Toiduainetööstuse innovatsiooni ja tehnoloogia arengut ma ministrina küll ei ole püüdnud peatada. Pigem me oleme püüdnud seda jälgida ja valdkonda reguleerida, et sellega ei kaasneks ebasoovitavaid arenguid. Mis puutub võimalikesse lisaainetesse, siis üks Põllumajandusministeeriumi eesmärke on, et tarbija teaks: toote märgistusel on kirjas kõik lisaained, mida üks või teine toiduaine sisaldab. Tegelikult me oleme Põllumajandusministeeriumis ka loomulikult kutsunud tootjaid üles võimalikult naturaalselt toiduaineid tootma ja võimalikult vähe lisaaineid kasutama. Selle tähtsusest on aru saanud väga paljud tootjad nii Eestis kui väljaspool. See on toidu turustamisel suur pluss, kui lisaaineid on vähem. Ma pean silmas neid lisaaineid, mis võib-olla ei ole kõige tervislikumad, näiteks mitmesugused säilitus- või värvained, mida tegelikult saaks toiduainete valmistamisel vältida. See on saanud turustamisel täiendavaks pooltargumendiks.
Oleme püüdnud seda protsessi ohjata ka tarbija teadlikkuse tõstmise abil ja tuleb tunnistada, et oleme selles ka teatud edu saavutanud. Tarbijatele on üha selgemaks saanud, mida lisaained endast kujutavad, ja nad soovivad järjest rohkem naturaalseid ja mahedaid toiduaineid. Samas ei maksa sellest välja lugeda, et praegu kaubanduses ja toitlustuses ringlevad toiduained, mille valmistamisel on kasutatud lisaaineid, ei oleks vastavuses toiduohutusnõuetega. Nad on vastavuses.
Eks ma kartsin, et te seda küsite, ja lasin ametnikel vastuse ette valmistada. Paraku ajalimiit ei võimalda seda ette lugeda, ma saadan selle teile kirjalikult.