Austatud Riigikogu, head ametikaaslased! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu kümnenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun kõnetooli Urmas Klaasi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjon esitab kaks Riigikogu otsuse eelnõu. Nende sisu on selles, et esimese otsuse eelnõuga me teeme ettepaneku nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeks kolleeg Mart Meri, ja teise otsuse eelnõuga teeme ettepaneku nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks kolleeg Jaak Allik. Sellised otsused on kultuurikomisjon oma 5. detsembri istungil teinud. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Lugupeetud härra eesistuja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile. Sellele on alla kirjutanud nii Keskerakonna kui ka sotsiaaldemokraatide esindajad. Tegemist on arupärimisega, mis puudutab meie soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsiooni. Nimelt, kui võeti vastu Eesti riigis võrdse kohtlemise seadus, siis järelevalve selle seaduse üle lisati soolise võrdõiguslikkuse voliniku pädevusse, eraldamata talle selleks rahalist ja inimressurssi. See teeb selle ülesande täitmise peaaegu et võimatuks. Sellele on pidevalt tähelepanu osutanud ka rahvusvahelised vaatlejad, samuti jagub selle kohta kriitikat viimases Euroopa Nõukogu raportis. Sellega ongi seotud meie arupärimine, millele me ootame pikisilmi konstruktiivseid vastuseid. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Rait Maruste! Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm! Ma palun, austame ettekandjat!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed, kolleegid! Põhiseaduskomisjoni nimel on mul au ja hea meel anda menetlusse erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindatud Eesti erakonnad on jõudnud ühisele arusaamale, et on aeg teha kodanikuhariduses, erakonnademokraatia tugevdamises ja rahvusvahelise poliitilise koostöö edendamises uus samm. Ja see samm oleks demokraatia arendamise sihtasutuste ellukutsumine. Demokraatiat arendav sihtasutus oleks erakonna asutatud sihtasutus, mille eesmärk on avalikes huvides vaba ühiskondlik-poliitilise mõtte ja demokraatliku ilmavaate uurimine, levitamine, salvestamine ja toetamine. Sihtasutused oleks küll erakondade loodud, kuid nad ei või olla kasutatud erakondade praktilise poliitika eesmärkide saavutamiseks. Nende tegevus oleks avalik, finantseeritud valdavalt riigieelarvest ning allutatud erakondade rahastamise alasele järelevalvele. Sihtasutuse ja erakonna lahus hoidmiseks on eelnõus ette nähtud terve rida piiranguid nii juhtimises, rahastamises kui ka järelevalves.
Sihtasutuste loomise ettepanekut ajendasid tegema mitmed asjaolud, nimetan neist siinkohal üksnes mõningaid. Esiteks, me oleme oma demokraatia ülesehitamisel saanud hindamatut ja seni tagastamatut abi analoogsetelt institutsioonidelt demokraatlikes lääneriikides. Meie aukohus oleks nüüd ka ise panustada ja anda oma kogemused edasi teistele demokraatiat üles ehitavatele institutsioonidele ja riikidele. Teiseks, meie kodanikuühiskond on küll olemas, kuid veel kaugel arengutasemest ja mõjukusest, mida me sooviksime näha. Taotleme, et kodanikuühiskond ja poliitika muutuks süsteemsemaks ja maailmavaatelisemaks ning sellesse oleks selgituse ja dialoogi kaudu kaasatud senisest suurem hulk teadlikke ja informeeritud inimesi. Meie ettepanek võeti põhiseaduskomisjonis vastu ühehäälselt ja mul on hea meel anda see eelnõu juhatusele üle. Aitäh teile!

Palun Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Käesolevaga annan mitme Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kohta. Nimelt, 2004. aasta 7. aprillil võeti Riigikogus vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus, mille § 24 sätestab soolise võrdõiguslikkuse nõukogu loomise. Seni ei ole seda nõukogu loodud ja sellega seoses on meil mitu küsimust. Mis põhjusel on teie hinnangul soolise võrdõiguslikkuse nõukogu moodustamine edasi lükkunud? Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kinnitab soolise võrdõiguslikkuse poliitika üldsuunad ja esitab Vabariigi Valitsusele oma seisukohad ministeeriumide esitatud riiklike programmide vastavuse kohta soolise võrdõiguslikkuse seaduse §-le 9. Kes täidab praegu nõukogule pandud ülesandeid, kuna nõukogu pole loodud? Millal selle nõukogu moodustamine ette võetakse ja kuidas härra Pevkur sotsiaalministrina hindab soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lõike 2 vajalikkust? Too lõige kohustab tööandjat koguma soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid? Aitäh!

Head ametikaaslased, rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja kaks arupärimist ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 5. detsembril algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 8. lisa heakskiitmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 6. detsembril algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 6. detsembril algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; neljandaks, riigikaitsekomisjoni s.a 6. detsembril algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Andres Jalaku Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmeks ning kinnitanud ta maaelukomisjoni liikmeks. Jõudu teile! Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise siseminister Ken-Marti Vaherile.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 93 Riigikogu liiget, puudub 8.

Läheme nüüd päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seaduste, riigieelarve seaduse ning Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 101 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun saalis vaikust! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Lühidalt meie fraktsiooni hääletuse tagamaadest. Eelnõul on  teatavasti meie põhiseaduse järgi oma kindlad nõuded. See eelnõu koosneb valdavalt sätetest, mille kohta me võiks isegi öelda, et kui nii, siis nii. Kahjuks esitati eelnõu kobareelnõuna ja nüüd on see veel muutunud ka. Kõige suurem probleem selle eelnõu puhul on seotud muudatustega, mis on seotud riigieelarve baasseadusega. Nimelt oleme me soovinud, et see baasseadus mingilgi moel leevendaks valitsuse poolt jõupositsioonilt läbi viidud sotsiaalkindlustusreservide kaaperdamist – et  baasseaduses oleks säte, et lepingud, mis töötuskindlustuse ja ravikindlustuse alal sõlmitakse, ei saa mingilgi moel kahjustada seadusega neile mõlemale kindlustusele pandud ülesandeid ja huve. Kahjuks jättis komisjon selle soovi arvestamata. Seetõttu meie fraktsioon seda eelnõu ei toeta.

Aitäh! Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja. Deniss Boroditš, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen mitu korda öelnud ja ütlen veel kord, et täna on tegemist seadusega, mis muudab tervelt 21 seadust. Need on seadused, mis ei ole mitte kuidagi omavahel sisuliselt seotud, vaid on meelevaldselt ühte paketti kokku pandud. Näiteks autoriõiguse seaduse muutmine ei ole kuidagi seotud riigieelarve seaduse muutmisega, mis puudutab Rahandusministeeriumi soovi ja õigust käsutada haigekassa vahendeid. Seega ma näen siin selgelt saadikute probleemi oma mandaadi teostamisel. Ei ole tagatud piisav arutelu asjaomastes komisjonides ja mis kõige tähtsam, saadikutel ei võimaldata võtta seisukohta eraldi kõigi 21 seadusmuudatuse osas, sest hääletada saab ainult üks kord, kas poolt või vastu. Seega ma arvan, et kui me praegu toetame seda Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõu, siis me vähendame teadlikult iseenda põhiõigusi – õigust esitada oma seisukoht.
Seega Keskerakonna fraktsioon sellega nõustuda ei saa. Me ei saa anda oma häält sellele, et jätkuvalt eiratakse demokraatia põhiprintsiipe ning et seatakse ohtu ka põhiseaduse põhimõtted. Palun kõigil teil mõelda selle peale, enne kui te oma valiku teete! Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd võime asuda eelnõu 101 lõpphääletust ette valmistama. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Head ametikaaslased, tulenevalt põhiseadusest nõuab eelnõu 101 heakskiitmine Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget, puudub 9.
Panen lõpphääletusele eelnõu 101. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seaduste ja riigieelarve seaduse ning Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 101 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud käibemaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 134. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid on 4, erapooletuid ei ole. Rahanduskomisjoni algatatud käibemaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu 134 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me tahame enne selle seaduseelnõu lõpphääletust veel kord välja tuua selle seaduseelnõu puudused ja mõningad siin sisalduvad vastuolud.
Meenutan riigi presidendi kõnet siin saalis 12. septembril s.a: "Erineva eesmärgiga seadusmuudatusi pole praegu enam kohane menetleda üheskoos. Ma palun teid, võtke aega, arutage erinevaid eluvaldkondi eraldi!" Kuid peame tõdema, et me ei ole selle ettepanekuga nõustunud ja menetleme jätkuvalt kobareelnõu. Me ei saa teha otsuseid ühe või teise muudatuse kohta eraldi ja seega pole hääletamine poolt või vastu kaugeltki objektiivne.
Teiseks, valitsussektori rahavoo efektiivsemaks juhtimiseks ja likviidsuse suurendamiseks konsolideeritakse haigekassa ja töötukassa rahalised vahendid. Sellega aga riivatakse nii haigekassa kui ka töötukassa autonoomiat. Regulatsiooni kohaselt sõlmitakse küll riigi ning haigekassa ja töötukassa vahel hoiulepingud, milles reguleeritakse raha asumine ja kasutamine, kuid tuleb tunnistada, et riik peab lepinguga tagama piiramatu õiguse igal ajal oma raha kasutada ja riik peab lepinguga tagama usalduse sotsiaalkindlustusfondide suhtes.
Tahan ka välja tuua, milline on selle seaduseelnõu mõju riigieelarvele tulevikus. Riigieelarve finantseerimisvajadus aastatel 2011–2015 on kokku 1,2 miljardit eurot. Negatiivset rahavoogu saab katta likviidsusreserviga ja Euroopa Investeerimispangalt võetava sihtotstarbelise laenuga. Samas on vaja aastate jooksul võtta täiendavalt laenu või emiteerida võlakirju 569 miljoni euro ulatuses. 2015. aasta lõpuks kuuekordistub keskvalitsuse võlakohustuste maht 172 miljonist eurost 1076 miljoni euroni ja valitsussektori võlakoormuse osakaal SKT-s suureneb 6,6%-st 9,5%-ni. See toimub siis aastal 2015. Aastane intressikulu võlakohustustelt kasvab hinnanguliselt 3,1 miljonist eurost 42,3 miljoni euroni. Haigekassa ja töötukassa vabade vahendite prognoositav maht 2012. aasta lõpuks on 557 miljonit eurot. Nende vabade vahendite liitmine riigi likviidsusreserviga võimaldab riigil lähiaastatel hoiduda kulukale laenuturule minemisest. Kuid Rahandusministeerium pole kaugeltki andnud selgitusi selle kohta, kuidas hakkab riik käituma siis, kui sotsiaalkindlustusfondidel tekib reaalne vajadus raha kasutada ja suureneb ka riigi vajadus likviidsuse järele. Riigikassa konsolideerimine lükkab riigi laenuvõtmise kindlalt edasi tulevikku.
Mis puudutab kohalikke omavalitsusi, siis kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muudatusega petab riik taas omavalitsusi. Kui riik kontsernikonto kaudu tagab endale parema likviidsuse ja suurema reservi rahavoogude juhtimisel, siis kohalikele omavalitsustele jäävad taas ...

Austatud ettekandja! Ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Saalis on väga suur lärm. Palun austame ettekandjat ja neid ametikaaslasi, kes soovivad ettekannet kuulata! Palun, ettekandja! Pool minutit lisaaega.

Aitäh! Kui riik kontsernikonto kaudu tagab endale parema likviidsuse ja ka suurema reservi rahavoogude juhtimiseks, siis kohalikele omavalitsustele jäävad taas kehtima piirangud ja neil puudub ka võimalus edasiseks arenguks. Käesoleva aasta lõpus küll lõpeb 2009. aastal kehtestatud erakorraline laenupiirang, kuid need omavalitsused, kes ootasid võimalust võlakoormust suurendada individuaalsele võimekusele toetudes ja kes on kõikide investeeringute elluviimise edasi lükanud, peavad selle seaduseelnõu jõustumise korral pettuma, kuna sajaprotsendiliselt põhitegevuse tulude mahu ulatuses ülempiiri rakendumine lükatakse taas ühe aasta võrra edasi.
Neljandaks, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse juures peab veel kord toonitama, et puuduvad igasugused analüüsid, kuidas paraneb sellega alkoholipoliitika, mis selles muutub ja nimelt, kui suurt survet avaldab see muudatus salaturule. Vastamata jääb ka küsimus, mis on parem, kas suunata rohkem raha Maksu- ja Tolliametile, kes korraldaks paremat järelevalvet salaturul, minimeeriks seda turgu, andes sellega panuse legaalse alkoholi tarbimisse, mis omakorda suurendaks maksutulusid, või tõsta aktsiise, tõstes nii legaalse alkoholi hinda, mis kasvataks veelgi salaturu osakaalu ja mõjuks negatiivselt alkoholipoliitikale.
Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes Keskerakonna fraktsioon seda seaduseelnõu ei toeta. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Püüan seekord vähem rääkida rahast. Mõte mitte rääkida rahast tekkis seoses sellega, et see teema on olnud pikka aega üleval ja kuum, kuid on jäänud mulje, et vähemalt mõni valitsuse liige, olgu näiteks toodud Jürgen Ligi, ei saagi aru, mille üle vaidlus käib. Tegelik vaidlus toimub minu meelest selle üle, kuidas üks riik peaks olema üles ehitatud. On üks selline arusaam, et kodanik, kes parasjagu siin saalis 101 Riigikogu liikme seas ei ole, osaleb Eesti riigi elu korraldamisel järgmine kord siis, kui ta Riigikogu korralistel valimistel, näiteks märtsis 2015, hääletuskasti juurde läheb. On ka teine seisukoht. Selle õigsust püüavad minu meelest tõestada need kaks kindlustusliiki: ravikindlustus ja töötuskindlustus. Selle seisukoha järgi on olemas valdkonnad, kus seadusandlik võim, kes annab tuge seaduse näol, täidesaatev võim ja kodanikuühiskond peaksid koostööd tegema, just selle eesmärgiga, et valimised ei murraks nende kindlustusliikide selgroogu, et need tegutseksid jätkusuutlikult ja oleksid püsti pandud natuke laiemal pinnal kui ainult poliitilise otsuse alusel.
Selle eelnõu seadusena vastuvõtmisega on nende kindlustusliikide töö sisuliselt juba lõppenud. Eesti Tööandjate Keskliit on protesti märgiks kutsunud ära oma esindajad töötukassa nõukogust (olgu öeldud, et see nõukogu saab otsuseid langetada siis, kui kohal on kaks kolmandikku liikmetest) ja 1. jaanuarist kutsub ta oma esindajad tagasi haigekassa nõukogust. Ka selle nõukogu tulevastel koosolekutel ei saa ühtegi otsust vastu võtta, kui kõik liikmed pole kohal, ja on ka otsuseid, mis jäävad tulevikus selles nõukogus vastu võtmata, sest nõuetekohast liikmete arvu ei ole võimalik kokku saada.
Selle eelnõu tagamaa on ka selles, et sõltumata sellest, kas meil on majanduslikult head või nigelad aastad, on üks suur vaidlus teemal, kes, kus ja mida otsustama peaks. Ma arvan, et Eesti riik on midagi rohkemat kui Rahandusministeerium. Ma arvan, et ministrid ei peaks igal aastal rahandusministriga peetaval eelarvevaidlusel viimases hädas musta huumorina välja käima ettepanekut oma ministeeriumi ärakaotamise kohta, kuna Rahandusministeerium on kõigist kõige targem ja just tema teab täpselt, kus midagi kokku hoida saab, ministeeriumid ise ei tea midagi. Ma arvan, et nii ei saa ühte riiki juhtida. See on rahakeskne riik, see ei ole inimestekeskne riik. Nii ei tohi riiki juhtida.
Me hääletame vastu ka seetõttu, et lõppkokkuvõttes võiks selle idee autor Jürgen Ligi endale poliitikuna selgeks teha, kas järgmisel aastal meie majandus kasvab 3%, nagu tuleneb riigieelarve eelnõust, või majandus kukub 8%, sest arvestades seda töötuskindlustusmakse määra, mida inimesed järgmisel aastal maksavad, ja seda, et valitsus jõupositsioonilt reservid kaaperdab, tuleks ta oma tulude ja kuludega toime isegi siis, kui Eestis oleks 110 000 – 120 000 töötut, st 8%-line majanduslangus. Kuidagi võiks valitsus selle SKT 3%-lise kasvu ja 8%-lise kukkumise vahel aru saada, mida ta teeb. Ma arvan, et ju neil on plaan selge, aga kuna retoorikat ei ole ja käitumisnormid on ülbed, siis aetakse teile jama.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume eelnõu 100 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 100. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 55 Riigikogu liiget, vastu on 40, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 100 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on põhiseaduskomisjoni algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Võime minna eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen eelnõu 126 lõpphääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 71 Riigikogu liiget, 1 on vastu ja 2 jäid erapooletuks. Põhiseaduskomisjoni algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 126 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud strateegilise kauba seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 96. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud strateegilise kauba seaduse eelnõu 96 on seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimissoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 103. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Tere päevast! Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Proua juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmanda lugemisega seonduvast informatsioonist. Nimelt, 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 26. oktoobril ja teine lugemine 16. novembril s.a. Kolmanda lugemise ettevalmistamiseks arutas rahanduskomisjon 2012. aasta riigieelarve eelnõu ja sellega seonduvat temaatikat oma istungitel 21. ja 22. novembril ning 5. ja 6. detsembril 2011. aastal.
21. novembril andsid komisjonile oma valitsemisala 2012. aasta eelarve kohta detailse ülevaate põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Need olid kaks ministrit, kes ei olnud veel komisjoni ees oma haldusalast või valitsemisalast rääkimas käinud. Põllumajandusvaldkonnas seondusid olulisemad käsitlused seiretega ja analüüsidega, analüüsideks eraldatavate vahenditega ja nende piisavusega, mida minister markeeris PRIA IT-süsteemide uuendamise vajadusega. Ta mainis ära ka maaparandussüsteemidega seonduva, nende arengu ja finantsid. Eelarvest on näha, et Põllumajandusministeeriumi eelarve kasvab. Minister tõi välja, et kasvu peamine põhjus on toetuste mahu suurenemine.
Haridusteemadel oli varem (kõige esimesena ministeeriumide inimestest tegelikult) rahanduskomisjonis rääkimas käinud haridusministeeriumi kantsler, aga seekord tuli komisjoni ka minister, kuna teemad, mis on seotud haridusega, eriti just eelarve kontekstis, on olnud ju aktuaalsed läbi kogu selle aja. Minister tõi esile olulisemad teemad haridusvaldkonnas. Põhiteema, mille ta välja tõi, oli õpetajate töötasu. Selle ümber käis pikem diskussioon ning see teema on olnud ka avalikkuses päris pikalt kõne all. Ta markeeris ära ka sellised teemad nagu vajadus üldharidusvõrku reformida, haridusvõrku optimeerida, st struktuursed ümberkorraldused, ja vajadus leida lisavahendeid. Minister mainis, et ta eeldab ja loodab väga, et töö viib selleni, et ühel hetkel tuleb riigi ja kohalike omavalitsuste kompromiss. Ta on astunud samme, et luua töögruppi, kus linnade liidu, maaomavalitsuste liidu, haridustöötajate liidu ja haridusministeeriumi esindajad oleksid ühe laua taga. Ta ütles komisjonis, et praegu tehakse tööd selle nimel, et 2013. aasta eelarve menetlemise ajal oleksid ootused ja võimalused juba väga selgelt teada.
Kui rääkida enne kolmandat lugemist laekunud muudatusettepanekutest, siis tähtajaks oli antud 21. november ja selleks ajaks laekus 19 muudatusettepanekut Riigikogu fraktsioonidelt, lisaks oli ühe muudatusettepaneku koostanud rahanduskomisjon. Kui rääkida komisjoni enda muudatusettepanekust, siis see koosneb mitmest osast ja on koostatud ministeeriumidelt saadud lisainfo alusel. Selgitused on lisatud muudatusettepanekute loetellu. Kui tuua välja olulisemad muudatused, mida nähakse ette rahanduskomisjoni muudatusettepanekus, siis need on seotud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumise edasilükkamisega, AS-i Estonian Air aktsiakapitali suurendamisega, alkoholiaktsiisi tõusu edasilükkamisega ühe kuu võrra, Muuseumiehituse Sihtasutuse likvideerimismenetlusega, Päästeameti elupäästevõimekust suurendava tegevuskava täpsustamisega ja Riigimetsa Majandamise Keskusele Rahandusministeeriumilt lühiajalise laenu võtmise võimaldamisega. Lisavahendeid suunatakse haridus-, keskkonna-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna projektide toetuseks ja investeeringuteks, viljatusraviks, narkotestide tõhususe suurendamiseks, samuti suurendatakse eraldisi päästeliidule, päästekeskustele, eri piirkondades täiendavatele vabatahtlikele komandodele ning Politsei- ja Piirivalveameti tegevuskuludeks.
Komisjon arvestas osaliselt ettepanekut nr 19, mille eesmärk on suurendada Sotsiaalministeeriumi eraldisi, tulenevalt kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses sätestatud rahastamise tingimustest.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud nr 3, 4, 5 ja 13 ei leidnud komisjoni toetust, tulenevalt nende vastuolust riigieelarve seaduse §-ga 20. Põhjus on see, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõike 3 kohaselt peavad riigieelarve eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud vastama riigieelarve seaduse §-s 20 ettenähtud tingimustele ning riigieelarve seaduse § 20 lõige 3 sätestab, et riigieelarve muutmise ettepanek ei või põhjustada riigieelarve puudujääki, selle suurenemist või ülejäägi vähenemist. Eelnimetatud ettepanekutes oli katteallikatena esitatud riigieelarve finantseerimistehingute muudatused, mis võivad põhjustada riigieelarve puudujäägi suurenemist. Nimetatud ettepanekuid ei toeta ka Vabariigi Valitsus ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõike 5 kohaselt ei kuulu need Riigikogu täiskogus hääletamisele.
Ülejäänud ettepanekud ei leidnud komisjoni toetust järgmistel põhjustel. Tulenevalt rahvusvahelistest kohustustest on kaitsekulude mahuks 2012. aastal ette nähtud 2% SKT-st. Osal muudatusettepanekutel oli katteallikaks pakutud just nimelt nende kulutuste vähendamine. Komisjonis leiti, et Vabariigi Valitsuse reservi vähendamine ja RMK kasumieraldise suurendamine nimetatud mahus ei ole jätkusuutlik. Ühe muudatusettepaneku puhul olid ära märgitud valitsemisala omatulud. Need laekuvad siiski eri asutuste tulude laekumise tulemusel ja neid on võimalik kasutada vaid tulu teeninud asutuste endi kulude katteks. Kohalike teede hoiuks on 2012. aasta eelarves juba ette nähtud 17,8 miljonit eurot, kasv on 5,1 miljonit eurot ehk protsentuaalselt on see üle 40%, kuid ühes muudatusettepanekus leiti, et peaks veel finantsressursse lisama. Ühe muudatusettepaneku puhul pakuti katteallikana loodusväärtuslike maade ostuks vajalike vahendite vähendamist, mis tegelikult pikendaks menetlust. Kuigi mitme lisaprojekti rahastamist on võimalik taotleda Euroopa Liidu struktuurifondidest, oli ühes muudatusettepanekus ette nähtud, et konkreetset projekti võiks rahastada riigieelarvest.
Kui rääkida arvudest, siis riigieelarve tulude maht on ligikaudu 6,116 miljardit ja kulude maht 6,576 miljardit eurot. Eelarve eesmärk on suurendada majanduslikku stabiilsust ning luua üldist soodsat majanduskeskkonda. Järgmise aasta puudujääk ulatub 2,1%-ni SKT-st ja seda eelkõige põhjustatuna CO₂ kvootide müügi tulust tehtavatest investeeringutest ja teise pensionisamba riigipoolsete maksete täies mahus taastamisest. Riigieelarve puudujääki ja finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservide abil.
Komisjon teeb ettepaneku kolmas lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Hääletamisel oli selle poolt 6 komisjoni liiget, vastu oli 3 ja erapooletuid ei olnud. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimistes võivad osaleda ainult fraktsioonide esindajad. Palun, kolleeg Kadri Simson Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Järgmise aasta eelarve menetlemine on siin saalis taas kord lõpusirgele jõudmas. Nii nagu mitmel aastal, nii ei ole ka sellel aastal valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioonide läbirääkimised lõppenud läbirääkimiste protokolli allkirjastamisega ning nii ei jõua ka koalitsioon ja opositsioon Riigikogu saalis riigieelarve osas kokkuleppele. Kohati tundub, et me elaksime justkui kahes Eestis, mille ühisosa on vaid see hoone siin Toompeal, sest kogu see sisend, mis tuleb Eesti eri paikadest, on koalitsioonil ja opositsioonil totaalselt isesugune.
Koalitsiooni jaoks Eestis muresid ja probleeme justkui ei olekski. Muidu arvaksin, et te nähtavasti ei tõsta oma jalga väljapoole Tallinna, kuid ma olen Riigikogu kodulehelt näinud, et ka koalitsioonifraktsioon käib väljaspool Tallinna rahvaga kohtumas. Ei tea, kellega te kohtute, kas ainult pankurite ja ärimeestega, sest kui te Eesti äärealadel kohtuksite õpetajatega, siis te räägiksite eelarve puhul õpetajate palga tõusust. Kui te kohtuksite tavaliste inimestega, siis te saaksite aru, et toasooja hinnaralli ei saa meid ükskõikseks jätta ja ilmselt oleks mõistlik toasooja käibemaksu vähendada. Kui te kohtuksite väljaspool Tallinna omavalitsusjuhtidega, siis te ilmselt mõtleksite eelarvele ka sellest vaatepunktist, et kohalike omavalitsuste tulubaas tuleks taastada. Kui te käiksite väljaspool Tallinna koolides, siis saaksite aru, et te peaksite nagu meiegi koolitoidu rahastamisest rääkima.
Tuleva aasta eelarve kõige suurem puudus ongi Eesti inimeste äraunustamine. Kuidas ikkagi peaks see eelarve toetama tavalist Eesti inimest? Mis on valitsuse sõnum nendele inimestele, kelle reaalpalk on viimaste aastate jooksul järjepidevalt langenud ning kes on praegu olukorras, kus nad tulevad vaevu ots otsaga kokku?
Paar kuud tagasi oli Toompeal õpetajate meeleavaldus. Ei ole just tavaline, et Eesti maa sool tuleb Toompeale. See oli kindlasti viimasest hädast põhjustatud samm. Õpetajate meeleavaldusel ütles üks õpetaja, et ta kuulas Riigikogus toimunud peaministri küsimuste-vastuste vooru, oodates, kas sealt tuleb ka õpetajate jaoks sõnum, mingi lootusekiir. Peale peaministri pikka monoloogi oli selge, et õpetajate jaoks sealt midagi head ei tulnudki.
Tuleva aasta eelarve puhul on näha, et ainukesed positiivsed sõnumid puudutavad aastat 2015 ehk järgmist Riigikogu valimiste aastat. Mõnes mõttes on need sõnumid kümme aastat vanad, sest taas lubatakse, et aastal 2015 alandatakse tulumaksumäära. See on saanud juba pigem eesmärgiks iseeneses kui meetmeks mõne muu eesmärgi saavutamisel. Aga oma vigadest tuleb ikkagi õppida, mitte neid järjepidevalt korrata. Protsüklilise maksupoliitikaga jõudsime majanduskriisi ajal Euroopa ühte suurimasse majanduslangusesse. Väide, et tulumaksureformist võitsid kõik, pole samuti päris korrektne, kui mitte öelda, et see on suisa vale, sest nn võidu suurus on olnud väga erinev. Miinimumpalga saaja ning 4000 euro suuruse kuupalga saaja võit erineb peaaegu 30 korda.
Oleks koalitsioonil siiras soov parandada inimeste olukorda ja vähendada ebavõrdsust, siis plaanitaks 2015. aastal tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, aga see ei ole arutlusel, sest parandatakse vaid ühe väikese, rikkama ühiskonnaosa elujärge. Ülejäänud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.
Mis puudutab Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid, siis me oleme pakkunud riigieelarve eri lugemistel neile erinevaid katteallikaid. Viimase katteallika kohta võib öelda, et ka Riigikogus harrastatakse sellist teguviisi, et mis on lubatud Jupiterile, ei ole sugugi lubatud härjale. Kuidas muidu seletada seda, et ESM-i sissemakse katteallikaks on üks eelarverida sobilik, aga õpetajate palga tõusuks ei sobi see kohe mitte kuidagi? Tegelikult, kui päris aus olla, olles teinud eksperimente muudatusettepanekutega, võib öelda, et mitte ükski opositsiooni pakutav katteallikas poleks koalitsioonile nagunii sobinud. Ei saa nõustuda koalitsioonipoliitikute jutuga, et tegemist on vajalike muudatusettepanekutega, kuid kahjuks ei saa neid toetada, sest katteallikas ei sobi. Küsimus on siiski prioriteetides ehk selles, millest me alustame riigieelarve koostamist.
Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit.

Meie jaoks on oluline õpetajate palga tõus, see tõus peab olema oluline ega tohi olla tingimuslik, mitte nii, et paneme 220 gümnaasiumist 150 kinni ja siis leiame vahendeid allesjäänud õpetajate palga tõusuks.
Praegu on eelarves ikkagi vähem tähtis olnud see, kuidas Eesti inimesed toime tulevad, ja enam tähtis on olnud see, kuidas me välja näeme. Üleöö leiti vajalik sissemaksusumma endast rikkamate riikide toetamiseks, aga oma inimeste valupunktide leevendamiseks mitte mingeid lahendusi otsida ei püütagi.
Hea tahte ja hoolimise märgiks oleks võinud koalitsioon siiski mõnda opositsiooni muudatusettepanekut toetada, kas või koolitoidu maksumuse suurendamist ühe euroni ja tasuta koolitoidu sisseviimist gümnaasiumiastmes või lapsetoetuse määra tõstmist. Paljudele lastele on koolilõuna ainus soe söök päevas. Tervisliku koolilõuna pakkumine vaid 78 eurosendi eest käib kooliköökides töötavatele inimestele juba üle jõu. Keskerakond on esitanud eelnõu, mis näeb ette, et koolilõunatoetus tuleb viia ühe euroni ning viia tasuta koolilõuna sisse ka gümnaasiumiastmesse. See eelnõu, mis kevadel algatati, on siiamaani Riigikogu menetluses. Loodetavasti, kui koalitsioonifraktsioonid millalgi satuvad väljaspool Tallinna mõnda kooli, siis saavad nad aru, et rasketel aegadel on tasuta koolilõuna eriti vajalik.
Reaalsuses on selle 2012. aasta riigieelarve koostanud valitsus ja Riigikogu panus selle muutmiseks on olnud marginaalne. Koalitsiooni liikmed on seda eelarvet taevani kiitnud ja rääkinud, kuidas see lahendab kõik Eesti probleemid, kuigi mingisugune enesekriitika võiks ka koalitsioonipoliitikutel olemas olla. Demokraatlikule riigile omaselt on opositsioonierakonnad toonud välja eelarve puudused, sest kus viga näed laita, seal tule ja aita.
Opositsioonierakonnad on teinud muudatusettepanekuid, et valitsuse vigu parandada, kuid nendest ettepanekutest on teerulliga üle sõidetud. See on paraku muutunud viimasel ajal tavapäraseks käitumiseks. Pärast 2012. aasta riigieelarve vastuvõtmist kuuleme, et selle eelarve võttis vastu Riigikogu. See on küll juriidiliselt õige, kuid tegelikult vale, sest see eelarve võetakse vastu koalitsioonipoliitikute häältega.
Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada eelarvet, mis ei paku lahendust Eesti elu võtmeprobleemidele. Nendeks on mitmete ametite lahutamatuks osaks saanud ebaõiglaselt madal palk, ühiskonna suurenev kihistumine, inimeste väljaränne ning loomulikult laste vähene heaolu.

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Kutsun kõnepulti kolleeg Sven Mikseri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Väga raske on midagi lisada sellele, mida olen juba öelnud eelarve eelmistel lugemistel, sest ega see eelarve lugemiste vahel ju nähtavalt paremaks ei ole läinud. Kuigi riigis, mis nimetab ennast parlamentaarseks riigiks, võiks valitsuse poolt Riigikogule arutamiseks esitatud eelnõu menetlemise käigus ju paremaks saada.
Tegelikult peegeldab selle eelarve menetlemise protsess üht üldisemat protsessi Eesti poliitikas, nimelt seda, kuidas riik liigub inimesest kaugemale. Me siin Toompeal ütleme selle kohta vahel, et inimesed võõranduvad riigist. Mina arvan, et tegelikult võõrandub riik ja riigivõim oma inimestest. Toimub see nii, et valitsev koalitsioon siin Toompeal saadab oma parimad pojad ja tütred täitevvõimu teostama, need aga sulguvad omaenda elevandiluust või eebenipuust torni ja suhtlevad rohkem oma kolleegidega Brüsselis kui oma valijatega siin Eestimaal. Nii juhtubki, et me investeerime oma raha nii, et tulemuseks on Brüsselist tulev kiitus, aga ei investeeri omaenda inimestesse. Tagajärjeks on mõistagi see, et inimesed lähevad Eestist lihtsalt ära.
Sotsiaaldemokraadid tegid selle eelarve kohta mitmeid olulisi, põhimõttelisi, tulevikku suunatud muudatusettepanekuid. Me tegime ettepaneku kolmekordistada praegust 19 euro suurust lastetoetust. Ühelt poolt on tegu küsimusega õiglusest, sest kahtlemata on lastega perekonna kulud oluliselt suuremad kui sama sissetulekuga lasteta perekonnal. Teisalt on lastele arengutingimuste loomine riigi jaoks investeering, mis nõuab ressursse pika aja jooksul, kuid on samas väga suure tulususega.
Teiseks, õpetajate palk. See on samuti küsimus n-ö tunnetatud õiglusest, aga ka küsimus investeeringust Eesti inimvarasse, sest just siit ju algabki haridusreform, millest me nii palju räägime. Reformierakondlastest pea- ja rahandusminister on teatanud Riigikogu ees, et õpetajate palga tõusuks ei jagu raha sel põhjusel, et siiani on tegemata koolivõrgureform. Ei ole kuskilt kuulnud, et õpetajate tööülesannete hulka käiks lisaks muule ka üleriigilise koolireformi tegemine. Teisisõnu ütleb valitsus, et nende endi, st valitsusliikmete siiani tegemata töö tõttu ei saa järgmise aasta eelarves õpetajate palga tõusuks vahendeid ette näha. Tegelikult kumab siit läbi ka ideoloogiline veendumus, et väärtust luuakse üksnes erasektoris, avalik sektor aga sööb selle väärtuse lihtsalt ära. Väga raske on asuda Eestis investeerima inimvarasse, niikaua kuni me ei näe õpetajat väärtuse loojana, kes väärib ka riigi tunnustust.
Järgmiseks tudengitest. Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku luua praegustele tudengitele toimiv õppetoetuste süsteem alates järgmisest õppeaastast ja taastada endistele tudengitele õppelaenu kompenseerimise kord. Siin on küsimus riigi usaldusväärsusest. Me räägime väga palju oma riigi usaldusväärsusest nii, nagu see paistab väljastpoolt meie riiki vaadates, märksa vähem räägime paraku riigi usaldusväärsusest omaenda kodanike silmis.
Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku finantseerida riiklikult tasuta koolitoitu ka gümnaasiumiastmes ja taastada 2009. aastal peatatud programm "Igale lapsele lasteaiakoht". Me tegime ettepaneku asuda likvideerima seda ebaõiglust, mis majanduskriisi ajal tehti meie omavalitsustele tasandusfondi kärpimise ja tulumaksuosa vähendamisega. Mitte ükski neist ettepanekutest ei leidnud valitseva koalitsiooni toetust.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit.

Me nägime oma ettepanekutele ette ka katteallikad. Üks neist, mis oli koalitsioonile vastuvõetamatu, oli kaitsekulutuste suurendamine pisut mõõdukamas tempos kui valitsuse ettepandud 22%-line kasv järgmisel aastal. Teised olid seotud täiendavate tuluallikatega, mis samuti ei olnud valitsevale koalitsioonile vastuvõetav.
Kui me tahame tulevikus oma riigi ja rahva arengusse investeerida, panustada meie kõige väärtuslikuma ressursi, Eesti inimvara arendamisse, siis kahtlemata peame võtma eest ära ideoloogilised prillid või silmaklapid, mis ei lase meil ringi vaadata riigieelarve täiendavate tuluallikate järele, mis ühest küljest ei pärsiks ettevõtlikkust ja ettevõtlust, teisest küljest oleksid sotsiaalselt õiglased ja kolmandaks annaksid riigile raha vajalike asjade tegemiseks. Näiteks tegid sotsiaaldemokraadid ettepaneku suurendada üldist tulumaksumäära ning toetada tööandjate ja töövõtjate ettepanekuid töötuskindlustusmakse vähendamiseks. Paraku ei olnud ideoloogilistel põhjustel ka see ettepanek valitsevale koalitsioonile vastuvõetav.
Kuna eelarve menetlemine siin saalis ei ole olnud dialoog valitsuse ja parlamendi vahel, veel vähem dialoog valitseva koalitsiooni ja Riigikogu opositsiooni vahel, ja kuna ühtegi opositsiooni muudatusettepanekut ei ole sisuliselt arvestatud, siis ei saa sotsiaaldemokraadid 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu lõpphääletusel toetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Palun kõnepulti kolleeg Jaanus Tamkivi Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Riigikogu teeb täna loodetavasti parlamendi selle koosseisu seni tähtsaima otsuse. Me võtame vastu järgmise aasta eelarve, mille järgi riik hakkab elama aastal 2012. Eelarvest rääkides on olnud juttu rekordilistest investeeringutest, kaitsekuludest, pensionitõusust, toe pakkumisest peredele ja ettevõtlusele. See kõik on väga oluline ja väärib ülekordamist. Lõpphääletuse eel tahaksin aga lausuda tänusõnu nii valitsusele kui ka rahandusministrile, kes on pidanud Riigikoguga sisukat dialoogi, mille käigus on eelarve saanud palju paremaks.
See protsess siin on kulgenud nii, nagu on kohane parlamentaarses demokraatias. Eelarve menetlemine on olnud tasakaalukas ja näidanud Riigikogus valitsevat poliitilist küpsust. See lause oli mõeldud opositsioonile, kelle mitmed ettepanekud on olnud väga asjalikud, kui välja arvata üks asi, nimelt katteallikad.
Eestile edu toonud majandusmudel sai sel kevadel jällegi valijatelt heakskiidu ja sellega tuleb jätkata. Majanduskasv on märksa jätkusuutlikum eelarvetulude kasvu allikas kui maksutõus. Ettepanekud maksutõusudeks pole mitte ainult poliitiliselt vastuvõetamatud, vaid need tooksid ka oluliselt vähem maksutulu, kui algatajad väidavad.
Soove eelarve mahtu ja puudujääki suurendada oli menetluse käigus palju. Õnneks jäi peale ettevaatlik hoiak ning me jäime truuks konservatiivsele eelarvepoliitikale. Hulk opositsiooni ettepanekuid nägid katteallikana ette reservide vähendamise ehk defitsiidi suurendamise. See on otseses vastuolus nii seaduse kui ka terve mõistusega.
Euroopa riigid mässavad suurtes võlgades ja see loob ohte ka Eesti majandusele. Me ei pidanud eelarvet menetledes vajalikuks liigset, igaks juhuks kärpimist, aga kindlasti mitte ka kulude ja puudujäägi suurendamist. Eesti vanasõna ütleb, et võlg on võõra oma. Seda tõde tunnistavad lisaks meile ka IMF ja rahvusvahelised reitinguagentuurid. Just seetõttu, et Eestil pole vaja maksta suuri laenuintresse, saame järgmisel aastal lubada ajaloo suurimaid investeeringunumbreid. Mõtleme sellele ja majandame järgmistele põlvedele laenukoormat panemata.
Reformierakond pole kunagi toetanud reforme, mille kogu sisu on vaid pealkiri. Ei ole toetanud ka maksulangetusi, mille tegemiseks tuleb laenu võtta. Kindlasti ei jää töötuskindlustusmakse langetamata. Selles on valitsusliit juba ammugi kokku leppinud. Teeme seda esimesel võimalusel, mil see on meile jõukohane. Maksude langetamisel soovime eelistada tööjõumaksude langetamist, sest need maksud pidurdavad majanduskasvu tarbimismaksudest enam. Töötukassa ja haigekassa reservide eelarvega ühendamise kriitikutele tahan aga öelda, et rahakotil ei ole mõistlik ühte taskut kinni õmmelda, et siis pärast arutleda selle üle, kes meile laenu võiks anda.
2012. aasta eelarve, mille Riigikogu täna heaks kiidab, pakub Eestile maailmamajanduse tõmbetuultes kindlust. Tänaste teadmiste põhjal võib öelda, et saame eelarve, mida pole vaja häbeneda ka kümne aasta pärast. Kuid maailm ei ole veel valmis, Eesti riik ei ole valmis. Me peame toimuvat hoolega jälgima ja kui reaalsus muutub, siis vajaduse korral eelarves korrektiive tegema.
Reformierakonna fraktsioon on siiski kindlal arvamusel, et 2012. aasta eelarve on parim võimalik, ja annab selle eelarve toetuseks tubli kolmandiku kõigi Riigikogu liikmete häältest. Kutsun ka kõiki teisi kolleege üles selle eelarve poolt hääletama! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Tamkivi! Palun kõnepulti kolleeg Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana!

Palun kolm lisaminutit!

Kaheksa minutit.

Austatud parlamendi esinaine! Austatud parlamendiliikmed! IRL-i fraktsioon toetab selle riigieelarve vastuvõtmist. Kui üks eelkõnelejatest Sven Mikser osutas sellele, et opositsiooni muudatusettepanekute tagasilükkamise tõttu ei õnnestunud parlamendil muudatusettepanekuid menetledes seda eelarvet paremaks muuta, siis ma arvan, et selle menetluse üks suuremaid voorusi oli see, et me ei teinud seda eelnõu kehvemaks.
Eelkõige oli üks fundamentaalseid ettepanekuid, mida opositsioon esitas ka oma muudatusettepanekute põhilise katteallikana, astmelise tulumaksu sisseseadmine. Meie selge seisukoht on, et Eesti majanduskasvu eeldus on üldise maksukoormuse mittetõstmine. On hea meel tõdeda, et järgmise aasta riigieelarvega jääb üldine maksukoormus Eestis 32,4% tasemele ning valitsuskoalitsiooni siht on langetada see 2015. aastaks 31,7%-le.
Teine tõsine kriitikakoht oli see, et eelarve eelnõu otsekui ei puuduta inimest, jääb inimkaugeks ja inimene, kes on meid siia parlamenti otsuseid tegema lähetanud, ei näe, et selle eelarve abil saaks lahendada tema olulisi probleeme. Meie jaoks on majanduse perspektiive vaadates tähtsaim küsimus tööhõive. Järgmise aasta eelarve väga selge prioriteet on tööhõive suurendamine nende vahenditega, mida keskvalitsusel on võimalik tagada. Esiteks, avaliku sektori investeeringute kasv. Avaliku sektori investeeringud kasvavad järgmisel aastal 1,25 miljardi euroni ehk 28%. Suurim osa investeeringutest on planeeritud riigimaanteede remondiks. Teine märksõna tööhõive suurendamiseks on ettevõtluse toetamine maapiirkondades. Me toetame järgmisel aastal Eesti põllumeest täiendavate otsetoetuste mahu 10%-lise kasvuga. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkonna arendamise toetused kasvavad 47,1 miljoni euro võrra. Kolmandaks on väga oluline teema aktiivsed tööturumeetmed. Ma juhin tähelepanu, et võrreldes registreeritud töötuse kõrgtasemega 2010. aasta märtsis, kui oli üle 95 000 registreeritud töötu, on tööpuudus vähenenud tasemele alla 50 000 registreeritud töötu. Murekoht on aga see, et on kasvanud pikaajaliste töötute osakaal, nende inimeste osakaal, kes on olnud registreeritud töötud üle 12 kuu. Seetõttu on otstarbekas, et riik suunab 37,6 miljonit eurot ehk kõigi aegade suurima summa aktiivseteks tööturumeetmeteks. Eelistus on see, et kahandada pikaajalist töötust. Tööhõivevaldkonnas annab järgmise aasta riigieelarve puhul selge kursi konkurentsivõime kava "Eesti 2020". On igati loogiline, et selle kava valguses langetatakse otsused ka eelarve prioriteetide rahaliste katete kohta. Neljandaks, tööhõivet soodustatakse ettevõtlustoetuste abil. On positiivne, et järgmisel aastal vähendatakse ettevõtlustoetuse taotlemisel bürokraatiat ning prioriteetideks on seatud stardi-, tootearendus- ja eksporditoetused.
Kui kõnelda inimesest ja inimkesksusest, siis vaadakem eelarve struktuurset jagunemist. Jätkuvalt suunab riik kõige enam raha sotsiaalsele kaitsele – 33% eelarvekuludest. Järgnevad majandus (16%), tervishoid (13%) ja haridus (12%). On positiivne, et riikliku ravikindlustuse maht kasvab käesoleva aasta eelarvega võrreldes 8,5%. Positiivne on see, et riigieelarve võimaldab järgmisel aastal tõsta pensione 4,4% ning täies mahus taastuvad ka teise pensionisamba maksed. Järgmise aasta eelarvest eraldatakse summasid, et jätkuks asenduskodude reorganiseerimine ning nende asemel peremajade ehitamine vanemliku hoolitsuseta lastele. Jätkame lasterikaste perede kodutoetuse programmiga, millest on saanud oma kodu soetamiseks ja kordategemiseks raha juba üle 1200 pere, kus kokku kasvab üle 7000 lapse. Järgmise aasta jooksul peaks valmima Sotsiaalministeeriumi raport peretoetuste üldise süsteemi muutmiseks nii, et kitsamates majanduslikes oludes lapsed saaksid suuremat toetust.
On tõsi, et areng saab tulla ainult hariduse, innovatsiooni ja teaduse kaudu. Kui me vaatame arengu soodustamist, siis riigi kulud teadus- ja haridustegevusele moodustavad järgmise aasta eelarvest tervelt 1% SKT-st. Haridusvaldkonna kulud suurenevad 65 miljonit eurot ehk 12%. Järgmisel aastal seisab ees enam kui poolesaja koolihoone ja õpilaskodu renoveerimine. Järgmisel aastal käivitatakse eelarveeraldise toel IT Akadeemia, et tagada konkurentsivõimeline IKT-haridus. Suureneb ülikoolide riikliku koolitustellimuse maht, mis kõrgharidusreformi elluviimise korral muutub ka tõhusamaks tegevustoetuseks. On tõsiasi, et me suutsime õpetajate alampalka 2007. ja 2008. aastal tõsta ligi viiendiku. Meil ei ole põhjust seda otsust kahetseda. Haridusminister on väljendanud meie selget tahet, et täiskoormusega õpetaja palk peab olema 20% riigi keskmisest kõrgem. Selle saavutamiseks on vajalik, nagu eelkõnelejad ka osutasid, praegust haridusraha tõhusamalt kasutada ning riigi rahaliste võimaluste paranemise korral suunata haridusse lisavahendeid.
Opositsioon pakkus omapoolsete kuluprioriteetide ühe katteallikana välja ka riigikaitsekulude rida. Meie, IRL-i ja Reformierakonna koalitsiooni selge valik järgmisel aastal on eraldada Eesti riigi kaitseks 2% SKT-st. See tugevdab riigi iseseisvat kaitsevõimet ning tagab riigikaitse stabiilsuse. Kõige rohkem ehk 54,6% suurenevad kulutused kaitseväelastele tänapäevase varustuse ja laskemoona hankimiseks. Kaitseliidu rahastamine suureneb 16,8%, kaitseliitlased saavad juurde tänapäevaseid vormiriideid, varustust, sõidukeid ja korralikke lasketiire. Me ei saanud toetada ettepanekut neid eelarveeraldisi kahandada.
IRL-i fraktsioon tänab koostöö eest selle eelarve menetlemisel Reformierakonna fraktsiooni, asjaliku kriitika eest mõlemat opositsioonierakonda ja muidugi kõiki tublisid ametnikke, kes aitasid seda eelarvet ette valmistada ja riigieelarve eelnõuks muuta. Meie hääletame kindla südamega selle eelarve eelnõu poolt. See on optimaalne valik, mis põhineb arusaamal, et riik saab kulutada nii palju, kui palju on meil võimalik teenida.

Aeg.

Aitäh teile koostöö eest!

Aitäh, kolleeg Urmas Reinsalu! Kõigi fraktsioonide esindajad on saanud võimaluse esineda. Lõpetan läbirääkimised ja läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on seaduseelnõu kohta esitatud 20. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, kuid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõike 5 kohaselt ei kuulu see muudatusettepanek hääletamisele. Teise muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, kuid see ettepanek ei kuulu samuti hääletamisele. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja see ettepanek ei kuulu samuti hääletamisele. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, selle ettepaneku on juhtivkomisjon jätnud arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. Kümnes muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. 11. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. 12. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. 13. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. 14. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. 15. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. 16. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. 17. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. 18. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. 19. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. 20. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu.
Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud ja võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 99. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 44 ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Õnnitlen! (Aplaus.)

Jätkame tööd päevakorrapunktidega. Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu kõnepulti riigikaitsekomisjoni esimehe. Kolleeg Mati Raidma, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Selle otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 23. novembril s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 1. detsembril kella 18-ks eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, mistõttu tuleb otsuse eelnõu teisel lugemisel lähtuda otsuse eelnõu esimese lugemise tekstist.
Afganistani missiooni näol on tegemist NATO kõige olulisema sõjalise missiooniga, millele laienevad ÜRO Julgeolekunõukogu vastavad resolutsioonid. Täpsustuseks Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu esimese lugemise seletuskirjale märgime, et s.a 12. oktoobril võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni nr 2011, millega ISAF-i operatsiooni volitusi pikendati kuni 2012. aasta 13. oktoobrini. Vastutus Afganistani julgeoleku eest antakse praeguste kavade kohaselt Afganistani valitsusele ja julgeolekujõududele üle 2014. aasta lõpuks.
Riigikaitsekomisjon kohtus s.a 6. detsembril komisjoni istungil Kaitseväe Peastaabi ülema kohusetäitja kolonel Peeter Hoppega ja kolonelleitnant Eero Reboga. Kohtumisel saadi viimane ülevaade olukorrast missioonipiirkonnas.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 5. detsembri s.a istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri, eelnõu ettekandjaks otsustati määrata siinkõneleja. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Kolleeg Marko Mihkelson.

Aitäh, lugupeetud parlamendi juhataja! Hea komisjoni esimees! Mul on selline küsimus. Kas järgmiseks aastaks missiooni pikendades tekkis komisjonis ka arutelu, milline võiks üldse olla Eesti missiooni tulevik Afganistanis, ka näiteks peale aastat 2014?

Aitäh! Kui me räägime konkreetselt kaitseväe missioonist, siis see peaks lähiaastatel ikkagi suunduma rohkem ja rohkem mentorluse ehk Afganistani julgeolekujõudude väljaarendamise ja toetamise suunas. Kui me räägime Eesti toetusest üldiselt, siis loomulikult ei lõpe arengukoostöö ja teised projektid aastal 2014. See suund sai kinnitust 5. detsembril Bonnis toimunud suurel rahvusvahelisel konverentsil, kus oli teemaks just nimelt Afganistani tulevik aastatel 2015–2024. Eesti jätkab kindlalt oma panuse andmist, aga me pigem toetame just nimelt tsiviilühiskonna ülesehitamist. Paralleelselt toimub Afganistanis missioon, mille käigus õpetavad Eesti politseinikud välja Afganistani politseid. Lähtuvalt seadustest politseinike osalus missioonil Riigikogu mandaati ei vaja.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu veel kord, kolleeg Mati Raidma! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu 119. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti riigikaitsekomisjoni liikme Lauri Laasi!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Selle otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 23. novembril s.a. Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu enne teist lugemist oma 5. detsembri istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, mistõttu tuleb otsuse eelnõu teisel lugemisel lähtuda otsuse eelnõu esimesele lugemisele esitatud tekstist.
Nii nagu ka eelmise eelnõu puhul, kohtus riigikaitsekomisjon selle eelnõu teist lugemist ette valmistades 6. detsembril kaitseväe esindajatega ning sai ülevaate olukorrast erinevates missioonipiirkondades ja kaitseväelaste ettevalmistamisest missioonipiirkondadesse siirdumise tarbeks.
Nüüd natuke meeldetuletuseks. Eesti osalemine NATO reageerimisjõududes tuleneb NATO-liikmesusest. NRF-i reageerimisjõud on oluline vahend NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui see peaks vajalik olema. Seega on NRF-is osalemine otseselt seotud ka Eesti julgeolekuga. NRF-i kasutamise otsustab NATO nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma s.a 5. detsembri istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lauri Laasi! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta samuti ei ole ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu 117. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus" eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu enne teist lugemist oma s.a 5. detsembri istungil. Arutluse all olev Riigikogu otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati s.a 23. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, mistõttu tuleb otsuse eelnõu käesoleval ehk teisel lugemisel lähtuda otsuse eelnõu esimese lugemise tekstist. Otsuse eelnõu kohaselt jätkaks Eesti laevakaitsemeeskond osalemist nii Euroopa Liidu piraatlusevastases operatsioonis Atalanta kui ka NATO mereoperatsioonil Active Endeavour. Piraatlusevastane operatsioon Atalanta on Euroopa Liidu kõige olulisem sõjaline operatsioon. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti jaoks oluline ellu viia Euroopa Liidu ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Just seda tähendab ka osalemine operatsioonis Atalanta. Märgin veel, et vanakreeka keeles, kreeka mütoloogias tähendab atalanta naiskütti.
Juhin tähelepanu, et Eesti õiguses on piraatlus karistatav. Karistusseadustiku § 100 näeb piraatluse eest karistusena ette vangistuse kuni 20 aastaks.
2010. aasta sügisel pikendas Euroopa Liit operatsiooni Atalanta mandaati kuni 2012. aasta 31. detsembrini. Täpsustuseks eelnõu esimese lugemise seletuskirja kohta märgin, et s.a 22. novembril võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni nr 2020, millega samuti pikendati Atalanta volitusi.
Eelnõuga on seotud s.a 6. detsembri riigikaitsekomisjoni istung, kus riigikaitsekomisjon sai kaitseväe esindajatelt ülevaate olukorrast missioonipiirkonnas. Ma pean tunnistama, et meie mehed on seal erakordselt tublid. Seda võin siin teie ees seistes kindlalt väita. Kuni 2012. aasta aprillini tegutseb Eesti laevakaitsemeeskond Prantsusmaa sõjalaeva meeskonna koosseisus ning alates 2012. aasta maikuust tegutseb Eesti meeskond eeldatavalt taas Saksamaa sõjalaeval.
Mereoperatsiooni Active Endeavour näol on NATO lepingu artikli 5 järgi tegemist kollektiivse kaitse operatsiooniga. Active endeavour tähendab aktiivset püüdlust.
Jõuan lõpusirgele. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 5. detsembri istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskiri. Varem, s.a 10. novembril oli riigikaitsekomisjon otsustanud, et kui otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu s.a 7. detsembri istungi päevakorda. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Marianne Mikko, väga põhjaliku ettekande eest! Teile on küsimusi. Kolleeg Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt suur tänu põhjaliku ettekande eest! Aga mul tekkis küsimus, kui palju me plaanime sinna neid nn naiskütte saata.

Ma seda oma ettekandes ei öelnud, aga eelnõus on kirjas, et kuni 15 kaitseväelast. Üldiselt on see arv umbes 12, lisaks paar ohvitseri.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh! Kas operatsioonile Atalanta nime andmine on mõjunud ka selle operatsiooni sõjalisele õnnele? Kui see nimi oleks olnud Lembitu, kas siis oleks see variant olnud tunduvalt halvem?

Ma arvan, et on mõjunud, sest nende operatsioonide tulemus on siiamaani olnud selline, et kolm neljandikku juhtumitest on olnud edukad. Aga aastal 2010 lõppes siiski 52 juhtumit piraatide võiduga.

Palun, Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Kas piraadid on ise ka kuidagi seda Atalanta nime kommenteerinud?

Seda me, kallis kolleeg, riigikaitsekomisjonis ei arutanud. Seega ma sellele küsimusele paraku vastata ei saa.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh, Marianne Mikko! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid samuti ei ole. Me võime minna otsuse eelnõu lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus" eelnõu 122. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Meie päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on au tutvustada teile töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla kahe Euroopa Liidu direktiiviga. Me võtame selle eelnõuga üle renditööd ja vanemapuhkust käsitlevate direktiivide mõned sätted. Enamik eelnõus olevaid muudatusi on seotud renditööga. Kuna Eesti vanemapuhkuste süsteem on vanemapuhkusi käsitleva direktiiviga võrreldes soodsam, siis vajavad meie seadused selles osas üksnes täpsustust.
Kuna eelnõu käsitleb peaasjalikult renditööga seonduvat, selgitan siinkohal renditöö mõistet. Renditööga on tegemist juhul, kui töötaja sõlmib töölepingu tööandjaga, kuid asub tööle kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juures. Oluline on teada, et renditöö on juba praegu töölepingu seaduses reguleeritud, kuid vajab direktiivist tulenevalt täpsustust.
Peamised muudatused, mida me ette paneme, on järgmised. Esiteks, kuna renditöödirektiiv rõhutab renditöö olulise tunnusena asjaolu, et töötaja teeb kasutajaettevõtja juures tööd ajutiselt, siis ongi täpsustatud renditöö mõistet, siia lisatakse sõna "ajutiselt".
Teiseks täpsustab eelnõu tähtajaliste töölepingute sõlmimist renditöö korral. Siin on eelnõus tehtud kaks muudatust. Esimene on seotud sellega, et kehtiva õiguse alusel võib tähtajalise töölepingu sõlmida juhul, kui tööandja juures tehtav töö on ajutise iseloomuga, näiteks hooajatöö või töömahu ajutisest suurenemisest tulenev töö. Eelnõu täiendab töölepingu seadust selliselt, et renditöö korral võib tähtajalise lepingu sõlmida ka siis, kui töö, mida töötaja kasutajaettevõtja juures teeb, on ajutise iseloomuga. Näiteks on tähtajalise lepingu sõlmimine renditöö suhtes õigustatud, kui kasutajaettevõtja vajab töötajat suvehooajaks. Teine muudatus siin on see, et kehtiva õiguse alusel võib tööandja sõlmida töötajaga tähtajalise töölepingu järjest kaks korda, kusjuures aeg lepingute sõlmimise vahel ei ületa kahte kuud. Kolmanda tähtajalise lepingu sõlmimise korral muutub leping tähtajatuks. Eelnõu täpsustab, et renditöö suhtes kehtib see reegel iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. See tähendab, et leping muutub tähtajatuks siis, kui töötaja on ühe ja sama kasutajaettevõtja juures töötanud kahe järjestikuse tähtajalise lepingu alusel.
Kolmas muudatus puudutab vanemate õigust puhkust saada. Eelnõuga suurendatakse vanemate õigust puhkust saada, tagades mõlemale vanemale võimaluse võtta tasustamata puhkust kümme tööpäeva aastas kuni lapse 14-aastaseks saamiseni või kuni puudega lapse 18-aastaseks saamiseni. Sellega seoses oli tekkinud küsimus, sest praeguses legaaltekstis on "ja" ja "või" vahetuses.
Neljas muudatus puudutab töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Täpsustatakse, et tööülesandeid renditööna täitvate töötajate suhtes peab olema tagatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine. Renditöö puhul peavad töötervishoid ja tööohutus olema tagatud samaväärselt nagu tavatöö puhul.
Viimane, viies muudatus puudutab võrdse kohtlemise seadust. Muudatuse järgi tuleb renditööd tegevale töötajale rakendada samu töö- ja puhkeaja ning töötasu tingimusi, mis on ette nähtud võrreldavale kasutajaettevõtja töötajale. Ettevõttes tööd tegevaid isikuid ei või kohelda erinevalt seetõttu, et üks on tavatöötaja ja teine renditööna tööd tegev töötaja.
Me toetame sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine lõpetada ja suunata eelnõu teisele lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 129 oma 22. novembri istungil. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid arutelul Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Rene Lauk ja Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete poliitika juht Seili Suder, kes eelnõu komisjoni liikmetele ka tutvustas.
Minister tegi hea ettekande ja tutvustas eelnõu põhjalikult, ma seda kordama ei hakka. Komisjonis tekkis vaid üks küsimus: kas kehtivas seaduses on küllalt täpselt defineeritud rendiagentuuri mõiste, sest direktiivi on lisaks juriidilisele isikule sisse toodud ka füüsiline isik, kes võib rendiagentuuri pidada? Komisjon otsustas, et kahe lugemise vahel me konsulteerime sel teemal Justiitsministeeriumiga.
Komisjon oli täis koostöömeeleolu ja tegi kõik otsused konsensuslikult. Ma tutvustan neid teile. Nimelt otsustas komisjon teha juhatusele ettepaneku võtta eelnõu 129 Riigikogu täiskogu päevakorda 7. detsembril, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 21. detsember kell 16. Ettekandjaks määras komisjon minu, Maret Maripuu, ka konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 129 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. detsembri kell 16. Eelnõu 129 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.44.