Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Austatud diplomaatilise korpuse esindajad! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 16. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Inara Luigas!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Viis Riigikogu liiget – Inara Luigas, Rainer Vakra, Deniss Boroditš, Lembit Kaljuvee ja Kalle Laanet annavad üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Me oleme siin Riigikogus kuulanud viimasel ajal huvitavaid ettekandeid. Üks nendest oli Eesti Panga presidendi aruanne panga tegevuse kohta. Nii rahanduskomisjonis kui ka siin saalis küsisime panga presidendilt, milline on olnud koostöö Vabariigi Valitsusega sellisel teemal nagu finantstehingute maks. Tuleb välja, et Eesti Panga juhatusel seisukoht selle maksu osas üldse puudub, ometi on Vabariigi Valitsus osaliselt avaldanud oma arvamust finantstehingute maksu kohta. Meil ongi peaministrile neli küsimust. Me soovime teada, millises vormis on tehtud koostööd selle küsimuse käsitlemisel. Viimasel ajal on Euroopas olnud sellest maksust väga palju juttu ja Euroopa Parlament on jõudnud sellise otsuseni, raportini, kus soovitakse vastu võtta direktiiv, milles käsitletakse finantstehingute maksu süsteemi ja direktiivi muutmist. Sellest tulenevalt on ka Eesti Vabariigil kohustus teha seadustesse korrektiive ja parandusi. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Lugupeetud härra juhataja! Riigikogu 12 liikme nimel annan üle arupärimise haridus- ja teadusminister härra Aaviksoole. Viimastel aastatel on drastiliselt langenud meie matemaatikameeskonna tulemuslikkus rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil. Me tahaksime seda ja veel paari selle valdkonna spetsiifilist küsimust arutada. Peame seda väga tähtsaks, kuna 2013. aastast muutub matemaatikaeksam kõigile kohustuslikuks.

Mailis Reps, palun!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Hea Riigikogu! Annan üle põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 muutmise seaduse eelnõu. Nimelt on tekkinud üsna palju vaidlusi teemal, kas tugispetsialiste peab rahastama ja võib rahastada riigi eraldatavast toetusrahast või peab seda tegema kohalik omavalitsus oma tulubaasist. Selle kohta on olemas ka ühiskondlik kokkulepe, nimelt on kohaliku omavalitsuse ja Vabariigi Valitsuse vahel aastaid tagasi kokku lepitud, et tugispetsialiste võib rahastada nn õpetajate palgafondist. Samal ajal on praegune haridusminister öelnud, et seda ei tohiks teha. Et see küsimus Riigikogus korralikult läbi arutada ja sellekohane otsus teha, on meil ettepanek kirjutada see sisse  § 82 lõikesse 3, kus loetletakse need spetsialistid, keda võib rahastada riigieelarve eraldisest.

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist ja ühe eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Asume nüüd tänase päevakorra juurde.

Meie päevakorrapunktiks on olulise tähtsusega riikliku küsimusena väliskomisjoni raporti "Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025" arutelu. Lubage mul lühidalt tutvustada teile selle arutamise korda, mis tuleneb meie kodu- ja töökorra seaduse §-st 153. Kõigepealt on väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ettekanne kuni 20 minutit, seejärel küsimused ja vastused kuni 20 minutit. Peale seda on Eesti Arengufondi nõukogu esimehe Raivo Vare ettekanne kuni 20 minutit ning küsimused ja vastused kuni 20 minutit. Palun vabandust, ma olen järjekorra segamini ajanud. Enne on välisminister Urmas Paeti ettekanne kuni 20 minutit ning küsimused ja vastused kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib esitada selles päevakorrapunktis kuni kaks suulist küsimust. Peale seda on läbirääkimised, sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Vastavalt meie heale tavale teen ettepaneku, et kõigepealt esineksid sõnavõtuga fraktsioonide esindajad. Arutelu lõpul Riigikogu otsust vastu ei võta.
Head ametikaaslased, ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ekstsellentsid, külalised! Läinud kevadel algatas väliskomisjon Aasia-strateegia kuulamised ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele otsustas nende põhjal koostada raporti. Selle eesmärk oli kaardistada Eesti rahvuslikud huvid ja võimalikud tegevused eelolevate aastate jooksul, kindlustamaks oma positsioone rahvusvahelises konkurentsis Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna esiletõusu künnisel. Leian, et raporti koostamine annab komisjoni tööle konkreetse vormi ja julgustan ka teisi komisjone seda vormi kasutama. Raporti valmimisel otsustas väliskomisjon tutvustada oma töö tulemusi Riigikogu täiskogu istungil, mistõttu me algatasimegi täna siin toimuva olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Ma juhin tähelepanu, et vastavalt seadusele korraldab Riigikogu väliskomisjon iga aasta veebruaris Eesti välispoliitika üldise arutelu. Mäletatavasti pidasime viimase seesuguse istungi tänavu 21. veebruaril. Samas on komisjon seisukohal, et Riigikogu täiskogu võiks aeg-ajalt keskenduda ka mõne välispoliitilise teema sügavamale arutelule. Eeldatavasti on tänane istung hea traditsiooni hakatuseks.
Head kolleegid! Riigikogu väliskomisjon on järjepidevalt pööranud tähelepanu arengutele Aasias juba vähemalt viimase kolme koosseisu jooksul. 2006. ja 2009. aastal külastas komisjoni delegatsioon Hiinat ning X koosseisu lõpul telliti Tallinna Ülikooli töörühmalt eraldi analüüs Hiina tulevikuarengute teemal. Käesoleva koosseisu alguses otsustas Riigikogu väliskomisjon võtta ette põhjalikuma analüüsi Aasia arengutest ettevaatavalt kuni aastani 2025. Meie eesmärk oli vaadelda võimalikult erinevate nurkade alt arengutrende Aasias, kuulata Eesti avaliku, era- ja kolmanda sektori seisukohti sellel teemal ning selgitada välja, mida peaks valitsus piiratud ressursse arvestades tegema, et Eesti oleks paremini valmis reageerima ja kasutama maailmas kiiresti poliitilist ja majanduslikku tähtsust koguvast regioonist lähtuvaid võimalusi.
Siinkohal võiks ehk küsida, miks on väliskomisjon oma töös pühendanud sedavõrd palju tähelepanu Aasiale.
Esiteks, kõige olulisem põhjus on juhtida tähelepanu maailmas toimuvatele suurtele muutustele ning vajadusele ajakohastada Eesti välispoliitikat ja välismajanduspoliitikat seoses nende muutustega. Teiseks aitab just süsteemsem ja eri valdkondi hõlmav analüüs paremini kaardistada prioriteetsemad tegevused eeskätt riigisisesel tasandil. Samasuguseid strateegiaid on viimastel aastatel kirjutanud mitmed meie partnerid Euroopas, sealhulgas näiteks ka meie põhjanaaber Soome.
Tänaseks on ilmne, et maailma jõukese on Euro-Atlandi piirkonnast laienemas mujale. Räägitud on koguni võimalusest, et 21. sajandil  võib globaalseid arenguid mõjutavaks uueks keskuseks kujuneda Aasia ja Vaikse ookeani regioon. Arvatakse, et Briti ja Ameerika sajandile on järgnemas Aasia sajand. 19. sajandi keskpaigas domineeris maailmas Briti impeerium, mille emamaa tootis enam kui kolmandiku maailma majanduse kogutoodangust. Ainuüksi Suurbritannia energiatarbimine oli siis viis korda suurem kui Ameerika Ühendriikidel ning 155 korda suurem kui Venemaal. Britid kontrollisid enam kui viiendikku maailma kaubandusest. Kodusõja segadustest kiirelt üle saanud Ameerika Ühendriigid tõusid juba 1880. aastatel maailma juhtivaks majanduseks ning on püsinud sellel kohal tänase päevani. Kui jätta kõrvale Teise maailmasõja täiendav mõju USA majanduspositsioonidele maailmas, siis terve sajandi jooksul on nende osakaal maailma majanduses olnud püsivalt enam kui veerand. 1978. aastal alanud Hiina avanemispoliitika, Nõukogude Liidu lagunemine, 1990. aastate algul käivitunud India ärkamine, Pärsia lahe riikide esiletõus ja mitmed teised sündmused on kiirendanud globaalseid protsesse, mis on vähendanud tuntavalt USA ja läänemaailma suhtelist mõjujõudu maailmas. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul võib Hiina juba 2016. aastal mööduda Ameerika Ühendriikidest ja saada maailma suurimaks majanduseks.
Õigupoolest hakati Aasia sajandist rääkima juba 1980. aastate teisel poolel. Üks tõukesündmus selle termini kujunemisel oli muu hulgas 1988. aastal Pekingis toimunud toonaste Hiina ja India liidrite – Deng Xiaopingi ja Rajiv Gandhi kohtumine. Eriti Hiina, aga ka India kiire esiletõus viimase paarikümne aasta jooksul on olnud tegur, mis on sundinud kogu maailma üha enam huvi tundma Aasia vastu. Varasemad edulood, nagu Jaapan, Korea Vabariik, Hongkong, Singapur ja teised, lisavad Aasia pildile mõistagi juurde dünaamikat ning mitmetahulisust. Kui me aga korraks tõuseme kõrgemale sellest viimasest paarist sajandist, mil on domineerinud läänemaailm, siis mõistame kiirelt, et Aasia esiletõus pole mingi unikaalne nähtus. Me kipume unustama, et näiteks Hiina on riigina järjepanu eksisteerinud enam kui 2000 aastat ning tuntav osa inimkonna arengut mõjutanud avastusi tuleb just Aasiast.
Majandusajaloolase Angus Maddisoni uurimuste kohaselt oli Aasia osatähtsus maailma majanduses selges ülekaalus kuni aastani 1500. Veel 1850. aastal andsid Hiina ja India kokku 40% maailma majanduse kogumahust. Kuni Mingi dünastiani 17. sajandil oli Hiina Maddisoni andmetel majanduslikult võimsaim riik maailmas, andes ligi veerandi tolleaegsest maailma kogutoodangust ja kolmandiku majanduskasvust.
Head kolleegid, kindlasti pole olemas ühtset Aasia käsitlust ning seda ei taotle ka käesolev raport. Pigem on oluline tajuda Aasia sisemist mitmekülgsust ning sellest omakorda tulenevaid võimalusi. Eestil on seejuures oluline määratleda nii lühema- kui pikemaajalised huvid seoses Aasiaga. Väliskomisjoni raporti valmimine langeb ajaliselt kokku samasisulise tööga Vabariigi Valitsuses, kus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel on lõppjärku jõudnud Aasia programmi koostamine. Komisjon on jälginud nimetatud programmi valmimist ning oma raporti ja selles sisalduvate soovitustega kindlasti täiendab Eesti kavandatavat strateegiat Aasia suunal.
Kasvavast huvist Aasia vastu räägib seegi fakt, et Eesti Arengufond viis koostöös India saatkonnaga läbi seireprogrammi, mille lõpptulemused vormiti mõni päev tagasi avaldatud vastavasisulisse raportisse.
Käesoleva raporti koostamisel viis Riigikogu väliskomisjon läbi kokku 20 kuulamist mitme ministeeriumi ja ametkonna, era- ning kolmanda sektori esindajatega. Teema süsteemsemaks käsitlemiseks telliti Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi teadlaste töörühmalt analüüs, mis on eraldi kättesaadav käesoleva raporti lisana elektroonilisel kujul. Regioonis toimuva paremaks mõistmiseks külastas väliskomisjoni delegatsioon 2011. aasta novembris Jaapanit ja Korea Vabariiki. 2012. aasta märtsis viibisin ise koos arengufondi delegatsiooniga Indias.
Väliskomisjoni raport on koostatud põhimõttel, et selles oleks eeskätt esitatud kuulamistel kogutud informatsioon. Üheteistkümnes sisupeatükis leiab lugeja valdkonniti olulisemad sisendid eri kuulamistelt. Eraldi peatükis on kajastatud ka Tallinna Ülikooli töörühma analüüsi olulisemaid rõhuasetusi ja soovitusi. Raporti lisadest leiab väliskomisjoni kuulamiste loetelu, Aasia riikidega sõlmitud kahepoolsete lepingute nimekirja ning parlamentaarse suhtluse kronoloogia alates aastast 1997. Põhjus, miks kronoloogia algab aastast 1997 ja mitte näiteks 1992. või isegi 1919. aastast, peitub kahjuks Riigikogu ajaloo jäädvustamise lünklikkuses. See parlamentaarse ajaloo tühimik tuleks võimalikult ruttu täita.
Head kolleegid, pööran alljärgnevalt teie tähelepanu väliskomisjoni soovitustele Vabariigi Valitsusele. Kuulamiste põhjal koostas komisjon kokku 24 soovitust, mis puudutavad eri ministeeriumide või ametkondade tegevusi. Ma alustaksin Eesti riigi kohalolekust Aasias ning võimalikest edasistest sammudest. Eestil on praegu Ida- ja Lõuna-Aasia riikides saatkonnad Tokyos ja Pekingis, eelolevast sügisest ka New Delhis ning peakonsulaat Shanghais. Samuti on loodud mitteresideeriva suursaadiku koht Kagu-Aasias. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on oma esindajad Tokyos ja Shanghais. Lisaks nendele on meil arvestatav aukonsulite võrgustik regiooni riikides.
Riigikogu väliskomisjoni arvates on olemasolev võrgustik meie tänaseid ressursse arvestades optimaalne, kuid keskpikas perspektiivis on möödapääsmatu kohaloleku laiendamine. Esmalt saab seda teha olemasolevate saatkondade tugevdamise teel. Uue saatkonnahoone käimasolev rajamine Pekingis annab hea võimaluse tugevdada Eesti kohalolekut Hiinas. Saatkondade uute asukohtadena võiks aga eeloleval kümnendil kaaluda Korea Vabariiki ja Singapuri. Valitsus võiks tõsiselt kaaluda Kagu-Aasia riike katva suursaadiku asukoha võimalikult peatset üleviimist Tallinnast näiteks Singapuri.
Väliskomisjoni hinnangul on möödapääsmatu, et aktiivsema Aasia-suunalise suhtlemise tagamiseks tuleks valitsusasutustel juba praegu süstemaatiliselt tegelda vastavate võimekuste, nende hulgas näiteks keeleoskus või informatsiooni kättesaadavus Aasia keeltes, tugevdamisega. Eriti puudutab see diplomaatide sihipärast ettevalmistamist, sest erinevalt läänemaailmas asuvatest esindustest nõuavad Aasia sihtriigid hoopis spetsiifilisemat lähenemist. Väliskomisjoni kuulamistel selgus, et meie ettevõtjad ootavad Aasia suunal riigi tuge eeskätt kontaktide leidmisel ning asjakohase informatsiooni kättesaadavaks muutmisel. Viimase puhul ei välistata, et majandusinformatsiooni puudutavad teenused võiksid olla tasulised.
Väga oluliseks peeti Välisministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostöö tihendamist, et tagada Eestist huvitatud sihtrühmadele vajalikud konsulaarteenused ning Eesti senisest suurem nähtavus asukohariigis. Selleks on hea eeskuju Shanghais, kus ühe katuse alla mahuvad nii peakonsulaat kui EAS-i esindus. Kuid isegi seal on ruumi arenguks. Miks ei võiks Shanghais investeerida näiteks senisest paremasse asukohta, et esinduse enda olemasolu toimiks täiendava ja tasuta välireklaamina?
Aasia riikidega suhtlemise tihendamiseks tuleks senisest tulemuslikumalt korraldada kõrgetasemelisi ärivisiite. Vabariigi Valitsus võiks kavandada iga aasta vähemalt kaks kõrgetasemelist Aasia-visiiti, kus osaleksid äridelegatsioonid. Aasia suunal peaks senisest aktiivsem olema ka Vabariigi President. Eesti disainerid kogesid hiljuti Lõuna-Koreas, kui palju aitas nende visiidile kaasa näiteks president Ilvese videoläkitus. Samas on oluline, et visiitidele järgneks tagasiside ning saavutatu sihipärane edasiarendus. Eesti ja Aasia riikide kahepoolsete suhete tihendamiseks oleks vajalik olemasoleva lepingulise baasi põhjal kaardistada selle laiendamise vajadused ning seada eesmärgid ja tähtajad edasisteks toiminguteks.
Euroopa Liidu liikmena on Eestil mõistagi mängida oma roll Aasia-suunalise poliitika ja kaubanduslepete väljatöötamisel, sealhulgas on kindlasti oma koht ka Euroopa Liidu inimõigusalasel dialoogil Aasia riikidega. Samas peaksime sihiteadlikumalt kasutama Euroopa Liidu välisteenistuse ja esinduste informatsioonihanke võimekust.
Head kolleegid! Eesti Aasia-strateegia üheks keskseks teemaks on arusaadavalt kaubandussuhted. Täna moodustavad Aasia riigid meie väliskaubanduse portfellis tagasihoidliku osa. Samas on ilmne, et eelolevatel kümnenditel jääb just Aasia globaalseks kasvukeskuseks. Vaatamata võimalikele tagasilöökidele räägivad eeskätt demograafilised, aga ka mitmed teised raportis väljatoodud indikaatorid sellest, et erinevalt näiteks meie tänasest põhiturust Euroopast on Aasial suuremad kasvuväljavaated. Riigikogu väliskomisjon peab seetõttu väga oluliseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatust töötada välja riiklik Aasia-programm, mis sisaldab konkreetseid eesmärke meie väliskaubandusvõimekuse tugevdamiseks Aasia suunal. Aasia-programmile peaksid järgnema valdkondlikud analüüsid ning nende põhjal koostatud tegevuskavad. Väliskomisjoni arvates peaks siin olema koordineeriv roll Riigikantselei strateegiabürool.
Siin tuleb aga tähelepanu juhtida ühele pisut laiemale küsimusele kui vaid Aasiaga seonduv. Väliskomisjon on viimastel aastatel analüüsinud meie üldist välismajanduspoliitikat. Meie hinnangul on olukord aastatega paranenud, kuid endiselt on suurimaks tõrkeks ametkondlikud barjäärid, vähene info liikumine ning tegevuse puudulik koordineerimine. Pole ju mingi saladus, et ekspordi ja välisinvesteeringute baasi laiendamine on avatud majandusega Eestile eelolevatel keerulistel aastatel kriitilise tähtsusega. Seepärast teeb väliskomisjon Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaaluda tõsiselt väliskaubanduskomisjoni loomist, mis ministrite tasemel suudaks paremini koordineerida vastavasisulist tegevust kõrgetasemeliste visiitide planeerimisest ja lepingulise baasi laiendamisest kuni eelarvevahendite rakendamiseni Eesti väliskaubanduse positsioonide tugevdamisel.
Riigikogu väliskomisjoni kuulamistel tuli mitmel korral esile asjaolu, et Eesti ettevõtjatel on Aasia suunal mitmeid häid lähtekohti. Esiteks nähakse Aasias Eestit osana Euroopast, tegemata vahet nn vanal ja uuel Euroopal. Teiseks annab Eesti kuulumine põhjala riikide sekka taustaks kõrge kvaliteedimärgi, mis bränditundlikus Aasias tuleb kindlasti kasuks.
Kuigi meil on terve hulk häid näiteid õnnestumise kohta Aasia turul – Riigikogu väliskomisjonis kuulsime näiteks selliste ettevõtete nagu Liviko, GuardTime’i ja NOW! Innovationsi kogemustest –, on veel pikk tee minna kas või Soomegagi võrreldavale tasemele. Arenguhüppe eelduseks on heade kogemuste ning informatsiooni vahetus. Seepärast väärib kindlasti kaalumist Eesti ettevõtjate ettepanek luua Eestis Aasia ärikeskus, mis abistaks ühelt poolt Eesti ettevõtteid ning teiselt poolt oleks kontaktikohaks ka Aasia ettevõtjatele Eesti suunal. Aasia-suunaliste poliitikate ja ärisuhtluse edendamiseks peab väliskomisjon oluliseks hakata Eestis läbi viima regulaarseid Aasia foorumeid. Mul on hea meel, et just Riigikogu konverentsisaal oli see paik, kus 23. mail toimus Eesti esimene Aasia foorum. Arengufondi eestvedamisel peetud foorum tõi kokku arvukalt Aasia-huvilisi nii avalikust kui ka erasektorist, mis vaid kinnitab seesuguse foorumi vajalikkust. Muu hulgas mainisid esimesel Aasia foorumil osalejad mitmel korral, et Eesti vajab tänasest paindlikumat immigratsioonipoliitikat. See annaks meile võimaluse senisest edukamalt konkureerida rahvusvahelises tööjaotuses. See puudutab nii teadus- ja arendustegevusalast koostööd kõrgkoolide vahel kui ka rahvusvahelise konkurentsivõimega ettevõtlust. Väliskomisjoni soovitustest leiab viite elamis- ja tööloa piirangutega seotud küsimuste lahendamiseks.
Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime üks suurimaid probleeme on lennuühenduste vähesus. Siin pakub Aasia meile suurepärase võimaluse. Arvestades Eesti väga soodsat geograafilist asendit Aasia ja Euroopa ning näiteks India ja Põhja-Ameerika ühendajana tuleks meie riigil kõigiti toetada Tallinna Lennujaama ja Estonian Airi tegevust lennuühenduste laiendamiseks, sealhulgas ka Aasia suunal. Vastavalt prognoosidele moodustavad aastal 2025 kõigist lennureisijatest tervelt 75% Aasia riikide elanikud. See viib meid mõistagi Eestile üha enam sissetulekut pakkuva turismisektorini. Juba praegu annab ÜRO juures tegutsev Maailma Turismiorganisatsioon üheselt mõista, et majanduslikus mõttes kõige oodatumad turistid tulevad Indiast ja Hiinast.
Eesti pakutavate konsulaarteenuste kättesaadavuse paranemine nii Jaapanis, Hiinas kui ka Indias ning Schengeni viisaruumi võimendus loovad eeldusi Aasia turistide arvu kasvuks Eestis eelolevatel aastatel. Seepärast tuleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil oma haldusala kaudu algatada Aasia turistide paremaks teenindamiseks asjaomase taristu ning teenindajate teadmiste ja oskuste sihiteadliku arendamise programm.
Siia lisandub kohe kindlasti vajadus laiendada keeleõpet. Praegu on meil Eestis vaid mõni üksik üldhariduskool, kus valikainena on võimalik õppida mõnda Aasia keelt. Teenusmajanduse Koja delegatsioon tunnetas alles äsja Korea Vabariigis käies, et inglise keel pole sugugi kõigi uste avaja. Tähtis on osata kohalikku keelt ja tunda paikkonna kultuuri ning see kehtib suhtlemisel enamiku Aasia riikidega. Nii on väliskomisjon oma soovitustes leidnud, et Haridus- ja Teadusministeerium peaks välja töötama sihipärased toetusprogrammid Aasia keelte ja kultuuri õpetamiseks Eesti üldhariduskoolides. Ülikoolide koostöö kaudu tuleks aga tegutseda selle nimel, et luua tugev ning võimaluse korral rahvusvaheline keeleõppekeskus Eestis.
Aasias toimuva paremaks mõistmiseks ning võimalike poliitikasoovituste väljatöötamiseks peab väliskomisjon vajalikuks toetada senisest enam Aasia-uuringute programme meie ülikoolide või teadusasutuste juures. Hiljutisel visiidil Islandile kinkis Hiina peaminister oma võõrustajast kolleegile jäälõhkuja mudeli. See sümboolne kingitus vaid kinnitab, kui oluliseks peab Hiina juba praegu Arktikat läbiva Põhja-meretee avanemist suuremahuliseks kaubaveoks. See uus meretee võimaldaks oluliselt edendada merekaubandust Aasia ja Euroopa vahel. Pole üleliigne mainida, et praegugi on odavam saata merekonteiner Tallinnast Hongkongi kui Londonisse.
Põhja-meretee potentsiaali arvestades tuleks Eesti logistikasektoril juba täna püüelda võimaluste ärakasutamise poole. Samuti peaks Vabariigi Valitsus senisest aktiivsemalt eeskätt Põhjala naabrite kaudu kaasa lööma Arktika-poliitika kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides.
Head kolleegid! Kuna käesoleva raporti eesmärk on toetada ja innustada Aasia-suunalist debatti Eestis, siis on ilmne, et see teema jääb väliskomisjoni päevakorras olulisele kohale ka edaspidi. Mõistetavalt jälgib komisjon, kuidas tema soovitusi arvestatakse. Väliskomisjon ootab kord Riigikogu iga istungjärgu jooksul toimuvaks aruteluks Vabariigi Valitsuselt kirjalikku ülevaadet soovituste täitmisest. Esimene soovituste ülevaatamine toimub selle aasta sügisistungjärgul. Pole välistatud, et üldisema teemakäsitluse kõrval tuleb tulevikus teatud valdkondadele või ka sihtriikidele pöörata sügavamat tähelepanu.
Ma tahaksin lõpetuseks tänada kõiki, kes oma nõu ja jõuga aitasid kaasa väliskomisjoni Aasia-strateegia raporti valmimisele. Eriline tänu kuulub aga väliskomisjoni nõunikule Ivar Möldrile, kelle pühendumuseta poleks raport sellisel kujul ilmunud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, hea ametikaaslane! Teile on ka küsimusi. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Tõesti tore, et me tahame Aasiasse minna. Aga kui vaadata kaardi peale, siis on näha, et me peame üle või ümber meie suure naabri Venemaa minema. Kuidas Venemaa teie arvates sellesse suhtub? Kas ta abistab meid või on meil mingi plaan, kuidas saada oma suurelt naabrilt tuge, et sealt ümber või üle minna?

Aitäh, Lembit, hea küsimuse eest! Mõnes mõttes ma ei saa aru, milles probleem on. Minu arvates on meil Venemaaga igati arenevad suhted. Kaubandus, nagu sa ise väga hästi tead, kasvas ainuüksi eelmisel aastal üle 50%, turism kasvab üle 40% ja viimased kolm aastat näitavad väga kena arengutrendi. Eeldatavasti oled sa ju ka kursis sellega, et väliskomisjon on selle aasta jooksul töötanud selle nimel, et laiendada kontakte ja dialoogi Venemaa partneritega. Veidi rohkem kui nädal aega tagasi käisin ka ise Moskvas, kohtusin oma Venemaa kolleegi, Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Aleksei Puškoviga. Samuti oli kohtumine Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe Mihhail Margeloviga. Juba praegu ettevalmistatav kohtumine, mis peaks loodetavasti aset leidma juuli esimesel nädalal Pihkvas ja Lõuna-Eestis, minu arvates vaid kinnitab seda, et meie parlamentaarsed kontaktid aitavad lahendusi leida ka sellistele küsimustele, nagu sa oma küsimuses viitasid. Ma arvan, see on ka Venemaa huvides, et tema naabruses on riigid, kes panustavad positiivselt maailma kaubandussuhete ja muude suhete arengusse.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea kõneleja! Mina ootasin seda raportit suure põnevusega. Ma pean tunnistama, et olen natukene pettunud. Pettunud selles mõttes, et raport keskendub peamiselt Hiina, Jaapani, India ja natuke Lõuna-Korea teemadele, aga minu meelest on täiesti välja jäänud Kagu-Aasia. Mina kui omamoodi Kagu-Aasia patrioot, kes esindab siin Tai-Eesti parlamendirühma, oleksin siiski eeldanud, et leian sealt võib-olla paar lehekülge sel teemal, aga ma ei leidnud kahte ridagi. Ei ole eriti midagi Taist, Birmast ehk Myanmarist, Laosest, Kambodžast, Vietnamist ega ka Malaisiast mitte väga palju. Ma iseenesest arvan, et Eesti võimalused nendes väiksemates, n-ö Kagu-Aasia tiigerriikides oleksid võib-olla isegi suuremad kui Indias ja Hiinas, kus kõik praegu rabelevad. Eriti vaadates, et Eesti valitsus tegeleb põhimõtteliselt ju nende riikidega, millest raportis on kirjutatud, ma küsin, kas tulevikus on loota, et parlamendi väliskomisjon pühendub äkki mõnele teisele teemale, näiteks Kagu-Aasiale.

Aitäh, hea Valdo! Mul on siiralt hea meel sinu aktiivsuse üle näiteks Tai sõprusrühma juhtimisel. See on vist nädala pärast, kui Tai parlamendi delegatsioon tuleb sinu küllakutsel meid väisama. Meil on loomulikult terve hulk küsimusi, mis näiteks Tai puhul on üleval, kas või vastastikuse viisavabaduse temaatika. Aga kui sa vaatad raportit rahulikumalt ja põhjalikumalt, siis sa tegelikult näed, et need riigid ei ole mitte ainult ära mainitud, vaid nende kohta on ka täiesti konkreetset informatsiooni esitatud. Küllaltki iseloomulik on näiteks raporti lõpus esitatud suhtlustabel, mis puudutab parlamentaarseid kontakte tänase päevani ja ka riikidevahelisi kahepoolseid lepinguid. Nagu sinagi osutasid, näitab see seda, et terve rea Kagu-Aasia riikide puhul on meil veel kõvasti arenguruumi nii lepingulise baasi kui ka meie enda parlamentaarse suhtlemise koha pealt. Mul oli eelmisel nädalal hea meel võõrustada väliskomisjonis esimest korda Indoneesia parlamendi delegatsiooni. See oli ka üks esimesi kordi, kui nemad väisasid Eestit. Ma arvan, et seesugused kontaktid, seesugused suhete edasiarendused on kindlasti väliskomisjoni päevakorras ka edaspidi. Me hoiame kindlasti tähelepanu all, et näiteks meie uus, peatselt ametisse asuv mitteresideeriv suursaadik Kagu-Aasia riikides võtaks arvesse ka sinu tõstatatud küsimusi.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Väliskomisjoni raport mõjub väga veenvalt. Need, kes enne veel ei teadnud, et Aasia mõju tuleviku maailmas on nii suur, veenduvad pärast raporti lugemist selles muidugi täielikult. Selle eelduseks, et Eesti saaks n-ö Aasia esiletõusust osa, on siiski keeli oskavad ja kultuuri tundvad asjatundlikud inimesed. Kuidas te hindate, lugupeetud Marko Mihkelson, kas Eesti haridusvaldkonnas ollakse valmis rohkem panustama selle strateegia õnnestumisse?

Aitäh, hea Urve! Tõepoolest, see  on väga oluline küsimus. Kui te vaatate raportit ja sisupeatükke, siis haridus- ja teaduskoostööle ja ka meie sisemistele ettevõtmistele on pühendatud päris suur osa. Ükskõik, kas me räägime ettevõtlusest, diplomaatiast või muudest suhetest, selge on see, et kultuuritundmise ja ka keeleoskuse küsimus on küllaltki kriitilise tähendusega, kas või näiteks seoses sellesama turismitaristuga. Meil on tegelikult hea näide diplomaatiliste suhete valdkonnast – ka kõrgetasemeliste visiitide puhul ei ole sugugi kerge leida Eestis tõlki, kes suudaks teha eesti ja mõne Aasia riigi keele sünkroontõlget. Aga ma arvan, et üks väga oluline eesmärk, miks me selle raporti teha võtsime, oli just nimelt pöörata tähelepanu sellele, millele sa oma küsimuses osutasid. Aasia esiletõus on kiire ja kui me tahame olla maailmas konkurentsivõimelised, siis me peame seda arvestama. Seepärast tuleb koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga leida võimalusi ja vahendeid, et oleks rohkem üldhariduskoole, kus pakutakse võimalust õppida Aasia keeli. Üks selline kool on vist, kui ma ei eksi, sinu linnas Kuressaares, aga nende arv peaks lähematel aastatel kindlasti suurenema.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Tervitatav on juba see, et Eesti püüab komisjoni näol sõnastada, mis huvid on Eestil nii kaugetes ja nii jõukates riikides. Te rääkisite, et tuleval aastal peame välja töötama programmi, kava, kuidas neid huvisid ja seda strateegiat võiks praktiliselt arendada. Siit tuleb üks pool minu küsimusest: kui pikk aeg on selle jaoks vajalik ja millal võib seda strateegiat oodata? Teine pool on seotud Euroopa Liidu poliitikaga, sest Euroopa Liidus on ka sellised suuremate piirkondade strateegiad. Kas Euroopa Liidul on ka selle piirkonna strateegia ja konkreetne programm?

Aitäh! Väga head küsimused. Esimesele küsimusele saan kiirelt vastata, et praegu on valitsuses ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostatud Aasia-programm kooskõlastusringil. Minister on öelnud, et tema eesmärk on viia see valitsusse enne jaanipäeva, aga kui selleks ajaks ei jõua, siis kindlasti sügisel. See programm, millele on ka meie raportis viidatud, seab sellised lühema- ja pikemaajalised eesmärgid. Ma arvan, see on väga oluline selleks, et meie Aasia-suunaline tegevus ei jääks üldsõnaliseks, vaid keskenduks väga konkreetsetele projektidele või eesmärkidele.
Mis puudutab Euroopa Liitu, siis kahtlemata Euroopa Liidu riikides on tähelepanu Aasiale erinev, ajalood on erinevad. Meie käsitleme seda teemat võib-olla üldse esimest korda. Nagu ma mainisin, mitmed teised Euroopa riigid on oma kodutöö juba teinud, ja ma arvan, et ka see meie tähelepanuosutus aitab meie diplomaatidel ja kõigil teistel, kes Euroopa tasandil näiteks vabakaubanduslepete läbirääkimistel osalevad, kujundada ühtsemat poliitikat.

Deniss Boroditš, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu arust on väga tore, kui Eesti kaardistab oma võimalused ja huvid eri riikidega ja eri piirkondadega. Ma saan aru, et Aasia on see esimene pääsuke, aga samas me kõik teame, et on olemas ka teised kontinendid ja teised riigid. Kas on kavas kaardistada ka teiste piirkondade huvid ja võimalused, sest maailm ei piirdu ainult Aasiaga? Ma arvan, et meie suhetest teiste riikidega oleks samamoodi lihtsam aru saada, kui need oleksid kaardistatud. Alustada võiks näiteks sellest, et vaadata ümberringi, meie naabrite, Euroopa poole.

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma tunnistan ausalt, et väliskomisjonil ei ole ikka võimalust ega võimekust kogu maailma ette võtta. Ma arvan, et ega seda ei ole ka Eestil. Olgem ausad, kui me vaatame maailmakaardile, siis kõik teised olulised kasvupiirkonnad, kas me räägime siis näiteks Brasiiliast, räägime Lõuna-Aafrika Vabariigist, veel mõnest teisest riigist või piirkonnast maailmas, jäävad meist küllaltki kaugele. Eks me peame tegema oma valikud. Ma arvan, et selline üldine avalik huvi just nimelt Aasia suunal, ühest küljest muidugi tingituna sellest, kuidas see piirkond avaneb, aga teisest küljest juba olemasolevate näidete alusel, on survestanud ka meid natuke põhjalikumalt vaatama, kuidas me suudaksime oma ressursse seal paremini kasutada. Aga kindlasti on väliskomisjoni töös iga päev üleval kõik olulised teemad, olulised küsimused, kaasa arvatud need, mis puudutavad välismajanduspoliitikat. Riigid, mida ma mainisin ja millele me oleme vähem tähelepanu pööranud, nagu Ladina-Ameerikas Brasiilia ja mõned teised või ka Lõuna-Aafrika Vabariik või Vaikse ookeani piirkonna teised riigid, on pidevalt väliskomisjoni töölaual.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Selge see, et Eesti on väike ja meil on selliseid globaalseid innovatsioone suhteliselt keeruline ette võtta. Kui perspektiivikas tundub sinu meelest see meie ainulaadne kogemus, st siinsamas kõrval on meie hõimuvelled, Soome, kes on sellesuunalisi avanguid teinud, ja tänu sellele on minu meelest ka Eesti, maakeeli väljendudes, tõhusamalt jala ukse vahele saanud? Selle läbi saab vaata et ühe sammu asemel poolteist sammu tehtud.

Väga hea. Aitäh, Raivo, selle küsimuse eest! Riigikogu väliskomisjon käis novembris visiidil näiteks Jaapanis ja Lõuna-Koreas. On päris selge, et seal vaadatakse meid, nagu ma rõhutasin, osana Euroopast, ja mis võib-olla veelgi olulisem, osana Põhja-Euroopast, mis on küllaltki hästi teada ja tuntud edukate ja arenenud ühiskondade poolest. Seetõttu tuleb, ükskõik, kas me räägime näiteks turismialasest koostööst või mingitest suurematest investeeringuprojektidest, konkreetselt meie võimaluste ja huvide kõrval silmas pidada ka laiemat regionaalset Aasia-suunalist koostööd Põhjala riikide ja Balti riikide vahel. Kindlasti on ennekõike meie Põhjala naabrid neid kogemusi, mis nad on saanud Aasia suunal tegutsedes, varmad meiega jagama. Ma usun, et mõnes mõttes on meil hea võimalus õppida nende põhjal jällegi ka vigadest, mida on tehtud.

Siim Kabrits, palun!

Tänan, härra istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on hea meel, et me mõtleme täna tulevikuvõimalustele ja oleme suunanud pilgu just Aasia poole. Mul on samuti küsimus Soome kohta. Aasia turg on piisavalt suur ja turule sisenemine on küllaltki kallis. Kas siin on juba arutatud võimalusi teha Soome ja Rootsiga koostööd ja mis plaanid selles valdkonnas on?

Aitäh! Eks selles suures elus me oleme kõik konkurendid. Loomulikult, tänases väga  konkurentsitihedas maailmas tuleb riikidel ettevõtluses väga palju ja väga sageli hakkama saada ka oma jõududega. Aga ma arvan, et hea välisminister Urmas Paet saab tuua oma kogemustest näiteks ühisvisiidi Indoneesiasse, kus ta oli koos oma kolleegi Alexander Stubbi ja äridelegatsioonidega. See on üks variant, kuidas ennast koos mingitel turgudel paremini tutvustada. Kindlasti on ka teisi rahvusvahelise kootöö mudeleid. Aga veel kord: ma arvan, et see raport annabki aluse konkreetsetele ja valdkondlikele küsimustele rohkem tähelepanu osutada.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, haridus- ja teaduspeatükis on teil üsna mitmed võtmeprobleemid ära toodud. Üks väga valus küsimus nii välistudengite siia meelitamisel ja teadustöötajate siia jäämisel kui ka investeerimiskliimas on meie kodakondsus- ja migratsioonipoliitika. Samal ajal on see meil väga tundlik teema ühiskonnas. Kas väliskomisjon on valmis astuma järgmise sammu mingite konkreetsete ettepanekutena, et mõistetaks, et teatud juhtudel, väga kõrge kvalifikatsiooniga või värskelt hariduse saanud noorte puhul peaks kodakondsus- ja migratsioonipoliitika oluliselt erinema praegusest?

Aitäh, Mailis! Väga hea küsimus. Nii nagu ma oma kõnes mainisin, peame tõesti vaatama tulevikku ja nägema, millised on arengud maailmas ning milline võiks olla või saaks olema Eesti roll rahvusvahelises tööjaotuses ja rahvusvahelises konkurentsis. See ei ole tegelikult ainult Eesti küsimus. Ma arvan, et see on tervikuna ja laiemalt Euroopa Liidu küsimus, kui hästi me suudame konkureerida just nimelt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu saamisel oma piirkonda või oma riiki. Kindlasti on see üks teema, mis võib-olla eeldab pisut laiemat poliitilist debatti. Olgem ausad, me kuulsime ka Aasia foorumil päris mitmelt esinejalt, eriti just kõrgkoolide poolt, aga ka ettevõtete esindajatelt – nagu teada, on näiteks Skype sellega kokku puutunud –, kui lihtne või keeruline on saada tööjõudu näiteks Indiast või mõnest teisest riigist. Nii et väga aktuaalne küsimus. Ma arvan, et sellele me peaksime uue debati vormis pisut enam poliitiliselt lähenema.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Suur tänu komisjoni esimehele ettekande ja selle raporti eest! Minu küsimus puudutab kahepoolsete suhete taset. Nii majanduslikud kui poliitilised suhted eeldavad mõlemapoolset huvi ja kasu, aga samas me näeme Euroopas päris palju neid liikumisi, jõude ja algatusi, millega püütakse piirata kolmandate riikide, ka Hiina ligipääsu meie turule. Olgem ausad, Eestiski tekitas see palju poleemikat, kui me tellisime Hiinast raudteevedurid. Küsiti, et miks ometi, meil on siin oma tööstused ja Euroopa turg. Kuidas teile tundub, kas need suhted on läbipaistvad ja kahepoolsed ja kas me oleme sinna müümise kõrval valmis ka enda turgu avama?

Aitäh! See on väga hea, asjakohane ja ajakohane küsimus. Sellel nädalal andis Riigikogu väliskomisjon oma soovitused Euroopa Liidu vastava dokumendi kohta, kus tegelikult tõepoolest tehakse ettepanek piirata riigihangetel osalemise võimalusi kolmandatele riikidele, peaasjalikult Aasia riikidele. Eesti seisukoht on väga selge ja ühene: me ei peaks lähtuma siinkohal protektsionismist, avatud turg toimib rahvusvahelisel, globaalsel tasemel palju paremini. See on olnud meie edu võti viimastel aastatel või viimase paarikümne aasta jooksul. Ma usun, et seda seisukohta, millega Eesti selles debatis Euroopa tasandil osaleb, jagavad küllaltki selgelt ja üheselt ka poliitilised erakonnad siin Riigikogu saalis. Vähemalt väliskomisjonis oli küll väga konsensuslik tugi meie valitsuse tegevusele.

Marianne Mikko, palun!

Suur tänu! Aitäh raporti ettekandjale! Oli huvitav kuulata, veel huvitavam lugeda. Mul on tegelikult üsna lihtne küsimus. Millise ülesande püstitas raporti ettekandja väliskomisjoni esimehena endale, kui alustati Aasia raporti koostamist? Teaduskeeles väljendudes, mis oli see hüpotees või küsimus, millele vastust otsiti.

Aitäh, hea Marianne! Ma arvan, et vastuse sa leiad sellest hetkest. Üks väga oluline eesmärk selle raporti koostamisel oli tõepoolest suurendada teadlikkust, esiteks, Aasias ja üldse maailmas toimuvatest muudatustest ning, teiseks, ka võimalustest, mida need muudatused maailmas meile võiksid pakkuda. Ma usun, et tänase istungiga, ka järgnevate ettekannetega me saame oluliselt targemaks, millised on need prioriteetsemad valdkonnad, kuhu edaspidi ka rohkem poliitilist tähelepanu suunata. Nagu ma ütlesin, väliskomisjon ei lõpeta selle koha pealt Aasia-suunalist tegevust. Me jälgime kindlasti, kuidas soovitusi täidetakse. Kõik ettepanekud on arusaadavalt soovituslikud, aga ma usun, et see teema saab edaspidigi olema nii selle saali kui ka teiste saalide päevakorras.

Austatud Marko Mihkelson! Ma tahan Riigikogu juhatuse nimel öelda suur tänu, et te oma komisjoniga nii olulise teema siia saali tõite. Minu meelest on see esmakordne sellise raporti käsitlus Riigikogus. Usun, et see annab head eeskuju ka teistele komisjonidele. Aitäh!
Läheme edasi. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt ma tahan väga selgelt tunnustada Riigikogu väliskomisjoni ja eriti Marko Mihkelsoni ning tema vahetuid abilisi initsiatiivi eest käsitleda sügavamalt meie suhteid Aasiaga ja nende tulevikku. Iseenesest ma loodan väga, et see ei jää viimaseks selliseks süvitsi minekuks ühe või teise välispoliitilise teema puhul.
Aasias toimuvate muutuste tähtsus on viimase kümnendiga saanud ilmselgeks, nagu ka Aasias toimuva kasvav mõju teistele maailmajagudele. Eesti eesmärgid Aasia-suunalises välispoliitikas on suuresti samad kui eesmärgid muu maailma suunal. Me taotleme, et suhtlus Aasia maadega võimaldaks suurendada Eesti julgeolekut ja majanduslikku heaolu, aitaks kaasa demokraatia ja inimõiguste levikule, meie kodanike ja ettevõtete huvide edendamisele ning Eesti mõjukuse ja hea maine kasvule maailmas.
Ma ütlesin talvisel välispoliitika arutelul Riigikogus, et Eesti peab kasvama nii maailmas kui ka Euroopas ning ühtlasi maailmas koos Euroopaga. Aasia majanduslik tõus ja globaalne tähelepanu kogu regioonile kajastub ka Eesti välispoliitikas. Aasia on kasvav võimalus tugevdada meie eksporti, mida meil tuleb kasutada, aga see ei peaks tulema praeguste eksporditurgude arvel. Erinevalt Euroopast ei eksisteeri Aasiat kui ühtset tervikut ühiskonnakorralduslikus, majanduslikus, sotsiaalses, kultuurilises ega religioosses mõttes. Aasias on lisaks väliskomisjoni raportis süvitsi käsitletud Lõuna- ja Ida-Aasiale veel Kesk- ja Lääne-Aasia alaregioonid. Neid tegureid tuleb arvesse võtta ka välismajanduspoliitilise tegevuse planeerimisel. Samuti peab seda silmas pidama kavandades Eesti esindatust Aasia riikides. Me oleme suhetes Aasiaga alles teekonna alguses, kuid viimaste aastate dünaamikat peegeldavad nii meie suurem esindatus Aasia ja Vaikse ookeani regioonis kui ka sidemete mitmekesistumine.
Aasia kiire areng on väljakutse seni maailma asjades domineerinud arenenud riikidele, eelkõige USA-le ja Euroopa Liidule. Euroopa Liit on selleks kujundanud strateegilised partnerlused ja dialoogi juhtivate Aasia riikidega, Hiina, India, Jaapani, Indoneesia ja Lõuna-Koreaga, aga ka pooleldi Aasiasse kuuluva Venemaaga. Alates 1996. aastast toimub Euroopa–Aasia tippkohtumise raames regulaarne dialoog Euroopa Liidu ja Aasia maade vahel, samuti eraldi Euroopa Liidu ja ASEAN-i dialoog. Eesti eesmärk on seda maksimaalselt ära kasutada meie välispoliitiliste ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks ning Euroopa Liidu Aasia-poliitika elluviimisel. Oleme tõstatanud näiteks e-riigi arendamise, küberkuritegevusega võitlemise ja internetivabaduse teemasid, kus taotleme Aasia riikide enamat koostööd Euroopa maadega.
Peatuksin lühidalt ka julgeoleku valdkonnal. Eesti nii nagu ka meie NATO ja Euroopa Liidu partnerite huvides on Aasia rahumeelne ja konfliktivaba areng. Kuid Aasias ei kasva praegu mitte üksnes riikide majanduslik, vaid ka sõjaline võimsus, üleval on mitmed territoriaalvaidlused ja konfliktikolded. Rahvusvahelist olukorda pingestavad eriti Põhja-Korea ja Iraani püüdlused saavutada tuumariigi staatus. Pingete eskaleerumine oluliste riikide vahel võib kardinaalselt muuta neid piirkonna positiivseid majandusarengu perspektiive, mis on meie edasise arutelu lähtekohaks. Oleme samas kindlad, et vastuolusid on võimalik lahendada piirkonna riikide ja rahvusvahelise kogukonna koostöös. Sellele aitaks kindlasti kaasa ka olulisemate Aasia riikide parem esindatus ÜRO Julgeolekunõukogu tasandil, kus Eesti toetab India ja Jaapani püüdlusi saada Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks.
Järgnevalt ülevaade uuematest arengutest kahepoolsetes suhetes Aasia riikidega. Hiinaga jätkub ja areneb nii kahe- kui ka mitmepoolne koostöö. Oluline oli Eesti ja Hiina peaministri kohtumine aprilli lõpul Varssavis. See kohtumine oli osa laiemast Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide foorumist, mis näitab Hiina kasvavat huvi meie piirkonna vastu ja soovi leida investeerimisvõimalusi ning tihendada majandussuhteid. Selleks sügiseks on planeeritud Tallinnas Eesti-Hiina majandusalase ühiskomisjoni istung, kus tulevad jutuks nii investeeringud kui ka transpordi- ja turismisuhete tihendamine. Kindlasti aitas Eesti tuntust suurendada majanduspartnerina osalemine Shanghai Expol 2010. aastal ja sellega ajastatud peakonsulaadi avamine. Eelmisel aastal avasime aukonsulaadi Hongkongis, mille tegevusest – nagu ka läinud aastal täistöövõime saavutanud Shanghai peakonsulaadilt – ootame abi riikidevaheliste ärisidemete edendamisel ja tuge piirkonnas viibivatele Eesti kodanikele.
Suhted Indiaga on aktiivsemad kui kunagi varem. Möödunud aastal külastas Eestit kolm India ministrit. Eesti e-valitsemise kogemuse rakendamine on vastastikune huviobjekt. Eesti Arengufondi India seire projekt omakorda kaardistab majandus- ja ärisuhteid ning tulevikuvõimalusi laiemalt. Et toetada seniseid ettevõtmisi, aidata kaasa ärisidemete loomisele, tagada konsulaarteenused kohapeal ning edendada haridus- ja kultuurikontakte, otsustas valitsus luua New Delhisse Eesti saatkonna, mis alustab tegevust käesoleva aasta lõpus.
Üha rohkem tähelepanu pühendame ka suhtluse tõhustamisele Kagu-Aasia riikidega. Piirkond on oluline nii tulevasi majandus- kui ka julgeolekuhuvisid silmas pidades. Sel aastal määrame Kagu-Aasia riikidesse – Taisse, Indoneesiasse, Malaisiasse, Singapuri – Tallinnas resideeriva suursaadiku. Aasta algul olin Indoneesias ühisvisiidil koos Soome euroasjade ja väliskaubanduse ministri Alexander Stubbi ning Eesti ja Soome ühise äridelegatsiooniga. Peame sellist regionaalset äriedendamistööd Aasias koos Eesti lähimate majanduspartneritega oluliseks edaspidigi.
Kesk-Aasias esindatuse parandamiseks oleme loonud Eesti saatkonna Astanasse, kust esindame Eestit nii Kasahstanis kui ka piirkonna riikides Kõrgõzstanis, Türkmenistanis ja Tadžikistanis. Astanast on võimalik toetada transiidi ja majandussuhete arendamist Euroopa ning Lõuna- ja Ida-Aasia riikide vahel. Olemasolevate esinduste toel arendame edasi suhteid Jaapani ja Lõuna-Koreaga, ja seda mitte ainult kahepoolselt, vaid näiteks ka OECD raames, mille liikmeid teadupärast ühendab veendumus turumajanduse ja läbipaistva riigi olulisusest.
Rääkides Eesti välismajanduspoliitika arendamisest Aasia suunal on oluline meeles pidada, et osa sellest, kaubanduspoliitika edendamine, kuulub Euroopa Liidu ühiskompetentsi ja liikmesriikide ühishuvide edendajaks on Euroopa Liidu Komisjon. Eesti on alati olnud Euroopa Liidu aruteludes võimalikult liberaalsete ning võimalikult ambitsioonikate kaubanduslepingute toetaja ja seda joont hoiame ka suhetes Aasia riikidega. Euroopa Liit on toetanud Aasia maade liitumist WTO-ga ja soovi sõlmida vabakaubanduslepinguid. Näiteks Euroopa Liidu – Hiina suhted põhinevad 1985. aasta koostöö- ja kaubanduslepingul. 2008. aastal käivitas Euroopa Liit Hiinaga kõrgetasemelise majandus- ja kaubandusdialoogi. Euroopa Liidu – Korea Vabariigi vabakaubandusleping sõlmiti 2010. aastal. Läbirääkimised sama ulatuslike lepingute üle on Euroopa Liidul pooleli Malaisia, India ja Singapuriga. Ettevalmistused vabakaubanduslepingu sõlmimise läbirääkimiste alustamiseks käivad ka Vietnami ja Jaapaniga.
Praeguseks on Hiinast saanud Euroopa Liidu jaoks tähtsuselt teine majanduspartner USA järel. 656 miljoni euro suuruse kaubavahetusega tõusis Hiina 2011. aastal Eesti jaoks tähtsuselt 11. kaubanduspartneriks. Eesti kaubandusbilanss Hiinaga on n-ö Euroopa keskmine – 1/3 eksporti ja 2/3 importi. Eelmisel aastal oli Hiina osatähtsus Eesti ekspordis 1,6% ja impordis 3,6%. Kaubavahetuse käive kasvas võrrelduna 2010. aastaga 67% ja möödunud aastal kasvas oluliselt ka Eesti import Hiinast. Teiste Aasia maade osatähtsus Eesti ekspordituruna on seni olnud tagasihoidlik. Eelmisel aastal moodustas eksport muudesse Aasia maadesse peale Hiina vähem kui 1% koguekspordist. Samas näitab eksport Aasiasse selget kasvutendentsi, ehkki see toimub väga madalalt baasilt. Seega parandamisvõimalusi jätkub ja Välisministeerium tegutseb aktiivselt Eesti ettevõtjate turulepääsu toetamiseks äridiplomaatia abil.
Loodetavasti aitab valitsuse koostatav Aasia majandussuhete programm leida uusi meetmeid, et laiendada Aasia maadesse eksportimise võimalusi. Siiski ei saa avaliku sektori aktiivsus asendada ettevõtjate pingutusi, vaid ainult neile kaasa aidata. Aasia turule laienemine eeldab ettevõttelt põhjalikku eeltööd, kohaliku kultuuri ja tavade tundmist, nagu näitab ka väliskomisjoni raportis nimetatud Liviko kogemus Jaapani turule sisenemisest. Muuseas, värsked teated räägivad sellest, et Liviko on jõudnud ka Hiinasse. Samas on välisesinduste roll ettevõtjate toetamisel Aasia maades, kus hinnatakse kõrgelt riigi ametlikku toetust oma ettevõtjate plaanidele, suurem kui mõnes muus regioonis. See on ka põhjus, miks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse töötajad tegutsevad ka meie välisesindustes Shanghai peakonsulaadis ja Tokyo saatkonnas. Välisesinduse ruumide sellise kasutamise võimaldamine on meie üldisem põhimõte, mida me rakendame ka näiteks Moskvas, Peterburis ja Kiievis.
Aasia turgude kiire areng loob uusi võimalusi eri ärivaldkondades, kus ei pea alati eeldama ülisuuri kaubamahte, kuid sealsete turgude mastaapi arvestades on kõik Eesti ettevõtted väikesed. Väikeste riikide kogemus näitab, et on võimalik panustada ka nišivaldkonda ja kindlasse väiksemasse piirkonda.
Majandussuhete arendamine on, nagu väliskomisjoni raportiski tõdetakse, laiem kui vaid kaubandusega seonduv. Eesti majandusele on olulised ka Aasia turistid ja üliõpilased. Valitsus on üritanud kaasa aidata transpordiühenduste loomisele ja lennunduslepingute sõlmimisele Aasia maadega. Estonian Air ja Tallinna Lennujaam loodavad lähiajal alustada läbirääkimisi Singapuri, Katari ja Omaani lennufirmadega, samuti peetakse kõnelusi Kasahstani lennufirmaga. Eesti sadamate ja lennuväljade potentsiaal Aasia-suunalise liikluse arendamisel on olemas.
Tunnustust väärivad ülikoolide pingutused Aasia välisõppurite leidmisel ja mitme ülikooli ühistöös käivitatud Aasia-teemaline õppemoodul, mis loodetavasti toob nii haridusvaldkonda kui ka avalikku ja erasektorisse edaspidi juurde Aasiat hästi tundvaid inimesi. Eesti on käivitanud eesti keele akadeemilise välisõppe nõukogu eestvõttel eesti keele õpetamise Pekingi Välisõpingute Ülikoolis alates 2010. aasta sügisest. Haridusalal valmistame ette Eesti ja Hiina diplomite vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimist ja loodame selles osas varsti jõuda lõpusirgele. Esmakordselt toimub Eestis (Tartus) tänavu augustikuus 18. Aasia-Euroopa Fondi (ASEF) ülikool, mis toob kokku 50 noort inimest Aasiast. Koos ülikoolidega tuleb ka kaaluda, kuidas võimaldada Eesti üliõpilastel õppida Aasias.
Kuna üks probleem õppurite Eestisse toomisel on pikaajaliste viisade ja elamislubade saamine, siis oleme üritanud laiendada võimalust mööda konsulaarteenuste osutamist Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, luues pikaajaliste viisade ja elamislubade taotlemise võimalused Shanghais, Astanas ja Sydneys. Alustame seda tegevust ka New Delhis.
Inimestevaheliste kontaktide lisamine on ka üks viis edendada meile oluliste väärtuste – õigusriikluse, demokraatia ja inimõiguste järgimise – levikut Aasia maades. Maailmas on viimasel ajal palju räägitud autoritaarse riigikapitalismi mudeli edust, mis erineb läänelikust demokraatiast ja inimõiguste arusaamast. Siiski näitab Aasia riikide arengu kogemus, et majandusliku jõukuse kasvades ja tugeva keskklassi arenedes tekib ka sealsete riikide kodanikel soov osa saada universaalsetest vabadustest ja õigustest. Eesti toetab Euroopa Liidu ühiseid pingutusi demokraatia ja inimõiguste edendamisel Aasias. Selles vallas on viimasel ajal olnud positiivseid arenguid. Näiteks on Myanmar liikunud demokraatia suunas, lubades vabamaid valimisi ja vabastades opositsiooniliidri. See on teinud võimalikuks liikuda edasi Eesti ja Myanmari diplomaatiliste suhete sõlmimise protsessis.
Välisministeerium võtab tõsiselt ka avaliku diplomaatia arendamist Aasia suunal. Meie tähelepanu keskmes on Eesti tutvustamine tõhusa IT sektoriga maana, e-riigina ning küberjulgeoleku ja internetivabaduse alal eduka riigina. Kuid asjaolude soodsal kokkulangemisel võib üks isik teha oma maa tutvustamiseks rohkem kui kõigi riigiasutuste pingutused kokku. Nii on Kaido Höövelsoni sportlikud saavutused Jaapanis aidanud kaasa nii Eesti riigi tutvustamisele kui ka andnud kindlasti oma panuse Eesti ettevõtete turule pääsemiseks. Samuti aitas Eesti tutvustamisele Jaapanis kaasa eelmisel aastal Jaapani-Eesti Sõprusühingu eestvõttel ja Eesti riigi toetusel korraldatud Eesti kultuuriürituste sari. Eesti saatkonna uue maja valmimisel Pekingis on sinna võimalik koondada ka teisi Eesti esindajaid, nii ettevõtluse edendamise kui avaliku diplomaatia ja kultuuri alalt. Eesti tuntuse ja hea maine levitamine mitmemiljardilises Aasias on muidugi töö, mis ei lõpe kunagi.
Vaadates väliskomisjoni soovitusi, millised võiksid olla Eesti huvid ja võimalused Aasias aastani 2025, on Eesti huvi tagada, et Aasia-suunalise globaalse pöörde mõjud Eesti julgeolekule oleksid minimeeritud ja jätkuksid väärtuslikud liitlassuhted USA-ga. Eesti majandushuvid on üha rohkem seotud Aasia-suunalise ettevõtluse ja arendustegevusega, mida kajastab ka valmiv valitsuse Aasia majandussuhete programm.
Eespool ma juba mainisin, mida oleme teinud esindatuse alal: Shanghai peakonsulaadi, Astana saatkonna ja Sydney peakonsulaadi avamine, New Delhis saatkonna asutamine, Kagu-Aasiasse mitteresideeriva suursaadiku määramine ja aukonsulite võrgustiku laiendamine. Valitsuse poolelt on toimunud iga-aastased peaministri visiidid ning ka välisministri visiidid Aasia riikidesse. Eesti ettevõtjate huvi kasvu ajel oleme võimaluse korral alati kaasanud visiitidele äridelegatsioone.
Eeloleval kümnel aastal uute esinduste avamine Aasias on kindlasti võimalik, kuid see sõltub konkreetsetest huvide arengutest nii välispoliitika, ettevõtluse arendamise kui ka konsulaartegevuse valdkonnas. Me oleme Aasias kasutanud aktiivselt ka aukonsulite abi Eesti huvide edendamisel ja meie kodanike huvide kaitsmisel: Hiinas (Hongkongis ja Macaus), Indias (New Delhi, Mumbai), Jaapanis (Osaka), Filipiinidel (Manila, Olongapo), Korea Vabariigis (Soul), Malaisias (Kuala Lumpur), Tais (Bangkok, Phuket), Singapuris ja Sri Lankal (Colombo).
Oleme saavutanud oma kodanikele viisavaba liikumise järgmistesse Aasia riikidesse ja piirkondadesse: Brunei, Filipiinid, Hongkong, Macau, Iisrael, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia ja Singapur. Eesti püüab jätkuvalt laiendada riikide ringi, kuhu meie kodanikud pääseksid viisavabalt, hetkel oleme teinud vastava ettepaneku ja jätkame läbirääkimisi näiteks Araabia Ühendemiraatide, India, Indoneesia, Omaani, Tai ja Vietnamiga.
Viisaesinduslepingute kaudu kasutame Eesti viisade väljastamiseks Ungari abi Pakistanis, Indias ja Singapuris; Soome  abi Filipiinidel, Indoneesias ja Tais; Saksamaa abi Bangladeshis ja Sri Lankal; Prantsusmaa abi Vietnamis ja Liibanonis; Austria abi Kuveidis ja Saudi Araabias; Poola abi Põhja-Koreas ja Šveitsi abi Palestiina OV-s.
Loomulikult parandame ka jätkuvalt diplomaatide väljaõpet ja ettevalmistust Aasia suunal tegutsemiseks. Nii on Välisministeeriumis diplomaatidele õpetatud hiina keelt. Majandusdiplomaatide jaoks on juba praegu töö osaks konsultatsioonifirmade kasutamine.
Majandusvallas tegeleme ka lepinguliste suhete, ennekõike topeltmaksustamise vältimise ja investeeringute kaitse lepingute sõlmimisega Aasia riikidega. Lähtume sellest, et kokkuleppeid sõlmime eelkõige praktilistest vajadustest lähtuvalt. Väliskomisjoni raportis käsitletud riikidest on topeltmaksustamise vältimise leping Eestil sõlmitud Singapuriga ja Korea Vabariigiga, samuti Hiina Rahvavabariigiga. Indiaga on topeltmaksustamise vältimise leping allkirjastatud, kuid veel jõustamata. Läbirääkimised lähenevad lõpule Taiga, Vietnamiga jätkatakse läbirääkimisi ja Indoneesiaga on need kõnelused algamas. Investeeringute kaitse lepingud on meil jõus Hiina ja Vietnamiga. Alates Lissaboni lepingust on investeeringute kaitse lepingud aga Euroopa Liidu pädevuses. Siiski võib jätkuvalt osutuda vajalikuks sõlmida kahepoolseid lepinguid, kui Euroopa Liidu kui terviku edasiliikumine on konkreetse riigi puhul liiga aeglane.
Nagu juba varem viidatud, on raportis pakutud Aasia määratlus, mis hõlmab meie huvialana ennekõike Ida- ja Lõuna-Aasia. Kiire majanduskasv toimub aga ka näiteks Pärsia lahe äärsetes maades. Eestil on selged huvid, mille arendamist oleme samuti üritanud toetada, Kesk-Aasias. Siinjuures on ühe piirkonna ja küsimusena oluline märkida Afganistani rahumeelse ja kestva arengu tagamist, millesse Eesti on koos liitlastega palju panustanud. Afganistani rahumeelne areng on kindlasti seotud laiema Aasia piirkonna rahuliku arenguga ning majandusvõimaluste kasutamisega.
Välisministeerium teeb koostööd kõigi asjast huvitatud ametkondade ja asutuste, sh EAS-iga. Välisministeerium on andnud oma panuse teiste ministeeriumide arengukavade, sh valitsuse Aasia majandussuhete programmi väljatöötamisse. Tahaksin tõsta esile edukat koostööd EAS-iga Shanghai ja Tokyo esindustes. Aga alati on ruumi koostöö tihendamiseks ning oleme jätkuvalt valmis kaaluma kõiki ettepanekuid ametkondadevahelise koostöö edasiarendamiseks.
Mõistagi sõltub riigi tegevuse haare Aasia suunal selleks eraldatud ressurssidest. Eesti välispoliitiliste huvide maht ei ole konstantne, st kui kusagil meie huvid kasvavad või vajavad täiendavat kaitsmist, siis see ei tähenda tingimata, et kusagil mujal see vajadus automaatselt väheneb. Seega ei saa alati teha rohkem asju ainult ressurssi ümber tõstes.
Lõpetuseks veel kord tänu väliskomisjonile hea algatuse eest! Minu meelest avaldatakse siin saalis heade asjade eest liiga vähe tunnustust. Olgu see siis seekord teistmoodi.

Aitäh, austatud välisminister! Teile on ka rohkearvuliselt küsimusi. Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud välisminister! Ka minu poolt tänu selle hea ülevaate eest! Te rõhutasite oma ettekandes, et meil on väga tihe koostöö Põhjalaga. Samas on meil koostöö ka Läti ja Leeduga. Kui mõelda nüüd Aasia-strateegiale, kas me ei võiks siis Läti ja Leeduga teha rohkem koostööd nii Aasia-strateegia väljatöötamisel kui ka rakendamisel?

Aitäh! Kindlasti ei saa seda poolt välistada. Seni on meil just väliskaubanduspoliitikas alanud päris tõhus koostöö Soomega. Me oleme Alexander Stubbiga leppinud kokku, et seda, mis me aasta algul Indoneesias tegime, jätkame ka teistes maailma riikides, sh Aasia riikides, ehk siis Eesti-Soome ettevõtjate ühisdelegatsioonid toetatuna valitsuste poolt ja valitsuste inimestega nendes delegatsioonides. Eesti poolt vaadates on sellist lähenemist toetav argument kindlasti see, et Soomel on paljudes nendes riikides juba pikaajaline kohapeal tegutsemise kogemus, ka ettevõtjatel. Paljudes nendes riikides, kus Eestil diplomaatiline esindus puudub, on see Soomel olemas. Selle kaudu tuleb tegelikult ka meile see lisaväärtus. Väliskaubanduse poole pealt koostöös Läti ja Leeduga sellist lisaväärtust eriti ei ole. Kui vaadata Läti ja Leedu välisesinduste võrgustikku, siis see on enamasti samalaadne kui Eestil, mõnes kohas võib-olla isegi tagasihoidlikum, mõnes kohas küll ka vastupidi. Ka ettevõtjate n-ö kohalolekukogemus on meil tegelikult samalaadne. Aga kindlasti on muud valdkonnad – kodanike abistamine, konsulaarteenused, ka välispoliitilised aspektid –,  kus me oleme Läti ja Leeduga ju seni koostööd teinud. Nendes valdkondades ma pean seda ka Aasia suunal edaspidi võimalikuks.

Mart Nutt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra välisminister! See, et Eesti Välisministeerium tegutseb selles suunas, et suureneks Aasia riikide hulk, kuhu Eesti kodanikud saavad reisida viisavabalt, on äärmiselt oluline ja tähtis. Aga üks aspekt, mida tuleks ilmselt samuti arvesse võtta, on see, et mitmed Aasia riigid kohtlevad Eesti kodanikke näiteks meist põhja ja lääne poole jäävate Euroopa Liidu kodanikega võrreldes siiski ebavõrdselt. Kas või seesama Tai näide: kui meist põhja ja läände jäävate Euroopa Liidu riikide kodanikele on Tai viisavaba, siis meie saame viisa endiselt piiril ja peame selle eest ka maksma. Mida Välisministeerium saab teha selleks, et Euroopa Liidu kodanike ebavõrdne kohtlemine lõpeks?

Jah, meie poolt vaadates see kindlasti on ebavõrdne kohtlemine. Samas olen ma korduvalt rääkinud sellel teemal nii Tai eelmise kui praeguse välisministriga. Töö selle saavutamiseks, et Tai ühepoolse otsusega vabastaks ka Eesti kodanikud viisanõudest, käib. Aga me peame endale aru andma ka seda, et see otsus ongi puhtalt Tai kätes. Tavapäraselt algavad jutuajamised teiste riikidega, kus me taotleme Eesti kodanikele viisavabadust, sellest, et see konkreetne riik küsib ka oma kodanikele viisavaba reisimist Eestisse. Nagu me kõik teame, Eesti sellist luba anda ei saa, sest pärast Schengeni viisaruumiga liitumist on ühele või teisele riigile viisavabaduse andmine Schengeni riikide ühispädevuses. Niisiis, kui teine pool nõuab jäigalt pariteetsust, siis me seda paraku teha ei saa. Aasia regioonis on ka riike – see ei puuduta küll Taid –, kes ütlevad, et jah, kunagi nad tegid ühepoolse viisavabaduse tolleaegsetele Euroopa Liidu kodanikele, see oli enne seda, kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga liitus, ja tol ajal räägiti neile seda juttu, et varsti-varsti kehtestab Euroopa Liit vastutasuks viisavabaduse ka nende riigi kodanikele. Nüüd on sellest rohkem kui kümme aastat möödas ja nad ütlevad, et midagi ei ole juhtunud. Ehk nad on pettunud. Seetõttu nad praegu ei kiirusta Euroopa Liidu riikidele veel ühepoolselt viisavabadust juurde andma. On ka selliseid juhtumeid. Siin tulebki läheneda riik riigi kaupa, riikide hoiakud on erinevad. Mis Taid puudutab, siis neil on praegu kolm rühma riike: on riigid, kelle kodanikud pääsevad sinna täiesti viisavabalt, on need, kelle kodanikud saavad viisa piirilt, ja need, kes peavad taotlema viisat välisesindusest. Eesti on hetkel seal keskmises rühmas, nii nagu ka enamik teisi pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga liitunud riike. Nii et selline individuaalne lähenemine konkreetsete Aasia riikidega viisavabaduse taotlemisel on. Maksimaalne, mida meie vastu saame pakkuda, on diplomaatiliste passide viisavabadus, sest see on jätkuvalt liikmesriigi pädevuses, aga üldist viisavaba pääsu Euroopa Liidu või Schengeni ruumi riikidesse paraku üks liikmesriik lubada ei saa.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud välisminister! Teie kolleeg, USA välisminister Hillary Clinton on sõnastanud USA välispoliitika prioriteedid nii, et kui möödunud sajand oli Põhja-Atlandi koostöö sajand, siis 21. sajand on USA jaoks Vaikse ookeani sajand. Teil on kindlasti olnud võimalus väliskomisjoni raportit põhjalikult uurida. Leheküljel 40 on ära toodud uuringus esitatud soovitused. Üks neist kõlab nii, et Eesti jaoks on mõistlik olla teadlik USA huvidest Aasias, ja kui mitte enamat, siis vähemalt vältida USA huvidega otseselt vastuollu minemist. Kuidas te sõnastaksite selle, mis võiks olla see enamat kui USA huvidega Aasias mitte vastuollu minna?

Esmapilgul ma ei näe ühtegi sellist momenti, kus me USA huvidega Aasias üldse vastuollu peaksime minema või kus see kokkupõrkepunkt peaks olema. Kindlasti võime pidada selle üle väga teoreetilist ja filosoofilist arutelu, aga ma arvan, et see ei ole praegu ja siin praktiline. Nii et ma ei näe tegelikult seda kohta, kus Ühendriikide suurem tähelepanu arengutele Aasia ja Vaikse ookeani regioonis peaks minema tänase või ka lähituleviku seisuga konflikti meie huvidega. Loomulikult, mis näiteks julgeolekut puudutab, siis nagu ma juba oma ettekandes nimetasin, on meie huvi jätkuvalt see, et Ameerika Ühendriigid panustaksid transatlantilisse suhtesse, Euroopa julgeolekusse, et suurem tähelepanu näiteks julgeoleku vallas Aasia ja Vaikse ookeani regioonile ei vähendaks seda Euroopa osas. Samamoodi on kaubandussuhete ja majandussuhete arendamisel meie sooviks, et tihenevad kaubandussuhted USA ja Hiina ning teiste selle piirkonna riikide vahel ei vähendaks oluliselt täiesti loomulikku tähelepanu ja koostööd Euroopa ja Ameerika vahel. Iseenesest on sellised üldisemad, teoreetilist laadi riskimomendid võib-olla olemas. Aga suhtlus praeguse Ameerika Ühendriikide juhtkonnaga on mind siiski veennud, et Euroopa ja Ühendriikide suhteid suurem tähelepanu Aasia ja Vaikse ookeani regioonile, ükskõik, on see siis julgeolek, on see majandus või mingi muu valdkond, sisuliselt ei kahjusta.

Juku-Kalle Raid, palun!

Aitüma! Hea Urmas! Sa oled vist ikkagi nõus, et mis tahes Aasia-suunalise tegevuse tõeliseks vundamendiks on Aasia kultuuride poliitika, aga see tähendab eelkõige keelte oskust rohujuure tasandil. Eestis on ju õnneks inimesi ja institutsioone, keda annab selles mõttes hõlvata. Näiteks Tallinna Ülikooli Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo osakonna baasil saaks luua efektiivse uurimiskeskuse, mis suudaks pakkuda Eesti riigile igakülgset abi majanduse, diplomaatia, poliitika kavandamisel Aasia suunal. Need inimesed on oma abivalmidust ka üles näidanud. Me oleme sellest väliskomisjonis põgusalt pajatanud. Et täna presenteeritav brošüür on oma sisult nõuandev, kas sa saad siis kinnitada, et sellise uurimiskeskuse tekitamise idee võiks kuuluda ka Välisministeeriumi prioriteetide hulka?

Lühike vastus on jah. Nagu ma juba rääkisin, on Aasia keskkonna süvitsi tundmine kindlasti vajalik, Eestis ei ole liiga palju inimesi, kes neid keeli ja kultuure valdaksid. Seetõttu tuleb koostöös ülikoolidega, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning muude huvilistega sellele valdkonnale oluliselt tähelepanu pöörata. Ma arvan, et kui hakata Eesti avalikus teenistuses, ükskõik milliseid ministeeriume me vaatame, kahe käe sõrmedel kokku lugema neid inimesi, kes tunnevad mõnda Aasia keelt või kultuuri süvitsi, siis jääb ilmselt mõni sõrm üle. Nii et lühike vastus on jah.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Hea minister! Siin juba viidati meie lääne- ja põhjanaabritele ja nende Aasia-poliitikale. Üks erisus on veel: lääne- ja põhjanaabrite riigipead, Rootsi kuningas ja Soome president, käivad päris reeglipäraselt Aasias visiitidel. Väliskomisjoni esimehe ettekandest lipsas aga läbi, et meie president ei ole väga usin olnud või et videoläkitus oli Lõuna-Koreas furoori tekitanud. Kas Välisministeerium jagab ka seda muret või äkki tead mingit konkreetset plaani? Kas Eestil on ka plaanis presidendi tasemel külaskäigud Aasia riikidesse?

Kindlasti selline plaan on ja seda soovi on president ka avaldanud. Muidugi, riigipea visiidi ettevalmistamine on oluliselt pikem protsess, kui on näiteks mõne ministri, sh välisministri visiidi ettevalmistamine. Selge on see, et presidendi visiite Aasia riikidesse ei saa kindlasti kunagi olema samas suurusjärgus, kui neid on välisministril, majandusministril või mõnel muul valitsusliikmel. Aga riigi nähtavust riigipea külaskäigud iseenesest kindlasti suurendavad. Kui vaadata viimaseid aastaid, siis minu meelest on meie kõrgetasemelised külaskäigud, on need olnud siis parlamendi esimehe, peaministri või mõne valitsusliikme omad, päris hästi kulgenud. Üldjuhul, nagu ma nimetasin, on kaasas olnud äridelegatsioonid, kes on saanud nende kohtumiste käigus otsekontakte. Aga nagu kõikides asjades, nii saab kindlasti ka selles osas paremini, saab süstemaatilisemalt.

Urmas Klaas, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Väga meeldiv oli kuulda teie komplimenti meie parlamendi väliskomisjoni aadressil. Mina teen teile vähemalt kaks komplimenti. Esiteks on väga positiivne, et Välisministeerium näeb Aasiat laiemalt, näeb, et Aasia koosneb erinevatest riikidest, mis ei ole ühenäolised, ja ka meie huvid seal on kindlasti erinevad. Teiseks on koostöö Soomega, kogu Põhjalaga ning ühisvisiidid Aasiasse, koostöö sellel suunal kahtlemata väga positiivne ja peaks jätkuma. Eelmises koosseisus kohtus majanduskomisjon mitmel korral ettevõtjatega just nimelt meie välismajanduspoliitika teemadel. Nad kurtsid meile, et Välisministeerium ei arvesta piisavalt ettevõtjate huvisid. Meie komisjon läks Hiinasse Expole ja nägi, et ükski ettevõte ei olnud seal esindatud, vastupidi näiteks Soomele. Minu küsimus on: kuidas käib praegu Välisministeeriumi koostöö meie ettevõtjatega Aasia suunal? Kuidas te kohtute, kuidas te kavandate ühistegevust?

Aitäh! Kõigepealt, minu jutt, milles ma tunnustasin väliskomisjoni, ei olnud mingi kompliment, see oli objektiivne hinnang tehtule. Teiseks, mis puudutab ettevõtjate huvide arvestamist, siis me teeme seda tõepoolest, ma julgen öelda, maksimaalselt. Alati leiab muidugi üksikjuhtumeid, kus üks või teine ettevõtja ei ole veel päris rahul sellega, mida Välisministeerium suudab pakkuda. Aga ka kõikidest nendest muredest või etteheidetest on meil soov saada võimalikult kiiresti tagasisidet, et teha asju veelgi paremini. Expol olid Eesti ettevõtjad kindlasti kohal. Expo iseenesest oli selline pikk protsess, kestis mitu kuud. Meie paviljonis toimus päris palju kõikvõimalikke äri- ja ettevõtlusseminare, kus eri valdkondade ettevõtjad kohtusid oma partneritega. Meie töö Välisministeeriumis on selline, et me saame regulaarselt, paar-kolm korda aastas kokku Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhtide, EAS-i juhtkonna ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhtidega, et kuulata ettepanekuid, muresid. Töötasandil, võib öelda, on need kontaktid igapäevased. Ettevõtjatelt ja ettevõtlusorganisatsioonidelt tulev sisend on peamine argument selles osas, milliste riikidega alustada näiteks ettevalmistusi topeltmaksustamise vältimise või investeeringute kaitse lepingute sõlmimiseks. Peamine sisend tuleb just ettevõtjatelt. Siin on mitu korda räägitud äridelegatsioonide koostamisest, ka neid delegatsioone koostab ja selle info toob meile kaubandus-tööstuskoda. Nii et ma väga loodan, et ka ettevõtlusorganisatsioonid hindavad seda koostööd, aga nagu ma ütlesin, kõike saab alati teha paremini. Avatus ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonide osas on olemas. Kutsun taas kord üles pöörduma meie välisesinduste poole konkreetsetes riikides, kui on küsimusi, ettepanekuid ja mõtteid. Mina omalt poolt ütlen, et meie koostöö Eesti ettevõtlusorganisatsioonidega on hea.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Otse loomulikult kipuvad asjad sääraste ettevõtmiste puhul paratamatult nihkuma sinna va Hiina kui kõige suurema ja hoomatavama tegija poole jne. Samas on Eesti ja Hiina kaalukategooriad sootuks erinevad – me võime lihtsalt kaduda selles suures potis. Kas te jagate minu arvamust, et üha rohkem võiksime ennast fokuseerida ka sellistele väikestele tegijatele à la Vietnam, Kambodža ja Malaisia, leida sealt meile mõõdupuult, rahvaarvult ja ka n-ö ressursside poolest sobivamat partnerit? See väike läbimurdekene väikeste sammukeste näol teeb võib-olla vaat et parema tulemi.

Üks ei välista teist. Kui me räägime väliskaubandusest, välismajandusest, siis sõltub kõik lõppude lõpuks ikkagi konkreetsete Eesti ettevõtjate huvidest. Ka geograafilises mõttes suurtele Aasia riikidele ei pea kohe suure hurraaga lähenema kui tervikule. Ka seal on alati võimalik valida välja koht, kus huvi on suurem, mõni konkreetne piirkond sellest suurest riigist, ja tegutseda seal siis rohkem süvitsi. Kui me räägime väliskaubandusest, siis on muidugi ka just seesama mahtude teema, mis suurtel turgudel teeb asja kindlasti keeruliseks. Aga on olemas väga konkreetsed nišitooted, millega Eesti on ennast juba mitmel eksporditurul tõestanud ja mille vastu võiks eeldada huvi ka Aasia riikides, nii suurtes kui väikestes. Sellelsamal aasta alguses toimunud Indoneesia visiidil oli meil kümneliikmeline ettevõtete delegatsioon, kellest pisut rohkem kui pool esindasid väga konkreetse nišitoodanguga ettevõtteid. Ma võin öelda, et huvi nende konkreetsete toodete vastu oli Indoneesias märkimisväärne. Nii et vaja on nutikust, sest eeldada, et meie pisut vähem kui 1,3 miljoni elanikuga riigi ettevõtjad võiksid mahtude peale panustada, eriti väga suurte riikide puhul – see ei ole ilmselt vahend ega lahendus.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Võtan teie sõnast kinni. Rahvaloenduse andmetel on meil 1 294 236 püsielanikku. Seoses sellega mul ongi küsimus. Meil on jämedalt 1,3 miljonit inimest, ainuüksi Indias on 1 miljard 200 miljonit inimest. Öelge, palun, kas ja mil moel selline tihedam koostöö Aasia riikidega võib mõjutada meie rahvastikku?

Ma loodan, et kindlasti soodsas suunas. Nagu ma oma jutus ju nimetasin, meie huvi üldse välispoliitikas, sh Aasia riikide suunal, on see, et elatustase Eestis tõuseks ja et me tunneksime ennast julgeoleku mõttes kindlamalt. On selge, et kui Eesti ühiskonna elatustase tõuseb ja inimesed tunnevad end kindlamalt, siis peaks nii kvantiteet kui ka kvaliteet, sh rahvastiku osas, paranema. Kui küsimuse taust on võimalik muudatus immigratsioonipoliitikas, siis see arutelu ei ole minu meelest Eestis väga tõsiselt veel alanud. Vaadates vastu kõikidele trendidele, mis on Eesti ühiskonnas ja mis on Euroopas laiemalt, ei ole arutelu immigratsioonipoliitika üle meil veel tõsiselt alanud. Aga kindlasti tuleks see ära pidada ja ma loodan, et selle pealt tuleks siis võimalikult konsensuslikult teha ka otsused ja valikud. Iseenesest ei ole ju need kõigi viimaste aastakümnete kõhklused, et Eestis on inimesi nii vähe ja tasakaalupunkti on väga kerge uppi lüüa, ju kuskile kadunud. Aga samas on selge, et mõnede nutikate inimeste juurdetulek Eestisse teistest maailma piirkondadest meile kindlasti kahju ka ei tee. Nii et küsimus on tasakaalupunkti leidmises. Tasakaalupunkti on aga võimalik leida ja paika panna siis, ütlen veel kord, kui ühiskonnas on seda teemat tõsiselt arutatud, kui kõik targad inimesed on oma arvamuse öelnud ja selle tasakaalupunkti osas saavutatakse loodetavasti võimalikult suur konsensus. Hakata enne seda siin praegu ütlema, et õige oleks nii- või naasugune immigratsioonikvoot, ei ole mõistlik. Eesti ühiskonnas on kindlasti oluliselt targemaid inimesi, kes suudavad selle kohta oma kaalutletud ettepanekud teha. Nii et neid ma lähiajal ootan.

Austatud minister, ma tänan teid väga teie ettekande ja vastuste eest! Aitäh teile! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Eesti Arengufondi nõukogu esimehe Raivo Vare!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on tõeliselt hea meel, et lõpuks on Aasia kui uue majanduskasvu keskuse teema siin, riigi kõrgeimal tasandil arutlusel. Tahan kohe alguses teha komplimendi: väliskomisjoni esitatud raport võttis väga hästi kokku enamiku olulisest selle teemaga seoses. Kuna aeg on väga limiteeritud, siis kavatsen rääkida vaid mõnest aspektist, eelkõige Aasia majanduskeskkonna atraktiivsusest ja mõnest järeldusest, mis tulenevad arengufondi tehtud Eesti-India seirest, mis oli teiste hulgas väliskomisjoni raporti üks sisend. Oma esinemises kasutan endise hea kolleegi ja arengufondis Aasia suunda vedanud Siim Sikuti mõningaid slaide, samuti ühte väliskomisjoni raportissegi jõudnud, arengufondist alguse saanud joonist.
Mis on Aasia kasvuhoo aluseks? Paljud tegurid, sh soodsad globaalsed olud, on olnud selle eelduseks, aga fundamentaalselt on selle aluseks olnud eelkõige ikkagi inimesed. Rahvarohkus, noorus, haridus – kõik see on andnud selle kiirenduse, mis Aasia puhul majanduslikult jätkub. See on tõmmanud ligi välisinvestoreid, ärisid, on andnud aluse ekspordi tugevusele. Seejuures on järk-järgult ja suhteliselt kiiresti paranenud tööjõu kvaliteet ehk haridus, oskused ja teadmised. Praegu on Aasia puhul tegu tohutu talendikogumiga.
Sellel joonisel on võrreldud rahvastiku juurdekasvu järgmistel kümnenditel. On täiesti selge, et Aasia jätkab domineerimist. (Muide, joonis ise pärineb ühest arengufondi ja Riigikogu väliskomisjoni ühisest arutelust.) Samas veab majanduskasvu traditsiooniliselt keskklassi kasvav tarbimine ja just Aasiast on siin tulemas peamine juurdekasv. Vaadake jooniselt: kui keskklass on praegu märgitud tumerohelisena, siis aastal 2030 tähistab seda sinakas ring. On täiesti ilmne, et Euroopas on arvatav keskklassi kasv suhteliselt minimaalne, aga Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas kasvab keskklass plahvatuslikult. Seega on Euroopas tervikuna terendamas teatud orgaanilise kasvu piirid, millest me ei ole veel tegelikult kahjuks mentaalselt valmis rääkima, aga Aasias pole selle kasvuga veel tükk aega mingit muret.
Lisaks on päris palju tarbijaid ka püramiidi põhjas, mis tavaliselt tähelepanu alt välja jääb. Arengufondis on ilmunud ja ka veebis on olemas raport "Turud ja innovatsioon sissetulekute püramiidi põhjas". See on ülevaade, mida soovitan vaadata, kui selle teema vastu rohkem huvi on. Täna ei ole lihtsalt ajapuuduse tõttu võimalik sellel pikemalt peatuda. Seda enam, et lisaks sellele brošüürile on blogis fututuba.ee materjale veel hästi palju. Seal on palju huvitavaid mõtteid, ideid ja ka arve selle tohutu suure turupotentsiaali, püramiidi põhjasegmendi kohta, millest üldiselt üldse ei räägita.
Kuid fakt jääb faktiks: majanduskasvu globaalne kese on juba nihkumas Aasiasse ja jätkab üha kiiremini sinna nihkumist. Sellel slaidil on Aasia märgitud punasega ja Euroopa halliga. Seda nihkumist on palju ennustatud, kuid üleilmse kriisi tingimustes on see liikumine toimunud palju kiiremini, kui enne eeldati. Me peame nüüd otsustama, kas me tahame sellest kasvust osa saada või mitte. See on minu arvates sisuliselt seotud Eesti majanduse põhimõttelise ülesandega. Kui meie senised sihtturud on rikkad, aga potentsiaalne kasv on seal aeglane, konkurents tihe ja väärtusahelates on keeruline tõusta, siis uutele turgudele minek ja seal toimetamine aitaks ületada ka mitmeid meid kummitava orgaanilise kasvu pidurdumise põhjusi. Meil on aga selleks, et ühiskondlikus jõukuses "järele jõuda ja mööda minna", nagu vanasti öeldi, vaja majanduse pikaajalist kiiret kasvutempot. See on selge ja selles me oleme vist kõik ühel nõul.
Kus on majanduskasv, seal on ka maailmakaubanduse peateed. Muuseas on uuringud näidanud, et väliskaubanduse kasvutempo on viimase poolsajandi jooksul stabiilselt ületanud SKT juurdekasvu tempot keskmiselt 2,5 korda. Me ju ka tahame või vähemalt võiksime tahta sellest kasvust mingi osa saada. Kas pole nii? Loomulikult, väga suurelt hakkab uute turgude arengut määrama fakt, et Aasias toimub kiire linnastumine ja suurem osa alates aastast 2025 ja edaspidi tekkivatest megapolistest ja suurlinnadest hakkab asuma Aasias, õigemini, need juba asuvad seal ning kasvavad meeletu tempoga. Linnastumine tähendab täiesti selgeid tarbimismudeleid, tarbimise väga kiiret kasvu ja seda eelkõige väga kindlates valdkondades. See on asi, mis peaks iseenesest natuke seletama, kuidas asjad kulgema hakkavad. Sellekohane slaid on teil paljundatud materjalides ja arvutis olemas.
Aasia tähtsus ei kasva mitte ainult turul, vaid Aasial on suurem tähtsus ka innovatsiooni ja globaalse äri liidrina, sest üha rohkem ja rohkem kasvab Aasia roll just arendus- ja teadustöös. Kui traditsiooniliselt on siiani omaks võetud, et see valdkond on väga tugev Jaapanis, kust tuleb kümnendik maailma patente, hoolimata oluliselt väiksemast teadus- ja arendustöötajate suhtarvust, või näiteks Lõuna-Koreas, siis nüüd on Hiina astumas liidrite kandadele. Seal on selleks väga kindel programm välja töötatud. Tervikuna on Aasia arendus- ja teadustööde kasvutempo aastaks 2020 ehk juba praegusel kümnendil keskmiselt 38%, samal ajal on Euroopas see kasv parimal juhul 13%. Praegu me isegi ei tea, kuidas kriis edaspidi mõjuma hakkab, see prognoos koostati kümnendi algul, kui kriis ei olnud veel mõjunud. Aasia on hoolikalt rihitud riikliku tugipoliitikaga võtmas arendaja rolli väga paljudel tulevikualadel, nt rohelises transpordis, uues energias, nanomaterjalides, orgaanilises elektroonikas, biofarmaatsias, tööstuslikus biotech'is. Hiina on näiteks viimases viisaastaku plaanis deklareerinud oma prioriteedid paljudel n-ö väga eesrindlikel aladel, näiteks päikesetehnoloogias ja tuuletehnoloogias (seal ei ole nad mitte ainult suurimad varustuse tootjad, vaid ka suurimad installeerijad maailmas), loomulikult telekommunikatsioonides ja informatsioonitehnoloogiates, samuti autotööstuses, eelkõige elektriautotööstusega seotud aladel.
Järgmise etapina saab maailma vabrikust üha rohkem globaalse äri liider, samuti välisinvestor ja otsitud partner investeeringuteks, sest sinna lihtsalt liigub nii palju raha. Aasia ettevõtted hakkavad üha rohkem ja rohkem juhtima väärtusahelaid ise, mitte nii, nagu seni on toimunud, seejuures võtavad nad lääneriikidelt neid üle. Allhanke tegemise võimalused liiguvad niikuinii aina rohkem ja rohkem Aasiasse, aga ka kogu väärtusahel liigub üha rohkem ja rohkem uute liidrite kätte. Asja iva tänase arutelu kontekstis on see, kuidas end Aasia ekspordifirmadele kasulikuks teha ja ennast nende äriahelatesse kasulikul moel sisse sättida. Meie oleme selles kontekstis rääkinud põhiliselt ainult Lääne-Euroopa firmadest.
Igal juhul ennustatakse Aasia sajandit. Aasia esiletõusu on oodata isegi kõige mustema ehk riskistsenaariumi korral. Vasakpoolne n-ö pirukas slaidil näitab Aasia sajandi positiivsemat stsenaariumi: aastaks 2050 asub seal üle poole maailma majandusest. Teine variant on n-ö negatiivne stsenaarium, seal on suurusjärk ligi 20% väiksem, aga sellegipoolest on see osakaal praegusega võrreldes märkimisväärselt kasvanud. Nii et kasvutempo on seal pikalt väga kiire.
Turu võimalustest rääkides tuleb muidugi öelda, et see käsitlus ning trendidest ja arengutasemetest lähtuv jaotus on teatud määral lihtsustatud. Aga võib-olla pöörate tähelepanu sellele, et nendes neljas kategoorias – arenenud turud, suured arenevad turud, järgmise laine arenevad turud ja vähearenenud turud – on selgelt erinevad lähenemisviisid. Kui esimeses kategoorias on nišivõimalused keerukamas äris, siis teises kategoorias on küsimus pigem suuruses (siin kõlas ka küsimus suuruse ja fookustamise kohta), mis tähendab, et seal tuleb fookustada konkreetseid regioone ja tänu sellele on ikkagi võimalik skaleerida ehk järsult mahtu kasvatada. Kuuldavasti on üks Eesti tehnoloogiafirma praegu jõudmas (nad vist veel ei ole jõudnud, igal juhul ei ole nad seda kuulutanud) staadiumisse, et neil on võimalik ellu viia juhtprojekt ühes väikeses Hiina provintsis. See on tõeliselt väikene provints, seal on kõigest 69 miljonit elanikku. Euroopas ei ole peaaegu ühtegi sellist riiki, kus sellist projekti saaks ellu viia. Jutt on juhtprojektist! Nii et skaleerimisvõimalused on seal tohutud, aga tihti just regionaalselt, mitte kogu riigi ulatuses. Järgmise laine turgude puhul on võimalik saada varajase siseneja eelist. Kuhu turule kiigata, see oleneb ettevõtte tegevusalast, ambitsioonist, kapitalist, võimekusest. Võimalusi on seal lõpmatult. Aga me oleme sellest piirkonnast lihtsalt väga kaugel olnud ja oleme sellepärast natukene mures.
Mõni eripära on siin välja toodud. Ma neil väga pikalt ei peatuks, aga ühe asja toon siiski välja, nimelt kannatlikkuse. Me oleme harjunud selles ajaskaalas ja mõõtkavas, mis on meie kultuuriruumis ja äriruumis traditsiooniline, et kõik asjad käivad suhteliselt kiiresti ja mõneti ka lihtsalt. Ükski asi ei käi liiga kiiresti või nii kiiresti, kui tahaks, aga, ütleme niimoodi, suhteliselt hõlmatava ajaperioodi jooksul. Aasias see üldjuhul põhimõtteliselt ei kehti ja sellest tuleb kohe alguses aru saada. Muidugi, kõik algab lennupiletist ehk avaramast pilgust.
Nüüd mõned Eesti-India seire kui Aasia-strateegia sisendi järeldused, mida võib-olla saaks ekstrapoleerida peale India ka laiemalt. Konkreetselt saab seda raportit lugeda kas kirjastatud kujul või siin slaidil toodud veebiaadressil. Pean kohe ütlema, et see raport valmis väga heas koostöös India saatkonnaga ja tema lugupeetud juhi initsiatiivikal toel. Nii et huvi ka sealtpoolt on selgelt olemas olnud. Seda raportit esitleti hiljutisel arengufondi Aasia foorumil, millest siin juba räägiti.
Miks India? India puhul alustan sellest, et see on väga kiiresti kasvav turg, seal toimub kiire elatustaseme tõus ja keskklassi kasv. Kui praegu arvatakse umbes 15% elanikest ostupariteedi võrdluses keskklassi hulka või selle piirimaile kuuluvaks, siis kümmekonna aasta pärast on see suurusjärk üle 40%. Te saate ju aru, et jutt on India arvudest. Ma räägin protsentides, et teid mitte nende sadade miljonitega ehmatada. See on tohutu tarbimispotentsiaal.
Loomulikult on küsimus ka selles, et India ettevõtted on uute globaalse äri liidrite hulgas. Nii mitmedki neist on teadupärast väga kiiresti tõusnud. Peale 2020. aastat on India üks peamisi otseinvesteeringute lähtemaid maailmas. Seal on jutt väliskapitalist ja partneritest väga omal kohal. Lisaks sellele on Indias kaheldamatult väga võimas potentsiaalne tööjõu ja talentide kogum, mida saaks targalt ära kasutada. Kindlasti on India saamas maailmas teadus- ja arenduskeskuseks, millest on võib-olla vähem räägitud. Väliskomisjoni raportis on toodud üks graafik, mida te võite vaadata, kus ligi 800 teadus- ja arenduskeskust, mis Indias on tipptasemel välja arendatud, on koondatud terve India territooriumil teatud klastritesse. Nii et oleks täiesti mõistlik püüda sellest kõigest osa saada.
Aga muidugi ei ole see sugugi lihtne turg, kuhu minna. Teine pool asjast puudutab India enda huvi. India nagu ka ükskõik milline teine suurem Aasia riik vaatab ikkagi piirkonda tervikuna. Siin on see värava küsimus. Kas me saame olla värav oma piirkonnas, milleks on Põhja-Euroopa piirkond, mis kindlasti hõlmab peale Skandinaavia ja Balti mere ümbruse teiste riikide ka Venemaad?
Tehnoloogiasuunitlus, mis Indias on väga tugev ja mida poliitiliselt toetatakse, on see, mille tõttu ka teadmiste vahetus Eesti ja India vahel võiks tulla väga kõvasti mängu. Sellest on nii palju räägitud, et ei tahaks seda korrata. Ka turismi kohta pole mõtet korrata seda, mida on juba räägitud.
Nüüd mõni trendidest leitav ärivõimalus India näite põhjal. Siin slaidil on need loetletud. Suurim äri on seotud loomulikult infrastruktuuri rajamisega ning nende toodete ja teenustega, mis sinna valdkonda kuuluvad, nagu ühendusvõrgud, linnakeskkonnaga seotu jne. Kindlasti on nende võimaluste hulgas keskkonnamuredest ja keskkonnatehnoloogiatest tulenevad küsimused, ning suur tervise- ja heaoluteenuste turg, mis alles hakkab tekkima. Seda ei ole tegelikult veel õieti olemas, aga mõned riigid selles piirkonnas seda väga arendavad. Kõik teavad n-ö terviseturismi näidet Taist. Ka Singapur on valinud väga selgelt selle suuna kogu piirkonna jaoks. See on uus võimalus.
Muuseas, alati, kui sellistest turgudest on räägitud, on minu tähelepanu tõmmanud üks laialt levinud väide. Nimelt öeldakse, et mis meil sinna asja. Aasia foorumil siinses konverentsikeskuses, kus küll väga palju Riigikogu esindajaid kahjuks ei olnud, osalesid ja esinesid mõne ettevõtte esindajad, kes seal väga usinalt juba toimetavad, just tervisesegmendis ja suurematel turgudel. Aga loomulikult pakub võimalusi sealne tehnoloogiarevolutsioon. India näide on selline, et turu vallutasid mobiiltelefonid ja arvutiajastust lihtsalt hüpati üle, mindi internetti n-ö üle mobiiltelefonide. Meie oleme kõvad tegijad mobiilinduses ja mõned meie firmad juba ka Aasias toimetavad. Muidugi, teistpidi on sealsetel turgudel kanda kinnitada väga keeruline, sest ühtepidi on alati võimalused, aga on ka teatud takistused.
Mida valitsused teerajajana saaksid teha? Millised on laiemad õppetunnid sellest India-seirest just selles mõttes? Aasia turule minek nõuab palju enam pidevat professionaalset analüüsi, tulevikuvaadet, ühiseid jõupingutusi ärimudelite väljatöötamiseks, turuanalüüsiks, logistiliseks äri korraldamiseks ning õigete suhete loomist, uste avamist võimutasandil. Aasia kultuuris hinnatakse riigi rolli palju rohkem ja erinevalt sellest tõlgendusest, mis meil kombeks on. Kõik see nõuab ärile väga palju rohkem riiklikku tuge kui Euroopas. Siin ongi see koostöökoht Põhjamaadega, mille üks väljendusvorm oli nimetatud Soome-Eesti ühisvisiit Indoneesiasse. Selline lähenemine on väga teretulnud.
Kuidas veel saab riik turge avada? Oluline on pidev, riigi tippesindajate korduvate visiitide programm, kusjuures lisaks ekspordi-impordi tegevuse toetamisele tuleb eraldi tähelepanu pöörata investeeringute meile meelitamisele. See on üks asi, mida tahan rõhutada.
Teiseks tahan väga toetada süsteemse, tulevikku vaatava analüüsi- ja uuringukeskuse loomist. Üks nendest projektidest siin juba kõlas, see oli mõeldud rohkem "pehmema poolega" tegelemiseks. Samas on minu teada ka Tartu Ülikooli majandusteaduskond esitanud taotluse arenevate turgude uurimiskeskuse loomiseks, mis oleks rohkem majanduslikele teemadele kontsentreeritud. Neid asju tuleks kindlasti toetada. Väga tähtis on riigivisiitide ja küllakutsete korduvus. Tegevus ei tohi lõppeda ühekordse üritusega, sest, nagu me rääkisime, edu saavutamine võtab Aasias kõvasti aega.
Väga oluline on poliitikate põiming. Kõik huvid on tegelikult omavahel põimitud ja me peame neid kuidagi koordineerima. Ma ei taha olla kriitiline, aga ma kardan, et raportis tehtud ettepanekust jääb isegi natukene väheks, sest on vaja ületada ametkondlikke barjääre ja koordineerida kõiki ühisest eesmärgist lähtuvaid tegevusi, lisaks on vaja tegelda otseinvesteeringute siia meelitamisega. Minu meelest jääb see teema üldisest koordinatsiooniettepaneku fookusest praegu natukene välja. Mul on ettepanek, et selle jaoks tasuks kaaluda siiski mitte ainult strateegiabüroo tasandit, võib-olla oleks hea, kui välismajanduspoliitikaga tegeldaks erivolitustega valitsusliikme tasandil, sellisel juhul ei peaks tegelema muidugi mitte ainult Aasiaga.
Aasia majanduskeskkonna praegune olukord või üldse kogu Aasia arengu loogika ja selle lähtekohad eeldavad palju tugevamat majanduslikku esindatust. See hõlmab majandusdiplomaate, see nõuab teatud määral välisesinduste sellealase tegevuse viimistlemist. Miks ei võiks püüda ära kasutada juba olemasolevate projektide ja Aasia tegevusprogrammide võimekust ehk n-ö juudotehnikas kasutada teiste energiat? Mulle tundub väga ratsionaalne luua näiteks Indo-Hiina ja Kagu-Aasia väiksemate riikide hõlmamiseks üks tõsiselt võetav keskus Singapuri, sest Singapur ise arendab ennast nn piirkonna hub'ina, seda väga teadliku poliitika tulemusena. Nad on hästi süsteemselt selle nimel loonud infrastruktuuri ja kõiki muid tingimusi. Meil on vaja lihtsalt nendele "saba peale" hüpata.
Muidugi on vaja teha viisade ja elamislubade saamise kord lihtsamaks, sest muidu muutub see tõesti takistuseks. Toon Skype'i näite. Nende siinses arenduskeskuses töötab 13 inimest kolmandatest riikidest. Need on tipp-spetsialistid, kellel maailmas analooge pole, aga tervelt üheksa neist on viimase kahe aasta jooksul pidanud kogu kadalipu uuesti läbi tegema. See süsteem firmade jaoks lihtsalt ei tööta. See on selge igaühele, kes majandusest vähegi midagi aru saab. See on juba tohutu probleem, midagi peab sellega ette võtma.
Mõned väikesed praktilised soovitused. Kõik meie müügimaterjalid võiksid olla internetis ka mõnes juhtivas aasia keeles. Ilmne on vajadus fookustatud tegevuste järele sihtturu- või valdkonnapõhiselt. Võimaluse korral tuleks arendada koostööd Põhjalaga. See tuleks panna näiteks turismi puhul juba nüüd täie rauaga käima, sest me oleme Aasia turistide jaoks üks piirkond. Kannatlikkust on vaja.
Kokkuvõtlikult öeldes saab riik uusi turge avada siis, kui ta selgelt tulevikku vaatab, huvid kindlaks määrab ja neid aktiveerib ning tegutseb teerajajana, mitte ei jää äraootavale positsioonile. Suured võidud ei tule kiirelt, aga sihile viivad huvide konkretiseerimine ja praktiliste projektide alustamine, mida kannatlikult korduvtegevustega toestatakse. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Teile on küsimusi. Marianne Mikko, palun!

Suur tänu! Teen väga lühidalt ja küsin konkreetselt: kas te, härra Vare, saite Riigikogu raportit lugedes vastuse, millised on Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025?

Jah, ma sain kõige olulisema vastuse ja võib-olla ka mõne tehnilise vastuse tehniliste detailide kohta, mis sellega seonduvad. Kas või seesama koordinatsiooniküsimus, kus mina võib-olla tahaksin sammu edasi minna või arengufondi arvates võiks seda teha, aga põhimõtteliselt on juba see pakutugi samm õiges suunas. Eelkõige sain ma selle vastuse, et Aasia on meile huvitav, Aasia on meile vajalik ning seal on potentsiaal täiesti olemas. Sain ka selle vastuse, et selle piirkonnaga ei tule tegelda mitte lihtsalt ainult ühe ettevõtte või mikroettevõtte tasandil, vaid ikkagi koordineeritult, riigi abil. See on kõige tähtsam vastus, sest siiani on see lähenemine olnud meil teatud määral diskutiivne.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Kahtlemata ei ole Aasia huvitav mitte üksi täna, vaid nagu sa ütlesid, tuleb lausa Aasia sajand. Eksperdina tead sa väga hästi, et äri saab ajada siis, kui oskad keelt ja tunned kultuuri. Kuidas on lood selles valdkonnas? Keele kohta me oleme üht-teist kuulnud. Välisminister arvas, et siin tuleb väga tõsiselt asju ette võtta. Aga kuidas näed sina riigi tegutsemist kultuuri ja keele koha pealt?

Ma arvan, et siin on mitu tasandit. Tõlkimise teemast juba räägiti. Ma võin seda näitega kinnitada. Olen teinud kaastööd Eesti logistikutega ja osalenud nende mitmes Hiina-programmis. Me avastasime üllatusega, kui oluliseks osutus see, et me palkasime materjalidega töötama ja sünkroontõlget tegema hiinlase, küll Eestiga seotud, aga n-ö päris hiinlase. Umbes teisest korrast alates omandas ta ka piisava terminoloogilise ja ideoloogilise ettevalmistuse, et olla oma töös kõrgel tasemel, mille eest ta sai personaalselt kõvasti kiita. Kahjuks lõppes see loomulikult sellega, et ta lahkus teenistusest. Aga see tõestab, kui tähtis see keeleküsimus on. Materjalide tegemine ja kõik see ei ole nii lihtne. Teiseks, ma arvan, on vajalik üldine Aasia riikide ja turgude mõistmine, ka kultuuri mõistmine, millega on võib-olla mõneti kergem tegelda. Selleks pakuvad palju tuge ka meie potentsiaalsed partnerid Aasias kõiksuguste institutsioonide kaudu, pakkudes õppeprogramme ja õpetajate finantseerimist. Seda asja tuleb ajada. Võib-olla kõige keerulisem on leida riigiteenistusse inimesi, kes lisaks keelele ja kultuurile jagaksid midagi ka majandusest. Ma ei taha olla väga jõhker, aga kuidagi iseenesest kipub keelele selline ebameeldiv vastandus, et võib-olla tasuks rohkem mõelda n-ö prantsuse filoloogide asemel Aasiat tundvate inimeste palkamisele. Riigiteenistuse eri struktuurilülidesse tuleks neid palgata piisaval hulgal, et oleks olemas n-ö kriitiline mass. Jutt ei käi ju sugugi ainult välisteenistusest. Lohutuseks esimestele ütlen, et näiteks Hiina on praeguseks juba maailma viies veinitootja, nad teevad väga häid veine. Selles mõttes ei ole minu meelest siin probleeme kellegi jaoks. Meil oleks vaja hoolega selle sihiteadliku arendusprogrammiga tegelda, et neid isikuid leida. Leida riigiteenistusse piisaval hulgal Aasiat tundvaid inimesi on võtmeküsimus. Siin tehti kriitikat, miks on mõni riik sellest strateegiast välja jäänud. Üks põhjus on see, et neid ei olnudki nii väga võimalik hõlmata. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tegeleb selle teemaga Raul Allikivi. Raul on väga hea spetsialist teatud valdkondades, kus ta teab täpselt, kuidas asjad on. Ta tunneb eriti hästi Jaapanit ja natukene ka Hiinat, aga näiteks Indiast ta kahjuks eriti palju ei tea, sest lihtsalt pole vaja olnud. Samuti ei ole tal eriti teadmisi paljude teiste sealsete riikide kohta. Me oleme oma ressursinappuse tõttu lihtsalt sellises olukorras. Ma arvan, et võiks need asjad võtta sihikindla programmi abil ette ja neid asjatundjaid tekitada. Neid ei ole väga palju vaja, aga kriitiline mass peab olemas olema. See on vajalik nii diplomaatide kui ka teiste riigiametnike tasemel, ka teistes süsteemides. Neid inimesi peaks võimaluse korral roteerima, andes võimalusi teistelegi peale välisteenistuse. Neid peab kasvatama, neid peab saatma neisse riikidesse õppima, võimaluse korral tööle jne.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Austatud härra Vare, suur tänu hea ja ülevaatliku ettekande eest! Tahan teilt küsida, millist potentsiaali te näete näiteks Eesti toiduainetööstusel ja põllumajandusel Aasia regioonis. Teatavasti on toitumiskultuurid küll väga erinevad, kuid samas maailm globaliseerub. Kas teie hinnangul on midagi, mida meie toiduainetööstus pole osanud ära kasutada? Kalatööstus on selles suhtes olnud võib-olla kõige aktiivsem. Ma ootan teie hinnangut.

Ma jään vastamisega natukene hätta. Kas on konkreetseid tooteid, millest me saaksime rääkida? Kalamehed on tõesti need nišid leidnud ja mõnes valdkonnas on nad juba nüüd turul täiesti konkurentsivõimelised. Siin tuleb arvestada järgmist. Aasia elanikkond muudab praegu oma tarbimisharjumustes väga selgelt meelt. Järsult on kasvanud loomsete valkude tarbimine ja see üha jätkab kasvamist. On hakatud tarbima ka piimatooteid, mida enne suuremas osas regioonist üldse ei tehtud, kui paar riiki välja arvata. See on kindlasti üks nišivõimalus. Aga mida see tähendab? See tähendab, et me peame toiduaineid nii kasvatama kui ka töötlema, vajalik on kogu ahela ulatuses tegevus selle turu suunas. Kindlaid toiduaineid, mida seal eelistatakse, on minul praegu oma teadmiste pinnalt natuke raske välja tuua. Ma tean, et lisaks kalameestele on ka piimamehed käinud seal turgu kompimas. Midagi on sinna natukene viidud, aga see kõik on veel nišiline ja väike. Muidugi, kui alkohol on toiduaine, siis tuleb loomulikult öelda, et Liviko on ennast pikaajalise sihikindla tööga sealsetel turgudel tõestanud.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, tänan ettekande eest! Ma küsin ka, millised kaubagrupid võiksid olla need, millega me sinna turule peaksime pürgima, mida me seal praegu kõige rohkem müüme ja mis võiks olla tulevikukaup.

Me müüme mõnda asja valdkonnast, millest äsja juttu oli. Me oleme kindlasti edukad puiduga seotud valdkondades, ka mõningates ahelates, mis on elektroonikatööstuses. Võib-olla kõige suurem skaleerimisvõimekus on meil isegi uutes valdkondades, mis seonduvad IKT-ga. Mitmed selle ala firmad on sinna liikunud ja selle vastu on seal ka kõige suurem huvi. Lisaks sellele, et oma tooteid saab sellel turul müüa, on selle turu abil võimalik kasvatada ennast globaalseks ettevõtteks. Need valdkonnad on võib-olla kõige olulisemad. Võimalusi pakuvad igasugused logistilised, linnamajandusega seotud ja veekasutusega seotud lahendused, ka meie teadlaste suhteliselt tugevast biotehnoloogilisest tasemest tulenevad võimalused. Kui on küsimus, kas teha seda kõike siin või seal, siis väga tihti on seal seda isegi kergem juurutada kui siin. Ega ma ammendavat loetelu ei suuda teile ette kanda, aga need võimalused on enam-vähem kõik välja selgitatud ja need on teada, neid on osaliselt kirjeldatud ka raportis.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Aitäh selle huvitava ettekande eest! Ajakiri Economist ja mitmed teised lääne majandusväljaanded on juba nädalaid ja kuid kirjutanud, et Hiina ilusa majanduskasvu taga peituvad tegelikult väga sügavad probleemid. Eelkõige need, mida te mainisite: linnastumisega kaasnev keskkonnasaaste, ka väga sügavad demograafilised probleemid, nagu eluea kiire kasv, sündimuse kiire vähenemine jne, mis lõpuks kõik vähendab nende konkurentsivõimet. Juba praegu on uudiseid, et suured investeeringud ja uued töökohad liiguvad Hiinast välja teistesse maadesse. Need on järgmise laine maad, näiteks Indoneesia, Bangladesh, Vietnam jt. Minu küsimus ongi see: kuna nagunii võtab meil sinna turule minek 10, 15 või 20 aastat, kas siis ei oleks tark jätta Hiina kõrvale ja minnagi kohe nendesse järgmise laine riikidesse, jättes ühe etapi vahele?

Tegelikult ma mõneti juba vastasin sellele küsimusele, kui ma näitasin ühte slaidi ja ütlesin, et seal on meil esmatulijate eelis. Jah, oleks küll mõttekas, aga neid riike korraga hõlmata on üsna keeruline. Nad on väga erinevad. Sellepärast ongi meil ettepanek, et selle idee rakendamiseks on vaja kiiresti minna Singapuri, sest Singapur üritab ennast muuta selle piirkonna keskuseks ehk hub'iks. Meil on võimalus sealtkaudu toimides nende riikidega palju efektiivsemalt suhelda kui siit ühekaupa otsesuhtlemise teel võimalik on. Teiseks, ma muidugi vaidlen natukene vastu: Hiina potentsiaal ei ole ammendatud. 2004. aastast kehtib neil Kesk- ja Lääne-Hiina re-industrialiseerimise ja taashõlmamise programm. Seal on meil võimalusi küll. Näiteks võib tuua Foxconni, kes on liikunud rannikult sisemaale ja riik on ehitanud sinna infrastruktuuri. Foxconnil töötab esialgu vist umbes sada tuhat inimest seal ühes tehases. Kokku kasvatab ta seda mahtu veel kolm korda. Ta on maailma suurim tegija elektroonika allhankes, iPadide tegija, kes on kõige rohkem meie lehtedest läbi jooksnud. Hiina sisemaa n-ö talentide leiukohana pakub veel piisavalt kaua majanduse arenguks toetust. Aga näiteks tekstiilitööstus (seal ei ole sellest enam kasu, seal on hinnamäng natuke teistsugune) on tõesti liikunud kolmandatesse riikidesse. Sellepärast peaksid need riigid juba nüüd meil fookuses olema. See on väga õige. Kuid selleks on jälle vaja inimesi, kes neid riike ja kultuure tunnevad. Meil on kogu Kambodža teema peale üks inimene, härra Samorodni, kes oskab khmeeri keelt ja kes on seal mingeid asju teinud. Võtame ette ja teeme vähemalt Vietnami asjatundjate rühma, kaks-kolm inimest. Harime neid. Kolm kuni viis esimest aastat läheb raudselt selle peale. Selleks ajaks on asi väga küps. Indoneesia on veelgi keerulisem juhtum oma kiire kasvu, mahtude ja diversifitseeritusega. Mul on veel üks ettepanek, mis ettekandes jäi ütlemata, aga mul oli plaanis sellest rääkida. Ma ütlen selle nüüd ära. Võib-olla oleks tark ajutiselt kasutada välisasjatundjaid, nii nagu enne sõda Eesti Vabariigis tehti. Mitte midagi häbiväärset selles ei ole. Endal meil ei ole inimesi, kes seda kõike oskavad, võtame nad siis mõneks ajaks laenuks. Paneme asja käima, tekitame koolkonna, tekitame süsteemi ja läheme siis ise edasi. Näiteks Aasia tundjaid on maailmas palju ja seejuures on nad väga kõrgel tasemel asjatundjad. Toome nad siia, paneme meie jaoks mõneks ajaks tööle, täiesti kindlate mängureeglite järgi. Jah, me peame selle eest natukene rohkem maksma, aga mis siis teha.

Head ametikaaslased! Selle päevakorrapunkti raames saab esitada kaks küsimust. Protseduuriline küsimus, Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus. Võib-olla ei saa seda täna teha, aga kas tulevikus oleks võimalik, et kui on olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamine ja meil on kolm peaettekandjat, siis saaks iga Riigikogu liige esitada kolm küsimust?

Ma väga tänan! Kindlasti juhatus seda ettepanekut kaalub. See oleneb sellest, milline komisjon või fraktsioon olulise tähtsusega riikliku küsimuse täiskogu ette toob. Tänase arutelu puhul oligi juhtivkomisjonil ettepanek, et igale ettekandjale saaks esitada ühe küsimuse, aga Riigikogu juhatus, pidades silmas, et on ajaline limiit, otsustas, et kokku saab esitada kaks küsimust. Kuid kindlasti me kaalume teie ettepanekut. Aitäh selle eest! Marko Mihkelson, palun!

Aitäh! Mul on hea võimalus siit kohe jätkata. Ma arvan, Valdo, et sul on õigus. Me peaksime oma töökorda niiviisi sättima, et sellistel puhkudel ei oleks debativõimalus piiratud, vaid debatt oleks võimalik. Aga, hea Raivo, tahan küsida sinult kui arengufondi nõukogu juhilt. Ütlen tõepoolest tunnustavalt, et India-seire on väga hea näide, kuidas ühte riiki mitme nurga alt analüüsida. Ma usun, et see on hea pretsedent ka teiste piirkondade või riikide analüüsimiseks. Oskad sa öelda, kas arengufondis on tulevikuplaane ka teiste Aasia riikide või Aasia suunal tegutsemise kohta? Mis sa oskad öelda?

Ma veel ei oska vastata, sest praegu käib arengufondis n-ö strateegiline reformuleerimine. Kindlasti jätkatakse Aasia teemaga, aga mis vormis, kas riikide, riikide plokkide või muus vormis, seda ma praegu veel ei oska öelda. Aga me leiame, et seda on vaja teha.

Urmas Klaas, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Vare! Te oma ettekandes rääkisite õige mitmel korral sellest, et Aasia suunal edukalt tegutsemiseks oleks vaja rohkem riigi tuge ukseavajana, selleks et Aasia-partner tajuks, et Eesti ettevõtjal või Eesti kultuurikollektiivil, kellel tahes, kes seal Aasias tegutseb, on n-ö riigi tugi. See võib olla parlamendiliige, minister, maavanem või kes iganes, aga alati peaks olema administratiivne tugi, sisemise usalduse märk seal juures. Meie ühiskonnas arvatakse selle peale tihti, et on tegemist korruptsiooniga, sest miks minister või parlamendiliige toetab ühte või teist ettevõtjat. Kuidas te seda olukorda kommenteerite? Kas arengufond saab kaasa aidata meie riigis avaliku arvamuse kujunemisele selles küsimuses?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ma arvan, et see on järjekordne fundamentaalne ülesanne Eesti mõttemallide kujundamisel. Meil on kuidagi olemuslikult vastandatud avalikku ja erahuvi. Peetakse täiesti tavaliseks, et need on vastandlikud. Nende ühitamine tähendab automaatselt korruptsioonihõngu. See on vale arusaam. See ei kehti Aasias, see ei kehti mitte kuskil maailmas. See ei kehti ka teistes Euroopa Liidu riikides, nagu hästi teavad kõik, kes vähegi asjaga kokku puutunud on. Avalikku huvi saab euroopalikus mõistes erahuviga ühitada ilma korruptsioonita. Pealegi, Aasia kultuuris on see veel eriti oluline, sest seal on ülitähtis pidev riikliku usalduse näitamine ja selle tase. Sellepärast ongi täiesti normaalne, et riigipead käivad riigivisiitidel äridelegatsioonidega, sellepärast käivadki riigi ühe või teise tasandi esindajad just selsamal põhjusel igasugustel muudel üritustel, ja seda mitte ainult Aasias. Hea näide on musterriik Saksamaa. Kui te vaatate ükskõik millist suuremat üritust, kus Saksamaa äriesindus mingilgi kujul kohal on, siis võite mürki võtta selle peale, et seal on kohal ka minister või vähemalt parlamendikomisjoni juht või asejuht. See on normaalne. Kantsler Merkel ei pea suureks probleemiks käia Saksa eksportijate huvides regulaarselt Hiinas. Minu meelest on vastus siin. Meil ei ole ka teist võimalust. Väikese riigina me peame seda isegi rohkem tegema. Tulles tagasi Korea näite juurde presidendi videoläkitusest, tuleb öelda, et meil on see eelis, et distants võimutippude ja asjaosaliste vahel on väiksem. Seetõttu on võimalik koostööd majandussubjektidega palju paremini lavastada, teha seda tehniliselt palju andekamalt, kui saavad endale lubada suured riigid, kes võib-olla ainult kord aastas oma tipu kohale saata saavad ja seda siis suure aplombiga.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga! Austatud ettekandja! Kas arengufond on analüüsinud, kui palju Eesti riik koos ettevõtjatega on protsentuaalselt, rahaliselt meie riigi propageerimiseks panustanud Aasia suunal, võrreldes teiste piirkondadega? Kas sellised näitajad on olemas?

Arengufond sellist analüüsi otseselt teinud ei ole.

Austatud ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Head ametikaaslased, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Marianne Mikko!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud! Välispoliitika ja kaitsepoliitika on Eestis olnud valdkonnad, kus on kehtinud vaikiv kokkulepe, et debatte ei peeta avalikult, vaid suletud uste taga otsustatuga tullakse välja konsensuslikult. Kuni Euroopa Liitu ja NATO-sse astumiseni see konsensuse mõte end ilmselt õigustas. Et oleme juba kaheksa aastat mõlema superorganisatsiooni liikmed, siis võime end julgemalt tunda ja vabalt ka arvamust avaldada. Aastaid on Eesti välispoliitika olnud keskendunud idanaabrile ja Eesti on seetõttu saanud Brüsseli koridorides peaaegu avalikult otsaette templi kui ühe teema riik. Sellest on mõistagi kahju. Välispoliitika instituudi raportist Eesti välisesinduste kohta võib lugeda, et erakondade n-ö välispoliitilised pingid on lühikesed, mistõttu välispoliitikas domineerivad Välisministeeriumi kõrgemad ešelonid ja neid ümbritsev informaalne võrgustik. Pinkide pikkuse kohta on mul raske hinnangut anda, aga selles on välispoliitika instituudil küll õigus, et täitevvõim hiilivalt taandab Riigikogu osa välispoliitikas. Kahest iga-aastasest üldvälispoliitilisest arutelust on märkamatult saanud üks, väliskomisjoni sõnaõigust suursaadikute määramisel on vähendatud jne. Sestap on tervitatavad Riigikogu XII koosseisu Aasia-teemalised kuulamised.
Olgem otsekohesed. Viimane aeg on ka liikmesriik Eestil oma sõna Aasia-diskursuses sekka öelda, et mitte anda maad arusaamale, et "kui Arno isaga kooli jõudis, oli Aasia-teemaline tund juba lõppenud". Pole vahet, kas suur või väike, aga Eesti on võrdne võrdsete hulgas, riik Euroopa Liidus, kus arutatakse elavalt maailma asju ja mõjutatakse euroopaliku poliitika abil maailma.
Aasia on põnev, aga väga keeruline. Olles ise poliitikuna viie aasta vältel käinud korduvalt lähetustel Aasias, võin kindlalt väita ainult ühte: Hiinat saab Indiaga võrrelda vaid suuruse tõttu. Aasia kätkeb endas Põhja-Koread, nagu ka Bhutani, Bangladeshi ja Singapuri. Majanduslikku, kultuurilist või religioosset aspekti silmas pidades ei ole võimalik Aasiat ühe nimetaja alla viia. See on esimene tähelepanek väliskomisjoni raporti kohta, mis kannab ambitsioonikat nimetust "Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025". Aga olgem siis ka tõesti aastas 2025. Raport on siiski siin ja praegu, ehkki pealkiri jutustab muust.
Teiseks, kui analüüsida väliskomisjoni raportit riikide kaupa, siis vaieldamatult on huvi keskmes Hiina. Pidades end võib-olla ehk rohkem asjatundjaks India vallas, väidan, et ehkki raportis on ära toodud arengufondi koostatud suurepärane India-seire, siis jääb see paraku Ding an sich'iks ehk asjaks iseeneses. See ei saa üldises kontekstis Hiina-käsitlusele ligilähedalegi. Kui raport poleks võtnud endale ambitsioonikat 13 aasta perspektiivi, siis võiks selle andestada, aga just ajaline perspektiiv nõuab, et Indiale pöörataks mitu korda suuremat tähelepanu. On ju see maailma suurim demokraatia ja varsti paraku ka maailma suurima rahvaarvuga riik, mis tähendab suurimat turgu. Indiaga ühendab meid arusaam IKT-sektori võimalustest ja sellekohane kompetents. Miks siis mitte arendada seda teemat oma raportis edasi tulevikku silmas pidades? Arvestada tuleb sedagi, et Eesti ressurss on inimvara ja 21. sajand on pigem teenuste kui tööstusliku tootmise sajand.
Kolmandaks, raporti julgeolekutrendide puhul ei saanud ma lahti küsimusest, milleks on Eestis Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, kui Riigikogus tsiteeritakse ainsa allikana SIPRI-t ehk Rootsi rahvusvahelist ...
Võtaksin aega juurde.

Kolm minutit.

... rahu-uuringute instituuti. Jällegi, miks julgeolekuhuvi piirdub pelgalt Hiinaga? Kui räägitakse Aasiast, aga poole sõnagagi ei mainita julgeolekutrendide kontekstis Pakistani ja India vastasseisu, siis küsigem: miks?
Ent ma ei soovi sugugi kahandada Aasia-raporti tähendust. Usun siiralt, et meie diplomaadid ja ettevõtjad saavad sellest innustust. Tähelepanuväärne on raporti tarvis tellitud spetsiaalne uuring Aasia kohta Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduritelt. Raporti 24 soovitust Vabariigi Valitsusele on minu meelest ka igati asjakohased. Üldiselt on need strateegilised, aga on ka natukene nagu wishful thinking'ut. Näiteks, mõnda Aasia pealinna võiks saata ERR-i korrespondendi. Endise ajakirjanikuna ma seda ideed väga tervitan, aga eriti sellesse muidugi ei usu.
Lõpetuseks. Esimene vasikas ei ole sugugi aia taha läinud, küll aga ei too esimene pääsuke kevadet. Raport kui katse panna ühiskonda Aasiast mõtlema on igati tervitatav. Edaspidi aga paneksin Aasia-raporti koostajatele südamele struktuursemat lähenemist ja võrdlevat analüüsi. Sotsiaaldemokraadid peavad Aasia teemaga tegelemist uue ajajärgu alguseks Eesti välispoliitikas. Õnn meile kaasa, sest Aasia nõuab professionaalsust igas mõttes. Tänan!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Marko Mihkelsoni!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma kasutan ära võimaluse, et ka oma fraktsiooni nimel sõna võtta. Teen seda lühidalt. Ma ei hakka üle kordama seisukohti, mida ma esitasin väliskomisjoni esimehena ettekannet pidades. Neid seisukohti jagavad ka minu fraktsioonikaaslased. Me oleme neid teemasid arutanud ka IRL-i välispoliitika nõukogus. Nagu täna on juba korduvalt tõdetud, see on pikema tee algus. Me tõesti peaksime ühes või teises konkreetses teemavaldkonnas süvitsi minema.
Mul avanes võimalus rääkida kohe peale Mariannet. Kuna Marianne oma kõnes viitas paarile aspektile, mis puudutavad ka väliskomisjoni, siis ma õiendan kõigepealt need kiirelt ära.
Sa mainisid, nagu oleks kusagilt antud käsk tõmmata välispoliitika arutelud Riigikogus kahelt ühe peale. Tuletan meelde, et kui me mõni aasta tagasi seadusmuudatuse tegime, siis me leppisime kokku (see oli Riigikogu väliskomisjoni algatus), et me keskendume tõepoolest ühele välispoliitika ülddebatile, mis toimub iga aasta veebruaris. See jätab väliskomisjonile loomulikult võimaluse algatada igal ajahetkel ka süvitsi minevaid debatte mõnes konkreetses välispoliitilises küsimuses. Nagu ma oma kõnes enne mainisin, ongi tänane arutelu üks näide selle kohta, kui väliskomisjon algatab debati konkreetses küsimuses.
Teiseks viitas sotsiaaldemokraatide esindaja, et väliskomisjonilt on võetud vähemaks pädevust suursaadikute ärakuulamisel. Seda ei ole kindlasti mitte vähemaks võetud, vaid see on praeguses protseduuris palju selgemaks räägitud. Väliskomisjoni liikmed teavad, et meil läheb koostöö Välisministeeriumiga siin päris ladusalt.
Marianne lõpetas positiivsel noodil. Ka mina tahan kasutada võimalust, et tänada kõiki kolleege. Ma tänan veel kord Riigikogu väliskomisjoni liikmeid, aga ka kõiki teisi Riigikogu liikmeid! Tänane päev näitas, et tõenäoliselt on Riigikogu saalis vaja teha sagedamini selliseid arutelusid, mis puudutavad Eesti tulevikustrateegiaid. Aasta 2025 ei ole kuigi kaugel. Paljud tegevused, mis raportis üles loetud on, võtavad kindlasti nii palju aega, võib-olla isegi natukene rohkem. See on kinnitus selle kohta, et Riigikogu liikmetel ei tule oma töös keskenduda mitte ainult n-ö konkreetsetele päevakajalistele küsimustele või ka valimistest tulenevatele teemadele, vaid nad peavad vaatama kaugemale, peavad käsitlema teemasid, mis on tõesti olulised Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kindlustamiseks ja kasvatamiseks. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna esindaja Margus Hansoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Reformierakonna fraktsioon tunnustab väliskomisjoni initsiatiivi ja tööd Aasia-raporti koostamisel ning selle Riigikogu saali toomisel. Aasia on suur ja mitmetahuline, millest on siin täna ka korduvalt juttu olnud. Samuti on mitmetahulised suhted sealsete riikidega. Seetõttu piirdun ka mina vaid mõne Aasia-suunaliste suhete arenguaspektiga.
Aasia kiire esiletõus on vaieldamatu. Vaadeldaval perioodil kasvab sealsete riikide elanikkond, jõudu kogub elanike ostu- ja vaimujõud. Sellega koos muutuvad tarbimisharjumused. Kõige selle mõjul areneb majandus kiiremini kui n-ö vana maailma riikide majandus. Aastaks 2030 moodustab Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide keskklass kaks kolmandikku kogu maailma keskklassist. Koos nõudluse ja majanduse kiire kasvuga kasvab ka kaubavahetus ja vajadus energiakandjate, sh alternatiivenergialahenduste järele. Järjest suurem osa maailma majandusvõimsusest, aga ka rahast ja teadmispotentsiaalist koondub Aasiasse. Seega ei ole küsimus enam selles, kas Eestil, st riigil, ettevõtjatel, kodanikel, on huvi selle nii geograafiliselt, aga veelgi enam kultuuriliselt kauge regiooni vastu ja võimalusi seal tegutseda. Pigem tuleb esitada küsimus, kuidas kohale jõuda, aga ka küsida, kuhu üldse minna.
Milline on praegune seis? Meie eksport Aasia riikidesse moodustab umbes 3% kogu ekspordist ja import nendest riikidest alla 6% kogu impordist. Meie praegustes kaubanduspartnerriikides on aga kasvuväljavaated, nii lühiajalised kui ka pikaajalised, siiski palju tagasihoidlikumad kui Aasia vedurriikides. Kas Aasia riikidega kaubavahetuse hoogustamises võiks peituda Eesti järgmine piisavalt ambitsioonikas ja meie majandusele uut arengutõuget pakkuv nn suur eesmärk? Samas peame kindlasti arvestama mastaapide erinevust, mis kohati pole mitte saja-, vaid isegi tuhandekordne. Seetõttu on piiratud ressursside tõttu oluline fookustada oma tegevused teatud valdkondadele, võib-olla ka nendele riikidele ja piirkondadele, kus konkurents on väiksem ja huvi meie vastu suurem. Kõike ja korraga lihtsalt ei jõua. Nõustuda tuleb raportis esitatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi teadlaste seisukohaga, et Aasias on poliitika ja majandus omavahel tugevalt läbi põimunud. Tõsi on see, et riik ei saa ettevõtjate eest nende tööd ära teha. Samas aga ütlevad need, kes on Aasia riikides äri ajada proovinud, et ilma riikidevahelise tiheda koostööta ja koostöölepinguteta ei saa Eesti ettevõtjad ega ka mitte haridusasutused või kultuuriasutused seal edukad olla. Arvestades seda, kui oluline on riigi tugi, isegi soosing ettevõtjatele Aasias, on näiteks e-riigi, valitsemisteenuste, küberjulgeoleku ja küberkaitse teema n-ö riikide tasemel müümine oluline ka muude majandussidemete edendamisel, arvestades kas või internetikasutajate tormilist kasvu Aasia riikides lähiaastatel. Seda enam, et Skype on Eesti tutvustamisel eeltöö juba ära teinud. Meil on töötavad e-rakendused. Oleme omamoodi väike mudelmaa. Nüüd on ülesanne kõik see arenevatel turgudel ellu rakendada. Meie ettevõtjad vajavad nendele kaugetele turgudele minemiseks riigi moraalset tuge. Nii on kõrgetasemelised ja järjepidevalt, koos äridelegatsioonidega korraldatavad Eesti riigijuhtide visiidid Aasia riikidesse õigete uste avamiseks kindlasti hädavajalikud.
Palun lisaaega!

Kolm minutit.

Tuleb olla nõus sellega, et nii Euroopa Liidu Aasia-poliitikal kui ka selle rakendamise meetmetel on veel arenguruumi. Euroopa Liidu keskne tugi, sh Euroopa Liidu välisteenistuse kaudu, oleks Eesti-suurusele piiratud ressurssidega riigile abiks ja võimaldaks optimeerida oma kulutusi, nii rahalisi kui ka inimressursse. Seega oleks Eestil mõistlik panustada ühise Euroopa Liidu Aasia-strateegia kujundamisse ja rakendamisse, sh vabakaubanduslepingute sõlmimisse. Nõus tuleb olla ka sellega, et võrreldes näiteks nende suurte riikidega, kellele raport on peaasjalikult keskendunud, on meie väljavaated kanda kinnitada võib-olla paremad just Kagu-Aasia riikides. Põgusad kontaktid sealsete riikidega annavad kinnitust sellele, et meid nendes riikides oodatakse ja seal on lihtsam ennast märgatavaks teha.
Lõpetuseks. Fakt on aga see, et ega need riigid meile liiga tuttavad ei ole. Vähe on asjatundjaid, kes seda regiooni tunnevad, olgu siis ekspertidena riigiametites, ettevõtluses või mujal. Raportis toodud väliskomisjoni soovitused aitaksid seda lõhet ületada, mitte küll kohe, aga kuskilt tuleb ju alustada. Loodame, et ka tänane arutelu siin Riigikogu saalis on üks samm sel teel. Ütleb ju hiina vanasõna, et tuhandemiiline rännak algab ühestainsast sammust. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vladimir Velmani!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mõni aasta tagasi ütles siit puldist üks endine Eesti Vabariigi peaminister, et tema juhitud valitsuse peamine eesmärk oli kindlustada Eesti pöördumatu liikumine lääne suunas. Ajaloolase ja poliitikuna võis tal õigus olla, kuid geograafias tegi ta vea, sest kui me liigume pöördumatult läände, siis ükskord leiame ennast kindlasti idas. Siin me täna teatud mõttes olemegi.
Kui võtta lühidalt kokku täna Riigikogus arutatav teema "Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025", siis võib öelda, et võimalusi eriti palju ei ole, aga huvi on väga suur, seda ennekõike Eesti ettevõtete poolt. Meil on olemas üks katusorganisatsioon Euroopa Liidu näol. Euroopa riikides on meil kõige rohkem välisesindusi, mis on ka ajalooliselt ja geograafiliselt mõistetav. Võib-olla olekski aeg praegu mõelda selle peale, kuidas välisesinduste võrku nii ümber korraldada, et me saaksime katta rohkem regioone, mis Eesti riiki huvitavad. Välisminister rääkis komisjonis mitu korda, et mõningaid samme selles suunas juba tehakse. Näiteks suletakse välisesindus Bulgaaria Vabariigis. Oleks hea, kui saaks neid inimesi, kes on saanud Euroopas hea konsulaarpraktika ja diplomaatilise praktika, ümber õpetada, et nad oleksid võimelised töötama ka selles regioonis, millest täna siin juttu on.
Väga huvitav idee oli Raivo Varel. Tuleks tõesti palgata maailmast neid spetsialiste, keda meil on vähe, ja nende abiga lahendada mõned küsimused, millest me oleme väga huvitatud.
Arvestades Aasia riikide üldist kultuuri, sh poliitilist kultuuri, peab möönma, et nende jaoks on väga tähtis n-ö austamistase, mis eeldab Eesti presidendi ja peaministri visiite Aasia riikidesse. Eesti president viimastel aastatel Aasia riike peaaegu ei ole külastanud, mis kindlasti ei aita tõsta meie riigi taset Aasia silmis.
Saalis kõlas ka küsimus Venemaa kohta, sest Venemaa on see tropp, mis on mingis mõttes Aasia ja Eesti vahel. Kui arvestada seda, et kaks kolmandikku või isegi rohkem Venemaa territooriumist asub Aasias, siis peaks Eesti riik olema loomulikult huvitatud sellest, et ammused küsimused, mis on praeguseni üleval, saaksid lahendatud. Tuleb öelda, et viimasel ajal on väliskomisjon ja selle esimees teinud selle nimel päris palju tööd. Siin võib nimetada kohtumist Venemaa Riigiduuma väliskomisjoni esimehega Moskvas ja kokkulepet, et taastatakse kontaktid kahe parlamendi vahel. Ees ootab Riigikogu väliskomisjoni visiit Pihkvasse, kus me kohtume föderatsiooninõukogus välispoliitiliste küsimustega tegelevate inimestega. Nii et selles suunas on liikumist näha.
Lõpetuseks tahan tänada kõiki väliskomisjoni ametnikke, eeskätt Ivar Möldrit, tänu kellele sai Riigikogu esmakordselt väga hästi vormistatud raporti, mis jääb kindlasti eeskujuks kolleegidele teistes komisjonides. Raporti vorm on eeskujulik, sisu üle võib vaielda ja peabki vaidlema, selleks see Riigikogu saal ongi. Eesti Keskerakonna fraktsioon jagab seisukohta, et välispoliitilistes küsimustes peavad kõik Riigikogus esindatud erakonnad hoidma ühist joont. See kindlustab riigi positsiooni välisrindel. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Veel kord: suur aitäh väliskomisjonile, selle esimehele, välisminister Urmas Paetile ja Eesti Arengufondi nõukogu esimehele Raivo Varele! Suur aitäh loomulikult ka teile, head ametikaaslased, küsimuste ja arvamuste eest! Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu on lõppenud.
Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 12.28.