Tasub mainida, et EFSF ja ESM laenavad turult erinevatel alustel, laene ei saa n-ö otse üle kanda.
Küsiti, et kui sissenõue tuleb, kas siis Eesti laenab või kasutab oma reserve. Minister selgitas, et ESM on isetoimiv ja teeb kõik, et sissenõudeid poleks tegelikus elus vaja realiseerida. Kui tekib maksehäire, siis ei teki see 100% ulatuses ja algselt puhverdab ESM seda ise, aga teenindamist võimaldavad meil eelarveread, reserv, kassalaen, vajaduse korral eelarvemuudatus ja kindlasti siis ka laenuvõtmine.
Oli küsimus valitsuse rahaliste kohustuste võtmise kohta kõigis tegevustes, mis on seotud ESM-iga. Siin selgitas minister ka komisjonis, et kui Riigikogu on oma otsuse ESM-iga liitumise kohta teinud, siis valitsuse roll peale seda on sisuliselt kassaline opereerimine.
Küsimus probleemsete riikide rahalise osalemise kohta ESM-is. Vastus oli, et abisaavad riigid peavad ESM-is osalema ja nende laenuprogrammid näevad ette ka ESM-i kohustusi.
Küsiti, kas ESM-ist on võimalik välja astuda. Ministri vastus oli, et vähemalt hetkeseisuga ei ole seda reguleeritud.
Küsimus oli ka Soome riigi ESM-iga liitumise protseduuride kohta. Minister vastas, et Soome on ESM-iga liitumisel solidaarne teistega, st ESM-i puhul tagatist ei küsi. EFSF-i puhul, nii nagu minister täna siin saaliski juba mainis, maksis Soome sisse kogu raha, saades tagatise 40%, ja sel juhul, nagu informatsioon on, see raha sisulist intressi ei teeni.
Komisjonis küsiti ka ESM-i juhtide isikliku immuniteedi kohta. Minister mainis, et sisuliselt on siin analoogia IMF-iga: otsustes ollakse suveräänsed, samas ei välista see võimalike muude tegevuste puhul kohtu alla andmist.
Küsimus oli MoU ehk "Memorandum of Understanding" menetlusprotseduuride kohta, kui ELAK teeb ettepaneku kaasata täiskogu. Kuidas see menetlus peaks toimuma? Minister vastas, et valitsus esitab sel juhul otsuse eelnõu ja menetlus toimub vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele.
Küsimus oli ka päästemehhanismide ja Euroopa Liidu toimimise lepingu vastuolu kohta. Minister nentis, et vastuolu ei ole, alusleping lubab luua neid vabatahtlikult ka praegu. Euroopa Liidu toimimise leping ei reguleeri seda ja seetõttu ei ole vaja seadust muuta. Päästemehhanismide loomisel on Euroopa Liidu õiguse tunnused, millest tulenevalt nähakse sõnaselgelt ette võimalus luua stabiilsusmehhanism.
Küsimusele lepingu täitmiseks vajalike rahaliste vahendite ettenägemise kohta vastati komisjonis, et kõik on reguleeritud eelarveõigusega: vahendid nähakse ette riigieelarves. Võimalikud on eraldi otsused, mille järel peab siis muutma ka riigieelarvet. Kohustuste teenindamiseks on riigil finantsplaan, reservid, kassalaen. Riigieelarve baasseadust ei ole Euroopa stabiilsusmehhanismi aluslepingust tulenevalt muuta vaja. 2012. aasta riigieelarves, mille me võtsime vastu eelmise aasta lõpus, on eraldatud 30 miljonit eurot ning täiendava 30 miljoni euro jaoks on praegu menetletava eelnõu vastuvõtmise korral vaja teha eelarvemuudatus veel selle aasta sügisel.
Küsiti veel erakapitali ehk erasektori abiprogrammidesse kaasamise kohta. Minister selgitas, et püütakse kaasata ka erasektorit. Konkreetse näite, Kreeka pankade puhul kandsid väga selgelt kahjumit ka pangaomanikud.
Lõpetuseks. Komisjon langetas järgmised otsused: esiteks, viia eelnõu esimeseks lugemiseks täiskogu ette 8. augustil s.a (see oli konsensuslik otsus); teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada (poolt oli 7, vastu 1 ja erapooletuid 3); määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 21. august kell 10 (otsus oli konsensuslik); teha ettepanek arutada eelnõu kolmel lugemisel ning küsida eelnõu kohta arvamust põhiseaduskomisjonilt, ELAK-ilt ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt, arvamuste esitamise tähtajaks määrati 15. august kell 16 (otsus oli konsensuslik). Ja lõpuks, eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil otsustati kutsuda komisjoni istungist osa võtma õiguskantsler Indrek Teder ja Eesti Panga president Ardo Hansson. Tänan!

Suur tänu, hea kolleeg Sven Sester! Teile on ka küsimusi. Alustame kolleeg Paul-Eerik Rummost, teine küsimus.

Aitäh! Praegu osaleb Eesti ajutises stabiilsusfondis ja me tutvume ESM-i asutamislepinguga. Asjad näitavad küll seda, et ESM, kui ta selle lepingu alusel luuakse ja funktsioneerima hakkab, on tunduvalt soliidsem, usaldusväärsem ja huvitaval kombel ka paindlikum kui ajutine kiirelt toimiv fond, mis on loodud. Kas ma olen õigesti aru saanud, et mida kiiremini ESM luuakse ja rakendub, seda parem osalisriikidele, kaasa arvatud ka Eestile? ESM näib olevat stabiilsem, osalisriikide sissemaksed tunduvad olevat väiksemad ja riskid paremini maandatud. Kas mul on õige arusaam, et mida kiiremini ESM luuakse, seda parem meile?

Aitäh, hea kolleeg! Olete täiesti õigesti aru saanud, vähemalt teie arusaam ühtib täiesti minu arusaamaga. Siin on päris mitmed põhjused. Need kaks, EFSF ja ESM, on tegelikult kaks eraldi struktuuri. EFSF-i näol on tegu eraõigusliku struktuuriga, teine on juba konkreetsete Euroopa riikide õigusesse minev struktuur. Mis on väga oluline, aga millest pole võib-olla nii palju räägitud, on see, et EFSF-i puhul on Eesti osalus suurem kui ESM-i puhul. Kui me räägime ka täiesti pragmaatilisest seisukohast lähtudes, siis ESM-i puhul  on meie kapitalivõti lihtsalt väiksem. Sel hetkel, kui ESM alustab tööd, oleme, ütleme siis, väiksema osalusega selles suures mängus sees. Seal on ka pragmaatiline pool. Aga ka õigusselguse ja tulevikus tegutsemise poole pealt on kõik eksperdid öelnud, et ESM-iga on selgelt parem opereerida. Kui EFSF eelmisel aastal vastu võeti, siis öeldi ju selgelt välja, et tegemist on ajutise mehhanismiga. Nii et ma arvan, et me peaksime kindlasti liikuma edasi võimalikult kiirelt. Praegune tempo näitab, et me olemegi viimasena vastu võtmas.

Palun, kolleeg Andres Herkel, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma näen siin ühte protseduurilist probleemi, mis tuleneb sellest, et me käsitleme ratifitseerimist ja rakendamist koos. Oletame, et juhtub midagi niisugust, et me kirjutame rakendamisseadusesse sisse sätte, mille puhul me leiame mõne kuu möödudes, nagu tihtipeale ette tuleb, et seda on otstarbekas muuta. Mis siis saab? Kas me avame uuesti ratifitseerimise seaduse? Ratifitseerimine on ju lõplik, aga rakendamise osas võib ebakõlasid ette tulla.

Aitäh, hea kolleeg! See on hea küsimus ja selle teema tõstatasime ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna poole pöördudes. Tõesti, kas sellistel puhkudel hakkab tekkima mingeid vastuolusid ja vasturääkivusi? Mingil hetkel, kui me oleme saanud juriidiliselt pädeva vastuse, saan ka mina kas teise lugemise ajal või juba komisjonis võimalike muudatusettepanekute läbihääletamisel anda ülevaate ja teie saate vastavalt sellele kujundada oma positsiooni. Ma jään täna vastuse võlgu selles kontekstis, kas ratifitseeritud seaduse uuesti avamisel muudatusettepanekute tegemiseks tekib reaalne vastuolu, aga ma arvan, et lähiajal saame sellele küsimusele vastuse. Muidugi tuleb siit järgmine küsimus: kui tekivad vastuolud, kuidas siis edasi käituda? Aga vähemalt hetkel tundub mulle, et kui on võimalik minna edasi ühe eelnõuga, nii nagu see täna meil laudadel on, siis on mõistlik minna edasi. Muidu võivad tekkida võimalikud õiguslikud vaakumid seaduse ratifitseerimisel ja samal ajal sisemiste protseduurireeglitega venitamisel või nende mittevastuvõtmisel. Ma ei ole kindel, kas see on kasulik. Aga veel kord, vastates teie küsimusele: kui peaks tekkima olukord, kus lähtuvalt mingitest meie sisekordadest või muudatusettepanekute esitamise loogikast on vaja hakata mõtlema sellele, et eelnõud lahku lüüa, siis tuleb selle teema juurde tagasi tulla.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelnõuga antakse Euroopa Liidu asjade komisjonile päris palju õigusi Riigikogu nimel tegutsemiseks või arvamuse andmiseks. Operatiivsuse mõttes see võibki ehk õige olla, aga kui teistpidi võtta, siis Euroopa Liidu asjade komisjon on ju tegelikult ainult üks Riigikogu tööorgan, minu hinnangul mitte olulisem kui näiteks põhiseaduskomisjon. Kas komisjonis oli arutusel ka see, kuidas või kas eelnõu võiks täiendada sel viisil, et suureneks Riigikogu kui terviku võimalus osaleda ESM-i küsimuses ja ka valitsuse kohustus nendes küsimustes Riigikogu ees aru anda?

Aitäh, hea küsija! Ma ütleksin nii, et tegelikult 80% või veelgi suurem osa 100%-st läks meil pädevuste analüüsile ja arutelule. Eelnõu finantsiline pool jäigi võib-olla ainult selle 20% sisse. Jah, arutasime küll ja sellest tulenevalt me palusime nii põhiseaduskomisjonilt kui ka Euroopa asjade komisjonilt endalt arvamust, kuidas nemad seda protseduuri ette näevad. Paljudel inimestel on jäänud arusaamine, et Euroopa asjade komisjonil on tekkinud suur ja kolossaalne võim. Tegelikult on täiskogu võimalused võrreldes EFSF-iga nüüd juba palju suuremad. EFSF-i puhul oli üleval küsimus seoses Hispaaniaga, et kui ka Hispaania panga programmi oleks tahetud arutada täiskogu saalis, siis seda võimalust ei oleks olnud. Sellised asjad kaovad ära. Tegelikult on kõik olulised küsimused nüüd täiskogu pädevuses. Härra minister andis siin kolmele viimasele küsimusele vastates praktiliselt täieliku ülevaate sellest, mis on täiskogu ülesanded. Jah, me võime küsida, kes otsustab, millal on kiireloomuline küsimuse arutelu. See on nüüd hindamise koht, kuna Euroopa Liidu asjade komisjonile jääb tõesti võimalus võtta vastu olulisi riigi kohustusi ja otsuseid, kui tegemist on kiireloomuliste küsimustega või salajaste küsimustega. Kui salajaste puhul võib aru saada, et kuskil keegi – jälle küsimus, kus see keegi on – on öelnud, et tegemist on salajasega, siis kiireloomulise puhul tekib tõlgendamise küsimus. Ma arvan, et need küsimused saavad arutatud ja ka lahendatud esimese ja teise lugemise vahepeal, st kas on vaja teha mingeid täpsustusi mõistesse "kiire" või ei ole vaja, kas see on tavaloogika või mitte. Ja kui on tavaloogika, siis mis see tavaloogika on. Sellised teemad me saame esimese ja teise lugemise vahepeal läbi arutada. Aga ma julgen teile küll kinnitada, et peaasjalikult just EFSF-iga võrreldes on täiskogu pädevus nüüd tunduvalt suurem.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja ja komisjoni esimees! ESM-i puhul on siin tõesti väga palju räägitud järelevalve teemast ja üks järelevalveorgan, nagu ka härra minister mainis, on juhatajate nõukoda, mis koosneb rahandusministritest, kui ma õigesti aru saan. Meediast on läbi käinud, et rahandusministrit tasustatakse selle töö eest eraldi. Minu küsimus on, et kas see vastab tõele. Minu järgmine küsimus selle raames on, et kes selle tasu määrab ja kuidas see välja nägema hakkab.

Kas te täpsustaksite niipalju, et mis vastab tõele? Kas vastab tõele, et töö eest saadakse tasu? Teate, hea kolleeg, selles mõttes ma olen täpselt sama tark kui teie ja loen kõike seda, mis on paberil. Näete, mis liigutuse Jürgen Ligi seal taga saalis teeb. See vist tähendab seda, et ei vasta tõele. Jürgen Ligi saab kindlasti ise vastata, võib-olla me saame temalt küsida või hiljem tema deklaratsioonidest näha, kas sinna on tekkinud eraldi tulurida. Aga vähemalt see liigutus, mis ta kaugelt tegi, ütleb, et ei, ta ei hakka sealt tulu saama.

Palun, kolleeg Tõnis Lukas, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle tundub, et viimasel ajal on üle ekspluateeritud üht väidet, mida kasutatakse ehk selleks, et võimalikke vastuhääli ESM-ile nende naeruvääristamisega vaigistada. Väidet, et te olete justkui rehepapid, küsite palju toetusi, saate neid, aga teisi aidata ei taha. Samas on Euroopa Liidu üldine põhimõte ja sinna astumise loogika see, et kes on n-ö vähem võimekad, neid toetatakse. Aga ka Eesti hakkab ju kogu aeg järjest rohkem sisse maksma. See on ju Euroopa Liidu kui organisatsiooni toimimise loogika. Kas sulle tundub nii nagu mullegi, et ESM-i arutelu võiks Euroopa Liidu toetuste jagamise süsteemist natuke lahus hoida?

Aitäh! Kas me võiksime ESM-i arutelu Euroopa toetuste süsteemist lahus hoida? Aga ma tahaksin, hea küsija, küsida, kas me oleme siis pidanud täna mingi põhjapaneva debati Euroopa toetuste üle? Me vist ei ole eriti peatunud sellel teemal, kui palju on Eesti saanud perioodil 2007–2013 näiteks struktuuritoetusi ja kui palju me oleme tegelikult tagasi maksnud. Ma võin öelda, et see suhe on kolm ühele, ja see raha ei ole ju mitte tagatis, mis on antud, vaid reaalraha, mis on Eestile kätte jäänud. Me ei ole sellist debatti, hea Tõnis, siin ju täna avanud. Ma arvan, et neid asju on lahus hoitud, vähemalt mulle tundub, et me ei ole neid omavahel sidunud. Me ei ole täna kellelegi võlgu, ei ole nii, et me oleme ühel hetkel Euroopaga liitunud ja, ütleme, võla- või süütundest ühineme mingi organisatsiooniga. Ma arvan, et siin ei ole tegemist võla- või süütundega. Tegemist on finantsstabiilsuse paktiga ja nüüd on see uskumise küsimus, kas mõne riigi potentsiaalsel pankrotti langemisel võib tekkida doominoefekt või mitte, kas ühe riigi langemisel võib langeda järgmine riik või mitte. Seesama õnnetu Kreeka – Kreeka moodustab Euroopast sisuliselt ainult 2%. Me räägime järjest rohkem teemal, et Kreeka peab täitma teatavaid lubadusi. Kui ta ei täida neid lubadusi, siis ta ei saa enam raha peale. Järjest rohkem harjutakse selle mõttega, et raha sa ei saa enne, kui oled lubadused täitnud. Vahepeal oli ju suhteliselt nii, et püksirihma lasti järjest rohkem ja rohkem lõdvemale. Ma arvan, et me oleme selles peres koos, ja me ei pääse sellest üle ega ümber. Ühelt poolt ei ole meil võlakohustust ja sellist süütunnet, aga teiselt poolt, olles selles peres, peame tahes või tahtmata teatavate reeglite järgi käituma. Üks selline asi on ka reaalne osalemine päästeaktsioonides sellistes halbades olukordades, mis aga tähendab meile kohustuste võtmist. Tahes või tahtmata me peame sellega kaasas käima. Me ei saa öelda, et oleme koos ainult pulmade ajal. Päris nii ei saa see olla.

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekande eest! Läheme nüüd edasi läbirääkimiste juurde. Ma kutsun kõnepulti kolleeg Taavi Rõivase Reformierakonna fraktsiooni esindajana. Palun! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja, ametikaaslased, ennekõike aga head Eesti inimesed! Riigikogu komisjonid on ESM-iga seonduvat arutanud enam kui paarikümnel korral ning töötanud läbi sadu lehekülgi dokumente. Oleme saanud arvamusi ja analüüse nii Riigikohtu esindajalt, EFSF-i organisatsiooni seest, Eesti Pangalt kui ka sõltumatutelt ekspertidelt. Ma ei mäleta viimasest viiest aastast ühtegi Riigikogu otsust, millele oleks eelnenud nii põhjalik eeltöö. Aga on ka põhjust. Vähe on otsuseid, millest sõltuks sedavõrd palju. Palju all ei pea ma silmas mitte 1,3 miljardit eurot, mida Eesti ESM-iga liitumisel garanteerib. Eesti praegused kohustused ESM-i eelkäijas EFSF-is on märksa suuremad ja meie osakaal igas uues abilaenus väheneks ESM-iga liitumise korral rohkem kui kolmandiku võrra. Sedasi fakte kalkuleerides on ESM-iga liitumine ka kõige suuremate euroskeptikute objektiivne huvi. Palju all ei pea ma silmas ka 148,8 miljonit eurot, mida Eesti viie osamaksena ESM-i kapitali maksab. Nii mõnegi riigiettevõtte investeeringuteks panustab maksumaksja lähiaastatel märksa enam ning ka praegu kuulub Eesti riigile suurtes kogustes euroala riikide võlakirju. Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) osaleme samuti märkimisväärse panusega ning siiani ei ole olnud põhjust paarikümne aasta tagust liitumist kahetseda, otse vastupidi.
Palju all pean silmas ei rohkemat ega vähemat kui Euroopa Liidu finantsstabiilsust. Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks olulisima ja maailma suurima ühisturu stabiilsust, mille lõi kõikuma nii mõnegi riigi soov laenu abil jõukamalt elada. Eestlased teavad, et laenu abil saab jõukamalt elada vaid lühikest aega. Meil on vanasõnagi laenuleivast ja laastutulest. Meie usume, et majandusedu saab tuua üksnes korras riigirahandus ja loomulikult teeb meid murelikuks iga riik, kes riigi rahakotiga diametraalselt teistmoodi toimetab, näiliselt lahkelt, aga tegelikkuses lõdvalt. Ei ole kahtlust, et Eesti majandus on otseselt seotud Euroopa majandusega ning Euroopa stabiilsus on meie kõige otsesem huvi. Ootame Euroopa finantsstabiilsuse kõikuma löönud riikidelt kiireid ja piisavaid pingutusi oma eelarvete tasakaalustamiseks ning me ei häbene seda häälekalt välja öelda. ESM saab olla võlatõve valuvaigistiks ehk ajavõitjaks, antibiootikumikuur ehk tegelik ravi tuleb läbi viia riikidel endil. See ravi eeldab struktuurireforme, liigsete ja üle jõu käivate kulutuste kärpimist ning maksulaekumiste olulist parandamist. Teatav ravimikuur kuluks mõistagi ära ka nii mõnelegi riigile, kes veel abilaenu küsima ei ole tulnud.
Head eestimaalased! Ma ei näe siin saalis ühtegi inimest, kel ei ole ainsatki kõhkluskübet Euroopa tuleviku suhtes. Näen paari, kes usuvad, et teavad kriisile ESM-ist paremat lahendust, ning kõhklevad seetõttu põhimõtteliselt. Mõistan ja austan nende seisukohti, kuigi näen ise alternatiivsete lahenduste märksa suuremat määramatust. Püüan mõista, kuigi raskustega, ka neid, kes häälekalt rahvahääletust või lihtsalt vastu olemist nõuavad. Mõistan seetõttu, et keeruliste teemade puhul on loosunglik vastu olemine lühiajaliselt kindlasti populaarne taktika, raskustega aga seetõttu, et rahvahääletuse nõudmine teemal, kus põhiseadus selle üheselt välistab, ei tee au ühelegi tõsisele poliitikule. On teemasid, välislepingud, riigile rahaliste kohustuste võtmine sealhulgas, mida ei saa lihtsustada jah-ei valikuteni. Nende otsuste tegemine eeldab põhjalikke eelteadmisi, paljude aspektide arvestamist ning igakülgselt kaalutletud otsuse tegemist. See on see, head Eesti inimesed, milleks te meid siia valinud olete: vastutustundlike ja läbimõeldud otsuste langetamiseks, mitte populistlikeks hüüatusteks.
Näen siin saalis paljusid, kes on teemaga põhjalikult tegelemise tulemusel veendunud, et ESM-i loomine ja rangetel tingimustel laenamine on hädavajalik samm mitme lõhkilaenanud riigi ja nendega koos kogu Euroopa uuele tõusule aitamiseks. Nad kalkuleerivad kainelt, et Euroopa käekäigust sõltub kõige otsesemalt ka Eesti ja eestimaalaste heaolu. Sellest sõltub meie kõigi palga, pensioni ja meie riigieelarve eraldiste suurus. Nad teavad, et tervelt 71%-l Eesti inimestest on usk euroala tulevikku, arvamusküsitluste järgi toetavad nad eurot kui valuutat. Kas ESM annab sajaprotsendilise garantii võlakriisi lahendamiseks? Kindlasti mitte. Aga mitte keegi ei ole sõnastanud terviklikku lahendust, mille õnnestumise tõenäosus oleks suurem. Mis tahes euroala riigi pankroti hind oleks väga tõenäoliselt palju kulukam ka Eestile ja Eesti inimestele sealhulgas.
Eesti on viimane eurotsooni riik, kelle parlament ESM-iga liitumist arutab. Me teame, et suur osa Euroopast ootab meie otsust. Aga teame ka seda, et Eesti inimesed ei oota meilt mitte kiirustamist, vaid kaalutletud otsust. Soovisime kindlust, et ESM-iga liitumine on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, ning me saime selle. Tegelikult saime veel palju enam, Riigikohus mõtestas nii mõnegi põhimõttelise tähtsusega küsimuse. Tsiteeriksin kahte, kuigi neid oli märksa rohkem. Esiteks: "Olukorras, kus ülejäänud euroala oleks raskustes, ei saaks Eesti tõenäoliselt olla finantsiliselt ega majanduslikult edukas, sh isikute sissetulekute, elukvaliteedi ja sotsiaalse turvalisuse valdkonnas." Teiseks: "Hüljates euroala riikide ühise eesmärgi või selle saavutamiseks plaanitud abinõud, ei saa Eesti järgida oma põhiseadusest tulenevaid eesmärke." Riigikohus ütles selgelt, et finantsstabiilsus on põhiseaduslik väärtus. Ehk teisisõnu, soovides tagada Eesti inimeste heaolu kasvu ning majanduslikku stabiilsust Eesti riigis, ei saa me jääda kõrvale kogu euroala stabiilsuse hoidmisest.
Head ametikaaslased! Eksivad need, kes ootavad, et Reformierakonna fraktsioon ja mina nende esindajana agiteeriks täna siin kedagi ESM-iga liitumise poolt hääletama. Ainus, mida me teilt, head ametikaaslased, ootame, on riigimehelik ja läbikaalutud otsus ning hoidumine populismist ja loosunglikust vastuseisust. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Nüüd ma palun kõnepulti kolleeg Rannar Vassiljevi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Kõigepealt räägiksin natuke sellest, millises seisus me oleme, finantskriisist ja ESM-ist selles kontekstis. Tegelikult oleme väga sügava kriisi ääre peal ja tõenäoliselt on see kriis sügavam, kui nii mõnigi poliitik tunnistada tahaks. Kui me siin natuke vähem kui aasta aega tagasi rääkisime EFSF-ist, siis olid põhiteemaks Portugal ja Iirimaa ning kõige rohkem keskenduti Kreekale. Tänaseks on olukord muutunud selliseks, et neile on lisandunud veel Küpros ja Hispaania ning väga tõsiselt räägitakse ka Itaalia teemal. Juhul kui ka need riigid peaksid sattuma abisaajate rolli, tähendaks see, et kolmandik euroala riike on abisaajad, ja see on väga-väga must stsenaarium. Kui EFSF-i puhul sai ühe ohuna välja toodud võimalik turu usaldamatuse doominoefekt, siis tänaseks on see täies mahus realiseerumas, uusi riike on juurde tulnud. Iga halb või negatiivne uudis ühe või teise riigi kohta mõjutab järgmiste potentsiaalselt problemaatiliste riikide võlakirjade hinda turul. Tegelikult oleme jõudnud olukorda, kus riigid, keda võlakriis otseselt puudutama ei peaks, on hakanud omal nahal tundma, kuidas finantsturgude usaldamatus jõuab ka reaalmajandusse. Hea näide on põhjanaaber Soome, Eesti peamine majandus- või ekspordipartner, kes peab rääkima oma majanduskasvu praktiliselt nullilähedaseks korrigeerimisest. Sealt on ainult üks samm meie enda ekspordini ja sealt meie enda reaalmajanduseni.
Sellest tulenevalt on levinud kolm arvamust, mida võiks nimetada isegi naiivseks. Need on kõik sellised suhteliselt mustvalged arvamused, millest ükski tegelikkuses ei kehti. Esimene arvamus: kui ESM jääb jõustamata, siis ei anna see märgatavat negatiivset signaali niigi haprale finantsturule. Kindlasti ta teeb seda. Teine arvamus, et ESM-is peitub võlakriisi lahendamise võti, on samamoodi naiivne ega vasta reaalsusele. Kolmas arvamus on, et meie antav garantii, mis on ESM-i mõttes sissenõutav kapital, on puhtalt teoreetiline, selle realiseerimisega ei pea kunagi silmitsi seisma ja sellest võiks rääkida isegi kui investeeringust, millelt on dividende loota. Ka see on praeguse kriisi sügavust arvestades äärmiselt naiivne.
Kui nüüd tulla arutatava eelnõu juurde, siis ma sattusin eile lugema hea rahandusministri esseed. See rääkis eesti keelest ja selle kasutamisest. Tsiteerin: "Sõnumi selgus ja andja usutavus nõuavad säästlikku sõnapruuki, sihipärast mõttearendust ja parasiitussidest hoidumist."
Palun kolm minutit!

Kolm minutit, palun!

Kahjuks seesama eelnõu, mida minister siin kaitsma oli sunnitud, käib sellestsamast põhimõttest väga kauge kaarega mööda. Sedasama võib öelda ka seletuskirja kohta, mis on pikk, aga kahjuks mitte eriti põhjalik ja milles puudub igasugune fookus.
Eelnõu puhul saab välja tuua ka selle, mida rahandusminister on avalikult öelnud, st et ESM-i debatti ei peaks pidama avalikult, palju mõistlikum oleks seda teha komisjoni kaitsvate seinte vahel. Sellest mõttest on see seaduseelnõu kantud. Euroopa Liidu asjade komisjonile üritatakse sellega oluliselt pädevust juurde anda, muuta seda, kuidas Riigikogu praegu toimib, millised on Riigikogu juhatuse õigused, millised on Riigikogu suure saali õigused. Kõik need õigused on sätestatud kodu- ja töökorra seaduses ja selle sätestamist kodukorra seaduses näeb ette ka Eesti Vabariigi põhiseadus. Ehk juhul, kui Riigikogul on soov anda osa oma pädevusest Euroopa Liidu asjade komisjonile, kui Riigikogu enamus leiab, et rahandusministril on õigus ning Riigikogu kompetentsus ja pärast seda ka siis pädevus ei ole selline, et neid debatte ja arutelusid siin suures saalis pidada, siis iseenesest on Riigikogul selleks õigus. Aga see Riigikogu õigus ei saa ületada kehtivat põhiseadust ja peaks menetluslikus mõttes sellega vastavuses olema.
Üldiselt võiks öelda, et see valitsuse eelnõu on riigiõiguslikult üsna piinlik, võiks isegi öelda, on häbiväärne, et selline eelnõu on valitsusest Riigikokku jõudnud. Kindlasti oleks häbiplekk Riigikogule, kui see eelnõu sellisel kujul ka vastu saaks võetud. Sotsiaaldemokraadid kindlasti ei saa toetada eelnõu vastuvõtmist esitatud kujul, sõltumata sellest, kas üks või teine meie liige iseenesest toetab ESM-i või mitte. Kui on soov see vastu võtta, siis tuleks selle menetlusega Riigikogus kindlasti palju vaeva näha ja edasi minna.
Lõpetuseks. ESM-i puhul on varem väga palju räägitud solidaarsusest ja rahandusminister rääkis täna ka väärikusest. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et solidaarne ja väärikas peaks olema mitte ainult teiste riikide rahandus- ja peaministritega ühe laua taga olles, vaid samamoodi ka vabariigi parlamendi ja Eesti rahvaga. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rannar Vassiljev! Kutsun kõnepulti kolleeg Jüri Ratase Keskerakonna fraktsiooni esindajana. Palun!

Auväärt Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Täna arutame Riigikogu suures saalis Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadust. Tegemist on väga olulise küsimusega, millega ei võta endale kohustusi mitte ainult praegu võimul olev valitsus, vaid selle seadusega võetakse kohustused ka järgmistele valitsustele. Nii olulised otsused võtavad aega, sest neid tuleb kaaluda ikka igast küljest ja eri nurkade alt.
12. märtsil pöördus õiguskantsler Indrek Teder Riigikohtu poole taotlusega tunnistada Brüsselis 2. veebruaril 2012. aastal alla kirjutatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. ESM-i lepingu artikli 4 lõige 4 lubab otsuste vastuvõtmiseks kasutada kiirmenetlust. Sel juhul on otsuse vastuvõtmiseks vaja kvalifitseeritud häälteenamust, milleks on 85% antud häältest. See tähendab, et kuus suurimat riiki saavad kiirmenetluse korral teiste vastuseisust hoolimata oma soovid läbi suruda. Riigikohtu 12. juuli otsuses leiti, et ESM-i lepingu artikli 4 lõige 4 riivab Riigikogu finantspädevust, kuid riivet õigustas kümne riigikohtuniku arvates ESM-ist lähtuv stabiilne majanduskeskkond, mis on oluline põhiseaduslike väärtuste ja põhiõiguste tagamiseks. Sisuliselt lähtusid need kümme kohtunikku iidsest diplomaatia juhisest: eesmärk pühitseb abinõu. Üheksa riigikohtunikku jäid vastupidisele seisukohale ehk pidasid Euroopa stabiilsusmehhanismi artikli 4 lõiget 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Lisaks hoiatas Riigikohus, et 2003. aastal läbiviidud, seni viimasel rahvahääletusel antud mandaat hakkab ammenduma ja rahvas pole andnud nõusolekut delegeerida piiramatult Eesti pädevust Euroopa Liidule. Samasuguseid kohtuvaidlusi on ka teistes liikmesriikides, näiteks Saksamaal. Eesti osalus ESM-is on 1,302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot tuleb maksta sisse reaalses rahas, ning sellele lisandub sissenõutav kapital kuni 1,1532 miljardit eurot, mis võib pöörduda täitmisele Eesti vastu. Tegemist on väga suure summaga, mis tuleb Eesti maksumaksjate rahakotist. Seejuures suureneb 2023. aastal meie panus ESM-is kolmandiku võrra. Olukorras, kus Eesti riigivõlg on küll ainult 6,6%, kuid meie lastetoetus on 19 eurot kuus, keskmine vanaduspension 318 eurot kuus ja suhtelises vaesuses elab viiendik rahvastikust, on arusaadav, et paljud Eesti inimesed suhtuvad meist rikkamatele riikidele laenamisse kriitiliselt.
Tänasel arutelul olev eelnõu ütleb, et ESM-i makstavad summad kajastatakse riigieelarves ning pärast otsuste tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule lisaeelarve eelnõu. Käesoleval aastal peab Eesti maksma reaalses rahas ESM-i ligikaudu 60 miljonit eurot, millest pool on 2012. aasta riigieelarves ette nähtud, kuid teine pool on veel lahtine. ESM-i eelkäija EFSF pidi olema või sellest pidi saama tulekahju kustutaja ja ESM pidi hakkama tegelema sisuliste probleemide lahendamisega. Paraku tundub, et tegelikult pole sisuliste probleemideni siiani jõutud. Eurostati andmetel ületas Maastrichti kriteeriumides ettenähtud 60% võlakoormuse selle aasta esimeses kvartalis 12 euroala riiki. Maastrichti kriteeriumide täitmine ei saa olla eesmärk ainult euroalaga ühinemisel, neist kriteeriumidest peavad kõik liikmesriigid igapäevaselt lähtuma. Küsimusi tekitab ka ESM-i siseriikliku menetlemise käsitlus. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et nii olulisi otsuseid ei saa teha ainult Euroopa Liidu asjade komisjon, vaid neid tuleb langetada Riigikogu täiskogu istungitel, et tagada arutelul maksimaalselt võimalik esindatus ja läbipaistvus.
Ma palun pool minutit aega juurde!

Palun, minut juurde!

Lisaks oleme seisukohal, et ühes eelnõus ei peaks olema välislepingu ratifitseerimine ja siseriiklik rakendamine. Meie soov on, et see eelnõu lahutataks kaheks, kus ühega ratifitseeritakse ESM ja teine eelnõu korraldab siseriiklikku rakendamist. Eeltoodust tulenevalt teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu 254 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Palun viimasena kõnepulti kolleeg Sven Sesteri Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Viimastel kuudel on Eestis järjest rohkem räägitud sellest, kas me ikka peame Euroopa finantskriisipiirkondadesse raha panustama, oleme ju väikesed oma mahtude ja võimaluste poolest. Varem peaasjalikult euroskeptikute huulil olnud hüüdlaused on vaikselt leidnud pinnast ka laiema üldsuse seas. Paljudel on tekkinud küsimusi: mis väärtusi kannab endas Euroopas olemine, miks ESM luuakse ja millised on meie siirded Euroopa finants- ja majandusturgudega, kui palju me Euroopalt toetusi saame ja kui palju me tagasi maksame?
Maailma majandust 2008. aasta lõpul tabanud finantskriisil on olnud hulk kahjulikke tagajärgi Euroopa Liidu liikmesriikide majandustele: finantsturgude suur ebastabiilsus, majanduslangus, eelarve puudujääkide ja võlakoormuste süvenemine. Mõne liikmesriigi finantsraskused võivad põhjustada tõsist ohtu kogu Euroopa finantsstabiilsusele. Et toetada finantsraskustes liikmesriike ja seeläbi kaitsta Euroopa Liidu finantsstabiilsust, on Euroopa Liidus loodud stabiliseerimisele orienteeritud tegevuste pakett. ESM on selle paketi üks osa. ESM luuakse rahvusvahelise finantseerimisasutusena ning tema loomisel on konkreetne eesmärk: anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud ESM-i liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel stabiilsustoetust ja finantsabi, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Rõhutan, et abi saab anda vaid rangetel majanduspoliitilistel tingimustel.
ESM-is osalemine on Eesti jaoks tagatis, et majandusraskustesse sattunud euroala riigid ei sea ohtu euroala kui terviku julgeolekut ega ohusta sellega ka Eesti finantsstabiilsust. Samas ei saa me ESM-i tähtsuse ja vajalikkuse hindamisel enda jaoks mööda vaadata võimalikust olukorrast, kus me ise peame oma majanduse ja rahanduse stabiliseerimiseks välist toetust küsima. Kuigi Eesti riigi eelarvepoliitika on olnud konservatiivne ja iga täiendava kohustuse võtmist kaalutakse põhjalikult, annab ESM-iga ühinemine meile pikaajalise tagatise saada laenu riigi toimimise ja võlakohustuste täitmise tagamiseks kriisiolukordades, mil riigil puudub ligipääs laenurahale või on pakutava laenu tingimused selgelt ebamõistlikud.
Tänane arutelu ja küsimused näitavad, et see on raske ja keeruline otsus. Tegemist ei ole ainult rahandusliku küsimusega, tegemist on Euroopa majanduse usaldamise küsimusega. Usaldus aga ei ole täppisteadus. Usaldavad inimesed ja inimesed ei ole täiuslikud ega ratsionaalsed. Vaadakem või USA võlakoormust ja võrrelgem Euroopa omaga, kuid kriisist ei räägi samas toonis keegi. On selge, et Lõuna-Euroopa vajab reforme ja need abipaketid on üks, kuigi ilmselt kallis viis seda saavutada. Kahjuks teevad riigid vajalikke asju enamasti siis, kui muud üle ei jää. Ma pole veendunud, et praegused paketid ei lase reforme tegelikult pigem edasi lükata. Võib-olla oleks õudne lõpp parem kui lõputu õudus – me ei tea seda.
Praegu on Euroopas valitud toetuspakettide tee. Igal juhul ei saa lõputult kesta olukord, kus riigid, kes on mänginud reeglite järgi, garanteerivad nende kulusid, kes ei tegutse reeglite järgi. See ei ole moraalne ega pikas perspektiivis teistele riikidele ka jõukohane. Abi saab anda vaid rangetel majanduspoliitilistel tingimustel ja sedagi sel juhul, kui lubadusi täidetakse. Eesti on ESM-i paketis pigem sümboolne ning Euroopa mõistes rahaliselt ebaoluline mängija. Jah, meile on see suur raha, kuid Euroopa jaoks oleme alla 0,2%-ga osalejad. Samas ei pisenda ükski Euroopa riik meie rolli Euroopa otsuste tegemisel. Põhikulud kannavad suured riigid, eelkõige Saksamaa. Küsimus on, kui kaua on Saksamaal veel võimsust kohustusi võtta. Kui Saksamaal tuleb piir ette, siis pole enam kuhugi taganeda. See piir pole enam kaugel ja seega on järgmised samalaadsed paketid juba suhteliselt ebatõenäolised.
Head kolleegid! Lugupeetud kuulajad! Rääkida, et meie garantii ei pruugi käiku minna, et me seda raha kunagi kulutama ei pea ja kulud ka tagasi saame, poleks aus. Tuleviku ennustamine on keeruline ja mingeid tõenäosusi on raske hinnata. Me peame alati arvestama, et peame need summad ka reaalselt välja maksma. Seda peab alati arvestama iga garantii andja. Kindlasti oleks selline olukord Eestile keeruline, kuid mitte majanduslikult talumatu. Ma rõhutan: see summa ei pane kuidagi meie iseolemist ohtu, kuid see on Eesti jaoks ka piir, kust kaugemale minek oleks juba väga keeruline. See tulemüür, milles me osaleme, kaitseb ka Eestit. Kui Euroopa satub kriisi ja suured majandused lähevad reaalsesse langusesse, siis tähendab see Eestile samuti kulusid, sest kaovad eksporditulud ja selle tagajärjel maksutulud. Näiteks 10% maksutulude vähenemist tähendab riigieelarvele üle 400 miljoni euro aastas. 1% GDP vähenemist tähendab 159 miljonit eurot vähem kaupu ja teenuseid, mida saame vähem tarbida. Tuletan siinkohal meelde, et sisemajanduse kogutoodang vähenes 2009. aastal ligi 15%. Maksutulud vähenesid drastiliselt, majandus oli käpuli, riigi reservid sulasid nagu varakevadine lumi. Ühelt poolt tänu rasketele kärpeotsustele, teiselt poolt tänu varem kogutud reservidele suutsime sellest august välja tulla. Me ei ole seni nõudnud tagatist, nagu seda on teinud Soome. Meil on seda ka moraalselt keerulisem teha, sest Eestit viimastel aastatel ligi 3 miljardiga toetanud Euroopa maksumaksjad meilt tagatisi ei nõua. Nad isegi ei küsi seda raha tagasi, vaid see raha jääbki meile abiks. Eesti saab Euroopast aastate 2007–2013 struktuuritoetuste näol ligi 3,5 miljardit eurot, Euroopasse maksame samal ajal tagasi ligi miljardi. Nagu ma ennist ütlesin, ei räägita siinkohal garantiidest ega laenurahast, vaid see on reaalraha, mis Eesti on saanud ja saamas.
Eraldi teema on see, kui laiendatakse mudelit, kus riigid formaalselt enam ei osale ja sisuliselt on olukord, kus riikidele hakkab raha laenama Euroopa Keskpank ilma sisulisi reegleid ja tingimusi seadmata. Esmapilgul on see ju ilus, kuid on selge, et ühel hetkel tähendab see inflatsiooni, inimeste ja ettevõtete säästude väärtuse reaalset vähenemist. Sellega tuleks olla ettevaatlik.
Head kolleegid! IRL ei ole solidaarne üle jõu elajatega, IRL-i fraktsioon on solidaarne nendega, kes kaitsevad meie ühise majandusruumi stabiilsust. IRL-i fraktsioon leiab, et Euroopa stabiilsusmehhanismi rakendamisel peab Riigikogu täiskogul olema selge ja domineeriv roll. IRL-i fraktsioon toetab esimese lugemise lõpetamist ja tööd eelnõuga, et võimalikke volitusnorme ja pädevusi täpsustada. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Kuna kõik fraktsioonide esindajad on saanud esineda, siis lõpetan läbirääkimised. Riigikogu juhatusele on saabunud aga Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ettepanek seaduseelnõu 254 esimesel lugemisel tagasi lükata ja see tuleb meil läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu 254 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 56, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Määran eelnõu 254 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 21. augusti kell 10. Eelnõu 254 esimene lugemine on lõpetatud.
Lugupeetud Riigikogu, palun tähelepanu! Järgmine erakorraline istungjärk on 30. augustil kell 10. Päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu 254 teine lugemine.
Erakorraline istungjärk on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.21.