Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Head külalised! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 14. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Kõnesoove ei ole.
Läheme menetlustoimingutega edasi. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile.
Head ametikaaslased, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 69 Riigikogu liiget, puudub 32.


1. 10:02 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordse menetlemise (89 UA) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordse menetlemise kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aadu Musta!
Head ametikaaslased, mul on meile kõigile tagasihoidlik palve olla natuke vaiksemalt, sest saalis on liiga suur lärm! Palun, ettekandja!

Aadu Must

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me oleme peaaegu unikaalses olukorras, kus üks seaduseelnõu on juba kuuendat korda siin saalis meie ees. Seetõttu tundub, et ega väga midagi lisada isegi ei ole. Tõepoolest, ma loobun rääkimast kõigest sellest heast, mis selles seaduses on, sest sellest jõuavad rääkida veel teised ja seda on siit puldist korduvalt tehtud. Võib isegi öelda, et mõni komisjoni liige võib varsti kirjutada oma memuaaridesse peatüki "Kuidas ma menetlesin ülikooliseadust".
Ometi on selles seaduses ka midagi, mis sundis seda teisele ringile saatma. Ma kuulasin ja vaatasin, mida räägib sellest meedia. Veel tänagi kuulsin, et seadusega ei ole midagi lahti, seal olevat tehtud ainult mingi tehniline apsakas, mis tähendab seda, et Riigikogu tegi mingi vea, mida president pidi parandama. Tähendab, see on tühiasi. Selle peale tekib tahtmine küsida: kas see, millega me siin tegeleme, vastuolu põhiseadusega, on tühiasi? Need, kes saavad natukene aru poliitikast, poliitika keelest, märkuandmistest ja mõistaandmistest, saavad väga selgesti aru, et president juhtis tähelepanu, et parlament on põhjustanud selle, et nii mõneski kohas on tasakaal paigast ära. Parlament on valmis andma – olgu peale, et nüanssides – otsustusõigust täitevvõimule seal, kus see on tegelikult parlamendi asi. Teate, head poisid ja tüdrukud, me saime presidendi käest märkuse, et me ei tee oma tööd hästi ja president peab kaitsma parlamenti tema enamuse teatud tahteavalduste eest.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, vabandust! Head ametikaaslased, saalis on ikka liiga suur lärm. Ma palun, et me austame neid, kes soovivad ettekannet kuulata, ja austame ettekandjat! Ma palun teid väga!

Aadu Must

Me oleme siin korduvalt rääkinud sellest, et parlament ei tegele seaduste vastuvõtmisega, vaid seadusandlusega. Ta ei tegele ühe ametkonna töö korraldamisega, vaid ühiskonna, riigi elu tervikliku ja harmoonilise juhtimisega. Vähemalt peaks see ideaalis nii olema. Maailma eesrindlikud riigid on aru saanud, et mis tahes reformi tegemine, isegi siis, kui see tulevikus annab kokkuhoidu, nõuab käivitamiseks ressursse. Nad on aru saanud, et kriisi ajal kasutatakse seda halba aega ära, kui mitte muuks, siis vähemalt selleks, et inimesed saaksid õppida. Selleks luuakse igasuguseid lisasüsteeme. Selles seaduses on mõned asjad naaberametkondadega aga kooskõlastamata jäänud ja võib juhtuda, et see seadus lõppkokkuvõttes koguni saadab neid inimesi, kes võiksid õppida, ülikoolist ära töötute armeesse.
Me usume, et oma idee poolest peaks tasuta kõrgharidusele ülemineku seadus tagama selle, et oma hariduse eest hakkab maksma vähem inimesi, vähem tudengeid kui praegu. Aga kas me oleme kindlad, et nii ka läheb?
Hiljuti, käies meie fraktsioonis, viskas haridus- ja teadusminister ühe küsimuse peale nalja. Kui tema käest küsiti, miks mõned valimislubadused on täitmata, ütles ta, et Aaviksoo võib ju lubada, aga Jürgen Ligi, näed, ei anna raha. See oli tema arvates hea nali, aga meie jaoks see nali ei ole. Seaduse menetlemise algusest peale on räägitud ühte: kõrgharidus ei pea toetuma mitte ainult ühele, vaid kahele seadusele, nii nagu tugev ja terve inimene toetub oma kahele jalale, ja hea, kui need jalad on enam-vähem ühes mõõdus. Teine jalg pidi olema vajaduspõhiste õppetoetuste seadus, mis pidi varsti parlamenti tulema. Meile kogu aeg räägiti, et eelnõu on teel, ta on teel ja ta on teel. See on nagu vana muinasjutt kolhoosi lehmast, kellel oli unistus suurest ilusast heinakuhjast, mis oli teel, aga teate, tee peal igaüks seda näppis ja kui see kohale jõudis, siis oli alles ainult peotäis.
Selle tõttu on meil soov, palve ja vajadus: täitkem kokkuleppeid ja menetlegem asju paralleelselt. Täna ei ole võimalik ainult poolikute lubaduste põhjal selle seaduse poolt hääletada. Loodan, et sellest on abi vähemalt selles mõttes, et koalitsioon saab vihaseks ja otsustab oma lubadused täita. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Liisa-Ly Pakosta!

Liisa-Ly Pakosta

Täiesti ilma vihata palun alandlikult igaks juhuks kolm minutit juurde!

Aseesimees Jüri Ratas

Kaheksa minutit.

Liisa-Ly Pakosta

Head kolleegid! Minu lugupeetud õppejõud Aadu Must andis mulle head noodid ette. Ma olen temaga selles mõttes täiesti ühel nõul, et presidendi sekkumine on lõppkokkuvõttes seda eelnõu veelgi paremaks teinud. Ma usun, et see on peaaegu kõikide eelnõudega niimoodi. Muidu me siin ju koos ei käiks, kui iga asja ei annaks veel paremaks teha. Iseküsimus on see, kuidas me muudetud ülikooliseaduse valguses läheme edasi teiste eelnõudega, mis samuti puudutavad rahastamist riigieelarvest. Me oleme kultuurikomisjonis üsna üksmeelselt olnud sellel seisukohal, et kui me hakkaksime kõike kirjeldama samasuguse detailsuse astmega, nagu uues eelnõus on kirjeldatud ülikoolide rahastamise tingimusi ja aluseid ...

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Ma tunnetan, et juhataja ei saa oma funktsiooniga täna üldse hakkama. Saalis on ikka suur lärm. Ma tõesti palun teie abi! Olge palun natuke tasemini! Palun, hea ettekandja!

Liisa-Ly Pakosta

Ei ole hullu midagi. Olen töötanud nii õpetaja kui ka õppejõuna ja tean, et see on täiesti normaalne klassikomplekt.
Kui me hakkaksime kõikides eelnõudes rahastamise aluseid niisuguse detailsusega lahti kirjutama, siis tähendaks see põhimõtteliselt teistsugust Riigikogu tööd, kui on olnud senimaani. Ma usun, et järgmiste samasuguste arutelude raames tuleb see küsimus ette kõikides komisjonides.
Ma kordan siinkohal üle mõne asja, mida on selle eelnõuga seoses kõige rohkem küsitud ja millest on siin saalis võib-olla mõnevõrra vähem juttu olnud. Esiteks, ma kinnitan üle, et ülikoolid saavad selle eelnõu tulemusel raha juurde, ülikoolidelt ei võeta raha vähemaks, eelarvelist rahastamist ei jäeta isegi mitte samale tasemele, vaid ülikoolide rahastamine suureneb.
Teiseks, üliõpilaste valikuvõimalused suurenevad, need ei vähene, need ei jää samale tasemele, vaid need suurenevad. Ülikoolide rahastamine hakkab väga palju sõltuma sellest, kui paljud motiveeritud üliõpilased on valmis ka ülikoolidiplomini jõudma ehk ülikooli ära lõpetama. Kuna suures osas kaob ära riiklik tellimus ülikoolikohtadele õppeainete kaupa, siis hakkavad üliõpilaste endi valikud – mina tahan õppida seda eriala ja sellel erialal ka lõpetada – aeglaselt, kuid kindlalt muutma sedagi, mida ülikoolides õpetatakse. Täiesti loogiliselt tuleneb siit, et ülikoolides hakatakse üha rohkem õpetama seda, mida noored inimesed ise õppida tahavad.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on juhatajal võimalus võtta kuni 30 minutit vaheaega, millest kasutan ära ühe minuti, et me saaksime maha rahuneda, oma jutud ära pidada ja istungiga rahulikult edasi minna. Kuulutan välja vaheaja. Istung läheb edasi kell 10.11.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on läbi. Saalis on hoopis teine ja rõõmsam õhkkond, palju rahulikum ja töisem. Palun, ettekandja, jätkake!

Liisa-Ly Pakosta

Suur tänu! Me jäime pooleli selle koha peal, et üliõpilased saavad valikuvõimalusi juurde ja üliõpilaste, noorte inimeste valikutest hakkab edaspidi palju rohkem sõltuma – isegi see, milliseid erialasid ülikoolides õpetatakse.
Kolmas põhimõtteline küsimus on tööturu ootused ülikooli lõpetanud noortele. Eesti ettevõtted ei saa osaleda rahvusvahelistes hangetes, kui hanketingimustes nõutav meeskond koosneb ainult lõpetamata kõrgharidusega inimestest. Selle eelnõu üks eesmärk on parandada Eesti ettevõtete võimekust täita tööülesandeid parimal võimalikul tasemel ja suurendada kõrgharidusega inimeste arvu. Kõrgharidusega inimesteks loeme neid, kes on ülikooli tõepoolest ära lõpetanud.
Veel üks väga oluline punkt. Selles eelnõus on senise ülikooli õigusruumiga võrreldes palju selgemalt välja toodud perepoliitilised aspektid. Esimest korda on noortele vanematele tagatud õigus sõltumata ülikooli suvast teha eksameid ja arvestusi näiteks ka akadeemilise puhkuse ajal. Kõik kuni seitsmeaastase lapse emad ja isad ning kuni 18-aastase, erivajadusega lapse vanemad saavad õiguse õppida tasuta ka siis, kui nad täidavad õppekava vaid 50% ulatuses. Selliseid perepoliitilisi meetmeid ei ole enamikus riikides. Meil on ka üks põhjus, miks me võime selle üle uhked olla ja miks need muudatused meie seadusesse jõudsid: Eesti on lastega üliõpilaste arvu poolest Euroopas juhtiv riik. Eesti rahva kestmisele ning pere soetamise ja ülikooliõpingute ühitamisele peaks see eelnõu küll igati tõhusalt kaasa aitama.
Kinnitan siin puldis Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel, et vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu, nii nagu me oleme lubanud, jõustub 2013. aasta sügisest. Esimest korda Eesti ajaloos saame sedavõrd süsteemse vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi. Mitte kunagi varem ei ole riik tudengitele selliseid võimalusi pakkunud, nüüd need võimalused tulevad. Veel enne suve on see eelnõu parlamendis, valitsuses on see arutelud läbinud. Ma loodan, et arutelud vajaduspõhiste õppetoetuste üle tulevad sisukad ning opositsiooni ja koalitsiooni vahel koosmeelt otsivad. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nii nagu 9. veebruaril, kui kõrgharidusreform oli esimest korda lõpphääletusel, nii ka täna hääletavad sotsiaaldemokraadid selle vastu. Uuesti arutamise käigus on seaduses tehtud küll kosmeetilisi muudatusi, et presidendi vetost mööda minna, kuid kahjuks ei ole neid kahte kuud kindlasti kasutatud selleks, et sisuliselt järele mõelda, mida see reform kaasa toob. Oleme juba kuulnud ja võib-olla kuuleme veelgi mitut propagandistlikku kõnet selle kohta, kuidas see reform parandab Eestis õppekvaliteeti ning lihtsustab ligipääsu kõrgharidusele. Sotsiaaldemokraadid ei usu kumbagi neist valimisplatvormidest maha loetud lausetest.
Mis puudutab õppekvaliteeti, siis uus kord, kus ülikoolidel sisuliselt puudub seadusesse kirjutatud baasfinantseering ning järgmise perioodi rahastus sõltub läbirääkimistest ministriga, tingib paratamatult ülikoolidevahelist kõrilõikamist selle pärast, kes missuguseid erialasid ja mis ulatuses õpetab. Minister saab öelda, et TTÜ-s ei ole mõtet õigusteadust õpetada, sest seda saab teha Tartu Ülikoolis, või Tallinna Ülikoolis ei ole mõtet õpetada füüsikat, kuna seda saab teha TTÜ-s. Võib-olla saab uue rahastamissüsteemiga lahendada ka kunstiakadeemia maja küsimuse, kui minister ütleb näiteks, et EKA ei ole eraldiseisva ülikoolina võimeline pakkuma kvaliteetset haridust ning peaks oma õppekavadele rahastuse saamiseks ühe või teise ülikooliga liituma. Presidendi meelest on selline praktika põhiseadusega vastuolus, kuna vähendab tunduvalt ülikoolide sõltumatust. Muidugi mitte sõltumatust riigist ja riigieelarvest, sest nendest sõltumatud ei ole ülikoolid meil kunagi olnud, vaid see vähendab sõltumatust konkreetsest ministrist. Eelnõu teksti on kõpitsetud siit ja sealt, et probleemi formaalselt lahendada, kuid sisuliselt on kõik samaks jäänud. Just autonoomia kaotamise pärast oleme näinud ülikoolide eemaletõmbumist kogu kõrgharidusreformi arutelust. Ühed loodavad, et saavad uues süsteemis Aaviksoolt rohkem raha, teised kardavad, et kui nad praegu ministri vastu lähevad, siis jäävad rahast hoopis ilma. Sellepärast on see arutelu kõrghariduse kvaliteedi üle olnud väga omapärane. Pakosta ütleb, et kvaliteet paraneb, Ossinovski ütleb, et ei parane, aga need, kes tegelikult edendavad kõrghariduse kvaliteeti, on lihtsalt vait. Isiklikult arvan, et eelnõu on sisuliselt ikkagi põhiseadusega vastuolus, ehkki vormiliselt ta seda olla ei pruugi.
Mis puudutab õppimise kvaliteeti üliõpilaste poolelt vaadates, siis paremat kvaliteeti oleks naiivne oodata, kuna seda püütakse saavutada rahalise sanktsiooni ähvardusega neile, kes õppekava 100% ei täida. Kindlasti väheneb nüüd kraadi saamiseks kuluv aeg ja, muuseas, suureneb ka väljakukkunute arv. Kuid vaevalt vajadus semestris iga hinnaga 30 ainepunkti kokku saada teadmiste taset tõstab. Soovides üliõpilasele võimalikult kiiresti diplomipaber kätte anda, jäetakse tagaplaanile see, mis selle paberi taga tegelikult on.
Teine oluline propagandaargument, mida oleme selle eelnõuga seoses kuulnud, on vaesematest peredest pärit noorte õiglane ligipääs kõrgharidusele. Õnneks on aruteludest kadunud väljend "tasuta kõrgharidus", sest tasuta on see tõesti ainult esimesel semestril. Praegune süsteem, kus riik ei ole leidnud piisavalt raha üliõpilaste õpingute toetamiseks, kuid samas ei nõua neilt õppekava 100%-list täitmist, omal viisil kindlasti tagab õiglast ligipääsu kõrgharidusele. Me ei ole leidnud raha, et tudengeid piisavalt toetada, et nad saaksid õpingutele pühenduda, ent samas ei ole neilt liiga palju nõudnud, võimaldades neil ka töötada ja nii endale elatist teenida. Uus, õppekava 100%-lise täitmise nõue saaks kõne alla tulla ainult siis, kui me ka õppetoetuste süsteemi adekvaatseks teeme. Seda aga kahjuks ei juhtu.
Valitsuse õppetoetuste eelnõus on kaks põhimõttelist probleemi. Esiteks, selleks et saada vajaduspõhist õppetoetust suuruses 135 eurot, mis ei ole äraelamiseks niikuinii piisav, tuleb täita 100% õppekavast. See toob kaasa olukorra, kus vaesest perest pärit üliõpilane, kes ei saa mõnel semestril 30 EAP-d kätte, peab esiteks oma õpingute eest maksma hakkama ja teiseks jääb ka õppetoetusest ilma. Kuidas ta siis ülikoolis edasi peaks õppima? Haridusministeerium on õppetoetuste seaduse eelnõu seletuskirjas öelnud, et mingu toimetulekutoetust taotlema. Midagi võiks ministeerium toimetulekutoetuse kohta ikkagi teada, et sellist jama mitte rääkida. Teine põhimõtteline asi on Sotsiaalministeeriumi nõudmisel toimetulekutoetuse saamise korral õppetoetuse arvestamine tulude hulka, erinevalt esialgses eelnõus sätestatust.
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit.

Jevgeni Ossinovski

See tähendab ju seda, et kõige vaesemast perest pärit noor, kelle perekond saab toimetulekutoetust, ei saa kuidagi ülikooli minna, sest siis võetaks tema õppetoetuse summa jagu perekonna toimetulekutoetuse summast vähemaks. Ma küll ei tea, aga võib-olla on valitsus eelnõuga ka sellepärast põhimõtteliselt nõustunud, et osa haridusministeeriumi lisakuludest kompenseerib toimetulekutoetuse kulude vähenemine.
Sellepärast on sotsiaaldemokraadid seisukohal, et kavandatav reform halvendab vaesest perest pärit üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele ning suurendab seeläbi hariduslikku kihistumist. Kogu debatis on liialt palju keskendutud kõige andekamatele üliõpilastele, sellistele, nagu oli kunagi meie praegune haridusminister. Nemad saavad niikuinii igasuguses haridussüsteemis hakkama ja nädalavahetusel jõuavad veel rongijaamas lihakange vinnata. Nende pärast ei ole seda reformi küll vaja teha. Enamik üliõpilasi on aga keskmiste võimetega ning kui nad on ka vaesest perest ning peavad töötama, et ära elada, on neil uues süsteemis peaaegu võimatu hakkama saada. Tudengid ei ole laisad, nad on lihtsalt vaesed. Kavandatava süsteemi tõttu langeb suur osa neist tõenäoliselt ülikoolist välja, kui ülikoolid ei hakka omaalgatuslikult seaduse jäikusi siluma.
Kas ühiskonna huvides on see, et ka keskmise andekusega üliõpilased oma teadmisi täiendaksid ja siiski kõrghariduse omandaksid, või võivadki nad välja langeda? Küsimus on vist retooriline, ehkki mõni hariduslik elitarist ka siin saalis arvab, et kõrgharidus on ette nähtud 10% privilegeeritutele. Mõelgem sellele, et meil on 32% täiskasvanutest ilma kutse- või kõrghariduseta. Võib-olla teid üllatab, et kõige suurem selliste inimeste osakaal on just vanuserühmas 25–34 aastat. Tõenäoliselt ei ole mõistlik seda protsenti vaeste perede ülikoolist väljalangenud laste abil suurendada.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond peab sellele eelnõule taas kord vastu hääletama, sest me seisame kvaliteetse ja tõesti tasuta kõrghariduse eest ning soovime seda ka vaestest peredest pärit üliõpilastele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Urmas Klaasi!

Urmas Klaas

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Täna hommikul on selles saalis üheks märksõnaks kujunenud "kosmeetika". Ma ei ole näinud ühtegi inimest, kes istuks kosmeetiku juures kaks kuud järjest, terve märtsi ja aprilli, aga täpselt nii kaua või vähe on parlamendi kultuurikomisjon põhiseaduskomisjoni abil ja koos täiskoguga, kaasates avalik-õiguslike ülikoolide rektoreid, eraõiguslike ülikoolide rektoreid, rakenduskõrgkoolide rektoreid ning üliõpilasi, tegelnud presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseadusega ja tõsiselt diskuteerinud selle üle, kuidas ja millise täpsusega peab olema paigas ülikoolide rahastamine, mis on tulemuslepingute teema, mis on halduslepingute teema ning kuidas peaksid omavahel tasakaalus olema maksumaksja, riigi ja ühiskonna ootused ülikoolide suhtes ning mida ülikoolid peavad paratamatult vastu andma.
Ma julgen öelda, et ma olen isegi natuke mures selle pärast, et ülikooliseaduses on väga täpselt sätestatud ülikoolidega sõlmitavate tulemuslepingute alused. Mul on kahtlus, kas seadus ei ole sellisena liiga jäik saanud. Aga öelda, et on tegeldud kosmeetikaga, on ilmselge ilukirjanduslik liialdus.
Siin on täna kõlanud väited, justkui kaoksid ära mõned erialad ja võib-olla Tartu Ülikool ei hakka enam juriste koolitama, ning on küsitud, mis saab õigusteaduskonnast. Ülikoolide autonoomia ja vabadus avada uusi õppekavu, koolitada neid, keda tööjõuturg vajab täna, homme ja ülehomme, on märgatavalt suurem, kui olid seni riikliku koolitustellimuse süsteemiga etteantud võimalused. Ei maksa karta seda, et Eesti riigil jäävad saamata spetsialistid, keda vaja on. Kaugel sellest, nendesamade tulemuslepingutega ja nendesamade läbirääkimiste käigus saab Eesti riik täpsemalt tellida riiklikult olulisi erialasid ja spetsialiste.
Me räägime väga palju vajaduspõhistest õppetoetustest ja õppetoetuste süsteemist. See eelnõu, mis praegu on valitsuses ja on tõesti ka parlamenti jõudmas, teeb põhimõttelise muudatuse nii õppetoetuste süsteemis kui ka tulemusstipendiumide osas. Praegune süsteem rakendus 2003. aastal, peaaegu kümme aastat tagasi. Uus süsteem näeb ette tulemusstipendiumid ja vajaduspõhised õppetoetused märksa suuremale arvule üliõpilastele, kui on neid, kes seda toetust praegu saavad. Kui praegu on stipendium 55 eurot, pluss 28 eurot ...
Palun lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit.

Urmas Klaas

... kui üliõpilane elab kaugel sellest piirkonnast, kus ta ülikoolis käib, siis uued summad, lisaks õppelaen ja võimalus tööd teha, annavad kokku palju suuremad rahanumbrid. Kavandamisel on samuti märkimisväärselt suuremad summad nende vajaduste katteks.
Olen seda varem öelnud ja kordan ka praegu, et kuigi koalitsioonilepingus on kirjas, et vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem rakendub 2015. aastal, töötame pingsalt selle nimel, et nii kõrgharidusreform kui ka tulemuslepingud käivituksid samast hetkest ehk 2013. aastast. Need on omavahel tihedalt seotud teemad.
Mälu värskendamiseks ütlen, et kolleeg Aadu Must rääkis teise lugemise ajal, et võib-olla siiski tasub hääletada selle kassi poolt, kes on ükskõik millist värvi, aga püüab hiiri. Ehk optimism selle eelnõu suhtes oli siis suurem, kui on kolmanda lugemise ajal, kuigi vahepeal ei ole juhtunud mitte midagi muud, kui me kõik oleme lihtsalt nädala võrra vanemaks saanud.
Ma usun, et see eelnõu on kindlasti saanud paremaks, sest me oleme teinud lisatööd. Selles usus ning uskudes, et Eesti vajab selliseid ümberkorraldusi, hääletab Reformierakonna fraktsioon kindlasti selle seaduseelnõu poolt. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Repliik kohapealt, Aadu Musta vastusõnavõtt.

Aadu Must

Kuna minu nime mainiti, pean täpsustama. Muutus see, et luhtusid ootused, et üks eelnõu kohe-kohe parlamendi menetlusse laekub. Vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi seaduseelnõu ei jõudnud parlamenti. See vähendaski optimismi. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Alustame seaduse lõpphääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 53 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei ole. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


2. 10:31 Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu (226 OE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume teise päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Rannar Vassiljevi!

Rannar Vassiljev

Head kolleegid! Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu algatas rahanduskomisjon 30. aprillil. Kontrollkomitee moodustatakse eesmärgiga tagada panga tegevuse vastavus põhikirjale. Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule iga-aastase audiitori järeldusotsuse. Kontrollkomiteesse kuulub kümme liiget. Kontrollkomitee liikmed nimetatakse kuni kaheks aastaks. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku uueks perioodiks, alates 1. juunist, nimetada kaheks aastaks meie esindajaks kontrollkomitees rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon tegi 7. mai istungil konsensusliku otsuse panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Arto Aas, palun!

Arto Aas

Kuidas te hindate, kas eelmine esindaja Taavi Rõivas sai oma tööga hakkama? Ma olen Euroopast kuulnud, et ta tegi suurepärast tööd.

Rannar Vassiljev

Komisjoni istungil seda teemat ei käsitletud. Mina isiklikult ei ole kuulnud Euroopast, kas Taavi Rõivas sai hästi hakkama või ei saanud, aga ma usun, et Taavi Rõivas tuli seal täiesti korralikult toime. Ma arvan, et ka praegune rahanduskomisjoni esimees Sven Sester saab selle tööga hästi hakkama.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimiste soovi ei ole. Tundub, et kandidaat Sven Sester ei protesteeri selle otsuse eelnõu vastu. Seega võime hakata lõpphääletust ette valmistama.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 226. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 226 on otsusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.35.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee