Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu viienda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Marko Pomerants!

Tere päevast! Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Annan õiguskomisjoni nimel menetlusse töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on säilitada praegune olukord töötuskindlustuses kindlustatute ringi osas ning tagada töötukassa jätkusuutlikkus, st vahendite olemasolu tööandja algatusel töö- või teenistussuhte lõpetamise korral töötuskindlustushüvitise maksmiseks. Eelnõu käsitleb töötuskindlustuse täiendava skeemi kehtetuks tunnistamist ehk omal algatusel või poolte kokkuleppel töö- või teenistussuhte lõpetanud kindlustatute õigust saada töötuskindlustushüvitist. Täiendav skeem oli planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2013, ja meie eelnõu kohaselt see ei jõustuks.

Palun Riigikogu kõnetooli Inara Luigase!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! 3. veebruaril sai Riigikontroll valmis Riigikogule mõeldud aruande, mis käsitleb Vabadussõja võidusammast. Seoses selle aruandega on meil arupärimine kaitseminister Mart Laarile. Tänases meedias on ka küsitud, kas sellel teemal arutlemine ei ole mitte vana haava lahtikiskumine. Meie siiski arvame, et selline aruanne on väga kaalukas dokument kõikide teiste dokumentide seas ja kes siis veel peaks selle teemaga tegelema kui mitte Riigikogu.
Riigikontroll on toonud välja väga olulised tähelepanekud Vabadussõja võidusamba rajamise kohta. Riigikontroll leiab, et Vabadussõja võidusamba ehitamisel ilmnenud puuduste peamine põhjus oli liigne kiirustamine. Suure ajalise surve tõttu otsustati mitte järgida riigihangete seadusest tulenevaid menetlusnorme ning monumendi projekteerija ja projektijuhi valimiseks ei toimunud ka sisulist konkurssi. Riigihanke menetlust korraldamata valiti projekti juhtima AS Telora-E, keda Kaitseministeeriumi hinnangul peeti Eestis üheks parimaks ehitus- ja projektijuhtimisteenust osutavaks firmaks. Riigikontrolli aruandest selgub ka, et monumendi samba ja risti valmistaja valikuks sisulist konkurssi ei korraldatud. Samuti on segane, kui palju kulutatakse raha hooldustasudeks ja kui palju on ette kavatsetud seda raha eraldada riigieelarvest.
Meil on kaitseministrile hulk küsimusi. Me loodame, et kaitseminister saab tutvuda nii arupärimise kui ka aruandega ja annab meile sisukad vastused.

Viktor Vassiljev, palun!

Austatud härra juhataja! Austatud kolleegid! Mul on au anda Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni 13 liikme nimel üle arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile, mille sisuks on vabatahtlik ravikindlustus. Nimelt on inimestel, kelle eest ei maksta ravikindlustusmakseid ja kes on enamasti töötud, õigus ja võimalus sõlmida vabatahtlik ravikindlustusleping, mille kuumakseid arvutatakse keskmisest brutopalgast. Nad peavad maksma 107 eurot kuus ravikindlustuse eest ja on sunnitud seda maksma, sest muidu jäävad nad ravikindlustusest ilma. Aga nad ei julge sellest ilma jääda, sest haigeks võib igaüks jääda. Kui need kindlustusmaksed arvutataks miinimumpalgast, siis nad maksaksid 37,70 eurot, mis on peaaegu kolm korda vähem. Nende inimeste nimel me esitame härra sotsiaalministrile viis küsimust, millest kõige tähtsam ongi see, miks ei võiks arvutada ravikindlustusmakseid miinimumpalgast, et ravi saaksid ka need inimesed, kes on ravikindlustuseta, madalama elatustasemega ja tihtipeale ka töötud.

Palun Riigikogu kõnetooli Priit Toobali!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Minul ja veel kaheksal Keskerakonna fraktsiooni liikmel on üle anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile. Selle teemaks on politiseeritud kodanikuühiskond ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Kodanikuühiskonna Sihtkapital on märkinud oma missiooniks aidata organisatsioonide, uuenduslike ideede ja tegevuste rahastamise kaudu kaasa Eesti avaühenduste tegevusvõimekuse suurendamisele ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna ja kodanikuühiskonna kujundamisele.
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja on IRL-i liige Agu Laius, kes on ka aktiivne poliitik Rae Vallavolikogu IRL-i fraktsioonis. Viimaste sündmuste valguses tundub täiesti loomulikuna, et riigieelarvelisi vahendeid kasutab peaministri partei praegune partner valitsuses ühe erakonna kitsastes ja väikestes poliitilistes huvides, kuigi tegutsetakse kodanikualgatuse varjus. Seepärast pole ka eriline üllatus, et Kodanikuühiskonna Sihtkapital finantseerib ajalehte Kalamajakas, mille peatoimetaja on IRL-i äsjane esimehekandidaat. Selle ajalehe juhtkirja kirjutab IRL-i aktiivne liige ise, teisi erakondi selles ajalehes märgata pole olnud. Ajalehe Kalamajakas tiraaž on 8000 ning lehti levitatakse peamiselt peatoimetaja valimisringkonnas. Kodanikuühiskonna sildi all on üks erakond kavalalt tegutsema hakanud, et enne kohalikke valimisi edukamalt endale paremaid poliitilisi positsioone hõivata. Paratamatult jääb mulje, et Vabariigi Valitsus on loonud kaunilt kõlava Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, et riigieelarve raha abil ning ebaausate võtetega osta valitsuserakondade poliitikutele ühe suurima kohaliku omavalitsuse elanike usaldust. Seoses sellega on üheksal Keskerakonna fraktsioonil liikmel kokku neli küsimust peaminister Andrus Ansipile.

Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli!

Härra eesistuja! Head kolleegid! Mina annan fraktsiooni nimel sisse arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile. Selle teema on Võnnu päästekomando sulgemine. Nagu me teame, on Võnnu päästekomando ääretult vajalik nii Kagu-Tartumaa kui ka Põhja-Põlvamaa jaoks. Selle sulgemise ettekääne on nagu ikka väike elanike arv piirkonnas, elupäästevõimekuse puudumine ja majanduslik kokkuhoid. Tegelikult me teame, et seal piirkonnas elab üle 5000 inimese, mis on asjaomane kriteerium, ja piirkonnas asuvad ka mitmed tulekahjuriskiga puiduettevõtted, loomafarmid, metsa- ja rabaalad, hooldushaigla, hooldekodu, gümnaasiumid, lasteaiad jm. Lisaks sellele on tegemist ka hõreasustusega maa-alaga, kuhu Tartust või Räpinast või ka Põlvast välja sõitev päästekomando ei jõua 20 minutiga kohale, nagu peaks. Väga mitu vallavalitsust – Ahja, Haaslava, Meeksi, Mooste, Mäksa, Võnnu – on teinud pöördumise riigijuhtide poole, loomulikult asjata. Seoses sellega on meil hulk küsimusi.

Ma palun Riigikogu kõnetooli Raivo Järvi!

Austatud juhataja! Murphy seaduse kohaselt olen ma prillid maha jätnud, kuid õnneks on kirjagarnituuriks capitalis ja rahvasaadikul ka suhteliselt pikad käed. Nii et annan väliskomisjoni nimel üle Riigikogu otsuse eelnõu. Riigikogu otsuse kohaselt muudetaks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu nii, et meie hulgast vara lahkunud Indrek Raudse asemel astuks sellele positsioonile Liisa-Ly Pakosta. Tänan!

Eiki Nestor, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, juhataja! Mul on protseduuriline ettepanek, et juhatus ei võtaks õiguskomisjoni eelnõu menetlusse ja paluks, et Reformierakonna fraktsioon ja IRL-i fraktsioon, kes on selle tegelikud autorid, algataks selle ise.

Aitäh! Ma usun, et kui juhatus arutab juhtivkomisjoni määramist, siis kindlasti ta mõtleb teie tähelepaneku üle. Aga olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning neli arupärimist. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume nüüd edasi teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise keskkonnaminister Keit Pentusele.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu 86 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistuse juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 86. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 137. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 8. lisa heakskiitmise seaduse eelnõu 138 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Jaan Õunapuu!

Lugupeetud aseesimees! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seaduseelnõu 138 edasise menetlemisega seonduvat oma istungil 6. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut ei Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega ka teistelt komisjonidelt. Peab mainima ka seda, et eelnõu on läbinud esmase keelelise korrektuuri parlamendi keeletoimetuses ning keeletoimetaja ettepanekul ja eelnõu algataja nõusolekul on eelnõu teksti tehtud kolm keelelist täpsustust.
Komisjoni konsensuslikud otsused olid järgmised: saata valitsuse algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 8. lisa heakskiitmise seaduse eelnõu 138 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 15. veebruaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Nagu ma ütlesin, need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 138 muutmiseks ettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu teisel lugemisel võiks läbi viia ka lõpphääletuse. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 138. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 8. lisa heakskiitmise seaduse eelnõu 138 on seadusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 154 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 154 teisele lugemisele saatmiseks oma istungil 6. veebruaril. Komisjon nentis, et tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, millega soodustatakse investeeringuid, tagatakse isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldatakse topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tagajärjel. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: esiteks, võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 15. veebruaril, st täna, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 154 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia eelnõu teisel lugemisel läbi ka lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 154. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu Nõukogu konventsiooni keskse tollivormistuse kohta seoses traditsiooniliste omavahendite EL-i eelarve kasutusse andmisel endale jäetavate siseriiklike sissenõudmiskulude määramisega ratifitseerimise seaduse eelnõu 131 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni aseesimehe Urve Palo! Head ametikaaslased, mul on teile tagasihoidlik palve: saalis on ülisuur lärm, palun oleme vaiksemalt!

Head kolleegid, tere päevast! Majanduskomisjon arutas selle eelnõu ettevalmistamist teisele lugemisele saatmiseks oma 9. veebruari istungil. 18. jaanuaril kella 12-ks ei laekunud majanduskomisjonile Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid. Küll aga tegi majanduskomisjon ise ühe muudatusettepaneku, mille eesmärk on viia selle seaduse pealkiri paremasse kooskõlla normitehnika eeskirja § 21 lõikega 1.

Austatud ettekandja, palun meie ametikaaslaste nimel vabandust! Teie ja minu vestlus päris tugevasti segab saalis töötamist, nii et ehk peaksime nii mina kui ka teie tasa olema, et saaks need vestlused ära peetud ja Riigikogu istungiga edasi minna. Palun jätkake!

Selle lõike kohaselt peaks seaduseelnõu pealkiri väljendama võimalikult lühikeses üldistavas sõnastuses eelnõu reguleerimisala. Muudatuse kohaselt oleks eelnõu uus pealkiri "Euroopa Liidu Nõukogu konventsiooni sissenõudmiskulude määramise kohta kesksel tollivormistusel ratifitseerimise seadus" – isegi nii on see keeruline, rääkimata esialgsest sõnastusest. Majanduskomisjon otsustas 9. veebruaril konsensusega saata eelnõu 131 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks täna, 15. veebruaril ja ettepanek on eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame eelnõu 131 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud üks juhtivkomisjoni muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 131 lõpphääletus viia läbi teisel lugemisel, alustame lõpphääletuse ettevalmistust.
Panen lõpphääletusele eelnõu 131. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu Nõukogu konventsiooni sissenõudmiskulude määramise kohta kesksel tollivormistusel ratifitseerimise seaduse eelnõu 131 on seadusena vastu võetud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine" eelnõu 130 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Tere päevast taas! Lugupeetud eesistuja! Head saalisviibijad! Õiguskomisjon arutas oma 7. veebruari istungil Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise otsuse eelnõu ja pidi tõdema, et Riigikogule tähtajaks selle otsuse eelnõu kohta mitte ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Ühtegi ettepanekut ei teinud ka õiguskomisjon. Otsused said järgmised: saata eelnõu 130 Riigikogu täiskogu istungi päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 15. veebruaril ehk täna – see oli konsensusega –, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada (komisjoni liige Igor Gräzin ei võtnud sellest hääletamisest osa), panna eelnõu lõpphääletusele ja otsusena vastu võtta – see otsustati kuue poolthäälega, jälle komisjoni liige Igor Gräzin ei võtnud hääletamisest osa. Palume otsuse eelnõu toetada!

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 130 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on viia teisel lugemisel läbi ka lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, ma palun vaikust! Me alustame eelnõu 130 hääletamist. Kas tohib paluda vaikust? Aitäh!
Panen lõpphääletusele eelnõu 130. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine" eelnõu 130 on otsusena vastu võetud. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 162 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo!

Austatud eesistuja! Hea Riigikogu! Valitsus on ette pannud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning ülikooliseaduse muutmise seaduse, millega seoses doktorantidele nooremteaduri institutsiooni juurdekirjutamisega juba vastu võetud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses kehtestatakse regulatsioonid selleks, et töölepinguline suhe nooremteadurina ja õppimine doktorandina oleks ühitatud sellisel moel, et on tagatud nooremteadurina töötamise tasustamine, seotuna eesmärgistatud õpingutega ülikoolis.
Eestis oli 2011/12. õppeaastal 3051 doktoranti. Selle õppeaasta jooksul lõpetas edukalt õpingud 250, katkestas aga 273. Varasematel aastatel on doktorantuuriõpingud olnud veelgi vähem efektiivsed. Doktoriõppe efektiivsuse kasvatamisel on üks probleem olnud doktorantide kui üliõpilaste sotsiaalne staatus. Doktoranditoetus on küll olemas, aga sellega seotud sotsiaalsed tagatised on olnud tagasihoidlikud. Täiskasvanud, valdavalt perekonnainimestest doktorantide puhul on need olnud ebapiisavad ja seetõttu leiti, et Eestis on otstarbekas paljude teiste riikide eeskujul võimaldada doktorantidel doktorantuuris olemise ajal töötada nooremteadurina. See tagaks vanemahüvitise samaväärselt teiste töötajatega, samuti pensioni- ja töötuskindlustuse, mis seni on doktorantidele tagatud olnud ainult samadel alustel kui üliõpilastele.
Doktorandiga töölepingu sõlmimisel lähtutakse peamiselt töölepingu seadusest, kuid selleks, et toetada paremini doktorikraadini jõudmist, on eelnõus tavapärase töösuhtega võrreldes tehtud mõned erisused. Esiteks, eelnõu kohaselt sõlmitakse tööleping reeglina täistööajaga töötamiseks. Kui tööleping sõlmitakse doktorandi doktoritööga samas valdkonnas, arvestatakse nooremteadurina töötatud aega doktoriõppe õppekava täitmise ajana. Töölepingu lõpetamise alusena nimetatakse eelnõus lisaks töölepingu seaduses sätestatule atesteerimise mitteläbimist, osakoormusesse langemist ja eksmatrikuleerimist. Eelnõu kohaselt kehtestatakse doktorandi töötasu alammäär igaks aastaks riigieelarvega. Sätestatakse ka see, et doktoriõppe õppekava täitmiseks nooremteaduri töösuhtes olles õppepuhkust võtta ei saa ja katseaega selles töösuhtes ei kohaldata.
Eelnõu kohaselt sama tegevuse eest korraga doktoranditoetust ja nooremteaduri töötasu ei maksta ning ülikool peab tagama keskkonna, juhendaja ja muud tingimused doktoriõppe läbimiseks kõigile doktorantidele, mitte üksnes töölepinguga töötavatele. Kavandatud doktorandi netopalk on 422 eurot, mis on 10% suurem kui doktoranditoetus. Riigieelarves nähakse ette riiklikult tagatud väikseim palgamäär. Kui doktorant osaleb näiteks mõne teadusprojekti täitmises, võib ülikool talle projekti vahenditest maksta alammäärast suuremat töötasu ja eeldatavasti on osa doktorantide sissetulek riiklikult tagatud määrast suurem. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Liisa-Ly Pakosta!

Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 6. veebruaril ja otsustas konsensusega saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda ning teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva.
Komisjonis oli selle eelnõu üle elav arutelu. Kõik komisjoni liikmed olid väga üksmeelselt seda meelt, et sotsiaaltagatisi on doktorantidele ilmtingimata tarvis. Küsimusi tekitas see, kas neid on tarvis just nimelt sellise töölepingu kohustusliku vormi näol või oleks ka mingeid muid võimalusi. Küsimusi tekitasid ka doktorandi töölepingu korral lapsehoolduspuhkuse, haige lapse põetamise, doktorandi ajutise töövõimetuse, akadeemilise puhkuse ja nominaalaja arvestuse omavahelised seosed, lepinguvabaduse põhimõte, samuti doktoranditoetuse ja töölepingu omavahelised suhted. Lisaks tekitas komisjoni liikmetes küsimusi ka vähene kaasamistöö. Komisjon otsustas, et eelnõuga edasi minnes küsitakse vastavalt kaasamise heale tavale seisukohti ka Rektorite Nõukogult, Eesti Üliõpilaskondade Liidult ning Eesti Noorte Teadlaste Akadeemialt.
Rea küsimusi tõstatas ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond, kes esitas 25. jaanuaril oma arvamuse nr 19, kus viidati järgnevatele probleemidele. Eelnõus ei ole arvestatud 2004. aastal Phare projekti raames koostatud aruannet "Meetmete kogumi väljatöötamine doktoriõppe tugevdamiseks Eestis". Seletuskirjas on küll viidatud, et aluseks on võetud Rootsi doktorantide töölepingute mudel, ent seni ei ole küll teada ühtegi riiki maailmas, kus sellisel moel töölepinguid kasutataks, nagu eelnõu ette näeb. Rootsi kõrgkooliseadus näeb ette, et ülikoolil on võimalus, mitte kohustus doktorandiga tööleping sõlmida. Ja töölepingu sõlmimisel peetakse seal silmas just valdkonnapõhiseid töölepinguid. Töölepingu võib doktorandiga sõlmida ka mõni teine ülikool. Sotsiaaltagatised on Rootsis aga lahendatud doktoranditoetuse sotsiaalmaksuga täiendamise teel. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond on esitanud ka küsimusi selle kohta, kuidas lahendatakse autoriõiguse seadusest tulenevad küsimused ning mis juhtub doktorandiga juhul, kui ülikool pakub talle töölepingut mõnes teises teadusvaldkonnas, mitte selles, mis puudutab tema doktoritöö kava. See on kõik.

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tekib küsimus, miks ei võiks doktoranditoetusele lihtsalt lisada sotsiaalmaksuosa ja jätta ülikoolidele õigus töölepinguid sõlmida.

Aitäh selle küsimuse eest! Komisjon oli ühel meelel, et selle eelnõuga tuleb edasi minna ja seda vajadusel ka parandada. See võib olla üks variant, kuidas probleemistik lahendada nii, et ei rikutaks lepinguvabaduse põhimõtet ja tagataks samas doktorantidele sotsiaalsed garantiid.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 162 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. märts 2012 kell 18. Esimene lugemine on lõppenud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, ma tänan teid! Rohkem punkte tänases päevakorras ei ole. Istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 14.39.