Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 44 rahvasaadikut, puudub 57.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Rein Lang ja siseminister Ken-Marti Vaher.
Alustame esimese küsimusega. Palun, kolleeg Kadri Simson, küsimus peaminister Andrus Ansipile!
Lugupeetud peaminister! Teie eelmise infotunni hästi kokkuharjutatud dialoog kolleeg Randperega tekitas ka minus mõned küsimused Eesti maksustruktuuri kohta. Eurostati ja Euroopa Komisjoni iga-aastases uuringus "Maksutrendidest Euroopa Liidus" on kirjas, et Eestis moodustavad kaudsed maksud kogu maksukoormusest 42,4%. Oleme sellega Euroopa Liidus suuruselt kolmandal kohal. Miks on Eestis kaudsete maksude osakaal nii suur? Euroopa Liidu keskmine näitaja on 37,7%, euroala keskmine veel väiksem – 36,2%, aga Eestis on kaudsete maksude osa maksukoormuses 42,4%.
See on riikide valikute küsimus, kas rakendada rohkem otseseid makse, rakendada rohkem kaudseid makse või rakendada rohkem omandimakse. Eestis teatavasti omandimaksude, kapitalimaksude osatähtsus on praktiliselt olematu. Aga väga paljudes riikides, eriti nendes riikides, kus üldine maksukoormus on suur, on mõne erakonna ihaldatud 10 000 krooni automaksu aastas tavaline praktika. Seal on ka kinnisvaramaksud, kapitalimaksud kõrged ja seetõttu nende maksukoormus ei jaotu mitte ainult otseste ja kaudsete maksude vahel, vaid on kolmas valdkond veel.
Kui vaadata sedasama Eurostati uuringut, millele te väga õigesti viitasite, siis on Eesti kaudsete maksude osatähtsuselt sisemajanduse kogutoodangus Euroopa Liidus seitsmendal kohal – 15,2% SKT-st on kaudsed maksud. Meist eespool on Rootsi 19%-ga, Taani 17%-ga, Ungari, Austria, Bulgaaria ja Küpros. Ja 0,1%-ga jääb meist maha näiteks Prantsusmaa. Kui vaadata neid kõige tagumisi, siis torkab silma, et näiteks Hispaanias on kaudsete maksude osatähtsus väike, aga ka Kreekas on kaudsete maksude osatähtsus väga väike. Ei saa kindlasti öelda seda, et ühteviisi on õige ja teistviisi on vale, et ühteviisi on hea ja teistviisi on halb. Tuleks hinnata lõpptulemuse järgi. Maksukogumise efektiivsus Eestis on hea, Eesti riigi rahandus on korras. Meil ei maksa üritada joonduda nende järgi, kellel maksukogumise efektiivsus on olematu ja kellel riigirahandus on korrast ära.
Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma saan aru, et teie poliitiline valik on see, et Eestis on ettevõtte reinvesteeritud kasum tulumaksuvaba. Samas on siin Eestis praegu toimunud tõsine kaudsete maksude tõus. Tarbimismaksude tõusu probleemiks on Praxise 2010. aasta väljaande põhjal nende regressiivsus, mistõttu vaesemad leibkonnad maksavad nende maksude näol ära suhteliselt suurema osa oma sissetulekutest. Miks on valitsus halvendanud oma tegevusega väiksema sissetulekuga inimeste olukorda?
Ei seda nüüd saa väita, et valitsus on halvendanud väiksema sissetulekuga elanikkonna olukorda. Meil kehtib teatavasti üksikisiku tulumaksu vabastus, mis väiksema sissetulekuga isikule on märksa kasulikum kui suure sissetulekuga inimesele. See kindlasti kompenseerib ka selle, et väiksema sissetulekuga inimese tarbimiskorvis on rohkem seda, mille pealt makstakse ka käibemaksu. Ma leian, et meie maksusüsteem on praegu efektiivne, maksudistsipliin on hea. Alati saab parem olla ja ma ei väida, et see on ideaalne. Aga selle tõdemuseni, et Eestis on maksudistsipliin suhteliselt hea, jõuame ka siis, kui võrdleme näiteks üksikuid maksumäärasid, mis kehtivad Eestis ja mõnes meie naaberriigis. Me näeme seda, et Eestis on maksumäärad suhteliselt madalamad, kui need on naabrite juures. Aga kui me võrdleme üldist maksukoormust, siis me näeme, et lõunanaabrite juures on see väiksem kui Eestis. Miks? Aga sellepärast, et kõrgemate maksumäärade korral ei suudetaks seda raha maksudena kokku koguda. Eesti maksusüsteem ei karista ettevõtlikkust, Eesti maksusüsteem on suunatud sellele, et näiteks vähendada keskkonna saastamist.
Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Reformierakonna põhilubadus on olnud tulumaksumäära vähendamine. Praegu on tulumaksumäär 21%, aga võrreldes 2002. aastaga on sellele lisandunud töötaja osa töötuskindlustusmaksest 2,8% ning kogumispensionimakse 2%, mis teeb kokku 25,8%. Miks te olete oma valijaid petnud?
Reformierakond ei ole mitte kunagi valijatele lubanud, et ta kaotab ära kogumispensionisüsteemi. Vastupidi, me peame kogumispensioni- ja laiemalt sammaste süsteemi pensionikindlustuses ka oma loominguks. Sellist lubadust ei ole Reformierakond mitte kunagi andnud, et ta kaotab ära teise samba riigipoolsed maksed, ja sellist lubadust ei ole Keskerakonnal Reformierakonnalt ka kunagi mõtet oodata. Seda ei tule, sest Reformierakonna poliitika on alati olnud vastutustundlik poliitika ja me leiame, et töötajad peavad oma tulevikku kindlustama, kogudes pensionipäevadeks piisavalt vahendeid.
Head kolleegid, kuna meil on täna registreeritud palju küsimusi, siis luban ma kohapeal registreeritud küsimusi kolm. Palun kõigepealt, kolleeg Marika Tuus-Laul!
Aitäh! Austatud peaminister! Valimiste eel lubasid tänased valitsusparteid üsna lennukalt kodukulude vähendamist, hinna langetamist. Seda loomulikult pole toimunud. Vastupidi, on toimunud kodukulude väga suur kasv. Minu küsimus on: miks te ei taha inimestele välja öelda, et kodukulusid saab vähendada ikkagi üksnes valitsus kaudsete maksude langetamise kaudu? Seni on aktsiisid ja käibemaks pidevalt tõusnud – nii kütte, kütuse, elektri kui ka toasooja puhul. Kui valitsus neid langetaks, siis väheneksid ka kodukulud.
Mul jäi eelmisele küsijale vastamata see töötuskindlustusmakse osa. On selge, et me kõik, kes me töötame, peame solidaarselt panustama juhtumiks, kui keegi meie hulgast jääb töötuks. Seetõttu peavad töötuskindlustusmaksed alati katma vajalikud kulutused ja kui reserve koguneb rohkem, siis loomulikult alandatakse töötuskindlustusmakse määra ja järgmisel aastal on see valitsusel ka kavas.
Nüüd kodukuludest. Proua, te ei ole ilmselt märganud seda, et näiteks Kyoto saasteühikute müügist laekunud rahast on väga suured summad suunatud elamute energiasäästlikumaks muutmisele. Just see on see, mis aitab kodukulusid vähendada. Kunagi aastaid tagasi, väga ammu, kui minust sai majandusminister, oli ka parasjagu tegemist energiahindade kiire tõusuga, millele Euroopa suhteliselt valulikult reageeris. Ja siis ütles Taani majandusminister, et nemad kavatsevad energiahindade tõusule reageerida loodusliku gaasi aktsiisimäära tõstmisega, sest seni on neil üks fossiilne kütus võrreldes teiste kütustega madalamalt maksustatud. Ta ütles, et nad tahavad suunata rohkem vahendeid energia kokkuhoidu, selle asemel et maksumaksja doteeriks arutut fossiilsete kütuste põletamist. Ja tähelepanelik vaatleja – selleks ei peagi väga tähelepanelik olema, piisab ka pinnapealsest vaatlemisest – näeb seda, et Eesti Vabariigi valitsus on suurel määral investeerinud energiasäästu, selle asemel et maksumaksja rahaga stimuleerida suuremat raiskamist.
Palun, kolleeg Heimar Lenk!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma küll praegu sellest vastusest aru ei saanud. Kodukulud on viimase statistika järgi kasvanud kuni 40%. Aga minu konkreetne küsimus teile on kütuse hinna kohta. Bensiini hind on meil Eesti rahas umbes 22 krooni liiter ja sellest poole moodustavad maksud – riigimaksud, mis me maksame riigile. Kas seda ei ole natuke liiga palju? Nagu me teame, bensiini läbimüük on ka vähenenud. Võib-olla olete nende maksudega üle pingutanud?
Ei, kindlasti mitte. Teil on erakonnakaaslane, kes on suuteline külastama Eurostati kodulehekülge, ja kindlasti juhatab ta ka teid sellele saidile, kus räägitakse kütustest, sh bensiinist. Kui te vaatate seda tabelit, siis te näete, et vaid mõnes üksikus riigis, näiteks Bulgaarias, on bensiini hind ja ka bensiiniaktsiisi määr madalam, kui see on Eestis. Seega, kelle poole püüelda? Euroopa Liidus neid riike ülearu palju ei ole.
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arto Aas!
Aitäh! Teemaks on praegu otsesed ja kaudsed maksud. Ka mina usun, et otseste maksude osakaal peaks olema pigem väike, et mitte karistada inimeste töötegemist ja rikkuse kogumist. Pigem on õige kaudsete maksudega piirata tarbimist ja saastamist. Aga kuna Kadri Simson nii raevukalt ründas kaudseid makse, siis ma küsin peaministri hinnangut selle kohta, kas Tallinna müügimaksu kehtestamine oli kaudsete maksude tõstmine või ei olnud.
Otse loomulikult oli see kaudsete maksude tõstmine. See pidi tooma, ma ei mäleta, vist harmoonia ja rahu ja õnne Tallinna linna elanikele, mida see paraku ei toonud. Ka Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsus, st Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid on andnud oma panuse kaudsete maksude tõstmisse, kusjuures täiesti ebakohase panuse. See Tallinna panus oleks võinud viia selleni, et Eesti ei oleks suutnud täita Maastrichti inflatsioonikriteeriumi, nii vähemalt eksperdid omal ajal hoiatasid. Aga see muidugi Tallinnas võimul olnud sotsiaaldemokraate ja Keskerakonda tagasi ei hoidnud. Ei tea, mis oli eesmärk, kas saada pisut maksutulu juurde või tõepoolest nurjata Eesti liitumine eurotsooniga. Mis puutub veel bensiiniaktsiisi, siis Eestist madalam on selle määr Bulgaarias, Rumeenias ja Küprosel, rohkem neid riike ei ole. Seega, asetage Eesti 27 liikmesriigi hulka nende teadmistega ja otsustage, kas Eestis on bensiiniaktsiis liiga kõrge või siiski mitte.
Aitäh, lugupeetud peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Jaak Allikult kultuuriminister Rein Langile.
Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kultuuriminister! Sügisel meile esitatud õiguskantsleri tegevuse ülevaates tõdeti, et kultuuriminister lubas juba 2008. aastal õiguskantslerile, et Kultuuriministeerium valmistab ette vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse muutmise seaduse eelnõu, milles sätestatakse konkreetsed vähemusrahvuse rahvusnimekirja moodustamiseks loa andmisest keeldumise alused. Paraku ei ole seda eelnõu siiani välja töötatud ja Riigikogule esitatud. Kas te võite öelda, mis on olnud sellise nelja aasta pikkuse venitamise põhjused ja millised arengud on nüüd teie juhtimisel olevas ministeeriumis selles küsimuses toimunud?
Mina ei ole lubanud – seda hakatuseks. Küsimus on üsna keeruline. Teadupoolest on kultuuriautonoomia selle praeguses tähenduses, nagu seda mõistetakse Eestis kehtivas kultuuriautonoomia seaduses, paljuski Austria-Ungari keisririigi sotsiaaldemokraatidest filosoofide Baueri ja Renneri tööde põhjal tekkinud kontseptsioon. Ja selle idee oli, et põlisrahvad saaksid rahvuskultuuri autonoomia oma ajaloolistel eluterritooriumidel. Kindlasti oli see kontseptsioon täiesti asjakohane toonaste suurte impeeriumide puhul, nagu oli Tsaari-Venemaa, kuhu see kontseptsioon Austria-Ungari keisririigist liikus, Austriast-Ungarist endast rääkimata. Et Eesti võttis 1920. aastatel selle sotsiaaldemokraatliku idee üle oma õiguskorda – ma ei oska öelda, mis selle põhjus täpselt oli. Ju ta oligi baltisaksa, rootsi vähemuse ja Peipsi-äärse vene vähemuse õiguste kaitse instrumendiks mõeldud. Ometi on teada, et kultuuriautonoomiat kasutasid ikkagi ainult rootsi ja baltisaksa vähemused kui jõukamad vähemused. Siit hakkabki peale see probleemide ring, et tegelikult semiootiliselt on väga keeruline selle mõiste aparatuuri viia mingisugusesse normaalsesse õiguskeelde, millele juhtis tähelepanu muide ka härra Vollebaek, kui ta siin käis. Me nüüd pusime selle teema kallal ja kuna teema on rohkem õigusfilosoofiline, siis ma loodan siin ka koostööd Justiitsministeeriumiga. Täna mingisugust konkreetset eelnõu meil veel ette näidata ei ole.
Palun, kolleeg Jaak Allik, esimene täpsustav küsimus!
Tänan, härra minister, ajaloolise ülevaate eest! Aga paljud Eesti poliitikud, mina nende hulgas, on aastakümnete jooksul välismaal jutustanud sellest, kui suurepärane ja progressiivne on meie vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus. Paraku pole selle seaduse põhjal antud võimalust rahvusnimekirja koostamiseks ja kultuuriautonoomia moodustamiseks meie suurimale vähemusrahvusele, kuigi nii ingerisoomlased kui ka rannarootslased on oma autonoomia moodustanud. Seoses sellega on kujunenud arvamus, et kusagil on langetatud poliitiline otsus mitte lubada moodustada vene kultuuriautonoomiat. Milline on teie isiklik seisukoht selles küsimuses?
See mulje võib jääda küll, kui lugeda Õhtulehte ja ammutada oma teadmised ainult sellest suurepärasest väljaandest. Tegelikult on kolm vene organisatsiooni pöördunud Kultuuriministeeriumi poole ettepanekuga, et nemad oleksid rahvusnimekirja moodustajad. Aga seadus ütleb üheselt, et võib anda ainult ühele organisatsioonile selle õiguse. Nii et praegu tegeleb Kultuuriministeerium kõigepealt sellega, et välja selgitada, milline siis üldse on selle vähemusrahvuse tahe, kes neid võiks esindada. Praegu, ma kordan, on pretendente kolm.
Palun, kolleeg Jaak Allik, teine täpsustav küsimus!
Tänan! Härra minister! Ma pean küll ausalt ütlema, et mina ei ole Õhtulehest selle teema kohta midagi lugenud. Aga tahan just sealt, kuhu te jõudsite, edasi pärida. Tõesti, ka minu teada on Kultuuriministeeriumis viimasel ajal olnud menetluses kolm taotlust vene rahvusnimekirja koostamiseks. Ühele on ära öeldud. Aga miks nende teiste taotluste arutamisega on üle aasta juba venitatud? Tegelikult küsimus on: millist abi on ministeerium osutanud nendele taotlejatele nende põhiseadusega kaitstud õiguse realiseerimiseks, rahvuskuuluvuse säilimiseks kultuuriomavalitsusasutuste moodustamise kaudu?
Aitäh küsimuse eest! Aga kummale taotlejale ja millist abi me võiksime osutada? Praegu me üritame selgitada, milline on nende organisatsioonide taust, millised on nende taustajõud. Nendega käib ka läbirääkimine. Kõige lähemal ajal me üllitame, nagu seadus ja seaduse alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus, mis kannab Jaak Alliku allkirja, ette näeb, kahes keeles kuulutuse ajalehes, mis annab teada sellise taotluse laekumisest. Seda me kõige lähemal ajal ka teeme.
Aitäh, härra kultuuriminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Kalle Laanetilt siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun, Kalle Laanet!
Austatud juhataja! Hea siseminister! Ma olen selline jonnakas saarlane. Oleme diskuteerinud siin teatud teemadel, mis puudutavad personalikulude ületoomist 2010. aastast 2011. aastasse. Jutt on Politsei- ja Piirivalveametist. 9. jaanuaril ütlesite siinsamas Riigikogu puldis, vastates arupärimisele, et see summa oli 55 900 eurot ja et selle vastuse valmistas teile ette Politsei- ja Piirivalveamet koostöös Siseministeeriumiga. Ma küsin: mis see vastus täna on?
Suur tänu, jonnakas saarlane, küsimuse eest! Järjekindlus on kindlasti üks edu pante. Me oleme loomulikult ka täna võtnud välja värsked hommikused andmed. Kas midagi on muutunud? Kui küsimus puudutab 2010. aastat ja ülekantavaid summasid, siis mitte midagi ei ole muutunud, hea küsija. Täpselt samasugune vastus on ka täna. Summad on veel eraldi üle kinnitatud Politsei- ja Piirivalveametiga ning võetud aluseks ka rahandusministri käskkiri 25. jaanuarist 2011 rahandusministri allkirjaga, kus on ilusti ära toodud ka tabel vastavate summade kohta. Tõesti, teie küsitud personalikulud 55 937 euro ulatuses on toodud üle 2011. aastasse 2010. aastast arvestatud palkadelt maksude tasumiseks.
Palun, kolleeg Kalle Laanet, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Üks osa sellest on teil õige küll – 55 900 eurot. Ja minu andmetel, mis ma Rahandusministeeriumist sain, on üle kantud selline summa nagu 222 873,41 – personalikulud. Aga minu küsimus on: kui palju maksis see viimane uuring, mis viidi läbi Politsei- ja Piirivalveametis ja mida me õiguskomisjonis arutasime?
Tõesti, Siseministeerium pidas eelmise aasta suve lõpul oluliseks saada kõrvaltvaade Politsei- ja Piirivalveameti tegevusest, samuti Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti omavahelisest vastutuse jaotusest poliitika kujundamisel ja poliitika elluviimisel. Teatavasti Politsei- ja Piirivalveamet on alates 2010. aasta algusest ühendamet ja oli paras aeg analüüsida, kuidas see amet on tööle hakanud. Analüüs on tänaseks läbi. Töö kestis üle poole aasta, minu hinnangul on rahvusvaheline konsultatsioonifirma Ernst & Young selle teinud väga korralikult ja põhjalikult. Seda on tutvustatud Riigikogu õiguskomisjoni liikmetele ja see loomulikult on kättesaadav ka avalikkusele. Selle konsultatsioonifirma tehtud kõrvaltvaate, nende analüüsi alusel on Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajatest kokku pandud töögrupp, mida juhib Siseministeeriumi kantsler. Töögrupi ülesanne on töötada tehtud ettepanekud läbi ja märkimisväärne osa nendest ellu viia. Üldjoontes langesid analüüsi järeldused paljuski kokku nendega, millele on jõutud siseanalüüsi käigus nii Siseministeeriumis kui ka Politsei- ja Piirivalveametis. Ühisjooni oli päris palju, nii et saame sellega kenasti edasi minna. Kogu analüüs läks maksma minu hinnangul – täpse summa nimetamise jään teile praegu võlgu – alla 30 000 euro.
Palun, kolleeg Kalle Laanet, teine täpsustav küsimus!
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister, palju tänu vastuste eest! Mul on üks küsimus veel. 23. jaanuaril saatis Keskerakonna fraktsioon Siseministeeriumisse juhi allkirjaga kirja, mis puudutas päästekomandode sulgemist. Meie kirja sisu oli selles, et Siseministeerium kaaluks enne, kui suletakse mingi päästekomando, mõtet luua seal, kus see plaanitakse ära kaotada, asemele kas siis segakomando või vabatahtlikkuse alusel töötav üksus. Minu küsimus on: kas enne otsuse tegemist te arutasite seda kirja?
Suur tänu ka selle märgukirja eest, mille Keskerakonna fraktsioon meile saatis! Märgukirjale antav vastus on allkirjastamisel. Ettepanek vabatahtlikkuse arendamise kohta on igal juhul asjakohane. Vabatahtlikkusega on aktiivselt tegeletud. Ma olen ise pidanud seda üheks olulisimaks prioriteediks päästevõimekuse tugevdamisel, et luua elukutseliste päästjate võrgustiku kõrvale seda täiendav vabatahtlike võrgustik üle Eesti. Samas pole kindlasti õige väita, et praegu on vabatahtlike võrgustik olematu. See on meil olemas. 1100 vabatahtlikku päästjat on Eestis komandodes, viimaste arv küünib 90-ni. Meie eesmärk on nii vabatahtlike päästjate kui ka päästekomandode arvu märkimisväärselt suurendada. Selleks on tänavuseks aastaks eraldatud päris suur eelarveline ressurss. 50 000 eurot näiteks on suunatud just nimelt n-ö starditoetusteks nendesse paikkondadesse, mis kuuluvad päästevõrgustiku ümberkorralduse alla, mis sellel nädalal lõplikult ära otsustati. Teatavasti päästekomandode ümberkorraldamine tähendab seda, et Eestisse jääb 72 elukutseliste komandot ja ma väga loodan, et vabatahtlike päästekomandode arv kasvab lähiaastatel üle 100. Igal juhul riik kinnitab ja mina kinnitan omalt poolt, et me paneme sellele õla alla, nii palju kui vähegi võimalik.
Palun nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust! Alustame kolleeg Marika Tuus-Laulist.
Aitäh! Austatud minister! Viimasel ajal on puhkenud suur n-ö tulekahju tuletõrje valdkonnas. Hiljuti saatis siia kirja ja appikarje Palamuse vallavanem, et miks nende päästekomando kaotamisele läheb. Põhjenduseks on öeldud, et seal on vähe elanikke, aga pole arvesse võetud Luua metsanduskooli ligi 400 õpilast, kes elavad seal õpilaskodudes. Miks te pole seda arvesse võtnud? Muide, ka maavanem on hakanud hääli koguma selle kava vastu. Mida te praegu planeerite? Me teame, et juba praegu päästjad ja päästemeeskonnad ei jõua kohale. Mis siis veel tulevikus saab? Ja veel: miks likvideeritakse Tartumaal Puhja ja Võnnu päästekomandod? Miks neid nii palju suletakse ühes piirkonnas?
Tänan küsimuse eest! 2011. aasta suvest käis Päästeameti läbiviidav analüüs, mis sai sellel nädalal oma punkti. Selle analüüsi eesmärk oli päästekomandode võrgustiku ja üldse päästevõimekuse korrastamine üle Eesti. Teatavasti on päästekomandode senine paiknemine n-ö ajaloolise taustaga, aga 20 aasta jooksul on märkimisväärselt muutunud nii majandusgeograafiline kui ka demograafiline olukord, mitmed infrastruktuuri objektid paiknevad hoopis teisiti. See kõik tähendab loomulikult seda, et päästevõimekus peab käima muudatustega käsikäes.
Kõige suurem probleem Eestis on, et meil on hulk paikkondi, kus inimesed ei saa piisavalt kvaliteetset päästeteenust. Elupäästevõimekus ei ole päris mitmel pool Eestis tagatud. Päästekomandode ümberkorraldusega tagatakse see, et kõik praegused probleemkohad saavad lahenduse ja päästevõimekus suureneb selliselt, et 120 000 elanikku rohkem saab elupäästeteenusega kaetud, seda just paikkondades, kus on seni probleeme olnud. Meil on praegu Eestis komandosid, mis on pool aastat kinni olnud. Meil on komandosid, kus on võimalik auto välja saata, aga kui kohale jõuab üks mees, siis kahjuks ei ole sellest inimeste elude päästmisel mingit kasu, kuna elupäästevõimekus algab alles komandost, kus suudab välja sõita ja täisteenust pakkuda vähemalt kolm meest, kes on sellel hetkel valves. Seega minu väide on: ümberkorraldustega kasvab päästevõimekus Eestis ja tänu sellele muutub ka inimeste turvatunne tugevamaks.
Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud siseminister! Ma tahan teie käest küsida seoses päästekomandode likvideerimisega. Alles eelmise nädala pühapäeva õhtul Saaremaal Leisis toimunud põlengu pealtnägija väitis, et kohalikud päästjad jõudsid tule enne kontrolli alla saada, kui Kuressaare komando kohale jõudis. Teadaolevalt on Leisi üks nendest piirkondadest, mis oma komandost peaks ilma jääma. On öeldud, et kuni 15-minutise kohalejõudmis- või reageerimiskiirusega piirkondades elab 93% Eesti elanikest, kui plaanid ellu viiakse. Mida te ütleksite nendele ülejäänud 7%-le Eesti elanikest, kes jäävad piirkondadesse, kus päästekomando ei jõua kiiresti kohale ja tagajärjed võivad olla katastroofilised?
Tänan küsimuse eest! Kõigepealt: kõige olulisem väga paljudele meist, vähemalt Siseministeeriumile, on kindlasti, kui me tulekahjudest räägime, elude päästmine. Elude kõrval on varakahjude vähendamine teisejärguline. Kõige tõhusam nende mõlema eesmärgi saavutamisel on päästealal ennetustöö. Viimase viie aasta jooksul alates 2006. aastast on märkimisväärselt just eelkõige tänu ennetusse panustamisele Eestis tulekahjude arv vähenenud – seda 35%. Tulesurmade arv on vähenenud 2,5 korda. See tähendab seda, et Põhjamaade mudel, mis rõhutab ennetustöö tähtsust, on kindlasti asjakohane ka Eestis ja me kavatseme sinna väga palju panustada. Ennetustöö tähendab lihtsalt öeldes inimese enda suuremat teadlikkust riskidest ja ohtudest, kindlasti suitsuanduri kasutamist, kindlasti muude abivahendite kasutamist. Vähetähtis ei ole mullu jõustunud otsus müüa Eestis ainult kiiresti kustuvaid sigarette jne, jne. Ehk siis ootame inimeste enda panust ennetusse, millele ka Päästeamet pakub väga suurt tuge. See on väga tähtis, sest ennetustöö on see reaalne töö, mis tegelikult aitab.
Mis puutub inimestesse, kelle juurde jõuab abi hiljem kui 15 minuti jooksul, siis jah, Eesti on hajaasustusega riik, me peame seda arvestama. Samasuguse küsimuse ees on ka Soome. Soomega võrreldes on Eestis praegu muuseas 1000 elaniku kohta kaks korda rohkem päästeteenistujaid. Aga on selge, et oma rolli peab selles mängima ka vabatahtlik pool, millele me tahame väga tugevalt panna õla alla igas külas Eestis.
Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kalev Kotkas!
Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Leisi depoo teeninduspiirkonnas hiljuti toimunud kaks põlengut, sh üks hukkunuga lõppenud, on teie uue kontseptsiooni mittetoimimist tõestanud. Elupäästevõimekusega komandodest on vähe abi, kui nad asuvad elanikest liiga kaugel. Kas see negatiivne kogemus on piisav põhjus, et saarte päästekomandode sulgemise otsused veel kord läbi arutada?
Tänan küsimuse eest! Peab suure kahetsusega ütlema, et selle juhtumi puhul, millele te praegu viitasite, oli tegemist tuleohvriga, mille ärahoidmiseks ei olnud abi ka sellest, et Leisi komandol oli võimalik välja sõita ja kohale jõuda väga lühikese ajaga. Nagu te teate, pidi selles väga kahetsusväärses juhtumis inimene elu kaotama. On täiesti selge, et inimohvrite ärahoidmine nii palju kui võimalik on absoluutne prioriteet. Eestis on väga palju näiteid, et ka üle tee asunud päästekomando ülikiire kohalejõudmine ei ole kahjuks ära hoidnud väga suurt kahju või ka tuleohvreid.
Seega, mis puutub tulekahjudesse, siis peame minu hinnangul pakkuma riigi poolt parimat võimalikku täisteenust – elupäästevõimekus ja veel vähemalt kümmekond märkimisväärset teenust, mida üks päästekomando, kes välja sõidab, on võimeline pakkuma. Praegu on Eestis hulk paikkondi, kus elupäästevõimekust ja ka muid täisteenuse alaliike ei pakuta. On komandosid, mis on aastas pooled päevad kinni, on komandosid, kus sõidab märkimisväärsel hulgal päevadest aastas välja ainult üks mees, heal juhul kaks meest. See aga ei rahulda ei mind ega kindlasti ka teid. Tulevikus muutub suurele hulgale Eesti elanikele turvaline päästeteenus rohkem kättesaadavaks. Ma arvan, et selles mõttes päästevõimekuse ümberkorraldamine kindlasti tugevdab turvatunnet Eestis.
Aitäh, härra siseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Jevgeni Ossinovskilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!
Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Teatavasti ütleb Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, et valitsus on kohustatud saama Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonilt mandaadi enamiku Euroopa Liidu õigusaktide puhul, nimelt siis, kui dokumendi vastuvõtmine nõuab Eesti seaduste muutmist või omab olulist majanduslikku või sotsiaalset mõju. Lisaks on meil hea tava järgi siiani kaasatud parlamenti tihti ka vähem oluliste EL-i dokumentide ehk roheliste raamatute aruteludesse. Kui aga vaadata ACTA menetlust, mis on ilmselgelt väga oluline dokument ja ka avalikkuses elavat diskussiooni tekitanud, siis ei ole Eesti parlament asja sisuliselt üldse arutanud. Millega on põhjendatud asjaolu, et valitsus ei pöördunud ACTA kohta arvamuse saamiseks ELAK-isse, enne kui meie diplomaadid selle heaks kiitsid? Kas te olete teadlikult asja n-ö salaja menetlenud või peate seda dokumenti nii ebaoluliseks, et selle saab ilma sisulise ühiskondliku debatita vastu võtta?
Ma nüüd võltsimisvastast kaubanduslepingut ebaoluliseks küll ei pea. Kuid te juba nimetasite selle peapõhjuse ära. Võltsimisvastase kaubanduslepinguga liitumine ei too kaasa ei Euroopa Liidu õiguse ega ka Eesti õiguse muutmise vajadust. Vastavalt sellele ei ole ka vajadust seda teemat menetleda ELAK-is. Küll aga tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et menetlus on olnud avalik. Menetluses on osalenud alates 2007. aastast nii Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Patendiamet kui ka Justiitsministeerium. Nii et võltsimisvastases kaubanduslepingus ei saa olla kellelegi, kes on tahtnud sellega tutvuda, mitte mingisugust uudislikku sisu. Võltsimisvastane kaubandusleping on mõeldud kaitsma ausate inimeste huve. See leping ei too kaasa vajadust muuta Eesti seadusi, kuid see annab muu hulgas ka Eesti ettevõtjatele, laiemalt Euroopa Liidu ettevõtjatele parema konkurentsipositsiooni nendes riikides, kus intellektuaalomandit ei kaitsta sel määral nagu Euroopa Liidus. Kui nad ühinevad võltsimisvastase kaubanduslepinguga, siis nad hakkavad tegutsema samadel alustel, nagu meie tegutseme, ja seetõttu muutuvad meie ettevõtted nendel turgudel konkurentsivõimelisemaks.
Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! See, kas ACTA vastuvõtmine nõuab Eesti seaduste muutmist või mitte, on, nagu ma aru saan, natukene vaieldav küsimus, aga ei mina ega teie ei ole siin kõige pädevamad seda ütlema. Aga te kinnitasite, et tegemist on olulise lepinguga, mis toob kaasa häid aspekte ka Eestis tegutsevatele autoriõigusega kaetud inimestele. Teatavasti sellessamas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses § 1521 lõike 1 punkt 2 ütleb, et ELAK-ilt tuleb küsida arvamust ka siis, kui õigusaktil on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju, mis, nagu te ütlesite, sellel lepingul ju on. Aga minu teine küsimus on selline: kas te saate öelda, kes poliitikutest või ametnikest andis meie Euroopa Liidu esinduse diplomaadile loa see akt heaks kiita?
Ma ei oska praegu konkreetselt nime öelda, aga kui on vaja vastutajat, siis ma võiks vastutajaks kas või ise hakata, sest minu meelest on tegemist ülimalt õige asjaga. Ma ei saa aru sellest hüsteeriast, mis on iseäranis just Eestis lahti läinud. Kui me vaatame neid riike, kes juba möödunud aasta oktoobrikuus võltsimisvastase kaubanduslepingu allkirjastasid, siis me näeme, et need riigid on USA, Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea. Praeguseks on lisaks sellele, et Euroopa Komisjon on selle lepingu allkirjastanud, seda teinud ka 22 liikmesriiki. Mõelgem hetkeks, et ka näiteks rootslased on allkirjastanud selle lepingu. Kas te kujutate ette, et Rootsi peaminister või Ameerika Ühendriikide president lähtusid lepingut allkirjastades soovist keerata ühel päeval internet kinni, nagu meil meediast, eriti Õhtulehest praegu võib välja lugeda? Rootsis austatakse sõnavabadust veelgi rohkem, kui seda austatakse Eestis. Absoluutselt on välistatud, et Rootsi valitsus teeks midagi, mis ahistaks inimeste ligipääsu informatsioonile, ahistaks kuidagimoodi sõnavabadust.
Ma ei saa sellest hüsteeriast aru, mis Eestis on üles keeratud! See meenutab mulle seagrippi. Pikka aega seisime vastu hirmkalli vaktsiini ostule, aga lõpuks ei suutnud enam vastu seista – 20 miljonit krooni läks kanalisatsiooni. Nagu kits oleks sabaga löönud! Ei suutnud hüsteeriale vastu seista! Mulle tundub, et praegu hakkab samamoodi olema. Mõned arvavad, et kui varastamine on hirmus lihtsaks tehtud, kui olukord justkui soosib varastamist, siis tulebki varastada. See justkui teeb varastamise täiesti legaalseks tegevuseks. Mina nii ei arva!
Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine täpsustav küsimus!
Aitäh, peaminister, värvika vastuse eest! Aga kas te kujutate ette, ma ei küsinud teilt üldse mitte seda, kas ACTA on teie arvates hea asi või halb asi. Ma küsisin teilt Riigikogu kodu- ja töökorra § 1521 lõike 1 täitmise kohta ehk miks selle asja menetlemisel on parlament kõrvale jäetud. Seda siiski ei tohiks, kuigi te arvate, et tegemist on suurepärase asjaga ja te võite vastutada selle eest isiklikult. Teatavasti meil on Eestis natukene teistsugune riigikord. Mu viimane küsimus on väga lihtne: millal ACTA Riigikokku ratifitseerimisele tuleb?
Riigikokku saab see tulla ratifitseerimisele pärast seda, kui Eesti on sinna allkirja andnud. Aga veel kord teile meeldetuletuseks: põhjus, miks Riigikogu pole seda teemat menetlenud, on see, et lepinguga liitumine ei too kaasa muudatusi Eesti seadusandluses. Kõik! Selle põhjuse te lugesite ise oma küsimuse sissejuhatuses ette. Te teate seda põhjust.
Praeguseks on ACTA-ga liitunud Euroopa Komisjon – on sellele alla kirjutanud. Asi läheb menetlemisse Euroopa Parlamenti. Euroopa Liidu tasemel võltsimisvastase kaubanduslepinguga liitumine tähendab seda, et Eestile muutuvad kohustuslikuks need võltsimisvastase kaubanduslepingu sätted, mis puudutavad Euroopa Liidu ühispädevuses olevaid valdkondi. Nendes valdkondades, kus meil on liikmesriikide pädevus, mida pole Euroopa Liidu ühispädevusse antud, saavad need lepingusätted rakenduda siis, kui iga liikmesriik eraldi on selle lepinguga liitunud. Praeguseks pole lepinguga liitunud ainult viis Euroopa Liidu riiki. Need riigid on Eesti, Slovakkia, kus seisavad ees valimised ja kus praegu ei liituta eriti millegagi, Küpros – mitteliitumise põhjusi ma ei tea –, Saksamaa ja Holland. Saksamaa välisministeerium on juba saanud volituse allkirjastamiseks ja Hollandis käib mingisugune täpsustamine parlamentaarsel tasemel. Neid täpsustusi peetakse tehniliseks. Ja ma võin öelda, et näiteks Saksamaal ei ole see teema meediakünnist ületanud.
Nüüd kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Heimar Lenk!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! "20 miljonit krooni läks kanalisatsiooni." Te olete täna hästi luulelises meeleolus ja mul on selle üle hea meel. Aga ma ootaksin siiski natuke tõsisemaid vastuseid selle ACTA lepingu kohta. Te juba nimetasite, et mõned riigid ei ole sellega veel ühinenud. Slovakkia ja Tšehhi ütlesid sel nädalal sellest lahti ja Poola ka kahtleb selles, mis on avalikkuse ette tulnud. Millest siiski nii palju erimeelsust? Ja kust tuli jälle see eestlaste eriline agarus, et teeme kiiresti ära, nii et mitte keegi siin ei kuulnud, kui leping esimesed allkirjad peale sai?
Härra Heimar Lenk! Te olete asjast ikka väga valesti aru saanud. Eesti kuulub nende viie Euroopa Liidu riigi hulka, kes pole allkirjastanud võltsimisvastase kaubanduslepinguga liitumist, mitte nende 22 hulka, kes on juba ammu allkirjastanud, nagu näiteks Rootsi. Me oleme nende hulgas, kes ei ole allkirjastanud. Ma küsin: kus me rutanud oleme?
Ma ei saa aru nendest inimestest, kes on teinud ACTA-st mingisuguse tondi. Täna hea kolleeg Rein juba tsiteeris Õhtulehte. Ma võtan ka Õhtulehte tsiteerida. 6. veebruar 2012: "ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta." Vaadake, mis meid ees ootab! "Keelab odavamad, kuid sama efektiga järeletehtud ravimid ja patenteerib ära taimede ja teraviljade seemned, mida ei tohi siis enam kõik oma põldudel kasvatada." Sõbrad! Põllumajandusega on nüüd täiesti läbi! Laar üritas, ei saanud hakkama, ACTA teeb selle asja ära!
Teate, inimene, kes midagi säärast väidab, on seemneid söönud, ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. (Naer.) Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, aitab selle vastu see, et pannakse aeg-ajalt foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid kusagilt abi otsida!
Aitäh! Palun, kolleeg Tarmo Tamm!
Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Ega see vist nii üheseltmõistetav ei ole, sest europarlamendi hääletusel ei leidnud see leping toetust: 336 oli vastu ja poolt oli 303 või midagi nii. Nii et see päris üheseltvõetav ei ole. Aga ma küsin: millal siis Eesti allkirjastab selle lepingu ja millal see Eestis kehtima hakkab?
Eestis iseenesest, nagu ma juba ütlesin, ei juhtu mitte midagi. Aga Eesti ettevõtjate võimalused nendes riikides, kus intellektuaalomandit ei käsitata samadel alustel, nagu seda Euroopa Liidus ja Eestis käsitatakse, muutuvad paremaks. Millal me allkirjastame? Mida varem, seda parem, on minu seisukoht. Ma ei arva, et Barack Obama või Fredrik Reinfeldt on sooritanud kuriteo kas Ameerika või Rootsi rahva vastu, kuna nad nõustusid võltsimisvastase lepinguga liituma. Vastupidi!
Ma arvan, et varastamine on patt, on kurjast igal juhul. Teate, mina olen nii vana inimene küll juba, et ma mäletan seda aega, kui maal oli nii, et kui inimesed kodust ära läksid, siis nad uksi lukku ei pannud. Panid luua ukse ette. No see võib rikutud inimesele olla sõnumiks, et sinna võib minna võtma, sest kedagi pole kodus, võtta on lihtne. Aga ei, Eesti inimesed ei teinud seda järeldust, et varastada on praegu lihtne, sest kedagi pole kodus, nad on kõik heinale läinud. Eesti inimene tegi järelduse, et ta ei sisene uksest, mille ette on luud pandud.
Praegu me ei tohiks järeldada, et me võime internetist varastada või siis mingeid ravimeid võltsravimitena järele teha. Jutt ei käi geneerilistest ravimitest, neid see võltsimisvastane leping absoluutselt ei puuduta. Me justkui teeksime järelduse, et kui varastada on jube lihtne, siis muudkui varastagem. Varastagem rõõmsasti, see on uus kultuur! Ma loodan, et eestlased kunagi ei võta sellist kultuuri omaks.
Ja palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Olga Sõtnik!
Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Te püüate selle tõsise küsimuse arutelust siin tsirkust teha, kuigi tegemist ei ole üldse mitte väga naljaka asjaga. Kümned ja sajad tuhanded inimesed üle kogu Euroopa on mures, milline mõju võib ACTA lepingul olla, kui see on kehtima hakanud. Sellele viitavad ka meeleavaldused, mis laupäeval Eestis – nii Tallinnas kui ka Tartus – toimuvad. Ma arvan, et kohale ei tule mitte 10, vaid 100, 200 või 300 inimest, võib-olla rohkemgi. Eks elu näita. Aga minu küsimus on selline. Kas on olemas mingisugune ametlik dokument, uuring või hinnang selle kohta, kuidas ACTA jõustumine Eestile mõjub – mitte mingisugune teie või kellegi teise koosoleku ajal väljendatud arvamus, vaid ametlik kinnitus selle kohta, et jah, meil ei ole vaja muuta ühtegi seadust ja mitte mingisuguseid muudatusi ACTA jõustumine meile kaasa ei too?
Ma tuginen oma väljaütlemistes Justiitsministeeriumi analüüsile. Olen asjaomase memo algusest kuni viimase punktini läbi lugenud ja kinnitan selle põhisõnumit: võltsimisvastase kaubanduslepinguga liitumine ei too kaasa vajadust muuta Eesti õigusakte.
Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Priit Toobalilt kultuuriminister Rein Langile. Palun!
Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus on tingitud murest Eesti Rahva Muuseumi tuleviku pärast. Edasine tegevus seoses uue hoone ehitamisega pole teada. Te olete öelnud, et ERM-i uus hoone tuleb igal juhul valmis ehitada. Euroopa Komisjon on mitmel korral uue hoone ehituse kaasrahastamise taotlusele eitavalt vastanud. Kuidas edasi? Millal ERM uue hoone saab ja kas üldse saab?
Ma jään enda juurde: loomulikult ehitatakse Eesti Rahva Muuseumi uus hoone valmis. Selle ehitamisega tegeleb Riigi Kinnisvara AS, kes praegu valmistab ette dokumentatsiooni riigihanke väljakuulutamiseks. Olen korduvalt ka meedias öelnud – tõsi küll, mitte Kesknädalas, mis on teie põhiline informatsiooniallikas –, et kui Euroopa Komisjon seda objekti ei rahasta, siis seda rahastab Eesti Kultuurkapital.
Palun, kolleeg Priit Toobal, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister, suur tänu hea sõnaga meenutamast ajalehte Kesknädal! Teine küsimus on selline. Praegu laual oleva tööprojekti järgi on ERM-i ehituse maksumus hinnanguliselt 87,7 miljonit eurot. Kui esimene kord ERM-i korraldatud ehitushange läbi kukkus, rääkisid muuseumi juhid 37,8 miljoni euro suurusest ehitusmaksumusest. Teatavasti on pea kõik Eesti kultuuriobjektid, näiteks Kumu ja Lennusadam, kujunenud kallimaks, kui esialgu planeeriti. Need ei ole tähtajaks valminud. Mis võiks olla ERM-i projekti lõplik maksumus?
Teil on ikka käepärast huvitavat informatsiooni. See on tore, et teil on juba enne riigihanke pakkumiste avamist teada, kui suur on ehituse maksumus. Eks igaüks tegutse oma rikutuse piirides. Kui riigihange on välja kuulutatud, pakkumised avatud ja otsustatud, kellega leping tehakse, siis ilmselt RKAS ütleb, mis on selle ehitushanke puhul lõplik hind.
Palun, kolleeg Priit Toobal, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Ma tegelikult enam ei küsi, sest pole mõtet ministri käest küsida. Ütlen lihtsalt märkuse korras, et see summa, millest ma rääkisin, on Eesti Rahva Muuseumi direktori välja öeldud summa.
Küsimust ei ole. Palun, kohapeal registreeritud küsimus kolleeg Jaak Allikult!
Lugupeetud härra minister! Mul on täiesti pragmaatiline küsimus. Kui nüüd Euroopast peaks tulema lõplik ei selle Euroopa toetuse kohta ERM-ile, kas neid summasid – minu mälu järgi oli omal ajal jutt 500 miljonist kroonist – jõuab veel või saab kasutada teiste Eesti kultuuri- ja turismiobjektide jaoks või on see rong ära läinud?
Aitäh! Hea küsimus. Tegemist on Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditega, mida põhimõtteliselt on võimalik kulutada turismiinfrastruktuuri arendamiseks. Ma arvan küll, et seda raha on võimalik kasutada. Lõplik tähtaeg on 2015. aasta lõpp, praegu on ikkagi 2012. aasta esimene kvartal. Arvan, et portfellis on veel palju projekte, mis pole leidnud rahastamist, aga millel on valmidus startida. Olen selles küsimuses üsna optimistlik.
Suur tänu, lugupeetud kultuuriminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Kalev Kotkaselt siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun!
Tänan, proua eesistuja! Austatud siseminister, palun selgita oma arusaama vabatahtlikkusest! Riigikogus arupärimisele vastates selgitasid sa, et komandosid ei suleta, vaid asendatakse vabatahtlikega. Seni levinud arusaama järgi on vabatahtlikkus kohalike inimeste n-ö altpoolt üles suunatud initsiatiiv. Kuidas on võimalik seda tekitada ministri ukaasiga?
Suur aitäh! See on täiesti vale väide, hea küsija. Ma pole mitte kunagi mitte kuskil öelnud, et elukutselised päästjad asendatakse vabatahtlikega. See ei vasta tõele! Vabatahtlikud täiendavad meie elukutseliste võrgustikku, mis selle aasta esimesel poolel saab korrastatud päästekomandosid ümber korraldades, mida on ette valmistatud alates eelmise aasta suvest. Minu hinnangul on see kõige põhjalikum analüüs, mis Päästeamet viimasel ajal on korraldanud. Selle analüüsi on teinud vastava ala eksperdid, lisaks on protsessi olnud kaasatud kõik, kes vähegi on tahtnud sõna sekka öelda. Päästeameti juhtkond on sõitnud mööda Eestit ja käinud kõikides nendes paikades, mida ümberkorraldus puudutab, on kohtunud kohalike elanikega, ka valla esindajatega, päästjatega ja on kuulanud ära seisukohad. Nüüdseks on Päästeamet oma otsuse teinud ja võib öelda, et kokkuvõttes läheb Eestis päästeteenus selgelt paremaks. Inimesed võivad olla kindlad, et lähedal paiknev komando saab olema aasta ringi toimiv. See on äärmiselt oluline: aasta ringi toimiv! Aasta ringi on tagatud elupäästevõimekus ja komando, kes sõidab inimeste juurde tagajärgi likvideerima – need inimesed, need päästjad on võimelised osutama kõiki teenuseid, kaasa arvatud päästma elusid, kui hooned põlevad.
Palun, kolleeg Kalev Kotkas, esimene täpsustav küsimus!
Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Palun selgita: kuidas sai tekkida olukord, et osas sulgemisele minevates komandodes tehti selle aasta maikuus eelmise aasta lõpus CO2 kvoodi müügi rahaga remondikuur?
Suur tänu! Ka nendes paikades, mida päästekomandode ümberkorraldamine puudutab, ei kao riik mitte kuhugi. Mis tähendab väga lihtsalt öeldes seda: Päästeamet on välja pakkunud võimaluse, milleks on tänavu ka ressursid olemas, et 2012. aasta lõpuni jäävad kõigis nendes üheksas paigas ametisse koordinaatorid, kes aitavad ümberkorraldusi sujuvalt ellu viia ja kui on soov luua vabatahtlik komando, siis annavad nõu, kuidas selleks ressursse ja vahendeid hankida. Teiseks, riik annab kõik vahendid, mis vähegi võimalik, tekkivatele vabatahtlikele komandodele üle. Päris mitmes paigas, mida ümberkorraldamine puudutab, on vabatahtlik rakuke juba olemas, päris mitmes paigas on see loomisel. Inimesed on jaanuarikuus toimunud kohtumistel selleks selget soovi väljendanud. Üle antakse ka hooned – need jäävad päästeteenuse osutamiseks. Nii et vabatahtlik komando saab lisaks tehnilistele vahenditele, varustusele ja rahalisele toetusele enda käsutusse ka hooned ning saab hakata tegutsema. Ma tean, et on mitmeid päästjaid, näiteks Leisis ja ka Lõuna-Eesti ümberkorraldatavates komandodes, kes on väga selgelt oma tahte öelnud: nemad tahavad vabatahtlikuna jätkata ja see on ainult tervitatav.
Suur tänu, härra siseminister! Kuna meie infotunni aeg on läbi saamas, siis vabandan nende ees, kes soovisid veel küsida. Infotund on lõppenud. Aitäh, kolleegid, küsimuste esitamise eest! Aitäh, valitsusliikmed ja peaminister, küsimustele vastamise eest, eriti peaminister! Infotund on lõppenud.
