Lugupeetud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Lubage mul alustada faktist, et käesoleva aasta alguses tähistas Finantsinspektsioon oma kümnendat tegevusaastat. Hea meel on tõdeda, et kuigi need kümme aastat pole kerged olnud, oleme seni suutnud finantsturgude ja turuosaliste järelevalvet Eestis teha nii, et riik ehk maksumaksjad pole pidanud kulutama sentigi Eesti finantssektori toetamiseks. Viimaste aastate väga keerulistes turutingimustes on see kindlasti märkimisväärne tulemus. Hea meel on ka tõdeda, et turuosalised hindavad meie professionaalsust. Üha rohkem Balti riikides tegutsevaid finantssektori ettevõtteid on valinud oma koduriigiks just Eesti ning tegutsevad nüüd teistes Balti riikides oma filiaalide kaudu. Eriti selgelt on see suundumus näha kindlustussektoris.
Möödunud, 2011. aasta oli finantsturgude jaoks väga keeruline. Mitme eurotsooni riigi pikaajalised fiskaalprobleemid tõid kaasa finantsturgude usalduse kadumise riikide võimesse teenindada oma võlakohustusi. Kujunenud kriisist väljumiseks on astutud nii poliitilisi samme, mis on toonud kaasa valitsuste ja riigijuhtide vahetumise mitmes Euroopa riigis, kui võetud ka finantsmajanduslikke meetmeid. Kuigi seni on eurotsooni lagunemine ja eurotsooni valuuta usaldusväärsuse langus suudetud ära hoida, tekitab olukord rahaturgudel jätkuvalt muret. Kreeka valimiste järel tekkinud sisepoliitiline patiseis ja mure võimalike uute valimiste tulemuste pärast ning Hispaania pangandussektori probleemide kiire eskaleerumine on turgude ebakindlust vaid suurendanud.
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA) tegi 2011. aasta kevadsuvel Euroopa 90 suurema pangagrupi tugevusanalüüsi, mis näitas, et kuigi pangad olid enne tugevusanalüüsi suutnud suurendada oma kapitalipuhvreid 50 miljardi euro võrra, oli siiski kaheksal pangagrupil probleeme kokkulepitud kapitalipuhvrite nõuete täitmisega ja 16 pangandusgruppi olid selles osas väga lähedal miinimumnõuete täitmisele. Tugevusanalüüsi tulemuste põhjal andis EBA välja selgepiirilised soovitused riikide pangajärelevalve asutustele pankade kapitalipuhvrite tugevdamiseks, muu hulgas piirates võimalikke dividendide väljamakseid ning nõudes finantsvõimenduse vähendamist ja lisakapitali kaasamist seal, kus see on võimalik. Eesti turul tegutsevad Skandinaavia pangandusgrupid tegid tugevusanalüüsi edukalt läbi ja seega on Eesti pangandussektori usaldusväärsus jätkuvalt suur.
Eelmise aasta üks olulisemaid teetähiseid oli kolme Euroopa Liidu järelevalveasutuse – Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (ESMA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse (EIOPA) – töö sisuline käivitumine. Kõigi kolme asutuse jaoks oli sel esimesel aastal mitmeid keerulisi ülesandeid. Oli vaja korraldada nii uute Euroopa regulatsioonide väljatöötamine, kus kõigil kolmel järelevalveasutusel on oluline nõuandev roll Euroopa Komisjoni jaoks, kui tagada ka olemasolevate regulatsioonide ühetaoline tehniline rakendamine kogu Euroopa Liidu siseturul ja koostöö globaalsete finantsturgude regulaatoritega. Lisaks alustas Euroopa Keskpanga juures tööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB).
Finantsinspektsioon osaleb aktiivselt nimetatud asutuste töös, kusjuures juhatuse liige Kaido Tropp on EIOPA infotehnoloogia ja aruandluse alalise töörühma asejuht ning ma ise olen ESMA juhatuse liige. Tuleb rõhutada, et uue üleeuroopalise järelevalveraamistiku rakendamine suurendab oluliselt nimetatud järelevalveasutuste rolli uute üleeuroopaliste regulatsioonide väljatöötamisel ja ühetaolisel rakendamisel. ESMA puhul on oluline ära märkida ka föderaalse järelevalvelise mandaadi saamist Euroopa Liidus tegutsevate reitinguagentuuride suhtes.
Euroopa järelevalveasutustest rääkides tuleb rõhutada, et Euroopa siseturu areng finantsteenuste vallas on finantskriisi tulemusena liikumas väga kiiresti suurema harmoneerituse ja kesksete järelevalveorganite tekke suunas. See on kindlasti positiivne, kui silmas pidada finantsturgude üha suuremat integreeritust ja nende tegevuse piiriüleseid mõjusid. Nii on ühtses Euroopa õigus- ja järelevalveraamistikus kergem tulevikus ära hoida võimalikke kriise ja tagada piiriülese järelevalvelise arbitraaži vähenemine. Samas tuleb mõista, et oluliselt hakkab vähenema liikmesriikide, sh Eesti võime riigisiseselt finantsõigust suunata. Samal ajal suureneb selgelt Finantsinspektsiooni roll otsekohalduvate tehniliste standardite väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa tasandil. Otsekohalduvad tehnilised standardid on Euroopa uue järelevalvelise arhitektuuri oluline komponent. Neid töötatakse välja direktiivide ühetaoliseks rakendamiseks siseturul. Lähiaastatel on vaja EBA-l, EIOPA-l ja ESMA-l välja töötada sadu siduvaid tehnilisi standardeid, mis on riigisisese õiguse suhtes otsekohalduvad.
Euroopa järelevalveasutustel on regulatsioonide väljatöötamisel laialdased õigused. Euroopa järelevalveasutuste väljatöötatavad regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid saavad Euroopa Komisjoni määruse vormi. Lisaks koostavad Euroopa järelevalveasutused suuniseid ja soovitusi. Finantsinspektsioon osaleb selles töös ja panustab aktiivselt tehniliste standardite ning suuniste ja soovituste väljatöötamisse Eesti finantsturu jaoks olulistel teemadel.
Otsekohalduv Euroopa Liidu õigustik tuleb siduda riigisisese menetlus- ja materiaalõigusega. Normide rakendamine eeldab riiklikele järelevalveasutustele piisavate menetluslike võimaluste loomist. Tuleb vältida olukordi, kus otsekohalduv Euroopa õigustik küll kohustab isikuid, kuid järelevalvel puudub riigisisesest õigustikust või dogmaatikast tulenevalt tegelik ja tõhus võimalus kohustuste täitmist kontrollida, rikkumise või selle riski korral mõjusalt sekkuda. Siia kuulub järelevalveasutusele piisavate menetluslike õiguste andmine ja võimaluste loomine, samuti sanktsioonisüsteemi tänapäevastamine ja kohandamine Eesti finantsturu eripärale. Loomulikult tuleb arvestada, et isiku õigusi seejuures ülemäära ei riivataks. Eraldi tuleb jälgida, et otsekohalduvad õigusaktid tõlgitaks eesti keelde selliselt, et Eestis oleks võimalik neid ühetaoliselt ja normi eesmärgile vastavalt rakendada. Nimelt on seadusaktide seaduslik jõud kõikides keeltes võrdne. Sellega seoses on selgelt kasvamas ka meie vastutus ja töökoormus Euroopa suunal, tagamaks seda, et meie riiklikud ja finantssektori huvid oleksid parimal moel kaitstud.
Finantsinspektsiooni jaoks oli 2011. aasta oluline teetähis inspektsiooni uue strateegia kinnitamine Finantsinspektsiooni nõukogu poolt. Uues strateegias on kirjeldatud kolm tähtsat suunda, kus finantsjärelevalvel on vaja lähiaastatel oluliselt panustada. Esiteks, Finantsinspektsiooni järelevalvelise võimekuse suurendamine. Teiseks, Finantsinspektsioon kui tõhus koostööpartner. Kolmandaks, Finantsinspektsiooni roll finantsteenuste tarbijate nõustamisel ja suunamisel.
Kui lühidalt kirjeldada nimetatud kolme kõige olulisemat tegevussuunda, siis järelevalvelise võimekuse suurendamine on meie töö alus ja jääb selleks. Nii muutuvad ja täpsustuvad regulatsioonid kui ka ajas ja ruumis muutuvad riskihinnangud toovad paratamatult kaasa selle, et organisatsioon ja inimesed peavad olema valmis muutusteks ja uuteks ülesanneteks. Kuigi meie töö nõuab palju täpsust ja sisaldab hulgaliselt rutiini, ei tähenda see, et finantsjärelevalve töö tervikuna oleks rutiinne, pigem vastupidi.
Meie strateegia teise olulise tegevussuunana on esile tõstetud koostöö. Finantsturgude integratsioon ja paljude meie turgudel tegutsevate turuosaliste piiriülene tegevus eeldab, et suudame olla tugevad koostööpartnerid ennekõike Põhjala ja Balti suunal. Lisaks väga tihedale koostööle spetsialistide tasandil erinevate turuosaliste järelevalvelistes kolleegiumides on käivitunud koostöö ka riiklikul tasemel. Nii olen koos Eesti Panga presidendiga kaasatud Põhjala-Balti makroprudentsiaalse foorumi töösse, mis peab aitama kaasa süsteemsete riskide paremale väljaselgitamisele ja infovahetusele meie regioonis. Samuti oleme koos kolleegidega Eesti Pangast ja Rahandusministeeriumist kaasatud Põhjala-Balti stabiilsusgrupi töösse, mis peab aitama ära hoida võimalikke finantskriise regioonis ning otsima lahendusi nii õiguslike kui ka järelevalveliste sammude suuremaks ja paremaks integratsiooniks võimalike kriisiolukordade reguleerimisel. Tunnustusena meie tööle on minu hea kolleeg juhatuses Kilvar Kessler juhtimas Põhjala-Balti stabiilsusgrupi ühte alamtöörühma, mis tegeleb finantsasutuste piiriülese saneerimise või võimaliku likvideerimise õiguslike küsimuste analüüsiga. Oleme aktiivsed ka Kesk- ja Ida-Euroopa suunal, kus meie poolt juhib tööd minu teine hea kolleeg juhatuses Andres Kurgpõld.
Kui vaadata Finantsinspektsiooni tegevuse prioriteete eelmisel aastal, siis oluline järelevalveline tegevus pangandussektoris oli usaldusnormatiivide raamistiku Basel II ühe komponendi, sisemise kapitali adekvaatsuse tagamise protsessi Pillar 2 rakendamine. Analüüsiti pankade esitatud sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi raporteid ja koostati järelevalvehinnang, mida tutvustati krediidiasutustele. Piiriüleste pangagruppide kohta esitasime oma järelevalvelised hinnangud emapanga järelevalvetele grupiülese järelevalvelise hinnangu koostamiseks.
2011. aasta järelevalveliste hinnangute rõhuasetus oli eeskätt kvalitatiivsetel teemadel, nagu üldjuhtimine, teenuste grupisisene sisseostmine, siseauditi ja teiste sisekontrollimehhanismide kvaliteet, strateegia ja omanikega seotud küsimused.
Pangandussektorile tervikuna ei toonud möödunud aasta kaasa laenunõudluse kasvu. Möödunud aastal jätkus laenumahtude vähenemine samasuguse kiirusega nagu 2010. aastal. Pangad väljastavad laene vastavalt üldaktsepteeritud heale tavale ning ei saa väita, et laenude kättesaadavus on laenutingimuste liigse konservatiivsuse tõttu piiratud. Laenuportfellide kahanemine tuleneb peamiselt klientide tulevikukindluse puudumisest ning seeläbi on pärsitud ka laenunõudlus.
Nagu 2010. aastal paranes ka 2011. aastal pankade laenuportfellide kvaliteet ning viivises olevate laenude koondmaht kahanes nii absoluutmahult kui ka osakaaluna laenuportfellis. Aasta jooksul vähenesid nii pika- kui ka lühiajalised viivislaenud. 2008. aastal alanud majanduslangusest tingitud krediidirisk on suuresti realiseerunud ning pangad on bilansid halbadest laenudest suuresti "puhastanud". Maksejõuetuks muutunud laenude normaalne teenindamine on taastunud kahjuks vähestel juhtudel. Pangad on realiseerinud ligikaudu 60% varasematel aastatel moodustatud allahindluse reservidest, mis näitab, et pangad olid allahindluste moodustamisel olnud väga konservatiivsed.
Pangandussektori likviidsete vahendite tase on kõrge ning see tase ei ole peale euroalaga liitumist ja kohustuslike reservinõuete alanemist langenud. Emapankade tasemel tsentraalse likviidsusjuhtimisega pangad kasutavad likviidsusülejääki emapankadelt eelnevatel perioodidel kaasatud laenude tagasimaksmiseks. Seetõttu on finantseerimine muutunud üha rohkem kliendihoiustel põhinevaks. See aga omakorda kahandab pankade likviidsusriski ning alandab ressursi hinda.
Eestis tegutsevate pankade kapitaliseerituse tase oli ja on ka praegu kõrge ning kasumlikkus on taastunud. Finantsjärelevalve kõrgendatud tähelepanu all on väikepankade kapitaliseeritusega seotud arengud keskpikas perspektiivis, seda eelkõige nende finantsasutuste osas, kes oma põhitegevuselt olulist tulu ei teeni või kelle kasvustrateegiaga on seni kaasnenud suured kulud. Pankade kasumlikkust on lähiajal kindlasti mõjutamas laenumahtude edasine langus ning madalal tasemel EURIBOR.
Aruandeperioodil tegi Finantsinspektsioon mitmeid järelevalvemenetlusi seoses erinevate lubade andmistega. Olulisemana võib mainida Swedbanki Balti struktuuriüksuste restruktureerimisega seotud analüüse ja kapitalijuhtimisega seonduvaid otsuseid.
Pangandusturu läbipaistvuse tagamiseks keelasime eelmisel aastal mitmel Krediidipanga aktsionäril hääleõiguse teostamise, kuni Krediidipanga omanike struktuur ja rahastamine ei vasta Eesti pangandusturu nõuetele.
Kindlustussektori järelevalvetegevuses osalesime lisaks regulaarsetele sektori analüüsidele ka EIOPA üleeuroopalise tugevusanalüüsi läbiviimisel, kus esmakordselt osalesid liikmesriikide olulised kindlustusandjad soolotasemel. Tugevusanalüüsi läbisid positiivselt kõik kindlustusgrupid, kes selles Eestist soolo- või grupitasemel osalesid. Finantsinspektsioon tegi ka Eesti-sisese tugevusanalüüsi elukindlustusandjatele. Tugevusanalüüs näitas, et elukindlustusseltside varad on investeeritud konservatiivselt ning Euroopa võlakirjaturgudel toimuval olulist mõju seltside kapitalinõuete täitmisele ei ole.
Kahjukindlustuse kindlustusmaksete mahud jäid eelmise aastaga võrreldes peaaegu muutumatuks, kindlustusmakseid koguti vaid 0,3% vähem kui aasta tagasi. Arvestades Eesti kahjukindlustuse turu väiksust ning kriisiaja mõju, on nimetatud tegurite loogilise tulemusena kindlustusseltsid laienenud ja laienemas Baltikumi-ülesteks seltsideks. See ärimudel on seni ennast hästi tõestanud. Elukindlustussektoris on enamik ühte ja samasse finantsgruppi kuuluvatest Balti riikide kindlustusandjatest ühinenud, kahjukindlustussektoris see protsess veel kestab. 2011. aastal kogusid Eesti kahjukindlustusseltsid ligikaudu 22% kindlustusmaksetest Lätist ja Leedust. Seoses lähiajal planeeritavate ühinemistega on riskid, mis asuvad väljaspool Eestit, kindlustussektori jaoks veelgi olulisemaks muutumas.
Elukindlustussektoris jätkus möödunud aastal mahtude ja nõudluse vähenemine. Võrreldes eelmise aastaga vähenes elukindlustuse kogutud maksete maht 12%. Lisaks kasvas oluliselt investeerimisriskiga toodete tagasiostude maht, seda eriti teisel poolaastal. Kuna üle poole kõikidest elukindlustuses kogutavatest maksetest kogutakse Lätist ja Leedust, on elukindlustuse näitajad olulisel määral mõjutatud Läti ja Leedu majanduskeskkonnast ning sealsete klientide meelestatusest. Eeltoodust tulenevalt asub valdav osa Eesti elukindlustusseltside kindlustusriskist väljaspool Eestit.
Elukindlustussektori investeeringute tootlus oli tulenevalt negatiivsetest arengutest väärtpaberiturgudel surve all ning ükski elukindlustusselts ei teeninud piisavalt investeerimistulu, et ületada garanteeritud intressimäära. Siiski on seltsidel piisavalt vabu vahendeid nimetatud riski katmiseks, kuid sellest olenemata tuleb seltsidel aktiivselt tegelda oma investeerimispoliitika ülevaatamisega, vähendamaks intressigarantiiriski realiseerumise võimalikkust tulevikus.
Uue finantsteenuste valdkonnana lisandusid eelmisel aastal meie järelevalve alla makseasutused. Makseteenuste turul tegutseb praegu kaheksa makseasutust, nendest viis täistegevusloa alusel ja kolm piiratud tegevust lubava erandi alusel. Makseasutused vahendasid eelmisel aastal 1,1 miljardi euro ulatuses klientide tehinguid, mis makseasutuste klientide väikest arvu arvestades on erakordselt suur käive. Makseasutuste sektor on suure kasumiga. Sektor teenis aastaga tulu 11 miljonit eurot ning sektori omakapitali tootlikkus küündis üle 30%. See on võrdväärne kasumiga, mida teenivad mitu korda suuremad sektorid, nagu fondivalitsejad või elukindlustus. Makseasutuste bilansilised riskid on madalad, enamasti koosnevad aktivad nõudmisteni hoiustest pankades või arveldustest partneritega. Samas, arvestades sektori kliendibaasi, kus on enamasti läbipaistmatu ärimudeliga offshore-ettevõtted, eksisteerib makseasutuste puhul rahapesualase õigusrikkumise kõrgendatud risk. Senistele järelevalvemenetlustele tuginevalt võib anda esmase hinnangu, et mitme ettevõtte puhul on siin tegemist ärikultuuriga, mis paistab silma vähese seaduskuulekusega. Erinevalt teistest järelevalvesubjektidest peab makseasutuste järelevalve rohkem põhinema algmaterjalide vahetul kontrollil. Samuti saab makseasutuste puhul vähem arvestada subjektide enda sisekontrollimehhanismide efektiivse toimimisega.
Finantsteenuste järelevalves oleme suurendanud kohapealsete kontrollide mahtu Finantsinspektsiooni juhendite ja seadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Finantsinspektsioon analüüsis eelmisel aastal turu läbipaistvuse eesmärgil investeerimisriskiga hoiuste turgu ja kahetsusväärselt peab nentima, et vaadeldud peaaegu kaheaastasel perioodil oli investorite jaoks kaalutud keskmine tootlus selle investeerimisinstrumendi kasutamisel negatiivne. Siinkohal on hea meel tõdeda, et meie algatusel viidi möödunud aastal sisse seadusmuudatus, mis karmistab pankade jaoks klientide sobivusnõuete hindamist vastava investeerimistoote pakkumisel.
Turukuritarvituste ärahoidmiseks ja vajaduse korral võimalike turukuritarvitajate tõhusamaks heidutamiseks jätkasime aktiivset koostööd Politsei- ja Piirivalveameti ning prokuratuuriga.
Finantskirjaoskuse edendamisel oli meie peamine tähelepanu suunatud koolidele ja õpetajatele. Koostöös Tallinna börsi, pangaliidu ja turuosalistega korraldasime terve hulga temaatilisi õppepäevi mitmes maakonnas. Meie tarbijaveebi arendamisel oli oluline teetähis finantsteenuste võrdlustabelite lisandumine, mis peaks märgatavalt suurendama finantsteenuste turu läbipaistvust ja parendama inimeste võimet leida endale sobivaim teenusepakkuja.
Kokkuvõttes on meie tegevus muutunud Euroopa-kesksemaks. Eesti finantsasutuste stabiilsuse ja usaldusväärsuse tagamisel saame järjest enam toetuda oma headele kolleegidele Euroopas, nii nagu nemad meiegi kompetentsust ja oskusi rakendada saavad. Tänan tähelepanu eest!