Eestis iseenesest, nagu ma juba ütlesin, ei juhtu mitte midagi. Aga Eesti ettevõtjate võimalused nendes riikides, kus intellektuaalomandit ei käsitata samadel alustel, nagu seda Euroopa Liidus ja Eestis käsitatakse, muutuvad paremaks. Millal me allkirjastame? Mida varem, seda parem, on minu seisukoht. Ma ei arva, et Barack Obama või Fredrik Reinfeldt on sooritanud kuriteo kas Ameerika või Rootsi rahva vastu, kuna nad nõustusid võltsimisvastase lepinguga liituma. Vastupidi!
Ma arvan, et varastamine on patt, on kurjast igal juhul. Teate, mina olen nii vana inimene küll juba, et ma mäletan seda aega, kui maal oli nii, et kui inimesed kodust ära läksid, siis nad uksi lukku ei pannud. Panid luua ukse ette. No see võib rikutud inimesele olla sõnumiks, et sinna võib minna võtma, sest kedagi pole kodus, võtta on lihtne. Aga ei, Eesti inimesed ei teinud seda järeldust, et varastada on praegu lihtne, sest kedagi pole kodus, nad on kõik heinale läinud. Eesti inimene tegi järelduse, et ta ei sisene uksest, mille ette on luud pandud.
Praegu me ei tohiks järeldada, et me võime internetist varastada või siis mingeid ravimeid võltsravimitena järele teha. Jutt ei käi geneerilistest ravimitest, neid see võltsimisvastane leping absoluutselt ei puuduta. Me justkui teeksime järelduse, et kui varastada on jube lihtne, siis muudkui varastagem. Varastagem rõõmsasti, see on uus kultuur! Ma loodan, et eestlased kunagi ei võta sellist kultuuri omaks.