Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu kümnenda töönädala teisipäevast istungit.

Seoses Riigikogu liikme Indrek Raudse tagasiastumisega asub Riigikogu liikmeks Andres Jalak. Meil on nüüd võimalus kuulata ära Andres Jalaku ametivanne. Palun teid, Andres Jalak, Riigikogu kõnetooli ametivannet andma!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Head kolleegid, kas on üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Kalle Laanet!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kaheksal Riigikogu liikmel on esitada arupärimine siseminister Ken-Marti Vaherile. See puudutab Politsei- ja Piirivalveameti töötajate palgata puhkuse päevi. Politsei- ja Piirivalveamet ühendati üheks asutuseks 1. jaanuaril 2010. Juba ühendasutuse loomisest saadik on seda asutust saatnud segadused nii inimeste juhtimisel kui ka eelarveliste vahendite kasutamisel. 2010. aastal pidid Politsei- ja Piirivalveameti töötajad välja võtma kuus palgavaba puhkusepäeva, kuna väidetavalt puudus raha palkade maksmiseks. Samas selgus aasta lõpus, et palgafondis oli veel 30 miljonit krooni kasutamata, ja see raha toodi üle 2011. aasta politsei ja piirivalve eelarvesse väitega, et siis vähemalt ei tule inimesi palgata puhkusele saata. Ometigi on vähemalt Põhja Prefektuuris käesoleval aastal olnud juba neli palgata puhkuse päeva. Sellega kaasnevalt on meil neli küsimust.
Esimene küsimus on, kuidas on Politsei- ja Piirivalveametis kasutatud seda 30 miljonit. Meile teadaolevatel andmetel on käesoleval aastal Põhja Prefektuuris neli palgata puhkuse päeva. Kui palju on Politsei- ja Piirivalveameti struktuuris sel aastal kokku puhkusepäevi olnud? 2012. aasta riigieelarves suureneb Politsei- ja Piirivalveameti eelarve 4 miljoni euro võrra. Kas 2012. aasta riigieelarves ettenähtud vahendid võimaldavad teil kinnitada, et järgmisel aastal ei tule PPA struktuuris palgata puhkuse päevi? Ja viimane küsimus. Kolme ameti liitmisel ühiseks struktuuriüksuseks oli hulgaliselt koondamisi. Kui palju on käesoleval aastal Politsei- ja Piirivalveametis makstud koondamishüvitisi ning kui palju on PPA 2012. aasta eelarves kavandatud vahendeid koondamiseks?

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vastavalt riigikaitsekomisjoni s.a 5. detsembri otsusele algatab riigikaitsekomisjon rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest tagada Eestile paindlikkus kaitseväe staabiohvitseride ja vajaduse korral ka staabiallohvitseride kiireks lähetamiseks mõnele uuele NATO või Euroopa Liidu algatatud ja juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile. Seejuures osaleksid Eesti kaitseväelased rahvusvaheliste peakorterite (headquarters) ehk militaartähenduses juhtstaabi töös. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja juhatus otsustab selle menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ka ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Läheme teadete juurde. Palun vabandust! Ka valitsus annab eelnõusid üle. Läheme tagasi teise punkti juurde. Palun, Heili Tõnisson!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimene eelnõu on karistusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Kristen Michal. Teiseks algatatakse elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Vabariigi Valitsust esindab Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Aitäh! Tehnilise rikke või mingisuguse segaduse tõttu ei olnud valitsuse esindaja kõnesoovi näha. Lisaks juba nimetatule olen vastu võtnud veel kaks eelnõu, st kokku olen vastu võtnud kolm seaduseelnõu ja Riigikogu juhatus otsustab nende menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd oleme teise punktiga lõpetanud.
Läheme kolmanda punkti juurde. Selleks on teade, et homme, 7. detsembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised peaminister Andrus Ansipile, siseminister Ken-Marti Vaherile ning keskkonnaminister Keit Pentusele.
Head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll

Kohalolijaks on registreerunud 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

Me asume tänase, teisipäevase päevakorra juurde. Esiteks, Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 104 kolmas lugemine. Kas on läbirääkimissoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna see seaduseelnõu lõpphääletusele ja vastu võtta. Me valmistume hääletuseks.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 104. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 104 on seadusena vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 128 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna see seaduseelnõu lõpphääletusele ja vastu võtta. Me valmistume hääletuseks.
Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 128. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu 128 poolt hääletas 85 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 128 on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud käibemaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu 134 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Erki Noole!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Riigikogu rahanduskomisjon algatas käibemaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu s.a 14. novembril. Riigikogu juhatus võttis nimetatud eelnõu Riigikogu menetlusse s.a 15. novembril ning määras eelnõu menetlejaks rahanduskomisjoni. Riigikogu 22. novembri s.a istungil otsustati eelnõu esimene lugemine lõpetada ning saata see teisele lugemisele. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati s.a 23. november kell 16. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud ning rahanduskomisjon ei pidanud vajalikuks esitada ka omapoolseid muudatusettepanekuid.
Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine 6. detsembril lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, teeb komisjon ettepaneku võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 7. detsembril s.a.  Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Erki Nool! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 126 teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Auväärt Riigikogu, head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! See oli juba mõni aeg tagasi, 23. novembril kell 6 õhtul, kui ootasime oma komisjoni selle eelnõu muudatusettepanekuid. Aga mida ei olnud, need olid muudatusettepanekud selle eelnõu kohta. Teiseks ootasime Vabariigi Valitsuse seisukohta selle eelnõu edasise menetlemise kohta. Vabariigi Valitsus saatis meile oma kirja, kus on öeldud, et nad toetavad ühehäälselt selle eelnõu menetlemist Riigikogus. Meil ei jäänudki siis põhiseaduskomisjonis muud üle, kui teha 24. novembril muude oluliste punktide kõrval otsused ka selle eelnõu edasi menetlemise kohta. Otsustasime teha ettepaneku eelnõu tänaseks teisele lugemisele suunata. Head kolleegid, eelnõu teise lugemise võiks täna ka lõpetada. Juhul kui see nii läheb, võiks kolmas lugemine olla 7. detsembril, s.o juba homme, et eelnõu seadusena vastu võtta.
Ühe mitte just väga revolutsioonilise muudatusettepaneku tegime ka selle eelnõu osas. See käsitleb seda, et keeletoimetajate eestvedamisel on eelnõus paragrahvimärk asendatud sõnaga "paragrahv". Muus osas on eelnõu sama, mis ta oli esimesel lugemisel, kui me rääkisime päris põhjalikult lahti ka kõik selle eelnõu tehiolud. Ma tänan!

Aitäh! Ettekandjale on saabunud küsimus. Palun, Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Nagu me teame, on õiguskaitsesüsteem üks tervik. Kõige kõrgemal on kohtunikud, siis tulevad prokurörid, seal on seadusega ära määratud palgaprotsendid, ja siis peaksid tulema politseinikud ehk kriminaalpolitseinikud. Kas te arutasite selle eelnõu valguses, et kui meil on seadusega väga selgelt määratud kohtunike palgad, prokuröride palgad, aga politsei nagu kõigub seal vahel, ei ole määratud mingit protsenti, ütleme siis, prokuröri palgast, kas see võib siis mõjutada kriminaalpolitseinike ja üldse politseinike motivatsiooni uurida kuritegusid ning mõjutada ka uurimise kvaliteeti?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et kogu ühiskond peaks olema tervik, mitte ainult õiguskaitsesüsteem. Mis siin salata, prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu menetledes me keskendusime ikkagi kõigele sellele, mis on selle eelnõu tehiolustik. Eelkõige käsitles eelnõu prokuratuuriseaduse muutmist ja selles kontekstis me politseinikega seonduvat ei arutanud. Aga ma möönan, et kui see eelnõu saab seaduseks ja hakkab 1. jaanuaril 2013 kehtima, võib see kindlasti motiveerida näiteks tublisid kriminaalpolitseinikke, kellel on vastav kvalifikatsioon ja hariduspagas, pürgima tulevastel aegadel mõnele sellisele ametikohale, nagu on prokuratuuris.

Aitäh! Austatud ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek oli seaduseelnõu 126 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Viies päevakorrapunkt on õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 123 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas eelnõu kahel korral, 21. novembril ja 24. novembril. Nagu eelmise eelnõu puhulgi, ei laekunud ka selle eelnõu kohta tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut. Sellest tulenevalt otsustas õiguskomisjon teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu 123 teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 6. detsembril ehk täna, teha täiskogule ettepanek eelnõu 123 teine lugemine lõpetada ja juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 8. detsembril 2011 ning teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 123 seadusena vastu võtta. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Laanet! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on seaduseelnõu 123 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse, päästeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tulenevalt asutuste ümberkorraldamisest  teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Tere hommikust, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Teie ees on seaduseelnõu nr 116 ja seda eelnõu on, julgen öelda, komisjonis ja töögrupis menetletud põhjalikult. Valmistasime seda teiseks lugemiseks ette oma istungitel eelmise kuu 21., 22. ja 24. kuupäeval ja viimati veel eile. Meile on laekunud ridamisi muudatusettepanekuid ja ka komisjon ise on neid teinud. Ma asungi nüüd neid muudatusettepanekuid tutvustama.
Esimene muudatusettepanek puudutab selle seaduseelnõu pealkirja. "Keelekõrv" on rääkinud ja leidnud, et iga seaduse pealkirjas peaks olema viimane sõna "seadus", niisiis mitte seadus ümberkorraldamisest, vaid ümberkorraldamise seadus. Nii ongi teie ees eelnõu uue pealkirjaga: politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus. Õiguskomisjon arvestas seda muudatusettepanekut täielikult.
Kui minna edasi järgmise, muudatusettepaneku nr 2 juurde, siis see puudutab seaduse § 4 lõike 5 muutmist. Komisjon pakub välja, et lõike 5 uus tekst võiks näha välja niimoodi: "Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitsei ja teabeturbe korralduse struktuur ja teenistujate koosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses." Mis on muutunud? Kriminaalpolitsei tagant on ära kadunud sõna "osakonna" ja teabeturbe tagant sõna "büroo", sest seaduse tasemel ei pea kriminaalpolitsei struktuur olema sellise täpsusega sõnastatud. Komisjon toetas seda ettepanekut.
Järgmine muudatusettepanek kuulub plokki, mille üle oli kõige rohkem diskussiooni. See puudutab avalike teenistujate Politsei- ja Piirivalveametisse ning ka päästeasutusse tööle võtmisel nende tausta kontrolli juhul, kui nad ei ole politsei- ja piirivalveametnikud, kelle puhul me peame taustakontrolli iseenesestmõistetavaks. Kui tulla arvude juurde, siis näiteks Politsei- ja Piirivalveametis on 1539 tavalist avalikku teenistujat, mis ei tähenda seda, et nende kõikide ametisse nimetamisel peaks olema vajalik täiendav taustakontroll. Komisjon jõudis mitme arutelu ja sõnastuse otsingu käigus seisukohale, et suurusjärgus 400 ja natuke peale on neid ametikohti, kus see täiendav taustakontroll oleks põhjendatud, teised võetakse ametisse nagu ikka avalikud teenistujad Eesti riigis. Ei ole põhjust tekitada ametisse nimetamisel ülearust piirangut.
Kes need ametnikud võiksid siis olla, keda täiendav taustakontroll ennekõike puudutab? Ennekõike kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna inimesed, kes tegelevad dokumentide väljaandmise toimingutega ja ka migratsiooni järelevalvega. Samuti isikud, kes teevad personalitoiminguid, ning siseauditi, sisekontrolli ja teabeturbe büroo inimesed. Niisiis leidsimegi need kriteeriumid, mis võiksid olla ametikohal aluseks, kui tehakse täiendavat taustakontrolli. Sõnastus sai selline, et tegemist on ametikohaga, kus teenistusülesannete täitmiseks on vajalik juurdepääs andmekogule, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet, või kus tegeldakse avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktides 5¹ ja 5² sätestatud teabega (need puudutavad teavet politseitegevuse meetodite ja taktika kohta või siis politsei relvastuse hulka). Ja kolmas kriteerium on, et tegemist on Politsei- ja Piirivalveameti ametnike delikaatsete isikuandmete töötlemisega. See ei puuduta mitte meist igaühe andmeid.
Järgmine muudatus puudutab karistusregistri seadust ja tuleneb sellestsamast punktist. Tegemist on lihtsalt seaduse täpsustamisega.
Neljanda muudatusega sätestatakse see ametimees või -naine, kes kehtestab ametikohtade loetelu, kus täiendav taustakontroll on vajalik. Seaduses saab olema, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor oma käskkirjaga kehtestab need ametikohad, kus on vajalik taustakontroll. Päästeteenistusesse asumisel on mõneti tegu analoogiaga, kuid siin me leidsime komisjonis, et see vajadus on ennekõike seotud demineerijatega, samuti selliste ametikohtadega, kus on puutumus andmekogudega. Nii et mitte kõikide päästeasutustes töötavate ametnike puhul ei ole täiendav taustakontroll vajalik.
Kuues muudatusettepanek on seotud isikuandmete töötlemise alusega. Kui senise seaduse teksti järgi on võimalik töödelda isikuandmeid ka määruse alusel, siis nii see ei peaks olema. Edaspidi on politseil õigus töödelda isikuandmeid ja edastada neid välisriiki ikkagi seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti täitmiseks, mitte määruse alusel.
Kui läheme edasi, siis järgmised muudatusettepanekud seonduvad jälitustegevusega. Aga teatavasti me just lõpetasime eelnõu 123 teise lugemise ja selle eelnõuga me lükkame jälitustegevust käsitlevad sätted ühe aasta võrra edasi. Seetõttu ei ole tarvis ka seaduse algataja algselt tehtud muudatusi menetleda ja need jäävad sellest eelnõust välja. Komisjon loomulikult arvestas seda täielikult.
Nüüd jõuame kolleeg Mati Raidma muudatusettepanekuteni. Tema oli meil väga viljakas ja tegi nii redaktsioonilisi kui ka sisulisi ettepanekuid. Kõik tema ettepanekud ei leidnud kahjuks arvestamist, kuid osa siiski. Kaheksanda muudatusettepanekuga soovis ta asendada sõna "päästeasutus" sõnaga "Päästeamet". Põhjus oli see, et seaduseelnõu kohaselt ei ole tema arvates ette nähtud kaasata Häirekeskuse töösse vabatahtlikke, nii nagu see on politseitöös. Arutelu käigus jõudsime aga arusaamale, et me ei peaks seda välistama, mis ei tähenda seda, et telefoninumbreid 112 või 110 hakkavad vastu võtma vabatahtlikud. Küll aga on Häirekeskusesse kaasatud ka mitmeid teabetelefone ja seetõttu ei peaks seaduse tasemel sellist võimalust välistama. Nii et me ei toetanud Mati Raidma muudatusettepanekut. Järgmine muudatusettepanek on analoogne ja komisjon samamoodi ei pidanud mõistlikuks seda toetada.
Kümnenda muudatusettepaneku üle oli meil ka üsnagi kirglik arutelu. Ettepanek käsitleb seda, mis Häirekeskuses tegelikult toimub, kui saabub hädaabikõne 112-le, mida teeb kutse menetleja, kellele ta annab otsekäsu ja millisel juhul ta annab korralduse edasi teisele ametkonnale. Ennekõike oli see küsimus Politsei- ja Piirivalveameti seisukohast võetuna, et kes tegelikult patrulli välja saadab, kui on vaja reageerida. Me jõudsime ühisele arusaamale, et teade edastatakse Politsei- ja Piirivalveametile, kes patrulli välja saadab, tegemist ei ole Häirekeskuse otsekorraldusega.
Mis puudutab 11. muudatusettepanekut, siis diskussioon käis selle üle, mis laadi on Politsei- ja Piirivalveametile edastatav teade. Me jõudsime arusaamale, et seda ei peaks väga konkretiseerima, et see ei pea tingimata olema ohuteade või väljasõiduteade, see võib olla mis tahes teade, mida on asjakohane edastada.
12. muudatusettepanek puudutab päästekeskuse juhi ametisse nimetamist. Eelnõu kohaselt hakkaks seda tegema siseminister ja Mati Raidma ei saanud aru, millest selline ambitsioon. Komisjon aga leidis, et nii prefektide kui päästekeskuse juhtide puhul, vaatamata sellele, et uues olukorras saab olema üks juriidiline isik, on tegemist ikkagi selliste ametikohtadega, kus ministripoolne nimetamine on asjakohane. Nemad on ju endiselt need inimesed, kelle käest küsitakse, juhul kui veerandil Eesti territooriumist on üks või teine asi juhtunud ja sündmusele on vaja reageerida. Seetõttu me Mati Raidma ettepanekut ei toetanud. See ametisse nimetamine puudutab ka veel Päästekolledži direktorit.
Seejärel arutasime teenistuse korraldamise pädevust, seda, kas kõik on päästeteenistujad ja kas päästeteenistuja puhul on tegemist päästeasutuse ametnikuga. See ei ole nii ja seetõttu said tehtud ka vastavad muudatused, et kõik oleks korrektne, lähtudes päästeteenistuse seadusest.
Arutlesime distsiplinaarvõimu teostamise pädevuse üle. Muudatusettepaneku 16 järgi on lisaks päästeasutuse juhile ka siseministril õigus alustada distsiplinaarmenetlust ja määrata karistus. Tekkis küsimus, kas on selline vajadus. Loomulikult peab esimene algataja olema ennekõike asutuse juht, aga ei peaks välistama selliseid erakordseid juhtumeid, kus ka siseministril on tarvidus sekkuda. Sealt jõudsime järgmise küsimuseni, mis puudutab viienda peatüki pealkirja sõnastust. Seni oli tegemist ergutamise paragrahviga, aga kuna eelmine muudatus, mida me olime selles osas käsitlenud, puudutas distsiplinaarkaristuse määramist, siis pidasime õigeks peatüki pealkiri ümber sõnastada. Muudetud pealkiri on "Ergutamine ja distsiplinaarvõimu teostamine". Kuigi distsiplinaarkaristus võib ju ka ergutavalt mõjuda, aga oleme asjades korrektsed. Seda Mati Raidma ettepanekut me toetasime.
Järgmine debatt oli meil riigikaitsekomisjoni ettepanekute üle. Arutasime ennekõike seda, mis peab abipolitseinikul seljas olema, kui ta annab sõiduki- või maastikusõidukijuhile peatumismärguande. Ettepanek oli, et sellisel juhul peaks ta kandma vormiriietust. Praegu on seaduses kaks olukorda, kus vormiriietuse kandmine on kohustuslik: üks on see olukord, kus abipolitseinik kannab teenistusülesannete täitmisel ametirelva, ja teine see, kui ta toimib iseseisvalt. Muudel juhtudel peab tal olema seljas ohutusvest kirjaga "Abipolitseinik" ja rinnas abipolitseiniku märk. Komisjon ei pidanud võimalikuks 2012. aastast sellist lausvormikandmist sätestada, sest sellega kaasnevad ka kulud. Seetõttu me ei toetanud riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekuid.
Muutsime veel alkoholiseadust ja teeseadust, kõiki neid seadusi, kus tuleks läbivalt kord majja saada, et kõikidel oleks asi ühelaadselt arusaadav. Teeseaduse puhul oli meil tegemist ka lihtsalt ühe näpuveaga, mis kehtivas redaktsioonis on, nimelt olid sealt jäänud välja sõnad "kohalik omavalitsus".
32. muudatusettepanek oli Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise kohta. Küsimus oli, kes siis pärast presidendi ametivolituste lõppemist presidenti valvab, et siin ei oleks kaksiti arusaamist. Lugupeetud presidendid, tänased ja tulevased! Seaduses on nüüd üheselt ja selgelt kirjas, et igal juhul kaitseb presidenti Politsei- ja Piirivalveamet.
Ja lõpuks seaduse jõustumine. Käesolev seadus jõustuks 2012. aasta 1. jaanuaril ja see osa, mis puudutab Häirekeskusega seonduvat, 2014. aastal. Nüüd võib küsida, kas seaduse jõustumise ja seaduse vastuvõtmise vahele jääv aeg ei ole liialt napp? Tegemist ei ole käibemaksu uue määraga, kus kogu riik peaks mõne päeva vältel tegema mingisuguseid kiireid ümberkorraldusi. Tegemist on sisemiste ümberkorraldustega, mis on nii päästeasutustes kui ka Politsei- ja Piirivalveametis ette valmistatud, ja seetõttu on seaduse jõustumine 1. jaanuaril 2012 adekvaatselt määratud. Kui me täna teise lugemise lõpetame, siis peaks neljapäeval olema eelnõu kolmas lugemine ning presidendil jääb ka aega reageerida, et anda oma arvamus seaduse jõustamisest. Aitäh!

Suur tänu! Küsimus Mailis Repsilt. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kuulsime päris pikalt kõigest sellest, kuidas te komisjonis arutasite riietust ja kõike muud, aga võib-olla tuleks tagasi idee juurde. See tekitab väga suure segaduse, meie siseturvalisuse seisukohast on vähemalt mingi periood üsna raske. Kas te selgitaksite, mis lisaks raha kokkuhoiule või veel millelegi on tegelikult selle reformi põhjus?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt väike märkus, mis puudutab komisjoni töö kirjeldamist. Komisjonipoolse ettekandja eesmärk peakski olema teha nii siin saalis olijatele kui ka väljas olijatele selgeks, mida tegelikult ühte või teist pügalat tehes mõeldi. Aga kui vastata teie otsesele küsimusele, siis konkreetse eelnõu eesmärk oli lõpule viia need muudatused, mida Riigikogu on juba kehtestanud või ette näinud, menetledes politsei ja piirivalve seadust. Eesmärk on – ma tuletan teile meelde siseministri ettekannet esimesel lugemisel – tagada prefektuuride ja päästekeskuste ühetaoline areng, vabastada prefektid ja päästekeskuste juhid halduskorralduslikest küsimustest, et neil oleks võimalik tegelda veelgi sisulisemalt õiguskorra tagamisega regioonis, ning luua ühtsed asutused, pakkumaks ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust olukorras, kus mingisugust rahalaeva kusagilt tulemas ei ole.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg Marko! Eile, kui me õiguskomisjonis seda asja arutasime, siis lipsas su huulilt, et olid Siseministeeriumist kuulnud mingisugust indikatsiooni või kokkuvõtet Ernst ja Noore, nagu sa ütled, Ernst & Youngi auditist või uuringust, mis see iganes oli. Kas sa saaksid paari sõnaga öelda, kuivõrd on see seotud sellesama reformi lõpuleviimisega?

Aitüma! Ma ei ole oma silmaga mingisuguseid auditi lõppjäreldusi näinud, sest neid esitletakse kõigepealt asjaosalistele. Meil oli esimesel lugemisel üleval teema, et mis mõttes sellise seadusega lagedale tuldi, kui igasugused analüüsid käivad, peaks analüüsi tulemused ära ootama. Minu küsimus Siseministeeriumi ametnikele, ennekõike asekantsler Erkki Koortile ja Ruth Annusele, oli järgmine: kas läbiviidud audit andis mingisuguseid vastuseid või arvamusi, mis puudutab struktuurimuudatuste lõpuleviimist ehk ühiseks juriidiliseks isikuks saamist? Nende vastus oli, et selliseid ettepanekuid või arvamusi see ei sisalda, küll aga, nii nagu peabki olema, ridamisi ettepanekuid, kuidas ministeeriumi ja ameti vahelist tööd sujuvamalt ja mõistlikumalt korraldada.

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mina tuleksin selle ühise hädaabinumbri juurde. Ma ei tea, millised on teie kogemused, aga üldiselt võib öelda, et ega siin väga kiidelda ei saa, ei nende numbrite kättesaamise, kiire reageerimise ja aeg-ajalt ka adekvaatsuse koha pealt. Meie kohtumistel on mainitud, et võib-olla uues süsteemis hakkab see paremini tööle. Kas komisjonis oli sellest pikemalt juttu? Kas see tähendab mingeid uusi tehnilisi lahendusi või tähendab see uut mehitamist? Mida see efektiivsus tegelikult tähendab? Sest see, et sa helistad politsei hädaabinumbril ja sind pannakse ooterežiimile, ja üsna pikalt, ei ole praegu kahjuks ühekordne juhtum.

Aitüma! Kõigepealt see, et muudatus ju ei too juurde ei politsei- ega ka päästeressurssi ehk muudatuse tulemusel ei teki rohkem patrulle tänavatele ega rohkem päästekomandosid. Välja saab saata ikka seda, mis on. Küll peaks olema muudatus selles mõttes positiivne, et inimestel on üksainus hädaabinumber, kuhu pöörduda, see on 112 praeguste 110 ja 112 asemel. Seda esiteks. Teiseks, 2014. aasta 1. novembriks viiakse läbi reaalsed ümberkorraldused ja nii tänased 110 vastuvõtjad kui ka 112 vastuvõtjad häirekeskustes asuvad tööle ühises tööruumis, mis iseenesest peaks vähendama igasuguseid kommunikatsioonihäireid ja küsimusi. Kõik need ametnikud peaksid saama kasu sellest n-ö koosolemisest ja loomulikult ka tehnilistest lahendustest. Esimesena on selline muudatus võimalik teha idaregioonis. Jõhvis ehitatakse uut politseimaja ja seal on juba planeeritud ühised häirekeskuse ruumid, politseiametnikud ja häirekeskuse inimesed hakkavad seda tööd koos tegema. Mis veel on märkimisväärne: Väike-Maarja päästekoolis koolitatakse juba praegu kutsemenetlejaid – ma ei olnud küll nimetuses praegu ilmselt korrektne – uute õppekavade järgi, mis peaks aitama neil oma tööga uues olukorras võimalikult hästi hakkama saada.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Me arutasime eile komisjonis muudatusettepanekuid. Üks ministeeriumi muudatusettepanek oli tehtud just spetsiaalselt selleks, et võimaldada keskkriminaalpolitsei taasloomist. Samal ajal oleme lugenud Postimehest, et piirivalvurid ei arva hiigelsuurest ühisasutusest mitte kõige paremini. Kas sa ei arva äkki, et see suur tsentraliseerimine lõpeb sellega, et me kahe aasta või aasta pärast asume arutama, kuidas selle suure organisatsiooni sees taastada ja säilitada üksuste identiteet või taastada allüksuste juhtide otsustusvõime?

Aitäh! Hästi lühike vastus on: ei arva. Tuleb panustada sellesse, et organisatsiooni kultuur arvestaks nii politsei kui piirivalve ühist ajalugu. Hästi oluline on, et selle suure organisatsiooni sees mõlemad osapooled – tegelikult on osapooli, nagu me teame, ju rohkem, kui me toome juurde kodakondsus- ja migratsiooniametnikud – saavutaksid sellise töötaseme, et üksteise teadmistest ja n-ö inimeste kui ressursi – halb sõna – olemasolust oleks kõigile kasu.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea Marko, ma ikka veel natuke kiusan sind. Nagu me teame, tekib 1. jaanuarist kaks päästeasutust ehk meil on Päästeamet ja Häirekeskus. Häirekeskus, ütleme, formeeritakse enamjaolt endistest päästeametnikest. Häirekeskuses on selle organisatsiooni juhtimiseks peadirektor ja kaks peadirektori asetäitjat. Milline on sinu arvamus, kas Päästeametis, mis tegelikult annab osa funktsioone ära, kusjuures annab ära ka ühe olulise haldusfunktsiooni ehk kogu kinnisvara haldus läheb Riigi Kinnisvara AS-ile, on otstarbekas luua järjekordselt Päästeameti peadirektori asetäitja koht?

Aitüma! Ma arvan, et kui valdkonniti on selge rollide jaotus, siis see peaks kindlasti kasu tooma. Kuidas öelda, alati võib ju püsti panna retoorilise küsimuse, et ühelt poolt suletakse igal aastal päästekomandosid ja teiselt poolt luuakse ladvikusse ametikohti juurde. Niimoodi on ju õigus küsida, aga ma arvan, et selle ametikoha eesmärk peab olema tagada kogu valdkonnas, oma vastutusalas päästevahenditega parim võimalik tulemus turvalisuse kaitseks.

Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kui siseminister meile seda seaduseelnõu siin puldis ja ka komisjonis tutvustas, siis ta viitas mitu korda sellele, et on käinud selle reformi lõpuleviimisel kogemusi omandamas Maksu- ja Tolliameti juhi juures. Ta väitis mitu korda, et asutustel ei ole vahet. Samas on niimoodi, et Politsei- ja Piirivalveametis on üle 6000 inimese. Kas sa ise ka tegelikult usud, et prefektide ilmajätmine personaliküsimuste otsustamise õigusest on organisatsiooni juhtimises otstarbekas liigutus?

Aitüma! Kõigepealt võrdlusest Maksu- ja Tolliametiga. Esimese lugemise aegu käis debatt ennekõike selles osas, kas see on võimalik, kas see on põhiseadusega kooskõlas jne. Siseminister tõi siis näiteks Maksu- ja Tolliameti, kus tegemist on ühe juriidilise isikuga, mis ulatub üle Eesti territooriumi, ja suure organisatsiooniga – mitte küll nii suurega nagu Politsei- ja Piirivalveamet, sellele polegi midagi vastu panna – ning  juht saab seal oma juhtimisfunktsioonid täidetud. Selle koha pealt ei peaks probleemi olema.

Aitäh!

Mul läks vahepeal järg käest ära, aga ma vastan hea meelega ka küsimuse teisele poolele, kui saab kolleegile mikrofoni anda. Olge nii lahke!

Siiski mitte. Võib-olla ta saab anda oma küsimuse kellelegi edasi. Me jääme selle juurde, et igaühel on kaks küsimust.

Ma heameelega vastaksin.

Võib-olla keegi teine küsib seda. Palun, Arto Aas!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mu küsimus tuleneb Tallinna Lennujaama kogemusest. Sealsed inimesed ütlevad, et ka selle ühendasutuse raames on politsei- ja piirivalveametnike suhtumine üsna erinev. Kui politseinikud saavad väga hästi aru, et nad on eelkõige klienditeenindajad, et nad peavad seal inimestega rääkima ja probleeme lahendama, siis piirivalveametnikele on olnud klienditeenindaja või suhtleja rolli väga keeruline selgeks teha, nemad tahaksid ainult valvata. Milline peaks olema tegelikult nende roll, kas see peaks olema täiesti ühesugune või mis on teie kui endise ministri arvamus?

Aitüma! Ma olen samuti selle teemaga kokku puutunud, ühelt poolt ka lennujaama ootustega selles osas. Tulevik peab olema küll selline, et kõik need Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud, kes lennujaamas tööl on, peaksid oma tööaega võimalikult otstarbekalt kasutama, mis tähendab seda, et kui ei ole dokumentide kontrolli, lennukeid ei saabu ega lahku, ja on vaja tegelda avaliku korra hoidmisega, siis nad seda teeksid. Aga ma arvan, et see tahab inimestel lihtsalt harjumist ja võtab aega. Ega siin variante ei ole. Ma olen sellest rääkinud ka Põhja Prefektuuri prefekti Elmar Vaheriga. Temale on asi selge ja sinnapoole ta oma inimestega liigub.

Aitäh! Palun, Vladimir Velman!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Sa pole mitte ainult komisjoni esimees ja komisjonipoolne ettekandja, vaid oled ka endine siseminister. Mida sinu kõhutunne ütleb, mis kitsaskohad võivad seoses sellest seaduseelnõust tuleneva reformiga meid ees oodata?

Aitüma! Mis konkreetselt seaduseelnõu puudutab, siis ei oska ma veel mingeid kitsaskohti näha. Neid kitsaskohti on siin ju käsitletud, ma arvan, nüüd varsti juba paar aastat. See ei sõltu minu meelest üldsegi mitte seaduse kvaliteedist, vaid inimeste igapäevasest omavahelisest toimimisest selles organisatsioonis.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Olen rääkinud uuest seaduseelnõust mõne politseitöötajaga. Seoses sellega tahaksingi küsida, kust see eelnõu alguse sai, ülevalt või alt.

Kust sai eelnõu alguse? Eelnõu sai alguse Siseministeeriumist, lähtudes juba politsei ja piirivalve seaduses Riigikogu poolt sätestatust, et 1. jaanuarist 2012 on üks juriidiline isik, ja seetõttu oligi nende roll see eelnõu ette valmistada.
Mulle tuli vahepeal meelde ka Neeme Suure küsimuse teine pool. Kajar Lember tahab mult nüüd vist seda küsida. Küsi ära, ma vastan, ma tean nüüd vastust.

Aitäh! Mina annan praegu ikkagi sõna. Palun, Kajar Lember, järgmine küsimus!

Aitäh! Võib-olla on vastus tõesti ette teada. Küsimus on selle kohta, et kuigi prefektuurid on ka uues struktuurisüsteemis väga selgelt omaette üksused, on prefektidelt sisuliselt ära võetud personalipoliitilised otsused. (Telefonihelin.) Millega teie kui pikaajaline juht seda põhjendate?

Marko, kas see telefon on teil?

Mul ei ole üldse telefoni, ma ei kasutagi telefoni oma elus.

Selge. Kas te kuulsite seda küsimust?

Jaa, minule oli küsimus selge juba enne, kui see esitati, sest Riigikogu liige peaks loomulikult ka mõtteid oskama lugeda. Kui me räägime päriselust, siis on ju ka praegu nii, et rahalised vahendid on ennekõike Politsei- ja Piirivalveametis Pärnu maanteel, seal kusagil kapi nurga peal, ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt neid käsutab. Uute ametnike ametisse võtmine sõltub niikuinii sellest ressursist, mis sellel ametil tervikuna on välja panna. Igal prefektil on sellest lähtuvalt võimalus oma ettepanekud teha. Kui see on asjakohane, kui rahakott seda võimaldab, siis kindlasti tullakse nendele ettepanekutele ka vastu. Näiteks Ida Prefektuuris võib praegu väga lahkelt saada politseiametnikuks. Probleem on ainult selles, et väga palju vabatahtlikke ukse taga rivis ei ole. Mis puudutab distsiplinaarkaristuse määramist või et kas sul on ka see teine pool, lisaks präänikule vahelduseks ka piits, siis sellega on sama lugu, et tegemist on ju peadirektori lähimate võitluskaaslastega. Põhjendatuse korral tuleb peadirektor kindlasti prefektile vastu ja vastav karistus saab määratud. Aitäh!

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Ma palun läbirääkimisteks kõnetooli Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid, külalised! Kui komisjoni esimees rääkis ettepanekutest, siis mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel ka üks ettepanek üle anda. See on ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ja kohe põhjendan ka, miks. Härra komisjoni esimees rääkis seaduseelnõu algusest, millest selle algatamine tingitud oli, ehk 2009. aastal vastu võetud otsustest. Jah, ma olen nõus, 2009 olin ka mina selle otsuse tegemise juures. Ma arvan, et poliitilise kultuuri juurde peaks kuuluma ka vigade tunnistamine, ja mina tunnistan, et 2009. aastal läksin ma kergema vastupanu teed, kuigi mu sisetunne ütles, et see ei hakka niimoodi tööle, ja tõstsin käe selle poolt, et 2012. aasta 1. jaanuarist kaoksid ära politseiprefektuurid kui eraldiseisvad asutused. Ma rääkisin pärast esimest lugemist, et kuna ma siis läksin kergema vastupanu teed, siis nüüd ma enam ei lähe ja ma olen suutnud veenda selles ka oma fraktsioonikaaslasi, et see otsus, mida üritatakse jõustada 1. jaanuarist 2012, on ennatlik. Jah, ma möönan, et me võime mõne aasta möödudes olla selles situatsioonis, kus Eestimaal on ainult üks asutus, Politsei- ja Piirivalveamet, mitte nende regionaalsed struktuurid.
Miks ma nii arvan? Ma lähtun oma isiklikust kogemusest. Ma olen kümme aastat juhtinud prefektina eri suurusega prefektuure, alustades maakonnast ja lõpetades kuue maakonnaga, mis on minu arvates tänases situatsioonis optimaalne. Miks on optimaalne? Optimaalne selles mõttes, et prefekt suudab juhtida neid inimesi oma allstruktuuride kaudu, kes nendes maakondades asuvad. Praegu aga valitseb 1. jaanuarist 2010, mil Politsei- ja Piirivalveamet ühendati, kahjuks siiamaani üks suur segadus. See on tingitud väga elementaarsest asjast. Kui härra komisjoni esimees ütles, et see on suuresti seotud inimestega, sellega, kui palju inimesed suudavad koostööd teha ja asutust juhtida, siis ühtepidi ma olen temaga nõus. Teistpidi olen ma seisukohal, et see struktuur, mis tollel ajal kinnitati, ei toeta ideed, millest tegelikult pihta hakati. See idee oli väga lihtne: vähendada funktsioonide dubleerimist. Struktuur ehitati üles pagunivärgist lähtuvalt. Tegelikult tekitati Siseministeeriumi ja eri ametkondade vahel vanas mõistes üks lisatasand, mis ei efektiivsusele ega nendele inimestele, kes töötavad maakondades, külades konstaablitena, mitte midagi juurde ei anna. Kui me täna otsustame, et teeme siia otsa järgmise muudatuse, siis see tekitab veelgi rohkem segadust nendes inimestes, kes peavad pakkuma meile igapäevast turvatunnet.
Teine pool on see, et võib-olla võiks selles paketis, kus on kolm eri eesmärki, mõne eesmärgi puhul isegi teatud tingimustel kaasa rääkida, aga see on seesama nn kobareelnõu efekt, et kui sa tahad millelegi vastu olla, siis sa pead  kogu eelnõule vastu olema. Võib-olla tasuks isegi mõelda ühise numbri 112 tegemisele, ühise häirekeskuse loomisele, aga tänasel päeval me peame kahjuks selle vastu olema, sest need kolm eesmärki on ühes eelnõus. Mul  tekib kohati tunne ...
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit juurde!

Mul tekib kohati küsimus, kas kellelegi Eestimaal võib olla kasulik, et meie sisejulgeoleku, siseturvalisuse struktuurides valitseb segadus. Ma ei taha olla pahatahtlik, aga lihtne ja selge juhtimisstruktuur määrab väga selgelt vastutused ja annab väga selge võimaluse asja kontrolli all hoida. Kui meil valitseb täna selline segadus ja tekib veel suurem segadus, siis nagu me teame, sogases vees on väga hea mõnda kala püüda. Kas need kalad väärivad sellisel kujul püüdmist? Kas me tahame, et meil on selline segadus? Mõelgem selle peale väga sügavuti, eelkõige saali vasakul pool asuvad Riigikogu liikmed, sest paremal pool olevad liikmed on selles osas kõik ühel meelel. Kõige huvitavam on selle asja juures, et kui me räägime kahest fraktsioonist, sotsiaaldemokraatlikust fraktsioonist ja Keskerakonna fraktsioonist, siis ma arvan, et seal on selline sisejulgeoleku tundmine või võimekus natuke kõrgem kui teisel pool. Ja nemad, ma julgen nimetada, spetsialistidena, kes ka seal liikmed on, arvavad, et seda muudatust ei maksaks teha, aga need, kes spetsialistid ei ole, arvavad, et peaks tegema. Kas see on õige? Mõelge! Aitäh!

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh! Igaks juhuks palun kolm minutit lisaks.

Kokku kaheksa minutit.

Head kolleegid! Head külalised! Tegelikult tundus mulle kohati, et Kalle on minu laual minu kõnet lugenud, aga arvatavasti me mõtleme selles valdkonnas ühtemoodi. Siin on räägitud palju sellest, et me viime lõpuni sedasama politseireformi, mida me aastaid tagasi alustasime, ja et see ongi selline formaalne otsustus. Päris niimoodi see ei ole, kusjuures tegelikult ei maksa isegi häbeneda, kui vahel mõistetakse poolel teel, et seni on käidud natukene valesid jälgi mööda. Võtame näiteks eelnõu 123, mida me vahetult enne arutasime. See eelnõu, mis puudutab kriminaalseadustiku muutmist, oli kiirustades juba seadusena vastu võetud ja pidi hakkama kehtima 1. jaanuarist. Reformierakond tunnistas, et see on kiirustades vastu võetud, ja lükkas seaduse jõustumise aasta võrra edasi, et saaks teha sellega sisulist tööd, saaks teha seaduse mõistetavaks nii inimestele kui ka töötajatele, kes peavad seda seadust ellu viima. Ma arvan, et sellest saabki hea seadus, aga kiirustada seadusloomes, eriti kui me ei ela enam mitte 1990-ndatel, kui seadusi lihtsalt ei olnud ja neid tuli vastu võtta, ei ole mõtet.
Eelnõu 116 teisel lugemisel tahakski öelda, et see on väga kiirustades menetletud seadus. Ta sadas meie lauale täpselt sama ootamatult kui tänahommikune lumi meie maanteele. Ta tuli novembrikuus, kuigi seda, et niisugune seadus tuleb, kuulsime siitsamast puldist aastaid tagasi. Tegelikult oleks tema menetlus võinud alata juba kevadel tasa ja targu. Me nägime ju ka komisjonis, kuidas tuli sisse muudatusettepanekuid, kuidas oli mõningates seadustes, mis selle seadusega seotud on, unustatud muuta mõningaid punkte, nimetusi, asutuste kirjeldust.
Siin on räägitud, et selle seadusega tsentraliseeritakse kõik meie politsei ja päästeala regionaalsed struktuuriüksused, ütleme, peamaja valitsemise alla ja sellega hoitakse tugiteenuste arvel kokku. Ma vaidleks ka sellele vastu. Kui me vaatame selle seadusega kaasnevat nn määruste paketti, siis me näeme, et jah, peadirektor tehakse küll ühtpidi vastutavaks – ja see on õige, sellega ma olen nõus –, aga samas delegeeritakse needsamad küsimused jälle alla välja. Ehk lõppkokkuvõttes me ei saa rääkida tugiteenuste kokkuhoiust, sest prefektil, kes tegeleb nüüd natukene väiksemate asjadega, peab olema tegelikult samasugune aparaat. Jääb mulje, et politsei on nagu katsepolügoon, kus on hea katsetada mitmesuguseid juhtimismudeleid. Võib-olla tõesti siis selleks, et tööga poleks üldse aega tegelda, et  politseist jääks mulje kui organisatsioonist, kes pidevalt tegutseb enese parandamisega ja unustab teinekord vaadata andmebaasidest või lihtsalt internetikeskkonnast, Google'ist, kellele Eesti riik elamislubasid annab, mida me siin paari päeva jooksul oleme näinud. Ei julge internetilehekülge isegi lapsele näidata, selline lõust vaatab vastu.
Õiguskomisjonis kuulsime ja hea kolleeg Marko ütles ka täna, et valminud on Ernst & Youngi juhtimisaudit, aga seal ei esitatud millegipärast küsimusi kõnealuse reformi vajaduse kohta. Kas ei oleks olnud targem teha enne seesama audit, mis maksab kindlasti väga palju raha, sest raha tahavad mõlemad, nii Ernst kui Young, ning alles siis asuda järgmise etapi juurde?
Kiirustamise ainest näitab ka see, et väga vajalik Häirekeskuse loomine toob samas kaasa juhtkonna suurendamise. Rõhutan veel kord: Häirekeskus on osa praegusest Päästeametist. Arusaadav, asutus vajab juhtimist, ei vaidle vastu, tekib peadirektor, kellel on kaks asetäitjat. Päästeamet muutub väiksemaks. Samas tehakse Päästeametisse uus peadirektori asetäitja koht juurde. Mis alal? Haldusalal. Küsimus on, mida ta haldab, kui näiteks Päästeameti üks suur haldusvaldkond, milleks on kinnisvara, läheb üle Riigi Kinnisvara AS-ile. Niisiis otsitakse kõige lihtsamaid võimalusi, ei taheta lahendada neid küsimusi, mis on maa peal. Me ei tea siiamaani veel vastust, mis saab päästekomandodest, kui palju jääb alles, kui palju kaob ära. Kõik on väga segane. Kohalikud inimesed ei tea midagi oma tulevikust. Aga me teame, et kindlasti on vaja Päästeameti peadirektori asetäitjat.
Tuleb arvestada, kui me siin hääletame, et see reform puudutab rohkem kui 8000 avalikku teenistujat, politsei- ja päästeametnikku ning muud ametimeest. Kaudselt puudutab see kogu Eesti elanikkonda, sest need inimesed on kutsutud hädaolukordades just meie riigi kodanikke teenindama.
Veel positiivset. Et see reform tehakse reformi pärast, seda ma nägin ka õiguskomisjonis. Esimesel istungil üks koalitsioonipartneritest, Reformierakond, hakkas ka trummi taguma, et mis see on, kuhu me jälle kiirustame. Väikene ajuloputus arvatavasti järgmisel koalitsiooninõukogu istungil tõi nad maa peale tagasi, et päris iseseisev ei saa ikka olla. See ongi ju tegelikult arusaadav suhtlus. Enam eriti küsimusi ei esitatud ja seadus läks oma teed. Igal juhul tahan ma täna panna südamele, et ärgem kiirustagem nende reformidega! Meil ei ole enam 1990-ndad, kus me peame iga hinna eest midagi ruttu looma, reformima, reformima, reformima. Asi toimib. Laseme tõesti uurida, kuidas ta võiks paremini toimida, kuidas ta toimiks efektiivselt, ja astume siis järgmise sammu. Vastasel juhul võib jääda mulje, et kui keegi satub võimu juurde, siis ta ei ole selle võimu juures mitte sellepärast, et võimu targalt teostada, vaid et võimu kuritarvitada.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon igal juhul ei toeta täna seda seaduseelnõu ja teeb ettepaneku aeg maha võtta, asjad läbi mõelda ning selle seaduseelnõu teine lugemine täna katkestada. Aitäh, head kolleegid!

Palun, Peeter Võsa!

Aitäh eesistujale! Kallid kolleegid! Selle olukorraga ei saa päris nõus olla. Kui kõik asjad laabuksid mõistlikult, siis küll, aga praegu mitte. Peale piirivalve ja politsei liitmist tekkinud segadus on tänaseks likvideerimata. Üks juristist kolleeg, ka õiguskomisjoni liige, on viidanud selle seaduseelnõu puhul lausa võimalikule põhiseaduse riivele. Ometi surutakse eelnõu vägisi siia lauale, just nagu oleks reforme vaja teha, aga mulle tundub, et justkui reformide endi pärast. Kummalisel kombel on politseiteenistus just see, mille reformimine paistab olevat poliitikutele meelepärane tegevus.
Kallid kolleegid! Pidevad reformid on politsei praeguseks ära räsinud. Lugege ajalehti! Varguste lained väikestes eramurajoonides – piiri neile panna ei suudeta. Ei reageerita peretülidele, hoolimata sellest, et me räägime siin palju lähisuhtevägivallast. Ida Prefektuuri tööst niipalju, et ma võin lugeda siin ette lausa terve rea juhtumeid, kus politsei jätab väljakutsetele lihtsalt reageerimata. Võin tuua näite noorsoopolitseinikust, kes ei ole võimeline protokolli õigesti vormistama ning palub selle endale tähitud kirjaga tagasi saata, lubades karistuse tühistada. Ilmselt selleks, et ülemate ees oma saamatust varjata. Näiteid võiks tuua veel ja veel, aga need on kõik üksikjuhtumid, me peaks katsuma näha suurt pilti. Ja ega seegi pole kuigi hea. Eri valdkondade juhtimine ja samamoodi hangitav informatsioon kontsentreerub kitsa isikuteringi kätte. Millele selline tendents viitab? Kas sellele, et riik tahab isaliku hoolega kitsa ametnikeringi kaudu jälgida, kontrollida ja karistada kõiki kuni kõige madalama tasemeni? Või aitab see eelnõu kuidagi kaasa kodanikuühiskonna tekkele, kus peamine pole tsentraliseerimine ja karistamine, vaid üksteise aitamine ja kasvatamine hästi organiseeritud ja täiesti inimliku igapäevase läbikäimise ja elu kaudu? Mida me tahame? Kas pädevaid päästjaid igasse komandosse ja kirjaoskajaid politseipatrulle tänavale või tahame suurt ametnikearmeed kantseleidesse arvutite taha?
Politseinikud, päästjad, piirivalvurid, täitsa tavalised ametimehed, meie endi naabrid, emad-isad, lapsed on näidanud üles oma rahulolematust selle eelnõu suhtes. Aga näete, nende arvamust ei arvestata. Ei arvestata sellepärast, et koalitsioonil, ja mulle tundub, et eriti IRL-il, on neid reforme hädasti vaja. Mind kummitab küsimus, miks. Küsige endalt täna kõik, miks. Reformi oleks vaja küll, ikka selleks, et asja parandada. Põhimõte on selles, et kui luud ei pühi, siis on tarvis luuda parandada. Meie parandamegi. Kuid katsuge nüüd aru saada: selleks et luud paremini pühiks, on vaja luuda ennast parandada, mitte luua vart. Aga just luua varre remondiks seda eelnõu pidada võibki. Aitäh!

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Proua juhataja! Head kolleegid! Praegu käsitlusel olev seaduseelnõu on eelnõu ametkondlikust elukorraldusest, mis puudutab ühte Eesti kõige suuremat ametkonda. Politsei- ja Piirivalveametis töötab kokku üle 6000 inimese ja Päästeametis üle 2000 inimese. Selle seaduseelnõu eesmärgina on toodud välja tugiteenuste konsolideerimise vajadus ja sellega seoses protsessi ökonoomsuse efekti saavutamine, vajadus saavutada teenuste ühesugune kvaliteet ja tase ning üldine ökonoomia ja kokkuhoid.
Kui me räägime tugiteenuste konsolideerimisest, siis sellega olen täiesti nõus. Hea näide on maavalitsuste raamatupidamise konsolideerimine, kus maavanem jäeti küll kulujuhiks, aga tehnilised protsessid tsentraliseeriti. Otsustusõigus jäi maavanematele, aga protsessis saavutati 30%-line rahaline kokkuhoid, mis on väga hea tulemus. Miks iseseisvad pääste- või politseiasutused peaksid takistama tugiteenuste konsolideerimist? Mina ei ole sellest siiamaani aru saanud. Iseseisvate asutuste tugiteenuseid saab suurepäraselt konsolideerida, neid näiteid on meil olemas.
Kui me räägime ühesuguste teenuste pakkumisest, siis mis takistab praegu loomast ühesuguseid teenusstandardeid neljas regionaalses päästekeskuses või prefektuuris? Kas iseseisva otsustusõigusega prefektid või regionaalse päästekeskuse juhid on siis tõesti need takistavad elemendid, mille tõttu ei saa pakkuda ühesuguseid teenuseid? Kindlasti mitte. Kogu see süsteem tegutseb ühtsete seaduste alusel ja allub oma ametite direktoritele. Kui me räägime protsessi  ja juhtimise ökonoomsusest, siis mina tooksin välja hoopis ühe väga ohtliku tendentsi. Me räägime kogu aeg kodanikkonnast, kodanikualgatusest ja kodaniku vastutusest, aga ma tooksin välja ametnikualgatuse ja ametniku vastutuse. Kui enne olid iseseisvad prefektid igas maakonnas, siis nüüd on nad regioonis. Selle muudatuse tulemusena ei ole iseseisvat prefekti  ka regioonis. Kuidas me saame nõuda vastutust ja algatust ametnikult, kui me ei anna talle otsustusõigust?
Personaliküsimused. Igaüks siin saalis on olnud ühel hetkel juht ja me kõik teame, et juht vastutab meeskonna töö eest. Õigus teha personaliotsuseid on juhi kõige elementaarsem õigus, juhul kui me tahame saavutada tulemusi. Praegu nihkub 6000 ja 2000 inimesega ametkonna personaliotsuste õigus keskele, Tallinna välja. Väga palju õigusi delegeeritakse alla tagasi, kuni maakonnani, aga personaliotsused on need, mis jäävad üles. On väga suur erinevus, kas meil on tegemist standardsete protseduuride läbiviimisega näiteks Maksu- ja Tolliametis või mingites teistes suurtes ametkondades või on tegemist jõustruktuuriga, kus on vaja kiiresti reageerida erakorralisele ülesandele. Sellest tulenevalt ongi jõustruktuuridel ja erakorraliste ülesannetega täitevstruktuuridel selline juhtimisstruktuur, kus alama astme ülemal on suhteliselt suured volitused, sest ta peab vastutama selle eest, mis piirkonnas toimub.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Praegu me võtame prefektidelt ära nende kõige põhilisema võimaluse – tegelda oma meeskonna juhtimisega. See on just nimelt personalijuhtimine sealhulgas. See, et rahaline juhtimine ei ole olnud prefektuurides või päästekeskustes, mistõttu ei ole neile mõtet jätta ka personali osas otsustamisõigust, ei ole minu arvates argument.
Kui minister siin puldis eelnõu tutvustas, siis ma küsisin temalt kujundlikus vormis, et kas me selle otsusega ei võta prefektidelt ära hambaid. Lihtsalt näidates sellega, et otsustusõigusest ilma jäetud juht ei ole enam sisuliselt juht. Minister ütles, et prefektidel ei olegi hambaid vaja. Tegelikult me ootame väga, et nii prefektid kui ka regionaalsete päästekeskuste juhid oleksid hammastega inimesed, et nad vastutaksid täiel määral oma piirkonnas pakutava avaliku teenuse eest. Selle võimaluse me võtame praegu nendelt ära. Me kindlasti ei toeta eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Me asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. Teine on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. Kolmas on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. Neljas on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Viies on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Kuues on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Seitsmes on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Kaheksas on Mati Raidma ettepanek, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta arvestamata. Üheksas on Mati Raidma ettepanek, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta arvestamata. Kümnes on Mati Raidmalt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta arvestamata. 11. on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. 12. on Mati Raidmalt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. 13. on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. 14. on Mati Raidmalt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada osaliselt. 15. on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. 16. on Mati Raidmalt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta arvestamata. 17. on Mati Raidmalt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. 18. on riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta arvestamata. 19. on riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta arvestamata. 20. on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 21. on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. 22. on Mati Raidmalt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. 23. on riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 24. on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 25. on Mati Raidmalt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 26. on Mati Raidmalt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 27. on Mati Raidmalt ja riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 28. on Mati Raidmalt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 29. on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 30. on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 31. on Mati Raidmalt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada sisuliselt. 32. on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 33. on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada täielikult. Me oleme kõik 33 muudatusettepanekut läbi vaadanud.
Riigikogu juhatusele on laekunud kaks ettepanekut. Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse, päästeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tulenevalt asutuste ümberkorraldamisest eelnõu 116 teine lugemine katkestada. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb Riigikogu juhatusele ettepaneku eelnõu 116 teine lugemine katkestada. Peame ettepanekud läbi hääletama ja me valmistume hääletusprotseduuriks. Kuna ettepanekud on identsed, siis ma panen nad korraga hääletusele.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 116 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39, vastu oli 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 116 teine lugemine on lõpetatud. Jätkame istungit.

Seitsmes päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 82 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo! Head kolleegid, palun rahu!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Olin eelnõuga 82, kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga teie ees viimati 16. novembril. Siis sai antud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 22. november, paraku ei laekunud selleks tähtajaks aga mitte ühtegi muudatusettepanekut.
Komisjon arutas käesolevat eelnõu oma istungil 22. novembril. Meil ei olnud mitte ühtegi küsimust ja me võtsime vastu kolm otsust, mis kõik olid konsensuslikud. Esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 6. detsembril, teiseks, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kolmandaks, juhul kui seaduseelnõu 82 teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 13. detsembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Teile on laekunud küsimus. Palun, Arto Aas!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Seaduste muutmisel on väga oluline teada seaduste mõju. Kas ka nende muudatusettepanekute puhul on teada, mitut Eesti ettevõtjat see uue õiguse rakendamine mõjutab?

Teadaolevalt mõjutab see praegu nelja Eesti ettevõtjat.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalev Lillo! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Me jätkame järgmise eelnõuga, milleks on majanduskomisjoni algatatud Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu 102 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Urmas Reinsalu!

Proua esinaine! Austatud parlament! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 22. novembri istungil ning nentis kahetsusega, et muudatusettepanekuid ei olnud eelnõu kohta laekunud. Komisjon otsustas konsensuslikult saata eelnõu täna täiskogule teiseks lugemiseks, tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ning juhul, kui see täna nõnda läheb, viia kolmas lugemine läbi 13. detsembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Seoses sellega, et komisjon on ise selle eelnõu algatanud ning ka muudatusettepanekuid ei laekunud, komisjonis sisulist arutelu teema üle ei avatud. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur aitäh, Urmas Reinsalu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on seaduseelnõu 102 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Seega on meie päevakord tänaseks läbitud. Soovin kõigile kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 11.33.