Lugupeetud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Tutvustan teile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 222 täiendamise seaduse eelnõu. See on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kolmas katse tagada universaalse lapsetoetuse jõudmine ka nende perede lasteni, kes seda kõige enam vajavad, lasteni, kes elavad süvavaesuses. Nimelt algatasime samasisulise eelnõu eelmises Riigikogu koosseisus 2009. aastal, selles koosseisus 2011. aasta sügisel ja nagu näete, olen täna taas sellega teie ees.
Head kolleegid! Lasteombudsmani ülesannetes õiguskantsleri ülevaates on selge sõnaga öeldud: "Laste vaesuse leevendamine peaks olema riikliku tähtsusega küsimus." Laste vaesus on suur probleem ja ühiskonna kestlikkust ohustav tegur, mille lahendamist ei tohi lükata tulevikku. Et lastel endil on vähe võimalusi oma olukorda parandada, on riigi kohustus toetada vanemaid laste kasvatamisel. Sedasama nõuab ka ÜRO lapse õiguste konventsioon. Vähe sellest, leevendamaks laste vaesust, tuleb tegutseda võimalikult kiiresti, et vähendada kahju, mida viimane kui üks ka aasta-paarine arenguauk kasvueas lapsele ja noorukile teeb. Pikka aega Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsendina töötanud nüüdne Tartu abilinnapea Jüri Kõre kirjutas möödunud nädalal Tartu Postimehes: "Statistilises mõttes vaesust on Eestis viimase 15 aasta jooksul juba üsna ammendavalt analüüsitud. See sõna tekitab aga tõrke paljudes tavakodanikes ja tuntava erutusseisundi vähemalt 90 protsendis poliitikutest. / ... / Tegemist on ühiskonda läbivalt mõjutava teemaga." Kurb on tõdeda, et vaid poolakad, leedulased ja lätlased on laste vaesuse vähendamisel meist kehvemad.
Austatud saalisviibijad! Sotsiaaldemokraatide eelnõu on koostatud eesmärgiga hoida riiklike peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus ja toimetulekutoetus lahus ehk teisisõnu, tagada lapsetoetuse jõudmine iga pereni. Kahel korral pole valitsuserakonnad meie eelnõu tõsiselt võtnud. Loodan, et enam kui 63 000 last, kes elavad praegu absoluutses vaesuses või vaesusriskis, panevad ka valitsuserakonnad mõtlema ja seekord võetakse meie muudatusettepanekut väga tõsiselt. Isegi peaminister on Riigikogu infotunnis tunnistanud, et 61 euroga kuus pole võimalik toime tulla. Sama on tunnistanud nii Lastekaitse Liit kui teised laste õiguste eest seisvad organisatsioonid, samuti kohalikud omavalitsused.
Kui veidi ajalugu meenutada, siis on valitsus pannud kõigil kolmel korral sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekule käe ette, tuues ettekäändeks kord ühe, kord teise põhjuse. On väidetud, et sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek võtab emalt-isalt isu tööd otsida ja tööd teha ära. Seda isegi olukorras, kus meil oli üle 100 000 töötu – kui aastat 2009 meenutada. Veel on väidetud, et lapsetoetus arvatakse toimetulekutoetuse määramisel perekonna sissetulekute hulka kooskõlas toimetulekutoetuste üldise loogikaga. Valitsuse seisukohast võime lugeda, et kui lapsetoetust makstaks toimetulekutoetusele lisaks, siis võib see kaasa tuua olukorra, kus lastega peresid koheldakse toimetulekutoetuse määramisel erinevalt kui näiteks pensionäride peresid või puudega isiku peresid. Kumbagi valitsuse väidet ei saa aga korrektseks pidada. Nimelt on meil Eesti Vabariigis olemas veel üks seadus, ja see on riiklike peretoetuste seadus, mille eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.
Head Riigikogu liikmed! Kuni 2005. aastani ei läinud riiklike peretoetuste seaduse järgi makstav lapsetoetus toimetulekutoetuse määramisel arvesse, ent sestpeale peetakse seda süvavaeste, mitte aga kõrgepalgaliste n-ö töiseks tuluks. Tollase muudatusega kaasnes toimetulekupiiri tõstmine 500 kroonilt 750 kroonile. Üks põhjendusi oli tahtmine stimuleerida inimesi tööd otsima ja aktiivselt tegutsema, et töötada oleks kasulikum kui elada abirahast. Mõni aasta tagasi nulliti lisaks ära paljulapseliste perede toetused, ja seda jällegi mõistagi nendel, kes vajavad toimetulekuks hädasti abi. Niisiis on riiklikud peretoetused Eesti Vabariigis ainuüksi nende tarvis, kes iseendaga hakkama saavad. Nõrgimad pühkigu neist suu puhtaks.
Praegu oleme aga hoopis teises situatsioonis. Meie toimetulekupiir on ajale jalgu jäänud ja hädapärasemakski toimetulekuks kaugelt liiga madal. See ei vasta ka Euroopa sotsiaalharta nõuetele. Statistikaameti värskeimad andmed arvestavad üheliikmelise leibkonna elatusmiinimumiks, st absoluutse vaesuse piiriks 180 eurot inimese kohta kuus, süvavaesuse piir on 140 eurot inimese kohta kuus. Eesti on Euroopa Liidus saavutanud ühe suurima ebavõrdsusega riigi staatuse. Vaeseima ja jõukaima detsiili tulude erinevus on meil üheksakordne. Rikkaim kümnendik on end suure hüppega teistest lahti rebinud, toimetulekutoetust saaval perepeal tuleb aga hakkama saada 76 euro ja 70 sendiga kuus, igale järgmisele pereliikmele, sh ka kasvueas lapsele on ette nähtud veidi üle 60 euro kuus. Sellest peaks jaguma toidu, riietuse, jalanõude ning muude kaupade ja teenuste ostmiseks, lihtsalt esmavajaduste rahuldamiseks. Võrdluseks toon minimaalse ostukorvi maksumuse, mis on praegu 77,58 eurot kuus.
Võib öelda, et laste käekäigu vormib meil suures osas vanemate rahakott ja perekonna kastikuuluvus. Laste kasvukeskkonnaga on seotud terve kompleks võtmeküsimusi, mis määravad nende arengu ja osalemise täiskasvanuna ühiskonnas. Vaesus tähendab lapsele piiratud õppimisvõimalusi ja sotsiaalseid kontakte, sageli terviseprobleeme, madalat enesehinnangut, sõltuvuskäitumise ohtu jne. Vaesust on meil viimaste aastate keerulistes majandusoludes juurde tulnud ja sellel taustal on teistest enam halvenenud just laste olukord. Suhtelise vaesuse andmete alusel on laste olukord aastatel 2008–2010 suhteliselt halvenenud ning laste vaesus ületab 2008. aastast nii keskmist kui täiskasvanute vaesuse näitajat. Seega on lapsed ülejäänud ühiskonnaga võrreldes palju halvemas olukorras, mida kajastavad nii absoluutse vaesuse kui vaesusriski näitajad. OECD 2010. aastal avaldatud Eesti sotsiaalprogrammide analüüs osutabki sellele, et seegi vähene, mis maksumaksja rahast perede toetuseks eraldatakse, jõuab päris heal järjel inimeste, mitte hädasti abi vajajate taskusse. Et säherdune absurd ära lõpetada, ongi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatanud selle eelnõu.
Austatud kolleegid! Ärme unustame, et peretoetused on universaalsed toetused, mis tähendab, et toetusele on õigus nii jõukal järjel oleva kui puudust kannatava pere lastel. Laste kasvatamisega kaasnevad paratamatult kõigil peredel kulutused, millest väikese osa on võtnud riik enda kanda. Lastega pered on läbi aegade olnud kõige kaitsetum elanikkonnakiht ja seda näitab ka statistika. Eelnõuga tehakse ettepanek lõpetada toimetulekutoetuse rehkendamisel lapsetoetuse arvamine perekonna sissetulekute hulka ja tagada lapsetoetuse jõudmine iga pereni.
Natuke ka statistikat. Sotsiaalministeeriumi andmetel oli möödunud aastal toimetulekutoetuse saajate hulgas kokku 7542 lastega leibkonda, kelle osas rahuldati 47 175 toimetulekutoetuse taotlust. Kui meil komisjonis tekkis küsimus, et need oleks justkui kõik töötute lapsed, siis kui me võtame keskmise toimetulekutoetuse saamise perioodi, siis on see kuus kuud, ja kindlasti kuuluvad siia väikesepalgalised, ütleme siis, miinimumpalka saavad emad, kes kasvatavad üksi lapsi ja peavad talvekuudel küsima toimetulekutoetust, et maksta küttearved ja katta muud kodukulud. Seda ma tahaksin IRL-i saadikutele südamele panna ja loodan, et seekord te toetate meid.
Nüüd seaduse rakendamisega seotud kulutustest. Lapsetoetuse mittearvamisel toimetulekutoetuse hulka suurenevad Rahandusministeeriumi hinnangul toimetulekutoetuste kulud tänavu 1,575 miljonit eurot. Nimelt on meie eelnõu kavandatud jõustuma 1. juulil ja 2012. aastal on toimetulekutoetusteks ette nähtud riigieelarves 27 miljonit eurot. Möödunud aastal kulus toimetulekutoetusteks 23,80 miljonit eurot ja 2 miljonit jäi sellest üle. Võib öelda, et selle aasta esimesel poolel on ilmataat meiega olnud ja kindlasti jagub sellest 27 miljonist, et vähendada vaesust suuremas hulgas lastega peredes. Rõhutan veel kord: oluline on, et seaduse rakendamine vähendab sotsiaalset ebavõrdsust, lõpetades olukorra, kus universaalsed peretoetused sisuliselt ei jõua väikese sissetulekuga peredeni.
Austatud Riigikogu! Palun teil toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna algatatud eelnõu! See oleks küll väike, aga ülimalt vajalik samm, et leevendada vaesust lastega peredes. Aitäh!