Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja teised valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Palun kõigepealt kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 43 Riigikogu liiget, puudub 58.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Alustame infotundi. Esimene küsimus on kolleeg Viktor Vassiljevilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud peaminister! 27. aprilli Äripäev kirjutab, kuidas apteekide asutamise piirang, mille üks eesmärke oli tagada ravimite kättesaadavus hõredalt asustatud kohtades, kaotas ravimiturul sisuliselt igasuguse konkurentsi. Praegu on kord selline, et kui vabaneb mõni koht, kuhu võiks apteegi rajada, korraldatakse liisuheitmine. Suurettevõtted on asutanud riiulifirmasid, mõni ettevõte on asutanud sada riiulifirmat ja korraldatakse selline litsentsiloterii. Äripäev teeb järelduse, et kehtiv seadus ei kaitse ravimitootjat, vaid soosib turul olevaid suuri apteegikette. Milline on teie arvamus, kuidas on selline olukord kooskõlas turumajandusliku konkurentsi põhimõtetega?

Aitäh! Need mõtted, millest lähtudes praegu kehtiv kord omal ajal kehtestati, olid muidugi üllad. Eesmärk oli katta terve Eesti ühtlaselt apteekide võrguga. Eesmärk on õnnestunud ka saavutada, aga samas on praegune võrk jälle fikseeritud ja sellises külmunud olekus ning ei ole uuele tulijale avatud. Seega peaks süsteemi muutma. Süsteemi muutmiseks on mitmeid võimalusi. Esiteks, kaotada asutamispiirang ära ja avada apteegiturg kõikidele uutele tulijatele. Piirangu kaotamise tulemusel võib apteeke tekkida Eestisse palju rohkem, aga praktikas tähendab see seda, et paljud eksisteerivad apteegid ei pea enam konkurentsile vastu ja need tuleb ilmselt sulgeda. Konkurentsi tekitamiseks oleks võimalik anda teatud ravimid müügile muusse kaubandusvõrku, aga ka sellele on väga palju vastuväiteid. Teatavasti vajavad ka jaemüügiravimid spetsialisti konsultatsiooni, nõustamist. Kui neid saab osta suvalisest toidupoest ilma igasuguse spetsialisti nõustamiseta, siis on võimalus, et neid kasutatakse kuidagi inimese tervist kahjustavalt, märksa suurem.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Nende litsentside pärast tehakse ka muud tsirkust. Kui näiteks üks apteek tahab kolida teise kohta, siis ilma konkursita saab ta kolida ainult 500 meetri kaugusele. Apteegid teevad selliseid väikseid konnahüppeid, et 500 meetri kaupa liikuda kuskile sinna, kuhu nad tahavad ümber kolida. Mis puudutab ravimite käsimüüki näiteks Selveri poes või bensiinijaamas, siis tsirkuseks seda nimetada ei saa, sest seal taga on siiski inimeste tervis ja lugu on tõsine. Miks ei võiks riik täiesti ausalt ja avameelselt toetada just nimelt maapiirkondades apteekide asutamist, toetada rahaliselt, avaliku rahaga, kas riigieelarve või mõne avalik-õigusliku juriidilise isiku kaudu, ja reguleerida asja niimoodi, et ka maapiirkondades säiliksid riigi toetusega apteegid?

Aitäh! Riik toetab seda, et ravimid oleksid kättesaadavad, juba nagunii. Apteekide toetamine eeldaks lisaressursside olemasolu. Aga nagu me kõik teame, on ressurssidega nii, et need on ikka piiratud. Ka siis, kui riik toetaks apteeke, jääb ikkagi üles küsimus, kuidas avada ravimiturg konkurentsile. Toetuste kaudu põlistuks praegune apteekide võrgustik igaveseks, mis ei ole jälle soovitud eesmärk. Ma ei usu, et teie anekdootlik näide, kuidas apteegid 500 meetri pikkuste hüpetega ühest asukohast teise nihkuvad, oleks eluline näide. Teoreetiliselt on see võimalik, aga ma ei usu, et keegi praktiliselt sellist asja ette võtaks. Aga ka teoreetiline konstruktsioon on juba selline asi, mis paneb vähemalt mind väga tõsiselt mõtlema sellele, et praegune apteekide asutamise piirang tuleks ära kaotada.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Neid konnahüppeid on kirjeldatud Äripäevas. Ma ei tea, kas Äripäev valetab või kirjutab õigust. Konkurentsiameti peadirektor on selle asutamispiirangu tühistamise asjus pöördunud sotsiaalministri, majandusministri ja õiguskantsleri poole – mitte midagi pole juhtunud. Äripäev süüdistab oma artiklis poliitikuid ükskõiksuses, nimetades põhjusena suurte apteegikettide mõju Reformierakonna ja IRL-i poliitikutele. Seda ütles Äripäev, mitte mina! Küsimus on mul selline: kas väide, et apteegiketid mõjutavad Reformierakonda ja IRL-i, on õige või on see Äripäeva räige vale? Kui see on vale, kas te kavatsete valitsusjuhina seda kuidagi kummutada ja sellel eesmärgil mingeid samme astuda?

Aitäh! Kindlasti ei saa ühegi isiku annetus mõjutada Reformierakonna poliitilisi otsuseid. Selles mõttes on see väide vale. Aga ma ei pea vajalikuks iga ajalehes ilmunud väidet isegi ümber lükkama hakata, ammugi ei pea vajalikuks nende väidete kummutamiseks kohtuteed ette võtta. Sel juhul me võiksime mõne mehe puhul ainult kohtus käiagi ja teada on, millega sellised kohtus käimised poliitikule lõpevad. Teemat aina võimendatakse ja trahvid, mida meie kohtud määravad vale faktiväite puhul, on peaaegu olematud, naeruväärsed. Ma võin lubada, et loen selle teie viidatud artikli tagantjärele läbi. Ma ei ole teie nimetatud väljaande väga aktiivne lugeja, ei hinda seda väljaannet nii kõrgelt, et peaksin seda kogu aeg lugema, aga ma loen selle jutu läbi.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Apteegivõrgu reformi üle on siin saalis väga palju räägitud ja kõige selle eest, mida elu on praegu näidanud, hoiatas opositsioon juba varem, aga valitsus ei kuulanud meie kahtlusi. Te ise ütlesite ka, et eesmärk oli üllas, aga välja ei tulnud mitte päris nii. Seepärast on mul küsimus: kas samad ohud ei varitse praegugi? Meil on suured, üllad eesmärgid haridus- ja haldusreformiga. Kas ei ole sama oht, et opositsiooni arvamus on kuulamata jäetud ja võib-olla mõne aasta pärast me räägime samamoodi haridusreformi üllastest eesmärkidest, aga mitte täitunud unistustest?

Ma pean praegust apteegivõrgustikku siiski meie elanikke suhteliselt hästi teenindavaks võrgustikuks. Ravimid on kodu lähedal kättesaadavad. Kui kaoksid ära igasugused konkurentsipiirangud, mida mina liberaalina ja reformierakondlasena loomulikult eeldaksin ja sooviksin, siis võiks see konkurentsis tähendada just väga paljude kettidesse mitte kuuluvate väikeapteekide sulgemist. Kui see on teie eesmärk, siis öelge selge ja valju häälega, et te soovite väikeste maa-apteekide sulgemist ja soovite seetõttu teha Äripäeva artiklile viidates ettepaneku kaotada ilma põhjaliku analüüsita päevapealt ära konkurentsipiirangud apteekide asutamisele.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Karel Rüütlilt keskkonnaminister Keit Pentusele. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Aprillis toimus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni visiit Harjumaale, mille raames paljud omavalitsused tõstatasid probleemi, et riik on justkui lubanud looduskaitsealuste maade maamaksuvabastust kompenseerida, aga siiamaani seda tehtud ei ole. Mõni nädal tagasi tutvustasid Keskkonnaministeeriumi esindajad Riigikogu keskkonnakomisjonile looduskaitse arengukava aastani 2020. Selle kava alljaotises 2.7 on kirjas, et looduskaitselistest piirangutest tuleneva maamaksu vähendamise kompenseerimise süsteemi tuleks arendada nii, et see võimaldaks saamata jääva tulu omavalitsustele täielikult kompenseerida. Ministeeriumi ametnikud sattusid minu hinnangul pisut kimbatusse, sest nad ei osanud komisjonis päris täpselt selgitada, millises ulatuses on maamaksuvabastust tehtud ja kuidas kavatsetakse need summad omavalitsustele kompenseerida.

Aitäh! Ma ausalt öeldes ei oska kommenteerida teie küsimuses olnud väidet, justkui oleks riik või valitsusliit lubanud looduskaitsealuste maade maamaksu omavalitsustele kompenseerida. Mul puudub küll info, et valitsus oleks sellise lubaduse andnud. Aga kui me räägime üldse loodusväärtustest, looduskaitsest, siis usutavasti te nõustute minuga, et loodusväärtuste kaitse on selline ülekaalukas avalik huvi ning ei ole mõtet omavalitsust ja riiki selles küsimuses vastandada. Täpselt samamoodi kui meie looduse mitmekesisuse säilimine on riigi huvides, on see ikkagi ka omavalitsuste huvides. Te viitasite, et käisite visiidil Harjumaal. Ka Harjumaalt on näiteid, kus omavalitsused ise on olnud huvitatud uute kaitsealade moodustamisest ja on soovinud, et loodusväärtusi senisest enam kaitse alla võetaks. Ma usun, et seda ettepanekut tehes on nad olnud täiesti teadlikud, kuidas ühe või teise piirkonna või ala looduskaitse alla võtmine mõjutab maamaksu laekumist. Nii et veel kord: loodusväärtuste kaitse on ülekaalukas avalik huvi. Ei ole mõtet omavalitsusi ja riiki vastandada ning öelda, et üks peab teisele justkui midagi kompenseerima.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Hea minister! Mina loen looduskaitse arengukava aastani 2020, mida tutvustati keskkonnakomisjonis mõni nädal tagasi. Seal on väga selgelt kirjas, et riik on võtnud endale eesmärgiks arendada süsteemi selliselt, et omavalitsustele oleks võimalik tulubaasi täielikult kompenseerida. See on minu arvates riiklik dokument, mis küll Riigikogusse ei tule, aga valitsus kindlasti kiidab selle heaks, vähemalt selles kavas on nii kirjas. Kuusalu vallas on teadupärast umbes 36 000 hektarit maad mitmesuguste soodustustega, sh ka maamaksu soodustused. See on üle 52% kogu Kuusalu valla territooriumist. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt on jäänud valla eelarvesse laekumata üle kuue miljoni krooni ehk üle 387 000 euro. Teie vastusest ma lugesin välja, et tänasel valitsusel ei olegi väga selget plaani, kuidas seda kompenseerimise süsteemi arendada ja kas üldse arendada. Kas ma sain teie vastusest õigesti aru?

Aitäh! Looduskaitse arengukavas räägitakse vajadusest maamaksu vähendamise olukorda analüüsida ja vajaduse korral süsteemi arendada. Ei ole mõistlik võtta positsiooni, et ülejäänud maksumaksjad peaksid hakkama omavalitsustele, kes ise on väga huvitatud, et nende valla või linna territooriumil mõni kaitseala moodustataks, seda kuidagi kompenseerima. Veel kord: loodusväärtuste kaitse on asi, mis on samavõrra nii kohalike omavalitsuste huvides kui riigi huvides. Selle tulemusel tekkiv ja hoitav mitmekesisus ei ole mitte ainult riigi huvi, vaid on ka omavalitsuste huvi. Seetõttu ma tõesti ei pea mõistlikuks, et me räägime mingisugusest täiendavast kompenseerimisest. Kaitsealade olemasolu, looduse mitmekesisus väärtustab ka sedasama kohalikku elukeskkonda. Ma arvan, kohalike omavalitsuste huvi on, et elukeskkond oleks võimalikult mitmekesine ja seeläbi ka elukvaliteet parem.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Hea minister! Ma olen teiega täiesti nõus: see, et meil oleks looduskauneid kohti, ei ole mitte ainult riigi huvi, vaid on meie kõigi huvi. Aga kui me võtame kas või ühe konkreetse valla, näiteks Kuusalu valla, siis jääb justkui mulje, et Kuusalu valla inimesi karistatakse selle eest, et nad elavad looduskaunis kohas. 52% nende valla territooriumist on maamaksust vabastatud, mis tähendab, et valla eelarvesse laekub selle tõttu nii palju vähem raha, et vald on pidanud pöörduma isegi kohtusse, et saada täiendavaid vahendeid ja pakkuda oma inimestele kvaliteetsemat teenust. Kas te ei leia, et oleks vaja otsida mingisugust kompromissi omavalitsuste ja riigi vahel, et me ei karistaks näiteks Kuusalu vallas elavaid inimesi?

Aitäh! Ma olen täiesti vastupidisel arvamusel ja arvan, et Kuusalu valla inimesed on võrreldes mõne teise vallaga, kus loodusväärtusi sellises mahus ei ole, palju paremas olukorras. Nende elukeskkond on palju mitmekesisem, rikkam ja see ei ole mitte karistus, vaid vastupidi, selle valla elanike eelis väga paljude teiste kohtade ja valdade ees. Aga nagu teile kindlasti hästi teada on, võetakse maamaksusoodustusega seotud omavalitsuste eelarvete vähenemist arvesse tasandusfondi arvestuses. See puudutab ka looduskaitsealuseid maid.

Jätkame kohapeal registreeritud küsimustega. Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Maamaksust vabastamine looduskaitsealustel maadel ei ole mitte ainult Kuusalu valla probleem. Näiteks Noarootsi vallas on looduskaitse all 35%, Lihula vallas pool maad ehk 47%, Hanila vallas 30%. Ridala vallast on 74% mitmesuguste keskkonna- ja muude piirangute all, kusjuures 30% on sihtkaitsevööndis. Arusaadavalt on hea elukeskkond nii riigi kui ka omavalitsuse huvi, aga väga lihtsalt öeldes looduskaitsealuste maade maamaksuvabastus paraku vähendab omavalitsuste tulubaasi. Milline oleks teie soovitus nendele omavalitsustele, kuidas nad peaksid toimetama või majandama, et seda tulude vähenemist kompenseerida? Kas te arvate, et tasandusfondi osa kompenseerib tegelikult selle maamaksuvabastuse?

Aitäh! Jah, praegu võetakse seatavaid piiranguid ja maamaksusoodustusega seotud omavalitsuste eelarvete vähenemist tasandusfondi puhul arvesse. Ma arvan, et sellisel kujul see süsteem ka jätkub ja peakski jätkuma. Aga teie loetletud omavalitsuste kõrval ma toon lihtsalt võrdluseks, et on tõesti väga palju omavalitsusi, kes on ise teinud ettepaneku üks või teine ala kaitse alla võtta või on olnud kaitsealade moodustamise väga jõulised toetajad. Näiteks võime rääkida Loo kaitsealast Jõelähtme vallas, siinsamas Tallinna linnas on Pääsküla raba, Tuvi, Lillepi ja Nõmme pargid, Sõrve maastikukaitseala Harku vallas, Tuhala ja Nabala piirkonna puhul võib rääkida ümberkaudsetest valdadest. Nii et ei ole sugugi nii, et kõik vallad eviksid samasugust seisukohta, nagu te siin
olete väljendanud, et looduskaitseala on midagi sellist, mis ei ole kohaliku omavalitsuse huvides. Vastupidi, omavalitsused saavad väga hästi aru, et mida kvaliteetsem elukeskkond nende vallas on, seda parem on seal inimeste elu. Nii et sellist vastandamist ei ole põhjust teha. Tõesti, väga paljud omavalitsused on ise olnud kaitsealade moodustamise algatajad või siis väga tugevad toetajad.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kas vastab tõele kuuldus, et valitsusel on plaan vabastada järgmisest aastast maamaksu maksmisest osa riigile kuuluvaid asutusi? Ja kui see on nii, kuidas kompenseerite siis kohalikule omavalitsusele selle saamata jääva tulu?

Ma pean ütlema, et kehva akustika pärast või mõnel muul põhjusel jäi see küsimus arusaamatuks. Äkki on võimalik küsimust korrata?

Palun korrake!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas vastab tõele kuuldus, et järgmisest aastast on Vabariigi Valitsusel plaan vabastada osa riigile kuuluvaid asutusi maamaksu maksmisest? Kui see on nii, siis kuidas kompenseeritakse kohalikele omavalitsustele saamata jääv tulu?

Aitäh! Maamaksu muudatused ja omavalitsustele kompenseerimine järgmisel aastal puudutab eelkõige omavalitsustele laekuva tulumaksu protsendi kasvu. Selle kohta on teil kindlasti võimalik täpsemalt küsida rahandusministri käest. See on valitsuse väljaöeldud otsus ja plaan, et järgmisel aastal suurendatakse omavalitsustele laekuva tulumaksu protsenti. Täpselt samamoodi, nagu omavalitsuse asutuste alune maa on maamaksust vabastatud, on valitsusel tõepoolest plaan vabastada maamaksust ka riigiasutuste alune maa. Kompenseerimise poole pealt ütlen aga veel kord: omavalitsustele laekuva tulumaksu protsendi kasv on see, mille kaudu järgmisel aastal omavalitsuste tulubaas suureneb ja eelarve tulupool kasvab.

Suur tänu, proua keskkonnaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Lembit Kaljuveelt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, proua esimees! Hea peaminister! Eesti tähtsamat maavara – põlevkivi – kaevandasid ja kasutasid toormena või kütusena eelmisel aastal neli ettevõtet: Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus ja Kunda Nordic Tsement. Samal ajal maksid nad riigile ressursimaksu kokku veidi üle 20 miljoni euro. Nimetatud ettevõtete kasum ületas eelmisel aastal aga 200 miljonit eurot. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 ütleb, et loodusvarad on rahvuslik rikkus. Milline on teie kui valitsusjuhi seisukoht põlevkivi ressursimaksu õigluse osas? Kas me ei anna oma rahvuslikku rikkust liiga odavalt ära?

Aitäh, hea küsija! Mul on samasugune tunne nagu teil, et anname küll liiga odavalt ära. Põlevkivist elektrienergia tootmisel ja ka põlevkivist õli tootmisel tekib rohkesti igasuguseid saasteaineid, kõrvalprodukte, mis keskkonda kahjustavad. Seetõttu  tundub mulle, et praegusest ressursitasust ei piisa selleks, et keskkonnale tekitatud kahjusid korvata. Kuid ressursitasu suurendamine ei ole ilmselt ainus võimalik lahendus. Kui kõigil ressursi kasutajatel ühtemoodi suurendada ressursi kasutamise tasu, siis võib see mõne tegevuse puhul viia kahjumini ehk teatud tegevused üleüldse välistada. Põlevkivi kasutatakse meil põhiliselt kahel eesmärgil – elektrienergia tootmiseks (Eesti Energia on siin peaaegu ainus tegija) ja ka õli tootmiseks. Õli tootmine on väga hea kasumimarginaaliga, elektrienergia tootmine nii hea kasumimarginaaliga ei ole. Võib isegi väita, et teatud tingimustel võib elektrienergia tootmine, kui võtta arvesse kõik keskkonnale tekitatud kahjud, olla isegi kahjumlik. Maailmas tavaliselt ei maksustata ressursi kasutajaid ainult ühe maksuga. Ka meil on valitsuses arutamisel ettepanek kehtestada õli tootmisele niisugune royalty-maks, mis sõltuks energia hinnast maailmaturul.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Põlevkivist võiks tulla õpetajate palgatõus. Ma arvutasin eelmisel aastal, et kui me tõstaks kahe euro võrra põlevkivitonni ressursimaksu, 20 miljonit korda kaks, teeks see 40 miljonit eurot nagu naksti. Õpetajate palgaks on vaja 38 miljonit. See oleks põhiseaduslikult väga tore asi ja õpetajad saaksid palga, mida nad tahavad, neil oleks hea tuju ja lastel oleksid rõõmsad õpetajad. Mis te arvate, kas see on väga rumal mõte – tõsta kahe euro võrra maksu ja saada selline tulemus?

Aitäh! Ei, väga rumalaks mõtteks ma seda küll ei pea, aga olgu veel kord öeldud, et minu meelest tuleks läheneda erinevalt või tuleks vähemalt analüüsida erineva lähenemise võimalikkust põlevkivi kasutamise maksustamisel siis, kui  tegemist on elektrienergia tootmisega, ja teiseks siis, kui toodetakse põlevkiviõli. Põlevkiviõli tootmine on mitu korda kasumlikum kui elektrienergia tootmine. Kui me oleme strateegilistes huvides sisuliselt sundinud Eesti Energiat investeerima põlevkivienergeetikasse ja samal ajal muudame maksupoliitikaga põlevkivist elektrienergia tootmise kahjumlikuks, siis me ei käitu ju heade peremeestena. Näiteks, kui Eesti Energia tegutseb Jordaanias, siis Jordaanias on ressursi kasutamise tasu 44 aastaks seotud ka kütteõlide maailmaturuhinnaga. Kui kusagil peaks puhkema sõda ja seeläbi näiteks kütuste hind tõuseb hüppeliselt, siis ei ole see ainult ettevõtja kasum, vaid kasumit jagatakse ka selle asukohariigiga, kus tootmine aset leiab. Ma ei välistaks võimalust kasutada ka Eestis eri tootjate puhul erinevaid maksumäärasid, erinevaid makse.
Õpetajate palkade tõstmine on Vabariigi Valitsusel kavas niikuinii, mistõttu see tundub nagu liiga lihtne lahendus, et paneme kaks eurot tonnile juurde ja õpetajate palgamure on lahendatud. Aga meil on ju ka päästeametnikud, meil on politseinikud ning nemad tahavad samuti palka. Mis ressursi me nendele kinnistame? Liiv, kruus, mõni muu loodusressurss – igale elukutsele, iga eluala esindajale oma ressurss? See ei ole minu meelest väga hea lähenemine.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Hea peaminister, mulle meeldib, et te tahate kaasa mõelda. Aga ma tuletan meelde, te rääkisite siin kasumitest, et need ettevõtted said üle 200 miljoni kasumit, ja kahe euro lisamine tähendaks 38 miljonit. Arvestades nende ettevõtete rentaablust, nad ei tunnegi seda kahte eurot, peaaegu ei tunne, nad neelaksid selle alla. Minu arvates oleks ikkagi väga hea, kui rahvusliku rikkuse, põlevkivi abil saaks targaks, selles mõttes, et anname õpetajatele ühe liigutusega palka juurde. Ei pea valitsus pead murdma, ei pea Aaviksoo mõtlema, kust ära võtta jne. Maa sees on olemas see kivi, mis niikuinii võetakse välja, paneme talle kaks eurot otsa ja saamegi sellise hea tulemuse. Näiteks Norra ju maksustab nii. Ma annaksin teile veel üle oma mõtteid sellel teemal ...

Küsimus, palun!

Kas te lubate, et te selle ettepaneku tõsiselt läbi vaatate?

Aitäh! Muidugi ma luban teie ettepanekud tõsiselt läbi vaadata. Aga päris nii see ei ole, et kui me paneme põlevkivile kaks eurot ressursitasu juurde, siis kõik ettevõtjad, kõik tootjad, sealhulgas Eesti Energia, on selle üle kohe õnnelikud ja peaaegu ei märkagi seda tühist kahte eurot. Küllap nad juba märkavad ja küllap seda kahte eurot märkavad ka kõik elektritarbijad. Nagu juba öeldud, elektrienergia tootmine on praegu kasumi ja kahjumi piiri peal, ja kui panna see ressursitasu juurde ning eeldada, et elektrienergia hind jääb samaks, siis saab kasumist kahjum. See kaks eurot võib kaalukausse ühele või teisele poole kallutada küll. Aga ma olen seda meelt, et õli tootmist tuleks enamal määral maksustada, sest õli tootmine koormab keskkonda. Esiteks ekspluateeritakse rahvale kuuluvaid ressursse väga odava hinnaga, järgmisena tekivad jääkained, kolmandaks paisatakse atmosfääri ja keskkonda mitmesuguseid saasteaineid. Nii et keskkonnale tekitatav kahju ei ole kompenseeritav praeguse ressursitasuga. Kunagi, paar aastat tagasi – aga ega olukord praeguseks väga palju muutunud ei ole – ütles eelmine keskkonnaminister, et keskkonnatasud korvavad ainult kümnendiku keskkonnale tegelikult tekitatud kahjudest.

Jätkame nüüd kohapeal registreeritud küsimustega. Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister, aitäh kõigepealt sisuliste vastuste eest! Kas ma sain õigesti aru, et te olete sellega päri, et meie rahvusliku rikkuse ressursimaks on selles osas, mis puudutab õli tootmist, liiga madal ja seda võiks tõsta? Kui härra Kaljuvee pakkus kahte eurot kogu valdkonna jaoks, siis õli tootmise puhul võiks see olla ju neli eurot ja saaksime ka eesmärgid saavutatud. Mis te sellest arvate?

Aitäh! Jah, te saite minust õigesti aru, Vabariigi Valitsus arutab tõsiselt ressursitasude tõstmise küsimust. Ma ei välista täielikult ka elektrienergia tootmiseks kasutatava põlevkiviressursi täiendavat maksustamist, sest seal keskkonnale tekitatavad kahjud on samuti suuremad, kui võimaldab kompenseerida laekuv ressursitasu. Mõelgem nendele sadadele miljonitele kroonidele, mida me oleme kas või Euroopa Liidu maksumaksja rahast kulutanud keskkonnale tekitatud kahjude likvideerimiseks, ja kõrvutagem seda ressursitasudest laekuvate summadega. See võrdlus on väga ühepoolne ja kõneleb sellest, et anonüümne maksumaksja on praeguseks pidanud maksma rohkem, kui on laekunud ressursitasudest.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Kas te ei arva, et põhjus, miks pakutakse välja ressursitasu tõstmist, on eeskätt selles, et seda on tulevikus lihtsam administreerida, võrreldes võimaliku õlimaksuga? Kui ma ei eksi, siis needsamad meie õlitööstused toodavad sadu ja sadu õlimarke, mis on erineva rentaabluse ja hinnaga, seal oleks administreerimine võib-olla keerukam. Mis te arvate?

Muidugi ma olen nõus, et õli tootmise erinev maksustamine on keerulisem, võrreldes elektri tootmise maksustamisega. Aga ma jätan ka võimaluse kõhklusteks ja kahtlusteks. Lihtne maksustamissüsteem võib põlevkivist elektri tootmise üleüldse välistada ja seda me ka ei soovi. Milles me oleme ilmselt mõlemad ühte meelt, on see, et enne kui langetada maksuotsuseid, tuleb teha põhjalik analüüs. Ainult analüüsile tuginedes on võimalik langetada selliseid kaalukaid otsuseid, langetada nii, et võidaks keskkonnahoid ja säiliks ka elektri tootmise kasumlikkus, kui tootmise aluseks on põlevkivi põletamine.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Head kolleegid, kellel on nüüd kiiremad näpud, te võite esitada küsimusi kõikidele ministritele ja ka peaministrile. Palun öelge küsimust alustades, kellele küsimus on suunatud! Alustame kolleeg Kajar Lemberist.

Aitäh! Mul on küsimus peaministrile. Siin räägiti enne looduskaitsealuste maade maksuvabastusest ja selle  kompenseerimisest omavalitsustele. Teie koalitsioonipartner on populistlikult võtnud aga kaitse alla ka kodud ja seal kaob maamaks samuti ära. Selle kompenseerimiseks omavalitsustele on välja pakutud süsteem, et jupike tulumaksuosast justkui taastatakse ehk KOV-ile laekuv osa suureneb 0,17%. Kas te peate seda skeemi mõistlikuks ja omavalitsuste suhtes õiglaseks?

Aitäh! Ma pean seda mõistlikuks ja ka õiglaseks. See osa maamaksust, mis pärast seda, kui eluasemealusele maale on kehtestatud maksuvabastus, jääb kohalikule omavalitsusele laekumata, korrelleerub väga hästi, väga tugevalt kohalike omavalitsuste lõikes üksikisiku tulumaksu osaga, mida kohalikule omavalitsusele makstakse, ja mingeid erilisi, väga suuri hälbeid sellisest kompensatsiooniviisist ei teki. Tõsi, ei ole ühtegi sellist kompensatsiooniviisi, kus kaotajaid üleüldse ei oleks. Aga kohalikule omavalitsusele laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamise puhul on kaotajaid enam kui 10, võib-olla 20 korda vähem kui võitjaid. Seetõttu on see kompenseerimise viis suhteliselt õiglane.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu, lugupeetud esimees! Minu küsimus on suunatud peaministrile ja on äärmiselt triviaalne. Ma ei lähtu mitte niivõrd enda kui Riigikogu liikme infovajadusest, kuivõrd sellest, et meid vaatavad ka televaatajad. Kindlasti oleks meil hea teada, kus me praegu oleme, mis puudutab seda igivana küsimust, et raha ei ole ega tule. Milline on majanduskasvu hetkeseis? Milline on maksulaekumine? Kus me praegu oleme? Millised on head ja halvad uudised?

See, mis meile teada on, on suhteliselt rõõmustav. Aga see, mis meile teada ei ole, pole meile teada ehk prognooside tegemisel domineerib suhteline teadmatus. Maksulaekumine on esimesel kolmel kuul olnud väga hea. Neljanda kuu kohta ei ole mul veel andmed käes, aga võib öelda, et mingisuguseid pöördeid olulise halvenemise poole ei ole näha. Kolme kuu põhjal võib öelda, et maksulaekumine on viimase viie aasta parim, kui võrrelda laekumise protsenti eelarves aasta jooksul oodatuga. Selle järgi võiks teha siis ka optimistlikke prognoose tulevikuks. Kuid meie põhiliste ekspordipartnerite majandus on hakanud aeglasemalt arenema, neid prognoose on kärbitud. Tõsi, Soome puhul isegi suurendati prognoosi 0,4-lt 0,8 protsendile, aga see ei ole mitte mingisugune eriline majanduskasv. Tõtt-öelda, ega seal suurt vahet ei olegi, kas 0,4 või 0,8. Nii et ettevaatlikkus pole prognooside tegemisel valdav mitte ainult Eestis, vaid ka igal pool mujal Euroopas. Mitmelt poolt Euroopast tuleb suhteliselt halbu sõnumeid – eelarvete kärpimine, kulude-tulude vastavusse viimine on viinud majanduslanguseni, on viinud tööpuuduse suurenemiseni ja seetõttu optimismi ülearu palju ei ole. Euroopa Keskpanga hinnangul oli möödunud aasta neljas kvartal väga halb, kuid detsembri teine pool läks paremaks ja käesoleva aasta esimene pool on paranemismärke aina juurde andnud.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Mul on küsimus keskkonnaministrile. Aastaid on lainetena tõusetunud üks teema. Eestimaad ja Eesti inimeste pilku, kui nad ringi sõidavad, risustavad tondilossid: tühjalt seisvad laudad, tühjalt seisvad kunagised majandikeskused jne. Kui Raivo Järvi küsis, kus me praegu oleme, siis ma küsin täpselt samamoodi: kus me selle probleemiga oleme? Ma saan aru, et tegemist on eravaldustega jne. Kas see saal siin saaks ehk kuidagi aidata, sest aastatega hakkab see üha rohkem silma nii meile kui ka meie külalistele?

Aitäh! Olen väga nõus, et see on probleem ja võib põhjustada ohtu ka põhjaveele, aga kindlasti reostab see maastikku. Et selle probleemiga natuke jõulisemalt või kiiremini edasi liikuda, on Keskkonnainvesteeringute Keskus avanud uue programmi, kust on võimalik taotleda toetust nende nn tondilosside lammutamiseks. Taotleda võivad omavalitsused, äriühingud ja näiteks MTÜ-d. Kui tahetakse lammutada mõnda sellist tondilossi, mille lammutamise taotlejaks ei ole omanik ise, siis peab kindlasti olema omaniku nõusolek ja ka omavalitsuse hinnang, et tegu on tõesti selles piirkonnas maastikureostusega ja võib-olla ka põhjaveele ohtu kujutava reostusega. Esimene voor on nüüd läbi saamas, kokku esitati üle 50 taotluse. Nii et seda võimalust kasutati väga aktiivselt. Ma ise olin ausalt öeldes alguses pisut skeptiline, et kui kiiresti omavalitsused ja äriühingud jõuavad seda võimalust kasutada, aga ollakse väga huvitatud koostöö tegemisest ja nende jubedate tondilosside lammutamisest. Eelkõige on tegu kas vanade Nõukogude sõjaväest jäänud lobudikega või ka vanade kolhoosihoonetega, mis on väga käest ära lastud ja näevad tõesti väga koledad välja. On mõned sellised näited, kus vana kolhoosihoone seest on avastatud lausa suured väetisekogused, nii et tegemist on üsna ohtlike ja koledate näidetega. Aga mul on hea meel, et see lammutamise programm on käima läinud.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea peaminister! Minu küsimus oleks võib-olla rohkem majandusministrile, aga kuna teda täna infotunnis ei ole, siis ma küsin teie käest. Majanduskomisjon on korduvalt tegelnud Tallinna Sadama probleemide ja arendustega, meile on üht-teist eksponeeritud jne, aga asjad ei liigu. Ma küsisin hiljuti sadama juhtide käest, milles on küsimus. Nad ütlesid, et IRL pidi Viimsis neid asju pidurdama – need olid sadama juhi sõnad. Kas valitsuses on selliseid signaale olnud, et Viimsi vald ei taha? Just konkreetne erakond pidi vastu seisma, et need arendused tuleksid.

Aitäh! Kahjuks jäi küsimuse objekt mulle arusaamatuks. Ma usun, et kui Viimsi vald tõepoolest kusagil midagi pidurdab, siis vald, vallavalitsus lähtub vallaelanike huvidest. On täiesti loomulik, et kohalik omavalitsus kaitseb elanike huve ja äriühing, kes selle omavalitsuse territooriumil tegutseb, taotleb eelkõige suuremat ärikasumit, suuremaid käibeid, mis ärikasumini lõpuks viivad. Ma usun, et küllap nad ükskord omavahel kokkuleppele jõuavad. Tavaliselt head tehingud sünnivadki siis, kui nii kohalik omavalitsus kui ka äriühing on mõlemad ettevõtlusest huvitatud. Kui üksteise huvisid arvestatakse, siis saadakse ka head tulemused.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, juhataja! Küsimus on põllumajandusministrile Euroopa toetuste summa suuruse kohta. Missuguse sammuga me läheneme vanadele liikmetele? Kas järgmine finantsperspektiiv on meie põllumeestele säravam või me peame higistama ikka seal 40–50% läheduses? Kas need asjad on maha pandud, kas sa saad öelda mingisuguseid tärmineid ja protsente?

Aitäh! Seda, milliseks see samm tegelikult kujuneb, on praegu väga raske prognoosida. Me teame, millise sammu ettepaneku on meile teinud Euroopa Komisjon. Kui praegu moodustavad põllumajanduse otsetoetused meil 45% Euroopa Liidu keskmisest tasemest, siis järgmisel perioodil peaksime astuma edasi 58%-ni. See on Euroopa Komisjoni ettepanek, mis meid ei rahulda. Samas on Euroopa Komisjon öelnud, et nende eesmärk on tegelikult võtta lõpuks nii pikk samm, et üheski liikmesriigis ei oleks toetused alla 90%, mis on igati mõistlik ja mida ka Eesti valitsus toetab. Praegu käivad arutelud ja vaidlused selle üle, et järgmisel perioodil astuda pikem samm kui 58% verstapostini. Meie soov on astuda kohe 90%-ni. Kas see ka reaalseks osutub, ma täna küll öelda ei oska. Kuid ma olen siiski optimist ja arvan, et me jõuame kaugemale kui 58%. Ma loodan väga, et lõpptulemusena toetused võrdsustatakse kiiremini ja ümberjagamine toimub jõulisemalt, kui Euroopa Komisjon esialgu välja pakkus. Aga ma tahan öelda, et ka see komisjoni pakkumine ei ole mitte samm tagasi, nagu meediast on tihtipeale võib-olla mulje jäänud, sest me oleme rahulolematud sellega. Ei, see ei ole tagasiminek, sest kui me Euroopa Liiduga ühinesime, siis me alustasime 25% tasemelt. Nii et ka 60%-ni jõudmine on päris suur edasiminek. Ma olen täiesti kindel, et võrdsed toetustasemed saabuvad ükskord niikuinii.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh! Minu küsimus on keskkonnaminister proua Pentusele. See on tegelikult kolleeg Leinatamme küsimuse jätk. Kas linnad võivad ka taotleda raha selle jaoks, et näotuid hooneid lammutada?

Aitäh! Ikka võivad, omavalitsused, see tähendab nii vallad kui linnad mõlemad. Esialgu me oleme piiranud toetatavate objektide hulka tõesti küll sellega, et tegu peaks olema kas endise tööstushoone või endise militaarhoonega. Päris nii ei ole, et kuskil on lihtsalt mõni elamu, mis on käest ära lastud, lagunenud või varemetes. Selleks otstarbeks omavalitsusel praeguse programmi alusel toetust küsida võimalik ei ole. Eesmärk on ikkagi eelkõige puhastada muidu väga ilusad maastikud, mida aga kohati rikuvad sellised inetud tondilossid, Eestimaa puhtaks teha. Aga kui mõne linna territooriumil kas selline vana tööstushoone, vana kolhoosihoone või sõjaväest mahajäänud lagunenud lobudik tõesti asub, siis jah, ka linnadel on võimalik toetust taotleda.

Veel üks küsimus Tarmo Leinatammelt.

Tuhat tänu, hea juhataja! Jälle küsimus põllumajandusministrile: kas on olemas selline analüüs, missugune on protsentuaalne jaotus, kuhu põllumehel see eurotoetus kulub? Kas see läheb otse tootmisesse, tehnika soetamiseks või läheb kinnisvarasse? Kui toetus tõusebki 90% peale, mida põllumehed siis selle rahahunnikuga peale hakkavad?

Aitäh! Laias laastus jagunevad põllumajandustoetused kaheks. On otsetoetused, mis on hektari- ja loomühikupõhised ja mille kasutamine on põllumehele tegelikult täiesti vaba. Seal meil väga põhjalikku analüüsi ei ole ega saagi olla. Pilt on ilmselt väga kirju: kes katab oma jooksvaid kulutusi, kes teeb investeeringuid vastavalt vajadusele. Teine osa toetustest on maaelu arengukava toetused põllumeestele, mis on selgelt investeeringutoetused. Need on mõeldud ainult investeeringuteks hoonetesse ja rajatistesse, tehnikasse ja tehnoloogiasse. Seal on omad väga kindlad kriteeriumid, seal on erinevad meetmed sihtrühmadele. See osa läheb täiel määral investeeringuteks. Laias laastus võib öelda nii, et põllumeheni jõudvast rahast on kaks kolmandikku otsetoetused ehk n-ö vaba raha ja üks kolmandik on suunitletud investeeringutoetused. Kusjuures ma rõhutan veel kord, et otsetoetuste kasutamise vabadus ei tähenda seda, et sealt ei investeerita. Ka seda raha põllumehed investeerivad, aga kui suures osas, ei oska ma öelda.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mu küsimus on peaministrile. Austatud peaminister! Me oleme ka sellel aastal siin saalis juba korduvalt rääkinud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist, garantiide andmistest, Kreeka abipakettidele raha eraldamisest jne. Mingisugune ülevaade meil sellest siiski on, aga me ei ole kaugeltki informeeritud kogu sellest tegevusest, millises ettevalmistusetapis on Euroopa stabiilsusmehhanismi eelnõud. Ometi peab kõik need eelnõud tooma ka Riigikogusse, et me saaksime nende üle sisuliselt arutleda ja otsuseid teha. Minu küsimus on: kui kaugel on need ettevalmistused?

Aitäh! Ettevalmistused käivad, kuid meile kõigile on teada, et õiguskantsler on vaidlustanud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu Riigikohtus ja Riigikohtu avalik arutelu toimub 8. mail. Õiguskantsler ei vaidlusta Eesti liitumist Euroopa stabiilsusmehhanismiga, kuid õiguskantsler kahtleb selles, kas Euroopa stabiilsusmehhanismis ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamusega otsuste langetamine kiireloomulist otsustamist vajavates küsimustes on kooskõlas meie põhiseadusega. Enne selle vaidluse ärapidamist ei ole mõistlik Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu menetlusega siin Riigikogu saalis edasi minna. Ootame ära!
Iseenesest teeb õiguskantsler seda, mida õiguskantsler tegema peab. Kui ta kahtleb, kas mingisugune rahvusvaheline leping või õigusakt on kooskõlas põhiseadusega, siis ta peab oma kahtluse kõva ja selge häälega välja ütlema. Seda on õiguskantsler ka praegu teinud.
Minu jaoks on Eesti osalemine Euroopa stabiilsusmehhanismis ülimalt oluline. Viimase 20 aasta jooksul on Eestil olnud üks väga suur välispoliitiline eesmärk ja selle võib sõnastada väga lihtsalt: mitte iialgi enam üksi. Eesti on viimase 20 aasta jooksul liitunud kõigi rahvusvaheliste organisatsioonidega, rahvusvaheliste institutsioonidega, kellega liitumisest me oleme unistanud, ja me ei tohiks kergekäeliselt oma välispoliitilist orientatsiooni muutma hakata ning isolatsiooni pöörduda.

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Aitäh, proua esimees! Mul on põllumajandusministrile küsimus, mida põllumehed on palunud küsida. Põllumajandustoetustest oleme siin juba rääkinud. Kuna sellel küsimusel, mida põllumehed on palunud küsida, on aga kaks poolt, siis ma esitan küsimuse täpselt nii, nagu seda on palutud küsida: millal võiks Eestis lõppeda selline olukord, kus põllumajanduses kasutatava sinise diislikütuse aktsiis on Euroopa Liidus kõige kõrgem, aga samas toetused kõige madalamad?

Aitäh! Kumbki teie väide ei pea paika. Eesti toetused ei ole Euroopa Liidu kõige madalamad, meie lõunanaabritel lätlastel on madalamad otsetoetused. Meie aktsiis ei ole ka kõige kõrgem, vaid viies või kuues Euroopa riigis on põllumeeste erimärgistatud kütuse aktsiis kõrgem. Aga see vastab tõele, et me oleme toetuste tasemelt üks viimastest ja aktsiisi tasemelt üks esimestest.
Millal see olukord lõpeb? Toetustest on siin juba juttu olnud ja ma väga loodan, et järgmisel perioodil me astume olulise sammu võrdsemate toetuste suunas, kuigi nende võrdsete toetuste defineerimine ja see, mida suuremad otsetoetused Eestile tähendavad, on omaette keeruline teema. See ei sisalda kindlasti põllumeeste jaoks mitte ainult positiivset, vaid seal on väga palju riske ja ka ohte. Aga seda me ei jõua siin kahe minuti sees lahti rääkida.
Mis erimärgistatud kütusesse puutub, siis praegu tegeleb valitsus sellega, et minna üldse erimärgistatud kütuse värvimiselt üle kompenseerimisele, nii nagu see kümmekond aastat tagasi paaril-kolmel aastal oli. Me otsime teisi lahendusi ja eks selle käigus arutame läbi ka soodustuse suuruse. Sellele küsimusele ma praegu rohkem vastata ei oska. Aga ma arvan, et see ei juhtu 1. jaanuarist 2013, vaid kaugemas tulevikus.

Palun, kolleeg Kalle Palling!

Aitäh! Mul on küsimus peaministrile. Austatud peaminister! Kohtusime täna Riigikogus regionaalse LNG terminali ja selle asukoha valikut ettevalmistava töörühmaga, Euroopa Komisjoni töörühmaga. Tõstatus üks selline oluline küsimus: millisena näeb Eesti tulevikus gaasi rolli energeetikas ja kitsamalt elektri tootmisel? Teatavasti oleme juba otsustanud ühe uue põlevkivikatla ehituse, laua peal on veel teine otsus, mille me kas teeme või ei tee. Milline võiks teie hinnangul olla siis, kui me oleme sõltumatud Venemaa gaasist, gaasi osatähtsus elektri tootmisel?

Aitäh! Praegu on loodusliku gaasi osatähtsus meie primaarenergia bilansis umbes 10%. Senikaua kuni me sõltume ainult ühest gaasitarnijast, ei ole ette näha, et loodusliku gaasi osatähtsus primaarenergia bilansis suureneks. Kui aga tarnijate arv suureneb, siis võib eeldada ka teatud hinnalangust või vähemalt monopoolse hinna kadumist ja see võib viia loodusliku gaasi suuremale kasutamisele. Ega gaasi kasutamine Eesti majapidamistes ja Eesti ettevõtluses ei oota Vabariigi Valitsuse otsust. See, kas mingit energiaallikat on majanduslikult otstarbekas kasutada või mitte, sõltub ikkagi eelkõige hinnast, nõudmise ja pakkumise vahekorrast. See kinnitab veel kord seda, et kui tarnijate hulk suureneb, kui Eestisse on võimalik tarnida ka veeldatud looduslikku gaasi, siis gaasi osatähtsus meie energiabilansis suureneb.

Palun, kolleeg Tõnis Lukas!

Hea keskkonnaminister! Kevad on juba läbi murdnud ja suvi läheneb hirmsa hooga, kõik on ümberringi õide puhkemas. Kas Vabariigi Valitsus, teie isiklikult ja Eesti keskkond tervikuna on kevade ja suve vastuvõtmiseks valmis?

Hea keskkonnakomisjoni esimees! Vabariigi Valitsus võib kinnitada, et koostöös Riigikogu keskkonnakomisjoniga on kõik vajalikud ettevalmistused tehtud ja ollakse valmis.

Suurepärane! Viimane küsimus. Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Mul on küsimus peaminister Andrus Ansipile ja küsimus puudutab Eesti Interneti Sihtasutust. Eelmisel nädalal oli Eesti Ekspressis suur artikkel selle sihtasutuse kohta ja ka teie erakonnakaaslane härra Astok on seda asutust ja selle juhti üsna kriitiliselt kommenteerinud. Ta lausa ütles, et interneti sihtasutuse etteotsa on sattunud võimatu inimene. Kuidas te kommenteerite seda, mis seal viimasel ajal on toimunud? Me oleme teiega siin saalis sel teemal vestelnud, aga sellest ajast on vist asjad läinud hullemaks, mitte paremaks. Milline on teie arvamus, mida peaks tegema, et Eesti Interneti Sihtasutuse maine paraneks?

Aitäh! Mõne isiku võimetuse või võimelisuse kohta mina distantsilt hinnangut anda küll ei oska. Kuid jah, ma möönan, et rahulolematus Eesti Interneti Sihtasutusega on kestnud juba pikemat aega ja selle rahulolematuse kandepind on olnud küllalt lai. Ka mind ei rõõmusta uudised selle kohta, mida see sihtasutus on väidetavalt endale soetanud. Mulle tundub, et need generaatorid ja kõik muu ei ole ilmtingimata vajalik. Seetõttu tundub mulle, et sihtasutus võiks tõsiselt üle vaadata domeenitasude põhjendatuse. Me oleme mõnda aega, vähemalt viimase aasta jooksul olnud ühisel seisukohal, et rohkem läbipaistvust, rohkem avalikku asjaajamist tuleks sellele sihtasutusele ainult kasuks.

Suur tänu, härra peaminister! Head kolleegid, meie infotunni aeg on läbi. Aitäh küsimuste esitamise eest ja aitäh valitsusliikmetele vastuste eest! Infotund on lõppenud.