Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kolmanda töönädala esmaspäevast istungit ja nüüd on aeg, head kolleegid, üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab psühhiaatrilise abi seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine peaminister härra Andrus Ansipile, see puudutab Aidu põlevkivikarjääri sulgemist Ida-Virumaal. Me küsime põhimõtteliselt selle otsuse kohta kahest aspektist. Esimene on see, et seal Aidu maardlas on kaevandamata varu veel üle 6 miljoni tonni, mida meie arvates ressursi kasutuse seisukohalt pole õige sinna jätta. Teine moment puudutab asja n-ö sotsiaal- ja majanduspoliitilist külge. Aitäh teile!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Ja nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Riigikogu põhiseaduskomisjoni s.a 18. jaanuaril algatatud õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; teiseks, Riigikogu keskkonnakomisjoni s.a 18. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon; kolmandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna s.a 19. jaanuaril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 19. jaanuaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavaid suuniseid, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning määruse eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 9. veebruar kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 19. jaanuaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta, mis käsitlevad tarbijavaidluste lahendamist, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning eelnõude kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 8. veebruar kell 12. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 19. jaanuaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, ja Euroopa Komisjoni teatise "Avatud andmed. Innovatsiooni, majanduskasvu ja läbipaistva juhtimise mootor" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning direktiivi eelnõu ja teatise kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 8. veebruar kell 12. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 19. jaanuaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kahe euroala eelarveseire ja eelarvepuudujäägi menetluse tugevdamise määruse eelnõu ja stabiilsusvõlakirjade rohelise raamatu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning määruste eelnõude ja rohelise raamatu kohta arvamust andma rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 26. jaanuar kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 19. jaanuaril esitatud Eesti seisukohad valge raamatu "Ülevaade ja Eesti seisukohad ettepanekutest euro tugevdamiseks" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning valge raamatu kohta arvamust andma rahanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 26. jaanuar kell 16.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 20. jaanuaril esitatud Eesti seisukohad lennujaamasid käsitleva Euroopa Liidu meetmepaketi kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning meetmepaketi kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 9. veebruar kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 20. jaanuaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu Kohtu põhikirja muutmise kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning eelnõu kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 8. veebruar kell 12. Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 rahvasaadikut, puudub 9.
Läheme nüüd selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teil laudadel ja panen hääletusele selle nädala päevakorra kinnitamise. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 89 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.
Läheme esmaspäevase päevakorra, see tähendab arupärimistele vastamise juurde.

Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Ester Tuiksoo ja Tarmo Tamme mullu 21. novembril esitatud arupärimine postkontorite sulgemise kohta (nr 69). Palun, kolleeg Heimar Lenk, kõnepulti!

Lugupeetud eesistuja! Meie arupärimine on tehtud härra peaminister Andrus Ansipile, see  on teemal "Eesti külade väljasuremine". Seda protsessi on vist juba päris raske pidurdada, peatamisest rääkimata. Ma tsiteerin paar lõiku oma valijate kirjast, mille on kirjutanud Valgamaa Taheva valla elanikud ja Võrumaa Haanja valla elanikud. Ja nad kirjutavad niimoodi. Nad on suures mures oma kodukoha ja üldse maaelu tuleviku pärast. Eestimaal on nende inimeste sõnul käimas protsess, kus riikliku poliitika tagajärjel suretatakse elu ääremaade külades välja. Riigiettevõte Eesti Post on juba sadakond postkontorit sulgenud ning sellega pidi protsess lõppema, kirjutavad need külainimesed. Nüüd on aga kavas sulgeda postkontorid Võrumaal Ruusmäe külas ja Valgamaal Koikkülas. Külarahvas on endi sõnul meeleheitel, sest see otsus halvendab veelgi nende elu kvaliteeti. Edasi üks tsitaat: "Mõlemas külas asuvad postkontorid piirkonnas, kus puudub alternatiiv postkontoriteenustele. Külades ei ole pangaautomaate, ei ajakirjade aga postmarkide müügiletti kaupluses. Koikkülas suleti kahe aasta eest isegi algkool!" Isegi algkooli selles külas ei ole! Paljud pensionärid said siiani pensioni postkontori kaudu, nüüd ei saa nad seda enam. Bussisõit keskustesse on kallis ja bussid liiguvad harva. Siin on terve rida küsimusi, millele peaminister loodetavasti vastab ja võib-olla ta pisut ka üldistab seda olukorda. Sest mida päev edasi, seda hullem on seis Eesti külades. Ja nüüd pannakse juba ka pangaautomaate kinni, nagu te olete viimaste päevade lehtedest lugenud. Aitäh ja loodame asjalikke vastuseid!

Palun, lugupeetud peaminister, kõnepulti vastamiseks!

Austatud proua juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Miks eelistatakse riigiettevõtte Eesti Post ärihuvisid konkreetse maapiirkonna arengule?" Väitega, et eelistatakse Eesti Posti ärihuvisid maapiirkonna arengule, ei saa nõustuda. Postkontorite miinimumarvu vähendamisel arvestatakse konkreetses piirkonnas universaalse postiteenuse kättesaadavuse säilimisega. Kuna pangateenused, pensionide väljastamise teenus ja mõned muud postkontorites osutatavad teenused ei ole käsitatavad Eesti Posti osutatava kohustusliku universaalse postiteenusena, ei ole need teenused ka põhiliseks kriteeriumiks, millest universaalse postiteenuse osutamiseks vajaliku postivõrgu optimeerimist puudutavates menetlustes lähtutakse. Seniste postkontorite miinimumarvu vähendamise otsuste puhul on arvestatud ka konkreetsete omavalitsuste hinnanguga. Omavalitsustele saadeti teabenõuded, kus paluti hinnangut postiteenuse kättesaadavusele ning arvamust alternatiivsete postiteenuste olemasolu kohta, nagu näiteks motokanne. Samuti saadi teavet suletavate postkontorite universaalse postiteenuse mahu kohta, mis on olnud väga väike.
Universaalse postiteenuse osutamisega kaasneb Eesti Postile märkimisväärne kahjum, kuid ega universaalse postiteenuse osutamine ei peagi olema alati kasumlik. Samas peab ka siinkohal lähtuma mõistlikust majanduslikust otstarbekusest. Juhul kui muul viisil, näiteks motokande teel, on universaalse postiteenuse kättesaadavus tagatud, tuleb vältida universaalse postiteenuse osutamisega seonduva kahjumi põhjendamatut suurenemist. Suletud postkontorite piirkonnas ei ole elanike juurdepääs universaalsele postiteenusele halvenenud, kuna maapiirkonnas lähimast postkontorist enam kui viie kilomeetri kaugusel elavale inimesele peab Eesti Post osutama universaalset postiteenust selle isiku elu- või asukohas. Seda Eesti Post ka teeb. Eesti Posti töötaja kohalekutsumine on seejuures tasuta, maksta tuleb vaid universaalse postiteenuse eest. Motokandega pakutav universaalne postiteenus on samaväärne postkontoris pakutavaga ning inimene ei pea kulutama raha postkontorisse sõiduks, kuna saab teenuse kätte oma elu- või asukohas. See on hea võimalus inimestele, kellel on raske liikuda.
Teine küsimus: "Miks ei arutata järjekordset postkontori sulgemist kohaliku võimu ja elanikega?" Ei ole alust väita, et postkontorite sulgemist ei ole arutatud kohalike elanikega. Ma oletan, et antud juhul on jutt Ruusmäel ja Koikkülas asuvatest postkontoritest. Eesti Post esitas 2009. aasta augustis Konkurentsiametile taotluse Ruusmäe ja Koikküla postkontorid sulgeda. Selle peale küsis Konkurentsiamet Taheva ja Haanja vallalt seisukohta postkontorite sulgemise kohta. Seega on valdasid juba varakult sulgemisest teavitatud ja antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Mõlema valla juhtidega on Võru ja Valga postkontori juhid suhelnud ning olukorda selgitanud, samuti on valdadesse saadetud kirjalikud pöördumised seoses postkontorite sulgemisega.
Kolmas küsimus: "Eesti Post on sulgenud juba sadakond postkontorit, mille tulemusena on märgatavalt langenud nende piirkondade rahvastiku elukvaliteet. Miks riik ei kaalu nende tõsiste sammude mõju kohalikule elule?" Miinimumnõuded postiasutuste paiknemise ja teenuste kättesaadavuse kohta on kinnitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrusega. Konkurentsiameti ülesanne on jälgida, et postkontorite sulgemisega ei halvene universaalse postiteenuse kättesaadavus ning täidetakse nõudeid, mis riik teenuse osutamisele on seadnud. Eesti Post peab tagama igas vallas vähemalt ühe postkontori olemasolu ja igale vallaelanikule postiteenuse üks kord päevas kuus korda nädalas. Maal moodustavad suurema osa postiasutuste käibest kauba müük ja Postipanga teenused. Nõudlus kirja- ja pakiteenuste järele on minimaalne.
Toon näite Ruusmäe ja Koikküla postkontorites keskmiselt ühe kuu jooksul toimunud tegevustest. Ruusmäe: sularaha väljavõtmine – 15 korda, markide ostmine – 79 tükki, perioodika tellimine – 16 korda. Koikküla: sularaha väljavõtmine – 10 korda, markide ostmine – 29 tükki, perioodika tellimine – 7 korda. Sellest võib järeldada, et postkontorite sulgemise peamine põhjus on teenuse vähene kasutatavus nendes. Kui postkontoris käivad vaid üksikud kliendid päevas, siis on majanduslikult otstarbekam pakkuda samu teenuseid mõnel muul viisil.
Neljas küsimus: "Kas valitsus on tundnud huvi nende valdade, kus postkontorid on juba varem suletud, edasise käekäigu vastu ja mõõtnud elukvaliteedi langust neis kohtades?" Postkontorite sulgemise tõttu ei ole minu teada üheski vallas jäänud post liikumata ja pole ka märganud just postkontorite sulgemise tõttu elukvaliteedi langust. Leian, et elukvaliteeti mõjutavad tegurid on eelkõige töökohad, samuti haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus. Inimeste elukvaliteeti mõjutavad postkontori olemasolust enam erasektori pakutavad teenused – kauplus, avalik internet jne. Just koostöös erasektoriga on avatud üle 60 frantsiisikontori, tänu millele on postiteenuse osutamise aeg tööpäevas nendes piirkondades hoopis pikenenud.
Viies küsimus: "Valdavas enamuses on omavalitsusjuhid piirkondlike postkontorite sulgemise vastu. Miks ei arvesta riik postkontorite sulgemise puhul omavalitsusjuhtide arvamusega?" Otsused postkontorite sulgemiseks teeb Eesti Post lähtudes majanduslikest kaalutlustest. Väide, et pole arvestatud kohalike omavalitsuste juhtide arvamusega, ei vasta tõele. Eesti Posti esindajad on suhelnud ja suhtlevad ka edaspidi kohalike omavalitsusjuhtidega kas tavalise kirja, e-posti või telefoni teel. Vajadusel on korraldatud ja korraldatakse ka tulevikus omavahelisi kohtumisi. Paljud vallajuhid on tekkinud olukorrast aru saanud, teinud koostööd ja pakkunud välja omapoolsed lahendused.
Kuues küsimus: "Kas valitsus on kordki arutanud probleeme, mis tekivad kohapeal pärast järjekordse postkontori sulgemist?" Postkontorite sulgemine pole suuri probleeme kaasa toonud. Muudatustega on igas valdkonnas esialgu paratamatult raske harjuda ning tegelikkuses võetakse muudatused omaks ajapikku. Postiteenuste kättesaadavuse üle on meil olnud hulk arutelusid ja ühe võimalusena näeme frantsiisipostkontorite laiemat levikut. Nende pakutavad teenused on praegusega võrreldes tunduvalt odavamad, sest postiteenust pakutakse sel juhul muude teenuste kõrvalt. Frantsiisipostkontori teenust pakuvad raamatukogud, kohalikud külapoed või külaseltsid.
Seitsmes küsimus: "Millise sõnumi saadaksite Te peaministrina Ruusmäe ja Koikküla rahvale?" Postkontorite sulgemine ei tähenda Ruusmäe ja Koikküla elanikele postiteenuse osutamise lõppu. See otsus on Eesti Postile olnud väga raske, aga kõik sulgemised on toimunud läbimõeldult ja põhjalikult kalkuleeritult. Pärast postkontorite sulgemist jääb külaelanikele kindlasti võimalus kirjamarki osta või perioodikat tellida kohalikult kirjakandjalt. Loodetavasti leiab Eesti Post võimaluse seal piirkonnas käima panna postibussi. Ühe võimalusena pean mõeldavaks Taheva Vallavalitsuse ettepanekut viia postkontoriteenused üle Koikküla raamatukokku. Võimalusi on erinevaid ning parima lahenduse peaksid leidma kohalik omavalitsus ja Eesti Post koostöös.

Suur tänu, härra peaminister! Palun nüüd küsimus, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kas te oleksite nii lahke ja selgitaksite pisut lähemalt, kuidas on võimalik külas luua uusi töökohti, kui infrastruktuur on lõhutud? Koikkülla ei ole enam isegi algkooli jäänud. Millised noored sinna elama peaksid jääma, et töökohad oleksid ja inimesed töötaksid, kui mitte midagi ei ole? Seal pole peale kaupluse mitte kui midagi.

Kui peale kaupluse pole mitte kui midagi, siis on küsimus, miks see kauplus seal on, kui mitte midagi muud ei ole. Ma eeldan, et see mitte midagi sisaldab ka mitte kedagi. Vaevalt et see olukord nii hull on.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud peaminister! Te ütlesite, et kui postkontoreid hakatakse sulgema, siis peetakse ka rahvaga aru ja arutatakse, milline teenus on võimalik, kuidas ikkagi teenus rahvale lähemale tuua. Te nimetasite siin Koikküla rahvale teenuse viimist raamatukogusse. Kas on olemas ka Haanja valla vastus Eesti Posti pöördumisele? Te ütlesite, et Eesti Post on justkui pöördunud Haanja Vallavalitsuse poole selles küsimuses.

Minu teada on kohtumised toimunud, aga ma ei tea nende kohtumiste üksikasju. Üsna tavaline on, et valla elanikele on mõte postkontori sulgemisest vastuvõetamatu. Aga samas, kui müüakse kuu jooksul näiteks 29 postmarki ja isegi on olnud juhtumeid, et müüdud on seitse postmarki kuu jooksul, siis on selge, et sellist postkontorit ei ole majanduslikult mõistlik ülal pidada. Neid tellimusi, mida suurepäraselt suudab vormistada postiljon, pole kah teinekord tulnud sugugi rohkem kui seitse. Keegi peaks katma kahjumi, mida sellise postkontori ülalpidamine kaasa toob. Kes see on? Kui universaalse postiteenuse saaja, siis see tähendab veelgi kallinevat kirjamarki või teisi postiteenuste tariife, millega me suretaksime postiteenuse lihtsalt välja. Iseenesest aktsiakapitali laiendamisega oleks mõeldav siiski ka riigieelarvest kulutuste katmine. Aga teada on, et Euroopa Liidu kontekstis on selliselt riigiabina kulutuste katmine lubamatu. Ja isegi kui see abi oleks lubatud, on ikkagi küsimus, kelle arvel seda teha, kust see raha võtta. Pensionidest? Õpetajate palkadest? Kusagilt tuleb see raha võtta. Minu meelest ei ole mõistlik hoida üleval postkontorit, kus tegevust sisuliselt ei toimu, kus maksimaalselt käib üks inimene päevas. Mõistlik on osutada seda postiteenust teistmoodi. Need frantsiisipostkontorid, mis on avatud bensiinijaamades, kauplustes ja raamatukogudes, suudavad suurepäraselt täita suletud postkontori rolli ja tegelikult nad osutavad teenust märksa parema kvaliteediga ja päevas pikema aja jooksul, nagu ma juba märkisin. Tuleb öelda, et ega Eesti ei ole selles küsimuses mingisuguse enneolematu avastuse tegija, täpselt samasugust mudelit kasutatakse ka üle Soome lahe Soomes.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Avan läbirääkimised. Kõnepulti palun kolleeg Heimar Lengi!

Loomulikult oli peaministri vastus üsna standardne, kõik olid vanad kuuldud tõed. Asun mõnda nendest ümber lükkama. Nimelt, need frantsiisipostkontorid kauplustes ja raamatukogudes pole minu andmetel õieti tööle hakanud ja tööle jäänud. Kui neid kusagil on, oleks väga huvitav sinna sõita – võib-olla peaministri büroo saadab mulle meili ja ma lähen vaatama, kus töötab üks korralik postkontor. Olen rääkinud kaupluste juhatajatega – keegi ei taha seda teenust omale võtta, sest see ei tasu ennast ära. Nüüd ma saan tänu meie peaministri esinemisele aru ka sellest, mispärast tuleb kinni panna tuletõrjekomandod. Selle pärast, et tulekahjusid on ju vähe. Ainult seitse marki pidi ühes postkontoris keegi ostma. Ei ole küll sellist näidet kuulnud, minu teada seal käib ikka kümnete kaupa inimesi. Aga kui tõesti seitse, siis tuleb panna tõepoolest kinni, ei ole tarvis! Tulekahjusid pole – paneme komandod kinni! Ja ma teen ettepaneku, härra peaminister, kaaluda ka kiirabiteenuse vähendamist. Ega enam nii palju haigeid ei ole, keegi ei julge haige olla, sest muidu lastakse töölt lahti. Võib-olla ka kiirabi pealt kokku hoida?
Ma arvan, et seda küsimust pole mingit mõtet siin saalis esitada – vastust ei saa. Peale selle on tekkinud suletud ring. Me ei saa ühtegi töökohta külla juurde, kui isegi kool on läinud. Sellesse külla on jäänud ainult üks väga vilets kauplus, mida müüja ei suuda üleval pidada, sest seal käivad tõepoolest ainult need üksikud külaelanikud, kes sinna järele on jäänud. Õnneks on seal läbisõidutee, Valga–Võru maantee, kus sõitvad autod peatuvad selle poe ees ja need inimesed käivad seal ja sellega seda poodi üleval hoitakse. Aga ei saa ju tekkida, härra peaminister, uusi töökohti, kui riik ei loo infrastruktuuri. Ei ole võimalik uusi töökohti luua seal, kus mitte midagi ei ole – tõepoolest mitte midagi ei ole! Seal on ainult mõned Nõukogude ajast pärit korterelamud, tühjad aknad haigutavad vastu, ja siis üksikud eramajad. Midagi pole teha. Ma ei taha siin propageerida Saksa mõisnike aegu ega eelmist Eestit, seda Nõukogude Eestit, aga kui sa külaelanikega räägid, siis meenutatakse heade sõnadega ajalugu, seda, kui uhke oli elu seal Koikkülas mõisa ajal ja eelmise Eesti ajal. Midagi ei ole teha, elu on karmim, kui siit puldist peaministril õnnestub seda ilustada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Inara Luigase, Kalev Kallo, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 23. novembril 2011 esitatud arupärimine Eesti kaubandusbilansi kohta (nr 71). Palun kõnepulti kolleeg Mihhail Stalnuhhini!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Härra peaminister! Mullu 15. novembril andis härra peaminister Riigikogule ülevaate Euroopa Liidu poliitika teostamisest, mille järel ta vastas ka Riigikogu liikmete küsimustele. Riigikogu liikme Urmas Klaasi küsimusele vastates ütles ta, et Eesti majandus on tüüpiline eksportiva riigi majandus. Sellest väitest lähtuvalt esitasin ma härra peaministrile küsimuse, mis kõlas nii: "Tuletan teile meelde mõned arvud. Aastatel 1991–2003 vähenes põllumajanduse kogutoodang Eestis üle kahe korra ja tagajärg oli see, et aastatel 1993–2009 jäi Eesti põllumajandussaaduste väliskaubandus miinusesse 45,2 miljardi krooniga. (Kõik arvandmed olid võetud monograafiast "Eesti põllumajandus XX sajandil", 4. köide.) Eesti kogu väliskaubandus jäi sama ajaga 366,4 miljardi krooni ulatuses miinusesse. Kas te saaksite kommenteerida oma väidet, et meie majandus on ekspordimajandus, lähtudes sellest, et meil ekspordi ja impordi miinus ületab neli riigi aastaeelarvet?" Härra peaministri vastus oli järgmine: "See teie väide nüüd küll kohane ei ole. Pöörduge veel statistika poole tagasi, ja te veendute õige pea, et teie väide on väär." Vastavalt soovitusele pöördusingi Statistikaameti koduleheküljel olevate andmete poole, ning seda järgmise tulemusega. Statistikaameti tabeli VKY02 "Üldeksport ja -import" (lisa 1) ridade summeerimisel saame Eesti impordi ja ekspordi bilansiks perioodil 1993–2003 peaaegu miinus 12 miljardit krooni. Statistikaameti tabeli VK01 (väliskaubandus, lisa 1) ridade summeerimisel saame perioodil 2004–2010 impordi ja ekspordi bilansiks miinus 14 miljardit eurot. Arvestades inflatsiooni, saab väita, et "Eesti põllumajandus XX sajandil" on andnud õiged arvud. Seoses sellega on mul ja minu kolleegidel härra peaministrile järgmised küsimused.
Esiteks: "Kas Statistikaameti andmed on õiged?" Teine küsimus: "Kas vastab tõele, et 1993. aastast alates on Eesti väliskaubandus olnud alati miinuses?" Ja kolmas, viimane küsimus: "Aastatel 1991–2003 vähenes põllumajanduse kogutoodang Eestis üle kahe korra ja selle tagajärjeks oli see, et aastatel 1993–2009 jäi Eesti põllumajandussaaduste väliskaubandus miinusesse 45,2 miljardi krooniga. Eesti kogu väliskaubandus jäi sama ajaga 366,4 miljardi krooni ulatuses miinusesse. Kas te saaksite kommenteerida oma 15. oktoobri väidet, et meie majandus on ekspordimajandus, lähtudes sellest, et meie ekspordi ja impordi miinus ületab mitu riigieelarvet?" Kokku on arupärimisele alla kirjutanud üheksa Riigikogu liiget. Aitäh!

Aitäh! Palun teid kõnepulti, härra peaminister!

Austatud proua juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie arupärimisele.
Esimene küsimus: "Kas Statistikaameti andmed on õiged?" Statistikaamet on riikliku statistika tegijana sõltumatu küsimuses, millist metoodikat kasutada. Minul peaministrina pole mingit alust kahelda Statistikaameti andmete õigsuses. Teiseks riikliku statistika tegijaks on Eesti Pank. Tema koostatava maksebilansi, sh jooksevkonto arvudes oleks samuti küllalt tulutu kahelda.
Teine küsimus: "Kas vastab tõele, et 1993. aastast alates on Eesti väliskaubandus olnud alati miinuses?" Arvestades ainult kaupadega, on Eesti väliskaubanduse iga-aastane saldo olnud puudujäägiga 1993. aastast tänaseni. Kvartalite lõikes on väliskaubanduse bilanss olnud plussis vaid 2010. aasta IV kvartalis ligi 31 miljoni euro ulatuses. Väliskaubanduse puudujääk on iseloomulik kiirelt kasvavatele ja suure investeerimisvajadusega majandustele. Nii saab see veel mõnda aega olema ka Eestis. Siiski on Eesti kaubandusbilansi puudujääk viimasel ajal vähenenud. Üle-eelmise, 2010. aasta 250 miljonist eurost väiksem väliskaubanduse defitsiit oli vaid 1993. aastal, mil see oli 123 miljonit. Möödunud, 2011. aasta kolme esimese kvartali väliskaubanduse puudujääk oli 173 miljonit eurot, mis on üle 100 miljoni euro väiksem kui 2010. aasta sama perioodi näitaja – siis oli see defitsiit 281 miljonit eurot. Võttes arvesse ka teenuste eksporti-importi, jõudis Eesti kaupade ja teenuste bilanss 2009. aastal esmakordselt ülejääki. 2010. aastal ja 2011. aasta kolme esimese kvartali jooksul ülejääk isegi suurenes. Eelmise aasta IV kvartali maksebilansi statistika avaldab Eesti Pank 9. märtsil 2012. aastal.
Kolmas küsimus: "Aastatel 1991–2003 vähenes põllumajanduse kogutoodang Eestis üle kahe korra ja selle tagajärjeks oli see, et aastatel 1993–2009 jäi Eesti põllumajandussaaduste väliskaubandus miinusesse 45,2 miljardi krooniga. Eesti kogu väliskaubandus jäi sama ajaga 366,4 miljardi krooni ulatuses miinusesse. Kas te saaksite kommenteerida oma 15. oktoobri väidet, et meie majandus on ekspordimajandus, lähtudes sellest, et meie ekspordi ja impordi miinus ületab mitu riigieelarvet?" Riigi majanduse orienteeritust ekspordile hinnatakse siiski lähtuvalt ekspordi osatähtsusest majanduses. Nii ütlesin ka 15. novembril, vastates Urmas Klaasi küsimusele. Tsiteerin: "... Eestis ekspordi maht võrrelduna sisemajanduse kogutoodangu mahuga moodustab 70–80%. Seega Eesti majandus on tüüpiline eksportiva riigi majandus ..." Kaupade ja teenuste eksport võrrelduna sisemajanduse kogutoodanguga oli Eestis aastatel 1993–2010 keskmiselt 72%. See on Euroopa Liidus viies tulemus, eespool on vaid Luksemburg, Iirimaa, Malta ja Belgia. 75,1% on näiteks Belgia näitaja. Euroopa Liidu keskmine oli 35,5%, mis on Eesti majanduse n-ö ekspordimahukuse näitajast üle kahe korra väiksem.
Kinnitan arupärijale veel kord, et Eesti väliskaubanduse miinus pole mitte ühelgi aastal ületanud riigieelarve mahtu, rääkimata selle neljakordsest ületamisest. Suurim kaupade ja teenuste ekspordi-impordi puudujääk võrreldes sisemajanduse kogutoodanguga oli aastal 1996, mil see näitaja oli 11%. Rääkides ainult kaupade ekspordist ja impordist, oli suurim puudujääk – 22,3% – aastal 1997. Nii väliskaubanduse kui ka riigieelarve mahud käivad teatud perioodil tehtavate tehingute kohta. Ei ole mõistlik võrrelda 18 aasta väliskaubanduse saldo kogusummat mõne üksiku aasta riigieelarve mahuga.

Suur tänu, härra peaminister! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ei mingeid läbirääkimisi, ma tahtsin lihtsalt avaldada oma rõõmu, et me järjekordselt oleme eesrindlikud ja ühed parimad nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Aitäh!

Suur tänu! Palun, härra peaminister! Ka teil on võimalus osaleda läbirääkimistel.

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Hea arupärija! Minu meelest oleks mõistlik aru saada sellest oma eksitusest, mille te tegite eelmine kord ja mille te tegite ka siis, kui kirjutasite selle arupärimise. Te asetate eksportiva majanduse vastandiks importiva majanduse, aga eksportiva majanduse vastaspool on üldmajanduspoliitiliste teadmiste järgi siiski sisetarbimisel põhinev majandus. Ja ekspordiga käib tavaliselt kaasas ka import, need on lahutamatud. Ekspordimajanduse vastand pole mitte mingil juhul selles tähenduses, kui me räägime eksportivast majandusest, impordimajandus. Eesti majandus on eksportiv majandus ja see tuleneb eelkõige meie ekspordisektori osatähtsusest sisemajanduse kogutoodangus.
Ma loodan, et ma suutsin teile selgitada majanduse elementaarseid tõdesid. Samuti ma ei pea kuidagi mõistlikuks võrrelda mingisuguse pika ajavahemiku defitsiiti või ülejääki ühe konkreetse aasta eelarvega. Kõike võib võrrelda, kui sellel on ratsionaalne sisu. Seda puudujääki võib võrrelda ka valguse kiirusega või minu kinganumbriga, aga ma ei arva, et sellest sünniks väga suurt tolku. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan läbirääkimised.

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Priit Toobali, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Marika Tuus-Lauli, Mailis Repsi, Kadri Simsoni, Viktor Vassiljevi ja Ester Tuiksoo 23. novembril 2011. aastal esitatud arupärimine maavanemate ülesannete kitsendamise kohta (nr 72). Palun, kolleeg Priit Toobal, kõnepulti!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Täpselt kaks kuud tagasi andsin koos 12 Keskerakonna saadikuga Riigikogus üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See puudutab maavanemate ülesannete kitsendamist.
Seaduse mõtte kohaselt esindab maavanem riigi huve maakonnas ning hoolitseb selle tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Maavanem on selgelt riigi, mitte võimuparteide esindaja. Viimase kahe aastaga on Vabariigi Valitsus aga kiiresti asunud seda põhimõtet eirama. On loodud olukord, kus Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna valitsusliidu ministrid ei lähtu seadusest, vaid 2013. aasta kohalike valimiste korraldamisest, nimetades ametisse oma erakonna poliitikuid. Aastatel 2009–2011 on valitsus ametisse määranud 12 maavanemat, kes kõik kuuluvad kas Reformierakonda või Isamaa ja Res Publica Liitu. Niisugune tegevus ei toeta kuidagi seaduses sätestatud tervikliku ja tasakaalustatud arengu nõuet. Mida aasta edasi, seda vähemaks on maavalitsustel ja maavanematel ülesandeid jäänud. Näiteks võib tuua maakondlikud investeeringud – juhtrolli nende jaotamisel. Ka räägitakse, et perearstikonkursid lähevad maavalitsuste alt Sotsiaalministeeriumi alla, jne. Igapäevaseid riiklikke ülesandeid jääb vähemaks ja meile tundub, et selle võrra annavad parteid maavanematele erakondlikke ülesandeid juurde. Seoses sellega esitasime peaministrile kokku viis küsimust ja nüüd ootame peaministri vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Härra peaminister, nüüd on teie kord tulla kõnepulti vastamiseks.

Austatud proua juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Kuivõrd kooskõlas on Teie hinnangul senine maavanemate poliitilistesse erakondadesse kuulumise järgi ametisse nimetamine seadusega?" Eesti Vabariigi põhiseadus ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 83 sätestavad maavanemate määramise tingimused ja mehhanismi. Lähtudes nendest seadustest, on maavanem vaba omama maailmavaadet, kuuluma mittetulundusühingutesse, sh erakondadesse. Kui vaadata ajas tagasi, siis viimase kümne aasta jooksul on olnud terve Eesti peale kokku neli maavanemat, kes ei ole oma ametis oleku ajal või vahetult pärast selle lõppu olnud poliitiliselt aktiivsed, kuulunud või astunud mõnda erakonda või läinud valimistele oma nimekirjaga. Kui maavanem on avalikult oma maailmavaate määratlenud, on see kindlasti läbipaistvam ja ausam võrreldes olukorraga, kus näiliselt sõltumatu ametnik oma ametiaja jooksul või vahetult pärast selle lõppu hakkab aktiivselt poliitikas osalema.
Teine küsimus: "Kuidas hindate olukorda, kus tänased maavanemad on hakanud parteilise kuuluvuse järgi komplekteerima maavalitsuste koosseise?" Minul sellised andmed puuduvad, et maavalitsuste koosseise komplekteeritakse parteilise kuuluvuse alusel. Hea tava näeb ette komplekteerida vakantsed ametikohad avalikus teenistuses avaliku konkursi kaudu ning eeldan, et maavanemad komplekteerivad maavalitsuses vakantsed ametikohad eelkõige vastavalt ametikohal vajaminevale kompetentsile. Maailmavaate omamine ei tohi seejuures takistuseks olla – see oleks diskrimineerimine.
Kolmas küsimus: "Olete 2007. aastal andnud peaministrina lubaduse, et regionaalse juhtimise reform rakendub 2009. aastal. Miks pole reformiga alustatud?" Regionaalse juhtimistasandi kontseptsiooni ei ole koostatud. Küll aga valmis 2011. aasta kevadel OECD ühtsema riigivalitsemise raport, milles lepiti kokku tegevustes poliitika parema koordinatsiooni tagamiseks nii keskvalitsuse kui ka regionaalsel tasandil. Raport seadis regionaalsel tasandil prioriteediks eesmärgi toetada efektiivsema ja kvaliteetsema avalike teenuste pakkumise nimel omavalitsuste koostööd, analüüsides tegevuspiirkondade loomise võimalusi. OECD raport on avalik ja kõikidele kättesaadav Vabariigi Valitsuse kodulehel www.valitsus.ee.
Neljas küsimus: "Lääne maavanema kandidaat Innar Mäesalu on Lääne Elule öelnud, et maavanemal on kohustus kandideerida Riigikokku. Kas seadus kohustab maavanematel Riigikokku kandideerida?" Sellist kohustust seadusest ei tulene ja mingit sellist kohustust ei saa keegi maavanemale panna. Pigem on siin tegemist ebatäpsest väljendamisest tekkinud infomüraga.
Viies küsimus: "Maavanema ametiaeg on viis aastat, et oleks piisav aeg viia ellu seatud eesmärgid. Kuidas hindate olukorda, kus maavanem 3,5 aastat pärast ametisse määramist jätab oma töö ning läheb parlamenti? Kas selliselt ei looda olukorda, kus maavanemate ennetähtaegne lahkumine kahjustab tema ametiga seatud ülesannete eesmärgipärast täitmist, mille tagajärjel kannatab kohalik tasakaalustatud areng?" Maavanem on eelkõige maavalitsuse juht. Maavalitsus on multifunktsionaalne asutus, mis toimetab edasi vastavalt oma tööplaanidele, arengukavadele ja strateegiatele ning kindlasti pole õige öelda, et maavanema vahetudes maavalitsuse töö või maakonna areng seisma jääb. Kui maavanem otsustab ametist lahkuda enne ametiaja lõppu, on valitsuse ülesanne leida asutusele uus juht, kes jätkab seal alustatud protsesse ning vajaduse korral seab ka uued sihid.

Suur tänu, härra peaminister! Küsimus kolleeg Priit Toobalilt, palun!

Aitäh! Mu küsimus on hästi lühike. Millal saab Hiiumaa endale uue maavanema?

Kui Hiiumaa maavanem ametist vabastatakse, küllap siis kuulutatakse välja uus konkurss, läbitakse seaduses ette nähtud protseduurid ja nii nagu kõik maakonnad on maavanema saanud, küllap saab siis ka Hiiumaa omale maavanema.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud peaminister! Mul on ka lühike küsimus. Mis on need põhjused, miks vabastatakse Hiiu maavanem?

Mulle teadaolevalt on kohalike omavalitsuste juhid korduvalt pöördunud regionaalministri poole. Nad  on kurtnud ebapiisava koostöö üle maavanemaga ning need kurtmised ja ilmselt ka muud argumendid ongi viinud regionaalministri konstateeringuni, et koostöö maavanemaga ei suju.

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Juba pikka aega on räägitud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisest, täiendamisest, kohendamisest vastavalt valitsevale olukorrale. Kas see protsess on käivitunud? Mis maal see töö on ja mis ajaks valmis saab?

Muudatusi Vabariigi Valitsuse seaduses on ikka tehtud. Aga teie küsimuses ei sisaldunud seda konkreetset valdkonda või objekti, mille alaseid muudatusi te selles seaduses ootaksite.

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kas kohalike omavalitsusjuhtide kurtmised on piisav alus maavanema töölt vabastamiseks või peavad siiski olema ka mingisugused tõestatud teod või tegematajätmised või midagi sellist?

Maavanema ametist vabastamise aluseks on seadussäte, kus on kirjas, et kui koostöö regionaalministriga ei suju ja see on kestnud üle aasta, siis maavanem vabastatakse ametist.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Meie viimane arupärimine on Riigikogu liikme Heimar Lengi 24. novembril 2011 esitatud arupärimine koolireformi ja huvigruppide kaasamise kohta (nr 73). Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Tulin teist korda siia pulti ja seisan siin kahesuguste tunnetega. Ühest küljest nagu esindan siin oma valijaskonda, Kagu-Eesti elanikke nende muredega, toon need siia saali. Teisest küljest teen nagu peaministrile muret – raske on nendele küsimustele vastata, õigemini polegi midagi vastata. Kõik need vastused korduvad kuust kuusse ja küsimused enam-vähem samamoodi. Ühel päeval pannakse ühes külas midagi kinni, teisel päeval teises külas. Jah, ma ei teagi, kui kaua see kõik jätkub. Midagi pole teha, andke andeks, aga tuleb jälle arupärimine, mis on üsna nukras toonis.
Jutt on kuulsast, võib-olla nüüd isegi kurikuulsast Pühajärve koolist, mida tahetakse kinni panna. Eelmisel sügisel tehti need otsused. Ja isegi enne seda on neid otsuseid tehtud, pärast on rahvas võidelnud ja suutnud mõne kuu võrra selle kooli vastupidamist pikendada. Nüüd on asjad läinud nii kaugele, et lugu on jõudnud kohtusse. Samal ajal me räägime, kuidas me hoiame Eesti haridust, kuidas me tahame seda paremaks teha, reformida, kuidas me Eesti küla armastame ja kuidas me Eesti maaelu armastame. Aga valitsusepoolseid positiivseid samme me kahjuks ei näe.
Arupärimises on esitatud rida küsimusi Pühajärve kooli kohta. Need põhinevad kohalike elanike mureavaldustel. Ma tsiteerin siin ainult ühte lauset. Kooli hoolekogu liikme Teet Reedi sõnul on mõistetav, et gümnaasiumivõrk vajab ümberkorraldust, "kuid nagu on väljendanud nii peaminister kui haridusminister, tuleb hoida ja säilitada kodulähedasi põhikoole". Me räägime murega gümnaasiumide kinnipanemisest, aga Pühajärve puhul on ju tegemist põhikooliga. Kas tõepoolest tuleb juba uus ring? Kas hakkame ka põhikoole kinni panema ja asutama maal 6-klassilisi või 4-klassilisi koole? Piinlik on Jakob Hurda ees, kes ütles, et üks väike rahvas peab olema suur oma hariduselt ja kultuurilt. Palun, härra peaminister!

Tänan! Palun, härra peaminister, kõnepulti!

Austatud proua juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad, vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Kuivõrd oluliseks peate, et õpilastel oleks võimalik käia kodu lähedal põhikoolis?" Pean seda väga oluliseks.
Teine küsimus: "Kas põhikoolide sulgemine on üks osa koolireformist, mille käigus on plaanis sulgeda hulk gümnaasiumeid?" Ei ole.
Kolmas küsimus: "Miks on Otepääl läinud asjad nii, et tähtis otsus vallavolikogus, kes peaks teenima valla ja tema elanike huve, tehakse räigelt elanike tahte vastaselt ja tuleb vastu võtta suure rahvahulga protestide taustal?" Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikud omavalitsused on oma otsustes vabad. Ka peaminister austab põhiseaduslikku printsiipi kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse osas – see ongi kohalik autonoomia, millesse valitsus sekkuma ei pea. Peaminister ei teosta järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse ja otsuste üle. Seega on tegemist küsimustega, mis tuleb esitada Otepää Vallavolikogule või Otepää Vallavalitsusele.
Neljas küsimus: "Miks juhtub Otepääl, kus on võimul Teie juhitav Reformierakond, et kooli hoolekogule ei suvatse vallavõim anda selgitusi ja arvestusi kooli sulgemise vajaduse kohta?" Vallavolikogu 19 liikmest kuus on tõepoolest kandideerinud volikokku Reformierakonna esindajana. Reformierakond on koalitsiooni üks osapool, kuid mitte ainus. Kogu selles protsessis on ilmselt vajakajäämisi, mida mina kindlasti õigustama ei hakka, aga teile meenutuseks, et ka üks keskerakondlane on koalitsioonis.
Viies küsimus: "Miks Teie arvates lähevad Eestis asjad tihtipeale sedaviisi, et kohalik elanikkond jäetakse tähtsate kohalike küsimuste arutamisel kõrvale ja otsused sünnivad vallamaja kabinettide kinniste uste taga?" Vabariigi Valitsus peab oluliseks kaasamise head tava. Oluline on osapooled ära kuulata ja argumente kaaluda. Nagu ma juba ütlesin, kõne all olevas protsessis on ilmselgelt vajakajäämisi, mida mina õigustada ei oska ega ka ei taha.
Kuues küsimus: "Miks juhtub meil nii, nagu läks seekord Otepääl, et kogukonna ja kooli hoolekogu ettepanekutega kohalike probleemide lahendamisel enam üldse ei arvestata ja kooli sulgemise otsusest saab direktor teada kohalikust ajalehest?" Ma siiski usun, et Otepää Vallavolikogu ja sealne vallavalitsus on kooli hoolekogu ettepanekud ära kuulanud ja neid teades oma otsused teinud. See on valik, mis ei pruugi ka mulle meeldida, kuid demokraatlikus riigis – ja Eesti seda on – on minu võimalused ja õigused seda muuta samad mis teilgi. Kui vallavõimud suhtlevad oma valla elanikega üksnes kohaliku ajalehe vahendusel, siis see neile au küll ei tee.
Seitsmes küsimus: "Pühajärve põhikooli hoolekogu on juba välja öelnud, et kavatseb vallavolikogu otsuse kohtusse kaevata. Kas peate seda loomulikuks, et Euroopa Liidu liikmesriigi ühe vallakooli saatuse peab otsustama kohus?" Kõigil on võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kui see on kooli hoolekogu seisukoht, et nad soovivad sel viisil oma õigusi kaitsta, siis tuleb seda õigust austada. Eesti on õigusriik ja kohtuotsus tehakse vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.
Kaheksas küsimus: "Kas Teie ei näe Otepää Vallavolikogu otsuste tegemise jäiga stiili taga demokraatia kriisi ilminguid kohaliku elu juhtimisel?" See on küll halb näide kahe valla liitumisel ilmnenud kohaliku identiteedi ja kohalike huvidega mittearvestamisest, kuid ühes vallas või linnas ja ühes volikogus juhtunu või juhtuva pärast ei saa veel rääkida demokraatia kriisist terves Eestis. Tallinnas on seda kriisi kordades rohkem kui väikeses Otepää vallas.

Suur tänu! Alustame küsimustega. Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh! Härra peaminister! Te olete kusagil öelnud, et Otepää valla ja linna ühinemine oli ebaõnnestunud samm. Kas te sooviksite seda natuke kommenteerida?

Just äsja ju kommenteerisin. Minu meelest põhikool peab asuma õpilasele võimalikult lähedal. See on väga kindel Reformierakonna seisukoht, et põhikool peab olema õpilasele lähedal. Gümnaasiumi puhul on oluline klassikomplektide õige suurus, mis tagab ka hea hariduse kvaliteedi, kuid põhikooli jaoks on üks väga olulisi kriteeriume kodu lähedus. Ja nüüd me näeme, et üks väga edukas põhikool – seda Pühajärve kool kindlasti on – tahetakse sulgeda, ja seda vaatamata sellele, et selle kooli lõpetanud saavad sisse Eesti parimatesse gümnaasiumidesse, on siis tegu Nõo gümnaasiumi või Hugo Treffneri gümnaasiumiga. See tahetakse sulgeda vaatamata sellele, et Vabariigi President on Pühajärve kooli ühel aastal tunnistanud Eesti kõige ilusamaks koolimajaks. Minu meelest ei ole see hea näide sellest, kuidas kahe valla ühinemisel tekib sünergia, mille puhul mõlema liituja identiteet jääb alles ja tugevneb tänu ühinemisele. Nii palju kui mina nende probleemidega kursis olen, oskan mina sellest asjast järeldada seda, mida ma järeldanud olen: lihtsalt suurem rullib väiksemast üle. Aga ma ei ole selles küsimuses erapooletu hindaja. Ma olen seda ka varem avalikkusele teada andnud, et Pühajärve kooli direktor on minu väimehe ema, ja seetõttu ma palun neid hinnanguid minu käest mitte rohkem välja pitsitada.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh! Ma ei pitsitagi teilt välja hinnanguid, mida teil on raske anda. Aga ma ei saanud aru ühest asjast, kui te praegu esinesite. Kas siis Otepää vallas peab rahvas Pühajärve kooli sulgemisega seotult demonstratsioone korraldama ja piketeerima, sest kohalik elanikkond ei saa vastuseid ei volikogult ega vallavalitsuselt ega vallavanemalt? Kas see kõik peab kõlama üle terve Eesti meedias ja lõpuks minnakse kohtusse? Kas seal ikkagi on tegu demokraatia väsimise ilmingutega või on see kõik väga demokraatlik, et enne ei saa lapsevanemad vastust, kui nad on läinud kohtusse?

Demokraatlik on kogu see protseduur selles mõttes, et vallavolikogu on demokraatlikult valitud ja need suuremale osale rahvast ebameeldivad otsused on langetanud inimesed, kelle rahvas vallavolikokku valis. Demokraatlik on kogu see protsess ka selles mõttes, et nendel, kes tunnevad, et nende õigusi on riivatud, on Eesti Vabariigis õigus pöörduda kohtusse ja seal oma õiguste eest seista. Olgu öeldud, et ka mitte kõigis Euroopa Nõukogu liikmesriikides ei ole kohalikul omavalitsusel õigust riigi vastu kohtusse pöörduda. Eestis on kohtu poole pöördumise õigus küllalt laialdane ja selle üle, ma arvan, tasub meil pigem uhkust tunda, mitte häbeneda seda, et inimesed, kui nad muul viisil oma huve kaitsta ei saa, võivad seda vähemalt kohtu kaudu teha.

Palun, kolleeg Priit Sibul!

Aitäh! Austatud peaminister! Ma olen osalenud mitmel koosviibimisel, mis on korraldatud seoses Pühajärve kooli ümber toimuvaga ja selle reorganiseerimisega. Te viitasite sellele, et peaks järgima kaasamise head tava, aga ma tõesti julgen öelda, et sellest kaasamise heast tavast on erinev arusaam või siis pole mõned inimesed, kes täna Otepää võimuvankrit veavad, sellest tavast kuulnud. Mul on teile küsimus: kas teie arvates ei peaks seda kaasamise protsessi kuidagi konkreetsemalt reguleerima, et seda ikkagi kasutataks? Me ju tahame aktiivset kodanikkonda.

Ega ma väga ette ei kujuta, et kohaliku vallavolikogu tegevus oleks väga detailselt reglementeeritud. Nad peavad ikkagi olema vabad langetama otsuseid nendes küsimustes, milleks seadus on nendele pädevuse andnud. Demokraatlikus protsessis tavaliselt need, kes rahva tahtega ei arvesta, tagasi valituks ei osutu. Aga ma siin Keskerakonnale tuletasin meelde, et seal vallavolikogus on ka keskerakondlane, ning tuletaksin sama meelde Isamaa ja Res Publica Liidu esindajatele. On IRL-i esindaja ka, kusjuures vallavanem hiljaaegu astus IRL-ist välja. Nii et ma ei pea seda niivõrd erakondlikuks probleemiks, pigem on Otepää vallas toimuv minu meelest ilmekas näide sellest, et  valimisliitudelt ei ootagi keegi mingisugust vastutust. Mida tähendab valimisliit Otepää? Ühed on koalitsioonis, teised opositsioonis. Või valimisliit  "Mehed ei nuta" või valimisliit Meie Otepää?

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud peaminister! Tegelikult on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses suhteliselt selgelt välja kirjutatud, mis on vallavalitsuse ülesanded, mis on kohaliku omavalitsuse volikogu ülesanded jne. Seal üks säte – minu arvates § 3 – ütleb, et ilmtingimata peab enne otsuste langetamist kaasama rahvast neid kooskõlastama. Kui rahvas annab nõusoleku ühe või teise otsuse langetamiseks, siis seda ka tehakse. Otepää pole tuntud mitte ainult selle poolest, et suletakse Pühajärve kool, vaid hiljuti lahvatas seal veel üks skandaal. Vallavalitsus ei vastanud ühele Keskkonnaameti kirjale ja seal avati karjäär. Kas teie kui peaminister ei arva, et te peaksite oma ministrid siiski ära kuulama? Kas ministrid ei peaks andma oma pädevuse piirides selgitusi, mis ikkagi toimub, näiteks haridusminister ja siseminister?

Olgu veel kord meelde tuletatud, et kohaliku autonoomia printsiip on Eesti Vabariigis põhiseaduslik printsiip. Ja kui otsustuspädevus on antud kohalikule vallavolikogule, siis sinna peab see ka jääma. Ma olen kaugel mõttest, et keegi peaks kogu aeg hakkama üle õla parandama vigu, mida üks või teine vallavolikogu kusagil kohapeal teeb. Need vead peab ära parandama see rahvas, kes vigu tegeva vallavolikogu valis.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti kolleeg Heimar Lengi!

Head kolleegid! Istusin saalis, kuulasin peaministri vastuseid ja mõtlesin, kas on üleüldse mõtet arupärimisi Riigikogus esitada ja oodata kaks kuud vastuseid. Need mõlemad arupärimised, mis mina täna ette kandsin, s.o siis postkontorite ja kooli kohta, olid novembris sisse antud. Nüüd on ammu uus aasta. Postkontorid on kinni pandud ja kool hingitseb veel vaevu, vaevalt seal õiget kohtuvõitu tuleb. Nii hakkad mõtlema tõepoolest demokraatia printsiipide üle. Siin võib ju ilusasti rääkida autonoomiast ja kohaliku võimu ülimusest jne, jne. Aga kui vaadata ikkagi Pühajärve näidet, siis need lastevanemad, need kooliõpilased ise, need õpetajad on pöördunud küll haridusministri poole, küll vallavolikogu esimehe poole, küll vallavolikogu poole, küll vallavalitsuse poole, küll vallavanema poole. Nad on pöördunud oma saadikute poole, nendest räägib terve Eesti meedia. Ja nüüd tuleb välja, et isegi peaminister ei suuda siit kõrgest puldist – meil kõrgemat pulti Eestis ei ole kui see siin Riigikogus – midagi lohutavat öelda. Ta ütleb ainult, et seal on volikogus ka üks keskerakondlane. Jah, ma katsun teda noomida, seda oma erakonnakaaslast, et ta seisaks ikkagi laste eest. Nüüd siis selgub, et peaminister ei saa Otepää võimu, Otepää omavalitsust mitte kuidagi mõjutada. Aga kui palju me oleme samal ajal kuulnud kriitikat Tallinna omavalitsuse kohta, nii ministritelt valitsuses kui ka siit Riigikogu puldist! Tallinn teeb kogu aeg valesti! Aga Otepää – selle kohta ei saa midagi öelda! Olgu seal karjäär ebaseaduslik või pannakse kool kinni elanike tahte vastaselt – mitte midagi teha ei saa, sest kohalik omavalitsus on ülivõimas ja ülim. Ma sellest lihtsalt aru ei saa! Aga võib-olla ma ei peagi sellest aru saama, sest see on nii kõrge ja nii suur demokraatia, millist teist ei ole maailmas. Võib-olla Eesti demokraatia on kõige suurem või Euroopa riikide seas kusagil vähemalt viie esimese demokraatia hulgas! Kuigi ma ei usu, et kui ükskõik missuguses teises Euroopa riigis lastevanemad protestivad kooli kinnipanemise vastu, siis jääb valitsusjuht nende mure suhtes ükskõikseks. Aitäh!

Suur tänu! Palun, härra peaminister, teil on ka võimalus esineda!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu ja austatud härra Lenk! Oma hinnangu Otepääl toimuva kohta olen ma andnud. See on minu meelest täiesti selge. Ka tänases vastuses te kuulsite, et ma mitte kuidagi ei õigusta seda tegevust – ma ei taha seda õigustada võtta ja ma ei tee seda. Aga nagu te teate ka Tallinna näiteil, ei ole peaminister kunagi ära parandanud või ümber teinud neid lollusi, mida Tallinna linnas maksumaksja rahaga tehtud on. See lihtsalt ei ole peaministri pädevuses. Küll aga olen ma neid lollusi hukka mõistnud ja selles osas ma ei kavatse oma käitumist muuta. Sündigu need rumalused, lauslollused Otepääl või Tallinnas või ka minu kodulinnas Tartus – kui miskit on halvasti, küllap ma siis juba lähen ja laidan. Aga kohaliku autonoomia printsiip on põhiseaduslik printsiip ja ma ei luba endale mitte kunagi rakendada mingisuguseid ebaseaduslikke sanktsioone, telefoniõigust,  ähvardada või manguda kedagi – seda ma endale ei luba. Selleks austan ma liiga palju meie põhiseadust. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan läbirääkimised.

Head kolleegid! Nüüd on võimalus peale haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.06.