Me ju teame, et uuringul ja uuringul on vahe. Teadmine on alati rohkem väärt kui mitteteadmine. Kunagi koolipõlves me pidime ilmselt mõlemad kirjutama kirjandi teemal, kumb on inimese jaoks olulisem, kas karm tõde või lohutav vale. Mitteteadmine on minu jaoks võrdne lohutava valega. Aga kui teadmiste hankimine kahjustab olulisel määral keskkonda, inimeste elamistingimusi, siis tuleb väga põhjalikult kaaluda, kas niisugune teadmiste hankimine suhteliselt ränga hinnaga on ikka põhjendatud. Kui me hangiksime teadmisi internetist, raamatukogust, laboriandmeid analüüsides, siis vaevalt Ida-Virumaa elanikel sellest probleeme oleks, kui riik saab targemaks. Aga kui teadmiste hankimine tähendab seda, et tuleb teostada puurimistöid, mis võivad kahjustada põhjavee taset, sealsete elanike kaevude veetaset, kui need võivad muuta vee kvaliteedi kehvemaks või võivad tekkida muud komplikatsioonid, siis tuleb väga tõsiselt kaaluda, kas selline teadmiste hankimine on põhjendatud. Me ju teame, et tegemist on kivimitega, mis on isesüttivad ja et see kõik võib tuua kaasa radioaktiivse saastuse. Ja kui me teame, et rakendada neid teadmisi, mis me hangime, ei ole nagunii võimalik, siis ei ole veenvat põhjust nende kannatuste tekitamiseks.