Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kaheksanda töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid, ametikaaslased! Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Kajar Lember!

Hea juhataja! Head kolleegid! Juhtimisteoreetik Albert Gray on kunagi öelnud: "Aita teistel saavutada seda, mida nemad tahavad, siis saavutad ka selle, mida sina tahad." See on meeskonnajuhtimises kindlasti väärt põhimõte, kuid tuues selle mõtte viimaste päevade Eesti poliitikamaastikule, saab see hoopis teise tähenduse. See, et üks Riigikogu liige püüdis väidetavalt siduda kohaliku omavalitsuse volikogu juhi ametikoha jäämist erakonnakaaslasele riigi investeeringutega konkreetsele objektile, on kindlasti intellektuaalselt huvitav mõttekäik. Ehkki meie jõustruktuurid on jõudnud arusaamale, et asja edasiseks uurimiseks puudub alus, ja me kõik ju mõistame, et siin ei ole mingit pistmist mõju ja võimuga, on eelkirjeldatud probleem meie hinnangul laiem kui küsimus võimalikust kuriteost. Riigivõimu sekkumine kohaliku omavalitsuse tegevusse, seades investeeringute saamise sõltuvusse kohaliku omavalitsuse juhtide parteilisest kuuluvusest, tekitab muret ja on demokraatlikule ühiskonnale sobimatu. Kuna järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide nii põhiseadusele kui ka teistele seadustele vastavuse üle teeb õiguskantsler, siis esitabki SDE fraktsioon õiguskantslerile kolm lihtsat küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. Teema on Kreeka teine laenuprogramm. Selle programmi järgi, mille me Riigikogus 23. veebruaril vastu võtsime, on tehtud väga ulatuslik kava, kuidas taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle kaudu kogu euroala finantsstabiilsus. Uue programmi põhijoon on Kreeka võla vähendamine 120%-ni aastaks 2020. Teadaolevalt oli Kreeka valitsussektori võlg eelmise aasta lõpus hinnanguliselt 162%. Laenuprogrammi kogumaht on 130 miljardit eurot ja lisaks riikidele osaleb selles suures osas ka erasektor. Väga palju sõltub sellest, kuidas Kreeka täidab oma kohustusi eelarve tasakaalu osas. Esimesed meetmed on Kreeka juba võtnud. Keskerakonna fraktsiooni huvides on pidevalt jälgida, kuidas Kreeka oma programmi täidab ja millised on võimalikud takistused, kuna me tahame seista selle eest, et meie riigi osalus, kuni 357 miljonit eurot, oleks ikkagi maksimaalselt tagatud ja meil ei tuleks kunagi seda oma eelarvest tagasi maksta. Aitäh!

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Proua juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel on mul au anda põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile üle arupärimine, mis käsitleb jätkuvalt Aardla poldrit ja sinna eraldatavat raha. Arupärimise pealkiri on "Põllumajandusministri valetamisest Aardla maaparandusühistu asjus". Nagu me teame, vastas minister paar nädalat tagasi Riigikogus meie küsimustele. Kahjuks minister kas ei valda teemat või valetas avalikult, sest ta rääkis, et sinna on eraldatud umbes kolm miljonit krooni maksumaksja raha. Tegelikult tuleb välja, et eraldatud on seitse miljonit krooni. Seal oli ka küsimus allkirjade puudumise kohta jne. Me tahame tänada avalikku televisiooni ja saadet "Pealtnägija", kes seda teemat on väga aktuaalselt päevakorral hoidnud. Tänu neile on meil võimalik seda teemat edasi käsitleda. Ministrile on meil viis küsimust. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaadile viivitamata.
Nüüd teadete juurde. Esiteks, kolmapäeval, s.a 14. märtsil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Rein Lang ja rahandusminister Jürgen Ligi.
Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Kolmandaks, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin saalis Erakonna Eestimaa Rohelised toetusrühma asutamise koosolek, mille kokkukutsuja on Juku-Kalle Raid.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 90 Riigikogu liiget, puudub 11.

Täna on päevakorras üks punkt, põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Head kolleegid! Lugupeetud Riigikogu! Hea istungi juhataja! Vajadus selle seaduseelnõu järele tekkis õiguskantsleri möödunud aasta aastaülevaate põhjal, mille ta esitas ja mida põhiseaduskomisjonis tutvustas. Põhiseaduskomisjon pidas oma ettevalmistava istungi juba 9. jaanuaril, kui me rääkisime õiguskantsleri tegevusest ja õiguskantsleri seadusest ning otsustasime minna seda teed, et algatada see täna teie laual olev eelnõu. Järgmine istung oli 17. jaanuaril, kui me vaatasime asjaolud täpsemalt üle. 18. jaanuaril algatasimegi eelnõu. Komisjoni esimene istung, kus eelnõu valmistati ette esimeseks lugemiseks siin Riigikogu saalis, toimus 13. märtsil s.a. Ütlen ka kohe ära, head kolleegid, et põhiseaduskomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute põhiseaduskomisjoni esitamise tähtaeg võiks olla 27. märts kell 18.
Kindlasti ei ole mul tarvis teile, head siinolijad, lugeda ette selle eelnõu seletuskirja, aga mõnel olulisel punktil pean siiski vajalikuks peatuda, tehes seda moel, nagu me põhiseaduskomisjonis seda eelnõu arutasime.
Praegu on õiguskantsleri seaduses päris jäigalt paigas, et õiguskantsler peab Riigikogule esitama oma aastaülevaate just nimelt Riigikogu sügisistungjärgu ajal, täiskogu kolmandal töönädalal. Seaduseelnõus on ettepanek muuta aastaülevaate esitamine paindlikumaks ja põhiseaduskomisjon tegi selleks seaduseelnõus muudatuse. Kas aastaülevaade esitatakse sügisel või kevadel, see sõltub paljudest asjaoludest, aga plaanis on tuua õiguskantsleri iga-aastane ettekanne kevadistungjärgu ajale, nagu ka Riigikohtu esimehe ettekanne.
Teine oluline muudatus on see, et tahetakse anda õiguskantslerile natuke suuremat kaalutlusruumi, et ta ei peaks menetlema igasuguseid marginaalseid asju, mille mõju ühiskonnale on väga väike. Õiguskantsler peaks saama keskenduda olulisematele teemadele, eeskätt põhiseaduses sätestatud põhiseaduslikkuse järelevalvele. Seega oleks eelnõu kohaselt õiguskantsleril ka laiem kaalutlusõigus, ta võiks jätta mõne avalduse läbi vaatamata, kui avalduses toodud asjaolude vastu puudub oluline avalik huvi. Kas see meeldib meile või mitte, aga paraku ei ole võimalik absoluutselt kõiki ühiskonna probleeme ühekorraga lahendada ning mingi valik tuleb teha kõigil, ka meil, kes me Riigikogu saalis oleme. Eri riikides on ombudsmanidele antud päris lai kaalutlusõigus menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Aga seni on Eestis õiguskantsleri seaduse kohaselt algatamata jätmise alused olnud väga konkreetsed ja väga piiratud.
Arutasime komisjonis ka seda, kas on liiga üldine see säte, et õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui õiguskantsleri menetlus ei ole muul põhjusel otstarbekas. Sätte selline sõnastus on võetud üle Hollandi ombudsmani regulatsioonist, kus ombudsmanile on jäetud väga lai otsustusõigus, milliseid asju menetlusse võtta ja milliseid mitte. Selle sätte sõnastust võime kaaluda. Head kolleegid! Te võite eelnõu esimese lugemise järel esitada muudatusettepanekuid, kui on soovi seda veidi muuta. Aga põhiseaduskomisjon otsustas praegu selle niisugusel moel siia sisse jätta.
Komisjon pidas õigeks, et õiguskantsleril peaks olema teatud diskretsiooniõigus oma asjade esitamisel ja ebaolulise olulisest eristamisel, riigiaparaadi kvalifitseeritud tööjõud ei peaks täiel aurul töötama kolmandajärguliste pisiteemade kallal. Riiklikud ressursid on vaja ikkagi kontsentreerida õigele asjale. Meie komisjoni esimees Rait Maruste tõi näite, et Euroopa Inimõiguste Kohtus Strasbourgis lükatakse 90% avaldusi tagasi, sest need ei ole ilmselgelt põhjendatud.
Mida siis Vabariigi Valitsus on selle eelnõu kohta öelnud? Vabariigi Valitsus toetab eelnõu. Ka Justiitsministeerium on andnud oma vastuses meile teada, et ta põhimõtteliselt toetab seda eelnõu ja et selle eelnõu menetlemise asjaolud on põhjendatud. Kuid tekkisid küsimused, milline võiks olla ühe või teise sätte sõnastus. Justiitsministeerium esitas põhiseaduskomisjonile päris mitme sätte võimalikke muudatusi, mis peaksid eelnõu sõnastust muutma, kuid asja põhiolemuse siiski samaks jätma. Tõesti, riik peab tegelema oluliste asjadega ja kaalutlusõigus võiks õiguskantslerile jääda. Arvestasime ka seda, et põhiseadusest tõesti ei tulene põhimõtet, et õiguskantsler peaks kõikide marginaalsete normikontrolliavaldustega tegelema. Põhiseaduslikkuse järelevalves ei teki olukorda, et õiguskantsler ei tegele rikkumisega, kui rikkumise asjaolud on täiesti selged, aga keerulisemad asjad vajavad pikemat tööd ning ka selleks peavad õiguskantsleril olema õigus ja võimalused.
Mida siis veel öelda? Selle eelnõuga korrastatakse õiguskantsleri seadust üldisemalt ja kõrvaldatakse mitmed ebavajalikud ja teiste seadustega vastuolus olevad üksiksätted. Näiteks on kehtivas seaduses liiga põhjalikult reguleeritud õiguskantsleri kui põhiseadusliku institutsiooni sisetegevust, võrreldes teiste põhiseaduslike institutsioonidega, Riigikontrolli või ka Riigikohtuga. Nagu ma ütlesin, Justiitsministeerium toetab seda eelnõu, kuid ministeeriumi esindajad arvasid, et siin on võimalik siiski veel teatud muudatusi teha, aga seda juba edasiste lugemiste käigus.
Mida selle eelnõu puhul meil oleks veel vaja täpsemalt teada? Võib-olla võiks vaadata eelnõu § 1 punkti 3, millega seadust täiendatakse §-ga 15¹ "Õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrolli avalduse menetlemine". Nagu ma ütlesin, on võimalus, et õiguskantsler võib jätta normikontrolliavalduse läbi vaatamata, kui menetlemiseks puudub oluline avalik huvi. Heade kolleegide võimalikele küsimustele vastamiseks ütlen juba ette, mida see oluline avalik huvi peaks siin tähendama. Siin on kaks kriteeriumi: kõigepealt, kui mitut isikut see probleem, küsimus, norm või säte puudutab, ning see, kui tõsine, oluline või intensiivne see võimalik põhiseaduse riive on. Need on kaks kriteeriumi, kust see oluline avalik huvi peaks välja tulema.
Eelnõu punktis 5 täiendatakse § 25 ja muudetakse lõikeid 2 ja 3. Praegune lõige 3 oli varem lõige 2. Sellele on juurde lisatud punktina 3, et õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui avaldus on esitatud pärast ühe aasta möödumist ajast, kui isik sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Eelnõus on see võimalus sees. Seda me võib-olla kaalume ka edaspidi. Me peame täpsemalt arutama, kui otstarbekas see ühe aasta kriteerium on. Ka see, et isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid, on üks uus alus. Võib toimuda ka vaidemenetlus või muu mittekohustuslik kohtueelne menetlus. Punktis 6 on sellele lõikele, millest ma rääkisin, lisatud: "... õiguskantsleri menetlus ei ole muul põhjusel otstarbekas." See viimane lause käib õiguskantsleri tegevuse selle osa kohta, mis on seotud tema kui ombudsmani tegevusega, õigusvahemeheks olemisega. Me koos Justiitsministeeriumi esindajatega arutasime, kas see sõnastus jääb just selliseks, aga põhjendus on päris otstarbekas, nii põhiseaduskomisjonile tundus.
Selle pika ja suhteliselt segase ülevaate lõpetuseks ütlen veel kord, head kolleegid, et komisjoni otsus oli esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuid ootame põhiseaduskomisjoni rahvusvaheliseks teatripäevaks, kui ma õigesti mäletan, 27. märtsil kella 18-ks. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Peep Aru!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei taibanud seda põhiseaduskomisjonis küsida, aga mulle jäi see natuke arusaamatuks. Kui õiguskantsler kaalutleb ja leiab, et avalduses käsitletud teema ei ole nii tähtis, ning ta oma aega sellega killustama ei hakka, kas see otsus on siis lõplik või on avaldajal veel mingi võimalus selle probleemi olulisusele tähelepanu juhtida ja saavutada selle asja menetlemine?

See ei ole n-ö kõrgeima kohtu otsus, mis edasikaebamisele ei kuulu. Avaldajal on võimalik oma seisukohta põhimõtteliselt kas või uuesti õiguskantslerile esitada, tuues võib-olla põhjalikumalt ära motiivid ja asjaolud. Õiguskantsleri ametkond võib sellele küsimusele edaspidi reageerida täpselt samal viisil või võib arvestada uusi asjaolusid, mis on selles avalduses toodud. See ei võta avaldajalt ära ka õigust pöörduda teiste õiguskaitsevahendite poole. Siin oli juttu vaide esitamisest, mittekohustuslikust kohtueelsest menetlusest ja millest iganes. See on ainult üks hoob, mis annab õiguskantslerile võimaluse mitte tegelda marginaalsemate asjadega, mis iseenesest ei kujuta endast olulisi rikkumisi või on äärmiselt vaieldavad ja väikese tähtsusega.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 167 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 167 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 27. märtsi kell 18.
Head kolleegid! Tänane päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kaunist päeva!

Istungi lõpp kell 10.22.