Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 44 Riigikogu liiget, puudub 57.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Alustame esimese küsimusega. Palun, kolleeg Kadri Simson! Küsimus on kaitseminister Urmas Reinsalule.
Aitäh! Lugupeetud Urmas Reinsalu! Pärnumaalt valitud rahvasaadikuna kohtun ma tihti kohalike inimestega, teiste seas IRL-i valijatega. Peab tunnistama, et IRL-i valijad on viimasel ajal suhteliselt kurjad, sest te olete neid petnud ja mingisugust kodukulude vähenemist ei ole toimunud. Näiteks on elektri hind viimastel aastatel kasvanud viiendiku võrra. Uudised ütlevad, et seoses elektrituru avanemisega tõuseb hind veelgi. Samuti on paljudes Eesti kohtades, sh Pärnumaal, vee hind väga palju tõusnud. See tuleneb monopolidevastase seaduse ühest sättest. Kas see on teie meelest kodukulude alanemine?
Aitäh, austatud parlamendiliige! IRL-i valijad teavad, et IRL viib valitsuses ellu poliitikat, mida ta on valimistel lubanud, ja see poliitika toimib tõhusalt. Statistikaameti leibkonna eelarve uuring näitab, et 2011. aastal olid leibkonnaliikme kulud eluasemele keskmiselt 47 eurot kuus ning need moodustasid kogukuludest 17%. Võrreldes 2010. aastaga oli toimunud ligikaudu 4%-line vähenemine. Kodukulude teemal oleme lubanud konkreetseid asju: kortermajade soojustamine, kodualuse maa maksu kaotamine üle riigi ja ka monopolide ohjeldamine, mis kindlasti ei too kaasa hinnatõusu, vaid blokeerib ebamõistlikud hinnatõusud, nagu juhtus ka Tallinna Vee hinnatõusuga. Samuti on meie seisukoht, et me peame tõhusalt jätkama lasterikaste perede kodutoetuse programmi. Selle programmi abil on viie aastaga saanud toetust üle 1200 pere, igaühes neist kasvab keskmiselt 4,3 last. Lisaks tuletan meelde, et kõige tõsisem probleem kodukulude valdkonnas ja kahtlemata kodukulude kõige suurem komponent on küte. Me näeme ette, et kortermajade soojustamise programm peab jõudsalt jätkuma. Kortermajade soojustamise programmist on saanud toetust ligikaudu 400 kortermaja, see puudutab ligikaudu 33 000 inimest, kes seal elavad, ning rekonstrueerimistöödega saavutatud keskmine energiasääst on 39%. See on reaalne poliitika, millel on reaalsed tulemused.
Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud Urmas Reinsalu! Ma võtsin välja teie aastatagused valimislubadused. Nende punkt 2 ütleb, et te alandate nende sammudega koduomanike kütte- ja veekulusid kuni poole võrra. Nii et te siiski andsite lubaduse, mida pole täidetud. Praegu on paljudes Eesti väikeasulates vee hind tõusnud just monopolide ohjeldamise seaduse tõttu. Aga peaministri hea õpilase ja tema kohatäitjana te mainisite Statistikaametit. Statistikaameti andmetel mõjutasid hinnatõusu möödunud aastal kõige rohkem eluasemele tehtavad kulutused, mis andsid kogutõusust 40%. Sellest omakorda kolm neljandikku andsid aastataguse ajaga võrreldes 17,7% kallinenud soojusenergia, 13,7% kallinenud elekter ja 11,7% kallinenud gaas. Kas ka selle info alusel võite kinnitada, et pärast renoveerimist on inimese kommunaalarve kindlasti väiksem kui enne renoveerimist?
Aitäh! Ma võin täie kindlusega kinnitada, et kahetsusväärselt on meie elamufond energiat raiskav, seetõttu on mõistlik investeerida energiasäästu. Kulutamata energia on kõige odavam energia. Seetõttu on valitsuse poliitika jätkata energiatõhususe programme ja neid laiendada. Me oleme pidanud mõistlikuks toetada korterelamute soojustamise programmi ja kindlasti peaks see Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi ajal jätkuma. Samuti on oluline kaugküttevõrke energiasäästlikumaks muuta. Mul on hea meel, et KIK-i programmide kaudu on ligikaudu 45 miljonit eurot läinud toetusteks omavalitsustele. Sellel on reaalne mõju. Mis puudutab sisendhindades toimuvaid hinnatõuse, siis ainus vastus sellele saab olla tõhus energiakasutus, mis ongi meie poliitiline siht. Hea küsija mainis ka eelmises küsimuses energia hinda. Elektrienergia hind on aastate jooksul tõepoolest tõusnud. Seda hinnatõusu on kõige rohkem mõjutanud taastuvenergia tasud. 2013. aastal toimuva turu avanemise perspektiivis lasub nii valitsusel kui ka parlamendil kohustus otsida siin mõistlikke alternatiive. Ma loodan, et need leitakse ja jõustatakse seaduse tasemel nõnda, et taastuvenergia tasud, mille puhul esineb põhjendamatut, liiga suurt kasumlikkust, on võimalik viia mõistlikule tasemele.
Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud Urmas Reinsalu! Praegu on kodutarbijale elekter 30% odavam kui elekter avatud turul. Avatud turul on elektri hind praegu Nord Pool Spoti elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas 41,63 eurot megavatt-tunni kohta. See tähendab, et kui kodutarbija peab avatud turult elektrit ostma hakkama, tõuseb elektri hind paratamatult ka kodutarbija jaoks. KredExi eramajade rekonstrueerimise ja taastuvenergeetika seadmete toetusest jätkub sellel aastal 200 eramu soojustamiseks. Kuidas peaksid 2013. aastal vähenema nende eramajaomanike kodukulud, kes ei saanud KredExilt renoveerimistoetust, ehk ülejäänud eramajaomanike kodukulud?
Mul on hea meel, et hea küsija viitas tunnustavalt KredExi eramajade renoveerimise programmile. See programm rakendus minu hinnangul tõhusalt, oli olemas eramajaomanike reaalne huvi. Programmi maht oli neli miljonit eurot ja nii palju raha ka taotleti. Ma olen kindel, et programmi tõhus rakendamine on aluseks selle mõju laiendamisele. Mis puudutab elektrituru avanemist, siis nagu ma ütlesin, minu arusaama järgi on koht, kus valitsus saab elektri hinda oma poliitikaga kujundada, kindlasti taastuvenergia tasude revideerimine. Siin on majandusminister oma käsitluse esitanud. Teiseks tuletan meelde, et on küll õige, et avatud turul on elektri hind kõigi tarbijate jaoks liikuv, sõltudes mitmest asjaolust, kuid 2013. aasta 1. jaanuarist jõustub Euroopa Liidu uus kliimapakett, mis tõstab oluliselt fossiilsest kütusest toodetud elektrienergia hinda. See tähendab, et Narva Elektrijaamades põlevkivist toodetud elektrienergia hind kallineb CO2 komponendi võrra ning suletud turul tuleks tarbijal suure tõenäosusega maksta rohkem kui konkurentsi pakkuval vabaturul. See on reaalsus, mida on ka eksperdid esile toonud.
Meil on küllaltki palju kohapeal registreeritud küsimusi. Täna ei ole eelnevalt registreeritud küsimuste arv eriti suur, seetõttu luban esitada kolm lisaküsimust. Palun, Marika Tuus-Laul!
Aitäh! Austatud härra minister! Teie selge valimislubadus oli kodukulud alla viia ja seda poole võrra, täpselt nagu Kadri Simson ütles. Mulle tuleb meelde, et kui Ken-Marti Vaher oli siin saalis, siis ta ütles, et Konkurentsiametile antakse täielik kontroll sooja- ja vee-ettevõtete üle, et need hinnad alla viia. Me näeme, et peale seda on hinnad tõusnud. Üldisest hinnatõusust moodustavad kodukulud üle 40%. Eesti on hinnatõusu poolest esimene Euroopas ja üle 40% sellest moodustavad kodukulude hinnad. Tähendab, hinnad ei ole mitte langenud, vaid hoopiski tõusnud. Ma küsin teilt: millal te täidate oma valimislubaduse viia kodukulud, sh kütte- ja veekulud, kuni poole võrra alla?
Aitäh, Marika! Ma võin täie vastutustundega kinnitada parlamendis, et IRL täidab oma valimislubadused. Need viis konkreetset poliitilist teesi, mis me esitasime enne Riigikogu valimisi, jõustatakse ja need mõjutavad reaalselt inimeste kodukulusid. Mis puudutab kulusid, ma rõhutan, neid kulusid, mida leibkonnaliige eluasemele teeb, siis ma kordan ka eelnevale heale küsijale öeldut, et Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulus 2011. aastal leibkonnaliikmel eluasemele keskmiselt 47 eurot kuus ning see moodustas kogukuludest 17%. Võrreldes 2010. aastaga oli toimunud 4%-line langus. Eksitav ja täiesti väär oleks anda sõnumeid, otsekui ühel Eesti erakonnal oleks võimalik kontrollida kütuste sisendhindu maailmaturul, mis moodustavad suure osa meie küttekuludest. Mida on meil võimalik teha? Meil on võimalik, nagu me ka valimistel lubasime, suurendada energiatõhusust. Keskmine energia kokkuhoid on tõepoolest 39%. See on reaalsus.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Ka minu küsimus puudutab taastuvenergia tasusid, mida te siin juba kaks korda mainisite seoses elektri hinna ähvardava järsu tõusuga 1. jaanuarist, kui me vabale turule läheme. Teatavasti on demokraadid teinud ettepaneku, et taastuvenergia tasusid ei võetaks mitte inimestelt, tarbijatelt, vaid alates 1. jaanuarist järgmisest aastast makstaks need kinni CO2 tasudest. Kas IRL toetab seda ettepanekut?
Aitäh! Ma arvan, et kõigisse ettepanekutesse, mis pakuvad võimalusi seda probleemi lahendada, tuleb suhtuda täie tõsidusega. Ka see on üks ettepanek, mida ma kindlasti ei kavatse käsitleda sellisena, otsekui ei vääriks see arutelu. Ma loodan, et majandusministeeriumis valmivad põhjalikud analüüsid kõigi nende ettepanekute kohta, ka küsija esitatud idee kohta. Ma arvan, et lähtekohaks on just nimelt sellele reaalsele probleemile, meie konkurentsivõimet või tarbijaid koormavale probleemile sellise lahenduse leidmine, mis oleks õiguslikult pädev ega annaks valesid signaale. Taastuvenergeetika on meie energiaportfellis ja ka energiajulgeoleku koha pealt tegelikult oluline. Kindlasti ei ole küsimus selles, et selle osakaalu tuleks vähendada.
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Heimar Lenk!
Aitäh! Lugupeetud minister! Te püüate küll rääkida sõjameheliku reipusega ja meisse optimismi süstida, kuid vastuste sisu on üsna kaheldava väärtusega. Sellepärast küsin ma konkreetselt: mis aastaks kavatseb IRL täita selle lubaduse, et kodukulud alla lähevad? Ma küsin seda kortermajade elanike seisukohalt. Olles ise olnud ühistu kauaaegne juht, võin öelda, et me oleme kalkuleerinud ja saanud aru, et suurte majade renoveerimise programm tähendab, et pangalaenu kinnimaksmine aastakümnete jooksul, vastupidi, suurendab majaelanike kulutusi soojusele. Küttekulud lähevad tõepoolest pisut alla, kuid mitte iialgi 30%. See on absoluutne bluff, mida te räägite. Kokkuhoid tuleb tunduvalt väiksem, kui meedias kiidetakse. Ma küsin nüüd: mis aastal saavad kortermajade elanikud tunda mõnu IRL-i täidetud lubadusest ja sellest, et kodukulud on vähenenud?
Ma kutsun head küsijat oma korteriühistus realiseerima IRL-i algatatud ja KredExi rakendatud programmi. See on teie ühistu reaalne võimalus kodukulusid alandada. Hiljuti tegi "Ringvaade" eksperimendi, mis puudutas renoveeritud korterelamuid ja renoveerimata korterelamuid. Ma mäletan, et keskmiselt oli vahe kahekordne ehk kulud vähenesid poole võrra, nagu siin on öeldud. Statistiline informatsioon on tõepoolest selline, nagu KredEx on esitanud, et keskmine rekonstrueerimistöödega saavutatud energiasääst on 39%. Seda toetust on antud 391 korterelamule kogumahus 34,26 miljonit eurot. Ma arvan, et need ühistud on teinud hea valiku, sest kõige odavam energia on kulutamata energia. Kindlasti on oluline teha edaspidigi kõigi koduomanike huvides teavitus- ja selgitustööd.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Sven Mikserilt kaitseminister Urmas Reinsalule. Palun!
Aitäh! Austatud kaitseminister, soovin teile kõigepealt jõudu uues ametis! Aga pöördun täna teie poole kui selle kabinetiliikme poole, kes asendab siin meie ees peaministrit, ja küsin hoopis sisejulgeolekuvaldkonna kohta. Nimelt, peaminister Ansip põhjustas üleeile Eesti avalikus ruumis päris suure lainetuse, väites, et poliitikute ja ärimeeste telefonikõnesid kuulatakse pealt, ja andes mõista, et see pealtkuulamine on massiline ning toimub viisil, mis ei ole seda valdkonda reguleerivate seadustega päriselt kooskõlas. Kui see nii peaks olema, siis julgen öelda, et tegemist on päris tõsise ohuga põhiseaduslikule korrale ja demokraatlikule parlamentaarsele vabariigile, nii et päris suure julgeolekuohuga. Seetõttu on minu küsimus järgmine: kas peaminister on neid hirme kabinetiliikmetega jaganud ja kas teie usute, et peaministri hirmud on adekvaatsed ja põhjendatud?
Aitäh! Kõigepealt tänan austatud küsijat heade soovide eest! Teiseks, ma ei kavatse anda vastust, mis läheks kaasa selle retoorikaga, eriti epiteetidega, millega iseloomustati hirme, ja järeldustega nende hirmude pinnalt. Ma võin öelda, et minu selge arusaam on, et Eesti on õigusriik. Mis puudutab igasuguseid õigusemõistmise huvides tehtavaid menetlustoiminguid, siis ma tuletan ka heale küsijale meelde, et need leiavad aset sõltumatu võimu, õigustmõistva võimu ehk kohtuvõimu sanktsiooni alusel. Minul isiklikult ei ole vähimatki põhjust eeldada, et need kohtu load oleksid kas õigusvastased või kantud muudest kavatsustest kui õigusemõistmise huvid. Ma küsisin ka siseministrilt, mis on nende menetlustoimingute n-ö maht, laskumata loomulikult konkreetsetesse juhtumitesse. Enamik sellist tüüpi toiminguid on seotud narkokuritegevusega. Kui me vaatame kriminaalmenetlust, siis seda tüüpi menetlustoiminguid kohaldatakse tegelikult vähem kui 1% kriminaalasjade puhul. Need on reaalsed statistilised näitajad.
Palun, kolleeg Sven Mikser, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Tulen tagasi selle peaministri väljaütlemise juurde ja palun siiski teie hinnangut peaministri sõnadele, et kõik Eesti poliitikud ja suuremad ärimehed suhtlevad telefoniga, eeldades, et neid kuulatakse pealt. Kas teie hinnangul oli tegemist ebaõnnestunud naljaga, tõsise murega Eesti põhiseadusliku korra toimimise pärast või hoopiski mingisuguse suhtekorraldustrikiga?
Aitäh! Ma arvan, et tegemist oli peaministri seisukohaga. Peaminister esitas selle, lähtudes kindlasti oma parimast arusaamast nendest probleemidest. Ma ei taha muidugi sugugi minna seda teed, et hakata jällegi niisugusel tõsisel ja tundlikul teemal spekuleerima selle teema eri tahkude üle. Ma ei taha siin sugugi kitsendada seda arutelu, kes keda võiks pealt kuulata, lähtudes ka üksnes Eesti õiguskaitseasutuste tehtavatest menetlustoimingutest. Me teame, et on olemas selline nähtus nagu signaalluure, millega tegelevad välisriikide teenistused. Selles valguses, aga ka muudes aspektides on kaitsepolitsei aastaraamatus peituv informatsioon politseis kindlasti oluline lugemisvara eri otsustajate jaoks.
Palun, kolleeg Sven Mikser, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Hea minister! Ma küsin viimaseks seda, kas teie hinnangul on peaministri selline selgelt poliitilise ajendiga skandaalne väljaütlemine, mis ilmselt päris tõsiselt õõnestab Eesti inimeste usaldust nii peaministri isiku kui paraku kahjuks ka mitme sisejulgeoleku eest vastutava ametkonna vastu, keda peaminister vihjamisi puudutas, vastutustundlik ja riigimehelik.
Aitäh! Ma jällegi ei tahaks selle suunatud küsimuseasetusega nõustuda. Kuid võin kinnitada, et mul ei ole vähematki kahtlust selles, et Eesti on toimiv õigusriik, kus ka kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks kasutatakse eri toiminguid, sh jälitustoiminguid, lähtudes seadusandja poolt ette pandud õiguslikest raamidest ning neid proportsionaalselt sisustades. Kahtlemata on õigusriigis oluline, et oleks olemas usaldus ja eeldus, et asjad toimivad õiguspäraselt. Seetõttu on kindlasti oluline, et keegi ei annaks oma seisukohti esitades põhjust järeldusteks, mis võiksid seda usaldust vähendada.
Nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust, nagu lubasin. Alustab kolleeg Andres Anvelt.
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kõigepealt ka minu edusoovid teile teie raskes töös! Me rääkisime siin jälitusasutustest, aga Eestis on olemas ka kaks julgeolekuasutust, kellel on täpselt samad töömeetodid, võimalused ja tehnika nagu jälitusasutustel. Saladuseloor nende ümber loob tihtipeale sellise fooni, et inimesed hakkavad kartma suure venna pidevat jälgimist, tagakiusamist, pealtkuulamist jne. Siit lähen ma oma küsimusega otse teie valitsemisalasse. Üks teie valitsemisalasse kuuluvaid asutusi on Teabeamet. Ma olen juba aastaid imestanud, et selle asutuse koduleht kujutab endast ühte suurt valget lehte, millele on mustas kirjas kirjutatud "Teabeamet" ja siis on seal veel mõni link mõne seaduse juurde. Ma olen kokku puutunud mitme julgeolekuasutusega üle maailma ja kõigi nende kodulehed teevad vähemalt näo, et nad on rahvale avatud. Miks me ei võiks ka Teabeameti puhul seda saavutada?
Aitäh! Ma tänan nende heade soovide eest! Ma arvan, et see praktiline mõte, mida hea küsija väljendas ka ühes viimastest "Foorumi" saadetest, kui ma õigesti mäletan, väärib asjalikku kaalumist. Ma olen ametis olnud kaks nädalat ja kolm päeva. Olen vaadanud kõigi oma valitsemisalasse kuuluvate asutuste kodulehti ja kavatsen kõigis nendes asutustes ka käia. Selle mõtte ma märgin üles ja jätan meelde. Ma arvan, et asjalik, opositsiooni ja koalitsiooni piire ületav arutelu rahvuslikku julgeolekut käsitlevate teemade üle, mis on väljaspool erakondlikku päevapoliitilist vastasseisu, on igati asjakohane.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Täna on Riigikogu menetluses maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille jõustumise korral gaasimüüjad ja gaasitorustikud n-ö eraldatakse. Sellega kaasneb kahjuks ka hinnatõus tarbijate jaoks. Aga milline on teie kui kaitseministri seisukoht, kas tegemist on eelkõige turupõhise muudatusega või on see muudatus seotud rohkem riigi julgeolekuga? Kummal on selles tähtsam osa, mis te arvate?
Aitäh! Ma olen sügavalt veendunud, et Eesti inimeste toimetulek ja nende jõukus on kahtlemata ka julgeolekuküsimus. Aga mis puudutab seda Gazpromi mõju pisendamise seadust, mis parlamendis menetlemisele tuleb, siis selles küsimuses on tehtud mitmeid analüüse. Tuletan meelde, et konkurentsi võimaldamine, mis on ju tegelikult selle sammu strateegiline eesmärk, ei too pikemas plaanis kaasa mitte hinnatõusu, vaid kuna tekivad reaalsed pakkumise alternatiivid, siis tekib praegusel monopoolsel pakkujal kindlasti surve hindu alandada. Sellel sammul on kaks mõõdet. Üks on kahtlemata julgeolekupoliitiline mõõde meie energiajulgeoleku tähenduses. Teiseks on sellel ka majanduspoliitiline mõõde, see tähendab alternatiivsete pakkumiste tõttu tarbijate hinnakoormuse kahanemist tulevikus. Tuletan meelde, et meie korterelamufondist on väga suur osa kaugküttevõrgus ja seda köetakse just nimelt maagaasiga.
Palun, kolleeg Kadri Simson!
Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Te pärisite ministeeriumi, kellel on väga valus kogemus Herman Simmiga. Nad on saanud õppetunni, et see on julgeolekurisk, kui keegi kontrollijat ei kontrolli. Viimastel kuudel on sarnane lugu juhtunud kaitsepolitseis. Nende juhtivspetsialist Indrek Põder on kiirelt süüdi mõistetud, aga ka seal on üleval küsimus, et keegi kontrollijat ei kontrolli. Teie kuulute oma ametikohast tulenevalt koos oma hea kolleegi Ken-Marti Vaheriga Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni. Kas on plaanis, et ka kaitsepolitsei asuks õppima, kuidas välistada selliseid julgeolekuriske nii olulises struktuuris?
Aitäh! Siin ma tahan küll tsiteerida peaministrit ja olla temaga sada protsenti nõus: tõbraste eest ei ole ükski riik kaitstud. Muidugi, kui just inimesed, keda on usaldatud, kellele on saanud osaks suurem usaldus ja kellele on antud suuremad volitused, et kaitsta meie põhiseaduslikku korda ja õigusriiki, seda usaldust kuritarvitavad, siis on see tegu eriti jälk. Aga positiivne tahk selliste asjade puhul – ja neid tuleb ette ka väga pikaajalise demokraatiaga, õiguskorra väga pikaajalise toimimisega riikides – on ikkagi see, et neid asju on võimalik menetleda ja need asjad tuvastatakse. Kahtlemata, kui me objektiivselt reaalsust hindame, siis ei saa ju kuidagi väita, et meie õiguskord oleks kindlamal alusel, kui mõlemad nimetatud isikud oleksid saanud oma tegevust jätkata. Aga mis puudutab julgeolekuasutusi ja nende järelevalvet, sh parlamentaarset järelevalvet, siis Vabariigi Valitsuses on ettevalmistamisel ja arutelul seaduseelnõu, mis käsitleb julgeolekuasutuste seaduse muutmist. Mul ei ole hetkel volitust öelda tähtaega, millal valitsus võiks selle parlamenti esitada, aga see küsimus on töös.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Yana Toomilt sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Palun!
Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma küsin vanemapensioni kohta. See eelnõu on igati positiivne. Meil oli ka tuline arutelu sel teemal. Teid paraku ei olnud siis komisjonis, kui me rääkisime sellest, et sellest toredast eelnõust on välja jäetud rahvapensioni saajad. Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid, et õigus rahvapensionile tekib ainult vanuse alusel, kogumispensioni täiendavad sissemaksed on aga pensionilisa riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel ja neid tehakse nende puhul, kes on konkreetselt panustanud, kellel on pensioniõiguslik staaž ja kelle eest on laekunud sotsiaalmaksu. Kuigi mulle üritati selgeks teha, et asi on tore ja õiglane, on mul ikka väike kahtlus, miks me rahvapensioni saajaid niimoodi karistame.
Aitäh küsimuse eest! Kindlasti seletati seda komisjonis teile ja ka kõikidele teistele komisjoni liikmetele natuke pikemalt. Üks oluline põhimõte vanemapensioni loomisel oli see, et me ei muuda kehtivaid reegleid ega üldiseid põhimõtteid. Selles osas on rahvapensioni ja laste seos olnud ka kehtivas riikliku pensionikindlustuse seaduses samasugune. Sotsiaalkindlustusametist saadud info kohaselt on üldine praktika selline, et kui ühel pereliikmel on õigus saada ainult rahvapensioni, siis üldjuhul on lastega seotud õigused vormistatud teise pereliikme nimele. Ütlen veel kord, et me oleme püüdnud lähtuda sarnasest loogikast, nagu on kehtivas seaduses. Lastega seotud õiguste kohandamisel sobivaks kogumispensioni uutele põhimõtetele on samamoodi lähtutud põhimõttest, et kogumispensioni lastega seotud osa makstakse teise sambasse. See on igati loogiline.
Palun, kolleeg Yana Toom, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Härra minister! Aga vaadake, neid rahvapensioni saajaid on natuke üle 6000. Te ütlesite, et kui üks lapsevanem saab ainult rahvapensioni, siis saab teine vanem enda nimele lastega seotud lisad. Seda ei saa pidada päris õiglaseks, sest ilmselt see vanem, kes saab rahvapensioni, on just ema, kes oli koduperenaine ja kes neid lapsi reaalselt kasvatas. See ei oleks ju riigieelarvele väga koormav. Võib-olla on 200–300 sellist inimest. Kas neid rehkendusi on üldse tehtud või oli teil põhimõtteline lähenemine, et ei vaadatagi sinnapoole?
Aitäh! Ma ütlen veel kord: rahvapensioni maksmise põhimõtted on teistsugused kui riikliku pensionikindlustuse põhimõtted. Rahvapensioni saamiseks on üks nõue, mis on seotud vanusega, ja teine eeldus on see, et inimene ei saa riiklikku vanaduspensioni. Kindlasti tuleks komisjonis veel kord üle vaadata, millised on üldse Eesti pensionisüsteemi põhimõtted, millisel alusel me maksame vanaduspensioni, millisel alusel töövõimetuspensioni, millisel alusel rahvapensioni. Kui on vaja, siis oleme valmis komisjoni liikmetele seda eraldi selgitama. Aga rahvapensioni määramise põhimõtted ei ole kuidagi seotud sellega, kuidas on praegu riikliku pensionikindlustuse seaduses ette nähtud pensionilisad.
Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!
Mul oli plaanis üks vastik küsimus, aga ma ei hakka seda esitama. Täna esitas komisjonis küsimuse üks kolleeg ja mina jäin ausalt öeldes jänni. Äkki olete teie minust targem. Nimelt küsis kolleeg Stalnuhhin, et kui homme saabub Eestisse elama üks Somaalia kodanik kümne lapsega, kas ta siis mingi aja pärast vanemapensioni ka saab.
Aitäh! Kui ta juba saabub siia kümne lapsega, siis ei ole tal õigust vanemapensioni saada, sest vanemapensioni vältimatu eeldus on see, et vanemapensioni hakatakse maksma pärast vanemahüvitise lõppemist. Kui tal sünnib Eestis laps ja ta on käinud enne piisavalt pikka aega tööl ehk tema pensionikindlustuse arvestuses on olemas küllaldane tööstaaž, siis tuleb lähtuda üldisest põhimõttest, et meil pensionikindlustus liigub ju inimesega kaasa. Kui ta töötab Eestis, siis arvestatakse Eestis töötatud aega, kui ta töötab Somaalias, siis arvestatakse Somaalias töötatud aega. Somaaliaga Eestil küll ei ole kahepoolset pensionikindlustuse või sotsiaalkindlustuse lepet, me ei transpordi seal tekkinud pensioniõigust üle Eestisse. Aga kui keegi tuleb siia kümne lapsega, siis nende kümne lapse eest ta vanemapensioni ei saa.
Nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Kolleeg Inara Luigas.
Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin ka vanemapensioni kohta. Ma väga tervitan seda seaduseelnõu, pean seda igati vajalikuks ja heaks, kuigi ma pooldan osaliselt ka neid muudatusi, mis täna siin Riigikogu saalis veel käsitlemisele tulevad. Kuna ma olen rahanduskomisjoni liige, siis pean alati vaatama, kuidas tuleb kõikide kohustustega toime meie riigieelarve. Millistest vahenditest kaetakse vanemapensionide kulu tulevikus?
Aitäh! Ma vastasin ka arupärimise ajal puldis olles (võib-olla oli see esimesel lugemisel, teie ees on vanemapensioniga seoses nii palju tulnud olla, et ma täpselt ei mäleta), et nagu teisi pensioniliike, mis on riikliku pensionikindlustuse seaduses ette nähtud, makstakse ka vanemapensioni sotsiaalmaksutuludest ja kui sotsiaalmaksutuludest ei jätku, siis muudest maksu- või mittemaksulistest tuludest.
Suur tänu, härra sotsiaalminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Priit Toobalilt sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Palun!
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! TNS Emori analüüsi kohaselt jõid eestlased eelmisel aastal varasemaga võrreldes 11% rohkem alkoholi, mis tähendab, et ühe elaniku absoluutalkoholi tarbimise mahuks kujunes tervelt 10,6 liitrit. Probleemiks on ka see, et noored tarvitavad alkoholi liiga palju. See näitaja on samuti eelmise aastaga võrreldes tõusnud. Tervise Arengu Instituudi direktori ja ka Keskerakonna hinnangul tuleks alkoholi tarbimise kasvavale trendile reageerida kohe, sest olukord on rahvatervise aspekti silmas pidades lausa traagiline. Kas olete minuga nõus, et olukord on probleemne, ning milliseid meetmeid ja millal kavatsetakse võtta? Pean silmas teisi meetmeid peale alkoholiaktsiisi tõstmise. Kas midagi on veel plaanis ette võtta ja millal?
Aitäh küsimuse eest! Alustame TNS Emorist. Ma soovitan teil rohkem tugineda konjunktuuriinstituudi andmetele, sest TNS Emor teeb Põllumajandusministeeriumi tellitud üldise Eesti toiduturu ülevaate raames ülevaadet alkoholiturust esimest korda ja seal ei arvestata kõiki kriteeriume, mida on juba 2000. aastast arvestanud Eesti Konjunktuuriinstituut. Konjunktuuriinstituut tutvustas oma aruannet eelmisel nädalal. Kui te lähete konjunktuuriinstituudi kodulehele, siis te saate sealt need andmed kätte. See metoodika on palju täpsem, see vaatab ajatrende, turistide kaasaostetud alkoholi, salaalkoholi osa, välisturistide tarbimist Eestis. Need andmed on natukene täpsemad. Viimased andmed, mis eelmise nädala lõpus avalikustati, ütlevad, et 2011. aastal oli tarbimine suurem 5,7%, tõustes 10,19 liitrini, ümardatult 10,2 liitrini. Vaatame trende läbi aegade. Kui te võtate lahti konjunktuuriinstituudi lehekülje, siis te näete, et alkoholi tarbimine on ühest küljest loomulikult seotud väga erinevate faktoritega. Teisest küljest on näha, et see trend oli väga kiire tõusma kuni 2007. aastani, siis hakkas see alla tulema ja viimased kolm aastat me oleme olnud umbes ühel tasemel ehk 10 liitri juures. Me tahaksime näha ja oleme rahvastiku tervise arengukavas eesmärgiks seadnud, et see tarbimine võiks olla alla 8 liitri või veel väiksem. Siis me oleksime enam-vähem Rootsi tasemel. Me oleme praegu Soome tasemel, aga me tahaksime olla natukene paremad. Kuna küsimusele vastamise aeg on läbi, siis ütlen, et meetmed on selle aasta lõpus kirjas alkoholipoliitika rohelises raamatus.
Palun, kolleeg Priit Toobal, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Kuna te meetmetest väga pikalt rääkida ei jõudnud, siis ma küsin ühe konkreetse meetme kohta, mille Keskerakonna fraktsioon on siin saalis algatanud ja mida käsitlev eelnõu on läbinud ka esimese lugemise. See on nimelt alkoholireklaami keelamise meede. Maailma Terviseorganisatsiooni arvates on see üks tõhusamaid meetmeid üldse, võitlemaks alkoholi liigtarbimisega ja alkoholi tarbimisega noorte hulgas. Ka Tervise Arengu Instituudi direktor leiab, et peaks reageerima kohe ja kiirelt. Mis te arvate, kas nüüd oleks õige aeg see eelnõu sahtlist välja võtta, minna edasi selle teise lugemisega ja kolmandal lugemisel see eelnõu seadusena vastu võtta?
Aitäh! Kindlasti ei ole mõistlik vähestele andmetele tuginedes uisapäisa tormama hakata. Mõistlik on, et me laseme ekspertidel ja selle sektoriga seotud inimestel oma mõtted kirja panna. Meil on moodustatud seitse töörühma, see on kaasamise protsess. Alkoholipoliitika rohelise raamatu tegemisse on, ma arvan, samuti nagu laste ja perede arengukava puhul, kaasatud kõige rohkem inimesi ja huvirühmi. Seal on eraldi turunduse töörühm, hinna- ja maksupoliitika töörühm, alkoholi kättesaadavuse töörühm, alkoholi tarvitamise ja kahjude vähendamise töörühm, samuti on kõne all kogukonna tegevusega seotud ning teavituse ja võrgustikutööga seotud küsimused. Neid kõiki tuleks vaadata tervikuna. Kui need on laual, siis me tuleme kindlasti ka ettepanekutega (loomulikult vastavalt sellele, millised on võimalused) kas Riigikogu saali, kui on vaja seadust muuta, või valitsusse, kui on vaja mingit valitsuse määrust muuta. Tasub meenutada, et alkoholireklaam on ka praegu alkoholiseaduses reguleeritud ja piiratud. Lisaks reklaamipiirangutele, mis on seaduse tasandil, leppisid tootjad umbes aasta tagasi kokku eneseregulatsioonis. Kokku lepiti seaduse mõistes võib-olla selliste hallide alade suhtes. Näiteks on vaieldav see, et kui film algab varasemal kellaajal, kas siis selle filmi kestel tohib pärast kella kümmet reklaame näidata või mitte. Tootjad on ise selgelt kokku leppinud, et kui film algab varem, aga lõpeb pärast kella kümmet, siis selle filmi ajal alkoholireklaami ei näidata. Nii et ootame alkoholipoliitika rohelise raamatu ära, siis me saame sellest väga pikalt ja laialt rääkida ning meetmeid kaaluda.
Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Alustab kolleeg Rainer Vakra.
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Teadupärast on Eesti alkoholijoobes põhjustatud liiklusõnnetustega Euroopas esirinnas. Samas on ka siin saalis arutatud, et paljudes Euroopa riikides on keelatud tanklates alkoholi müüa, Eestis aga on vastupidi: autojuhid võivad koos bensiiniga osta pudeli viina. Kas te ei arva, et üks võimalikke meetmeid oleks ka see, et Eestis võiks keelustada alkoholimüügi tanklates?
Aitäh! Üldiselt on vastus sama nagu vastus eelmisele küsimusele. Kus piirata, kas midagi rohkem piirata – kõike seda tuleb vaadata komplektis. Küll võime võrdluseks tuua sellesama konjunktuuriinstituudi slaidid, mis on nende kodulehel üleval. Kui te vaatate alkoholi tarbimist Eestis ja Soomes, siis näete seal ühte paradoksi. Nimelt on Eestis 100 000 elaniku kohta üle saja alkoholi müümise koha, Soomes aga ainult kuus. Sõltumata sellest, et Soomes kehtib väga karm piirang just müügikohtade mõttes, tarbivad nad alkoholi absoluutalkoholi arvestatuna niisama palju kui Eestis, eelmisel aastal tarbisid isegi rohkem. See paneb kindlasti küsima, mis selle põhjus on. Me oleme soomlastega rääkinud sellest, kuidas on see võimalik, arvestades seda, et neil on 100 000 elaniku kohta ainult kuus kange alkoholi, just viina müümise kohta. Lihtne ja loogiline vastus on see, et järelikult ostavad inimesed suurema koguse alkoholi korraga kaasa ja kui see juba külmkapis on, siis see ka ära tarvitatakse. On väga oluline leppida ühiskonnas ja siin saalis kokku, millistes kohtades võib alkoholi müüa ning kas ja kui palju tuleb alkoholi kättesaadavuse puhul arvestada ka vanuselist aspekti. Näiteks on küsimuse all olnud see, kui vanalt isikult tuleks küsida dokumenti ja kas see, kui dokumenti ei küsita, tuleks muuta karistatavaks. Mina arvan, et enne kui me paneme müüjad ja kassiirid selle eest vastutama ning muudame nad võimaliku karistuse kandmise subjektiks, tuleb see väga tõsiselt läbi kaaluda. Kokku võttes ütlen, et ootame rohelise raamatu ära ja siis käime ka siin saalis kõik need meetmed läbi. Mina olen valmis seda tegema.
Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!
Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Mis puudutab alkoholireklaami, siis piiratud ja reguleeritud kujul on alkoholireklaami täis kõik telekanalid, ajalehed ja kogu avalik ruum. Kuskil kirjutatakse rohelisi raamatuid ja töögruppide aruandeid, aga neid ei loe ei meie noorukid, kes on alkoholist ohustatud, ega ka täiskasvanud joodikud mitte. Kui sotsiaalkomisjonis arutati Keskerakonna esitatud alkoholireklaami piiravat eelnõu, siis oli komisjon üksmeelselt nõus, et seda seadust on vaja ja kähku. Kui eelnõu saali jõudis, siis jagunesid arvamused täpselt pooleks: opositsioon oli poolt ja koalitsioon oli vastu. Seadus uputati ära. Kas teil on selle kohta ka isiklik arvamus või on teil ainult koalitsioonipoliitiku arvamus?
Aitäh! Mul on igas küsimuses isiklik arvamus. Aga selge on see, et kui me teeme riiki puudutavaid otsuseid, siis jääb väheks ühe isiku arvamusest, kelle nimi on Hanno Pevkur. Me peame leidma mõistliku kompromissi selle vahel, kui palju me riigis üht tegevusvaldkonda piirame ja kui palju me lubame toimida konkurentsil. Alkoholitootjate eelmine n-ö eneseregulatsioon, mis puudutas sedasama reklaamipiirangut, kasvas üle seaduseks. Ma ütlesin alkoholitootjatele, kui nad selle eneseregulatsiooni aasta tagasi välja tõid, et ärgu nad siis imestagu, kui ühel hetkel see piirang, milles nad omavahel kokku leppisid, ka seaduses on. Kindlasti ei tasuks maha matta ühtegi võimalust, mille abil saaks tarbimist vähendada. Küll aga peavad need meetmed olema ühest küljest proportsionaalsed, teisest küljest loomulikult ka vastuvõetavad ja arusaadavad kogu ühiskonnale, aga eelkõige sellele saalile ja selle saali enamusele.
Palun, kolleeg Priit Toobal, teine täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Me väga ootame seda rohelist raamatut ja selle kohta ma küsingi. Kui te seda kokku hakkasite panema, siis oli teil enda ja valitsuse jaoks kindlasti seatud eesmärk ehk te teadsite, millist tulemust te soovite. Selle kohta ma küsingi. Milline on soovitud tulemus, kui kõik rohelises raamatus toodud meetmed ellu rakenduvad? Kas see tulemus on selline, nagu te juba mainisite, et meil tarvitataks nagu Rootsiski ainult kaheksa liitrit puhast alkoholi inimese kohta, või see, mille WHO on välja käinud, et aastaks 2015 ei tohiks üheski riigis tarbida rohkem kui kuus liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta? Milline on see eesmärk, kui raamatus toodud meetmed ellu rakenduksid?
Aitäh! Kindlasti ei saa eesmärke püstitada niimoodi, et me seame eesmärgi ja siis on selle eesmärgi n-ö täiskirjutamiseks vaja kirjutada mingi roheline raamat. Nii see kindlasti ei ole. Ka selle alkoholipoliitika rohelise raamatu tegemisel on läbiv põhimõte olnud see, et me võtame kõik selle teemavaldkonnaga seotud osapooled kokku ja nad ütlevad oma mõtted välja. Eesmärk alkoholi liigtarvitamisega võitlemisel on selgelt kirjas rahvastiku tervise arengukavas. See eesmärk on see, et ei tarbitaks mitte rohkem kui kaheksa liitrit absoluutalkoholi ühe elaniku kohta aastas. See, et WHO seab suuremad eesmärgid, on loomulikult väga positiivne, suuremaid eesmärke tulebki seada. Meie hakkame sellel aastal rahvastiku tervise arengukava üle vaatama ja järgmisel aastal on suure tõenäosusega ees suurem töö. On debati koht, kas me eesmärgi osas tuleme veel allapoole või mitte. Samas peame jääma realistideks. Me võiksime seada ka eesmärgiks, et Eestis oleks 30 000 sündi aastas, aga see on ebarealistlik. Seatud eesmärgid, olemasolevad meetmed ja seaduse tasandil ettevõetavad sammud inimeste käitumise muutmiseks peavad olema üksteisega selgelt seostatavad.
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Inara Luigas!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kõige suurem mure alkoholipoliitika ja alkoholi liigtarbimise juures on tegelikult alkoholi tarbimine ja lapsed. Sõna otseses mõttes paneb südame valutama ikkagi see, et koolilapsed tarbivad alkoholi. Me oleme siin saalis korduvalt arutanud, et riik peaks kindlustama, et lapsi oleks võimalik rohkem spordisaalidesse ja huvialaringidesse suunata. Ometi on riik või oleme meie siin Riigikogus oma otsustega käitunud hoopis vastupidi. On vähendatud kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuva üksikisiku tulumaksu määra ja sellega seoses on kahandatud kohalike omavalitsuste kohustust tegelda nii noorte kui ka spordiga. Kas te olete samal arvamusel, et me peaksime ikkagi üksikisiku tulumaksuosa üle vaatama ja kohalikele omavalitsustele laekuva osa taastama, et nad saaksid tegelda meie noortega ja natukenegi seda probleemi leevendada?
Aitäh küsimuse eest! Ma ei hakka praegu pidama debatti maksupoliitiliste muudatuste üle. Ma ei lähe sellele liimile, ärge lootkegi. Küll ütlen seda, et alkoholi ja noortega seonduvalt on minu jaoks isiklikult palju suurem probleem see, et meil on seadustes täpselt reguleerimata kogu n-ö uus meedia. Kui me räägime alkoholireklaami piirangutest, siis jah, televisioonis me oleme seda piiranud, me oleme rääkinud ajalistest piirangutest, kuid moodsate elektrooniliste kanalite puhul me sellest väga palju ei räägi. See, kuidas ettevõtjad leiavad uusi nippe reklaami tegemiseks, on isegi suurem probleem. Tänapäeval veedab suur hulk noori ja lapsi teatud osa oma päevast elektroonilises keskkonnas, aga seal on see reklaam kättesaadav. Mis puudutab vaba aja veetmise võimalusi, siis olen nõus, et iga samm, iga tegevus, mis aitab paremini noorte vaba aega sisustada, on ainult positiivne. Küll olen seda meelt, et omavalitsustel on ka praeguste eelarvete piires võimalusi seda reguleerida. Ma olen mööda Eestit ringi sõites näinud, et omavalitsused suhtuvad väga erinevalt sellesse, kas ja kui palju peaks olema sportimisvõimalusi ning vaba aja veetmise võimalusi. See on väga erinev. Nii et võin öelda, et maksueraldiste vähenemine ei ole takistanud omavalitsustel noori ja noorte tegevust prioriseerida.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Viimane registreeritud küsimus on kolleeg Rainer Vakralt kaitseminister Urmas Reinsalule. Palun!
Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Avalikkus on seoses Euroopa Liidu finantspoliitika tulevikuga viimasel ajal keskendunud just Kreekale, aga on loodud ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, loomas oleme Euroopa stabiilsusmehhanismi. Ühesõnaga, oleme ehitanud tulemüüri, et finantskriis lokaliseerida. Ometi spekuleeritakse nüüd, et Kreeka võib eurotsoonist eralduda. Majandusteadlane Andres Arrak on öelnud, et finantskriis niisama mööda ei lähe, sest alustalad on valed. Mis on teie arvamus ja kas on midagi valesti tehtud? Kas Eesti Vabariigi valitsusel on olemas tegevuskava selleks puhuks, kui tulemüürid sellele valule vastu ei pea?
Aitäh! 23. mail toimus Euroopa Ülemkogu mitteametlik kohtumine, kus majanduskasvu võimalike initsiatiivide kõrval oli arutlusel ka olukord Kreekas. Eestit esindas ülemkogu kohtumisel peaminister Ansip. Ülemkogu mitteametlik sõnum Euroopa Liidu riigijuhtidelt oli väga selgelt see, et Kreekalt oodatakse tarku valikuid ja euroalasse jäämist. Kuid väga selge oli ka rõhutus, et programmi tingimused, mis on Kreeka n-ö laenuprogrammi jaoks kehtestatud, on mõeldud täitmiseks. Kahtlemata, need poliitilised otsused, mis Kreeka majandus- ja finantspoliitika tuleviku kohta langetatakse, on Kreeka valijate kätes. Kreeka uued erakorralised valimised leiavad aset 17. juunil. Ma arvan, et nende asjade valguses on hästi oluline, et meil on kriisidega toimetulemiseks olemas, nagu ka hea küsija mainis, vajalikud tööriistad ehk need tulemüürid. Ka Ecofini tasemel neid võimalikke alternatiive kindlasti analüüsitakse. Eurotsooni puhul me peame lähtuma eeldusest, et praegu ei ole mingit alust programmi tingimusi muuta. Kreeka valitsus, ükskõik millised parteid selle ka moodustavad, peab sellest eeldusest lähtuma. Kindlasti on hästi oluline meie valitsuse keskne poliitika, mis toetab ka Euroopa Komisjoni seisukohti. Keskne küsimus praeguses Euroopa finantskriisis on riigirahanduse stabiilsuse taastamine. Sellega avanevad kasvuvõimalused.
Palun, kolleeg Rainer Vakra, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Palju on räägitud sellest, et tuleb suurendada osalust Euroopa stabiilsusmehhanismis, sest see annab võimaluse rahaturul jõulisemalt tegutseda. Kas Vabariigi Valitsus on teinud arvestusi, kui palju suudetakse edaspidi teha eraldisi riigieelarvest, ja kas on jumet ideel, et peaks laskma Kreekal minna oma teed ja majandusel loomulikult terveneda?
Aitäh! Kõigi nende varaliste otsuste tegemisel, milliseid kohustusi, ka võimalikke garantiisid Eesti võtab, on loomulikult lähtealuseks põhjalikud analüüsid. Neid ei tehta sugugi riske maandava käsitlusega. Mis puudutab seda, kas Kreekal tuleks lasta minna oma teed, siis siin tahan ma korrata Euroopa Ülemkogu selget seisukohta, et mõistlikem viis ka eurotsooni stabiilsust arvestades on kindlasti see, et Kreeka on võimeline pärast valimisi oma finantspoliitikas langetama otsuseid nõnda, et ta on suuteline programmi tingimusi täitma ning on suuteline oma riigi rahanduspoliitikas läbi viima struktuurseid muutusi, selleks et programmi tingimuste raames püsida. See on optimaalne stsenaarium kõigi euroala riikide jaoks. Kui me räägime ka eurotsooni majanduskasvu vaatest, siis tugev ja stabiilne euro on selle kõige tugevam nurgakivi, tugeva ja stabiilse euro eeldus on omakorda iga euroala liikmesriigi perfektselt korras rahandus. Eesti positsioon on olnud see, et me ei kavatse siin teha mööndusi rahanduspoliitilistes põhimõtetes, ja see positsioon jääb ka edaspidi selliseks.
Palun, kolleeg Rainer Vakra, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Esiteks mainin, et mulle teie filosofeerivad ja kaalutlevad vastused meeldivad. Minu kolmas küsimus on selline: kas te arvate, et kriisis on Euroopa halvasti juhitud plaanimajandus või hoopis kapitalism tervikuna?
Aitäh! Mis puudutab praegust finantskriisi, siis ma arvan, et kriisi tuum on tõepoolest poliitiline. See ei ole kindlasti kapitalismi aluspõhimõtete kriis, mille lähtekoht on vaba turg ja turuosaliste maksevõime. Kohustusi saab võtta nii palju, kui sul on maksevõimet. Parun Münchhauseni kombel enda juukseidpidi soost väljakiskumise rahanduspoliitika ei ole jätkusuutlik ja euro ühisruumi mõttes on see kõigile eurotsooni liikmesriikidele kahtlemata ohtlik. Seetõttu on meie selge positsioon, et ei tohi teha mingisuguseid järeleandmisi finantsdistsipliini tagavates reeglites, vastupidi, need reeglid finantsstabiilsuse vallas, mis on sel aastal kokku lepitud, tuleb jõustada ja tagada nende toimimine.
Kohapeal esitatud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee. Lühike küsimus, palun!
Aitäh, proua juhataja! Teadaolevalt on Euroopa juhtorganites olnud juttu sellisest maksust nagu finantstegevuse maks, mis on päris suur – 57 miljardit eurot aastas. Eile küsisime härra Lipstoki käest, kuidas Eesti Pank sellesse suhtub. Tema arvas, et valitsus peaks sellega hoogsalt tegelema. Mis on teie seisukoht, milline on valitsuse osa ja milline Eesti Panga osa selles, et rääkida kaasa finantstegevuse maksu kehtestamisel Euroopas?
Aitäh! Finantssektori maks oli tegelikult mitteametlikul ülemkogul 23. mail nn kasvumeetmete paketi ühe teemaringina arutusel. Kahtlemata on tegemist põhimõttelise poliitilise valikuga Eesti positsioonide kujundamisel, see otsus tuleb langetada valitsuse tasemel koostöös parlamendiga ja vastavalt protseduurile. Meie seisukoht on, et me peame oluliseks finantstehingute maksu eelnõu põhjalikku tehnilist läbitöötamist, aga ka alternatiivide kaalumist. Meie esimene eelistus, mis puudutab finantssektori maksustamist, on arusaadavatel põhjustel selline, et me eelistame globaalset, ülemaailmset lahendust. Paremuselt teine variant on maksustamine Euroopa Liidu tasemel.
Suur tänu, lugupeetud kolleegid! Infotunni aeg on läbi. Suur tänu kolleegidele küsimuste esitamise eest ja suur tänu ministritele küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.
