Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud valitsusliikmed! Alustame selle aasta viimast infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 46 rahvasaadikut, puudub 55.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Alustame esimese küsimusega. Palun, Valeri Korb, küsimus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Esitan oma küsimuse lähtuvalt Sillamäe linna elanike pöördumisest, et teada saada, mis eesmärgil pidurdab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ida-Viru maakonna teemaplaneeringu Jõhvi–Narva teelõigu trassikoridori täpsustamise menetlusprotsessi. Sillamäe Linnavolikogu ja Sillamäe Linnavalitsus on mitmel korral avaldanud ametlikku vastuseisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärgile lükata transiitliikluse linnaruumist väljaviimine kaugesse tulevikku ehk aastasse 2040 ja kaugemalegi. Avalikkus ehk kohalik omavalitsus on kooskõlastanud planeeringu lahendused suunata transiitliiklus Sillamäe linnaruumist välja, ehitada raudteeviadukt ja ümbersõit lähiaastatel. Miks ministeerium ja Maanteeamet seda seisukohta järjekindlalt eiravad, samas kui tasuvus ...
Palun, üks minut on juba täis!
Suur tänu!
Küsimust vist ei tulnudki, aga ma umbes aiman, millest jutt käib. See puudutab Sillamäel olevat Tallinna–Narva maantee lõiku. Infoks nii palju, et me oleme Maanteeametiga algatanud pikaajalised teemaplaneeringud kõikide Eesti põhitrasside kohta, et fikseerida pikaajalise vaatega võimalus arendada maanteed 2 + 2 maanteedeks. See puudutab Tallinna–Narva, samuti Tallinna–Tartu–Luhamaa ja Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed. Millal ühes või teises lõigus on mõttekas ehitada trass 2 + 2, sõltub liiklussagedusest ja raha olemasolust.
Kui te räägite Sillamäelt läbisõidust, siis ma võtsin hommikul vahetult enne siia tulekut välja asjaomased andmed. Seal ei ole sellist liiklussagedust, mille puhul me võiksime rääkida 2 + 2 teest, rääkimata sellest pikaajalisest vaatest, et kunagi võiks maantee minna Sillamäest mööda. See on praegune reaalne seis. Ma tean, et see planeering ei ole lõppenud, arutelud kohalike omavalitsuste ja maavalitsusega jätkuvad. Kutsuksin üles leidma realistlikku lahendust tänase päeva seisuga. Ma ei taha öelda, et see võiks olla lõplik lahendus, aga see võiks olla realistlik lahendus, et parandada liiklusohutust ja liikluskorraldust Sillamäe linna läbival Tallinna–Narva maanteel. Lisaks ikkagi olemasoleva trassi oluline rekonstrueerimine, arvestades Sillamäe sadama olemasolu ja kasvavat kaubakäivet, sh mitmetasandilise raudteeviadukti ehitamine olemasoleva trassi raames. Ma ei taha öelda, et teie nimetatud alternatiiv ei ole võimalik, kuid ma veel kord kordan: see alternatiiv on liiga kallis ega vasta praegusele tegelikule liikluskoormusele.
Palun, kolleeg Valeri Korb, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh vastuse eest! Oma pöördumises tahavad Sillamäe elanikud teada veel üht asja. Esitan selle küsimuse ka teile, härra minister. Kas Tallinna–Narva põhimaanteed 183. kilomeetril läbiva Sillamäe–Vaivara raudteeharu ülesõiduviadukt rajatakse olemasolevale põhimaanteele või ehitatakse see planeeritavale ümbersõiduteele, mis linnaelanike heaolu suurel määral häiriks?
Esiteks, on olemas erineva arvamusega linnaelanikke. Vähemalt minule on öeldud, et Sillamäel on esindatud väga selgelt ka teistsugune arvamus. Kui me kunagi tulevikus viime selle liikluse Sillamäe linnast täiesti välja, siis võib ehk juhtuda nii nagu paljude teiste linnadega: liikluskoormus, mis mõneti toob linnale ka kasu, kaob linnast üldse ära. Seda esiteks. Teiseks, kui me tahame praktilist lahendust lähema 10–15 aasta perspektiivis, siis veel kord: mulle tundub realistlik praegu Tallinna–Narva maantee liikluskorralduse oluline parandamine, sh viadukti ehitamine raudteele. Ma olen sügavalt veendunud, et see on vägagi kõigi Sillamäe linna elanike huvides.
Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Ka mina olen Sillamäe linnajuhtide ja muude elanikega kohtudes selle küsimusega kokku puutunud. Ma küsisin nendelt, kas see, et tee läheb linnast läbi, ei ole ehk miinus. Vahest sellel on väga palju plusse. Nad ei saanud sellest päris hästi aru. Mul on küsimus: kas ministeerium on teie arvates piisavalt linnale seletanud plusse ja miinuseid, mida üks linna läbiv tee võib kaasa tuua?
Mis puutub selle tee linnast läbiminekusse, siis see läheb küll läbi linna territooriumi, aga kui me vaatame linna kui inimeste tegelikku elukeskkonda, siis Sillamäe keskus jääb sellest teest ikka õige kaugele. Ma usun, et selgitustööd tuleb kindlasti rohkem teha, planeeringuprotsess ei ole veel lõppenud. Ütlen igaks juhuks ka arvud, millest me räägime. Kui me ehitaksime praegusele teele raudteeviadukti ja teeksime muid liikluskorralduslikke lahendusi, siis selle hinnanguline maksumus on 18 miljonit eurot. Selle maksumus, millest räägib härra Korb, on, ma kujutan ette, 80–100 miljonit eurot. On vist väike vahe? Ka raha tuleb siin lugeda.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Heljo Pikhofilt haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Palun!
Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud haridusminister! Olete viimasel ajal rääkinud väga palju tasuta kõrgharidusest, samal ajal aga suurenevad kogu Eestis lasteaedades lapsevanemate makstavad kohatasud ja toidupäeva maksumus. Seega lapse lasteaias käimine läheb vanematele järjest enam maksma. Paljud lapsevanemad, enamasti emad, kasvatavad lapsi üksi ja saavad miinimumpalka või sada-paarsada eurot enam. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et vähemalt lasteaia vanemas rühmas peaks olema lasteaias käimine tasuta, et ei nõutaks mingit kohatasu ega toiduraha, et alusharidus oleks kõigile lastele kättesaadav. Minu küsimus on selline: kuidas riik kavatseb selle õiguse realiseerimise tagada ja kas peate oluliseks muuta alusharidus igale lapsele kättesaadavaks?
Hea küsija! Kindlasti on alusharidus oluline osa kogu haridussüsteemist. Lisaks hariduslikele funktsioonidele täidab koolieelne lasteasutus ka lastehoiufunktsiooni ja kuulub seega mitte ainult haridus-, vaid ka sotsiaalvaldkonda. Mis puutub Eesti riigis alushariduse ja lastehoiu pakkumise reeglitesse, nii nagu need parlamendis on kokku lepitud, siis see kohustus on koolieelsete lasteasutuste seaduse § 10 lõikes 1 pandud kohalikule omavalitsusele. Mul ei ole põhjust kahelda, et kohalikud omavalitsused täidavad nendele seadusega pandud ülesandeid piisava hoolsusega, pöörates tähelepanu ka kõikidele sotsiaalsetele aspektidele, millele selle teenuse pakkumisel peaks tähelepanu pöörama. Ka kõik sellega seonduvad kulutused on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja minu arvates ei ole nendesse sekkumine riiklikul tasemel põhjendatud. Igati kaalutletud otsused, mis kohaliku omavalitsuse tasemel langetatakse, vastavad usutavasti kohaliku omavalitsuse territooriumil elavate inimeste huvidele ja on tagatud demokraatliku protsessiga kohaliku omavalitsuse valimisel. Lisaks sellele on riiklikest allikatest kohaliku omavalitsuse üksustele aastatel 2011–2015 ette nähtud umbes 350 miljonit eurot, mida võib kasutada lasteaedade, koolide, kultuurimajade, noortekeskuste jms investeeringuteks. See on oluline toetus kohalikele omavalitsustele ning ma loodan, et tarviline infrastruktuur saab selle, eelkõige KOIT kava raames ja Kyoto saastekvootide müügist laekuva raha toel ka realiseeritud.
Palun, kolleeg Heljo Pikhof, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Austatud minister! Kas alusharidust andvaid õpetajaid ei peaks väärtustama senisest rohkem? Sõltub ju lapse esimestest eluaastatest palju see, kuidas kulgeb tema edasine elutee. Praegu on lasteaiakasvatajad ja abiõpetajad ilmselgelt üle koormatud ja alamakstud. Mida te arvate sellisest süsteemist, kui vähemalt kahes vanemas lasteaiarühmas saaksid lasteaiaõpetajad riigieelarvest palka pearaha alusel analoogselt kooliõpetajatega? Siis oleks ka lasteaiaõpetajate miinimumpalk üle riigi ühesugune.
Hea küsija! Loodan siiski, et kõik kohaliku omavalitsuse töötajad saavad seadusjärgset tasu kohaliku omavalitsuse eelarvest, nii nagu see neile on ette nähtud ja nagu kohaliku omavalitsuse volikogu on õigeks pidanud. Teatavasti ei saa praegu rahul olla ka selle palgaga, mida makstakse munitsipaalkoolide õpetajatele. Riiklik toetus selleks on aastate jooksul kasvanud. Kuid summad, mis kohalikud omavalitsused on lisanud üldhariduskoolide õpetajate palkadele, on olnud üsna erinevad. On kohalikke omavalitsusi, kes on leidnud võimaluse maksta õpetajatele 20–30% rohkem. Samasugused disproportsioonid valitsevad minu teada ka koolieelsete lasteasutuste töötajate tasustamisel. Loodan väga, et neid põhimõtteid, mis omal ajal üldhariduskoolide õpetajate tasustamise vallas kehtestati, järgitakse ka edaspidi – pean silmas põhimõtet tagada riikliku toetuse kaudu vähemalt ühtlane miinimum. Aga Haridus- ja Teadusministeerium on õpetajate palga tõstmise seadnud esimeseks prioriteediks. Loodame sellega 2013. aasta eelarve ettevalmistamisel hakkama saada. Selle valguses loodan väga, et kui riik omalt poolt suudab täiendavalt panustada õpetajate palkadesse, et tagada nendele vastuvõetav palgatase, siis kohalikud omavalitsused omalt poolt teevad sedasama koolieelsete lasteasutuste õpetajate palkadega.
Palun, kolleeg Heljo Pikhof, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Ma küsisin tegelikult lasteaiaõpetajate palkade kohta, teie aga rääkisite suures osas kooliõpetajate palkadest. Ma olen hästi palju Tartus kokku puutunud lasteaiaõpetajatega, nende muredega. Mul on teile üks küsimus veel: mida te isiklikult teeksite 45 minuti jooksul, kui oleksite 24 viieaastase lapsega?
Aitäh hea küsimuse eest! Eks ma tegeleksin ametijuhendis ettenähtud kohustustega. Aga ma ikkagi rõhutan: töösuhetes vastutuse veeretamine kellegi teise kaela ei lahenda ühtegi probleemi. Iga töötaja peab oma tööandjaga ja iga tööandja oma töötajatega jõudma mõistlikule kokkuleppele palkasid puudutavates küsimustes. Kohalikul omavalitsusel on oma tulubaas, oma eelarve, oma demokraatlikud protseduurid prioriteetide seadmiseks ja ma toetan väga kõiki kohalikke omavalitsusi koolieelsete lasteasutuste töötajate palkade tõstmisel. Igal juhul otsib Haridus- ja Teadusministeerium oma töötajate – riigikoolides töötavate õpetajate ja teiste töötajate huvides sisemisi reserve juba 2012. aastal. Olen veendunud, et sisemised reservid on kõikides süsteemides olemas, soovin nende leidmisel kõikidele partneritele edu!
Palun nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust! Alustame kolleeg Kaia Ivast.
Aitäh! Nagu te viitasite, on alusharidus kohaliku omavalitsuse pädevuses ja tema autonoomia küsimus. Praktika on eri omavalitsustes kahtlemata erinev. Küll aga on riigi tugi olnud investeeringute koha pealt ning lasteaedade ehitamise ja renoveerimise koha pealt kaunis järjepidev. Kui me vaatame eelmist finantseerimisperioodi, siis regionaalfondi rahaga toetati 63 lasteaeda, praeguse finantseerimisperioodi ajal aga lausa 55 lasteaeda. Seega pooled projektid olid lasteaedade toetuseks ning selle abil on loodud üle 2000 uue lasteaiakoha. Kas on selles osas juba läbi räägitud ka kava järgmiseks finantseerimisperioodiks? Milline on sinu seisukoht, kas selline jätkuv toetus lasteaedade renoveerimiseks ja uute kohtade loomiseks on prioriteet ka edaspidi?
Täiesti õigustatult on juhitud tähelepanu sellele, et riiklik toetus investeeringuteks on olnud märkimisväärne, lasteaiakohtade arv on kasvanud. Euroopa Liidu eesmärgid koolieelse hariduse ja lastehoiu osas on Eesti Vabariigis juba täidetud. Ja ma ei ütle seda mitte selleks, et vähendada nende ülesannete olulisust, mis selles valdkonnas ees seisavad, kaasa arvatud palkade tõstmine ja täiendavate kohtade loomine. Aga asjade seisu selles valdkonnas ei saa kindlasti pidada kriitiliseks või traagiliseks, nagu kohati on kõlanud.
Mis puutub pikemaajalisse perspektiivi, siis kindlasti on vaja lastehoiu võimalusi juurde luua, eelkõige arvestades asetleidnud migratsioonilisi protsesse. Tegelik probleem on eelkõige Harjumaal ja Tartumaal, kitsamalt veel Tartu ümbruses. Usun, et eelseisval finantsperioodil leitakse selle sektori täiendavaks toetamiseks ka raha, aga nagu te väga hästi teate, prioriteetide kokkuleppimine alles käib. Ent on selge, et struktuurifondi vahendid võiksid ka järgmisel finantsperioodil jõuda koolieelsete lasteasutusteni. Kui suurel määral, on debati küsimus.
Palun, kolleeg Erki Nool!
Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Heljo Pikhof käis siin välja huvitava matemaatilise või ma ei teagi mis valemi. Teil, härra minister, on varasalves hästi palju mitmesuguseid mudeleid ja valemeid. Äkki te seletaksite, et kui mingist vanusest alates on kõik lasteaias tasuta ja samal ajal me hakkame kasvatajate või lasteaiaõpetajate palka tõstma, kuidas see siis tehniliselt ja praktiliselt võimalik oleks?
Eks me ju kõik tea, et tasuta tähendab seda, et maksab keegi kolmas. Mil määral peaks võtma koolieelsete lasteasutuste kulusid katta kohaliku omavalitsuse või siis lastevanemate asemel riik, on tõepoolest poliitilise valiku küsimus. Aga ma mäletan seda riigikorda, kus kõik pidi olema tasuta ja raha hoopis ära kaduma. Vaat seda ideaali ma küll ei jaga ja püüan siiski korraldada haridusvaldkonnas elu niimoodi, et õiglane ja jõukohane koormis langeks kõigile huvigruppidele vastavalt võimalustele. Tõepoolest peaks nende perede jaoks, kes vajavad toetust, olema sihtotstarbelised vajaduspõhised toetused, et lapsed ei kannataks. Niisugune mehhanism on Eestis ka olemas. Minna totaalselt üle tasuta teenustele ükskõik mis vallas on minu arvates põhjendamatu.
Nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Helmen Kütt!
Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Tänan teie väga põhjalike vastuste eest! Mul on küsimus, mis eeldab väga lühikest vastust. Soovin, et siin saalis ei jääks kajama, et kohalikud omavalitsused on need halvad, kes ei muretse lasteaiaõpetajate palkade pärast. Kuidas teile tundub, kas võis sellele, et kohalikud omavalitsused ei saanud nende palka tõsta, mõjuda ka see, et riik kärpis omavalitsuste tulusid? Omavalitsused oleksid saanud selle raha ehk palkadesse suunata.
Hea küsija! See on küll viimane asi, mida ma teha tahaksin – heita kohalikele omavalitsustele ette midagi nende otsustes. Kohalikud volikogud on oma otsused langetanud vastavuses volikogu liikmete ja elanikkonna soovidega. Minu asi ei ole neile öelda, mida nad on teinud õigesti või valesti. Üldiselt ma usun, et kohalikud elanikud on selle teenusega rahul, mida neile pakutakse, olgu siis Tallinnas või mõnes teises kohalikus omavalitsuses.
Mis puutub kurja riiki, kes kelleltki raha ära võtab, siis, head rahvasaadikud, teile ei tohiks ju ometi üllatusena tulla tõsiasi, et aastatel 2008–2010 mitte ainult Eesti Vabariik, vaid peaaegu kogu maailm läbis üsna tõsise majanduskriisi. Kokkuhoid sel ajal oli igati põhjendatud ja mõistlik. Seda tehti kõikidel tasanditel, alates peredest, kohalikest omavalitsustest, riigist ja ettevõtetest. Usun, et valmisolek ja suutlikkus kokku hoida nii, nagu seda tehti, andis meile palju parema stardipositsiooni selleks, et meie majandus on kasvanud nii, nagu me seda praegu näeme, ja on ka jätkusuutlik. Täiendavate kohustuste võtmine sellises olukorras on minu arvates ennatlik, süü veeretamine kolmandale osapoolele on aga veidi vastutustundetu. Püüame ikkagi ühiselt vastavalt meie rahalistele võimalustele ja majanduse edenemisele lahendada neid küsimusi, mis Eesti riigi ja majanduse ees seisavad.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Neeme Suurelt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! 11. oktoobril tegite siseministrile ettepaneku suurendada ettevõtlusega seotud elamislubade arvu 60 võrra. Sellega suurendasite tahes-tahtmata härrade Raudse ja Stelmachi elamislubadega kauplemise kasumlikkust, kuna just seda liiki elamisload olid nende äriplaani aluseks. Siit ka küsimus: kuidas kujunes teie otsus selline ettepanek teha? Kas selle taga olid mingid analüüsid või kellegi soovitused? Kui olid, siis millised?
Kõigepealt ma soovitan küsimustega ettevaatlik olla. Ärge pange kõike ühte patta. See ettepanek lähtub paljuski majandusministeeriumi senisest poliitikast selles vallas. Majandusministeerium on vahest isegi viimased neli aastat keskendunud põhiliselt kahele küsimusele, mis seonduvad elamislubade ning tegelikult laiemalt ka töölubade ja viisade teemaga. Need küsimused puudutavad kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, keda vajavad ennekõike ettevõtted, kellel tööjõudu Eestis pole ja kes on rahvusvahelises konkurentsis. Nende jaoks ei ole probleem niivõrd selles piirmääras, kuivõrd rohkes bürokraatias. See on üks teema. Teine teema on see, et kui investeeritakse Eestisse – ma räägin reaalsetest investeeringutest –, siis ei tohiks ükski investeering jääda investeeringu teostaja elamisloa või muude vajalike riigipoolsete lubade taha. Need on meie kaks põhilist valupunkti. Ma vaatan neid arve – seesama kiri, mis on olnud ka ajakirjanduses palju arutelu all ja kus on esitatud erinevaid seoseid. 30. novembri statistika järgi on ettevõtluseks elamislubasid välja antud 141, praegu on menetluses 34. Kokku teeb see juba 175. Kui valitsus suurendas piirmäära ja siseminister hakkas jagama neid alakvoote, siis tema pakkumine oli ettevõtlusalal 110. Teisisõnu me võime öelda, et majandusministeeriumi ekspertide ettepanek pidas silmas tegelikku vajadust. Ma ei anna siinkohal hinnangut, kas need ettevõtlusload on, nagu on avalikkuses väidetud, fiktiivsed – see on eraldi küsimus. Meil ausalt öeldes seda informatsiooni kuigi palju ei ole.
Palun, kui soovite küsida, siis vajutage kiiresti nupule! Palun, kolleeg Neeme Suur, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Te rääkisite investeeringutest. Kas teil oli enne tehtud analüüs, kui palju reaalseid investeeringuid on ettevõtlusega seotud elamislube saanud isikud meil teinud?
Täpset analüüsi, kui palju investeeringuid on seotud konkreetselt elamislubadega, majandusministeeriumil ei ole. Ma eeldan konkreetset analüüsi konkreetsete ettevõtete lubade puhul. Küll aga, kui me vaatame laiemalt ja pikemat perioodi, siis me näeme kolmandatest riikidest pärit investeeringute kasvu reaalmajanduses – jutt on riikidest, mille puhul on vaja elamisluba. Me oleme vaadanud, mis riikidest need tänavu on olnud. Kui avalikkusele on jäänud mulje, et need on ainult Venemaalt, siis see ei vasta tõele. On elamisloa taotlejaid USA-st, on Austraaliast, on minu teada ka Indiast. Tõsi, asjaomased arvud on suhteliselt väikesed. Me peame arvestama ka seda, et investeeringud võivad eeldada elamisluba, aga ei pruugi eeldada, ja muide, see on seaduses ka ette nähtud. Seda peavad meie migratsiooniametnikud hindama, kas konkreetses ettevõttes vajaliku investeeringu tegemiseks on vaja elamisluba või ei ole.
Palun, kolleeg Neeme Suur, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Teine täpsustav küsimus on selline: kas kodanikud Raudne ja Stelmach või nende esindajad on viibinud teie ministeeriumis toimunud vastavateemalistel koosolekutel, ümarlaudadel või mingite muude otsuste kujundamise protsesside juures?
See info on ka ajakirjandusest läbi käinud. 14. novembril toimus ümarlaud, kuhu olid kaasatud ettevõtlusega seotud liidud, arengufond, palju muid institutsioone, kes arutasid välismaalaste seaduse muutmist. Ma juhin tähelepanu, et selle välismaalaste seaduse temaatika algatasid valitsus ja Siseministeerium kevadel. Me oleme püüdnud teha ettepanekuid, mis peavad silmas Eesti majanduse huve ja vajadusi. Asjakohane ümarlaud toimus, nagu ütlesin, 14. novembril ja sellel osalesid ka nimetatud isikud.
Nüüd siis kohapeal registreeritud küsimused. Palun kõigepealt, kolleeg Andres Anvelt!
Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma olin muidugi hämmeldunud, et te hoiatate meid küsimuste eest – et me peaksime nendega ettevaatlikud olema. Minu meelest peaksite pigem teie olema ettevaatlikud oma otsustes ja oma vastustes. Aga minu küsimus on selline. Te olete öelnud, et ei ole kursis Indrek Raudse majanduslike huvidega. Kas siis härra minister tundis mingil moel huvi või laskis kontrollida Indrek Raudse majanduslikke huvisid, kui ta määras ta Tallinna Sadama nõukogusse?
Kõik isikud, kes kuuluvad äriühingu nõukokku, esitavad oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja neid deklaratsioone kontrollitakse. Kontrollitakse ka seda, kas nendel isikutel on selle konkreetse ettevõtte tegevusega seotud mingisuguseid huvide konflikte.
Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Äsja te ütlesite ühe kolleegi küsimusele vastates, et konkreetsete elamislubadega seotud investeeringutest teil ülevaadet ei ole – selliseid andmeid pole. Aga vaataks asja geograafiliselt ehk aadressi poole pealt. Need 147 tublit investorit, olgugi et nende hulgas oli paar kriminaalset autoriteeti, olid kõik registreeritud ühele aadressile Kooli tänaval. Väga huvitav kogemus! Tallinnas on nii palju maju, kui igas majas oleks neid 147, see oleks ikka täitsa vapustav. Huvitav oleks siiski selgem pilt saada. Kas teil on äkki ülevaade sellest, kui suur on asjaomaste investeeringute summa, kui rääkida sellest investorite pundist, mis pesitses seal Kooli tänaval?
Veel kord: majandusministeerium jälgib siin ikkagi üldisi statistilisi andmeid. Ka meie kaalume nüüd, ennekõike seoses tolle tõstatatud probleemiga, kas majandusministeerium või ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus võiks kuidagiviisi toestada migratsiooniametnike otsuseid ühe või teise elamisloa vajalikkuse kohta. Ma juhin tähelepanu, et minu teada on kehtivas seaduses lisaks investeerimiskapitali suurusele ka täiendav nõue, et iga investeering peab olema kooskõlas riigi arengu vajadustega – see on üldine nõue välismaalaste seaduses. Teiseks peab elamisluba olema vajalik, arvestades konkreetset ettevõtlust. Neid asju peab hindama migratsiooniteenistus. Kas majandusministeerium või EAS peaks selliseid otsuseid kuidagi toestama, on arutelu koht. Pigem mitte. Me tahaksime näha sellist seadust, mis sätestab väga selged, objektiivsed kriteeriumid, et ka migratsiooniteenistusel oleks vähem kaalutlemisvariante. See oleks tegelikult ideaalne lahendus, mitte et me hakkame otsustama ühe või teise näo või teo järgi, kas investeering on Eestile vajalik või ei ole. On täiesti selge, et me räägime reaalsetest investeeringutest, olgu need siis tehtud reaalsesse ettevõttesse, kinnisvarasse või olgu tegu väärtpaberiinvesteeringutega.
Palun, kolleeg Juku-Kalle Raid!
Aitäh! Juhan, mina kui sinu masendusliige tahaksin teada, miks sa peale elamislubade skandaali tagasi ei astunud. Kas sul endal käis see mõte peast läbi?
Ausalt öeldes, käis läbi. Aga ma pean tunnistama, et ma ei tunne endal poliitilist vastutust selles osas, mida on ette heidetud ja mis seondub sellega, et majandusministeeriumi otsused on justkui lähtunud kellegi erahuvidest. Seda ma ütlesin ka Neeme Suure küsimusele vastates. Majandusministeeriumi otsused selles küsimuses ei ole lähtunud kellegi erahuvidest. Meie ülesanne on teada eri ettevõttegruppide või huvigruppide vajadusi, kuid meie asi on lähtuda avalikest huvidest ja me oleme seda ka teinud.
Palun, kolleeg Kajar Lember!
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Elamislubasid on mitut sorti ja ma väga loodan, et ettevõtlusega seotud lubade tõttu ei lähe tööga seotud elamislubasid puudutav bürokraatia suuremaks. Seda bürokraatiat peab pigem püüdma vähendada. Aga küsimus on ettevõtlusega seotud elamislubade kohta. Kuna nende taotlustega käib tõepoolest kaasas ka väga selge äriplaan, siis kas majandusministeerium on kontrollinud nende tegevuse vastavust äriplaanile või kas seda on plaanis tulevikus teha?
Ma juba enne vastasin: ei ole kontrollinud. See ei ole otseselt meie ülesanne. Me ikkagi jälgime investeeringute osas Eestis üldiseid tendentse, üldiseid trende, sektoripõhiseid lähenemisi. Meie jaoks konkreetselt need investeeringud, mille tegijad tahavad elamisluba, ei ole väga laiaulatuslik probleem, arvestades üldse Eesti atraktiivsust välisinvesteeringute sihtriigina. Meid ikkagi huvitab välisinvesteeringute riik üleüldiselt, mitte niivõrd konkreetsed detailid. Aga see, et migratsioonialase bürokraatiaga seotud tõkked ei tohi saada takistuseks Eesti jaoks vajalike investeeringute saamisel, on kindlasti meie soov.
Palun, kolleeg Priit Toobal!
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Esmaspäeval tegid parlamendi opositsioonierakonnad ettepaneku moodustada elamislubade skandaali uurimiseks erikomisjon. Milline on teie kui ühe asjaosalise seisukoht selle erikomisjoni moodustamise osas ja teie koduerakonna seisukoht samuti?
Iseenesestmõistetavalt on see Riigikogu otsustada. Mina kindlasti avaldan valmisolekut kõigekülgseks koostööks selle komisjoniga, juhul kui see moodustatakse.
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arto Aas!
Aitäh! Paar päeva tagasi võis meediaväljaannetest lugeda uudist, et üks suurem Läti äripank müüs avalikult ka elamislubade saamise teenust. Kodulehel olid hinnakirjad väljas jne. Kuidas te sellist tegevust kommenteerite? Ja kas Balti riigid peaksid ehk selles vallas kujundama ühise poliitika, et ära hoida ebameeldivaid juhtumeid?
Need otsused on niivõrd, kuivõrd nad ei ole Euroopa pädevuses – teatud immigratsiooniotsused on ju Euroopa Liidu ühises pädevuses –, ikka liikmesriikide endi teha. Mul on olemas andmed – soovitan neid ka kõigil asjaosalistel vaadata –, mismoodi Euroopa riigid konkureerivad selliste investeeringute vallas, mis eeldavad elamisluba. Päris karm konkurents, soovitan tutvuda!
Kui me vaatame eri riike, siis toon näiteks Austria, Šveitsi, Belgia, Suurbritannia ja Kanada ehk väga arenenud riigid, samuti Bulgaaria, Läti ja Tšehhi, kes on astunud väga selgeid riiklikke samme, et meelitada seda laadi investeeringuid, millega käivad kaasas teatud reguleeringud migratsiooniseadustikus. Meil on see tõenäoliselt valiku koht, arvestades probleemi teravust ühiskonnas ja ühiskonna reaktsiooni. Kindlasti seisab meie ees raske küsimus, kas me oleme üldse huvitatud seda laadi investeeringutest ja oma riigi atraktiivsuse suurendamisest. See on küsimus. Majandusministrina ma saan öelda ainult seda, et praeguses globaalses konkurentsis ei tohi teha samme, millega me lükkaksime investeeringud tagasi. Ja veel kord: ma räägin reaalsetest investeeringutest. Ma ei räägi mingisugustest fiktiivsetest, tegelikult spekulatiivsetest investeeringutest või mustast rahast, millest siin täna ka on juttu olnud. Kokku võttes ma arvan, et selles diskussioonis me peame väga tõsiselt arvestama vajadust oma atraktiivsust ikkagi hoida, mitte seda vähendada. Kui me suudame midagi kokku leppida ja riigi atraktiivsust suurendada, siis see tuleks Eesti majandusele ja rahvale kindlasti kasuks.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Palun, järgmine küsimus on kolleeg Yana Toomilt haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole!
Lugupeetud proua juhataja! Austatud härra minister! Teatavasti lubas Haridus- ja Teadusministeerium, et vastus nendele koolidele, kes on taotlenud gümnaasiumiastmes venekeelse õppe luba, antakse detsembris. Täna on meil käes 14. detsember, aga seda otsust pole olemas. Kui see just ei ole riigisaladus, kas ma võin küsida, millal on kavas seda valitsuses arutada? Ja kas kavatsete arutada ja võtta arvesse ka sellist asja nagu MTÜ Vene Kool Eestis memorandum, mis on teile edastatud, ning seda fakti, et ettevalmistamata ülemineku vastu on tänase seisuga kogutud 13 000 allkirja?
Hea küsija! Nagu öeldud, lubasin selle materjali esitada valitsuse istungile detsembris, ja loodan, et see valitsuse istung, kus seda arutatakse, on 22. detsembril ehk järgmisel nädalal. Loomulikult on kogu see aeg, mis on möödunud selle taotluse esitamisest kuni tänase päevani, olnud väga tihe koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumi ning taotluse esitanud koolide vahel, et lahendada koolide küsimusi seoses üleminekuga eestikeelsele õppele 60% ulatuses, mis peaks lõppema enam-vähem kahe ja poole aasta jooksul. Tänase päeva seisuga võib öelda, et on veel jäänud mõned koolid, kelle üleminekuprobleeme võib pidada tõsiseks. Loodan väga, et jätkuv koostöö kõikide nende koolidega objektiivsed probleemid üleminekul eelseisvate aastate jooksul lahendab. Mis puutub kogutud allkirjadesse, siis niisugused poliitilised aktsioonid kannavad sageli väga tugevat emotsionaalset laengut. Lähem uurimine ja selgitustöö petitsioonidele või nõudmistele alla kirjutanud inimeste seas on näidanud, et valdavalt on tegemist vähese informeeritusega ja vähese kaasatusega sellesse keerulisse protsessi. Haridus- ja Teadusministeeriumil on kindlasti plaanis kaasamistööd ja ühiseid arutelusid eelseisvatel aastatel süvendada. Tänase päeva seisuga vaatamata tehtud tööle täielikku konsensust ei ole, aga enamik asjasse puutuvaid huvigruppe tuleb konstruktiivses vaimus selle reformiga kaasa.
Palun, kolleeg Yana Toom, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Härra minister! Te teate ise ka, et on tehtud arvukaid uuringuid, mis justkui tõestavad, et ülemineku tulemusel paraneb eesti keele oskus, ja samas õpilased kardavad seda, et nende teadmised jäävad lünklikuks. On üks aine, mida monitooritakse sisuliselt. Teeb seda nimelt Tervise Arengu Instituut, kes monitoorib sellist asja nagu seksuaalkasvatus, mida õpetatakse inimeseõpetuse raames. Ja tulemused on väga kurvad. Ning need kurvad tulemused on tingitud sellest, et seda ainet õpetatakse eesti keeles, aga see on selline aine, kus on vaja arutelusid, mida õpetajad ei suuda nendes klassides tekitada. Ning tagajärg on see, et kui näiteks preservatiivi ei pea vajalikuks seksuaalvahekorras kasutada 8% eesti teismelistest, siis venelaste seas see protsent on juba 21. Kas te ei arva, et siin võiks ...
Küsimus, palun, kiiremini!
Kas te ei arva, et peaks ka teisi aineid monitoorima sisuliselt, mitte ainult eesti keele valdamise seisukohalt?
Palun, küsimuse aeg on üks minut!
Ma kindlasti palun end selle näite teemal täpsemalt informeerida. Aga mis puutub monitooringusse, kuidas toimub õpe mitteemakeeles, siis seda on pea kõikides maailma riikides aastakümneid uuritud. Valdavalt, suure enamusega on tänapäeval riikides kohustuslik kooliharidus, rääkimata haridusest gümnaasiumi ja ülikooli tasemel, riigikeeles. Probleemid on tõsised, ma möönan seda, et üleminek ei pruugi olla kerge, aga kõik riigid on seda suutnud ja mul ei ole põhjust kahelda, et Eesti sellega hakkama saab.
Palun, kolleeg Yana Toom, teine täpsustav küsimus!
Härra minister! Selle aruande leiate te või leiab teie nõunik internetist aadressilt www.tai.ee, seal on ta täiesti olemas. Praegu te ütlesite, et te kindlasti palute ennast informeerida sellest uuringust põhjalikumalt. Eelmine kord kõlas sama lause siis, kui ma väitsin teile siinsamas, et Ahtme gümnaasiumi õpilased ei valda eesti keelt, ja sama käis ka Tapa gümnaasiumi kohta. Kas nüüd, kui on kaks-kolm kuud möödas, olete informatsiooni selles küsimuses juurde saanud?
Jah. Mulle väideti, et Ahtme gümnaasiumi noored tundsid teie küsimuse pärast piinlikkust.
Nüüd siis kohapeal registreeritud küsimused. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!
Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Selle aasta alguses andsid üksteist Tallinna ja kuus Narva kooli valitsusele üle taotlused, millest me praegu räägime. Minu küsimus lähtub sellest, et tegelikult oleksite vastavalt Eesti seadusele pidanud kuu jooksul nendele taotlustele vastama või, nagu seadus lubab, pikendama vastuse andmise aega veel sama perioodi võrra. Mul on selline lihtne küsimus: miks te rikute Eesti seadust? Miks, kui on antud kindel aeg taotlustele vastamiseks, te ei hoia sellest kinni? Millised huvid siin taga on?
Me keskendusime sisulistele küsimustele ja mul on hea meel, et nendele küsimustele keskendumine andis praktilisi lahendusi, mis on aidanud kaasa õppekvaliteedi tõstmisele kõikides nendes koolides.
Palun, kolleeg Heljo Pikhof!
Aitäh! Austatud haridusminister! Alles mõni hetk tagasi avaldas Riigikogu liige Erki Nool siin saalis muret minu väljaöeldu üle, et vähemalt lasteaia viimases rühmas peaks olema alushariduse omandamine tasuta. Ja teie vastasite, et tasuta asju pole olemas, küll keegi kolmas peab selle kinni maksma. Minu küsimus on: kas Isamaa ja Res Publica Liit on loobunud oma tasuta kõrghariduse loosungist?
Isamaa ja Res Publica Liit ei ole kavandanud tasuta kõrgharidust pakkuda koolieelsetes lasteasutustes. Mis puutub ülikoolidesse, siis vastav seaduseelnõu on Riigikogu menetluses ja ma loodan, et te selle seadusena vastu võtate.
Ja nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Arto Aas!
Aitäh! Tallinna koolijuhtidega kohtudes olen kuulnud nende murest, et Tallinna Linnavalitsuse põhitähelepanu on koondunud vene õppekeele kaitsmisele koolides, koolivõrgu korrastamisega kuigi palju ei tegeleta. Mis on teie seisukoht? Ja kas ministeerium saab Tallinna Linnavalitsusele hea nõu ja jõuga appi tulla?
Aitäh küsimuse eest! On tõsi, et kui koolivõrgu korrastamisel kontsentreerutakse paljudel juhtudel võib-olla ülearu väikestele maagümnaasiumidele, mis eri põhjustel on asutatud ja kus õpilasi laste vähese sündimise tõttu napib, siis Tallinna koolivõrgu olukord on minu arvates palju tõsisem. Pikki aastaid ei ole ilmselt sellele niisugust tähelepanu pööratud, nagu see teema vääriks. See ei puuduta ainult venekeelseid koole, vaid ka eestikeelseid koole, see ei puuduta ainult gümnaasiumiastet, vaid ka põhikoole. Ning kõige otsesemalt puudutab see õpetajate palkasid kõikides nendes koolides. Ainuüksi selle riigieelarve rahaga, mida riik toetusena eraldab, oleks koolivõrgu mõistliku korralduse korral Tallinnas võimalik õpetajate palka olulisel määral tõsta. See oleks võimalik, nagu juba öeldud, olemasolevate vahendite piirides. Ma väga loodan, et sammud, mis Tallinna Linnavalitsus on astunud koolivõrgu kavandamisel, saavad võimalikult kiiresti lõpuni tehtud. Head eeskuju on näidanud Tartu linn, kes sisemise arutelu tulemusena on minu arvates jõudnud väga mõistlike ettepanekuteni. Nii et Tallinnal on, kellest eeskuju võtta.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Palun järgmine küsimus, kolleeg Urve Palo, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile!
Lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Eelmisel nädalal käsitles Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena elektri hinda. Selle käigus mõlemad eksperdid, nii Konkurentsiameti juht kui ka üks müüjate esindajatest kinnitasid, et aastast 2013, mil me siseneme avatud elektriturule, kallineb elektri tootmise hind 45–50%, kui me vaatame tänaseid hindu avatud turul. See tähendab seda, et kui elektri tootmise maksumus moodustab 30% elektri tarbijahinnast, siis inimeste jaoks kallineb elekter aasta pärast tõenäoliselt 16–20%. Kui te olete ka seda meelt ja kinnitate seda, siis ma küsin: milliseid meetmeid plaanib valitsus või majandusministeerium kasutusele võtta, et inimesi aidata ja tulevast hinnatõusu leevendada?
Esiteks tahan ma seda arutelu tunnustada. Ma vaatasin selle arutelu protokolli ja seal oli minu jaoks ootamatult vähe populistlikke ideid ja avaldusi. Nii et väga konstruktiivne arutelu. Aitäh sotsiaaldemokraatidele selle korraldamise eest!
Nüüd teie küsimusest. Kõigepealt teie väide, et turu avamine toob kaasa tootmiskulude kasvu ja elektri hinna tõusu. Selgitage mulle, et kui Eestis avatakse turg, kuidas Latvenergo toodetud hüdroenergia kallineb või kuidas näiteks Soome tuumaenergia kallineb? Turu avanemine tootmiskulusid küll ei suurenda! Tõele vastab aga see, et 2013. aasta 1. jaanuaril me siseneme uude kliimapoliitika raamistikku, mille tõttu kõik ettevõtted – ja see ei puuduta ainult neid, kes kasutavad elektri tootmiseks fossiilset kütust, vaid ka muid tööstusi – peavad ostma CO2 kvoote turult. Kui palju konkreetselt Narvas elektri hind tõuseb, sõltub tegelikult ennekõike CO2 turuhinnast. Turuhind kujuneb eri alustel – me ei tea seda, prognoosid on väga erinevad, ka indikatsioonid on väga erinevad –, aga sellest sõltub kindlasti põlevkivijaamade konkurentsivõime. Tarbija jaoks on seis tegelikult mugavam, sest ta teab, et saab elektrit turuhinna eest, ja kui see turg toimib hästi, on see kõige õiglasem hind.
Teie teine küsimus: sotsiaalsed probleemid. Ma vaatasin ka teie ja teiste erakondade ettepanekuid. Minu arvates, kui see hinnatõus mõjutab sotsiaalset toimetulekut – kindlasti mingitele elanikegruppidele on see mõju tõsisem –, siis neid inimesi me peame ikkagi sotsiaalsete toetustega abistama. Vajaduse korral suurendame toimetulekutoetusi, vajaduse korral, ütleme, sihitame veel mingisuguseid samme. Ma usun, et seda kindlasti valitsus teeb. Praegu me jälgime elektrikulude osakaalu eri elanikegruppide ja ettevõtete tarbimiskorvis. Ja kui te annate mulle järgmise küsimusega võimaluse, siis ma tutvustaksin seniseid monitooringu tulemusi.
Palun esimene täpsustav küsimus, kolleeg Urve Palo!
Aitäh! Minutiga on tõesti raske kõike soovitavat oma küsimusse panna. Olen teiega nõus, et üks tegur, miks hind kallineb, ongi see, et me siseneme uude CO2 kvootidega kauplemise korda. Nagu Märt Ots oma ettekandes selgitas, kui me saame need täie laksuga, peame hakkama uue korra järgi CO2 kvoote ostma, siis tähendab see seda, et meie põlevkivijaamas toodetud elektri hind oleks juba sama kallis, kui see on täna Soomes. Kilovatt-tunnile tuleks siis kohe 2 senti otsa. See tähendab seda, et kuna ühte aastasse langevad nii turu avanemine kui ka uus CO2 kvootidega kauplemise kord, siis igal juhul elektri tootmishind tõuseb. Ei maksa loota, et seda ei juhtu. Sellepärast on väga oluline, et riik planeeriks konkreetseid samme, kuidas hinnatõusu leevendada.
Küsimus, palun!
Minu küsimus on, et üks võimalus, kuidas hinnatõusu leevendada, on ka inimeste energiasääst, aga siiamaani ei ole majandusministeerium energiasäästuettevõtetel lubanud turule tulla.
Hea kolleeg, palun ühe minuti jooksul küsimus, mitte ettekanne!
Küsimus on selline: kas teil on plaanis luua õiguslik raamistik, et Eesti turule saaksid tulla ettevõtted, kes aitavad inimestel majad-korterid energiasäästlikuks teha?
Head kolleegid! Palun, sellesse ühte minutisse tuleb mahutada 90% küsimust ja 10% eeljuttu!
Tehke oma ettepanekud – niivõrd, kuivõrd see sõltub õigusraamistikust. Me juba, ma ei taha öelda, et pusime, aga toimetame sellel teemal eri tasanditel minu teada juba viiendat aastat. Olete ehk tähele pannud? Oleme rakendanud asjaomaseid programme kortermajade täiustamisel, et sooja mitte raisata. Oleme teinud mitmeid samme Eesti Energia kaudu. Kui te jälgite Eesti Energia kui ettevõtja tegevust, siis näete, et inimesel aidatakse valida õige elektritarbimise pakett ja on palju muidki selliseid samme. Kui on võimalik mingisugune õiguslik mehhanism, mille abil ilmub mõni ettevõte, kes hakkab tõhusamaks muutma meie kortermaju, kus praegu kõige suurem raiskamine toimub pere eelarve seisukohalt, siis ma 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas ootan seda nägemust, kuidas me õigusraamistiku abil suudaksime panna inimesed investeerima oma kortermajadesse võimalikult kiiresti ja lühikese ajaga. Sealt tuleb kõige suurem energiakulude kokkuhoid. Selle osas ma olen teiega täiesti nõus.
Palun, kolleeg Urve Palo, teine täpsustav küsimus. Üks minut.
Täpsustan oma küsimust tõesti. Ma pean silmas sellise õigusraamistiku loomist, mille korral tuleksid turule niisugused energiateenusega seotud ettevõtted, kes võtavad enda kanda projektide rahastamise ning kokkuhoiumeetmete elluviimise, saades tulu energiasäästust. Muide, hoolimata sellest, et energiateenuste direktiiv nõuab energiateenuseid osutavate ettevõtete tegutsemiseks vajaliku keskkonna loomist, pole Eesti riik seda nõuet veel täitnud. Minu küsimus on: kas teil on plaan vastav seadusraamistik luua või te pole selle teemaga üldse kursis?
Oleme kursis. Aga tehke ettepanekud, võrdleme siis oma arusaamu selles küsimuses. Kui on kuskil olemas mingisugune õiguslik imenorm, mis paneb inimesed rohkem energiat säästma, siis see on suurepärane saavutus. See võiks saada Nobeli preemia. Kui me vaatame probleeme, millega kõik Euroopa riigid rinnutsi seisavad, kuidas püüavad saavutada võitu energiatõhususes – kui tegu oleks ühe õigussättega, mis tuleks mingist direktiivist Eesti seadustikku üle võtta, siis see oleks ju suurepärane. Teeme selle kohe ära! Kutsume erakorralise istungjärgu kokku ja ärme jõuluvaheajale läheme!
Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Palun, kolleeg Heimar Lenk!
Aitäh! Lugupeetud minister! Küsimus on kaheosaline. Esimene pool: kust te võtate kindlustunde, et renoveerimine annab elanikele sellise kokkuhoiu? Majadele tuleb nii suur laenukoormus peale, et kui inimesed 20 aasta pärast saavad sellest laenust lahti, olete elektri hinna tõstnud juba nii kõrgeks, et pole mõtet mingisugust renoveerimist teha. Punkt üks. Ja selle küsimuse teine pool: kust te võtate need toimetulekutoetuste summad, kui praegu uuest aastast juba enne elektrituru avamist väikelinnades tõuseb elektri hind kuni 40% või peaaegu 45%, millest lehed iga päev kirjutavad?
Väikelinnades tõuseb elektri hind 40–45% 1. jaanuarist?! No kuulge, härra Lenk, te olete siiski olnud uudistereporter! Mis see küsimus oli? Kust ma võtan selle, et hoonete renoveerimine toob soojakulude kokkuhoiu? Selline on reaalne praktika. Praegu on nende projektide puhul, mida riik toetab, keskmine soojakulude kokkuhoid olnud 37%. On ka paremaid projekte, on ka vähem häid projekte – sõltub sellest, mida korteriühistud, kortermajade omanikud kavandavad. Riik toetab kuni 35% ulatuses renoveerimise maksumusest. See on kõige reaalsem kokkuhoid, mida on võimalik saavutada.
Teine küsimus oli, kust tulevad toimetulekutoetuse summad. Juhul kui see hinnatõus tuleb, siis toimetulekutoetuse vahendid on ju eelarves arvestuslikud kulud. Ka praegu on toimetulekutoetuste maksmisel ja miinimumpiiri arvestamisel elektrikulud elamiskulude hulka arvestatud. Kindlasti tuleb vaadata, mismoodi kõik mõjub – kas me peame siin tegema mingisuguse eraldi sammu või otsima lisaraha. Raha toimetulekutoetusteks on eelarves arvestuslik. Kahetsusväärselt pean teile kinnitama, et nii palju, kui me oleme seni analüüsinud, ei tundu konkreetselt elektri hinna tõusu mõju inimeste tarbimiskorvile olevat nii fataalne, nagu te püüate kirjeldada. Ma veel kord kordan: sellise pere puhul, kes ei kasuta elektrit kütteks, moodustab elektrikulu keskmiselt 2,8% kogu perebüdžetist. Nendes majapidamistes, kus elektrit kasutatakse ka kütteks – Statistikaameti andmetel on neid umbes 5,5% kõikidest majapidamistest –, kindlasti juhul, kui elektri hind tõuseb, kasvavad kulud rohkem. Kas need kasvavad samavõrra kui gaasil baseeruva kütte puhul, on teine teema.
Aitäh! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Teie võite tegelikult puhata, mul on protseduuriline küsimus ja ma andsin sellest märku ka tõstetud käega. Olnud pool aastat siin Riigikogu koosseisus, huvitab mind juba ammu, miks mõni Riigikogu juhatuse liige võtab endale kasvataja rolli. Miks proua Randjärv tunneb ennast pahatihti koorijuhina koori ees ja teeb märkusi, mis ei ole kuidagi reglementeeritud meie töökorraldusega? Ja miks ta lihtsalt ei peata istungit, kui peab seda vajalikuks? Miks teie ütlete ette, millest peab koosnema küsimus? Kui keegi läheb küsimuse ajast üle, lülitage mikrofon välja! Ma ei saa aru, miks meie, täiskasvanud soliidsed inimesed, peame teie kasvatamist kannatama?
Ma võin öelda: miks ma pean kannatama teid? Kui on antud üks minut, siis ma palun, et te jääksite selle ühe minuti sisse. See on küsimuse esitamise aeg. Kui teil on mingisugused küsimused proua Randjärvele, siis palun esitage need talle! Ma ei taha inimestel mikrofoni välja lülitada, aga ma palun kõikidel jääda ühe minuti piiresse! Palun, kolleeg Peep Aru, teie küsimus!
Aitäh, lugupeetud esimees! Teen hästi lühidalt. Küsimus on ministrile, ei ole protseduuriline. Lugupeetud minister, kas te võiksite öelda, kui kaugel on võimalus anda KredExi kaudu renoveerimistoetusi ka eramajadele?
Ma loodan, et mitte väga kaugel. Ajalises määratluses sõltub see lõplikust kokkuleppest rahastajatega ehk siis Luksemburgi valitsusega. Põhimõttelised kokkulepped on saavutatud. Kui me suudame kõik asjad vormistada ja lepime kokku kõik piiridetailid, siis me selle lähiajal ka avalikustame. Ma loodan, et me ei räägi siin aastast, me räägime võib-olla kuust, mitte pikemast ajast.
Ja veel üks väga lühike küsimus. Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!
Aitäh! Lühike küsimus. Siin räägitakse kodudest ja perede elektrikulust, aga ühed väga suured elektritarbijad on tervishoiuasutused, tervishoiusüsteem. Kas on mõelnud keegi ka selle peale, mis saab tervishoiuteenuste hindadest, kui elekter kallineb?
Kindlasti on sellele mõeldud.
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise ja kuna infotunni aeg on läbi, tänan riigikogulasi küsimuste esitamise eest ja valitsusliikmeid vastamise eest! Infotund on lõppenud.
