Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 12. töönädala kolmapäevast istungit. 

Kõigepealt seisab meil ees üks pidulik hetk: seoses Hent-Raul Kalmo nimetamisega õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse on meeldiv võimalus kuulata ära tema ametivanne. Austatud Hent-Raul Kalmo, ma palun teid kõnetooli!

Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale, Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega, täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks amet mind kohustab.

Aitäh! (Aplaus.)

Head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Deniss Boroditš!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on põhiseaduskomisjoni nimel üle anda kaks algatatud eelnõu. Esimene on kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Nagu me kõik mäletame, tegi õiguskantsler tänavu 21. märtsil Riigikogule ettepaneku nr 14, milles palus viia kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõiked 1, 3, 5 ja 6 kooskõlla põhiseaduse §-dega 76 ja 139. Riigikogu täiskogu toetas oma 5. aprilli istungil õiguskantsleri ettepanekut nr 14. Sellest tulenevalt andis Riigikogu juhatus vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele põhiseaduskomisjonile ülesande algatada põhiseadusega vastuolus oleva seaduse muutmiseks eelnõu. Põhiseaduskomisjon arutas seda teemat ja toetudes õiguskantsleri seisukohavõtule Riigikogus, samuti Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna 15. märtsil tehtud analüüsile – see on eelnõule lisatud –, leidsime, et kiireim ja mõistlikem tee kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõigete 1, 3, 5 ja 6 põhiseadusega kooskõlla viimiseks on eelmise, kuni 31. augustini 2011 kehtinud redaktsiooni taaskehtestamine.
Toon siin ka välja selle erinevuse, et õiguskantslerile ja Vabariigi Presidendile antakse taotluse esitamiseks kümne päeva asemel 30-päevane tähtaeg.
Teine meie algatatud eelnõu on erakonnaseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on reguleerida koosolekust osavõtmise ja komisjoni muude ülesannete täitmise eest makstava tasu suurust. Komisjoni liikmete tunnitasu suuruseks otsustati ette näha 25-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunni töötasu alammäär, mis on täpselt sama suur, kui on Vabariigi Valimiskomisjoni liikme tasu suurus. Seadus jõustuks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2012. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on au anda rea Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle arupärimine Eesti Vabariigi rahandusministrile Jürgen Ligile. Sisult on see järgmine. Ajakirjanduses on leidnud käsitlust kavandatavad muudatused Maksu- ja Tolliameti struktuuris ja töös. Nende käigus nähakse ette töökorralduse üleviimine regionaalselt mudelilt valdkondlikule mudelile. Senise nelja administratiivse teeninduspiirkonna asemel soovitakse moodustada üks ühtne piirkond. Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis paiknevad rajoonikeskused likvideeritakse ja nende asemel jätkavad tegevust kompetentsikeskused. Ümberkorralduse tagajärjel koondatakse 160 töökohta, neist 40 on praegu täitmata. Nimetatud muudatusi on avalikkusele seni ebapiisavalt selgitatud, mille tõttu on meil tekkinud mõned küsimused. Küsimusi on neli ja me palume ministril neile vastata. Aitäh!

Palun, Kadri Simson!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle kaks otsuse eelnõu. Esimene puudutab riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamist. Me teeme ettepaneku, et riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmeks nimetataks Inara Luigase asemel Tarmo Tamm ja asendusliikmeks Lembit Kaljuvee asemel Olga Sõtnik. Teine eelnõu on Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks" muutmise eelnõu. Me teeme ettepaneku, et selles komisjonis saaks üheks liikmeks Kalle Laaneti asemel Aivar Riisalu ja asendusliikmeks Aivar Riisalu asemel Peeter Võsa. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ja ühe arupärimise. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab Riigikogu juhatus nende menetlusse võtmise vastavalt sellele seadusele, ja kui arupärimine vastab seaduse nõuetele, edastab Riigikogu esimees selle viivitamatult adressaadile.
Nüüd annan edasi mõned teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse s.a 16. aprillil algatatud perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu ning määranud selle juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.
Riigikogu juhatus on kinnitanud järgmised Riigikogu alatiste komisjonide koosseisude muudatused: Riigikogu liikme Eldar Efendijevi lahkumise kultuurikomisjoni liikme kohalt ning asumise keskkonnakomisjoni liikmeks; Riigikogu liikme Kalev Kallo lahkumise rahanduskomisjoni liikme kohalt ning asumise majanduskomisjoni liikmeks; Riigikogu liikme Kadri Simsoni lahkumise väliskomisjoni liikme kohalt ning asumise rahanduskomisjoni liikmeks; Riigikogu liikme Priit Toobali lahkumise õiguskomisjoni liikme kohalt ning asumise põhiseaduskomisjoni liikmeks; Riigikogu liikme Marika Tuus-Lauli lahkumise sotsiaalkomisjoni liikme kohalt ning asumise õiguskomisjoni liikmeks; Riigikogu liikme Eldar Efendijevi lahkumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohalt ning Riigikogu liikme Yana Toomi asumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeks, samuti Riigikogu liikme Kadri Simsoni asumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeks.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Veel annan teada, et Riigikogu liikmed moodustasid eile, 17. aprillil Riigikogu demokraatide ühenduse.
Ja nüüd, head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 84 rahvasaadikut, puudub 17.
Täpsustame tänast päevakorda. Kolmanda päevakorrapunkti juures, milleks on õiguskantsleri ettepanek nr 15 töötuskindlustusstaaži arvestamise kohta, teeb põhiseaduskomisjoni nimel ettekande põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš ning sotsiaalkomisjoni nimel ettekande sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. Tänase 11. päevakorrapunkti arutamisel teeb rahanduskomisjoni nimel ettekande rahanduskomisjoni liige Urve Tiidus. Päevakorra 11. punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine.
Läheme nüüd tänase päevakorra juurde.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 157 kolmandat lugemist. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Asume lõpphääletuse juurde.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 157. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 81 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seaduseelnõu 157 on seadusena vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas" eelnõu 196 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Andrus Saare!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 196 "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas" 16. aprillil 2012. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 13. aprilliks ettepanekuid ei laekunud. Ka komisjoni liikmetel küsimusi ei olnud ja arutelu ei algatatud. Komisjon langetas järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 18. aprillil, teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Selle otsuse poolt hääletas 8 komisjoni liiget, vastuhääli ei olnud, erapooletuid oli 2. Aitäh!

Suur tänu, Andrus Saare! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid ei laekunud ja juhtivkomisjoni ettepanek on panna otsuse eelnõu peale teise lugemise lõpetamist lõpphääletusele. Asume hääletust ette valmistama.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas" eelnõu 196. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 60, vastu ei ole keegi, erapooletuid 1 on otsuse eelnõu otsusena vastu võetud.

Kolmanda päevakorrapunktina asume me kuulama õiguskantsleri ettepanekut nr 15 töötuskindlustusstaaži arvestamise kohta. See on ettepanek viia töötuskindlustuse seaduse § 7 lõige 2 põhiseadusega kooskõlla. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskantsler Indrek Tederi. Ettekande aeg on 20 minutit, samuti on 20 minutit järgmiste esinejate aeg. Palun, Indrek Teder!

Lugupeetud juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Ma olen teile ettepaneku teinud ja ma ei hakka seda siin ümber jutustama. Rõhutan mõningaid momente. Minu hinnangul jääb töötuse puhuks kindlustatu töötuskindlustushüvitiseta või saab hüvitist märksa lühemal ajavahemikul, kui tal sellele õigus võiks olla, lihtsal põhjusel, et töötuskindlustuse seaduse vaidlustatud sätte ja tegeliku elu vahel on käärid. Need käärid seisnevad selles, et töötuskindlustuse seaduse järgi maksavad tööandjad töötuskindlustusmakseid justkui iga nõutud kuu eest, aga tegelikult ei pruugi tööandja maksta sellist tasu igal kuul. Tööandja võib neid makseid maksta ühel kuul mitme kuu eest ja seepärast igal kuul töötaja eest makseid mitte maksta, seejuures võib tööandja ühel kuul mitme kuu eest seda tasu makstes käituda igati seaduskuulekalt. Näiteks kui tööandja maksab töötajale enne tolle pikemale puhkusele minekut puhkusetasu ja töötasu välja korraga või maksab kuni 12 kuuks sõlmitud töölepingu lõppemisel töötajale korraga nii töötasu kui ka lõpparve, on tööandja ju järginud töölepingu seadust. Kui tööandja ei tee töötajale väljamakseid igal kuul, vaid maksab enda ja töötaja nimel ka töötuskindlustusmaksed ühel kuul mitme kuu eest, jääb Eesti Töötukassale mulje, et töötaja on tasu saanud vaid ühe kuu eest. Ülejäänud kuude eest pole töötaja Eesti Töötukassa hinnangul tasu saanud. Sellest johtuvalt loeb Eesti Töötukassa töötaja töötuskindlustusstaaži hulka vaid tolle kuu, mil tööandja maksis töötajale kõnealuseid tasusid. Teisisõnu loeb haigekassa mitme kuu eest saadud tasu ühe kuu eest saadud tasuks, ülejäänud kuud, mille eest tööandja töötajale tegelikult ka tasu maksis, jäävad töötuskindlustusstaaži arvestusest välja. Teisiti ei saaks Eesti Töötukassa ka käituda, sest ta on seotud töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikega 2, mille järgi arvestatakse kindlustatule üks kuu kindlustusstaaži iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse selles seaduses sätestatud korras. Seega peab Eesti Töötukassa töötuskindlustusstaaži arvestamisel lähtuma just sellest kuust, mil töötaja nimel maksti ka töötuskindlustusmakset, olenemata sellest, kas tasu maksti ühe või mitme kuu eest.
Eeltoodu kinnitab, et käärid seaduse ja tegeliku elu vahel on põhjustatud töötuskindlustuse seadusest endast, mitte selle rakendamisest. Seadusandja eesmärk kõnealuste töötajate töötuskindlustushüvitisest ilma jätmisel või neile hüvitise oluliselt lühemal ajavahemikul maksmisel oli tagada töötuskindlustuse süsteemi tõhus toimimine ja hüvitise arvutamise aluseks olevate andmete lihtne kontrollitavus. Kuigi seadusandja eesmärk on igati mõistetav, põhjustab seadus töötuse puhuks kindlustatule põhjendamatult väga raskeid tagajärgi. Isik jääb hüvitisest täielikult ilma või saab seda märksa lühemal ajavahemikul. Minu hinnangul on see seadus nende töötajate suhtes sõnamurdlik, sest jätab inimesed selle kaitseta, mille saamiseks nad on kindlustatud.
Sellepärast olengi seisukohal, et töötuskindlustuse seaduse § 7 lõige 2 on oma ebaproportsionaalsuse tõttu vastuolus põhiseaduse § 12 lõike 1 esimese lausega osas, millesse jätab kindlustatu, kellele tööandja on ühes kuus korraga maksnud välja mitme kuu töötuskindlustusmaksega maksustatava tasu, erinevalt kindlustatust, kellele tööandja on maksnud välja töötuskindlustusmaksega maksustatava tasu igal kuul, töötuskindlustushüvitisest ilma või annab seda hüvitist oluliselt lühemal ajavahemikul. Et töötuse puhuks tegelikult kindlustatud isik ei jääks hüvitisest ilma või ei saaks hüvitist märksa lühemal ajavahemikul, kui tal selleks õigus võiks olla, palungi Riigikogul viia töötuskindlustuse seaduse § 7 lõige 2 põhiseadusega kooskõlla. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Austatud Riigikogu liikmed, igaühel on võimalus esitada ettekandjale üks küsimus. Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, õiguskantsler Indrek Teder! Palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Deniss Boroditši!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ka põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut nr 15 oma 16. aprilli istungil. Osalema oli kutsutud peale õiguskantsleri ka sotsiaalminister Hanno Pevkur, et komisjoni liikmed saaksid teada temagi seisukohad. Diskussioon oli päris konstruktiivne. Me rääkisime nii võimalikust vastuolust põhiseadusega kui ka võimalikest lahendustest selle põhiseadusvastasuse likvideerimisel. Üldiselt asus komisjon seisukohale, et me toetame õiguskantsleri ettepanekut nr 15. Jõudsime oma arutelus järeldusele, et põhiline tegur kõnealuse sätte põhiseadusvastasuse üle otsustamisel on see, et tegemist on sundkindlustussüsteemiga. Riik on muutnud ühe kindlustussuhte kohustuslikuks ja kui inimene on tõepoolest tasunud korrapäraselt makseid, siis on tal õigus eeldada, et kui risk realiseerub ja ta jääb töötuks, siis ta saab ka hüvitist. Riigil ei peaks siin olema suurt otsustusvabadust mingitest mõistlikest põhjustest lähtuvalt otsustada, et teatud isikute grupid jäävad hüvitisest ilma seetõttu, et on olemas mingisugune petmise ja seadusrikkumise risk. Selline hüvitise välistamine võiks olla võrreldav näiteks sundvõõrandamisega, sest isiku kindlustusmakse ja võimalik hüvitis võetakse temalt ära.
Seega on kõnealuses olukorras võimalik mõelda omandiõiguse rikkumisest. Ja muidugi ei tohiks administreerimise hõlbustamise eesmärk üles kaaluda ebavõrdset kohtlemist ja omandiõiguse riivet.
Me küsisime ka sotsiaalministrilt, kas temagi leiab, et see säte on vastuolus põhiseadusega. Ta tunnistas, et tõepoolest probleem eksisteerib. Komisjonis räägiti väga palju ka võimalikest lahendustest, aga see on juba tulevikumuusika, kui täiskogu otsustab ettepanekut toetada ja hakkab mõtlema võimalike sätete ja eelnõude peale, millega vastuolu kõrvaldada.
Nagu ma ütlesin, me otsustasime teha Riigikogu täiskogule ettepaneku toetada õiguskantsleri ettepanekut nr 15, mille arutelu toimub täna Riigikogu täiskogu istungil. Otsustasime seda konsensusega. Aitäh!

Aitäh! On küsimuste aeg. Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Komisjonis te kindlasti arutasite, et seadusmuudatuse tulemusena tuleks ette näha ka ebaõigluse tagantjärele heastamine nendele inimestele mingil viisil. Missugused variandid kaalumisel olid? Kui palju tagantjärele seda võiks hüvitada? Kas need inimesed saaksid siis mingisuguse osa sellest hüvitisest kätte, mis neil saamata jäi? Ning äkki oskate ka öelda, kui palju neid inimesi on, kes praegu kehtiva seadustiku hammasrataste vahele on jäänud?

Hea küsimus! Kuid ma rõhutan seda, et komisjoni põhieesmärk oli arutada seda, kas töötuskindlustuse seaduse § 7 lõige 2 on vastuolus põhiseaduse § 12 lõikega 1 või ei ole. See oli põhiseaduskomisjoni kõige suurem ülesanne. Me leidsime, et see on vastuolus, ja tegime ka vastava ettepaneku täiskogule. Kui täiskogu nõustub õiguskantsleri ettepanekuga, siis saab ilmselt sotsiaalkomisjon ülesande vastuolu kõrvaldada. Küllap ta siis töötab välja meetmed, mis vastuolu lahendavad. Üks regulatsioon hakkab olema see, kuidas see seadus jõustub. Meie komisjonis seekord seda ei arutanud.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma küsin lapsesuuga sellist asja. Ehk te olete komisjonis arutanud ka teemat, kuidas tulevikus vältida seda, et Riigikogu võtab vastu seadusi, mis on vastuolus põhiseadusega. Ega seaduseelnõusid ju põlve otsas ei kirjutata, need läbivad pikad kooskõlastusringid, neid uuritakse luubi all, aga tagajärg on see, et nad ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kas olete seda arutanud?

Seda me arutanud ei ole. Mulle tundub, et see on retooriline küsimus. Ka õiguskantsler on mitu korda teinud täiskogule ettepaneku ühe või teise seaduse muutmiseks, mis tema arvates ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kindlasti ei ole alust väita, et õiguskantsleri initsiatiivil või mõne fraktsiooni või parlamendiühenduse algatusel ei või niisuguse teemaga täiskogu ette tulla. Aga ma ei tea, kas see probleem on tingitud sellest, et teinekord ei ole tehtud korralikku analüüsi seaduse võimaliku mõju kohta, või millestki muust. Ma ei oska öelda.

Kas ettekandjale on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Deniss Boroditš! Nüüd siis tolle seaduse kunagi varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjoni sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna ettekanne. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut nr 15 töötuskindlustusstaaži arvestamise kohta oma 12. aprilli erakorralisel istungil. Oma seisukoha õiguskantsleri ettepaneku suhtes viia töötuskindlustuse seaduse § 7 lõige 2 kooskõlla põhiseaduse § 12 lõike 1 esimese lausega kujundasime oma tänasel istungil. Seega pidasime sellel teemal kaks istungit. Põhjuseks oli see, et me oma esimesel istungil kuulasime ära nii õiguskantsleri kui ka eri osapoolte arvamused selles küsimuses. Sotsiaalkomisjon oli huvitatud Riigikogu põhiseaduskomisjoni seisukohast, mis võeti selle nädala esmaspäeval komisjoni istungil. Nii kujundasimegi oma lõpliku seisukoha õiguskantsleri ettepaneku suhtes alles tänasel korralisel sotsiaalkomisjoni istungil.
12. aprillil osalesid arutelus külalistena õiguskantsler Indrek Teder, Õiguskantsleri Kantselei I osakonna juhataja Kärt Muller, töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp, Maksu- ja Tolliameti otseste maksude talituse juhataja kt Aule Kindsigo, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet, Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Teet Torgo ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Marina Jefrosinina.
Õiguskantsler tutvustas oma ettepanekut ja märkis, et töötuskindlustuse seaduse § 7 lõige 2 on vastuolus põhiseaduse § 12 lõikest 1 tuleneva üldise võrdsuse põhiõigusega. Seadus jätab töötud, kes on töötuskindlustusmaksu tasunud ehk end töötuse puhuks kindlustanud, täielikult ilma töötuskindlustushüvitisest või lubab hüvitist maksta oluliselt lühemal ajavahemikul, kui tööandja pole igal kuul töötuskindlustusmaksu tasunud. Töötuskindlustuse seaduses on sätestatud, et kindlustatule arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži iga kalendrikuu eest, mil tööandja maksis kindlustatule töötasu, millelt pidas kinni töötuskindlustusmakse. Õiguskantsler juba selgitas siin, milline on tegelik olukord ja selle juriidiline taust. On õige, et töötuskindlustusmakset tasunud inimest võidakse peale seda, kui ta jääb töötuks, ebaõiglaselt ja ebavõrdselt kohelda. Õiguskantsler viitab ka selle vastuolule põhiseadusega.
Me arutasime päris pikalt maksuameti, töötukassa  ja Sotsiaalministeeriumi esindajatega, millised võiksid olla lahendused. Lõplikku lahendust me ei leidnud, aga tänane otsus ongi seotud eelkõige sellega, et Riigikogu algataks menetluse, et viia kõnealune säte põhiseadusega kooskõlla.
Sotsiaalkomisjoni üksmeelne seisukoht on, et me peame tagama oma kodanikele võrdse kohtlemise, ükskõik kui keeruline konkreetne halduskorralduse lahendus ka poleks. Sellest lähtuvalt otsustas sotsiaalkomisjon konsensusega toetada õiguskantsleri ettepanekut nr 15 viia töötuskindlustuse seaduse § 7 lõige 2 kooskõlla põhiseaduse § 12 lõike 1 esimese lausega. Ja kui Riigikogu täna siin saalis otsustab õiguskantslerit toetada, siis ma loodan, et me suudame sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni eestvedamisel selle vastuolu võimalikult kiiresti likvideerida. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Margus Tsahkna! Head kolleegid, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Nüüd tuleb meil õiguskantsleri ettepanek nr 15 läbi hääletada. Asume hääletusprotseduuri ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele õiguskantsleri ettepaneku nr 15. Kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt? Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 73 rahvasaadikut, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Õiguskantsleri ettepanek nr 15 on toetust leidnud. Kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut, teen vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 152 sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu töötuskindlustuse seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Asume neljanda päevakorrapunkti juurde, selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu 156 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa!

Head kolleegid! Lubage tutvustada eelnõu menetlust majanduskomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus tänavu 9. jaanuaril. Eelnõu esimene lugemine toimus 7. märtsil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. märtsil kella 12-ks laekus majanduskomisjonile kaks muudatusettepanekut Eesti Keskerakonna fraktsioonilt.
Juhtivkomisjon arutas eelnõu 156 teise lugemise ettevalmistamiseks oma 9. aprilli istungil, millel osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, kelleks olid ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet ning ehitus- ja elamutalituse peaspetsialist Ülle Reidi. Majanduskomisjon otsustas ka ise esitada muudatusettepanekuid tulenevalt enne ja pärast esimest lugemist komisjonis toimunud aruteludest ja komisjonile esitatud ettepanekutest. Majanduskomisjon vormistas eelnõu kohta 16 muudatusettepanekut, neist 13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekute alusel. Valdav osa nendest ettepanekutest on tehnilist laadi. Komisjoni istungil toimus tõsine arutelu komisjoni liikmete ja ministeeriumi esindajate vahel, arutasime läbi kõik muudatusettepanekud. Mõned olulisemad teemad esitan ka siin.
Kaks Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut puudutasid energiamärgise väljastamise protseduure ja kohaliku omavalitsuse rolli nende väljaandmisel. Komisjon otsustas jätta need ettepanekud arvestamata, lähtudes muudatusettepanekute selgitustest ja komisjoni istungil esitatud vastuväidetest. Kehtiva ehitusseaduse kohaselt väljastatakse energiamärgiseid kas sisekliima tagamisega hoone püstitamisel või olulisel rekonstrueerimisel või hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisel või üürileandmise korral. Olemasolevate hoonete puhul väljastab energiamärgiseid neid väljastav ettevõtja ja märgise kehtivuse aeg on kümme aastat. Uuele sisekliima tagamisega hoonele väljastab energiamärgise projekteerimisettevõtja. Ehitusloa saamiseks lisatakse energiamärgis kohalikule omavalitsusele esitatavale ehitusloa taotlusele, muudel juhtudel kannab energiamärgiseid ehitusregistrisse energiamärgiseid väljastav ettevõtja. Seega praegu ei kontrolli kohalikud omavalitsused kõigi väljastatud energiamärgiste andmete õigsust. Energiamärgistele kantavate andmete õigsust saab praegu ja ka tulevikus kontrollida järelevalve korras, mida teostab Tehnilise Järelevalve Amet. Pakutav regulatsioon, et energiamärgised väljastatakse üksnes paberkandjal, ei tõstaks energiamärgiste kvaliteeti. Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et kohaliku omavalitsuse poolt energiamärgise registrisse kandmine ei suurendaks energiamärgise usaldusväärsust, aga muudaks kogu protsessi pikemaks ja kulukamaks. Leiti, et ühe osapoole lisandumine protsessi pigem hajutab vastutust. Komisjoni liikmed avaldasid ka arvamust, et me ei saa panna kohalikule omavalitsusele kohustust energiamärgiseid väljastada ja kontrollida, sest praegu ei suudaks nad seda kohustust reaalselt täita.
Komisjon otsustas jätta arvestamata ka Keskerakonna fraktsiooni esitatud ettepaneku, et kohaliku omavalitsuse poolt energiamärgise tellimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Eelnõu algataja esindaja ettepanekut väljapakutud sõnastuses ei toetanud, tuues põhjuseks, et juba praegu kehtiva redaktsiooni kohaselt tuleb üle 1000 m² kasuliku pinnaga hoonetes paigaldada energiamärgis külastajate jaoks nähtavale kohale. Uue direktiivi kohaselt tuleb energiamärgis paigaldada külastajate jaoks nähtavale kohale hoonetes, milles riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse valduses on rohkem kui 500 m² kasulikku pinda. Seega võivad reaalsed kulutused kohalikele omavalitsustele tekkida üksnes selliste hoonete puhul, mille kasulik pind jääb vahemikku 500–1000 m² ja mis on kohaliku omavalitsuse omandis. Ruumide üürimisel saab kohalik omavalitsus kui üürnik esitada energiamärgise väljastamise nõude hoone omanikule. Energiamärgise tellimise näol on tegemist ühekordse kuluga 100–200 eurot märgise kohta, mis on võimalik katta hoone hoolduskuludest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil pole informatsiooni, et mõni kohalik omavalitsus oleks seni jätnud energiamärgise tellimata üksnes rahapuuduse tõttu. Energiamärgise hoonele paneku nõue iseenesest tuleneb direktiivist, kuid lisaks annab see inimesele juba kaugelt teavet hoone energiatõhususest. Energiamärgise eesmärk on tõsta kohalike omavalitsuse juhtide ja elanike teadlikkust energiatõhususest. Seega on energiamärgise tellimine kohaliku omavalitsuse enda huvides. Samuti avaldati arvamust, et energiamärgise tellimist ei hüvitata ka eraisikutele ja korteriühistutele, kuigi teatud kohalikud ja riiklikud institutsioonid on selliste märgiste tellimist omal ajal toetanud.
Ja lõpetuseks majanduskomisjoni otsused: saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda 18. aprillil 2012. aastal, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia läbi kolmas lugemine 2. mail. Kõik komisjoni otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Arto Aas! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Jaan Õunapuu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! 2013. aastal avanev energiaturg ning samal ajal jätkuv vajadus investeerida uutesse energia tootmise võimsustesse, energia ülekandmisse ja jaotamisse annab alust arvata, et ees ootab energia kallinemine ka järgnevatel aastatel. Seetõttu eesmärki, et meie hooned muutuksid energiatõhusamaks, toetavad sotsiaaldemokraadid kahel käel. Sellest, et hooned on energiasäästlikud, võidavad kõik. Paraku ei taga kõnealuste Euroopa Liidu normide ülevõtmine, energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine ja kohustus varustada hooned energiamärgisega üksinda olukorda, kus kõik uued hooned oleksid ka tegelikkuses ehitatud energiasäästlikuks, rääkimata vanadest hoonetest. Energiatõhususe märk hoone seinal ei taga veel energiasäästlikku maja. Energia kokkuhoidmiseks olemasolevates hoonetes tuleb ette näha pikaajalised mõõdetavad eesmärgid, poliitikameetmed ja rahastamine. Tuleks kehtestada avaliku raha eest ehitatavatele objektidele energiatõhususe miinimumnõuded ja energiatõhususe kriteeriumid riigihanke pakkumismenetlustes. Nendest teemadest rääkis esimesel lugemisel majanduskomisjoni aseesimees Urve Palo ja ma ei hakka tema ettepanekuid siin puldis uuesti üle kordama.
Kuid selle seaduseelnõu suurim küsitavus kätkeb asjaolus, et maja energiatõhusust hinnatakse praegu vastavalt Vabariigi Valitsuse 2007. aastal vastu võetud määrusele "Energiatõhususe miinimumnõuded" suvaliselt määratud energiatõhususe suhtarvu kaudu, millel ei ole mingit pistmist hoone tegeliku energiatõhususega. Võite küsida: kuidas siis nii? Asi on selles, et energiatõhususe arvutamisel võetakse arvesse ka majapidamise elektrikulu. Samal ajal kavatsetakse Vabariigi Valitsuse niigi vildakat määrust "Energiatõhususe miinimumnõuded" veelgi vildakamaks muuta ja suurendada elektrienergia kandja kaalumistegurit praeguselt 1,5-lt 2-le. See tähendab, et kõigi elektri jõul töötavate seadmete energiatarbimine tuleb korrutada kahega. See aga, kui palju ma tarvitan elektrit valgustuse, kodumasinate ja muude elektriseadmete, näiteks veeboileri jaoks, ei näita hoone energiasäästlikkust. Selleks, et tulevikus hoone energiatõhususe norme täita, tuleb hakata piirama majapidamiselektri tarbimist. Sul võib olla ideaalselt soojustatud maja, aga energiatõhususe normi sa ikkagi ei täida, eriti kui majas on palju elanikke ja kasutatakse palju kodumasinaid, vee soojendamist, valgustust.
Määruse järgi ei tohi energiatõhususe arv ületada 150 kilovatt-tundi ruutmeetrile. On loodud olukord, kus väiksemad ja ökonoomsemad majad on löögi all, sest kulud jagatakse köetava pinna ruutmeetritega ehk mida vähem on pinda, seda suurem tuleb energiatõhususe arv ning seda rohkem peab soojustama ja säästma. Kaks inimest 200 ruutmeetri peal annab märksa parema tulemuse kui neli inimest 100 ruutmeetri peal. See on nonsenss.
Arvestades elektrienergia eeldatavat kallinemist seoses elektrituru avanemisega, ollakse nagunii huvitatud vähesest elektrienergia tarbimisest, mistõttu pole vaja kunstlikke piiranguid elektrienergia tarbimisele veelgi enam suurendada. Selliste kunstlike piirangute suurendamine pärsib ratsionaalsete tehniliste lahenduste kasutuselevõttu ning soodustab põhjendamatult kulukaid ja ebamõistlikke lahendusi.
Kuna osa elektrienergiast toodetakse koostootmisjaamades ning tuuleparkides, mis integreeritakse ühtsesse võrku, siis pole kuidagi põhjendatud, et loodussõbralik ja ökoloogiline energiatootmine oleks pandud veelgi halvemasse seisu kui praegu. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et võrgust ostetava elektri puhul peaks edasi kehtima kaalumistegur 1,5.
Kokkuvõtteks võib öelda, et seadusmuudatustega küll eesmärk täidetakse – võime Brüsselile teada anda, et asi on ära tehtud –, kuid meiepoolsete märkuste ja ettepanekutega tuleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil edaspidi kindlasti arvestada, muidu jäävad muudatused poolikuks ja eesmärgid saavutamata. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole. Me asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Teine, kolmas ja neljas muudatusettepanek on samuti majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Viies muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni tehtud. Juhtivkomisjoni ettepanek on  jätta see arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun seda hääletada!

Ettepanek nr 5 ei kuulu hääletusele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Ettepanek nr 6 on majanduskomisjoni tehtud ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni tehtud, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta see arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Palun valmistume hääletuseks!
Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 23, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 8 majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9 majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10 majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11 majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12 majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13 majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 14 majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 15 majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 16 majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 17 majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 18 majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada seda täielikult.
Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 187 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Annely Akkermanni!

Tervist, hea eesistuja! Head kolleegid! Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati tänavu 21. märtsil, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 4. aprill kell 16. Muudatusettepanekuid ei laekunud, samas oli vastutav ametnik teinud ettepaneku teha eelnõusse täpsustavaid keelelisi muudatusi, mis on kooskõlastatud Keskkonnaministeeriumiga. Komisjon nõustus keeleliselt muutma eelnõu punktis 2 toodud keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 5 uue sõnastuse esimest lauset ja sõnastama selle järgmiselt: "Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega angerjat püütakse, võttes arvesse kõik kulutused, mis nendel veekogudel eelnenud seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta kestel angerja taastootmiseks on tehtud." Komisjon aktsepteeris vajadust seda punkti niimoodi täiendada.
Komisjon langetas konsensusega järgmised otsused. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine Riigikogu täiskogu istungi päevakorda kolmapäeval, 18. aprillil; teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning esitada teise lugemise tekst ja seletuskiri Riigikogu täiskogule; juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse 18. aprillil, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmas lugemine Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 2. mail, panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Suur tänu!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas on soov avada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole. Kuna muudatusettepanekuid ei laekunud, siis on eelnõu 187 teine lugemine lõppenud.

Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 182 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Esitan teile ülevaate sellest, mis on toimunud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga 182 kahe lugemise vahepeal. Esimene lugemine viidi läbi tänavu 21. märtsil ja muudatuste tegemise tähtajaks oli 4. aprill. Selleks ajaks laekus kaks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek oli majanduskomisjoni enda esitatud koostöös algatajaga, teine oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna oma. Kui rääkida nende ettepanekute sisust, siis esimesega asendati sõna "maanteetransport" sõnaga "teeliiklus". Võib tunduda, et see on suhteliselt pisikene muudatus, aga kui rääkida ainult maanteetranspordist, siis see ei laieneks linnasisestele teedele. Kui võtame kasutusele määratluse "teeliiklus", siis saame kogu seda direktiivi laiendada nii linnatänavatele kui ka maanteedele.
Teine parandusettepanek, mis oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, ei puudutanud selle liiklusseaduse mõtteks oleva direktiivi ülevõtmist, vaid oli täiesti uue sisuga. Tehti ettepanek muuta kehtiva liiklusseaduse § 15 punkti 5, kus räägitakse pukseeritavatest seadmetest. Praegune sõnastus on selline, et pukseeritava seadme veol on suurim lubatud sõidukiirus 25 kilomeetrit tunnis. Ettepanek oli lisada sinna "või valmistajatehase poolt lubatu". Seega tehti ettepanek võimaluse korral seda kiirusepiirangut vähendada.
Komisjonis me arutasime seda, aga ei saanud ettepanekut toetada kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et seni puudub meil haagiste register ehk tegelikult neid ei pea registreerima. Niisuguse ettepaneku on teinud omal ajal põllumehed, kui liiklusseadust menetleti, aga tegelikult ei ole võimalik fikseerida, milline on konkreetse haagise lubatud piirkiirus. Piltlikult öeldes võib igaüks võtta taskust mingisuguse paberi ja öelda, et vaadake, minu haagise piirkiirus on selline ja lubage mul selle kiirusega seda pukseerida. Teine põhjus, miks seda ettepanekut ei saanud toetada, oli see, et kõik need liiklusseaduse kitsaskohad, mis pea aasta jooksul välja on tulnud, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil plaanis likvideerida ühe plokina ja tuua ühtse tervikuna Riigikogu ette.
Lisaks tehti järgmised menetluslikud otsused: saata eelnõu teisele lugemisele täiskogu istungi päevakorda 18. aprillil, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 2. mail. Need otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on küsimus. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Kõigepealt, ma ei ole rahul selle teise seletusega. Tegemist on pealkirja järgi liiklusseaduse muutmise seadusega ja kui eelnõu algataja oleks soovinud, oleks ta saanud panna ka teise pealkirja. Meie lähtusime sellest, et avatud on kogu liiklusseadus.
Nüüd sellest meie muudatusest, mis kahjuks läbi ei läinud. Mulle jääb see seletus, mille komisjon on sinna tähelepanuväärselt juurde kirjutanud, arusaamatuks. Küsimus ei ole ju selles, et ükskõik kes võtab ükskõik kust mingi paberi. See ei ole päris nii, et üks onu kirjutab teisele tõendi, et selle haagisega võib nii kiiresti sõita. Valmistajatehas annab selle dokumendi. Ja kui meil see register oleks, siis ka ju kuskilt mujalt need numbrid sinna ei jõuaks kui ikka valmistajatehaselt. Kui valmistajatehas lubab sõita kiiremini, milles siis probleem on? Liiklus sujub ju paremini.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole selline spetsialist, et oskaksin selle üle argumenteerima hakata. Aga nagu meile komisjonis selgitati, praegu ei ole võimalik haagiste lubatud sõidukiirust kuskilt võtta. Kui me räägime kasutusjuhendist, siis kust me selle võtame? See võib olla kuskilt suvaliselt internetileheküljelt väljaprinditud info, mis ei pruugi päris õige olla. Kui oleks register, siis seal oleks kirjas, milline on konkreetse haagise puhul lubatud pukseerimise piirkiirus.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab juhtivkomisjoni tehtud muudatusettepanekut, nimelt selle "maanteetranspordi" sõna asendamist sõnaga "teeliiklus". Kui me rahanduskomisjonis arutasime kodualuse maa maamaksust vabastamisega seoses sellist mõistet nagu kodu, siis leidsime koos Rahandusministeeriumi ametnikega, et pole defineeritud sõna "kodu". Maamaja koos garaažiga on kodu, korter on kodu, aga korter koos garaažiga enam kodu ei ole. Kas te olete andnud definitsiooni sõnale "teeliiklus"?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma ei oska kommenteerida, mis teil rahanduskomisjonis toimub. Aga majanduskomisjonis oli sama küsimus ka üleval ja vastus oli säärane, et definitsiooni kui sellist ei ole. Küll on seda sõna kasutatud teeseaduses. Nii et see mõiste juba eksisteerib, uut mõistet kasutusele ei ole võetud.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Mind hakkas asi huvitama. Üldiselt on katsetega ja ka praktikas kindlaks tehtud, et ega haagis vedukist kiiremini ei liigu. Niisuguse asi ei ole võimalik. Kui mingit registrit koostada, siis sinna ju ka kuskilt esitatakse mingid numbrid, ega neid ei hakka keegi taevast võtma. Kust mujalt need tulevad kui valmistajatehaselt. Ka meie muudatusettepanek lähtus sellest, et valmistajatehase lubatud piirkiirus ongi see, mis on lubatud. Kust see register siis neid numbreid hakkab võtma, kui see register luuakse?

Hetkel ei ole siiski võimalik mingi valmistajatehase paberi järgi öelda, milline on lubatud pukseerimiskiirus.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkaksin teemal "teeliiklus" ja "maanteetransport". Küsin siis niiviisi. Kui te selle seadusmuudatusega asendate sõna "maanteetransport" "teeliiklusega", siis minu arusaama kohaselt ja ka direktiivi mõtte kohaselt laieneb kogu see regulatsioon nii asulavälistele teedele kui ka kohaliku tähtsusega teedele. Kas selle alla käivad ka eravaldusse kuuluvad teed?

Aitäh hea küsimuse eest! Ma arvan, et käivad küll, sest välja ei ole toodud, kas regulatsioon kehtib kohaliku omavalitsuse tee, riigitee või eraomanduses oleva tee kohta, vaid jutt käib teeliiklusest üldiselt.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma jätkaksin Eiki Nestori tõstatatud teemal. Mul kui inseneril kriibib küll natukene kõrva väljend "valmistajatehase paber". Valmistajatehaselt on ametlikult võimalik küsida seisukohta ja ta annab ametliku dokumendi, kui kiiresti võib haagis liikuda. Minu meelest ei ole siin mingit probleemi. Mina ei saa küll aru, kuidas majanduskomisjon sellest aru ei saa! Valmistajatehas annab kaasa vägagi ametliku dokumendi. Miks seda ei saa kasutada?

Ma siiski näen siin väikest probleemi. Kui politseinik peab kinni sõiduki, mis parasjagu midagi pukseerib, siis kust ta küsib seda dokumenti? Tal ei ole seda praegu kuskilt küsida.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalev Lillo! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjoni tehtud, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada seda täielikult. Teine muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta see arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Me asume seda muudatusettepanekut hääletama.
Head kolleegid, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 2, mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Seaduseelnõu 182 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa!

Head kolleegid! Annan ülevaate elektrituruseaduse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekutest ja sellest protsessist, mis vahepeal toimunud on.
Majanduskomisjonile laekus pärast elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 139 esimest lugemist Riigikogu täiskogus 21. veebruaril neli muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Mitmed muudatusettepanekud sõnastas majanduskomisjon nende ettepanekute alusel, mille olid komisjonile kaalumiseks edastanud eri osapooled. Komisjoni poole pöördusid oma ettepanekute ja seisukohtadega Eesti Energia AS, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Nordic Power Management OÜ, Eesti Gaasiliit, AS Kuressaare Soojus, AS Elering ja Eesti Mööblitootjate Liit. Lisaks laekus komisjonile ettepanekuid eelnõu algataja esindajalt. Kokku oli ettepanekuid ligi 90.
Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungiks ette oma nõupidamistel 15., 20. ja 22. märtsil, kui vaadati üksikasjalikult üle kõik laekunud ettepanekud ja kuulati ära eelnõu algataja seisukohad. Majanduskomisjoni töörühm käsitles 3. aprillil eraldi kolme suuremat valdkonda, milleks olid otseliini regulatsioon, üldteenuse regulatsioon ja taastuvenergiatoetusega seonduvad küsimused. Selle arutelu juures oli hulk turuosalisi ja eksperte. Esindatud olid Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ, Nordic Power Management OÜ, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Graanul Energia OÜ, Konkurentsiamet, aga ka AS Elering. Töörühmades toimunud arutelu tulemusel formuleeriti koos eelnõu algatajaga 38 parandus- ja muudatusettepanekut. 5. aprillil anti majanduskomisjoni liikmetele tutvumiseks üle kõik juhtivkomisjonile eelnõu kohta laekunud ettepanekud, millele olid lisatud eelnõu algataja seisukohad. Eelnõu algataja esindaja oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Ando Leppiman. Samuti toimus majanduskomisjonis põhjalik ja pikk arutelu s.a 12. aprillil, kui menetleti töörühma koostatud muudatusettepanekuid ja tutvuti eelnõu algataja seisukohtadega. Komisjoni istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena Ando Leppiman ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna energiaturu talituse peaspetsialist Viive Šavel. Kokku saadeti majanduskomisjonist täiskogule 37 muudatusettepanekut, mis on kirjas teile kättesaadavates materjalides. Kuna siin on väga palju tehnilisi ja juriidilisi küsimusi, lausa täppisteadust, ning paljud ettepanekud on alternatiivsed, siis on majanduskomisjonil soov selle eelnõuga veel edasi tegelda ja teist lugemist täna mitte lõpetada.
Majanduskomisjoni menetluslikud otsused on järgmised: saata Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 139 Riigikogu täiskogusse teiseks lugemiseks 18. aprillil s.a, teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva ehk s.a 25. aprill kell 18. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu, Arto Aas! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, Lembit Kaljuvee!

Proua juhataja! Kui tohib, siis kaheksa minutit.

Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Kuna on tegemist elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, siis pidasin asjakohaseks võtta täna sõna teemal, mis elektriturul järgmisel aastal toimub. Siit puldist ja siin saalis on avatud elektrituru teemadel päris palju räägitud ning paljude Riigikogu liikmete käest on küsitud, mida avatud elektriturg tarbijale ikkagi tähendab. Me teame, et suurettevõtjad on avatud elektriturule läinud. Nemad on oma kogemuse kätte saanud, kusjuures päris kalli kogemuse – 40%-lise hinnatõusu. Kas neil midagi ka paremaks läks? Võib-olla läks. Minu käest on ajakirjanikud küsinud, mida ikkagi tähendab see, kui me räägime, et läheme avatud turule ja et avatud turg on mingi tore asi. Neid huvitab, mida avatud elektriturg tavatarbijale kaasa toob.
Aga miks ma selle seaduseelnõu arutelul seda turujuttu räägin? Tegelikult on selle seaduse mõte, et avatud turule mineku puhul tavatarbija kaotab. Ta kaotab selles mõttes, et hind tõuseb. Ta peab ise vastutama selle eest, kelle ta valib, kui tal on võimalus valida elektrimüüja. Ta peab müüjaga lepingu tegema ja temaga suhtlema. Ta peab tegema lepingu ka võrguettevõttega ja sellega suhtlema. Tegelikult hakkab tavatarbija avatud elektriturule mineku korral rohkem maksma ja tal tuleb rohkem tegemist. See seadus, mida majanduskomisjon koos majandusministeeriumiga on väga usinasti teinud, püüab seda valu ja vaeva leevendada.
Tegelikult on selle avatud elektriturule minemise puhul ka võitjaid. Võitja on eelkõige Eesti Energia, võidab ka Eesti riik. Võib öelda, et kui võidab Eesti Energia, siis kaudselt võidab ka Eesti tarbija. Ma ei ütle täpset arvu, ma ei ole seda välja arvutanud ja ma ei oskagi seda teha, aga Eesti Energia võidab järgmisel aastal avatud turule mineku tõttu kümneid miljoneid. Eesti riik võidab sel kombel, et järgmise aasta eelarvestrateegiasse on kirjutatud 200 miljonit eurot dividende Eesti Energialt. Kodutarbija võidab selles mõttes, et Eesti riigieelarve muutub suuremaks. Seetõttu maksab tarbija rõõmuga elektri eest rohkem. See on see, mille võib tavatarbija võiduks kirjutada. Aga tegelikult Eesti riigieelarve suuremaks ei muutu, dividende sisuliselt ei maksta, sest see 200 miljonit eurot pannakse teistpidi Eesti Energia aktsiakapitali. Selline on asja köögipool.
Mida me saaksime siin saalis teha? Ma ei julge öelda, et avatud turule minek on tavatarbijale ränk, aga see on valus. Mida me saame siin saalis teha, et see nii valus ei oleks? Näiteks on ministeerium püüdnud korrigeerida seda taastuvenergiaasja, et sealt natuke tagasi tõmmata. Siit puldist olen mina ja on sotsid rääkinud, et võiks mõelda aktsiisi peale. Siin on tegemist küll sentidega, aga me saaksime head tahet näidata. Kui me ühtepidi muudame riigieelarvet visuaalselt paremaks, laseme riigile kuuluval ettevõttel teenida avatud turule minemisega, siis me võiksime peale organisatsiooniliste sammude ka mõne praktilise sammu teha, tulles tavatarbijale natukene vastu. Kõik me oleme ju tavatarbijad.
Mulle meeldib, et majanduskomisjon selle eelnõu lugemise katkestas. Selle kallal on palju tööd tehtud, see on paremaks läinud, aga siin tuleb veel tööd teha. Kes suudab ja tahab kaasa lüüa, siis olge head!
Ma tahtsin avada seda mõtet, mis see avatud turg on, kellele see toob kasu ja kellele kahju. Kasu toob see kaudselt meile kõigile, sest meie riigile kuuluv ettevõte saab rikkamaks ja riigieelarve muutub visuaalselt kaunimaks. Tavatarbija maksab selle küll kinni, sest turult me ju ostame sedasama Narva elektrit. Praegu aga saab Narva jaam elektri eest 2,9 eurosenti, siis hakkab ta saama selle eest turuhinda, mis on 5 eurosendi juures. Iga kilovati pealt tuleb paar senti juurde. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Neid on 37.
Esimene muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Me asume selle muudatusettepaneku hääletamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 1, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta ettepanek arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 17 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Järgmised muudatusettepanekud on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku neid täielikult arvestada: ettepanek nr 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13. Muudatusettepanek nr 14 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja juhtivkomisjon teeb ettepaneku seda ettepanekut sisuliselt arvestada. Muudatusettepanek nr 15 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta ettepanek arvestamata. Ettepanek nr 16 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Sama käib muudatusettepaneku nr 17 kohta. Muudatusettepanek nr 18 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta muudatusettepanek arvestamata. 19. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Samuti on majanduskomisjoni esitatud 20. muudatusettepanek, mida on täielikult arvestatud, nagu ka 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28., 29., 30., 31., 32., 33., 34., 35., 36. ja 37. muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 139 teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud. Määran eelnõu 139 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 25. aprilli kell 18.

Head kolleegid! Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 12. aprilli koosolekul, kus osales ka Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist Marika Taal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Need muudatusettepanekud, mis siin teie ees on, on keeletoimetaja, majanduskomisjoni nõuniku ja Rahandusministeeriumi spetsialistide hea koostöö tulemus. Mida me siin siis täpsustasime? Me täpsustasime, milliseid tegevusi hõlmab majandusaasta aruande koostamine ja milliseid tegevusi majandusaasta aruande esitamine. Samuti viisime Justiitsministeeriumi ettepanekul kehtiva raamatupidamise seaduse rakendussätetesse eelnõu § 3 lõikes 2 sisaldunud ühe sätte tagasiulatuva jõustumise alates 1. jaanuarist 2012. Eelnevast tulenevalt tuli jõustumise paragrahv eelnõust välja võtta, mille tulemusena jõustub seadus üldises korras ehk kümme päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu 147 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 18. aprillil 2012 (konsensusega), teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada (samuti konsensusega) ja kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu 147 kolmas lugemine läbi 2. mail ning eelnõu seadusena vastu võtta (samuti konsensusega). Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 147 kohta on laekunud neli muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt ja neid on täielikult arvestatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Suur aitäh teile koostöö eest! Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis vajadus viia kehtiv seadus vastavusse Euroopa Liidu konkurentsiõigust käsitleva regulatsiooniga ning lahendada seaduse rakendamisel riigiabi temaatikaga seoses praktikas ilmnenud probleeme. Eelnõus pakutud muudatused on suures osas tehnilised, aga on ka sisulisemaid muudatusi. Peamised muudatused on järgmised. Esiteks tuuakse seadusesse nõue, et riigiabil peab olema ergutav mõju. Nõue tuleneb Euroopa Komisjoni riigiabi käsitlevatest õigusaktidest. Abi peetakse ergutavaks juhul, kui abi taotlejad on enne projekti alustamist esitanud abi andjale taotluse. Suurettevõtjast taotleja (ettevõttes on 250 või enam töötajat) peab lisaks näitama, et ta teostab projekti koos abiga näiteks kiiremini või suuremas mahus kui ilma abita. Teiseks sätestatakse, et riigiabi andja ei tohi alustada abi andmist enne, kui Euroopa Komisjon on teinud talle esitatud õiguskindluse teatise kohta otsuse. Õiguskindluse teatise võib liikmesriik esitada abimeetme kohta, mida ta ei pea riigiabiks, kuid mille kohta soovib komisjonilt õiguskindlust, et tegemist tõesti ei ole riigiabiga. Kolmandaks sätestatakse riigiabi andjale võimalus võtta Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatis tagasi. Kuna Euroopa Liidu reeglid lubavad teatist tagasi võtta, siis praktikas on seda võimalust mitmeid kordi ka kasutatud. Eelnõuga sätestatakse riigiabi teatise tagasivõtmise riigisisene protseduur. Neljandaks, eelnõuga lühendatakse tähtaegu, mille jooksul Rahandusministeerium vaatab läbi abi andjate koostatud riigiabi ja grupierandi teatised, mis hiljem edastatakse Euroopa Komisjonile. Tähtajad lühenevad 20 tööpäevast 10 tööpäevani. Tänan!

Härra minister, ma tänan teid! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 9. aprillil. Komisjoni koosolekul osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri ülesandeid täitev Agris Peedu, riigihangete ja riigiabi osakonna juristi ülesandeid täitev Helen Valge ning juhtivspetsialist Maris Kalda.
Kõne all oli see, millest siin ennegi räägiti, et osaliselt on tegemist tehniliste muudatustega. Aga ma peatun komisjoni liikmete küsimustel. Paluti selgitada, mis on riigieelarvest tuleva toetuse, riigiabi ja vähese tähtsusega abi vahe. Selgitati, et riigieelarvest tulev toetus võib samuti olla riigiabi. Riigiabi on riigipoolne abi või maksusoodustus, millel on neli tunnust. See peab tulema riigi vahenditest, olema suunatud ettevõtjatele, olema valikuline ja kas või potentsiaalselt moonutama konkurentsi Euroopa Liidu turul. Vähese tähtsusega abi kohta on Euroopa Komisjon andnud määruse, milles on öeldud, et 200 000 euro suurune summa kolme aasta jooksul ühele ettevõtjale ükskõik millistest allikatest on vähese tähtsusega abi ja selle jaoks ei ole vaja Euroopa Komisjonile riigiabi teatist esitada. Võib-olla kõige suurem erinevus on see, et riigiabi järele valvab Euroopa Komisjon, aga vähese tähtsusega abi kontrollitakse riigisiseselt. Riigiabiga ei tegele mitte üksnes Rahandusministeerium, vaid väga suures osas kuulub see lähtuvalt valdkonnast ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi või Põllumajandusministeeriumi kompetentsi. Selgitati veel, et riigiabi on üle 40 miljoni euro.
Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogusse 18. aprillil, tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. aprill kell 12. Need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Hea ettekandja, kas võib olla nii, et te eksisite kuuga?

Kohe vaatame üle.

Mitte aprill, vaid mai.

Vabandust! 3. mai.

Tänan, ettekandja! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 195 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. mai kell 12.
Esimene lugemine ja selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Eelnõuga laiendatakse Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga tegevusmandaati Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidesse ning võimaldatakse kasutada erifonde abisaajates riikides ja potentsiaalsetes abisaajates riikides. Kuna Riigikogu välislepinguid ratifitseerib, on ka asutamislepingu nende sätete muutmiseks vaja muudatused Riigikogus ratifitseerida.
Asutamislepingu muudatused on seotud araabia kevade sündmustega 2011. aastal, kui nii Põhja-Aafrikas kui ka Lähis-Idas toimusid sündmused, mille eesmärk oli demokraatia saavutamine. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid on juba olnud selles piirkonnas aktiivsed, soovides demokraatia ja selle piirkonna arengusse panustada. Sama on tegemas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.
Eelnõu eesmärk on kiita heaks asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatused. Artikliga 1 laiendatakse panga tegevusala: lisaks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele ning Mongooliale võib pank tegutseda ka Vahemere lõuna- ja idapiirkonna liikmesriikides. Siin on vaja kõigi liikmesriikide nõusolekut. Artikkel 18 võimaldab luua erifondi, mida pank saab kasutada oma eesmärgi täitmiseks ka potentsiaalselt abi vajavates riikides. Peale artikli 18 jõustumist on projekte Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas võimalik sellest fondist toetada juba varem ehk enne artikli 1 jõustumist.
Panga asutamislepingu muutmise ratifitseerimisega täidab Eesti riik oma rahvusvahelist kohustust rahvusvahelise organisatsiooni liikmena ja aitab kaasa panga eesmärkide täitmisele. Panga asutamislepingu muudatused ei too Eestile kaasa kulutusi riigieelarvest. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid! Head ametikaaslased, kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas oma s.a 2. aprilli otsusega Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 201. Rahanduskomisjonis olid need muudatused arutelul s.a 9. aprillil. Komisjonis tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põder. Lisaks viibis komisjonis sama osakonna nõuniku ülesandeid täitev Triin Ruus, kes on ühtlasi selle eelnõu ja seletuskirja koostaja.
Eelnõu eesmärgist andis minister teile siin just ülevaate. Kordan paar asja veel üle. Eelnõu eesmärk on kiita heaks muudatused panga asutamislepingu artiklites. See võimaldab esiteks laiendada panga tegevusmandaati Vahemere riikides (Egiptus, Jordaania, Maroko, Liibüa, Tuneesia) ning teiseks lubab kasutada EBRD eesmärkide täitmiseks ettenähtud erifonde abisaajates riikides ja potentsiaalsetes abisaajates riikides. Konkreetselt võimaldavad muudatused viia ellu EBRD investeerimisprojekte Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas.
Lühidalt räägin arutelust komisjonis. Väga pikka arutelu ei olnud. Tunti huvi, kuidas ja millal muudatused jõustuvad. Eelnõu ettekandja komisjonis andis selle kohta ülevaate. Asutamislepingu muudatused jõustuvad seitse päeva pärast panga ametlikku teadet kõigilt lepinguosalistelt kinnituse saamise kohta. Muudatuste jõustumise korral võib EBRD oma eesmärke täita ehk edendada üleminekut vabale turule orienteeritud majandusele, toetades ka eraettevõtluse initsiatiivi Vahemere lõuna- ja idapiirkonna liikmesriikides, kui panga otsuse poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku panga nõukogu liikmetest, kes esindavad vähemalt kolme neljandikku hääleõiguslikest liikmetest. Tunti huvi ka selle vastu, kui pikalt muudatused aega võivad võtta. Siin konkreetset vastust ei olnud. Toodi näide, et ühe varasema muudatuse jõustumine võttis aega mitu aastat ja ka praegu ei pruugi EBRD suhted mõningate lepingu osapooltega kõige paremad olla või võivad olla suisa katkenud. Üks rahvasaadik palus täpsustust eelnõu seletuskirja kohta. Ta küsis, miks on seletuskirjas toodud lõige, mis käsitleb asutamislepingu muudatuste seotust nn araabia kevade sündmustega. Ta palus teha seletuskirjas muudatus, et Jordaania kuningriik ei ole araabia kevadega otseselt seotud olnud.
Komisjon langetas järgmised otsused. Esimene otsus oli saata eelnõu 18. aprillil täiskogu ette, otsus langetati konsensusega. Teine ettepanek oli eelnõu esimene lugemine lõpetada, see otsustati samamoodi konsensusega. Kolmas ettepanek oli määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. aprill kell 18, ka see oli konsensusotsus. Aitäh!

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 201 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. aprilli kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja selle päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esitlen Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Indiaga sõlmitud maksuleping põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul, mida on läbirääkimiste käigus kohandatud, nii nagu on olnud tavaks ka teiste riikidega sõlmitud lepingute puhul. Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste riikide vahel, sätestab kohustuse diskrimineerivat maksustamist ära hoida ja maksudest kõrvalehoidmist tõkestada.
Nüüd räägin OECD mudeli ja Eesti-India lepingu olulisematest erinevustest. Kõigepealt, Eesti-India lepingus käsitletakse ehitusega seotud tegevust ja järelevalvet selle üle püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui selline tegevus kestab üle üheksa kuu. OECD tüüplepingus on see tähtaeg 12 kuud. Lisaks tekib püsiv tegevuskoht teenuste osutamisel, kui see kestab vähemalt kuus kuud. Teise riigi residendile makstavalt dividendilt võetav maks ei tohi ületada 10% dividendi brutosummast. OECD mudelis on 5%-line määr 25%-lise osaluse puhul ja 15% muudel juhtudel. Litsentsitasude maksustamisel on tuluallikariigis kinnipeetava maksu ülempiir 10%. Lisaks rahvusvahelistest mere- ja õhuvedudest saadud kasumile maksustatakse ettevõtja residendiriigis kaupade veol kasutatavate konteinerite kasutamisest saadud tulu. Avaliku teenistuse eest makstav pension maksustatakse pensioni väljamaksvas riigis. Õppejõu, õpetaja ja teadlase teises riigis õpetamise eest saadud tulu esimese kahe aasta jooksul ei maksustata.
Lepingu protokolli kohaselt peab Eesti Indiale teatama, kui edaspidi sõlmitavatesse maksulepingutesse lisatakse erisäte kindlustusagendi tegevuses tekkiva püsiva tegevuskoha kohta. Seejärel kohaldub selline säte ka India lepingu puhul. Tänan!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Rahanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu nr 207 9. aprillil. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro.
Eelnõu eesmärk on soodsate tingimuste loomine riikidevahelisteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping vältida topeltmaksustamist, sätestades isikutele võrdse kohtlemise reeglid. Ka loob leping lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Pärast lepingu Riigikogus ratifitseerimist hõlbustub lepinguosaliste riikide maksuhaldurite koostöö. Selliseid lepinguid on seni Riigikogus ratifitseeritud 52.
Komisjonis esitati järgmised küsimused. Kui paljusid isikuid ratifitseeritav leping võib puudutada? Vastus oli, et seni väheseid, täpsemat infot ei esitatud. Ma võtan siiski vabaduse lisada, et majandus- ja teaduskoostöö Eesti ja India vahel näitab kasvutrendi. Näiteks on eksport Indiasse viimase kuue aastaga kasvanud peaaegu kahekordseks, moodustades kogu Eesti ekspordist 0,3%. 2011. aastal eksportis Indiasse 80 Eesti kohalikku ettevõtet. Kui arvestada prognoosi, mille järgi tõotab India aastaks 2025 olla ostujõult viies turg maailmas, siis võib arvata, et Riigikogus ratifitseeritav leping saab tulevastel aastatel suurema praktilise tähenduse.
Esitati küsimus üliõpilastele tehtavate väljamaksete puhul saadavate soodustuste aja kohta. Ministeeriumi esindaja selgitas, et soodustused kehtivad üliõpilastele mõistliku aja või õpingute või praktika läbimiseks tavapäraselt nõutava aja jooksul, kuid mitte ühelgi juhul ei saa füüsiline isik soodustusi kasutada kauem kui viis järjestikust aastat, alates tema esimesest saabumisest teise riiki. Vastus on ka artiklis 21 kirjas. Nimetan mõne lepingust tuleneva soodustuse. Üliõpilaste soodustus on näiteks see, et lepinguosaline riik ei maksusta tema territooriumil õppiva või praktikal viibiva teise riigi residendist üliõpilase stipendiumi ega laene. Samuti ei maksustata õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase ülalpidamiseks ja õpinguteks tehtavaid väljamakseid, mille allikas asub väljaspool õppimis- ja praktikakoha riiki.
Komisjonis küsiti ka sportlaste tulumaksustamise kohta. Nimetatud küsimust käsitleb lepingu artikkel 17 "Esineja ja sportlase tulu". Seda lühidalt kokku võttes öeldi komisjonis, et lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab teises lepinguosalises riigis sportlasena tegutsedes, võib maksustada teine riik. Kui tulu läheb sportlase asemel tema mänedžerile, ka siis maksustatakse samal printsiibil, nagu tulu oleks saanud sportlane.
Komisjon langetas ühehäälsed otsused võtta eelnõu esimesele lugemisele kolmapäeval, 18. aprillil, st täna, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. aprill kell 18. Tänan kuulamast!

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 207 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. aprilli kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja selle päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli siseminister Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on algatanud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt peavad elutähtsat teenust osutavad ettevõtted, sh pangad ja sideettevõtted, tagama teenuste toimimise ka juhul, kui nende infosüsteemid paiknevad välismaal ning elektrooniline side välisriikidega on katkenud.
Teise muudatusena suurendab eelnõu elutähtsa teenuse osutamise turvalisuse nõuete rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni. Praegu on sellise teo eest, mis puudutab juriidilist isikut, karistuseks kuni 6400 euro suurune trahv. Eelnõu järgi suureneb maksimaalne trahvisumma 20 000 euroni.
Selle seadusmuudatusega soovib riik välistada olukorda, kus Eesti-siseste maksete tegemine, sularaha kättesaadavus või telefonivõrgu ja mobiilside toimimine sõltub ainuüksi ühendustest välisriikidega. Näiteks, kui mõne suurema panga kesksete infosüsteemide töö Eestis katkeks ning kaardimaksed, internetipank ega sularahaautomaadid ei töötaks, ei mõjutaks see mitte ainult pangateenuste kasutamist, vaid ka inimeste heaolu ja turvalisust laiemalt. Eesti Panga statistika kohaselt moodustasid 2011. aastal kaardimaksed müügikohtades 62% riigisisestest maksetest. Eraisikute puhul oli see protsent veelgi suurem – 73%. Sealjuures on viimase aasta jooksul kaardimaksete koguarv kasvanud 17%. Keskmiselt tehakse päevas 522 000 kaardimakset. See statistika ilmestab meie ettevõtete ja eraisikute igapäevase tarbimise ja majandusaktiivsuse otsest sõltuvust pankade infosüsteemidest. Esitatud eelnõu kindlustab selle, et elutähtsad teenused, näiteks sularaha kättesaadavus, maksete tegemine ning telefonivõrgu ja mobiilside toimimine, oleksid igas olukorras Eesti elanikele kättesaadavad.
Milliseid ohte me soovime vältida? Kõigepealt, välisriikides asuvate infosüsteemide rikked ja elektroonilise side katkemine on olulised julgeolekuohud, millega tuleb elutähtsate teenuste pideva toimimise kindlustamisel arvestada. Sidekatkestusi võivad põhjustada näiteks küberrünnakud ja kaablite purunemine. Hindame selliste julgeolekuriskide realiseerumise võimalust väga suureks. See on ka eelnõu väljatöötamise peamine põhjus. Elektroonilise side katkemine ei ole mitte ainult teoreetiliselt hinnatud oht, vaid lähiminevikus on olnud mitu juhtumit, kui elektrooniline side on olnud eri põhjustel oluliselt häiritud või katkenud. Näiteks piirati 2007. aasta mais toimunud küberrünnaku vastumeetmena teatud välismaiste tehniliste vahendite ligipääsu Eesti võrku, samuti piirati ligipääsu rünnaku all olevatele teenustele. Piiratud ligipääsuga serveritega ühendus oli tavakasutajate jaoks katkenud ja seetõttu mõned teenused ei töötanud.
Kehtiv õigus näeb ette, et elutähtsate teenuste toimepidevus tuleb alati tagada, samas ei ole reguleeritud teenuste osutamiseks vajalike infosüsteemide andmeserverite asukohti. Sellega seoses võib tekkida olukord, kus teenuseosutaja hindab oma riskianalüüsi tegemisel, et oht teenuse katkemiseks seoses välisühenduse katkemisega on väga väike, ja jätab sellise riski maandamiseks vajalikud tegevused tegemata. Eelnõuga kinnitab riik omalt poolt, et välisühenduse katkemise risk on suur ja kõik elutähtsate teenuste osutajad peavad ette nägema tegevused sellise riski maandamiseks.
Elutähtsate teenuste osutajale lisanduvad kohustused on lühidalt kirjeldatuna järgmised. Eestis on koos riigiasutustega umbes 170 elutähtsate teenuste osutajat. Neist valdava osa infosüsteemid paiknevad Eestis. Samuti on suuremad krediidiasutused selgelt kinnitanud, et neil ei ole kavas viia infosüsteeme Eestist välja, seega ei pea nemad selle eelnõu tõttu ümberkorraldusi tegema. Nii praegu kui ka edaspidi võivad elutähtsate teenuste osutajad ise valida, kas nende infosüsteemid asuvad Eestis või mõnes välisriigis. Küll aga peavad asutused, kelle andmekogude kriitilised infosüsteemid paiknevad välismaal, tagama, et elutähtsaid teenuseid oleks võimalik osutada ka infosüsteemi rikete või sidekatkestuse korral. See jääb teenuseosutaja enda otsustada, milliste tehniliste lahendustega ta seaduses kehtestatavat nõuet täidab. Elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted saavad valida, kas hoida oma infosüsteemid täies mahus Eestis või luua siia tagavarasüsteemid, mis võimaldaksid teenuseid osutada vähemalt miinimummahus. Kui igapäevaselt teenuste toimimist tagav infosüsteem paikneb väljaspool Eestit, siis tuleb Eestis tagada elutähtsate teenuste toimimine ka juhul, kui välisriikides asuvad infosüsteemid ei funktsioneeri või kui elektrooniline side välisriikidega katkeb.
Eelnõuga sätestatud meede on sobiv seaduseelnõu eesmärgi saavutamiseks, kuid lahenduse leidmisel on jäetud valiku tegemine elutähtsate teenuste osutajale, kes saab eesmärgi täitmiseks rakendada talle kõige paremini sobivat tehnilist lahendust. Meie hinnangul ei kahjustata seadusega kaitstud huve ega õigusi rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatud. Elutähtsate teenuste osutamise katkemine ohustab inimeste elu ja tervist, halvab riigi toimimist, vähendab ühiskonna turvatunnet. Seetõttu ja lähtuvalt avalikust huvist, riigi julgeolekuhuvidest ning ka vajadusest tagada elutähtsate teenuste toimimine oluliste ohtude korral, leiame, et selle sättega ettevõtjatele kaasneda võivad lisakulud ja põhivabaduste, sh ettevõtlusvabaduse, samuti omandiõiguse piirangud on proportsionaalsed, võrreldes sätte abil maandatava riskiga.
Selle eelnõu koostamisse on algusest peale olnud kaasatud nii krediidiasutuste ja sideettevõtete kui ka eri huvigruppide esindajad. Me hindame koostööd heaks ja oleme mitut ettepanekut arvestanud. Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 2013. aasta 1. jaanuaril. Tänan väga!

Austatud minister, ma tänan! Head ametikaaslased, kas teil on ministrile küsimusi? Ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 204 s.a 9. aprillil komisjoni korralisel istungil. Eelnõu eesmärk on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus olukorras, kus ei toimi välisriikides asuvad teenuseid tagavad infosüsteemid ja/või elektroonilise side teenus välisriikidega on katkenud.
Koosolekul osalesid siseminister Ken-Marti Vaher, Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Hannes Unt, Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens, Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm, Eesti Panga juriidilise osakonna juhataja Kadi Kapral, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõema ning Tiit Tammiste EMT-st.
Siseminister tutvustas seaduseelnõu 204 põhjalikult. Eriti arutelu alguses avaldasid külalised asja kohta arvamust. Pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens märkis, et muudatused on kahtlemata vajalikud. Pangaliidu ettepanek on seaduse jõustumise tähtaega edasi lükata, et pangaliidu liikmetel oleks võimalik muudatused sisse viia. Eesti Panga juriidilise osakonna juhataja Kadi Kapral toetas pangaliidu ettepanekut. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuhi Jüri Jõema seisukoht oli, et sideettevõtted on eelnõu toetaval seisukohal. Samuti tõi ta välja, et teistes õigusaktides peaks olema täpsemini kindlaks määratud tehnilised kriteeriumid, mille alusel teenuse osutamise kriteeriumid kehtestatakse. Tiit Tammiste EMT-st lisas, et lisaaega oleks vaja ka selleks, et teenused oleksid kõikvõimalikel tasanditel ja valdkondades ära kirjeldatud ning volitusnormidega kehtestatud.
Komisjoni liikmed küsisid, kuidas on see olukord reguleeritud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Vastuseks saadi, et enamikus Põhjamaades pole reguleeritud seda, kus asuvad infosüsteemid, vaid reguleeritud ja turvatud on see, kus asuvad andmed. Kui Eesti väiksus andis 2007. aasta küberrünnakute ajal võimaluse riigipiirid elektrooniliselt sulgeda, siis suuremates riikides selline võimalus puudub. Küsimusele, kas probleemkohad on pigem seaduse rakendamises ning kehtivas regulatsioonis, mitte eelnõus, saime vastuseks, et küsimus ei ole tehnilistes lahendustes, pigem ulatuses ja sisu konkreetsemaks kirjutamises.
Paljud küsimused, mida komisjoni liikmed esitasid, olid rakendamise tähtaja kohta. Minister vastas, et seaduse jõustumise tähtaja osas on võimalik saavutada kompromiss, kui teenusepakkujatega läbi arutada, milline on reaalne tähtaeg. Tähtaja põhjendatud pikendamine on kindlasti võimalik.
Komisjoni aseesimees Deniss Boroditš tegi ettepaneku saata eelnõu esimesele lugemisele s.a 18. aprillil, määrata põhiseaduskomisjoni ettekandjaks Peeter Laurson, eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 3. mai 2012 kell 18. Komisjon toetas neid ettepanekuid konsensusega. Aitäh!

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimissoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 204 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. mai kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja selle päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Kristen Michali!

Austatud juhataja! Väga austatud Riigikogu liikmed! Justiitsministeeriumi eelnõude arutelu alguses öeldakse alati, et tegemist on väga hea eelnõuga. Nii on ka nüüd. Nagu tavaliselt, alustan ka seekord, rääkides sissejuhatusena eelnõu eesmärkidest.
Kui püüda eelnõu eesmärke paari lausega kokku võtta, siis võiks öelda niimoodi, et eelnõu eesmärk on vähendada riigilõive ja muuta seeläbi inimeste juurdepääs õigusemõistmisele lihtsamaks ja õigusemõistmine kättesaadavamaks. Samuti tehakse eelnõuga muudatusi kohtumenetluses, et vähendada kohtumenetluse venimist ja muuta nii menetlus tõhusamaks. Inimeste jaoks muutub kohtumenetlus kiiremaks, kuna muudetakse kohtudokumentide kättetoimetamise korda. Nimelt on kohtuasjade venimise üks peamine põhjus just menetlusdokumentide kättetoimetamise aeglus. Praegu seisab esimese astme kohtutes kättetoimetamise staadiumis hinnanguliselt kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest. Sellepärast soovimegi luua kohtutele lisavõimalusi dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Eelnõu kohaselt saaks kohus saata teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta ka internetist leitud telefoninumbrile või elektronpostiaadressile, samuti sotsiaalvõrgustiku kasutajakonto lehele. Tulevikus peaks see kindlasti hõlbustama seaduskuulekate inimeste elu, kes saavad endale tulnud teavitusi kiiremini ja mugavamalt kätte, kui nad parajasti ei ela oma postiaadressil. Samas peaks see tegema elu kibedamaks neil, kes hoiavad kohtust teadlikult eemale, aga on kuskil mujal aktiivsed ja kättesaadavad. Mainin seda ka seetõttu, et sellel teemal on avalikkuses olnud pikem arutelu.
Meie soov on – aga see ei ole meie otsustada, sest otsused seaduste kohta teeb seadusandja, mitte täitevvõim –, et riigilõivud alaneksid 1. juulist 2012 ehk selle aasta keskpaigast. Loodan, et oleme eelnõu nii kvaliteetselt ette valmistanud, et seadusandja seda ka võimalikuks peab.
Aga nüüd eelnõust pisut põhjalikumalt. Kõigepealt peatun ma riigilõivude teemal. Eelnõu ettevalmistamise käigus vaadati üle kõik lõivud ja selle tulemusel alanevad riigilõivud arvestataval määral. Riigilõivumäärasid korrigeeritakse ka ümardades, seda tehakse lihtsustamise eesmärgil, muutes riigilõivumäärad kergemini kontrollitavaks nii kohtusse pöördujate kui ka kohtuametnike jaoks. Usun, et pole eriti arukas hakata kõiki riigilõive Riigikogu puldist ette lugema, aga toon siiski mõne näite, mis võiksid avalikkusele huvi pakkuda ja anda orientiiri, kuidas riigilõivud alanevad. Näiteks, kui praegu soovib inimene kohtu kaudu üldmenetluses välja nõuda oma 1500-eurost võlga, siis peab ta maksma riigilõivu 319 eurot ja 55 senti ehk ümardatult 320 eurot, eelnõu kohaselt tuleks aga hagiavaldust elektrooniliselt esitades sellise võlasumma korral maksta riigilõivu 150 eurot ning 200 eurot juhul, kui hagiavaldus esitatakse paberil. Kui nõuet on selle olemuse tõttu võimalik esitada maksekäsu kiirmenetluses, siis on riigilõiv tulevikus 45 eurot. Teine näide. Vaidluses 100 000 euro suuruse korteriomandi üle on riigilõiv praegu 6391 eurot. Eelnõu kohaselt hakkab see olema 1000 eurot elektroonilise ja 1200 eurot paberil esitatud avalduse puhul. Abielulahutuse asjades väheneb riigilõiv endisest 319 eurost 55 sendist 100 euroni üldmääras, avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu esitades 75 euroni. Tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse esitamisel peab riigilõivu tasuma senise 383 euro 46 sendi asemel 10 eurot üldmääras, avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu avaldust esitades aga 5 eurot. Võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tuleb riigilõivu tasuda üldmääras 300 eurot, avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu esitades 250 eurot. Kehtiv seadus näeb võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel ette kohustuse tasuda riigilõivu 383 eurot 55 senti. Nagu te juba aru saite, mängib eelnõus olulist osa avalik e-toimik. Eelnõuga kehtestatakse tsiviilasjades soodsamad riigilõivumäärad neile, kes esitavad dokumendid kohtule avaliku e-toimiku kaudu. Muudatus motiveerib menetlusosalisi kohtusse pöördumisel suuremal määral kasutama elektroonilisi kanaleid, mis omakorda vähendab kohtute koormust tehnilise töö vähenemise tõttu. Samuti loob muudatus eeldused mitme tööprotsessi automatiseerimiseks ning süsteemisiseselt digitoimikule ja paberivabale menetlusele üleminekuks. Vältimaks olukorda, kus soodusmääraga riigilõivud võiksid kujuneda põhiseaduses sätestatud võrdsuspõhimõttega vastuolus olevaks, võimaldatakse soodusmääraga riigilõivuga menetlustoiminguid teha ka isikutel, kellel ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik avalikku e-toimikut kasutada, näiteks nende auväärse ea tõttu või siis, kui inimesel puuduvad oskused või võimalused arvutit kasutada. Mis riigilõive puudutab, siis eelnõu teeb mõningad muudatused ka hagihinna arvestamisel. Kui praegu määratakse hagihinda põhinõude järgi, siis eelnõu kohaselt tehakse seda põhinõude ja kõrvalnõuete järgi, kuna nõuete eristamine tekkealuse järgi ei ole riigilõivustamise seisukohalt põhjendatud. Kohtu ajakulu on sageli suurem ja vaidlus kõrvalnõuete põhjendatuse selgitamisel on sageli keerukam ja ressursimahukam kui vaidlus põhinõuete üle. Riigilõivude teemal ma rohkem ei peatu, kuna, nagu ma juba ütlesin, pole mõtet hakata kõiki uusi ja vanu riigilõive siit puldist võrdlema. Kel huvi, saab seletuskirjast ise need järele vaadata ja seda tööprotsessis arutada.
Järgnevalt peatun ma selle eelnõu teisel peamisel eesmärgil, milleks on kohtumenetluse kiirendamine. Mida me selleks ette võtta plaanime? Esiteks soovime kättetoimetamise tõhusamaks muuta. Selleks täpsustatakse seadustikku menetlusosalise kohustusega teavitada kohut aadressi ja sidevahendite andmete ajutisest muutumisest kohtumenetluse kestel. Sellisel juhul on kohtul võimalik menetlust planeerides ja dokumente kätte toimetades sellega arvestada. See vähendab menetluse venimist ja tagab menetlusosaliste õigel ajal informeerimise. Kohtute ja menetlusosaliste jaoks reguleeritakse täpsemalt infotehnoloogiavõimalustele vastav elektrooniline kättetoimetamine ning luuakse paremad regulatiivsed eeldused, et kättetoimetamiseks loodud infosüsteemi võimalikult tõhusalt rakendada. Juriidilistele isikutele kättetoimetamist lihtsustatakse. Põhjus on see, et nendelt võib võrreldes füüsiliste isikutega eeldada ja nõuda suuremat kohustust ja hoolsust dokumentide kättesaamisel. Eelnõu kohaselt toimetatakse hagimenetluses ja maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokument kohtutäituri kaudu kätte menetlusosalise korraldamisel ehk kohus ei vahenda enam menetlusosaliste ja kohtutäituri suhtlust ega tasu maksmist kohtutäiturile.
Teiseks proovime olemasolevat seadust muuta nii, et oleks raskem menetlust venitada või takistada. Eelnõu kohaselt muudetakse kolmanda isiku kaasamise korda selliselt, et kolmanda isiku kaasamist võib taotleda kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Pärast eelmenetluse lõppemist võib esitada avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. See võimaldab kohtul menetlust paremini ohjata, kuna praegu on võimalik menetlust pahatahtlikult venitada. Kostjal võimaldatakse esitada vastuhagi kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Kehtiva regulatsiooni järgi võib vastuhagi esitada veel menetluse viimases faasis, mistõttu on tegemist menetluse venitamise eesmärgil enim kasutatava kitsaskohaga seadustikus. Tagaseljaotsust saab teha hageja nõusoleku korral, mille olemasolu eeldatakse. Kehtiva regulatsiooni järgi saab tagaseljaotsust teha hageja taotlusel, kuid see venitab paljudel juhtudel menetlust ja põhjustab bürokraatiat.
Kolmandaks proovime vähendada bürokraatiat asjaajamisel kohtus. Näiteks laiendatakse dokumentide elektroonilise esitamise kohustust lisaks advokaatidele ka teistele, üldjuhul majandus- ja kutsetegevusena või töösuhte alusel õigusteenust osutavatele lepingulistele esindajatele ning juriidilistele isikutele. Ringkonnakohtule luuakse võimalus kirjeldava ja põhjendava osata määruse tegemiseks, kui määruskaebust ei rahuldata ja ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtusse. Kohtule kehtestatakse digitaalse lahendi vormistamise kohustus (seni oli see võimalus), et oleks võimalik lihtsamini üle minna digitaalsele kohtutoimikule. Olukorras, kus kohus saadab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vastaspoolele tutvumiseks ja seisukoha avaldamiseks ning vastaspool vastu ei vaidle, on põhjendamatu kohtu koormamine sellega, et ta hakkaks hindama lepingulise esindaja kulude põhjendatust, nagu kehtiv õigus nõuab. Eelnõu kohaselt võib kohus sellisel juhul kontrollida vaid seda, et menetluskulud ei oleks suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast. Eelnõuga luuakse võimalus arvestada maksekäsu kiirmenetluse kulusid menetluskuludena ja taotleda nende hüvitamist. Arvestades menetluse formaliseeritust, hüvitatakse menetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud fikseeritud määras, milleks on 20 eurot.
Neljas muudatus, mis on minu hinnangul viimane suurem ja oluline muudatus, on see, et me soovime tõhustada maksekäsu kiirmenetlust. Me soovime luua lisaalused maksekäsu kiirmenetluse automaatseks hagimenetluseks üleminekuks, et vähendada kohtu ja menetlusosaliste jaoks bürokraatiat olukordades, kus selline üleminek on mõistlik. Maksekäsumenetlus läheb hagimenetluseks üle näiteks juhul, kui maksekäsu ettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada, samuti siis, kui soovitakse sõlmida kohtu kinnitatavat kompromissi.
Olulisematest muudatustest ongi minu arvates ülevaade antud ning ma panen oma ettekandele punkti. Lõpetuseks soovin öelda, et eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsuse esindajana toetan Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, austatud minister! Teile on küsimusi. Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud minister! Te ütlesite, et menetlusdokumentide kiiremaks kättetoimetamiseks on plaanis kasutada sotsiaalvõrgustike võimalusi. Sellises sotsiaalvõrgustikus nagu Facebook keegi ennast mingi dokumendiga ju ei identifitseeri ja teoreetiliselt võidakse esineda ka kellegi teise nime all. Palun selgitage, kuidas see sotsiaalvõrgustike kasutamine menetlusdokumentide kättetoimetamisel praktiliselt toimub!

Aitäh! Ma püüan seda hästi ülevaatlikult selgitada, võib-olla kõikidesse detailidesse minemata. See ei ole täiesti uus meetod, aga seda hakatakse rohkem kasutama. Selleks tehakse ka elektroonilised arendused, mida seni sellises mahus olnud ei ole. Ka praegu võivad kohtud sotsiaalvõrgustikust andmeid vaadata. Täpsustatakse, kuidas see käima hakkab, ja leitakse selleks vajalikud lahendused. Kui näiteks Urve Tiidusele või mõnele teisele inimesele soovitakse dokumente kätte toimetada, siis tuleb teavitus, et talle on kohtust tulnud teade, ja ainult see õige isik saab ID-kaardiga sisse logides seda teadet lugeda. Ei ole nii, et teie Facebooki leheküljel öeldakse, et on tulnud selline või selline hagi, palun asuge alimente maksma, või midagi muud. Ma lisasin võib-olla natuke värvi, aga mõte on selles, et ainult õige inimene saab neid dokumente avada. See on tagatud. Mõte on ka selles, et siis saab inimene teate kohe kätte, olenemata sellest, kus ta parajasti on. See on seaduskuulekale inimesele mugav.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Ma nõustun sinuga, et see on väga hea seadus. Ma tean, et sulle ei meeldi norimine, aga ma ikka tibakese norin. Sinu eelkäija (kui ma ei eksi, siis ta oli samast erakonnast mis sina) tõstis neid lõive, aga nüüd sina, kes sa oled tema erakonnakaaslane, langetad neid. Mul on mure, et ega teie erakonna maailmavaade pole muutunud.

Aitäh! Mul on hea meel, et sa oled vähemalt järjepidev. Sa küsid seda väga tihti. Ei, maailmavaates ei ole küsimus. Ma arvan, et analüüs, praktika ja teadmiste täienemine on see, mis on viinud nii Justiitsministeeriumi kui ka valitsuse teadmiseni, milline on parem ning võib-olla õigem ja õiglasem viis tagada inimestele juurdepääs õigusemõistmisele. Nagu ma ütlesin, üks osa sellest on riigilõivude alandamine. Siin on ka osasid, mille eesmärk on kohtumenetluse kiirendamine. Ühe osa, mis käsitles kohtumenetluse kiirendamist, me vastavalt hea õigusloome põhimõtetele jätsime sellest eelnõust välja, et seda kohtunikkonnaga arutada, kuna kohtunikkond soovis seda veel parandada. Ma arvan, see on natukene suurem teema, siin paistab üle veepiiri ainult jäämäe tipp. Ma arvan, et ideoloogilist ebaselgust siin ei ole. Inimeste õiguste kaitse oli kindlasti tähtis ka minu eelkäijale.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ka mina nõustun teiega ja kolleeg Andres Anveltiga, et tegemist on väga hea seaduseelnõuga. Aga mul on stenogrammi huvides küsimus. Te lugesite väga kenasti ette kõik lõivud, mis vähenevad, ja kindlasti on see ka seletuskirjas öeldud. Aga kas selle seaduse tõttu midagi ka tõuseb ehk kas mingid lõivud lähevad suuremaks?

Aitäh! Teil on õigus, midagi ka tõuseb. Mul ei ole siin seda käepärast, aga ühte lõivu ümardatakse ülespoole kolme euro võrra. Süsteemse muutusena ma märkisin, et kallimaks muutub kiirlaenukontorite ärimudel. Varem oli võimalik, et kõrvalnõuded tiksusid seni juurde, kuni põhinõue oli kohtusse antud teatud hagihinna alusel. Tulevikus muutub see kiirlaenukontorite jaoks kallimaks. Kui seadusandja seda vastuvõetavaks ei pea, siis on võimalik seda kõike arutada. Aga täna on meie ettepanek selline.

Deniss Boroditš, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Minagi tahan tunnustada nii teid kui ka Vabariigi Valitsust. Lõpuks ometi tulite välja eelnõuga, mis oluliselt alandab riigilõivumäärasid. Kõigile on teada, et seni kehtivate kõrgete määrade kohta on nii Riigikohus oma paljudes otsustes kui ka Riigikogu põhiseaduskomisjon väljendanud seisukohta, et need on põhiseadusega vastuolus. Küsimus on selles, kas te võite julgelt väita ja kui võite, siis millele see väide tugineb, et teie pakutud määrad ei ole põhiseadusega vastuolus.

Aitäh! Ma arvan, et ma julgen sellise väite esitada. See väide põhineb sellelsamal eelnõul ja sellesama eelnõu eeltööl. Me oleme seda eelnõu üsna pikalt ette valmistanud. On tehtud analüüse ja võrreldud teiste riikide praktikat, mida te ka seletuskirjast näete. Küllap saab seda komisjonis põhjalikumalt käsitleda. Samamoodi oleme selle läbi arutanud kohtunikkonnaga ja asjatundjatega. Ma ei ütle, et kõigiga, aga vähemalt suure osaga nendest. Julgen küll arvata, et kõik ettepanekud on põhiseadusega kooskõlas.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Härra minister! Minul kui põhiseaduskomisjoni liikmel on väga hea meel selle eelnõu üle. Aga kas ka teie kolleegil rahandusministril on selle eelnõu üle hea meel ja kui palju see eelnõu riigieelarve tulusid vähendab?

Aitäh! Ma olen kindel, et Jürgen Ligil on selle eelnõu üle väga hea meel. Riigieelarves on planeeritud (seda on tehtud arvestusega, et riigilõivude alanedes ja inimeste õigusteadlikkuse kasvades kohtuasjade arv suureneb), et kohtumenetlusest laekuvate riigilõivude kogusumma väheneb aasta jooksul ca 26%. Me oleme planeerinud, et aastas vähenevad kohtumenetluse riigilõivud umbes kolm miljonit eurot. Kui seadus poole aasta pealt vastu võetakse, siis tuleb seda arvu lihtsalt vähendada. Lõivude vähenemine on selle aasta eelarvesse planeeritud. Riigieelarve tulusid on tõepoolest vähem, aga eesmärk ei ole ju arutada otse riigi tulude üle, vaid selle üle, et inimestel oleks piisav juurdepääs õigusemõistmisele. Sellele me riigilõive alandades ka kaasa aitame.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Muidugi ei ole väga üllatav, et nii üks kui ka teine kolleeg, kes istub minu poolt vaadatuna paremal pool, on mures, miks riigilõivud ikka langevad või, vastupidi, kas on ka mingi riigilõivukene, mis tõuseb. Samas on selge, et riigilõivude alandamine on õige ja vajalik. Seda väga oodatakse. Väheneva riigilõivude laekumisega on eelarves lausa arvestatud. Aga kas on arvestatud ka võimaliku kohtusse pöördumiste arvu kasvuga ehk lisatööga kohtusüsteemi jaoks ja sellest tuleneda võivate lisakuludega?

Aitäh! Me arvestame sellega, et kohtusse pöördumiste puhul on trend ikkagi ülespoole, sellele aitab kaasa ka lõivumäärade alanemine. Vähemalt praegu hinnates tundub see trend olevat kasvav, sest inimeste õigusteadlikkus ja võimalused oma õigusi kaitsta suurenevad. Me püüamegi seetõttu kohtumenetlust kiiremaks teha. Ma arvan, et üks pool siin on kindlasti kohtumenetluse pool ja teine pool on kvalifitseeritud inimeste kohtusüsteemis hoidmine. Ütleme ausalt, et kõige suurem valupunkt on ikkagi kohtuametnikkonna tasustamine. Ma olen seda korduvalt avalikult öelnud, et kui järgmise aasta eelarve võimaldab, siis on Justiitsministeeriumi prioriteet kohtuametnikkonna palga tõus. See peaks tagama, et juriidiliselt kvalifitseeritud inimesed ja inimesed, kes oma tööd hästi teevad, ei lahkuks väikese palga pärast. Eks ka ajakirjandus on seda kajastanud, et seal on üsna väikesed palgad. Minu arvates on see esimene küsimus. Te enne mainisite, et küsitakse, millised lõivud tõusevad. Ma vaatasin järele, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tõuseb riigilõiv 15 eurole, praegu on see 12 eurot ja 78 senti. Selline tõus on siin tõesti sees.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Tere päevast! Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Nagu arvata võite, on õiguskomisjon seda eelnõu arutanud. See toimus 9. aprillil s.a.
Kui käia läbi mõned märksõnad, mis meie arutelul kõlasid, siis kõigepealt oli üldine klassikaline küsimus, kas ei ole tegemist kobareelnõuga ning kas see võiks olla kuidagi kole ja halb. Aga isegi õiguskantsler on öelnud, et see on selline eelnõu, kus erinevate sõlmprobleemide kobaraks sidumine on täiesti mõistlik ja põhjendatud. Tema näide puudutas vanade kohtunike küsimust, seda, et kui kohtunik on vana, kuid kobe, kas ta saaks siis edasi töötada.
Helmen Kütt küsis, kas mingid asjad veel tõusevad. Ta pidas ennekõike silmas lõivusid. Üks selline koht tegelikult on, see puudutab maksekäsu kiirmenetlust ja avalduse lahendamise tähtaega. Kui siiamaani on see tähtaeg olnud seitse päeva, siis eelnõu järgi muutub see kümneks päevaks. Sellel on väga selge ja lihtne põhjendus: kui avaldusi on võimalik esitada ööpäev läbi kogu aeg, aga kohtuametnikud saavad neid lahendada viiel tööpäeval tööaja vältel, siis lihtsalt puhtfüüsiliselt ei ole võimalik sellega iga kord nii kiiresti hakkama saada. Ma arvan, et see on mõistlik muudatus.
Justiitsminister käis olulisemad peatükid siin juba läbi. Toon veel ühe märksõna, mida ta minu meelest oma ettekandes ei märkinud. See puudutab võõrkeelse dokumendi või kohtuistungi tõlkimise tasusid riigilõivuna. Edaspidi muudetakse sellised riigilõivud kehtetuks.
Ma soovitan kõigil lugeda seda eelnõu ja selle seletuskirja. Tõepoolest, erinevad seadused lähevad muutmisele ja erinevad osad võivad eri inimesi puudutada erineval määral. Nii et pildi ettesaamiseks on igati mõistlik selle eelnõuga tutvuda. Kui te leiate, et on olemas põhjus teha muudatusettepanekuid, siis me neid ootame.
Õiguskomisjon otsustas, nagu te juba aru saite, saata see eelnõu täna täiskogu päevakorda, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. mai 2012. Kõik kohalviibijad olid selle otsuse poolt. Nagu siin juba ka juttu oli, osa sellest seadusest võiks jõustuda ja peaks jõustuma 1. juulist 2012. See puudutab riigilõivusid. Et me jõuaksime seadust rakendada, on õiguskomisjon valmis seda eelnõu menetlema nii, et see ka võimalikuks saaks ja me võiksime ühiselt mai lõpus selle eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 206 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. mai kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja selle päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Kristen Michali!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Taas kord on tegemist väga hea seaduseelnõuga, see tuleb kohe alguseks ära öelda. Nagu Justiitsministeeriumil tavaks on saanud, oleme eelnõu ette valmistades läbi töötanud arenenud riikide, nagu Inglismaa, Kanada, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja ka teiste riikide normistiku ja praktika ning oleme aluseks võtnud mitme rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO, OECD, GRECO ja Euroopa Liidu juhendites ja uurimustes esitatud soovituste analüüsi.
Sissejuhatuseks räägin eelnõu eesmärkidest. Nagu selliste seaduste puhul eeldada võib, on ka selle korruptsioonivastase seaduse eelnõu eesmärk laiemas mõttes korruptsiooni ära hoida, konkreetsemalt aga tarbetut halduskoormust vähendada, läbipaistvust suurendada, ametiisikute piiranguid ja kohustusi täpsustada, huvide deklareerimise süsteemi sisukamaks ja tõhusamaks muuta ning suurendada korruptsioonivastast teadlikkust ühiskonnas. Eelnõu jõustumine aitab Justiitsministeeriumi hinnangul suurendada kõrgemate ametnike ja poliitikute vastutust ühiskonnas ning vähendada nende korruptsiooniriske. Laiemalt võttes esineb korruptsiooni nii avalikus kui ka erasektoris ja seda võiks kokku võtta kui võimu või positsiooni kuritarvitamist erahuvides üldise huvi ja teiste isikute õiguste vastaselt. Korruptsioonil ei pea alati olema varalist tulemust, see võib tähendada eelise saamist juurdepääsul haridusele või ravivõimalustele. Korruptsioon ehk aususe kohustuse rikkumine on taunitav ja ühiskonnas karistatav.
Kindlasti tasub mõista, et korruptsiooni on keeruline uurida. Tegu on keeruka peitkuritegevusega, mille ühe juhtumi avastamiseks ja lahtiharutamiseks võib minna paljude inimeste töötunde aastate vältel. Kõik me mõistame, et korruptsiooni negatiivsest mõjust hoolimata ei ole sellel tihti otsest ohvrit. Maksumaksja raha või inimeste laiem huvi ei tule kaebama, nagu ei jää sellest kuriteost kunagi ka maksumaksja raha maha lebama ega tule mõne afääri osaline avalikkuse ette kaebama, et see asi tundub olevat ebaeetiline.
Eesti on valinud korruptsiooni ärahoidmisel paljuski euroopaliku ja põhjamaise tee. Üldisemalt on kaks põhimõttelist või, kui soovite, paradigmaatilist valikut. Esimene on ennetav, kahjusid ärahoidev, avalikkusele toetuv ja ausat ühiskonda järjekindlalt loov tee, teine toetub pigem karmile politseikontrollile ja tugevatele meetmetele ning eeldab suurt sisejulgeolekuressursside kasutamist. Eesti, nagu ma ütlesin, valis esimese tee, euroopaliku ja põhjamaise.
Deklareerimise kohustuse filosoofiline mõte on ju tegelikult anda signaal: hea deklarant, sa oled otsustaja, tee oma otsused ausalt ning avalikusta oma huvid, et ka teised võiksid olla veendunud, et sa oled aus! Lõpuks on alati võimalik, kui avalikkusel tekib põhjendatud kahtlus, seda tavapäraste menetlustega kontrollida. Ennetamine on kõige tõhusam ja kuluefektiivsem meede võitluses nii korruptsiooni ja kuritegevuse vastu üldisemalt kui ka kas või tervisehädade vastu võitlemisel. Alternatiiv on tegelda vaid n-ö järelnoppimisega ja küsida iga sellise juhtumi puhul, et huvitav küll, miks nii läks.
Sissejuhatuse lõpetuseks toon näiteid ennetuse kohta. Kellel huvi, sel tasub vaadata aadressi www.korruptsioon.ee. Sealt leiate näiteks ametnike huvide konflikti vältimise käsiraamatu. Mida teha, kui keegi toob teile kalleid kinke ja palub otsust muuta vms? See konkreetne näide pidevalt uueneb. Kui tekib küsimusi, siis paneme need kirja ja otsime vastuseid. Siis on selge, kuidas käituda, kui kellelgi mingi probleem tekib.
Järgnevalt peatun peamistel muudatustel, mida selle eelnõuga Eesti õiguskorda sisse viia kavatsetakse. Põhimõtteliselt võib need jaotada kolme suurde plokki.
Esiteks sõnastatakse ümber ametiisiku mõiste ja kohustused. Ametiisiku mõiste sõnastatakse ümber lähtuvalt ametiisiku pädevusest teha sisulist teise isiku õigusi või kohustusi mõjutavat otsust või toimingut avaliku ülesande täitmisel, hoolimata ametikoha iseloomust ja õiguslikust vormist, tasulisusest jne. Täpsustatakse ametiisikuga seotud isikute ringi, mis peab välistama kaudse erahuvi korral ametitoimingu tegemise õiguse. Seotud isikud on nii lähisugulased, hõimlased kui ka juriidilised isikud, milles ametiisikule kuulub vähemalt 1/10 otsesest või kaudsest osalusest või mille juhtorganisse ta kuulub. Samuti on ametiisikuga seotud isik see, kelle seisund või tegevus ametiisikut oluliselt ja vahetult mõjutab. Kui ametiisik on juriidilise isiku juhtorganis ametiasutuse esindajana, ei peeta ametiisikut ja juriidilist isikut seotud isikuteks. Ametiisikul on keelatud ametiseisundit, mõju, siseteavet ja avalikku vahendit korruptiivselt kasutada, samuti korruptiivset tulu nõuda ja omastada. Korruptiivne on selline kuritarvitus, mis toob kaasa avaliku huvi seisukohast põhjendamata ebavõrdse kohtlemise. Samuti on ametiisikul kohustus kinni pidada tegevus- ja toimingupiirangutest ning esitada ettenähtud korras huvide deklaratsioon. Nende keeldude ja kohustuste rikkumine on teatud juhul väärteona karistatav. Ametiasutusel on kohustus tagada ametiisikute teadlikkus nende kohustustest ja kontroll ametiisiku kohustustest kinnipidamise üle. Sellise kohustuse vajalikkusele juhtis tähelepanu Riigikontroll pärast kohalikes omavalitsustes tehtud auditit. Ametiisikul ei ole lubatud korruptsioonijuhtumit varjata. Kaob ära ametiisiku kohustus korruptiivsest teost teatada koos seda tagava väärteosanktsiooniga, kuna see regulatsioon ei ole oma eesmärki täitnud. Selle asemel tagatakse korruptsioonijuhtumist teatajale konfidentsiaalsus, välja arvatud muidugi juhul, kui teatamine tähendab teadlikult väära või laimava teate edastamist.
Teiseks täpsustatakse ametiisikute toimingu- ja tegevuspiiranguid. Nagu on selgunud Justiitsministeeriumi analüüsist, ei ole praegune piirangute regulatsioon selge. See on avaliku sektori asutustes hulga probleeme tekitanud. Peamine muudatus tegevuspiirangute osas on see, et lähtutakse ametiisiku ametikohustustevälise tegevuse ehk kõrvaltegevuse vabaduse põhimõttest. Eelnõu kohaselt on ametiisikul lubatud tegelda üldise kõrvaltegevusega, sh töötada ettevõtjana või teise tööandja juures, välja arvatud siis, kui konkreetsel juhul esinevad alused selle keelamiseks: kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast ametikohustuste täitmist, kui kõrvaltegevus võib kaasa tuua ametikohustuste rikkumise või kui see takistab avaliku võimu ülesannete täitmist üldiselt või kahjustab avaliku võimu mainet. Näiteks ei ole üldjuhul põhjust, miks peaks ametiisikul olema keelatud ettevõtlus juriidilise isiku kaudu, mille juhatusse ta kuulub. See on tunduvalt leebem sekkumine isiku põhiõigustesse ning on kooskõlas põhiõiguste piiramise üldise loogikaga. Reegliks on põhiõiguse olemasolu ning riik saab seda piirata teatud tingimustel. Kehtivas seaduses on reegliks põhiõiguse piirang ning riik saab teatud tingimustel piirangut mitte kohaldada ja inimeste põhiõiguse n-ö taastada. Lubamine suurendab läbipaistvust, kuid keelamine ei kaota korruptsiooniohtu ja raskendab korruptsiooni avastamist. Samuti on lähtutud põhimõttest, et mida vastutusrikkamal kohal ametiisik töötab, seda rangemad on temale laienevad piirangud. Avaliku teenistuse tähenduses ametniku tegevuspiirangud on ette nähtud eelnõu §-s 9, muude ametiisikute tegevuspiirangud tulenevad eriseadustest.
Tegevuspiirangutest tuleb eristada toimingupiiranguid, mis kehtivad kõigi ametiisikute suhtes. Toimingupiirang on keeld teha otsust või toimingut juhul, kui see mõjutab ametiisiku enda või temaga seotud isiku erahuve või sisaldab muud teadvustatud korruptsiooniohtu. Toimingupiirangu korral peab ametiisik teavitama nimetatud konfliktist oma ülemust, kes otsustab, kuidas tuleb toimida. Samuti nähakse ette erandid, mille korral toimingupiirangut ei kohaldata: õigustloovate aktide vastuvõtmisel ja nende ettevalmistamises osalemisel, hädaseisundis ja ametiisiku asendamise võimatuse korral. Samuti ei ole volikogu liikmel kohustust taandada end üldakti arutelust, kuigi üldakt puudutab volikogu liikme otseseid või kaudseid huvisid.
Kolmandana toon välja huvide deklareerimise süsteemi tõhustamise. Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt ei ole kehtiv majanduslike huvide deklaratsioonide süsteem tõhus ega täida sellele pandud eesmärki hoida ära korruptsiooni ja anda ülevaade ametiisikute majanduslikest huvidest. Sama kinnitavad Riigikontrolli auditi tulemused ning mitmed rahvusvahelised hinnangud. Kehtiva süsteemi peamised probleemid on andmete formaalsus, esitajate rohkus ja sellega kaasnev halduskoormus ning ebatõhus järelevalve, samuti majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise protseduuri keerulisus. Eelnõu kohaselt tuleb seadusega või seaduse alusel antud aktiga selleks kohustatud ametiisikul esitada huvide deklaratsioon, kus lisaks oma varale tuleb deklareerida ka ametiisiku üle kahe kuu püsivas kasutuses olev vara, nõuded teiste isikute vastu, saadud või tehtud soodustused ning ka välismaal olev vara, ametikohustusteväline tegevus ehk kõrvaltegevus, dividenditulu ning muud asjaolud, sh mittemajanduslikud, mis sisaldavad korruptsiooniohtu. Seega muutuvad esitatavad andmed palju detailsemaks ja põhjalikumaks.
Pean oluliseks põhimõtet, et reaalses kasutuses olev vara oleks deklareeritud. Mäletame ju kõik, kuidas Eestit okupeerinud režiimi ajal öeldi, et raadiost kuuldav ja silmaga nähtav pilt ei lähe kuidagi kokku. Tulevikus peaks selline kohustus välistama olukorra, kus deklarandil ei ole ei eluaset ega sõidukit, aga ometi elab ta kenas majas ja tal on korralik auto. Olgu ka see siin öeldud, et ei ole suur patt, kui näiteks Riigikogu liige sõidab oma ema autoga, see tuleb lihtsalt selgelt kirja panna. Olukord oleks kahtlasem, kui Riigikogu või valitsuse liige või linnapea sõidaks mõne tema otsustest huvitatud ettevõtja jahi, lennuki või autoga.
Eelnõuga on määratud ära osa deklarante. Sõltuvalt ametiisiku ülesannetest võib talle deklareerimise kohustuse panna asutuse juht või järelevalve tegija, seejuures arvestatakse sisulist põhjendatust. Deklaratsioon peab aitama korruptsiooni ära hoida. Deklaratsioonide haldamiseks luuakse riiklik register. Deklarant täiendab registris andmete ristkasutuse alusel eeltäidetud deklaratsiooni andmeid ja esitab elektroonselt registrile. Deklaratsioonide kontrollimise pädevus on jaotatud Riigikogu komisjoni, asutuse juhi või järelevalve tegija ja avalikkuse vahel. Kõrgemate ametiisikute deklaratsioonid on avalikud.
Siinkohal ma lõpetan. Vabariigi Valitsuse esindajana toetan kindlasti esimese lugemise lõpetamist. Tänan tähelepanu eest!

Austatud minister, teile on küsimusi. Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Eelnõus on termin "mõju korruptiivne kasutamine". Ma palun selgitada, mida selle all täpsemalt mõeldakse ning milline oluline vahe on mõjuvõimuga kauplemisel, mis on kriminaalkuritegu, ja mõju korruptiivsel kasutamisel, mis on tulevikus väärteona käsitletav.

Ma ei tea täpselt, millist punkti teie vaatate, aga eelnõu alguses on öeldud, et ametiisikul on keelatud ametiseisundit korruptiivselt kasutada. Ka muid aususe kohustusi on erinevates kohtades. Mõjuvõimuga kauplemise koosseisus on muuseas sees see, et isik ei tohi kasutada oma mõjuvõimu ebaseaduslikul moel. Nii et see koosseis ei ole kuidagi teisega vastuolus. Ma ei näe siin vastuolu.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud härra minister! Kui te mõni päev tagasi kandsite meile ette avaliku teenistuse seaduse eelnõu, siis ma küsisin teilt mõiste "elukaaslane" kohta, kas see käib peale erisooliste ka samasooliste elukaaslaste kohta. Te andsite mulle väga demokraatliku ja pädeva vastuse. Selle eelnõu §-s 7 on jälle üles loetud hulk sugulasi. Seekord ei ole mõistet "elukaaslane" üldse kasutatud. Kas see on seotud nende seaduste objekti olulise erinevusega või ei ole Justiitsministeeriumis endas selgust selle mõiste tähenduse ja kasutamise piiride suhtes?

Aitäh! Teades teie suurt huvi selle küsimuse vastu, kuidas samasoolised elukaaslased peaksid olema seadustes kirjeldatud, ütlen, et sama küsimuse on tõstatanud erikomisjon, kes sellel teemal ka juba kirja on kirjutanud. Ma arvan, et tuleb üle vaadata seotud isiku mõiste ja elukaaslase mõiste avaliku teenistuse seaduse eelnõus ning ka selles eelnõus. Ma arvan, et võib-olla natukene on see põhjendatav sellega, et ametiisiku mõiste on laiem kui ametniku mõiste. Aga mis puudutab korruptsiooni ennetamist, siis ma arvan, et siin on vaja kahe seadusega ilmselt natuke tööd teha.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Võrreldes kehtiva olukorraga näeb eelnõu ette muudatuse, et ametiisik peab hakkama majanduslike huvide deklaratsiooni märkima ka andmeid saadud varaliste ja muude soodustuste kohta, mille turuväärtus ületab teatud piiri. Seoses sellega, härra minister, võib-olla selgitate täpsemalt, milliseid soodustusi siin on silmas peetud. Kahjuks ma seaduseelnõust ega seletuskirjast selget vastust sellele küsimusele ei saanud.

Aitäh! Seletuskirja leheküljel 30 on öeldud, et andmed saadud varalise ja muu soodustuse kohta, mille turuväärtus ületab deklarandi viimase nelja kuu jooksul ametikohal saadud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu jne. Siin on kirjas ka selgitus, et eelnõu kohaselt peab ametiisik deklareerima kingitused ja muud mittevaralised soodustused, mida ta on saanud. Vaadake, leheküljel 30 on see kõik pikemalt lahti kirjutatud.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud härra minister! Teatavasti esitas siseminister selle eelnõu kohta oma eriarvamuse, põhiliselt just majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollimise kohta. Ta soovis, et see õigus antaks ka kapole ja politseile. Mina loomulikult seda ei toeta ja ka teie ei toetanud. Kuid millistel kaalutlustel te seda ei arvestanud?

Aitäh! Ma ei ole kindel, et meie motiivid kattuvad. Mina lähtun ikkagi sellest, et korruptsiooni vastu võitlemisel on ennetamine kõige tõhusam, ja sellest, et sisejulgeolekuressursse ei peaks killustama, kui on võimalik tagada samasugune tulemus avalikkuse abil ja enesekontrolliga. Selle tee on valinud enamik Euroopa riike, sh Põhjamaad. Ma ei oska öelda, mis teie motiivid on, aga mina tegin oma otsuse sellest lähtuvalt.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Väga palju on selle seaduseelnõu menetlemise ajal üldsõnaliselt räägitud, et administratiivkoormust tuleb vähendada ja deklaratsiooni esitamise kohustusega isikute arv peab vähenema. Aga vähemalt korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonis, kuhu ka mina kuulun, ei ole selget seisukohta, kui palju tegelikult deklaratsioonikohustuslaste arv väheneb. Praegu liiguvad üsna müstilised arvud, näiteks, et see jääb endiselt 15 000 juurde. Või olen ma millestki väga valesti aru saanud?

Ma usun, et te ei ole millestki väga valesti aru saanud. See, milliseks see arv jääb, sõltub paljuski sellest, kas seadusandja otsustab eelnõus deklarantide ringi kitsendada või veel täiendavalt laiendada. Praegune deklarantide arv, ma arvan, väga oluliselt ei muutu. See sõltub päris palju sellest, mis valikuid tehakse Riigikogu erikomisjonis ja eelnõu menetlevas komisjonis. See sõltub nendest valikutest.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Kas sa aitaksid lahti mõtestada § 17 pealkirja? Kas see sõnastus on sinu hinnangul õnnestunud või vajaks see pisut kohendamist?

Korruptiivse tulu saamisega seotud kohustuse rikkumine. Sisu on siin kindlasti kohane. Kui me seda kahekesi täpsemalt mõtestame, võime alati parema pealkirja panna.

Meelis Mälberg, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Kindlasti on tegemist väga hea ja vajaliku seaduseelnõuga, mida annab ka veel paremaks teha. Aga ma tahan küsida korruptsioonikomisjoni kohta, millesse ma kuulun. Kas seda eelnõu menetledes võiksime selle komisjoni õigused ja pädevuse üle vaadata, et kui peaks midagi kahtlast aset leidma, siis ei peaks kohe jälle uut uurimiskomisjoni moodustama?

Aitäh! See on väga huvitav ja oluline küsimus seadusandjale. Minu meelest ei ole küsimus poliitilistes vaadetes, vaid rohkem töökorralduses. Kuidas seadusandja seda tulevikus näeb? Ma arvan, et seda tuleks tervikuna vaadata. Arutelu on käinud ka selle üle, et võib-olla peaks Riigikogu liikmetel olema eetikakoodeks. Mis selle eetikakoodeksi sisu oleks? Kuidas selle täitmist jälgitaks? Mina isiklikult kipun pooldama seda, et on mingid ühised väärtused, mis on mingil moel ka sõnastatud. Ma pigem pooldan seda – ütleme nii, et kõrvaltvaatajana, sest need otsused peab tegema seadusandja, täitevvõim sellesse sekkuda ei saa –, kui Riigikogus oleks üks komisjon, mis suudaks eri olukordades anda hinnanguid, et iga kord ei oleks vaja pikka arutelu selle üle, kas on vaja teha uut komisjoni, mis võib-olla ei ole kõige otstarbekam. Erikomisjonil on praegu kahtlemata väga võimekas juht ja koosseis, on olemas seal töötavad inimesed ja soojad toad. Võib-olla oleks mõistlik sealt edasi vaadata.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Küsin majanduslike huvide deklaratsiooni märgitava info kohta. Tulevikus tuleb hakata märkima ka vara, sh registrisse kantud sõidukeid ja kinnisvara, mis ei ole deklarandi omanduses, vaid on tema püsivas kasutuses vähemalt kaks kuud aastas ja seda mitte järjest, vaid summaarselt terve aasta peale kokku. Kas ka ametiautod, mis on näiteks ministri, vallavanema või mõne teise sellise inimese kasutuses, tuleb tulevikus deklaratsiooni märkida? Kuidas käituda sellisel juhul iga ametiisiku töökohaga, mida me kõik loodetavasti rohkem kui kaks kuud aastas püsivalt kasutame? Küsimuse teine osa puudutab deklaratsioonide elektroonilist registrit. Kui see luuakse, kas siis tulevikus kaob deklaratsiooni paberil esitamise võimalus üldse ära?

Aitäh! Ma küsimuse teise poole kohta ei oska isegi öelda. Ma arvan, et tulevikus võiks küll jõuda selleni, et kõik deklaratsioonid oleksid registris. Ma räägin sellest poolest pikemalt, sest see on huvitav tehnoloogiline küsimus, mille eesmärk on ju deklarantide elu lihtsamaks muuta, et peaks riigile esitama vähem neid andmeid, mis riigil tegelikult olemas on. Praegu käivad arutelud muu hulgas maksuametiga. Võib-olla on ka erikomisjonis käsitletud seda teemat, et kui täidetakse maksudeklaratsiooni, siis oleks võimalik ka seda deklaratsiooni täita. See muudaks ilmselt kõigi elu lihtsamaks. Ega ei olegi võib-olla hea, kui inimene, kes peab deklaratsiooni esitama, peab jälle otsima neidsamu andmeid ning neid uuesti ja uuesti riigile esitama. Ma arvan, et ideaalne oleks, kui tulevikus muutuks see kõik elektrooniliseks. Sellel on mitu nüanssi. Esiteks, elektrooniline andmebaas annab võimaluse lihtsamini kontrollida, kas kõik on tähtajaks esitatud, saab saata meeldetuletusi. Elektrooniline süsteem vähendab ka halduskoormust. See vähendab ametnike, poliitikute ja ükskõik milliste otsustajate vaeva. See on minu meelest väga õige küsimuse püstitus. See on minu arust ka selle eelnõu suur väärtus.
Aga ma arvan, et tööruume ei ole keegi siin silmas pidanud. Samamoodi ei pea deklareerima, kui keegi on ametikohustuste tõttu mõnes nõukogus. Ka seda ei loeta seotud isikuks. Ma arvan, et seaduse mõte ei ole kunagi olnud töökohast saadud telefoni ega ametiautot deklaratsiooni kirja panna. Me peame vajaduse korral seda selgitama ja täpsustama.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Eelnõu kohaselt tuleks tulevikus hakata majanduslike huvide deklaratsiooni märkima ka varalisi nõudeid teise isiku vastu ning märkida tuleb nõude väärtus, võlgniku nimi ja nõude alus. Kas nõude märkimise puhul peab olema mõlema poole nõusolek? Kuidas käituda siis, kui teine pool oma nõuet ei tunnista ning aluseks on üksnes suuline kokkulepe ja kirjalikku lepingut pole?

Kui teil on nõue, siis tuleb see ikkagi kirja panna. Mina tõlgendaksin seda nii. Teie teada on teil ju nõue olemas. Me võime seda täpsustada, kui soovi on, aga kui te teate, et teil on nõue olemas, siis te peaksite selle ikkagi kirja panema. Muidu võivad need nõuded seal maagiliselt kas olla või mitte olla. Kui ikkagi on nõue, siis tuleks see kirja panna. Vähemalt mina tõlgendaksin nii. Aga veel kord: ega siit puldist antud tõlgendused ei ole alati kõige täpsemad, seda peaks ikka seadusest täpsemalt vaatama.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Hoolimata suurest austusest ministri vastu pean ikkagi mainima, et esimesele küsimusele ma vastust ei saanud. Ma ei tundnud huvi ühegi paragrahvi vastu, minu palve oli selgitada uut terminit, mis on sisse toodud. Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 4 on kirjas "mõju korruptiivne kasutamine". Teisel juhul räägitakse mõjuvõimuga kauplemisest. Mis nende vahe on? Kui opositsiooni liige on austatud valitsuse eelnõusse teinud muudatuse, siis äkki on see mõju korruptiivne kasutamine? Nii et ma tahaksin põhjalikku selgitust, mille poolest selle termini sisu erineb mõjuvõimuga kauplemisest.

Kohe vaatan. Ma usun, et seletuskirjas on see lahti kirjutatud. Ma sain eelnevalt aru, et te peate neid kahte punkti vastuolus olevaks. Küsimus oli § 3 kohta. Jah, ma usun, et see on kirjas. See on üks neist terminitest, millega on antud keeld, mida ametiisik teha ei tohi. See on hetkel sõnastatud mõju korruptiivse kasutamisena. Kui te küsite, kas see on mingi uus koosseis, siis see ei lisa midagi uut. Mõjuvõimuga kauplemine on samasuunaline tegevus, keegi kasutab oma eeldatavat või olemasolevat mõju kellegi teise üle ja kaupleb sellega. See on täpselt samamoodi aususe põhimõtte rikkumine.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Korruptsioonivastase seaduse eelnõu ja selle tulek Riigikokku on tekitanud üsna palju elevust laiades rahvahulkades. Ilmselt on selle teksti vastu päris põhjalikult huvi tuntud. Selle tõttu küsingi nüüd stenogrammi huvides üle. Paragrahvi 2 lõige 1 ütleb, et maailmas on olemas ka vabakutseline ametnik. Mina ei osanud küsijale vastata, mida see vabakutseline ametnik tähendab. Palun tehke see Eesti rahvale selgeks, siis jääb see pikaks ajaks ajalooarhiividesse!

Aitäh! Lihtsalt öeldes on tegemist vabade elukutsetega, näiteks notarid, täiturid. Pikemalt öeldes on ametiisiku mõiste sellessamas korruptsioonivastases seaduses natuke laiemalt sõnastatud, siin ei ole võib-olla nii täpne loetelu. Siin on tegelikult öeldud, et kui inimene teeb teatud otsuseid teatud viisil või kasutab teatud ressursse, siis talle laienevad need kohustused.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud minister! Eelnõu § 3 lõike 1 punkt 1 ütleb, et ametiisikul on keelatud korruptiivse tulu nõudmine ja saamine. Kas samavõrra ei peaks olema keelatud ka andmine ja vahendamine?

Selle teemaga on karistusseadustiku puhul üldisemalt tegeldud. Ma arvan, et seda teemat siin pikemalt isegi ei peaks avama. Käib arutelu sellel teemal, kuidas neid koosseise sõnastada. See puudutab juba karistusseadustikku, mitte korruptsioonivastast seadust. Küsimus on selles, kuidas on vahendamine ja kõik muu selline karistatav. Seal on teatavaid nüansse. Aga ma arvan, et see loetelu on täiesti piisav, siia midagi juurde ei tule lisada.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde! Oletegi teie!

Head kolleegid! Hea istungi juhataja! See eelnev väikene lausete vahetamine istungi juhatajaga oli Oskar Lutsu ühe hästi tuntud teose parafraseering.
Aga, head kolleegid, põhiseaduskomisjon vaatas selle eelnõu oma 2. aprilli istungil üle ja me valmistasime selle ette esimeseks lugemiseks. Tegemist on korruptsioonivastase seaduse eelnõuga. Nagu me kõik teame, on selle eelnõu laiem eesmärk, esiteks, korruptsiooni ärahoidmine ning, teiseks, ametiisikute majanduslike huvide kindlakstegemine ja kõik sellega seonduv, millest minister eelkõnelejana juba väga põhjaliku ülevaate andis. Põhiseaduskomisjonis me 2. aprillil vaatasime selle eelnõu üle. Justiitsministeeriumist olid kohal mitmed ametnikud ja minister. Meile tutvustati eelnõu. Me olime ühte meelt, et see eelnõu keskendub pigem korruptsiooni ärahoidmisele. Rõhutakse teavitamisele, avalikkuse kontrollile ja ka ametnike enda poolt nende majanduslike huvide avalikustamisele.
Enne kui ma edasi räägin, ütlen ära, et komisjon oli täiesti üksmeelselt ehk konsensuslikult seisukohal, et täna oleks väga sobilik selle eelnõu esimene lugemine lõpetada, head kolleegid. Kui see nii läheb, siis on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva ehk s.a 3. mail kell 6 õhtul.
Aga nüüd veel sellest eelnõust. Millel me komisjonis peatusime? Loomulikult sellel, et üks oluline muudatus on majanduslike huvide deklaratsioonide elektrooniline register, kus on olemas eeltäidetud deklaratsioonivormid. Tõsi küll, komisjonis selgus, et päris üheselt ei olnud võimalik seda deklaratsioonivormi meile esitada, küll aga ministeeriumi ametnikud selgitasid, et ega sinna vormi midagi enamat põhimõtteliselt tulla ei saa, kui need nõuded, mis on seaduses ära toodud. Kuid selle vormiga tehakse veel tööd.
Me mõtlesime selle teema üle, et majanduslike huvide avalikustamisel tuleb leida tasakaal kahe asja vahel. Esiteks, avalikkuse huvi, teatud juhtudel võib-olla ka avalikkuse uudishimu, aga üldjuhul ikkagi avalikkuse huvi korruptsiooni ära hoida ning seoses sellega tahetakse teada, millised majanduslikud huvid on ühel või teisel ametnikul. See süsteem peab rahuldama avalikku huvi. Teiselt poolt on deklarandid. Need on inimesed, kes on oma ameti tõttu avaliku elu tegelased, kellel on ametnikuna otsustusõigus paljudes küsimustes. Kuid ka neil on ju õigus privaatsusele. Selles huvide tasakaalustamise vajaduses olid põhiseaduskomisjoni liikmed ja ministeeriumi esindajad üksmeelel. Ei oldud päriselt seda meelt, et deklaratsiooni esitajate ringi veelgi laiemaks teha või teha deklaratsiooni kõik sätted täielikult avalikuks. Delikaatsete isikuandmete puhul teatud piirangud siin jäävad. Küsimus oli ka selles, et deklaratsioonidega tutvumine peaks eelnõu kohaselt toimuma ID-kaardi abil, et saaks tuvastada selle isiku, kes nende vastu huvi tunneb. Ka praegu on eelnõus niisugune võimalus olemas. Komisjonis küsis hea kolleeg Andrei Korobeinik, kas deklaratsiooni täitjal ei peaks olema võimalik tuvastada, kes tema andmeid on vaadanud, kes on sisestanud päringu ID-kaardi abil. Praegu seda võimalust või kohustust seaduseelnõus ei ole. Komisjon pidas põhimõtteliselt vajalikuks, et edaspidi me täiendame seaduseelnõu sel moel, et ka deklarandil oleks võimalik – tõsi küll, hiljem – vaadata, kes tema majanduslike huvide vastu on huvi tundnud. See on täiesti seaduslik huvi, aga kui see on seaduslik, siis ei pea siin ka midagi varjama. Tegemist ei ole kindlasti mitte internetis kommenteerimisega, mis on anonüümne.
Oli veel küsimus selle kohta, et deklaratsiooni vormis on üks küsimus, mis minu sõnastuse järgi on umbes selline: kas deklarandil on veel midagi täiendavalt deklareerida või öelda, mis võiks mõjutada tema majanduslikke huve? Niisugune koht on ja sinna saab deklarant panna täiendavalt kirja, mida ta arvab vajaliku olevat deklaratsiooni märkida. Siinkõneleja leidis, et kui deklaratsiooni muudes osades millegi märkimata jätmise eest on ette nähtud teatud karistused, väärteokaristused ja mis need kõik on, kui on kuritahtlik varjamine jne, siis siin on tegemist subjektiivse hinnanguga, mida inimene peab vajalikuks veel märkida. Kui üks inimene leiab, et see on kuidagi oluline, aga teine ametnik ei ole samasugust asja deklaratsiooni märkinud, sest see on subjektiivne küsimus, siis selle eest ei oleks õige väärteokaristust kohaldada. See ilmselt ei läheks õigusselguse printsiibiga kokku.
Mida veel? Vist mitte midagi eriti rohkem. Nagu ma ütlesin, me otsustasime konsensusega, et esimese lugemise võiks täna lõpetada ja 3. mail kell 6 õhtul on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Põhiseaduskomisjon koos Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoniga tegi juba eile selle eelnõuga päris põhjalikku tööd erikomisjoni esimehe härra Anvelti eestvedamisel. Me vaatasime üle selle eelnõu võimalikke muudatusi, näiteks, kas deklaratsiooni täitjate ringi teha kitsamaks, kas märkida sinna mingeid lisaandmeid või mitte, kas kaaluda registri pidajale seadusega selge sõnaga antud õigust tutvuda deklaratsioonis esitatud andmetega. Oli veel mitmesuguseid muudatusettepanekuid. Aga see kõik on selle eelnõu mõttes tulevikuteema, mida me saame arutada pärast seda, kui esimene lugemine on lõpetatud. Ka kõikide siinolijate kõik muudatusettepanekud on teretulnud, samuti ettepanekud komisjonidelt ja fraktsioonidelt.
Hea meel on lõpetuseks märkida, et selle eelnõu menetlemisel ei olnud veelahet opositsiooni ja koalitsiooni vahel, nagu mõnikord poliitiliste eelnõude puhul olnud on. Küsimused olid lihtsalt sellised, mida ühe või teise sätte all mõeldakse, kuidas seda tõlgendada, kuidas sellest aru saada, kuidas avalikkus sellest aru saab. Selles mõttes oli see menetlus heas mõttes mõnevõrra erakordne, aga neid küsimusi saabki ainult niiviisi lahendada. Aitäh!

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Jätsin oma teise küsimuse just sellepärast teile, et te olite parlamendi liige ka eelmise koosseisu ajal. Samasugust seaduseelnõu menetleti ka siis. See eelnõu anti menetlusse kaks aastat enne eelmise koosseisu tööaja lõppu. Esimene lugemine lõpetati, aga mingil põhjusel kahe aasta jooksul seda seadust n-ö sahtlist välja enam ei võetud ja seoses koosseisu vahetusega kukkus see eelnõu menetlusest välja. Mis see põhjus oli, miks tollal seda seadust enam edasi ei menetletud, ja kuidas on praeguse seaduseelnõu ajakava planeeritud, millal püütakse see seaduseelnõu seaduseks vormida?

Aitäh, hea küsija! See on hea küsimus ja on hea sellel teemal hetkel peatuda. Selle eelnõu pealkiri, mida me Riigikogu eelmise koosseisu ajal menetlesime, oli "Korruptsioonivastane seadus", ka sellel eelnõul, mida me täna menetleme, on sama pealkiri ja ka see seadus, mis praegu kehtib, on korruptsioonivastane seadus. Aga täna menetluses olev eelnõu ei ole sõnastuslikult, normitehniliselt ja kõige sellega seonduvalt sugugi üksüheselt sama eelnõu, mis oli eelmise Riigikogu koosseisu ajal menetluses. Välja arvatud see, et ka siis oli plaanis luua elektrooniline register, aga eelmises eelnõus oli deklarantide ring väga-väga kitsendatud, võrreldes sellega, mis on täna menetletavas seaduseelnõus. See piirdus riigi kõrgemate võimukandjatega ja siis oli seal veel üht-teist juures. Olin üks sellel seisukohal olijatest ja oli teisigi, kes leidsid, et kui see ring nii kitsaks läheb, et ainult väga väike hulk inimesi esitab majanduslike huvide deklaratsioone, siis kuigi see võib tuleneda soovist saada kiiresti ülevaadet ja põhjalikult kontrollida, võib ka nii juhtuda, et signaal avalikkusele on hoopis vastupidine: korruptante otsige ainult nende seast, kes deklaratsiooni esitavad, aga mitte nende seast, kes ei pea seda kohustuslikus korras esitama. Kohtupraktika on näidanud, et korruptsioon ei küsi tegelikult ametikoha kõrgusest ja olulisusest, vaid see võib väga erinevas kohas endale pinnast leida. Mis veel põhjused olid? Ma mäletan, et selles deklaratsioonivormis olid väga erinevad nõuded ja seal oli mitmeid täiendusi. Üsna keeruline oleks olnud seda täita, arvestades, millised mingil moel deklarandiga seotud isikud veel tuli deklaratsiooni märkida. Seal ei olnud vaja märkida nii konkreetselt, nagu täna arutatavas eelnõus on, et seotud isikud ja pereliikmed või kuidas siin kirjas on. Seal olid päris mitmed nüansid. Kuna me ei saavutanud eelnõu autoritega päris ühte meelt, siis aja otsasaamise tõttu jäi see eelnõu Riigikogus lõpuni menetlemata.

Kalev Lillo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea kaasettekandja! Minu küsimus on majanduslike huvide deklaratsioonide kohta. Praegu avaldatakse suhteliselt tihti arvamust, et see deklaratsioon on võib-olla liiga paber paberi pärast, selle põhjal pole võimalik teha mingeid järeldusi, seal toodud info on staatiline ja võib-olla ei näita tegelikke huvisid. Kas põhiseaduskomisjon on seda meelt, et uue seadusega kehtestatavad normid ja võib-olla ka uus deklaratsioonivorm, mida te veel näinud ei ole, aitavad tulevikus selliseid arvamusavaldusi vältida?

Aitäh, hea küsija! Jah, põhiseaduskomisjon on sama meelt, nagu sa praegu välja tõid, et eelnõu alusel moodustatav elektrooniline register on samm edasi ja deklaratsioon ei ole kindlasti käsitletav lihtsalt paberina paberi pärast. Aga nagu ma ütlesin, selle seaduseelnõu eesmärk on just nimelt korruptsiooni ärahoidmine. Tõenduslikust küljest see kriminaaluurimise puhul väga suureks tõendiks ei pruugi olla, on olemas teised tõendid, allikad ja materjalid. Aga oluline on avalikustamine, samuti on olulised need sätted, mida minister enne selgitas, mille järgi tuleb deklaratsiooni märkida, kui vara kasutatakse teatud aja jooksul kaks kuud või kauem. Me jõudsime eile erikomisjoniga ühisele seisukohale, et deklaratsiooni tuleb märkida ka tulud, mis saadakse välismaalt (või kuidas see täpselt formuleeritud oli, ma ei hakka seda parem peast ümber jutustama). Igal juhul kajastab niisugune deklaratsioon tegelikku olukorda märksa paindlikumalt, mis on staatilisuse vastand. Siit on võimalik nii mõndagi välja lugeda, just nimelt seda, millised on ametniku huvid. Selle põhjal saab ka avalikkus vajalikke järeldusi teha. See ei tähenda, et ametniku kõik majanduslikud huvid oleksid keelatud, aga ta peab need välja tooma.

Jaanus Tamkivi, palun!

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud ettekandja, austatud pinginaaber! Ma esitan sulle küsimuse sinu enda küsimuste kullafondist: kas sa võtaksid paari sõnaga kokku, mis on selles seaduseelnõus kõige olulisem ehk mis on selle seaduseelnõu ajalooline tähtsus?

Eelnõu ajalooline tähtsus on selles, et me saame ka korruptsioonivastases seaduses toodud norme ja sätteid edaspidi rakendada e-riigi võimalusi kasutades, luues selleks elektroonilise registri. Seal on avalikkusel võimalik tutvuda ametnike majanduslike huvide deklaratsioonidega. Ka meie ise, ma pean silmas ametnikke, ei pea neid paberil täitma. Märksa täpsemaks on tehtud normid, mida on vaja deklaratsiooni kirja panna, et see kajastaks ametniku tegelikku majanduslikku olukorda ja avalikkuse tehtavad järeldused vastaksid sellele, milline see olukord täpselt on. Minister tõi hea näite: kui ametnik kasutab oma ema autot, siis see tuleb ikka kirja panna, seda ei peaks varjama. Siin on ka teisi päris olulisi punkte. Miks mitte lõpetada niimoodi kantseleilikult, nagu on eelnõu seletuskirjas märgitud, et muu hulgas on eelnõu kõrvaleesmärk tarbetu halduskoormuse vähendamine ja läbipaistvuse suurendamine nendes küsimustes.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Võtan igaks juhuks kaheksa minutit.

Kaheksa minutit.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Vaieldamatult on tegemist ajaloolise eelnõuga. Üks hea kolleeg küsis, miks selle eelnõu menetlemine eelmise koosseisu ajal pooleli jäi. Võiks öelda, et ühest küljest anti ilus põhjendus, miks see pooleli jäi, teisest küljest on õhus ka mitmeid küsimärke, miks see pooleli jäi. Ma julgesin saalis nalja teha, et järsku jäi see pooleli sellepärast, et osal poliitilistel jõududel oli raha juurde vaja, aga nüüd on kõik juba kätte saadud. Selge on see, et tegemist on konsensusliku eelnõuga. Võtame kas või erakonnad, eriti Keskerakonna, millel praegu on 13 000 liiget. Meie hulgas on pidevalt olnud kodanikke, kes on eksinud elementaarsete reeglite vastu ja kes on korruptandid. Nad on paljastatud ja me mõistame nende käitumise kõige sügavamalt hukka. Aga nad suudavad blameerida ka kõiki ausaid inimesi, kes sellesse erakonda kuuluvad. Selle tõttu me loomulikult tahame, et olukord saaks kontrolli alla.
Ma olen täiesti kindel, et selle eelnõuga me kahjuks ei suuda ära lahendada ühte kõige valusamat küsimust, mis selles valdkonnas on. See on seesama ka täna saalis mainitud mõjuvõimu teema. See on selline kurat, mis meie kohal hõljub, see ei taha kuhugi kaduda. Toome lihtsa näite. Kui sa teed mingit asja ja tahad seda kuhugi paigutada, siis ühel hetkel seal nagu on liblikad, aga järgmisel hetkel neid liblikaid justkui ei ole. Kõik liblikad läksid nagu loomaaeda elama. Tekib küsimus, mis siis vahepeal juhtus. Kas liblikad said aru, et ehitust on Eesti arenguks vaja, ja läksid vabatahtlikult loomaaeda, kas keegi ütles liblikatele, et mingu nad loomaaeda, või liblikad lihtsalt kadusid ära, sest neid ei olegi olemas? Selliseid näiteid võiks tuua ääretult palju.
Plusspoolele julgen kanda selle, et korruptsiooniga võitlemisel on kõige olulisem ühiskonna areng. Ma tean ühte inimest siin saalis, kellel taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese kümne aasta jooksul ei olnud mitte ühtegi registreeritud liiklusrikkumist, kuigi ma olen täiesti kindel, et ta kiirust ületas. Aga ka teisel aastakümnel ei ole tal ühtegi liiklusrikkumist, sest ta ei julge enam kiirust ületada. Mõelge ise edasi, mida ma sellega öelda tahtsin ja kellest ma rääkisin.
Nüüd me räägime, et me tahaksime selle seaduseelnõuga vähendada administratiivkoormust. Absoluutselt õige, see oleks väga mõistlik. Selle tõttu on mul ettepanek, et deklaratsioonikohustuslaste ringi peaksid kuuluma need, kelle deklaratsioonid me avalikustame. Ülejäänud juhtudel peaksime kasutama maagilist võimalust, mis, muuseas, aitab väga efektiivselt korruptsiooniga võidelda. Nüüd ma annan meie erakonna nimel nõu, kuidas tuleks käituda, ja loodan, et ka kõik teised erakonnad seda mõtet toetavad. Asutuste juhtidel, kelle töötajaskond on formaaljuriidiliselt deklaratsioonikohustuslane, võiks olla õigus vajaduse korral seda deklaratsiooni küsida. Ehk me ei nõua neid deklaratsioone inimestelt regulaarselt sel juhul, kui me neid deklaratsioone ei avalikusta. Nii me vähendame oluliselt deklaratsioonikohustuslaste arvu, aga jätame alles võimaluse deklaratsiooni näiteks kümnepäevase etteteatamisega inimeselt küsida. Ebaausad inimesed tavaliselt ongi natuke imelikud ja neil on omadus muutuda lohakaks. Kui inimene teab ette, et tal on vaja selline või selline, selliste või selliste parameetritega dokument igal aastal esitada, siis ta ei eksi mitte millegi vastu. Tegelikult aga on jube keeruline mõista, mis tema hinges toimub ja kuidas ta elab. Aga kui me jätame asutuse juhtorganitele võimaluse küsida seda deklaratsiooni ootamatult, siis ma arvan, et me päris kindlasti avastame palju rohkem korruptsioonijuhtumeid, kui me oleme seni suutnud ja võib-olla lähemas tulevikus suudame. Sellega me tõepoolest näitame ühiskonnale, et me usaldame oma inimesi, eelkõige ametiisikuid, aga teisest küljest me säilitame nende üle selge kontrolli. Minu väide on see, et tuhandeid ja tuhandeid deklaratsioone sahtlisse kirjutada ei ole mitte mingisugust mõtet. See ei ole efektiivne ja tegelikult paneb see neid inimesi välja mõtlema igasuguseid krutskeid, mida nad muidu võib-olla ei teeks.
See seadus on igal juhul ühiskonna eri huvigruppide jaoks ülioluline. Ma loodan, et me menetleme selle eelnõu sel korral üsna efektiivselt lõpuni. Erikomisjoni liikmena olen ma kogenud, et see läheb rahvale korda. Meie püha üritus on inimeste ootusi täita.
Miks ma kaitsen seisukohta, et deklarantide arv ei peaks olema väga suur? Vaadake, me oleme erikomisjonis viimastel aegadel üsna mitmel juhul vaadanud inimeste deklaratsioone ja proovinud nendest leida midagi, ütleme nii, mis võiks kuidagiviisi millelegi vihjata. Tunnistame ausalt ja otse, et ei ole kindlamat paberit maailmas kui näiteks Riigikogu liikme majanduslike huvide deklaratsioon. See on nii raudne dokument, et sealt ei tule mitte kunagi mitte midagi välja. Selle tõttu ma väidan, et inimeste püüdmine nende tähelepanu hajumist kasutades on palju efektiivsem.
Ma soovin meile jõudu meie töös selle seaduseelnõu lõpuni menetlemisel! Tõepoolest ei ole palju olnud neid juhtumeid, kui kõik saalis esindatud erakonnad on töötanud konsensuslikult ja on saavutanud parima tulemuse Eesti ühiskonna paremaks muutmisel. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 192 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. mai kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja viimase päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 17.25.