Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 11. töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Urve Palo!

Tere hommikust, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Annan 11 Riigikogu liikme nimel üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. See puudutab kodukulude kasvu. Eile saime teada statistika, et aasta jooksul on kodukulud kasvanud üle 11%. Tarbijahinnaindeksi tõusust 60% moodustab kodukulude kasv. Majandusminister on nüüdseks ametis olnud juba natukene üle viie aasta ja ta on väga kirglikult rääkinud sellest, et  kodukulud tuleb kontrolli all hoida. Sellepärast küsimegi tema käest, miks sõnad ja teod üldse kokku ei lähe ja millised plaanid valitsusel on, et kodukulusid ohjata ja juba olnud hinnatõusu mõju tarbijate jaoks leevendada. Muu hulgas küsime ka majandus- ja kommunikatsiooniministri arvamust Eesti Energia käitumise kohta – vähekindlustatud kaitsetutel tarbijatel on ühepäevase etteteatamisega talvisel ajal elekter välja lülitatud, kuigi elektrituruseadus seda ei luba. Samuti võtab Eesti Energia tasumata arvetelt hiiglaslikku intressi,  üle 20%. Nii et küsime, mida majandusminister sellest kõigest arvab ja mida välja pakub. Aitäh!

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Mul on au anda 12 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimine peaminister Andrus Ansipile. See puudutab kohalike omavalitsuste üldkogu ettepanekuid. Palju aastaid on räägitud, et Eesti sotsiaal-majanduslik areng on tasakaalustamata ning see süvendab regionaalset ebavõrdsust. 31. märtsil toimus Eesti valdade ja linnade üldkogu, kus tehti konkreetsed ettepanekud kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse suhete parandamiseks. Sellest tulenevalt on meil härra peaministrile üle anda kolm küsimust, millele ootame tema vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaatidele viivitamatult.
Nüüd läheme teadete juurde. Kolmapäeval, 11. aprillil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja rahandusminister Jürgen Ligi.
Head kolleegid, nüüd me teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 82 rahvasaadikut, puudub 19.

Head kolleegid, asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni vahelise eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 194 esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on seaduseelnõu, millega ratifitseeritaks Eesti Vabariigi ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni vaheline eesõiguste ja puutumatuse kokkulepe. Sellelaadseid leppeid on Eesti viie rahvusvahelise organisatsiooniga sõlminud ka varem. Asja sisu on, et juhul, kui see konkreetne organisatsioon peaks Eestis avama esinduse, siis selle töötajatele laienevad samad õigused, mis on diplomaatidel. Suure tõenäosusega Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon siiski Eestis oma esindust ei ava. Nii et tegemist on suhteliselt teoreetilise võimaluse ja eelnõuga. Ometigi on ka selle nagu paljude teistegi rahvusvaheliste organisatsioonide praktikas tavaks niisuguseid kokkuleppeid oma liikmesriikidega sõlmida, et tagada organisatsiooni sõltumatu tegevus konkreetsetes riikides.
Lisaks kaasneb selle eelnõu ratifitseerimisega ka kaitseväeteenistuse seaduse muudatus, mis puudutab nende inimeste vabastamist kaitseväeteenistusest, kes ametiülesannetest tulenevalt on kantud Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni peadirektori koostatud nimekirja, mille on kinnitanud osalisriik. Nii et teoreetiliselt, kui keegi kaitseväekohustuslastest on selle organisatsiooni teenistuses, siis tema puhul võib see rakenduda. Aga veel kord: tegemist on üpriski teoreetilise võimalusega.
Arvan, et sissejuhatuseks on see kõik. Kui on küsimusi, siis vastan.

Suur tänu, välisminister Urmas Paet! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole, kõik on selge. Palun kaasettekandjaks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Ülo Tuliku!

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas käesolevat seaduseelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 2. aprilli istungil, kus eelnõu algataja esindajatena osalesid välisminister Urmas Paet, ministri nõunik Priit Kallakas ja ministeeriumi juriidilise osakonna 2. büroo direktor Annely Kolk. Nagu välisminister mainis, on eelnõu eesmärk tagada Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni eesõigused ja puutumatus lähtuvalt selle organisatsiooni eesmärgist.
Pean siinkohal märkima, et see eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva kaitseväeteenistuse seaduse eelnõuga 172, täpsemalt eelnõu § 38 lõike 1 punktiga 3 ja § 77 lõike 1 punktiga 3, mis sätestavad ajateenistusse kutsumata jätmise või reservis oleva isiku õppekogunemisest vabastamise välislepingu alusel. See on vajalik juhuks, kui Eesti kaitseväekohustuslane astub teenistusse Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni osalisriigi esindajana või kokkuleppes nimetatud ametnikuna. Seejuures kutsumata jätmine ei  tähenda kaitseväekohustusest automaatselt vabastamist, immuniteet kehtib vaid  Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni osalisriigi esindajana või ametnikuna teenimise ajal. Kehtiv kaitseväeteenistuse seadus sellist erisust ei võimalda, kuid vastuolu korral on Riigikogus ratifitseeritud välisleping riigisisese seaduse suhtes ülimuslik.
Kõnealuse kokkuleppe rakendamisega ei kaasne Eestile otseseid lisakulutusi. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 2. aprilli istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu tänase istungi päevakorda, riigikaitsekomisjoni nimel ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku arutluse all oleva eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg võiks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele olla kümme tööpäeva ehk siis s.a 24. aprill kell 18. Tänan!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Peeter Laurson!

Aitäh! Hea ettekandja! Seaduseelnõust ei tule välja, et too seadus võiks Eestis olulist mõju avaldada, ja selle organisatsiooni esindajaks ilmselt Eesti kodanik ei satu. Kas sel juhul on alust arvata, et peakorteri inimesed hakkavad käima siin keemiarelvi otsimas?

Aitäh küsimuse eest! Riigikaitsekomisjonis oli sama küsimus üleval ja me olime sama meelt nagu välisminister, kes ütles, et tegelikult sellist praktilist vajadust ei ole ja ilmselt ka ei tule. Aga nagu öeldud, senine praktiline kogemus sellise seaduseelnõu ratifitseerimise alal meil juba on ja sellepärast me seda teeme.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Ülo Tulik! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 194 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 24. aprilli kell 18.

Asume järgmise päevakorrapunkti juurde, selleks on põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 199 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Deniss Boroditši!

Tervist, austatud istungi juhataja ja kolleegid! Käesoleva Riigikogu otsuse eelnõu sisu on erikomisjoni liikmete vahetus seoses ühe Riigikogu liikme volituste lõppemisega. Selle otsuse eelnõu sisu on nimetada julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Indrek Raudse asemel Andres Herkel ja asendusliikmeks Andres Herkeli asemel Ülo Tulik. Põhiseaduskomisjon, arutanud selle otsuse eelnõu, tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta esimene lugemine Riigikogu täiskogu istungil päevakorda 10. aprillil ehk täna, määrata eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks aseesimees Deniss Boroditš, eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. aprill kell 18. Juhul, kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, võiks viia eelnõu teise lugemise ja lõpphääletuse läbi 19. aprillil. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Deniss Boroditš! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 199 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 199 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. aprilli kell 18.

Meie tänane kolmas päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 178 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Yana Toomi!

Lugupeetud proua eesistuja! Austatud kolleegid! Ma alustuseks toon mõned arvud ja muud faktid. Iga viies laps Eestis elab suhtelises vaesuses, kusjuures see näitaja pole viimase seitsme aasta jooksul eriti muutunud. Kui aastal 2005 oli see näitaja 20,1%, siis aastal 2010 – 19,5%. Me kõik teame väga hästi, mis on suhteline vaesus, aga igaks juhuks: see määratakse inimese sissetuleku ja elanikkonna keskmise sissetuleku suhte alusel. Eestis suhtelise vaesuse määr näitab, kui paljude inimeste sissetulek on alla 60% mediaansissetulekust. Peale suhtelise vaesuse kasutab statistika ka absoluutse vaesuse mõistet. See langeb kokku elatusmiinimumiga ja on praegu 174,82 eurot kuus inimese kohta. Absoluutses vaesuses elavaid lapsi on Eesti riigis 18,6%. Võrdluseks nii palju, et heal 2007. aastal oli neid 9,4%.
Järgmine mõiste on toimetulekupiir, mis on tänavu 76,7 eurot esimese pereliikme kohta ning 66,63 eurot iga järgmise pereliikme kohta. Lapsed, nagu me aru saame, on Eesti seaduste kohaselt just nimelt need järgmised. Kui pärast kommunaalarvete tasumist jääb perele alles väiksem summa, kui on toimetulekupiir, maksab riik täpselt nii palju, et kätte saaks toimetulekupiiri summa. Lastega peresid, kes elasid vaesuspiirist allpool ja olid sunnitud paluma toimetulekutoetust, oli eelmise aasta üheksa kuu jooksul Eestis peaaegu 7000. Ja need olid ainult lastega pered! Seejuures ületab laste vaesuse tase peaaegu kaks korda vaesuse keskmist taset. Kiirelt vananevas Eesti ühiskonnas kuulub lastega pere riskirühma ja mida rohkem lapsi, seda suurem on risk.
Ühesõnaga, olukord on hirmutav. Siin on raske midagi vastu vaielda ja käesoleva eelnõu eesmärk on parandada Eesti perede toimetulekut. Selleks teeme kaks põhiettepanekut. Esimene on mitte arvestada lapsetoetust sissetulekuna toimetulekutoetuse määramisel. See annab võimaluse saada toimetulekutoetust ka nendel lastega peredel, kellel praegu üks toetus teise ära sööb. Lisades aastal 2005 lapsetoetuse sissetulekute hulka, jättis valitsus sajad lapsetoetuse saajad ilma võimalusest taotleda toimetulekutoetust. Ainus alles jäänud soodustus on selline, et toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik järgmised pereliikmed on alaealised, on õigus saada 15 eurot kvartalis.
Teine ettepanek on tõsta toimetulekupiiri. On arusaamatu, kuidas sai mullu ühe lapse toimetulekupiir olla väiksem kui ametlik toidukorvi maksumus, mis oli mullu juulikuus 66 eurot ja detsembris 63 eurot. Muuseas, mis puutub sellesse teise punkti, millega me tahaksime suurendada ka teiste pereliikmete toimetulekupiiri 100%-ni ehk 76 euroni, siis sotsiaalkomisjonis sõna võtnud Sotsiaalministeeriumi esindaja arvas, et seda ei saa pidada mõistlikuks, sest kui inimesed koos elavad, on nende kulud väiksemad. Kõigi peale on üks külmkapp, laelamp on üks ja süüa saab kokkuhoidlikumalt valmistada. Nii et kui keegi peaks olema endale jõudnud esitada küsimuse, miks perepea saab 15 eurot rohkem kui teised pereliikmed, siis nüüd te teate, et see on külmkapi jaoks mõeldud raha.
On tavaks saanud süüdistada parlamendi opositsiooni populismis. See on lihtne! Iga kord, kui Riigikogus tuleb arutlusele mõni sotsiaalse suunitlusega seaduseelnõu, tuleb lihtsalt küsida, millised on katteallikad ja kuidas te kavatsete seda finantseerida. Ja paraku juhtub tihti nii, et arutelu torpedeeritakse ja sisulist arutelu ei tulegi. Ma loodan, et seekord me väldime seda praktikat. Ausalt öeldes, meie laste olukord on masendav ja ma leian, et selle eelnõuga me saaksime seda parandada, kusjuures juba lähitulevikus.
Plaan on selline, et see seadus võiks jõustuda 1. jaanuaril aastal 2013. Juba ennetades küsimust tuluallikate kohta, ütlen lugupeetud koalitsioonisaadikutele, et oleks igati mõistlik näha need kulud järgmise eelarve planeerimisel kohe ette. Need kulud tegelikult ei ole nii suured, eriti kui silmas pidada nende eesmärki. Kui lapsetoetus toimetulekutoetuse määramisel sissetuleku hulgast välja arvataks, läheks see Sotsiaalministeeriumi arvates maksma  2,3 miljonit eurot, toimetulekupiiri tõstmine 100%-ni kõikide pereliikmete puhul nõuaks 3,3 miljonit eurot. Palun teid, lugupeetud rahvasaadikud, seda eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu, Yana Toom! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu teisipäeval, 3. aprillil. Fraktsiooni ehk siis algataja esindajana tutvustas seda eelnõu meile Yana Toom. Sotsiaalkomisjonile laekus ka Vabariigi Valitsuse seisukoht, mis oli seda eelnõu mitte toetav. Komisjonis arutati seda eelnõu ja kuna üks osa sellest on identne eelnõuga, mille Sotsiaaldemokraatlik Erakond on sotsiaalkomisjoni kaudu Riigikogu menetlusse juba mitu korda esitanud – see osa puudutab lapsetoetuse väljaarvamist toimetulekutoetuse arvestamisest –, ja see eelnõu on siin saalis esimese lugemise läbinud ja on sotsiaalkomisjoni menetluses, siis selle küsimuse üle väga pikka arutelu ei olnud. Need arutelud on komisjonis toimunud.
Teine ettepanek puudutab sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadust ja seisneb siis selles, et toimetulekupiiri suurus oleks kõikidele leibkonnaliikmetele 100%. Praegu on see üksi elavale inimesele  ja esimesele leibkonnaliikmele 100%, teistele liikmetele 80%.
Komisjonis peatuti ka selle eelnõu maksumusel. Eelnõu on planeeritud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril, seega see puudutab, nagu ka eelkõneleja rääkis, järgmise aasta eelarvet. Eelnõu maksumus toimetuleku piiri tõstmise osas on suurusjärgus 3,3 miljonit eurot aasta jooksul. Kui lapsetoetus jääks toimetulekutoetuste määramisel arvestusest välja, läheks see maksma 2,3 miljonit eurot. Kokku oleks selle eelnõu orienteeriv maksumus, mida on kinnitanud ka valitsus, 5,6 miljonit eurot järgmise aasta riigieelarvest.
Komisjon otsustas järgmiselt: saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda 10. aprillil 2012 – see oli üksmeelne otsus; teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada – poolt 3, vastu ei olnud keegi; määrata ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna – üksmeelne otsus; määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. aprill s.a. Nii palju siis sotsiaalkomisjoni nimel sellest eelnõust. Aitäh!

Aitäh! Korraks täpsustan: kas 23. või 24. aprill?

Aitäh, hea eesistuja! Ka protokollis on see kuupäevane erinevus. Me otsustasime kümme päeva, nii nagu on kodukorras kirjas. Tõesti, siin on 24. kuupäev pandud muudatusettepanekute tähtajaks, arvan, et see on juhatuse määratud. Seega 24. aprill.

Aitäh! Teile on laekunud paar küsimust. Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Valitsus põhjendas nii sotsiaaldemokraatide eelnõu kui ka Keskerakonna eelnõu arutelul lapsetoetusele selle 19 euro lisamise mittevajalikkust sellega, et kui seda arvestada, siis inimesed ei viitsi tööl käia. Nagu need oleks kõik töötud, kes seda raha saavad! Samas eile minister rääkis meil siin Riigikogu ees statistikast ja ütles nii: "Kui ma vaatan toimetuleku statistikat, toimetulekutoetuse analüüsi, siis valdav enamik toimetulekutoetuse taotlejatest saab seda üks kuni neli korda aastas." Sellest tulenevalt ma küsingi järgmist. Sa esmaspäeval ei olnud nõus, et sotsiaaldemokraatide eelnõu võiks edasi menetleda. Kas nüüd on plaanis see eelnõu jälle kalevi alla panna?

Hea küsija! Praegu ma ei saa aru, millisest eelnõust juttu on – kas lapsetoetuse suurendamise eelnõust või sellestsamast eelnõust, mis osaliselt kattub Keskerakonna algatatud eelnõuga? Kui on juttu sellest eelnõust, mis osaliselt kattub Keskerakonna eelnõuga, siis vastan järgmist. Komisjoni istungil 3. aprillil ma küsisin sotsiaaldemokraatide esindajalt, kas nad oleksid teoreetiliselt nõus ühendama nende kahe eelnõu menetlused, kuna tegu on selles osas täiesti identsete eelnõudega. Ma arvan, et kui täna otsustab Riigikogu saal selle eelnõu esimese lugemise lõpetada, siis saab sotsiaalkomisjon  ja kogu Riigikogu nende eelnõudega edasi minna.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud ettekandja! Miks valitsus loeb lapsetoetuse töiseks tuluks ja arvestab selle pere sissetulekute hulka?

Hea küsija! See muudatus tehti aastaid tagasi ja te olete kindlasti lugenud valitsuse seisukohta nende vähemalt kolme eelnõu suhtes, mis on puudutanud lapsetoetuste või peretoetuste arvestamist toimetulekutoetuse määramisel. Välja on toodud erinevaid põhjendusi. Tõepoolest, enne kui see muudatus jõustus, lapsetoetusi toimetulekutoetuse määramisel ei arvestatud. Nii et tegelikult on võimalikud mõlemad variandid. Valitsuse arvamus on päris pikk ja ma ei hakka seda siin ette lugema, valitsus on selle koostanud sotsiaalkomisjonile. Riigikogul on täielik vabadus menetleda neid seadusi meie parema äranägemise järgi.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis arutati, kui palju aega selle eelnõu menetlemine võiks võtta? Seal on kirjas ka tähtaeg 1. jaanuar 2013. Kuidas te mõtlete, kas suveks me jõuame selle seadusega ühele poole või kandub selle menetlemine aasta teisele poolele?

Hea küsija, komisjon sellel teemal pikemalt ei peatunud. Meie eesmärk oli saata eelnõu esimesele lugemisele ja nagu näha, komisjon otsustas omalt poolt teha Riigikogu saalile ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Nagu ma mainisin, kaasnevad selle eelnõuga riigieelarve kulutused kokku 5,6 miljonit eurot, ja kuna seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2013, siis kindlasti tuleb seda vaadata järgmise eelarve planeerimise kontekstis. Ma ei oska öelda kindlaid kuupäevi ja üldse ajagraafikut, kuidas me sellega edasi liigume.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Just selle pärast me olemegi eelnõusse pannud, et see jõustuks järgmisest aastast, kuna see toob kaasa rahalisi kohustusi. Aga see praegune eitamine jätab mulje, nagu koalitsioon ei tunnistaks, et meil on väga palju vaesust. Hiljuti avalikustati need arvud veel kord. Kas sa oskad peast öelda, kui suur on meil vaesus ostujõu standardi järgi ja kui palju on toimetulekutoetuste maksmine viimastel aastatel kasvanud ja millised on laste vaesuse piirid, sh süvavaesus allpool absoluutset vaesuspiiri?

Hea küsija! Toimetulekutoetuse piiri me tõstsime 2011. aasta 1. jaanuarist. See on selge märk, et valitsuskoalitsioon väga tõsiselt mõtleb nende inimeste peale, kes vajavad riigi abi, et oma eluga toime tulla. Toimetulekutoetuse piiri tõstmine on kokkuvõttes päris mahukas tegevus. Nii et valitsuskoalitsiooni arusaamine olukorra tõsidusest on täiesti olemas. Samuti tuletan meelde, et sotsiaalkomisjon on arutanud korduvalt ja tõsiselt ka laste vaesuse teemat, mis minu arvates on üks tõsisemaid teemasid Eesti ühiskonnas. Sellega tuleb tegelda ja valitsuskoalitsioonil ongi juba 2011. aastal koalitsioonilepinguga paika pandud tegevuskava, et selle teemaga sügavuti tegelda. Sotsiaalkomisjon käis ka kohtumas õiguskantsleriga, et seda muret ühiselt ümarlaua taga arutada.
Minu arvates vastastikune arusaamine vaesuse teema tõsidusest on olemas. Küsimus on selles, millist konkreetset poliitikat me rakendame, kas need on üksikpoliitikad või on need laiemalt läbi arutatud. Valitsusel on kavas järgmiseks aastaks välja töötada roheline raamat, mis peaks kätkema endas universaaltoetuste kõrval ka sihitud pere- ja lastetoetuste süsteemi kehtestamise. Mullu koostas valitsus riikliku laste ja perede arengukava 2012–2020, kus on kirjas väga sisulised tegevused ja need ka rahanumbritega kaetud. Ma arvan, et visioon, kuidas selle väga tõsise teemaga tegeleda, on koalitsioonil  olemas, ja ma loodan väga, et  Riigikogu opositsioon ja koalitsioon teevad ühist tööd nende eesmärkide saavutamiseks.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Minu esimene küsimus oli ka seotud eelarve koostamisega, sest minu meelest on parem juba eelarve eelnõu koostamisel ette näha need rahaeraldused, mis meie esitatud eelnõus kirjas on. Sügisel, kui eelarve on koostatud ja menetluses, on palju raskem seda summat leida. Kuidas te isiklikult mõtlete, kuidas oleks ikkagi parem: kas võtta see eelnõu vastu riigieelarve koostamise ajal ja näha see raha eelarve eelnõus ette või alles sügisel hakata summasid ümber liigutama ja siis rohkem vaeva näha? Kuidas te isiklikult mõtlete?

Hea küsija! Ma olen siin puldis komisjoni esimehena ja eelkõige on minu ülesanne kajastada teile seda, milline arutelu sotsiaalkomisjonis toimub. Uskuge mind, meil on väga palju väga häid eelnõusid, mille maksumused on ka väga suured. Meie kõigi ülesanne siin on käituda riigimehelikult ja mõelda, kuidasmoodi me suudaksime jätkusuutlikult neid häid ja kindlasti väga heast tahtest kantud ettepanekuid ellu viia. Ellu viia nii, et see oleks riigile taskukohane ja et inimesed saaksid sellest võimalikult suurt abi. Sotsiaalkomisjon on selles mõttes üks huvitav komisjon, et meie süda kindlasti soovib anda abi palju rohkem, kui riigil tegelikult võimalik on. Aga ma usun, et kui valitsus koostab järgmise aasta riigieelarvet, siis kindlasti ta arvestab nende ettepanekutega ja seaduseelnõudega, mis on menetluses. Mingil ajal jõuab see eelarve siia saali ja me saame otsustada, milline see lõplikult välja nägema hakkab. Ma tahan tunnustada algatajaid, et nad ei ole pannud selle eelnõu seadusena jõustumise kuupäevaks kuupäeva, mis on poole aasta peal, vaid et see on 1. jaanuar 2013, mis tõesti võimaldab eelarve koostajatel selle eelnõuga arvestada.

Suur tänu, Margus Tsahkna! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 178 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 24. aprilli kell 18.
Head kolleegid! Tänane päevakord on ammendunud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 10.35.