Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 18. töönädala esmaspäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Teiseks, riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud eelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Kolmandaks, majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi.

Aitäh! Ma palun kõnepulti Kadri Simsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mõnel Riigikogu liikmel on täna õnnestunud juba kahel korral kuulata rahandusminister Jürgen Ligi – nii rahanduskomisjonis kui ka Euroopa Liidu asjade komisjonis. Aga samas, vaadakem tõele näkku, suures saalis ei ole rahandusministril eriti olnud võimalust euroala tulevikust rääkida. Ta ise mainis ka seda möödunud nädalal väga kurvameelselt. Seetõttu annan ma enda ja 12 kolleegi nimel üle arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile euroala tuleviku kohta.
Euroopa võlakriisi käigus on selgunud, et ainult Maastrichti kriteeriumidest ei ole siiski olnud abi eri riikide rahanduspoliitika kujundamisel. Euroopa Komisjon soovib suruda eurotsooni liikmesriike senisest enam eurokriteeriumide piiridesse ja on tulnud välja mitme arvamusega, kuidas sekkuda riikide eelarve planeerimisse või karistada neid struktuurifondide raha külmutamisega. 2011. aasta juunis käis Jean-Claude Trichet välja idee luua Euroopa Liidu rahandusministeerium, millel oleks õigus öelda oma sõna sekka riigieelarvete kujundamisel. Ja kui esialgu tundus selline idee utoopilisena, siis praeguseks on ka Saksamaa kantsler Angela Merkel avaldanud soovi luua keskne asutus, mis haldaks euroala rahandust. Seoses sellega on meil rahandusministrile viis küsimust, et ta siin Riigikogu saali ees, tõenäoliselt küll alles sügisel, valgustaks meile oma seisukohta. Küsime, milline on tema hinnang euroala rahandusministeeriumi loomisele ja kuidas see võiks aidata edaspidi ära hoida selliste kriiside kordumist. Kuidas võiks Eesti olukorda mõjutada eurovõlakirjade loomine? Lisaks neile on veel kolm küsimust. Ma tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab nende menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: 1) Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 6. juunil algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; 2) Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 7. juunil esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Riigikogu esimees määras Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 7. juunil esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 21. juuni kell 16.
Teiseks, Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (202 SE) teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 11. juuni kell 18.
Kolmandaks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse poolt s.a 7. juunil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu statistika määruse muutmise eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning määruse eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 14. juuni kell 16.
Neljandaks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse poolt s.a 7. juunil esitatud Eesti seisukohad nõukogu määruse, mis käsitleb üleminekut Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning määruse eelnõu kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 14. juuni kell 16.
Riigikogu liikmed on moodustanud inimõiguste toetusrühma.
Järgmiseks, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 94 Riigikogu liiget, puudub 7.
Head kolleegid, me peame kinnitama Riigikogu täiskogu III istungjärgu 18. töönädala päevakorra. Projektid on teile kätte jagatud ja me valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 18. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 92, vastu 2, erapooletuid ei ole. Käesoleva istungjärgu viimase töönädala päevakord on kinnitatud.

Me asume tänases päevakorras olevate arupärimiste juurde. Esiteks, Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Tarmo Tamme, Aivar Riisalu, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Valeri Korbi ja Kalev Kallo 30. aprillil 2012. aastal riigikontrolör Mihkel Oviirile esitatud arupärimine maagaasiseaduse direktiiviga vastavusse viimise kohta. Arupärijate esindajana palun kõnepulti Kadri Simsoni!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Lugupeetud riigikontrolör! Arupärimine maagaasiseaduse direktiiviga vastavusse viimise kohta sai esitatud riigikontrolör Mihkel Oviirile 30. aprillil. Täna, kui see arupärimine on vastamisel, on olud mõnevõrra muutunud. Nimelt hääletas Riigikogu möödunud kolmapäeval 52 häälega maagaasiseaduse muutmise seaduse poolt. Aga probleemid pole seoses selle hääletusega, kus IRL-i ja Reformierakonna häältega seadust muudeti, lahendatud, sest kohe samal päeval esitas Eesti Gaas, keda asjaomase üksusena see seadus kõige enam puudutab, palve Eesti Vabariigi Presidendile. Palves seisis soov, et president jätaks maagaasiseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata, kuna Eesti Gaasi hinnangul riivab see nende põhiseaduslikke õigusi. Enne, kui seadus jõudis aga Riigikogus lõpphääletusele, juba 16. veebruaril, saatis Riigikontroll Riigikogu majanduskomisjonile kirja, kus juhtis tähelepanu mitmele eelnõu puudujäägile. Seejuures oli Riigikontrolli hinnang, et eelnõu puudulik mõjuhinnang ei võimalda üldse kindlaks teha, kas eelnõu suurendab Eestis energiajulgeolekut, varustuskindlust ja konkurentsi. Lisaks mõjuhinnangute ebapiisavusele on Riigikontrolli arvates Vabariigi Valitsus suhtunud pinnapealselt eelnõu võimalikesse kuludesse ja sellesse, kui palju see läheb maksma maksumaksjatele ja gaasitarbijatele. Üleolevalt on suhtutud ka gaasivõrgu sundvõõrandamise probleemidesse. Peale seaduse vastuvõtmist oli võimalik kohe lugeda hinnanguid, et see seadus võib tähendada Eesti riigile väga kulukat ja pikaaegset kohtulahingut. Oma kirjas soovitas Riigikontroll nõuda Riigikogul eelnõu algatajatelt analüüsi, mis näitaks veenvalt, kuidas valitud meetmed suurendavad Eesti gaasituru varustuskindlust ja energiajulgeolekut ning mitmekesistavad gaasi tarnimist, sest eelnõu eesmärgid on saavutatavad vaid siis, kui omandisuhete eraldamisele järgnevad või sellega kaasnevad mitmed teised tegevused.
Aja kokkuhoiu huvides ei hakka ma meie nelja küsimust ette lugema, sest austatud riigikontrolöril on kergem vastata, kui ta ütleb enne, millele vastatakse. Algatajate nimel ütlen, et see on järjekordne väga kahetsusväärne kogemus siin Riigikogus, kus ilmselgelt oma ala vaieldamatud asjatundjad juhivad enne seaduse vastuvõtmist tähelepanu ohtudele ja neid ohte lihtsalt eiratakse. See võib tuua kaasa päris suured kulutused mitte ainult riigile kohtukulude näol, vaid kindlasti ka tarbijatele. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Ma palun kõnepulti riigikontrolör Mihkel Oviiri!

Lugupeetud juhataja! Austatud arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu liikmed Kadri Simson, Yana Toom, Aivar Riisalu, Valeri Korb, Kalev Kallo, Viktor Vassiljev ja Tarmo Tamm pöördusid 30. aprillil minu poole arupärimisega, mis puudutab maagaasiseaduse muutmist. Maagaasiseaduse muutmise seadusele heakskiitu küsides palus Vabariigi Valitsus langetada Riigikogul Eesti energeetika tulevikku ja tarbijaid oluliselt puudutava otsuse. On iseenesest mõistetav, et koos eelnõuga peab valitsus andma Riigikogule ka piisavalt infot, millised on vastuvõtmise tagajärjed.
Mäletatavasti avaldas Riigikontroll eelmise aasta lõpus auditi õigusaktide mõju hindamise korraldamise kohta, kus me jõudsime järeldusele, et õigusaktide mõju hindamine on puudulik ning õigusaktide vastuvõtjatel ega avalikkusel pole piisavalt usaldusväärset infot õigusakti võimalikest tagajärgedest. Et vaadelda auditi soovituste järgimist praktikas, pidasime vajalikuks selgitada välja, kas sel korral on maagaasiseaduse muutmise mõjusid korralikult hinnatud. Seetõttu esitasime eelnõu koostajatele järgmised küsimused. Esiteks: kas maagaasiseaduse kavandatud muudatused töötati välja kaalutletult ja põhjalikule analüüsile tuginedes? Teiseks: kas eelnõu algataja selgitused annavad kindluse, et seaduse muutmisega saavutatakse eelnõu eesmärgid, st suureneb gaasiga varustamise kindlus, energiajulgeolek ja konkurents gaasiturul? Kolmandaks: kas Riigikogule otsuse tegemiseks esitatud informatsioon on korrektne?
Arvamuse kujundamiseks analüüsis Riigikontroll eelnõuga seotud materjali, samuti kohtuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Konkurentsiameti ja AS-i Elering esindajatega. Oma seisukoha saatis Riigikontroll ka Riigikogu majanduskomisjonile, mida komisjoni istungil arutati. Eelmisel nädalal 6. juunil kiitis Riigikogu maagaasiseaduse muutmise heaks.
Aga nüüd küsimuste juurde. Esimene küsimus: "Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kuidagi reageerinud Riigikontrolli märkustele? Kas reageerimisele on järgnenud ka mingisuguseid tegevusi eelnõu algatajate poolt?" Riigikontrolli kirjas toodud märkusi ja ettepanekuid on arutatud eraldi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning ka Riigikogu majanduskomisjonis. Riigikontrolli tähelepanekutest johtuvalt on eelnõu mitmes osas täiendatud. Arupärimisele vastamiseks küsis Riigikontroll Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kuidas on Riigikontrolli arvamusi arvestatud. Muu hulgas tõi ministeerium välja, et loobutud on gaasivõrkude sundvõõrandamise nõudest. See on nüüd asendatud sunnirahaga, mida ettevõte peab maksma, kuni ta on võrgud maha müünud. Ma rõhutan, et Riigikontroll ei ole kunagi öelnud, kas Eesti Gaasilt peaks võrgud ära võtma või ei peaks. See ei ole Riigikontrolli asi öelda. Meie asi on öelda, et kui valitsus või Riigikogu üht- või teistpidi otsustab, siis peab ta teadma, millised on selle otsuse tagajärjed, antud juhul siis gaasiga varustamise kindlusele, energiajulgeolekule ja gaasi hinnale. Enne otsuse langetamist tuleb võimalikult kindlalt veenduda, et valik viib eesmärgini. Seetõttu ei oska ma ka rõõmustada selle üle, et otsese sundvõõrandamise säte on eelnõust välja võetud, sest eelnõu materjalide põhjal ei tea ma ikka veel, kas see on õigem tee kui sundvõõrandamine või milline on õige tee.
Teine küsimus: "Riigikontroll ei analüüsinud ega andnud hinnangut, milline kolmest direktiivi täitmise viisist on energiajulgeoleku, konkurentsi ja varustuskindluse suurendamiseks kõige otstarbekam, ning see ei olegi Riigikontrolli ülesanne. Paraku pole seda teinud ka eelnõu algataja. Miks on Teie arvates jäetud selline analüüs eelnõus tegemata?" Ega inimeste peade sisse ei näe, küll aga küsisime enda seisukoha kujundamiseks infot eelnõu ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevatelt ametnikelt. Riigikontroll küsis, milliseid uuringuid on tehtud ja kasutatud kõne all oleva seaduseelnõu väljatöötamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas: "Eesti-põhist mõjude analüüsi, milline kolmest direktiivi pakutust mudelist meile kõige sobilikum on, seaduseelnõu väljatöötamiseks tehtud ei ole. Maagaasiseaduse muutmine tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, kus on määratud ka maagaasi siseturu direktiivi täitmise viis. Seaduse muudatuse sisu ja tempo on dikteerinud valitsusliidu leping. Seetõttu ei ole tehtud ka mudeli valiku mõjuanalüüse."
Kolmas küsimus: "Majandus- ja kommunikatsiooniministri meelest on analüüse tehtud selle eelnõu osas piisavalt. Kas Teie isiklikult olete samal seisukohal ning kui paljusid nendest analüüsidest on Riigikontroll üldse näinud?" Riigikontroll tõi oma arvamuses probleemina välja, et eelnõu koostamiseks ja mõjude väljaselgitamiseks ei koostatud Eesti-põhiseid uuringuid. Kui sõna-sõnalt vastata, siis ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teinud ega tellinud eelnõu asjus mitte ühtegi Eesti-põhist analüüsi, vähemalt ei ole Riigikontroll neid näinud. Esimese Eestit käsitleva analüüsi tellis AS Elering siis, kui maagaasiseaduse eelnõu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist juba teistele ministeeriumidele saadeti. See oli ainus Eesti-põhine analüüs, mis valmis enne eelnõu Riigikogule saatmist. Hiljem, kui eelnõu oli juba Riigikogu menetluses, valmisid kiirkorras veel kaks uuringut. Kõik kolm uuringut on tellinud AS Elering.
Ma tahan teie tähelepanu juhtida sellele, mille toovad välja analüüsid ja mida rõhutas oma kirjas ka Riigikontroll. Varustuskindlus ja energiajulgeolek suurenevad vaid siis, kui gaasivõrkude eraldamisele järgnevad või sellega kaasnevad mitmed teised tegevused, näiteks veeldatud maagaasi terminali rajamine Eestisse või Soome, näiteks gaasiühenduse rajamine Soomega. Oma kirjas rõhutas Riigikontroll, et veeldatud maagaasi terminali ja Soomega ühenduse rajamise võimalusi peaksid Riigikogu ja Vabariigi Valitsus analüüsima ning lahendama koos. Mõned nädalad tagasi ma lugesin ajalehest, et neis asjus valitseb seisak ja käib jagelemine nii meie põhja- kui lõunanaabritega.
Neljas ja viimane küsimus: "Kuidas on võimalik üldse sellise eelnõu ja seletuskirja põhjal Riigikogul otsustada niivõrd olulist küsimust, mis mõjutab tõsiselt Eesti gaasituru saatust tulevikus?" On ikka võimalik küll, kui eelnõu poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu. Nii see eelmisel nädalal ka toimus: 52 Riigikogu liiget vajutas rohelist nuppu, vastu oli 28, erapooletuid oli 5. Seega on Riigikogu maagaasiseaduse muudatused heaks kiitnud ja mõni võib öelda, mis mu jutust enam kasu on. Ja ega antud juhul vahest olegi. Aga selle seaduse muutmise protsessi vaadates on mul palju põhimõttelisem küsimus ja mure: milline on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi mõju Riigikogu tööle ja otsustele? Mida see tähendab ametnike ja teie jaoks, kui miski on kirja pandud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi? Kas see tähendab, et programmist tuleneva üle me enam ei juurdle ega analüüsi seda, vaid teeme need asjad ära, lülitame mõtlemise välja ja vajutame nuppu? Küsimus ei ole ju üldse ainult gaasivõrkudes, küsimus on ka sadades muudes asjades, mis sinna programmi on mõne nädalaga jooksult kirja pandud. Paljud sellest johtuvad otsused seisavad parlamendil veel ees. Minu tagasihoidlik elukogemus ütleb, et asjad saavad tavaliselt paremad, kui käituda põhimõttel: mõtle, aruta, tegutse. Mitte nii, et tegutse, aruta, mõtle. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Asume küsimuste-vastuste juurde. Palun, Kalle Palling!

Aitäh! Väga austatud ettekandja! Küsin, kas teie hinnangul on Eesti riigi suveräänne õigus valida, millist kolmest väljapakutud direktiivi variandist või valikust ta rakendab ja kas Eesti on selles mõttes erandlik nähtus. Te tõite välja, et konkreetselt Eesti kohta ei ole ühtegi uuringut seaduse algstaadiumis läbi viidud. Kas tõesti on Eesti selline eriskummaline nähtus, kellele ei ole võimalik üle kanda ühegi teise riigi praktikat, seda analüüsides?

Ma tänan teid väga huvitava küsimuse eest! Omateada ei ole ma kunagi pannud kahtluse alla Eesti suveräänsust. Me peame ainult mõtlema, kuidas, millises järjekorras need asjad tehakse ja mis see Eesti riigile kaasa toob. Ma võin omakorda öelda, et olen suhteliselt Soome riigi fänn ja jälgin tähelepanelikult protsesse, mis Soomes käivad. Ka Soomes on see probleem aktuaalne ja Soome on otsustanud erandi kasuks, kuid ei alusta maagaasi ülekandevõrgu eraldamist tarnijast enne, kui maagaasisektorisse on tekkinud konkureeriv tarnija, kes suudab varustada gaasiga vähemalt 25% tarbijaid. Soomel on toruühendus ka mõne muu Euroopa Liidu liikmesmaaga peale Eesti, Läti ja Leedu. Muuseas, ütlen teile saladuskatte all, et ka Soome on suveräänne riik. Aga tema otsus oli niisugune.
(Vahelehüüe saalist: aga teine küsimus?)

Aitäh! Me ei hakka siin vestlema niimoodi edasi-tagasi. Läheme järgmise küsimuse juurde. Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! See on teada, et see seadus on nii jõuga läbi surutud, tõenäoliselt on selles põhiseaduslik riive ja ees ootavad ka pikad kohtuasjad. Aga ma tahaksin küsida hoopis teie ettekandest väljatulnu kohta. Kolm uuringut on tellinud Elering. Teatavasti on Elering elektrivõrguettevõte ja Elering on tõstnud võrgutasusid viimase kahe aasta jooksul 28,6% ehk me kõik maksame Eleringile võrguteenuse eest. Nüüd äkki kasutab tema seda raha gaasialaste uuringute tegemiseks. See on mittesihtotstarbeline. Võib-olla on siis võrguteenus liiga kallis, et tal tikub raha üle jääma? Kuidas Riigikontroll sellesse suhtub?

Lugupeetud küsija! See probleem on laiem, kui esimesel pilgul tundub. Minu arvates peaks sellised uuringud, mis vaieldamatult on vajalikud, tellima vastav ministeerium. Ma vaatan suhteliselt kriitiliselt niisuguse asja peale, kui küsimuses, mis puudutab vahetult Eesti Energiat, tellib uuringud Eesti Energia. Mul on küllalt palju kogemusi jurisprudentsi alal, seepärast võin öelda, et kui mingis tsiviilasjas on ühelt poolt hageja ja teiselt poolt kostja, siis hageja toob oma eksperdiarvamuse ja kostja toob oma, diametraalselt vastupidise arvamuse. Selles mõttes peaks leidma vahendeid ja võimalusi, et selliseid ekspertiise, mis puudutavad nii või teisiti olgu siis Eesti Energiat või Eleringi, telliks vahetult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seda esiteks. Teiseks peaks väga selgelt vaatama, kellelt tellida. Eesti on suhteliselt väike ja kompaktne riik ja paljud võimalikud eksperdid on ühe või teise süsteemiga seotud. Et võtta ära igasugused kahtlused selles osas, pean ma õigeks, et ekspertiiside objektiivsuse huvides telliks neid vahetult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Aitäh vastuse eest! Lihtsalt protseduuriliselt ütlen vahele, kuna kolleeg viitas siin teisele küsimusele, et arupärimise juures on igal Riigikogu liikmel üks küsimus. Vastaja käitus 100% korrektselt, vastates ühele küsimusele. Läheme järgmise küsija juurde. Palun, Jaan Õunapuu!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Aitäh selle väga hea ülevaate ja nende vastuste eest, mis te meile praegu andsite. Mind majanduskomisjoni liikmena pani ka imestama, et Eesti-põhiseid uuringuid ei ole läbi viidud ja MKM-i ametnikud ütlevad, et kogu see otsus oli ajendatud valitsusliidu programmist.
Minu küsimus puudutab aga hinda, õiglast hinda. Konkurentsiamet on öelnud, et varade väärtus võiks olla ca 25 miljonit. Ministeeriumi ametnikud on öelnud, et see võib olla suurusjärgus 120 miljonit eurot ja sellega seoses tõuseksid loomulikult ka võrgutasud. Teie arvestuste järgi võiksid need siis tarbijale suureneda 2,42 korda, kui see hind nii palju tõuseb. Mis te arvate, kas on õige, et siiamaani ei ole suudetud pidada mingeidki läbirääkimisi hinna üle?

Kõigepealt üks väike vahemärkus. Eesti Välispoliitika Instituut on teinud Eesti-põhise analüüsi Eesti maagaasivõrgu eraldamisega seonduvatest poliitilistest ja tarne turvalisuse riskidest. Seal on Eesti-põhiseid järeldusi, nagu näiteks, et maagaasi ülekandevõrgu omandiline eraldamine ei mõjuta Eesti energiajulgeolekut, sest täiendava tarnekanali rajamisel säilib ühest tarnijast tingitud tarnekatkestuste risk ka juhul, kui ülekandevõrgul on uus ja ainutarnijast sõltumatu omanik jne. See on nüüd Eesti-põhiselt tehtud analüüs.
Teiseks on tõesti hinnaküsimus. Hinnaküsimuse diapasoon on ääretult suur, nagu te ise ütlesite, on see 25 miljonist kuni 120 miljonini. Loomulikult kajastub see lõppkokkuvõttes ka gaasi hinnas. Miks seda ei ole vahepeal tehtud, miks ei ole püütud seda hinda läbirääkimistega täpsustada? Aga gaasivõrgu müümisel kerkib see hind paratamatult üles.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Ma sooviksin küsida teie käest sedasama, mida ma küsisin maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel seda seadust kaitsnud koalitsioonisaadiku käest, kes ei suutnud mulle vastust anda. Nimelt see, et maagaasiseaduses asendati viimases etapis sundvõõrandamine ebaproportsionaalselt kõrge sunnirahaga, mis tegelikkuses kohustab võõrandama samamoodi nagu sundvõõrandamine. Eesti Gaas ja selle üks osanik Ruhrgas on öelnud, et selline sundvõõrandamine riivab nende põhiseaduslikke õigusi ja nad on valmis oma õiguste eest kohtus seisma. Kui nüüd selline ilma analüüsita seadus on vastu võetud ja tuleb see must stsenaarium, mis toob Eesti riigile kaasa väga suuri kulutusi, kes siis selle eest vastutab? Või ei olegi vastutust, et vastutus on anonüümselt 52 parlamendiliikmel?

Ma võin täpselt samamoodi vastata, nagu te lõpuks ütlesite: selle eest vastutab Riigikogu.

Suur tänu! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea riigikontrolör! Kas te võite öelda, et gaasitrasside kuulumine Eesti Gaasile takistab kuidagi veeldatud maagaasi terminali ehitamist?

Praegusel juhul mingit takistust selleks ei ole. Lisan, et Eesti Gaas peab lubama oma gaasivõrke kasutada ka teistel tarnijatel. Kuigi ma pean kahjuks ütlema, et neid teisi tarnijaid meil praegu ei ole.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan oma ees istuva kolleegiga samasuguses võtmes. Kui me vaatame seda musta stsenaariumi, mille järgi kahjuks on mõnes Euroopa Liidu riigis asjad juba läinud, ja peame lõpuks nentima, et see otsus oli vale ja me kaotame arbitraažikohtus, kas siis sellisel juhul teie tänane prognoos on, et küsimus tuleks siiski Riigikogu tasandil õiguslikult veel kord läbi vaadata?

Ma ei ütle, et see otsus iseenesest oleks vale. Riigikogu on seda asja põhjalikult arutanud, on niimoodi leidnud, paljuski on siin tegemist ka poliitilise otsusega. Probleem ei seisa selles. Probleem seisab selles, et teil ei ole meie arvates täielikku mõjuanalüüsi kõikide võimalike järelmite kohta ja puudub tervikotsus. Soomlased võtsid vastu mingil määral tervikotsuse, millal nad üldse hakkavad rääkima gaasivõrkude eraldamisest – teatud tingimustel. Meil ju praegu seda alternatiivi ei ole, alates sellest, kuhu vedelgaasiterminal tuleb. Me ütleme, et ka vedelgaasiterminali mahul on suur tähtsus. Vedelgaasiterminal, tema mahud, tema tootmine – see mõjutab ju lõppkokkuvõttes ka gaasi hinda. Me räägime siiamaani, kui suur ta tuleb, kas ta tuleb ainult Eesti jaoks, kas ta tuleb Paldiskisse või Muugale, nagu vahepeal kuulda oli. Need küsimused on praegu kõik lahendamata. Minu arvates on siin paralleel, nagu me rääkisime, haridusega. Haridusseadus ju lükkus selles mõttes edasi, et puudus rahastamine. Oli hea deklareerida, et kõrgharidus on meil tasuta, aga samal ajal on kõik rahalised suhted reguleerimata. Riigikogu asus seda ju uuesti arutama. Täpselt samuti on ka selle küsimuse puhul terve rida lahtisi otsi. Kes tegeleb praegu aktiivselt selle terminali ehitamisega? Kuhu kohta see terminal tuleb? Millal see terminal ükskord valmis saab? Me teame, et uueks gaasilepinguks on meil aega ainult 2015. aastani. See aeg läheb väga kiiresti. Mis siis saab? Siin on terve hulk niisuguseid probleeme, mis tuleb lahendada. Mis energiajulgeolekust me räägime, kui meil on üks tarnija? No ei ole ju mingisugust hinnapoliitikat tarbijale, et me suudame nüüd hinna alla suruda. Hind läheb alla ainult siis, kui on tarnijate paljus ja nad võistlevad omavahel. Mobiiliturul on meil mitu tarnijat ja hinnad kukuvad.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea riigikontrolör! Tsentraalsete gaasitorude puhul on meil tegemist ju strateegilise infrastruktuuriobjektiga. Milline on teie arvamus, kas strateegilised infrastruktuuriobjektid peaksid olema riigi omanduses?

See on huvitav ja keeruline küsimus, üheselt vastata on siin väga raske. Mul puudub väga selge seisukoht, milline on ja peab olema selliste infrastruktuuriobjektide puhul riigi roll. Mul puudub seisukoht, kuid ma ütlen, et seda tuleb vaadata selles kontekstis, et me peame suutma tagada nende töö, ja see oleneb väga palju sellistest asjadest, milline on kogu riigi poliitiline kultuur, õiguslik kultuur, halduskultuur jne. Riigi käes on minu arvates kindlam, kuigi ka seal on oma hädad ja viletsused.

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Öelge palun, kas teil on kavas maagaasi temaatikaga edasi tegelda? Me oleme küll selle seaduse vastu võtnud, aga probleem on siiski endiselt üleval. Kas teie jaoks on see teema lõpetatud või on teil siiski plaanis sellega edasi tegelda?

Meil ei ole see teema lõpetatud, sellepärast et energiavaldkond – nii elektrienergia kui ka gaas – on meie arvates nii tähtsad, et nendega peab Riigikontroll oma võimete ja võimaluste piires edasi tegelema.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Selline mõnevõrra ajaloolis-filosoofiline küsimus. Ma olen suures poliitikas olnud 12, isegi 13 aastat. Kas mulle ainult tundub, et iga aastaga on üha rohkem selliseid otsuseid, mis võetakse vastu kas läbi mõtlemata või ilma eelneva analüüsita, selliseid otsuseid, mille puhul keegi ei tea, kuidas pärast midagi teostada, milline on rahaline kate või mis on mõne kolmanda poole huvides. Kas see tundub või see on tõesti nii? Mis teie arvate?

Tänan! Ma pean ütlema, et viimasel ajal on nii Riigikogu kui ka valitsus pööranud mõjude hindamisele rohkem tähelepanu. Valitsus arutas alles möödunud kuul kaks korda mõjude hindamise eri aspekte. Mis on aga minu arvates praegu probleemiks, on see, et ka selles osas tulenevad kõige tähtsamad asjad koalitsioonileppest. Nii nagu te nägite, majandusministeeriumi ametnik vastas, et kuna see tuli koalitsioonileppest, tähtajad tulenesid koalitsioonileppest, siis ei olnud nendel mõtet sellega tegelda ehk see oli juba ette otsustatud. Sellepärast on mul üleskutse, et kõik teie, kes te siin saalis istute, kõik erakonnad peaksid juhuks, kui te moodustate koalitsiooni, hakkama oma tulevaste ettepanekute mõjusid juba praegu hindama. Sest selle lühikese aja jooksul, selle paari nädala jooksul ei ole võimalik nende ettepanekute mõjusid hinnata. Ja niipea kui me võtame hoiaku, et need otsused-kokkulepped, mis siis tehakse, on kõrvalekaldumatuks täitmiseks, ei suuda me enam mingisuguseid mõjusid hinnata.

Kas ettekandjale on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, riigikontrolör Mihkel Oviir! Asume läbirääkimiste juurde. Palun, Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu menetluse käigus on opositsioon juhtinud korduvalt tähelepanu mitmetele puudustele, sellele, et ei ole mingeid analüüse ei varustuskindluse paranemise, ei gaasitarnete paranemise ega millegi muu sellise kohta. Seda eelnõu on raudse masinaga edasi rullitud kuni lõpuni ja on jäänud täiesti arusaamatuks, miks seda tehti. Aga just tänu riigikontrolörile saime täna teada, et tegelikult oli see otsustatud juba koalitsioonileppes, ja kui ta on sinna sisse raiutud, siis ei ole enam tarvis mingisuguseid uuringuid teha. Siis aetakse asi lihtsalt lõpuni, sõltumata sellest, et ka õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et selles seaduses on võimalik põhiseaduse riive. Sõltumata sellest, et ehkki minister, pean silmas majandusministrit, kinnitas siin, et kõik on võrkude omanikega läbi räägitud, sai majanduskomisjon vahetult enne seaduse vastuvõtmist ka Ruhrgasi juhilt kirja, milles on väga selgelt öeldud, et jätkatakse oma õiguste eest seismist. Kuna ei ole selge, kas eelnõu on põhiseadusega kooskõlas, ja veelgi vähem on see omanikega kooskõlastatud, siis suure tõenäosusega ootavad meid ees pikad kohtuprotsessid, mis võidakse ka kaotada. Aga nagu õiguskantsler õigesti ütles, vastutab Riigikogu, ja kindlasti tuleb meil alles hoida need nimekirjad, kust on näha, kes rohelist nuppu vajutasid. Ega ikka ei tahaks küll vastutada tehtud rumaluste eest, kui sa ise ei ole selles osalenud.
Üks huvitav asi tuli veel välja: on tehtud kolm uuringut, mille on tellinud Elering. Minu arusaamist mööda moodustati Elering siis, kui elektripõhivõrgud eraldati Eesti Energiast. Elering on just nimelt see äriühing, kes tegeleb põhivõrkude haldamisega ja kasseerib oma raha sisse meilt kõigilt. Nagu eespool arupärimisele vastamise käigus oli öeldud, 2009. aasta lõpust, kui see eraldamine toimus, kuni tänaseni, st kahe ja poole aastaga on võrgutasud suurenenud 28,6%. Rääkida siin mingist Konkurentsiameti valvsast silmast tõenäoliselt ei tasu, sest nagu selgub, võib seda n-ö tootmise ehk võrkude rekonstrueerimise ja varustuskindluse tagamiseks kogutud raha julgelt kasutada küll gaasivõrgu uurimiseks, küll gaasivõrgualaste uurimistööde tegemiseks. Ja ei ole kahtlust, seda on välja öelnud ka Eleringi juht, et Eleringil on huvi need võrgud võib-olla ükskord endale saada. Seetõttu, nagu ütles siin riigikontrolör, ei maksa Eleringi tellitud uuringud tegelikult midagi, sest need uuringud on tehtud enda jaoks ja tõenäoliselt endale sobivas suunas. Siinjuures tuletan veel meelde ja kriipsutan alla, et kui see nii läheb, siis peale 2015. aastat – tähtaeg, mil Eesti Gaasil peavad olema võrgud võõrandatud, on teatavasti 1. jaanuar 2015, siis ta kas maksab väga suures ulatuses sunniraha või on sunnitud need võrgud võõrandama – tõusevad gaasivõrgutasud kahe-kolme aasta jooksul, võite kõik kindlad olla, samuti kas 25% või 28%, nagu see on tänaseks juhtunud elektri ülekandevõrgu tasudega. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kalle Palling!

Austatud juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Maagaasiseadust on Riigikogu menetlenud päris pikalt ja kindlasti ei saa öelda seda, et seda on tehtud rutakalt. Mul on hea meel, et riigikontrolör rääkis sellest siin saalis, kuigi möönan, et sellest vestlusest ja arutelust oleks olnud hoopis rohkem kasu, kui see oleks toimunud enne teist või enne kolmandat lugemist.
Kordaksin üle, mille pärast see seadus Riigikogu menetluses oli ja mille pärast ta vastu võetud sai. Eesti Gaasi osakaal Eesti energiatarbimises on ligikaudu 10%. Ligi 50% Eesti kaugküttest kasutab gaasi, sh suur osa Tallinnast, terve Rapla, Jõgeva, suur osa Viljandist. Kogu Eesti gaas tuleb ühelt tarnijalt – Gazpromilt. Meie, Eesti riigi huvides on see, et meil oleks mitu gaasi tarnijat, et gaasitorustikus oleks eri tarnijate gaas, sh veeldatud maagaas, Eestis toodetud biogaas, Poola kildagaas, põlevkivigaas. Seda loetelu võib siin jätkata. Oluline on, et tarnijaid oleks rohkem kui üks, et oleks reaalne konkurentsisituatsioon, et hind kujuneks reaalses konkurentsis.
Ma ei mäleta, et opositsioonipoliitikud oleksid tõstnud kõva häält olukorras, kus Eesti Gaas on otsustanud pea igal aastal tõsta gaasi hinda 5–10% võrra. Võrgutasude osa, millele kolleeg Kalev Kallo ja ka teised opositsioonisaadikud on korduvalt viidanud, on gaasi arves, mis esitatakse tarbijale, sõltuvalt gaasi tarbimisest 4–10%. Kui me räägime selle kuni 10% osast hinnatõusus ja unustame sealjuures ära, et Gazprom, Eesti Gaas on tõstnud gaasi hinda tarbijatele igal aastal mitte vähem kui 10%, siis ma arvan, et diskussioon ei ole siin päris õige nurga all.
Energiajulgeolek ja gaasivarustuskindlus on tõsine teema ja ma arvan, et me oleme teinud õigesti. See on, ma möönan, muna-kana situatsioon, et kumb on enne, kas eri tarnijate nõudlus või siis ettevalmistused regulatsioonideks, ettevalmistused võrgu eraldamise näol, et enam ei oleks võimalik administratiivsest loogikast lähtudes, nii nagu see Eesti Gaasil seni kombeks on olnud ja nii nagu on Gazpromi taktika teistes riikides, survestada konkurente ja takistada nende juurdepääsu gaasivõrgule, takistada konkurentsi.
Ma arvan, et me oleme valinud õige tee, kui me kõigepealt, esimese sammuna eraldame gaasi põhivõrgu gaasi müüjast. Sellega on antud väga konkreetne signaal kõikidele LNG terminali arendajatele, biogaasi tootjatele, ka teistele riikidele, kellega me tegelikult oleme ühes olukorras, nimelt Lätile, Leedule ja Soomele, et jah, Eesti on valinud selle tee, et me soovime arendada liberaalset gaasiturgu, tulge, arendame seda koos.
Kui Euroopa Komisjoni ametnikud käisid majanduskomisjoni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eleringiga kohtumas, et otsustada, kuhu tuleb regionaalne gaasiterminal, kas Eestisse, Lätti või Leetu, siis minule isiklikult jäi mulje, et nad on väga rahul nende edusammudega, mida me oleme teinud gaasivõrgu omandilisel eraldamisel.

Hea ettekandja, kas soovite aega pikendada?

Aitäh! Sooviksin kolm minutit.

Palun, kolm minutit!

Üle-eelmisel nädalal, vahetult enne seda, kui meil oli siin Riigikogus teine lugemine, laekus meile Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Günther Oettingeri kiri, kus ta tunnustas Eesti tegevust ja kiitis heaks selle, et me oleme valinud just omandilise eraldamise tee kolmest valikust, mis direktiivis oli. Nad on valmis toetama Eesti riiki ka läbirääkimistel Eesti Gaasi osanikega. Kui mina eelnõu juhtivmenetlejana enne eelnõu teist lugemist kohtusin Eesti Gaasi omanike esindajaga, siis oli nende põhimure, et nemad saaksid oma varade müügi eest – rõhutan sõnu "varade müügi eest" – õiglase hinna.
Otsustasime majanduskomisjonis tulla veelgi vastu, näidata veelgi Eesti riigi valmisolekut rääkida läbi ja andsime Konkurentsiametile veelgi täpsemad kirjeldused, kuidas Eesti Gaasi varasid ümber hinnata. Teatavasti leidis Eesti Gaasi varade viimane ümberhindamine aset aastal 2004 ja keegi ei eeldagi, et Eesti Gaasi sunnitakse müüma oma varasid 2004. aasta hinnaga olukorras, kus nad on selles ajavahemikus teinud investeeringuid. See on iseenesestmõistetav, et nende investeeringute eest tuleb ka uuel gaasivõrgu omanikul maksta.
Teine mure oli see, kas ikkagi on reaalne ostja. Nii nagu on öelnud Kalev Kallo ja nagu on olnud ka härra riigikontrolöri arvamus, on AS Elering väljendanud valmidust ja soovi kindlasti osaleda müügiläbirääkimistel. Aga see, kes saab lõpuks gaasivõrgu omanikuks, on tänase omaniku, Eesti Gaasi otsustada ja hind selgub ostu-müügi läbirääkimistel. Kordan üle, et võrgutasude hind ei sõltu omanikust, vaid sellest, milline on nende varade väärtus, ja varade väärtuse ütleb Konkurentsiamet. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud kolleegid! Eelkõneleja mainis siin, et gaasivõrgu eraldamise ja selle pärast, et see tooks kaasa võrgutasude märkimisväärset kasvu, ei tasu muret tunda. Isegi kui ta seda toob, siis võrgutasu osa gaasi hinnas pole eriti oluline. Tuletame meelde, et sama juttu räägiti ka elektrivõrgutasude kohta enne seda, kui elektrivõrgud Eleringile üle anti. Igaüks, kes maksab oma elektriarvet, teab, mis on peale Eleringile elektrivõrkude üleandmist võrgutasudega juhtunud – need on saanud märkimisväärseks osaks elektriarvest. Nii lüüa praegu käega ja öelda, et võrgutasude peale ei tasu oma mõtteenergiat kulutada, on liiga lühinägelik lähenemine. Ma rõhutan siin veel üle kolleeg Kalev Kallo tähelepaneku, et nendesamade elektrivõrgutasudega, mis on inimestele märkimisväärseks koormaks, sponsoreerikse ka seda, et Elering korraldab uuringuid gaasituru ja gaasivõrgu teemal, mis ei ole praegu veel üldse tema eriala. See on erapoolik lähenemine ja seda ülesannet peaks täitma selgelt riik ehk siis majandusministeerium. Nii et samamoodi nagu Eesti Energia teeb arusaamatuid investeeringuid ookeani taha, on ka Elering asunud tegutsema igal pool ja korralik kontroll selle üle puudub.
Miks Riigikogus peab arutama gaasivõrgu eraldamist ka siis, kui seadus on 52 häälega vastu võetud ning selle poolt hääletasid ainult Reformierakonna ja IRL-i saadikud? Aga just sellepärast, nagu riigikontrolör ütles, et kui see seadus toob Eesti riigile ja Eesti tarbijatele kaasa märkimisväärseid kulutusi, siis ei määritaks vastutust ühtlaselt laiali kogu Riigikogule. Vastutuse peaksid võtma siiski need jõud, kes ilma korraliku analüüsita läksid ja hääletasid sellise otsuse poolt, mis võib Eesti riigile kaasa tuua kohtukulusid ja ka selle, et see võrk tuleb Eesti Gaasilt, mille osanikeks on suuremas osas Saksa Ruhrgas, Gazprom ja Soome Fortum, ju välja osta. Ega seda niisama, mitte millegi eest välja ei osteta, needsamad arved laotatakse siis gaasitarbijate vahel võrgutasudena laiali. Ma ei tahaks olla pessimist, aga selle seaduse puhul on väga palju paralleele monopolidevastase seadusega. Nagu te kõik mäletate, aasta tagasi lubas IRL oma valimislubadusena, et võtab vastu monopolidevastase seaduse ja sellega saavutatakse see, et üle Eesti vähenevad veearved kommunaalkuludes kuni poole võrra. Välja kukkus täpselt vastupidi: peaaegu igal pool Eestis, välja arvatud Tallinnas, on vee hind märkimisväärselt kasvanud just nimelt selle seaduse puuduliku analüüsi ja kiirkorras tegutsemise tõttu. Nii et muster on vägagi sarnane.
Teine asi, mida ka riigikontrolör mainis, on see, et seni ei ole mitte kuidagi tõestatud, et sellises omanduses olev gaasivõrk, mis praegu kuulub Eesti Gaasile ning mille osanikud on Saksa Ruhrgas, Gazprom ja Soome Fortum, üldse kuidagi takistaks konkurentsi. Võib-olla takistab ta seda, et kui rajatakse uus terminal, siis selle kulusid ei ole võimalik peidetult tagasi teenida, vaid ainult gaasi hinnaga. Aga me peame kõik arvestama, et kui investeeritakse uude terminali, siis loomulikult tahab investor selle raha tagasi saada. Kui gaasivõrku on võimalik neid kulutusi muul viisil peita, siis loomulikult teeb see investoritele olemise kergemaks, aga see ei ole üldsegi mitte nii läbinähtav.
Mul oli hea meel kuulda, et riigikontrolör lubas selle teemaga edasi tegelda, kuna see on Eestile nii oluline. Kindlasti ei tasu Riigikogus käega lüüa, et 52 inimest hääletas ühtemoodi ja rohkem teemaga ei tegelda. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole. Sulgeme läbirääkimised. Sellega on esimene arupärimine ammendatud.

Teiseks tuleb vastamisele Riigikogu liikmete Yana Toomi, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Marika Tuus-Lauli, Viktor Vassiljevi ja Mihhail Stalnuhhini 19. aprillil 2012 peaminister Andrus Ansipile esitatud arupärimine "Kaitsepolitsei aastaraamatu 2011" kohta. Ma palun arupärijate esindajana kõnepulti Yana Toomi!

Proua eesistuja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Meil on üks hästi lühike arupärimine, millele me loodame saada ka konkreetseid vastuseid. Nimelt väitis härra peaminister s.a 18. aprillil Riigikogu infotunnis, et kaitsepolitsei aastaraamat on kõige oodatum perioodiline väljaanne Eestis. Poliitikutena me võime sellega küll nõustuda, kuid kahjuks peab tõdema, et avalikkusele on seda väidet keeruline selgitada. Kaitsepolitsei aastaraamatu põhiseadusliku korra kaitse peatükis kirjeldatakse kolme Eesti suurima opositsioonipartei poliitiku tegevust, mis on suunatud venekeelse gümnaasiumihariduse säilitamisele. Tegevust on tõlgendatud kui ohumärki Eesti julgeolekule. Lisan, et raamatu autorid on öelnud, et poliitikute kajastatud tegevus on kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega. Me oleme esitanud härra peaministrile neli küsimust ja ma loodan, et härra peaminister loeb need ise ette. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnepulti peaminister Andrus Ansipi!

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad, vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Tallinna ja Narva koolid on vaidlustanud kohtus Vabariigi Valitsuse otsuse, millega ei rahuldatud nende taotlust jätkata õpet vene keeles Eesti venekeelsetes gümnaasiumides. On ilmselge, et oma tegevusega kapo aastaraamatu autorid mõjutavad kohtuotsust juba enne kaebuse menetlemist. Kuidas Te seda kommenteerite?" Erinevalt teie küsimusest ei räägi "Kaitsepolitsei aastaraamat 2011" kohtuvaidlusest Vabariigi Valitsuse otsuste üle. Oma aastaraamatus kirjeldab kaitsepolitsei Venemaa mõjutustegevust, mille prioriteetide hulka kuulub vene keele eristaatuse ja Nõukogude Liidust pärineva venekeelse koolivõrgustiku säilitamine. Sellise teabe kogumine ja võimaluse korral avalikkusega jagamine kuulub kaitsepolitsei kohustuste hulka sõltumata sellest, milliseid Vabariigi Valitsuse otsuseid on kohtus vaidlustatud. Arusaamatuks jääb arupärijate püüd luua kuvandit Eesti kohtutest kui manipuleeritavast ja mõjutatavast osast Eesti justiitssüsteemis. Eesti kohtusüsteem on iseseisev, sõltumatu ja tõhus ning igati vastavuses euroopalike demokraatlike väärtustega.
Teine küsimus: "Kas Teie samuti jagate seisukohta, et vene keele ja kultuuri säilitamine kujundab ohtu Eesti riigi põhiseaduslikule korrale?" Kaitsepolitsei ega ükski teine Eesti riigi asutus ei ole kunagi midagi sellist väitnud. Ühegi keele ega kultuuri säilitamine ei saa kujutada endast ohtu Eesti põhiseaduslikule korrale. See, millest räägib "Kaitsepolitsei aastaraamat 2011", on Venemaa mõjutustegevus Eesti ühiskonna lõimumise takistamiseks ja antud juhul püüab Venemaa oma välispoliitilistes huvides manipuleerida teatud inimrühmade rahvustundega. Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse otsused lähtuvad rahvalt saadud mandaadist ja on tehtud meie inimeste huvides. Konkurentsivõimeline haridus, mis annab hea riigikeeleoskuse ega võta kelleltki ära vene keele või muu emakeele oskust, on ennekõike õpilaste endi tuleviku huvides. Välisriigi püüd Eesti otsuseid väärata ja positiivseid arenguid takistada pole mitte üksnes julgeolekuoht, vaid ka oht meie noorte edukale tulevikule.
Kolmas küsimus: "Millises ulatuses tuleb Teie hinnangul piirata venekeelse kogukonna huvide esindatust poliitikas ja riiklikul tasemel?" Venekeelsete Eesti elanike huvide esindatust poliitikas ja riiklikul tasemel ei tule kuidagi piirata. Eesti elanikud saavad oma huvisid esindada nagu demokraatlikus ühiskonnas kohane ning see on ka seadustega tagatud. Julgeolekuasutused peavad pöörama tähelepanu juhtumitele, kus võõrriik või agressiivne huvirühm püüab enda huvides mõjutada meie demokraatlikku otsustusprotsessi ja seeläbi kahjustada meie riigi suveräänsust.
Neljas küsimus: "Millised meediakanalid on ametlikult tunnistatud vaenulikuks Eesti riigile? Kui sellist "musta" nimekirja ei eksisteeri, siis mille alusel avalikult taunitakse inimesi, kes on andnud intervjuu kanalile RT?" Minule teadaolevalt pole olemas arupärijate viidatud musta nimekirja Eesti riigile vaenulikest meediakanalitest. Kaitsepolitsei aastaraamatus tuuakse välja telekanali RT tegevus Eestis toimuva kajastamisel ning kirjeldatakse, milline on selle kanali suunitlus Eesti suhtes. Väljavõte aastaraamatust: "Telekanali teemade valik ja esitus kattub Venemaa tavapärase Eesti-vastase retoorikaga. RT uudiste ülesehitus, sisu ega tonaalsus ei sõltu kuidagi Eestis reaalselt valitsevast olukorrast või siia lähetatud ajakirjanike kohapealsest uurimistööst." Selgusetuks jääb väide, et just telekanalile RT intervjuu andnud inimesi oleks avalikkuse poolt taunitud. Minul sellist infot pole. Enesestmõistetavalt teeb iga inimene ise otsuse, kellega suhelda ja kellega mitte. Aitäh!

Aitäh! Palun, Yana Toom, teie küsimus!

Aitäh! Austatud peaminister! Sellelsamal päeval, 18. aprill 2012, kui ma küsisin kapo aastaraamatu kohta, ütlesite mulle, et kuna see on meediaväljaanne, siis kõige õigem koht, kuhu kaevata, on Pressinõukogu. Vaadake, kohtule ma olen nüüd juba kaebuse esitanud, aga Pressinõukogule ei saa seda paraku kuidagi esitada, sest sinna saab kaevata ainult Ajalehtede Liidu liikme peale. Kas äkki on ka selles suunas mingeid liigutusi tehtud ja kas on plaan, et kapo aastaraamat oleks nüüd Ajalehtede Liidus?

Aitäh! Minule teadaolevalt samme astutud ei ole.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud peaminister! Mina tooksin ühe näite. Meie naaberriigis Lätis olid ka sündmused, mis olid seotud venekeelse hariduse ja teiste asjadega sellest valdkonnast. Seal tõi nende julgeolekuorganisatsioon täpselt välja, et vot siin on rahad sellest riigist, siin on need, kes üritasid rahadega üht-teist läbi viia, ja siin on see mõju. Kui vaadata kapo raamatut, siis selles on ainult arvamus. Ma mõtlen, et kapo on ikkagi julgeolekuorganisatsioon, mitte ainult ekspert, kes võib tuua välja arvamusi. Oleksid sellised argumendid nagu Lätis, siis võib-olla oleks vähem diskussiooni.

Aitäh! Ma ei arva, et vähem diskussiooni on ühiskonnale parem valik kui rohkem diskussiooni. Pigem ikka sedamoodi, et mida rohkem ja süvitsi minevat diskussiooni, seda parem ühiskonnale.

Kas peaministrile on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu!

Aitäh!

Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Teine arupärimine on ammendatud.

Kolmas arupärimine on Riigikogu liikmete Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti, Deniss Boroditši ja Rainer Vakra 2. mail 2012. aastal peaminister Andrus Ansipile esitatud arupärimine piirikaubanduse kohta. Palun arupärijate nimel kõnelema Inara Luigase!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meie 2. mail üle antud arupärimine härra peaministrile on piirikaubandusest. Piirikaubandusest on siin saalis räägitud korduvalt, küll küsimuste ja vastuste voorus, küll arupärimiste raames, küll seaduseelnõude kontekstis. Käesoleva aasta kevadel on see teema uuesti tõusetunud. Piirikaubandus pole mingi selline nähtus, mis on harukordne ja ainult Eesti riigile omane. Peaminister Andrus Ansip on siinsamas saalis samuti öelnud, et tervikuna on piirikaubandus küllalt levinud nähtus mujalgi Euroopa Liidus, selle täielik lõpetamine pole võimalik ega kindlasti mitte ka mõistlik. Kuid tänase päeva seisuga on Vabariigi Valitsus siiski asunud kohendama neid seadussätteid, mis korrastavad piirikaubandust ja just kütuse ületoomist. Mina kui Kagu-Eesti elanik olen mures kogu selle olukorra pärast, sest piirikaubandus ei ole käima läinud nii, nagu me oleme lootnud seoses Koidula piiriraudteejaama ehitusega. Kui rääkida nüüd kütuse toomisest Venemaalt Eesti riiki, siis ei ole kahjuks küll õige öelda, et salakaup ehk salakütus tuuakse väikeste autode kütusepaakides. Kindlasti tuuakse salakütust Eestisse suuremate tsisternidega, mahutitega. Siin see legaliseeritakse ja selle tõttu jäävad Eesti riigil loomulikult saamata ka suured maksurahad. Meil on härra peaministrile viis küsimust ja ootame sisukaid vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad, vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Kui palju on aktsiisitõusudest tulenevalt lisaraha laekunud riigieelarvesse alates 2009. aastast, arvestades aktsiisilaekumise ja kütuse tarbimise suhet? Kas aktsiisitõusud on ennast õigustanud?" Riigieelarve tulude seisukohalt on viimaste aastate aktsiisipoliitika ennast õigustanud, aktsiiside laekumine on 2009. aastaga võrreldes läbivalt suurenenud kõigis aktsiisimaksu liikides. Kütuseaktsiis, mis on arupärimise otsene fookus, laekus 2011. aastal tervelt 16% paremini kui kaks aastat varem. Aktsiisimäärade tõus ei ole aktsiisikaupade jaemüüki vähendanud. Alkoholi- ja tubakatoodete jaemüük oli 2011. aasta viimases kvartalis 2009. aasta sama perioodiga võrreldes üle 14% suurem. Valitsus peab õigeks jätkata alkoholiaktsiisi järkjärgulist tõstmist ka edaspidi. Mootorikütuste jaemüük oli eelmise aasta lõpus ligikaudu samal tasemel mis 2009. aasta viimases kvartalis.
Teine küsimus: "Kas võitlust väikeste kütusevedajate vastu võiks asendada aktsiisipoliitika analüüsiga ja aktsiiside vähendamisega?" Eestis on energiatoodete aktsiisimäärad mootorikütuste osas vaid veidi kõrgemad kui aktsiisi alammäär Euroopa Liidus. Teiste Balti riikidega võrreldes ei ole meie mootorikütuste aktsiisimäärad midagi erakordset, näiteks Leedus on bensiini aktsiisimäär kõrgem kui Eestis. Lisaks tuleb aktsiisimäärasid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kõrvutades arvestada, et Eestis ei maksustata mootorsõidukeid registreerimis- ega automaksuga.
Keskkonnapoliitikas on üks enim levinud põhimõtteid "Saasta ja maksa!". Selle kohaselt peaksid loodusressursside kasutajad ja saasteainete emiteerijad kinni maksma nende poolt keskkonnale tekitatud kahjud. Kuigi Eestis maksavad autokasutajad aktsiisi tarbitud kütuselt, ei kata see kaugeltki kõiki kulusid, mida autotranspordi vajadustest lähtuvalt tehakse infrastruktuuri arendamiseks, samuti keskkonna, peamiselt õhu- ja mürasaaste ning looduskeskkonna hävimise ning liiklusõnnetuste kulusid. Neid kulusid katavad ka inimesed, kes käivad valdavalt jalgsi ja sõidavad ühistranspordiga. Eestis kasutatakse kütuseaktsiisist laekuvat raha vastavalt teeseadusele 75% ulatuses teehoiuks. Täiendavalt kasutatakse infrastruktuuri projektideks Euroopa Liidu toetusraha ning ka kohalikud omavalitsused kulutavad oma eelarvest vahendeid teehoiule. Kokkuvõtvalt ei kata kütuseaktsiisist teehoiule laekuvad tulud isegi kõiki otseseid kulutusi, mida teehoiuks tehakse. Kõike eelöeldut silmas pidades ei saa mootorikütusele kehtestatud aktsiisimäärasid Eestis ülemäära kõrgeks pidada. Lisaks riigieelarve tuludele on kütuseaktsiisi eesmärk piirata ka keskkonnale negatiivselt mõjuvate fossiilsete kütuste tarbimist ning muuta tarbijate käitumist keskkonnasõbralikumaks.
Kolmas küsimus: "Arvestades, et piiriäärsete alade majanduslik ja sotsiaalne olukord on Eesti keskmisest halvemas olukorras, on piirikaubandusest tulenev tulu paljudele ainuke äraelamise võimalus. Selle piiramisel – kas on kavas välja töötada piiriäärsete regioonide majandusliku elavdamise kava, mis kindlustaks elanikele töökohad ja annaks neile inimväärse sissetuleku?" Ida- ja Kagu-Eestis on elatustase ja tööhõive veidi madalamad kui Eestis keskmisena ning see on kahtlemata üks tegur, mis motiveerib inimesi tegelema Venemaalt aktsiisikaupade sissetoomise ja ka spekuleerimisega. Selline võimalus võtab osalt inimestelt motiivi endale üldse töökohta otsida või tööjõuturul vajalike oskuste arendamisega tegelda. Sellist tegevust ei pea riik soodustama. Peamiselt Venemaalt toodud aktsiisikauba müümine kehtestatud regulatsiooni eirates on ebaseaduslik majandustegevus. Käsitleda sellist majandustegevust sotsiaalabina toimetulekutoetuse ja teiste toetuste kõrval on lubamatu. Lisaks tuleb arvestada, et kujunenud olukord riivab oluliselt seaduskuulekate ettevõtjate huve, sest näiteks Narvas on Eesti aktsiisiga aktsiisikaupade müük oluliselt väiksem kui mujal Eestis. On mõeldamatu, et seaduskuulekad ettevõtjad oleksid võimelised püsivalt tegutsema ebaausa konkurentsi olukorras.
Mis puudutab aga investeeringuid, siis näiteks ainuüksi EAS on aastatel 2007–2012 (aprillikuu seisuga) Eesti riigieelarvelistest vahenditest ning perioodi 2007–2013 struktuurivahenditest toetanud Ida-Virumaal 426 projekti kogusummas 63,2 miljoni euroga.
Neljas küsimus: "Ajakirjanduses on mainitud, et Läti riigis käib väga suur salakaubaäri kõrgel riiklikul tasemel. Meie riigis arvatakse, et salakaubanduses liigub kolmandik riigieelarve rahast, mis pole tulnud läbi Luhamaa piiripunkti, väikeste Passatite kütusepaagis või pagasnikus. Milline on teie hinnang riigis toimuvale salakaubaärile ja kui palju jääb raha riigieelarvesse selle tõttu laekumata?" Küsimuses sisaldunud hinnangutega ma muidugi ei nõustu. Maksu- ja Tolliameti hinnangul oli 2010. aasta maksuauk ehk saamata maksude kogusumma 467 miljonit eurot (see on kaugel kolmandikust riigieelarvest ehk 1/12). Suurimad probleemid on käibemaksu ja tööjõumaksude laekumata jäämisega. Aktsiiside osakaal maksuaugus jääb alla veerandi. Kõige suurem probleem on siin tubakaaktsiisi mittelaekumine ja see on valdkond, millele Maksu- ja Tolliamet järjest rohkem tähelepanu pöörab.
Viies küsimus: "Milliseid meetmeid on valitsusel kavas vastu võtta suurte salaäride ohjamiseks?" Vabariigi Valitsus arutas 8. märtsil 2012. aastal maksupettusevastaste meetmete rakendamise ettepanekuid, kuid nende kallal tehakse veel tööd ning valitsus pole neid heaks kiitnud. Meetmed puudutavad näiteks Maksu- ja Tolliameti pädevusi, kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise kohaldamist maksuasjades, korduva salakaubaveo kuriteokoosseisu ülevaatamist ning numbrituvastuskaamerate paigaldamist kõikidesse piiriületuskohtadesse. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Tänud vastuste eest! Mu küsimus on suuresti seotud arupärimise kolmanda küsimusega. Me teame tõesti, et piiriäärsetes piirkondades on töö saamise võimalused piiratumad kui kuskil mujal. Inimesed lähevadki kergema vastupanu teed ja toovad salakaubana üle piiri kütust ja muid aktsiisikaupu, mida riik kindlasti tolereerima ei peaks. Minu, kuidas ma ütlen, arutelu küsimus on, et kas näiteks riik ei võiks mõne ametkonna kaudu, teatud projektide põhiselt läheneda nendele isikutele ja neile selgitada, milline olukord on. Mitte tolereerida, vaid proovida inimesi pehmete meetmetega mõjutada. Üldjuhul on inimesed, kes tegelevad sellise, ütleme otse, ebaseadusliku tegevusega, nendes piirkondades teada. Kas ei võiks katsuda neid mõjutada, ilma karistamata?

Aitäh! Piirikaubandus oli, on ja jääb. Ja kui teiselt poolt piiri ostetakse kaupu oma tarbimiseks, kaubad ostetakse kaasa turismireisilt või lihtsalt naaberriiki külastades, siis on see täiesti loomulik, aktsepteeritav, siin ei ole põhjust kellelgi mingeid etteheiteid teha. Kuid kui kaupu, sh aktsiisikaupu, tuuakse sisse kaubanduslikel eesmärkidel, kusjuures sel juhul on tegemist ebaseadusliku kaubandusega, siis on see loomulikult taunitav. Nagu ma oma vastuses ütlesin, sellist käitumisviisi ei saa kuidagi tolereerida, seda ei saa samastada sotsiaaltoetuste või millegi muu sellisega. Tavaliselt on nii, et suured hinnaerinevused kahel pool piiri lakkavad aja jooksul olemast. Ka praegusel juhul me näeme, et hinnaerinevused Eesti ja Venemaa vahel järjest vähenevad. Ilmselt on nendele inimestele, kes on Venemaalt Eestisse salaalkoholi toonud, suureks kurvastuseks Venemaa otsus tõsta alkoholi miinimumhinda, ma peast täpselt ei mäleta, oli see 30% või midagi selles suurusjärgus. Lisaks sellele on Venemaa otsustanud tõsta ka alkoholiaktsiisi taset samas suurusjärgus ehk mälu järgi öeldes 30%. Tavaliselt niisugused hinnaerinevused, mis justkui stimuleerivad ebaseaduslikku piirikaubandust, ajapikku kaovad. Individuaalne veenmistöö on minu meelest vähem efektiivne kui hindade ühtlustamise tendents. Ma usun, et ka Venemaal hakatakse kütuste, tubaka ja alkoholi eest maksma tegelikku hinda ning riik hakkab sinna hinna sisse arvestama tervisele tekitatud kahjude korvamise kulutusi, ja see viib paratamatult tervisele kahjulike aktsiisikaupade, tubaka ja alkoholi hinna tõusuni.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa elanike toodangu üheks sihtalaks on läbi ajaloo olnud Venemaa. Sinna on veetud kaupu ja nostalgia selle järele on tegelikult paljudel ka jäänud. Te ütlesite, et EAS-i kaudu on toetatud paljusid ettevõtteid ja sinna on palju raha pandud, et soodustada töökohtade teket. Venemaaga peab arendama majandussuhteid, sest Venemaa on siiski suur turg. Meie siseturg ja siseturu suured linnad Tartu ja Tallinn on Kagu-Eestist kaugel. Venemaa on ekspordi osas esiviisikus. Kuidas te arvate, kas valitsus ei peaks Venemaaga ikkagi rohkem lävima ja arendama edaspidi ka majandussuhteid?

Aitäh! Nagu aprillikuu välismajanduse statistikast nähtub, on Venemaa meie jaoks kolmas ekspordipartner. Venemaa osatähtsus Eesti ekspordis on 11%, temast eespool on vaid Rootsi ja Soome. Tuleb öelda, et see on iseseisvuse taastanud Eesti ajaloo üks kõrgemaid tasemeid. Seega tunnistagem, et Eesti ja Venemaa vaheline kaubandus on praegu ajaloo kõige paremas seisus. Minu hinnangul jääb Eesti põhiliseks kaubanduspartneriks ka tulevikus Euroopa Liit, teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Praegugi langeb Eesti ekspordi osatähtsusest 65–70% Euroopa Liidu teistele liikmesriikidele. Euroopa Liidus on meil ühine turg, ühised reeglid ja on täiesti loomulik, et Euroopa Liit jääb Eesti jaoks tulevikus prioriteetseks turuks. Venemaa osatähtsus 10–11% on igati kõrge osatähtsus, sellega võib kindlasti rahul olla. Ilmselt oleks Eestil mõistlik vaadata ka Kesk-Aasia riikide poole, suurendada turuosa seal. Aga mitte ainult Kesk-Aasia, vaid tervikuna Aasia turud on väga kiirelt arenevad turud ja me võiksime tähelepanu nendele turgudele pöörata.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud peaminister! Ma püüan teile kirjeldada ühte küsimust, mis mulle hiljuti esitati. Ütlen juba etteruttavalt, et ma ei anna oma hinnangut sellele, aga ma palun, et teie ütleksite mulle oma hinnangu. Üks piiriäärne pere toob tõepoolest kütust üle piiri selleks, et seal kohapeal elada. Üks abikaasadest käib selle kütusega tööl ja ka lapsi viiakse kooli. Ta väidab, et kuna palk on nii väike, siis ei kannata Eestimaalt kütust osta. Teine abikaasa ei ole tööd leidnud ja tegeleb kodumajapidamisega. Nende väide on, et kui nad seda kütust tuua ei saaks, siis nad oleksid mõlemad Eesti riigis sotsiaalabi saajad või peaksid sealtkandist ära kolima. Mida teie nende lohutuseks ütleksite?

Ma arvan, et nende tegevus ei ole kõige perspektiivikam, sest ma olen veendunud, et see äri lõpeb otsa. Senikaua kui mingeid kaupu tuuakse oma tarbeks, on see tegevus aktsepteeritav. Mida aeg edasi, seda pisemaks muutuvad need kasumimarginaalid ja seda vähem tulusaks see tegevus muutub. Mõistlik oleks oma aega kasutada täiendusõppeks, omandada elukutse ja oskused, mis annavad piisavalt sissetulekut. See tarkus, mis kahe kõrva vahele koguneb, see varandus, mida kahe kõrva vahel saab ära kanda, on kõige suurem varandus ja seda ei ole võimalik kelleltki ära võtta, see ei saa otsa.

Kas ettekandjale on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, peaminister!

Aitäh!

Avame läbirääkimised. Ma palun kõnetooli Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Kui rääkida piirikaubandusest, siis tänavu kevadel põhjustas jälle arutelu selle teema üle Riigikontrolli aruanne Riigikogule, mis kandis pealkirja "Veoste piiriületus Eesti ja Venemaa vahelisel maismaapiiril". Riigikontroll analüüsis selles ka piiripunktide tööd. Piiripunktide töös analüüsiti kaubaveokite piiriületustoiminguid, piiritöötajate koostööd ja tollitöötajate koostööd ning sellega sooviti juhtida ka Eesti riigiasutuste tähelepanu kõikidele nendele probleemidele. Pikka aega olid probleemiks pikad ootejärjekorrad, kuid see probleem on lahenenud seoses elektrooniliste ootejärjekordade kehtestamisega. Riigikontroll on aga oma järeldustes toonud välja ka sellise asja, et suur hulk aega kulub nende autode kontrollimisele, kes sõna otseses mõttes sõidavadki Eestist Venemaale, tangivad kütuse kütusepaakidesse ja toovad kütuse Eestimaale. Maksu- ja Tolliameti arvates on kõikidest nendest piiriületustest üks viiendik selliseid sõidukeid. Kogu tarbimisse minevast kütusest tuuakse Eestimaale niiviisi 7%, mis annaks ausa maksu maksmisel Eesti riigieelarvesse täiendavalt viis miljonit eurot aktsiisi. Kuid nii nagu eelkõnelejad on siin küsinud ja teatud mõttes arvamust avaldanud, on kõiki neid toiminguid tehtud ka sellepärast, et olukord selles piirkonnas on sotsiaalselt üsna raske. Seda olukorda on tekitanud ka meie riigi järjest kõrgenevad aktsiisimaksud ehk siis meie aktsiisipoliitika. See on tinginud sellegi, et näiteks rekkad ei tangi Eestis, vaid tangivad Venemaal ja seetõttu jääb Eesti riigil samuti osa makse saamata.
Tahaksin veel lisada, et nii nagu ka peaminister mainis, on statistika järgi Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti piirialadel jätkuvalt palju töötuid. See olukord ei ole tekkinud mitte viimaste nädalate ja kuudega. Seal on töökohtade nappus ja piirikaubandus on siiski andnud paljudele inimestele äraelamise võimaluse. Mina isiklikult arvan, et kui hommikul ärgates oleks inimesel valida, kas minna tööle ja saada sotsiaalsete garantiidega palka või minna elu sees hoidmiseks Venemaale bensiini järele, siis kindlasti inimesed valiksid selle esimese. Kuid kui see võimalus puudub, siis kasutataksegi teist varianti. Ma millegipärast arvan, et Vabariigi Valitsus, kes on nüüd viimastel aegadel keskendunud Kreeka päästmisele, pole kaugeltki teinud suurt tööd selleks, et võtta regionaalpoliitilisi meetmeid, just ennetavaid, et päästa oma inimesi Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal ning soodustada seal töökohtade teket.
Kui rääkida veel Riigikontrolli aruandest, siis ma tahaksin tuua välja mõningad aspektid. Nimelt teame kõik, et 2011. aastal valmis Koidula raudtee piiripunkt, millele kulus üle 800 000 euro, ning valmis ka 630 m² suurune  veterinaarkontrollipunkt, kuid praeguste seisukohtade järgi ei ole seda veterinaarpunkti kasutatud.
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Euroopa Komisjon otsustas kanda Koidula piiripunkti loomsete saaduste veterinaarkontrolliks sobivate piiripunktide loetellu 2011. aasta oktoobri lõpus, aga Veterinaar- ja Toiduameti töötajad olid piiripunktis ametis juba 2011. aasta juulist. Kuid käesoleva aasta jaanuari lõpu seisuga ei olnud selle piiripunkti kaudu Eestisse loomseid saadusi veel veetud, mis tähendab, et veterinaarkontrollipunkti polnud kasutatud. Asja teeb eriti kurvaks see, et Venemaa valitsus on 2011. aasta juulis välja andnud määruse, mis sätestab, et Petseri raudteejaamas veterinaarkontrollipunkti ei rekonstrueerita ega ehitata välja. Kui sellest määrusest tulenevalt renoveeritakse või ehitatakse välja aga Narva vastas Ivangorodis asuv veterinaarkontrollipunkt, siis jäävad loomsed saadused läbi Koidula piiripunkti vedamata. See ei tähenda kaugeltki mitte ainult tarbetult kulutatud raha, vaid ka puuduvaid töökohti meie piirkonnas ehk siis need töökohad jäävadki loomata. Ma küsisin infotunnis selle kohta ka meie välisministrilt, kes ütles, et Välisministeerium on teadlik probleemi olemasolust ja soovib seda kiiremas korras lahendada. Meil oli selle aasta kevadel võimalus käia Narvas, kus me külastasime mitmeid ettevõtteid, ka piiripunkti, lasteaedu. Meile tehti väga huvitav ettekanne selle kohta, kuidas inimesed käivad tööl Ivangorodis. Ma tegin riigieelarve kontrolli erikomisjonile ettepaneku, et me külastaksime sügisel Koidula raudteepiiripunkti ja kindlasti ka veterinaarkontrollipunkti. Siis me saaksime kindlama ülevaate sellest, kuidas on kulutatud Eesti raha.  Veterinaarkontrollipunkt ei tohi jääda selliseks alaks, kus saab valgete sokkidega puhtalt ringi kõndida, vaid seal peab toimuma ikkagi kaupade vedu ja kontroll, nii et inimestele tekivad reaalsed töökohad. Ma arvan, et me tuleme selle teema juurde sügisel veel tagasi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Inara Luigas! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Heimar Lengi, Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Kalev Kallo, Priit Toobali, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi ja Ester Tuiksoo 17. mail s.a esitatud arupärimine Nord Streami gaasitoru tuleviku kohta (nr 170). Palun kõnepulti kolleeg Valeri Korbi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Saatsime peaministrile 17. mail arupärimise Nord Streami gaasitoru tuleviku teemal. Arupärimises kirjutame sellest, et Saksa–Vene gaasitorufirma Nord Stream on alustanud uuringuid veel kahe torujuhtme ehitamiseks Läänemere kaudu Venemaalt Euroopasse. Ettevõtte teatel uuritakse võimalusi suurendada gaasitarneid Euroopa Liitu ja kindlustada gaasitarneid praeguste lepingute ulatuses. Esimene kahest Nord Streami kõrvuti asetsevatest torudest võeti kasutusele 2011. aasta novembris, teise torujuhtme paigaldamine on tänaseks lõpetatud ja praegu valmistatakse ette selle kasutuselevõtmist. Kui seda 2012. aasta teisel poolel tehakse, on mõlema torujuhtme läbilaskevõime kokku 55 miljardit kuupmeetrit. Seoses sellega on meil peaministrile viis küsimust. Läbi on käinud informatsioon, et aprilli lõpus kohtus peaminister Nord Streami esindajatega. Väidetavalt andsid esindajad ülevaate projektitööde senisest kulgemisest. Kas kohtumisel oli juttu ka järgmiste gaasitorude paigaldamisest? Teiseks küsime, kas uus gaasitoru võiks seekord minna läbi Eesti majandusvööndi või on Vabariigi Valitsus kategooriliselt selle vastu. Kolmandaks küsime, kui õigeks saab tänases kontekstis pidada Eesti otsust jääda Nord Streami gaasitoru projektist eemale. Tahaksime ka teada, mida on Vabariigi Valitsus õppinud senistest Nord Streami projekti puhul tehtud vigadest. Ja viies küsimus: milline on olnud Nord Streami projekti reaalne keskkonnamõju Läänemerele? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Valeri Korb! Palun kõnepulti lugupeetud peaministri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad, vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Aprilli lõpus kohtusite Te Nord Stream AG esindajatega. Väidetavalt andsid esindajad Teile ülevaate projekti senisest kulgemisest. Kas kohtumisel oli juttu ka järgmiste gaasitorude paigaldamisest?" Kohtumisel teatasid Nord Streami juhid kavatsusest kaaluda tasuvusanalüüsi alustamist võimaliku järgmise etapi kavandamiseks. Analüüsi tulemuste selgudes peavad aktsionärid tegema otsuse.
Teine küsimus: "Milline on Vabariigi Valitsuse seisukoht uute torude trassi suhtes? Kas uus gaasitoru võiks minna seekord läbi Eesti majandusvööndi või on Vabariigi Valitsus kategooriliselt selle vastu?" Ettevõte Nord Stream on äsja otsustanud alustada uute torujuhtmete tasuvusanalüüsi ja selles olukorras ei saa rääkida valitsuse seisukohast millegi suhtes, mille tasuvusanalüüsigi ei ole olemas. Kui ettevõtjad peaksid kunagi jõudma otsuseni alustada uute trasside planeerimist ja pöörduvad valitsuse poole, küllap siis tekib ka seisukoht.
Kolmas küsimus: "Eesti jäi gaasitoru projektist eemale, kuna ei olnud nõus andma luba uuringute teostamiseks Eesti majandusvööndis. Kuivõrd õigeks saab tänases kontekstis pidada Eesti otsust jääda Nord Streami gaasitoru projektist eemale?" Eestit ei ole kutsutud selles projektiks osalema. Nord Stream on äriprojekt ning selles osalevad äriettevõtted, mitte riigid. Eesti energiavarustusele ning tarnekindlusele on oluline tarnijate mitmekesisus. See projekt uut tarnijat ei lisaks.
Neljas küsimus: "Mida on Vabariigi Valitsus õppinud senistest Nord Streami projekti puhul tehtud vigadest?" Võib öelda, et Nord Streami juhtkond on eelmise kogemusega võrreldes avatum ja valmis dialoogiks.
Viies küsimus: "Milline on olnud Nord Streami projekti reaalne keskkonnamõju Läänemerele?" Keskkonnaeksperdid on väitnud, et nii lühikese ajaga ei saagi paljusid võimalikke mõjufaktoreid, näiteks merepõhja setete muutust, mõju hoovustele ja muud sellist, veel täpselt tuvastada ega hinnata. Tänase seisuga ei ole kardetud muutusi, näiteks dioksiinide üleskerkimist, täheldatud, aga meres võtavad protsessid palju aega. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Jätkame küsimustega. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Nord Stream plaanib juulis luua rahvusvahelise Läänemere looduse fondi peakorteriga Helsingis. Fondi struktuur peaks sisaldama keskkonnaalaseid ühendusi, valitsusstruktuure ja riigiüleseid organisatsioone Läänemere rannikul. Minu küsimus ongi sellega seotud: kas on lootust, et meie riik saab selles fondis esindatud?

Aitäh! Kahjuks ma ei ole kursis teie nimetatud fondi asutamise kavadega ja ma ei ole kursis ka Eesti suhtes avaldatud ootustega. Seetõttu on mul sellele küsimusele võimatu vastata.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud peaminister! Tahaks täpsustada. Nord Stream viis läbi ulatusliku monitooringu, sh satelliitmonitooringu, ja andis kõik need aruanded üle riikidele, kes on Nord Streami partnerid. Eestil ja Nord Streamil nagu päris partnerlussuhteid ei ole ja seepärast on mul selline küsimus: kas Eestil on see monitooring või ei ole?

Eestil on see monitooring olemas. Monitooringu tulemusi ei andnud ettevõtte juht Matthias Warnig üle mitte meie viimasel kohtumisel, vaid siis, kui Nord Streami sponsoreeritud noorte sümfooniaorkester andis Kristjan Järvi juhatusel kontserdi Estonia kontserdisaalis. Meie Keskkonnaministeerium on nende materjalidega tõsiselt töötanud ja ma saan kinnitada seda, mida ma olen avalikkusele korduvalt ka varem öelnud ning mida ma tänagi oma vastuses ütlesin: senise monitooringu tulemusena ei ole mõõdetavaid negatiivseid keskkonnamõjusid täheldatud. Aga samas ei saa me öelda, et negatiivsed keskkonnamõjud on tulevikus välistatud, sest mitme protsessi jaoks on aeg torude paigaldamisest kuni mõjude hindamiseni olnud ilmselgelt liiga lühike. Ma räägin siinjuures praegu eelkõige just meresetete liikumisest. Kuid need hirmud – need ei olnud mitte ainult Eesti keskkonnaekspertidel, vaid mitme teise riigi ekspertidel täpselt samuti –, mis olid seotud torude paigaldamise tõttu tekkiva setete üleskerkimise ohuga, kardeti, et meresetetesse ladestunud dioksiinid tõusevad üles, satuvad kalade kaudu ka inimorganismi ja tekitavad sellega tervisekahjustusi, pole realiseerunud. Kalades pole dioksiinisisaldus mõõdetavates piirides torude paigaldamise järel tõusnud. Praegu võib öelda seda, et mõõdetavaid negatiivseid keskkonnamõjusid ei ole.

Suur tänu, härra peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Valeri Korbi.

Aitäh!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Saatsime arupärimise peaministrile 17. mail pärast seda, kui 11. mail Saksa–Vene gaasitorufirma Nord Stream teatas, et alustab uuringuid võimaluse kohta ehitada veel kaks torujuhet Läänemere kaudu Venemaalt Euroopasse. Kuid enne seda, 18. aprillil s.a viidi ennetähtaegselt lõpule Nord Streami teise torujuhtme paigaldamine. Järgneva kaheksa kuu jooksul hindab Nord Stream võimalust luua üks või kaks uut torujuhet, uuritakse selliseid olulisi aspekte nagu tehnilised lahendused, marsruudi valikud, keskkonnaküsimused ja muidugi rahastamisküsimusi. Tulemused annavad aktsionäridele võimaluse hinnata Vene maagaasi Euroopa Liitu importimise mahtusid järgnevatel aastakümnetel, suurendada gaasitarnete usaldusväärsust olemasolevate lepingute raames, samuti panna paika plaanid edasiseks tegevuseks. Algav uuring näitab Nord Streami aktsionäride pingutusi pikaajalise eemärgina tugevdada Euroopa Liidu energiajulgeolekut, leida uued gaasi transportimise marsruudid ning pakkuda konkurentsivõimalusi maagaasi tarnimisel. Siin peab ütlema, et nõudlus gaasi impordi järele Euroopas pikemas perspektiivis kasvab, arvestades majanduslikke ja keskkonnaalaseid eeliseid.
Teame, et Nord Streami rahvusvaheline kontsortsium moodustati, et projekteerida, ehitada ja panna toimima gaasijuhe läbi Läänemere. Me kõik mäletame ka seda, et kontsortsiumi kuuluvad Saksa, Hollandi ja Prantsusmaa suured ettevõtted. Tõsi küll, Gazpromile kuulub 51% aktsiatest, kuid seda teavad ka teised aktsionärid. Seda teavad ka meie naaberriigid Soome, Rootsi ja Saksamaa, mille valitsused võtsid osa Läänemere viimaste aastate suurimast ühisprojektist. Eesti on senini Nord Streami projektist kõrvale jäänud, kuna Vabariigi Valitsus ei rahuldanud 2007. aastal Nord Streami taotlust saada luba uuringuteks Eesti majandusvööndis. Uurimisloa taotluses esitatud andmete kohaselt soovis Nord Stream teha geofüüsikalisi ja geotehnilisi uuringuid, visuaalseid ülevaatusi ja võtta setteproovi Eesti majandusvööndist.
Võib öelda, et kas me tahame või ei, aga Läänemere gaasitoru on tänaseks juba paigaldatud. Vastuseisu tõttu jäi Eesti ilma suure projektiga seotud töökohtadest ja muidugi nendest investeeringutest, mis olid sellele projektile suunatud. Nüüd on näha, et Nord Streami ajaloos algab uus etapp, kui maagaasi kasutamine kasvab pärast seda, mis viimastel aastatel on toimunud tuumaenergeetikas, ja mitte ainult nendes riikides, kes juba saavad gaasi Nord Streami kaudu. Need rahalised mahud ja eesmärgid, millega Nord Stream tuleb välja meie Läänemere piirkonnas, viivad mõttele, et kindlasti tulevad kolmas ja neljas toru. Seoses sellega tahan küsida, kes võidab sellest, et me jääme eemale suurest ehitusest, mis toimub meie piiri ääres. Kas me võidame või kaotame, sellele annab vastuse muidugi aeg. Ma väga loodan, et meie arupärimine annab kõikidele uut informatsiooni ja sunnib meie Vabariigi Valitsust ja neid, kes ei näe perspektiivi koostöös Nord Streamiga, mõtlema, millist teed minna. Aitäh!

Suur tänu! Palun, lugupeetud peaminister, osalege meie läbirääkimistel!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Ma nõustun härra Korbi esitatud seisukohtadega, aga ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar oli see inimene, kes ütles, et Eesti mitte mingil juhul ei nõustu Nord Streami torude paigaldamisega Eesti territoriaalvetesse, see oli tema kindel seisukoht. Ma tahan meelde tuletada ka seda, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar oli see, kes rääkis Nord Streami gaasitorust kui tänapäeva moodsast tuumapommist. Ma loodan, et tulevikus me oleme oma aruteludes ratsionaalsed ja ei hirmuta mitte kedagi. Ma ühinen Edgar Savisaare seisukohaga selles osas, et jah, meie territoriaalvetesse neid torusid ilmselt vaja ei olnud. Ma ei ole praegu nõus ka kuidagimoodi tagantjärele revideerima valitsuse 2007. aastal langetatud otsuseid, aga ma tahtsin oma sõnavõtuga meelde tuletada Keskerakonna rolli Eesti seisukohtade kujundamisel. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Meie viimane arupärimine on Riigikogu liikmete Priit Toobali, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Viktor Vassiljevi, Enn Eesmaa, Mihhail Stalnuhhini, Yana Toomi ja Ester Tuiksoo 9. mail s.a esitatud arupärimine PRIA toetusrahade kasutamise kohta (nr 168). Palun kõnepulti Priit Toobali!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud põllumajandusminister! Head kolleegid! Veidi rohkem kui kuu aega tagasi esitasid kaheksa Keskerakonda kuuluvat Riigikogu liiget aupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Arupärimise teemaks on PRIA ehk siis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toetusrahade kasutamine. Kuna PRIA allub Põllumajandusministeeriumile ja on aruandekohustuslik põllumajandusministri ees, siis ongi see arupärimine suunatud just põllumajandusministrile.
Me kõik mäletame nüüd juba pea nelja kuu tagust juhtumit, mis puudutas 7 miljonit krooni, PRIA-t ja Aardla maaparandusühingut. Aga õige pea pärast seda, kui see lugu sai siin saalis kajastuse, tõi rahvusringhäälingu saade "Pealtnägija" päevavalgele ühe uue loo. "Pealtnägija" andmetel võltsis toitlustusfirma Eesti Eine dokumente ja esitas valeandmeid, et saada 4,2 miljonit krooni toetust hoonele, mis taotlusperioodi alguseks oli tegelikult juba valmis ehitatud. Objekti endise projektijuhi sõnul näidati paberites tööde mahtusid ja tööde teostamise ajavahemikke tegelikkusele mittevastavalt. Neid nihutati ajaliselt hiljemaks ja summaliselt suuremaks ning üks 7 miljoni krooni väärtuses sõlmitud ehitusleping oli fiktiivne ja mõeldud just PRIA petmiseks. Lisaks väidab endine projektijuht, et PRIA-le esitatud paberites on võltsitud tema allkirja. "Pealtnägija" andmetel on PRIA – nüüd siis juba rohkem kui kuu aega tagasi – otsustanud teha kuriteoteate prokuratuurile ja sama on lubanud teha ka objekti endine projektijuht, kelle sõnul tema allkirja on võltsitud.
Seoses selle juhtumiga on meil põllumajandusministrile terve hulk küsimusi. Kuna nüüd on sellest "Pealtnägija" loost juba rohkem kui kuu aega möödunud, siis on vahepeal võib-olla ka selgeks saanud, kas kohtule ja prokuratuurile on taotlus esitatud või ei ole veel jõutud seda teha. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Priit Toobal! Palun kõnepulti vastama lugupeetud põllumajandusministri!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tänan arupärijaid esitatud küsimuste eest! Mõni negatiivse varjundiga projekt võib mõjutada avalikku arvamust Euroopa Liidu toetuste suhtes. Sellega heidetakse halba varju ka kõigile headele projektidele, mis põllumajanduse ja maaelu arendamiseks on ellu viidud. Samas moodustavad just edukad projektid valdava enamiku. Toetuste tagasinõudmisega lõppenud projektidest on tagasi laekumata summa kõigest 0,2% väljamakstud toetustest. Siinjuures tuleb silmas pidada, et igal aastal menetletakse PRIA-s kümneid tuhandeid taotlusi. Projektide menetlemisega seoses on ühiskonnal kaks vastakat ootust: ühelt poolt oodatakse, et toetuste taotlemine oleks võimalikult kiire ja lihtne, teisest küljest soovitakse, et avaliku sektori raha kasutataks sihipäraselt ja kontrollitult. Oluline on, kuidas leida nende kahe ootuse vahel tasakaal.
Esimene küsimus: "Millal te viimati tutvusite PRIA sisulise tööga ja kui sageli kuulate PRIA ülevaateid toetuste taotlemisest ja eraldamisest – kas kord kuus, aastas või kord nädalas?"  Ülevaated PRIA sisulisest tööst on süstemaatilised ja regulaarsed. Igal esmaspäeval saan PRIA-lt värskendatud andmed kõigi toetuste menetlemise hetkeolukorra kohta. Iga kuu algul saab ministeerium PRIA-lt kumulatiivse toetuste ja tagasinõuete statistika programmiperioodi algusest eelmise kuu lõpuni ning eraldi andmed lõppenud kalendrikuu määramiste ja maksmiste, tagasinõuete ja nende laekumiste kohta. Kord kvartalis saab ministeerium detailse aruande tuvastatud rikkumiste ja nendega seotud probleemide kohta. Iga lõppenud kalendriaasta kohta koostab PRIA mahuka statistilise ja sõnalise aruande nii MAK-i kui ka Eesti kalandusfondi meetmete rakendamise kohta. Lisaks nimetatud aruandlusele suhtleb minister regulaarselt PRIA juhtkonnaga ja toimuvad kohtumised. Samuti toimuvad kord kvartalis maaelu arengukava korraldusasutuste juhtkomisjoni koosolekud ning kaks-kolm korda aastas PRIA klientide nõukogu istungid. Lisaks on Põllumajandusministeerium määranud sõltumatu sertifitseerimisasutuse KPMG Baltics OÜ, kes annab iga aasta hinnangu makseagentuuri sisekontrollisüsteemi toimimise ning selle kohta, et Euroopa Komisjonile edastatud EAGF-i ja EAFRD eelarveaasta aruanded on tõesed, täielikud ja täpsed. 2011. eelarveaasta kohta esitatud aruande kiitis Euroopa Komisjon heaks aprillis 2012.
Teine küsimus: "Kui palju ja millised PRIA-le esitatud probleemsed taotlused on veel lähiajal avalikkuse ette tulemas?" Kõigepealt küsin, mida peetakse silmas probleemsete taotluste all. Toetuste taotlejate või saajate ning ka PRIA seisukohast võib probleemsena käsitleda iga taotlust, mille puhul PRIA ei maksa raha taotleja soovitud ulatuses, tühistatakse juba tehtud toetuse määramise otsus või nõutakse väljamakstud toetus tagasi või mille menetlemisel tekib kliendi ja PRIA vahel lihtsalt arusaamatusi, mis võivad laheneda nii täiendavate andmete ja selgituste tasandil kui ka vaide- või kohtumenetluses. Aastal 2011 oli PRIA-s menetletud taotlusi kokku umbes 70 000. Juhtumeid, kus PRIA on toetusesaajalt toetuse tagasi nõudnud, ei ole palju. Euroopa Liiduga liitumise eelse SAPARD-programmi puhul nõuti toetusi tagasi üheksalt ettevõtjalt, perioodi 2004–2006 riikliku arengukava põllumajanduse ja maaelu meetmete puhul kuuelt ettevõttelt ning käesoleva perioodi MAK-i puhul 15 ettevõttelt. Valdavalt on tegemist juhtumitega, mis kohtumenetluses on lõppenud PRIA kasuks tehtud otsusega. Suurem osa rikkumisi tuvastatakse juba enne taotluste heakskiitu või toetuste väljamaksmist. 2011. aastal jättis PRIA rahuldamata 1108 investeeringutoetuse taotlust, nendest 132 põhjusel, et tegemist oli mitteabikõlbliku investeeringuga või taotlus/taotleja ei vastanud meetme tingimustele. 2011. aastal jäeti välja maksmata 10,5 miljonit eurot, millest 1,1 miljoni euro puhul oli põhjuseks mitteabikõlblik kulu.
Kolmas küsimus: "Palun nimetage summa ja projektide arv, mille puhul on PRIA kaotanud kohtuvaidlustes taotlejatega viimasel viiel aastal Eestile eraldatud Euroopa Liidu raha." Leian, et see küsimus on valesti püstitatud. Kohtumenetlus on õigusriigis täiesti korraline õiguskaitse tee. Kui kohus teeb otsuse taotleja kasuks, on seega tuvastatud taotleja õigus toetusraha saada ja ebasoodsat tagajärge avalikkusele seoses toetusvahendite kasutamisega esineda ei saa. Vastupidisel juhul, kui kohus PRIA vastu esitatud kaebust ei rahulda, näitab see PRIA menetlustoimingute õiguspärasust ja tugevust.
2008. aasta algusest tänaseni on kohtuotsuste alusel välja mõistetud nõudeid kokku 41 578 euro ulatuses. Kaotatud kohtuvaidlused ja nende väike arv ainult kinnitavad fakti, et PRIA tegutseb toetuste eraldamisel ülimalt konservatiivselt. Aeg ei võimalda teile kogu statistilist ülevaadet anda, aga lisaküsimusteks on mul ka täiendavad materjalid kaasas. Võin teile anda arvuliselt detailsema ülevaate nende probleemide kohta.
Neljas küsimus: "Millised on Põllumajandusministeeriumi konkreetsed sammud, et edaspidi raha väärkasutamist vältida ja taastada antud ameti maine ja usaldusväärsus?" Küsimus on püstitatud oletusel, et PRIA maine ja usaldusväärsus on madal. Mitmed uuringud aastatel 2008 ja 2010 näitavad hoopis vastupidist. PRIA mainet uuriti aastal 2008, kliendi rahulolu aastatel 2008 ja 2010. Uuringute tulemused näitavad, et klientide hinnangud PRIA teenindusele on väga kõrged. Negatiivse värvinguga noote oli vaid mõnel üksikul vastajal. Jällegi võin lisaküsimuste korras anda täpsema statistika. Meie konkreetsed sammud on tavapärane toimingute jätkamine ning nende parendamine, mis hõlmab endas järgmisi tegevusi: toetuste, määruste ja PRIA menetlusprotseduuride pidev täiendamine, lihtsustamine ja täpsustamine, riskianalüüside koostamine, ametnike koolitamine, juba mainitud sertifitseerimise auditite ja vajadusel muude auditite läbiviimine.
Viies küsimus: "Palun kirjeldage korda, mille alusel kontrollib PRIA rahastatavate projektide vastavust taotlustele. Tulenevalt suurtest probleemidest Teie haldusalas – kas peate vajalikuks selle korra muutmist?" Mainitud kaasused on üksikud erandid. Seda kinnitab statistika. PRIA ei menetle mitte ainult maaelu arengukava investeeringutoetusi. Lisaks menetletakse kalandustoetusi – nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu omasid –, turukorralduslikke meetmeid, siseriiklikke toetusi. Seega ei ole kõigi nende kordade loetlemine mõistlik, aga olulisemad neist on Euroopa Liidu õigusaktid, maaelu arengukava, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus ja asjakohased eri meetmete määrused, mille valdavalt on kehtestanud põllumajandusminister. Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli töövahendiks on eeltoodud õigusaktidest lähtuvalt koostatud ja PRIA peadirektori kinnitatud toetuste menetlemise protseduurid ja juhendid. Kokku on PRIA-s eri meetmete rakendamise kontrolli, maksete, aruandluse ja muude toimingutega seotud üle 380 protseduuri ja juhendi.
Kuues küsimus: "Millise hinnangu annate oma tööle?" Kuna Eestis on väärkasutusi kõige vähem Euroopa Liidus ja see on saavutatud Euroopa Liidu kõige odavama makseagentuuri kaudu, siis siinkohal kolm punkti ja hinnangu andmise jätan arupärijate pädevusse. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Jätkame küsimustega. Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Me kindlasti ei taha nii tänase kui ka varasemate PRIA-teemaliste arupärimistega panna kahtluse alla PRIA toetuste vajalikkust, aga seda raha, mida on väärkasutatud, on ikkagi miljonid kroonid ja miljonid eurod. Küsimus puudutab aga hoopis "Pealtnägijat" ja rahvusringhäälingut. Kuna mul on võimalus kuuluda rahvusringhäälingu nõukokku, siis püüan ka selle tegevusel silma peal hoida. Kui te vastasite eelmisele arupärimisele, mis puudutas PRIA-t ja Aardla maaparandusühingut, siis ütlesite, et "Pealtnägija" kajastas PRIA ümber toimuvat pahatahtlikult. Ma küsin nüüd konkreetselt Eesti Einega seotud loo kohta: kas seda kajastas rahvusringhääling ja "Pealtnägija" teie hinnangul adekvaatselt?

Aitäh! Mul on veel vara teha mingisuguseid lõplikke järeldusi, mis puudutab AS-i Eesti Eine tegevust ja tema saadud toetusi. Kindlasti oli "Pealtnägija" saates avaldatud informatsioon väga oluline sisend ka PRIA-le ja selle alusel on PRIA sooritanud terve rea toiminguid. Tänaseks on PRIA avalduse alusel Põhja Ringkonnaprokuratuuris alustatud ka kriminaalasi ja PRIA on AS-ilt Eesti Eine nõudnud tagasi väljamakstud toetuse kogusummas 272 265,8 eurot. Nii et siinkohal ma saan küll rahvusringhäälingut tänada. Kindlasti andsid nemad oma panuse Eesti Eine juhtumi lahendamisse, mis kuidagi ei muuda minu hinnangut Aardla poldri küsimuse käsitlemisse. Siinkohal tahan ma aga küll rahvusringhäälingut tunnustada.
Ma lisaksin nüüd mõne sõna ka viidatud täiendavale informatsioonile, et te saaksite parema ülevaate. Mis puudutab PRIA mainet, siis võtame näiteks 2008. aastal läbi viidud Faktum-Ariko uuringu "Hinnang PRIA-le kui institutsioonile": 2/3 küsitletuist peab PRIA tegevust Eesti ühiskonnale ja majandusele väga oluliseks, 17% hinnangul on see osaliselt oluline ja vaid 2% arvates väheoluline. PRIA ülesannetega hakkamasaamise kohta on hinnang järgmine: 29% arvab, et hästi, 31% arvates keskmiselt, 29% ei hinnanud ja ainult 1% leidis, et saab oma ülesannetega halvasti hakkama. 2008. aastal tehtud Faktum-Ariko uuring "Klienditeenindus ja klientide infovajadus": 34% küsitletutest olid väga rahul, 57% pigem rahul ja viie palli süsteemis olid hinded 3,9–4,7-ni. Klienditeeninduse tasemega oli 34% väga rahul, 57% pigem rahul, 6% pigem ei olnud rahul ja 1% polnud üldse rahul. 2010. aasta augustis tegi Turu-uuringute AS uuringu "Rahulolu PRIA teenuste ja kliendiküsitlusega". Töötajate asjatundlikkust maakonnabüroodes ja keskustes hinnati nelja palli skaalal hinnetega 3,48–3,98 ja hinded teenindusele olid valdavalt väga kõrged. 2010. aastal viis Turu-uuringute AS läbi kliendikogemuse uuringu, mille käigus uuringufirma uuris põhjalikult ka PRIA tegevust. Üldine rahulolu ja tagasiside olid väga head, uuringu tulemused olid väga positiivsed ning igas toimingus hindas oma koostööd PRIA-ga väga heaks või pigem heaks üle 95% vastajatest. Nii et ma julgen öelda, et need inimesed, põllumajandustootjad, toetuse taotlejad, kes otseselt suhtlevad PRIA-ga, on PRIA tegevusega päris hästi rahul ja me ei saa kuidagi öelda, et asutuse maine on madal. Aga alati saab ju veelgi paremini.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Aitäh, austatud minister! Loogiline küsimus sellest pikast ja põhjalikust statistikast: kui suur oli küsitletute arv?

See oli eri uuringute puhul erinev. Kohe ma ütlen, mis mul siin on. Faktum-Ariko uuringus oli küsitletute hulk 500, ilmselt mõlema uuringu puhul, ja Turu-uuringute AS-i puhul oli see 400.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Mul on siiralt hea meel, et te olete nii rahul PRIA tööga ja juhtkonnaga, ja ma ühinen teie hinnanguga. Aga te ütlesite, et teil on materjalid kaasas. Kas teil on kaasas ka need materjalid, kus on kirjas näiteks paari viimase aasta kohta, kui palju on olnud kohtuvaideid ja kuidas need on PRIA-le lõppenud? Just arvuliselt, te tõite välja küll summaliselt, aga ma tahaksin teada arvu või protsenti.

Aitäh! Jah, tõepoolest, ma julgen küll öelda, et ministrina olen ma PRIA juhtkonna tööga rahul, mis, rõhutan jätkuvalt, ei tähenda, et ei saaks veelgi paremini. Kuna PRIA praeguse juhtkonna on ametisse nimetanud minu eelkäija ja mul ei ole olnud vajadust juhtivkoosseisus mingeid muudatusi teha, siis ma usun, et me mõlemad võime selle otsusega, mis omal ajal tehti, rahul olla. Aga jah, mul on kaasas ka täpsemad andmed ja ma püüan need hästi lühidalt teile ette lugeda.
Rahuldamata ja välja maksmata jäetud taotlused 2011. aastal. 2011. aastal rahuldamata jäetud taotlused PRIA  menetletavate maaelu arengukava investeeringumeetmete raames. Kokku jäeti rahuldamata 1108 taotlust: mitteabikõlblik investeering – 46; mittemääramine eelarvevahendite ületamise tõttu – 948; taotleja ei vasta meetme määruses sätestatud nõuetele – 81; taotlus ei vasta meetme määruses sätestatud nõuetele – 5; mittemääramine, kuna on saadud alla 30% nõutavast hindepunktide summast – 28.
Järgmine. 2011. aastal maksmata jäetud toetuse summad PRIA menetletavate meetmete raames. Siin räägime summadest. Kuludokumentide tähtajaks esitamata jätmine – 4,1 miljonit eurot laias laastus; osaline või täielik loobumine investeeringu tegemisest – 4,6 miljonit; mitteabikõlblik kulu – 1 miljon eurot; investeeringu odavnemine – 715 000 eurot. Kokku 10 550 269 eurot.
PRIA poolt kohtuotsuse alusel väljamakstud nõuded aastail 2008–2012: 2008. aastal 7402 eurot, 2009. aastal 7429 eurot, 2010. aastal 7958 eurot, 2011. aastal 14 061 eurot, 2012. aastal jooksvalt 4724 eurot. Kokku 41 577 eurot.
Tagasi nõutud ja laekumata võlad seisuga aprill 2012 kogu selle perioodi kohta. Käesoleva maaelu arengukava programmiperioodi eelarve on 934 miljonit eurot. Toetusi on PRIA välja maksnud 536 miljonit eurot. Programmiperioodi algusest peale on PRIA teinud toetustega seoses tagasinõudeid 4,7 miljonit eurot. Koos viiviste ja intressidega on sellest laekunud ja tasaarveldatud 3,6 miljonit eurot. Võla jääk koos viiviste ja intressidega on 1,1 miljonit eurot. Laekumata võlgnevused koos viiviste ja intressidega moodustavad seega väljamakstud summast 0,205%. SAPARD, kokku üheksa ettevõtte vastu 14 tagasinõuet, 455 699 eurot ehk umbes suurusjärgus 1% kogu perioodi rahadest. Kokku RAK-i, riikliku arengukava aastate 2004–2006 investeeringumeetmed: tagasinõue kuuelt ettevõttelt seitsme objekti osas, 405 006 eurot. Investeeringutoetuste tagasinõuded aastatel 2008–2012: 15 ettevõtja vastu 23 tagasinõuet, kokku summas 860 705 eurot. Sellest 526 047 eurot on kohtud PRIA kasuks välja mõistnud ja 334 658 euro ulatuses on tagasinõudeid jäänud rahuldamata, sest võlgnikel raugesid pankrotid vara puudumise tõttu.
Ja viimane osa: rikkumiste ja pettusekahtluste tõttu kriminaalasjade algatamine ja menetlus seisuga 16. mai 2012. Prokuratuuris on praegu menetluses PRIA avalduste alusel algatatud viis kriminaalasja. Kahe tänavu maikuus PRIA poolt esitatud kriminaalasja algatamise avalduse suhtes ei ole prokuratuur veel teatanud oma otsust menetluse algatamise kohta. Neist kokku seitsmest juhtumist on üks seotud Eesti Kalandusfondi investeeringuprojektiga, üks riikliku arengukava 2004–2006 projektidega ning ülejäänud viis maaelu arengukava 2007–2013 investeeringuprojektidega. Lisaks loetletud juhtudele on prokuratuur seniste aastate jooksul lõpetanud PRIA algatusel menetluses olnud kriminaalasja juhtumid kohtusse esitamata neljal juhul, neist üks võltsimiskahtlustus puudutas korraga kuut taotlejat. Veel kolm PRIA algatusel menetlusse läinud kriminaalasja on lõppenud süüdimõistvate otsustega taotlejate suhtes. Seejuures tuvastati investeeringutoetuste saamiseks kavandatud pettused enne toetuste väljamaksmist ja toetuse tegelikku ebasihipärast kasutamist ei toimunud. Praegu on menetluses pooleli 46 kohtuasja, millest 45 on haldusasjad ja 1 tsiviilasi. Kriminaalmenetlusi kohtus pooleli ei ole. Enamiku vaidluste sisuks on vaidlused ühikupõhise toetuse lõpliku summa üle ja kliendi rahulolematus toetuste vähendamise, mitte määramise üle, projektide paremusjärjestuse koostamisel saadud hindepunktide üle.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud põllumajandusminister! Te ütlesite, et toetusrahade kasutamise üle on range kontroll, jälgimine ja et nende rahade väärkasutamist on meil kõige vähem Euroopas. Kas lähtuvalt sellest te olitegi Aardla juhtumi puhul nii kindel ja nii resoluutne, et seal mingeid võltsinguid või fiktiivseid lepinguid või n-ö raha väljapetmist ei olnud?

Aitäh küsimuse eest! Mina ei ole väitnud, et Aardla puhul ei saa olla mingeid kahtlasi võltsinguid või pettusi. Ma rääkisin Aardla juhtumi kajastamisest "Pealtnägija" saates. Riigile või maksumaksjale või Euroopa Liidu kodanikule ei ole tekitatud 7 miljonit krooni kahju, vaid need summad on oluliselt väiksemad. Nendest olen ma teile ülevaate andnud. Me saame siin rääkida maksimaalselt mõnestsajast tuhandest kroonist, mis on tegelik kahju. Tõenäoliselt võib selle puhul olla tegemist ka kas valesti akteeritud või tegemata töödega või muu sellisega. Aga kuna pooleli on ka kriminaalasi, siis kriminaaluurimine ja asjaosaliste tegevus, ametkondade tegevus peab välja selgitama lõpliku tõe, kas on üldse tekitatud kahju, ja kui on tekitatud kahju, siis mis ulatuses on kahju tekitatud. Minu meelepaha oli tingitud sellest, et teemat oli kajastatud nii, justkui PRIA ja teised ametkonnad ei oleks asja vastu huvi tundnud, ei oleks sellega tegelnud ja ei ole seda avastanud. Olid. Nii nagu näitab faktoloogia, kõigepealt avastasid just nimelt ametkondade ametnikud, et dokumentatsioon ei olnud selles asjaajamises täiuslik. Hakati nõudma lisadokumente, täiendavaid selgitusi, tehti täiendavaid ekspertiise ja lõpuks, nagu te teate, nõudis PRIA ka makstud toetuse tagasi, kusjuures kogu ulatuses tagasi. Mis ei tähenda, et kogu ulatuses oleks tehtud kuritarvitusi, vaid vastavalt Euroopa Liidu õigusele nõutakse juhul, kui mingis ulatuses on esitatud tahtlikult valedokumente, valetaotlusi, kogu summa tagasi, sõltumata sellest, kas raha on osaliselt juba ka sihipäraselt kasutatud või mitte. Ja Aardla puhul nii oligi. Nii et kogu see kajastamine ei olnud lihtsalt adekvaatne ja seda ma väitsin. Aga seda, kas seal üksikutel juhtudel on tegemist mingisuguste pettustega, peab ikkagi uurimine välja selgitama.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Nüüd on meil võimalus registreeruda peale minu haamrilööki sõnavõtuks vabas mikrofonis. Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Austatud esimees! Head kolleegid! Eelmisel nädalal otsustas demokraatide rühm 90%-liselt minna tutvuma elu võimalikkusega väikesaarel, mille nimeks on Ruhnu. Seda, mida me seal nägime, tahaks teilegi edasi anda ja rääkida sellega kaasnevalt mõnest mõttest.
Reis Ruhnu poole algas väga ilusa, alles värvilõhnalise laevaga Runö. Laev kõik ilus ja tore, ainukene asi, mille kallal võiks ilkuda, oli see, et laevapiletit ostes selgus, et pead vaatama ka, millised produktid on järgmiseks kaheks nädalaks laevameeskonnale ette nähtud ja milliseid konserve nad sööma peavad, sest kahjuks ei olnud laeva projekteerijad suutnud nende köögiplokki privaatsemasse kohta paigutada. Aga Ruhnus oli meid vastu võtmas vallavanem, kes on suuteline osutama sellel väikesaarel nii bussijuhi- kui ka meditsiinitöötaja teenust ja traktoriga sõitma. Mees, kes peab pidama seitset ametit, mis on ühtpidi väikesaare kontekstis täiesti mõistetav. Samamoodi tutvusime seal rõõmsameelse kooliõpetaja Kadriga, kes on kuuendat aastat Ruhnu koolis õpetaja ja ei taha sealt kuhugi minna.
Aga selleks, et meie reis ei muutuks ainult kuulamiseks ja kaasanoogutamiseks, otsustasime oma väikese, kuid tubli seltskonnaga teha ühe väikese heateo Ruhnu saarele. Selleks heateoks oli Ruhnu vana, 15. sajandil ehitatud puukiriku katuse tõrvamine. Esimese hooga tundus, et mis seal ikka, läheme ja teeme ära, aga tegelikkuses osutus see tõeliseks väljakutseks. Üksteist tundi tihedat tööd, kuid Ruhnu kiriku katus sai tõrvatud. Sellest tulenevalt on mõningatel meie inimestel suisa selline ettepanek, millega ma täiesti nõus olen, et fraktsioonid, kes teevad väljasõite, ei pea tegema ära midagi nii suurt, kuid võiksid selles piirkonnas, kuhu nad välja on sõitnud, teha mõne väikese heateo, aidata kedagi milleski, mitte ainult kuulata ja kaasa noogutada, vaid midagi reaalselt ära teha. Üks meie noor kolleeg, kes on ainult aasta Riigikogus olnud, ütles, et ta tundis pärast seda tegu, et nüüd on ta Riigikogus selle aasta jooksul midagi reaalselt ära teinud. Nii et soovitan kõigile neile Riigikogu liikmetele, kes täna siin saalis on, ja neile, kes kuulavad vaba mikrofoni võib-olla kusagil mujal või loevad stenogrammi, teha ka midagi reaalset ja head meie inimeste jaoks, et tunda samasugust tunnet. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Ja palun nüüd kõnepulti kolleeg Heimar Lengi!

Head kolleegid! Kahe päeva pärast, 13. juunil 21 aastat tagasi võeti siinsamas saalis vastu omandireformi aluste seaduse (ORAS) esimene variant. See seadus proovis heastada ajaloolise ülekohtu, mille elasid läbi paljud omanikud, kui nende majad Eesti NSV päevil natsionaliseeriti või kui nad lahkusid baltisakslastena Hitleri kutsel Saksamaale. Sellest ülekohtu heastamisest aga ei tulnud midagi välja, sest inimlik ahnus kasvas suuremaks, kui Eesti õiglane seadus oleks suutnud taluda. Ikka jäi mõni maja või küün või kuur üle andmata. Seepärast hakati paremerakondade, eelkõige Isamaa eestvõttel, seadust ümber tegema ja nii oma 30 korda järjest, et ka viimasele kui rehealusele siiski omanik leida.
Asi läks nii hulluks, et Eesti õiglane vabariik hakkas ka surnutele maju tagastama. Ega polekski midagi juhtunud, ei oleks keegi ka krahmajate peale pahaseks saanud – eestlased on jõmmide ja nende ahnusega harjunud –, kui sellest seadusest poleks tulnud välja uus ülekohus. Aga see uus ülekohus sündis ja oli palju kordi suurem kui sõja ajal või maailmasõjaeelsel ajal. Eesti õiglane riik hakkas tagastama maju koos nendes elavate inimestega. Esialgsest variandist radikaalselt erinev ja Isamaa erakonna ideoloogiale toetuv seadus sundis majade elanikke oma kodunt välja kolima, ilma et riik oleks neile midagi asemele pakkunud, kas asenduskorterit või uut elamispinda. Need 100 000 inimest, keda omandireform puudutas, kuulutati lindpriiks ja jäeti vaid saatuse hooleks. Ja seda omandireformi aluste seaduse kehtides, mille § 2 ei luba reformi käigus uut ülekohut sündida.
Omandireformi karjuv ülekohus kestab siiani. Tuhanded on sellest reformist hingeliselt sandistunud, paljud haigeks jäänud. Paljud on riigis pettunud. Miks on see nii ja kuidas sai see kõik juhtuda? Ja kui juhtus, kas poleks siis loogiline, et riik, mida juhivad praegu Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond, püüaksid olukorda päästa ja asuksid üürnikele tehtud ülekohut heastama?
24. aprillil pidasid MTÜ Koduõigus, Eesti Üürnike Liit ja Eesti Linnade Liit ühise konverentsi ja seal võeti vastu avaldus, mis saadeti kõigile Riigikogu fraktsioonidele. Selles on öeldud: "Heastamaks riigi poolt omandireformiga põhjustatud ülekohut on vajalik, et need Eesti elanikud, kes jäid ilma oma kasutatava eluruumi üldistel võrdsetel alustel erastamise võimalusest, saaksid neile tekitatud otsese materiaalse kahju eest kompensatsiooni, lähtudes nende kasutuses olnud eluruumi turuhinnast, ja et neile hüvitataks ka moraalne kahju, võrdsustades sundüürnikud sotsiaaltagatiste osas represseeritud isikutega."
Oma kõne lõpuks ma tõstan üles raamatu, mille üürnikud on ühiste pingutustega välja andnud. Selle raamatu nimi on "Lõhutud elud". Kahesajal leheküljel on reas kümned ja kümned traagilised lood, kuidas inimesed tõsteti oma kodust koos laste ja lemmikloomadega välja tänavale. Need lood on asjaosaliste ehk üürnike endi kirjutatud. Sellest raamatust saavad tulevased põlved lugeda ülekohtust, mis sündis Eesti Vabariigi taasloomise esimestel aastakümnetel, nii nagu meie lugesime nooruses Ameerika Ühendriikide ülekohtusest sünnist ja suure indiaani rahva hävitamisest, nii nagu meie lugesime õudusega Austraalia mandri asustamisest valge ja "kultuurse" inimese poolt, kes kohaliku aborigeeni kodunt välja lõi ja selle rahva hävitas.
Ma ei taha, et meie Eesti sellisena ajalukku läheks. Veel saame seda ära hoida. Peaminister Andrus Ansipi valitsus peab astuma kaks sammu. Esiteks vabandama sundüürnikele tekitatud ülekohtu eest ja pärast seda asuma seda ülekohut moraalselt ja materiaalselt heastama. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. See tähendab, et meie istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.27.