Tere päevast, lugupeetud Riigikogu ja austatud valitsusliikmed! Alustame infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 47 Riigikogu liiget, puudub 54.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Keit Pentus peaministri ülesannetes, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Alustame. Meil on täna registreeritud seitse küsimust. Kohapeal lubame iga teema puhul esitada lisaks kolm küsimust. Alustame kolleeg Ester Tuiksooga, kes esitab küsimuse keskkonnaminister Keit Pentusele. Palun!
Tänan väga, proua juhataja! Austatud keskkonnaminister peaministri ülesannetes! Nagu te eeldate, käsitleb mu küsimus Haanja looduspargi kaitse-eeskirja kehtestamist. Vastasite sel teemal augustis pikalt ja põhjalikult Riigikogu liikmete küsimustele. Vastused olid korrektsed ja tulenesid kindlasti seadusest. Ma mõistan, et regionaalpoliitika ei ole just praeguse valitsuse prioriteet, aga teie, ma arvan, näete probleeme kindlasti avaramalt kui lihtsalt keskkonnaga või isegi ainult regionaalpoliitikaga seotult. Kuidas tagada sihtkaitsevööndi loomisega ka kohaliku külaelu järjepidevus ja kuidas mõjutada külaelanikke, et nad ei sooviks sealt ära minna?
Aitäh selle küsimuse eest! Kui rääkida looduskaitsealadest ja kaitsealadest üldse pisut laiemalt, siis Eesti territooriumist on praegu kaitse all umbes 18%. See arv on päris muljet avaldav, mis muidugi ei tähenda, et ülejäänud 82%-l territooriumist oleks loodus kuidagi kaitseta. Sellist olukorda kindlasti ei ole ja seda tekkida ei tohi. Aga ma olen juba varem väljendanud selget seisukohta, et uute kaitsealade loomisel või lisapiirangute kehtestamisel tuleb väga põhjalikult kaaluda, kas konkreetses kohas on see lahendus tõesti parim ja ainukene võimalik. Kui me räägime Haanjast, siis seda loodusparki on ette valmistatud hästi pikalt. Haanja looduspark ja läbirääkimised selle üle puudutavad kokku umbes 1400 omanikku. See arv on väga suur. Praeguseks on jäänud kompromiss leidmata nelja eraomanikuga. Ma olen kõigi nendega kohtunud ja nagu ma ka siit puldist olen öelnud, inimlikult võttes ma täiesti mõistan nende muret. Aga tõsi on ka see, et kui tegu on unikaalse ja kaitset vajava loodusväärtusega, siis seda saab ja tuleb kaitsta seal, kus see loodusväärtus asub. Mõneti sarnane näide on siinsamas lähedal – Tallinna vanalinn. Tallinna vanalinn on unikaalne ning me saame seda kaitsta olemasoleval kujul ja olemasolevas kohas. Sama kehtib ka loodusväärtuste ja elupaikade kohta.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!
Tänan, proua juhataja! Austatud keskkonnaminister! Kas te olete oma ametkonnas arutanud, kas teil on pakkuda asenduseks riigimaad, kas te lükkate sihtkaitsevööndi loomist edasi või on veel mõni variant, mis leevendaks omandiõiguste kitsendamist?
Aitäh! Kehtiv seadusruum, nagu teile kõigile teada on, sellist maade vahetust ei võimalda. Kui me räägime piirangute seadmisest, tegevuse kitsendamisest metsamaa puhul, siis kehtiv maaelu arengukava näeb ette Natura erametsatoetuse. Kui tegevus on piiratud, siis on õigus taotleda ka kompensatsiooni, mis peaks leevendama tegemata jäänud tööde tõttu tekkinud olukorda. Ma isiklikult olen seisukohal, et kui me räägime sihtkaitsevööndist, siis oleks põhjust üle vaadata kehtiv toetuse määr 109 eurot ja 93 senti hektari kohta. Sellisel kujul see määr kõiki erametsaomanikke arusaadavalt rahuldada ei saa. Praegu on see määr selline ja see tuleneb maaelu arengukavast. Sellel teemal tuleb läbi rääkida põllumajandusministriga, kelle vastutusalas see on. Aga ma mõistan rahulolematust selle toetuse suurusega, sest piirangud puudutavad sageli üsna teravalt neid inimesi, kellel Natura aladel erametsa on.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!
Tänan, proua juhataja! Austatud keskkonnaminister! Te liigute oma vastustes õiges suunas. Ma tahangi teie käest küsida, kas te olete valmis lähiaegadel põllumajandusministriga kohtuma ja milline oleks pakutav hektaritoetus, mis teie arvates võiks omanikele kompenseerida sihtkaitsevööndiga seotud piiranguid? Kas te teate, kui suurt summat sooviksid omanikud hektaritoetuseks saada?
Aitäh! Põllumajandusministriga kohtun ma üsna sageli ja mul on plaanis seda ka lähiajal teha. See on üks teema, millel me lähiajal kindlasti peatume. Konkreetsete arvude väljakäimisega, nagu te mõistate, olen ma praegu pigem ettevaatlik. Jah, mulle on teada need soovid, mis näiteks teie mainitud Tallikeses omanikel on. Loomulikult on ikkagi rahanduslikud piirid ees ja see kasv ei saa olla väga massiivne. Ma pean mõistlikuks, et see määr üle vaadataks, aga ma ei taha tekitada alusetuid ootusi ja pean korrektseks rääkida enne sel teemal läbi põllumajandusministriga, kes selle teema eest vastutab.
Head kolleegid! Ma luban erandkorras esitada neli kohapeal registreeritud küsimust. Alustab kolleeg Heimar Lenk.
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Proua minister! Ma kuulsin imestusega, et te polegi sel teemal veel põllumajandusministriga rääkinud, kuigi minu meelest on maaelu arendamise dokumendid ja uus arengukava juba väljatöötamise lõppjärgus. Nii et võtke teatavaks, et ma olen seetõttu hämmingus. Küsimuse teine pool on järgmine. Haanja rahvas on korduvalt käinud maaelukomisjonis. Minul on paks kaust nendega peetud kirjavahetusest. See vaidlus on juba väga pikka aega kestnud. Kas te saate täna siin avalikult välja öelda, millal te, proua minister, selle küsimuse lahendate? Mulle tundub, et inimeste huvidega ei taha Eesti riik mitte kuidagi mitte kusagil arvestada. Öelge mulle palun üks daatum!
Aitäh! Mina olen omakorda hämmeldunud. Te ilmselt ei kuulanud päris täpselt, mida ma eelmisele küsimusele vastasin. Ma ütlesin, et need kohtumised toimuvad pidevalt. Nagu te oma küsimuses mainisite, see teema ei ole kerkinud üles mitte viimase paari nädala või isegi mitte viimase paari kuu jooksul. Haanja looduspargi uue kaitse-eeskirja ettevalmistamine algas 2006. aastal. See ei ole kindlasti viimaste nädalate või päevade teema ja need arutelud on ka varem toimunud. Veel kord: Haanja looduspargi alal on umbes 1400 omanikku, kellega on suheldud ja kellega on jõutud üksmeelele. Nii et ei ole korrektne väita, et kogu see seltskond peab praegu plaanitavat kaitse-eeskirja ebamõistlikuks. Nelja inimesega kompromissi otsimine käib. Kas ja millal me kompromissile jõuame? Ma ei ole valmis ühtegi konkreetset kuupäeva ütlema ega soovi seda teha, sest nagu ma nende inimestega kohtudes ütlesin, me oleme läbirääkimiste lõpule lähedal siis, kui kõik võimalikud lahendusvariandid on läbi kaalutud. Arusaadavalt on see teema üsna tundlik ja nõuab väga põhjalikku lähenemist. Ma ei pea mõistlikuks rabistama või iga hinna eest mingit kuupäeva taga ajama hakata. Kompromissi on otsitud. Kohtumised toimusid ka alles hiljuti. Ma veel kord ütlen: enamik selle piirkonna inimesi on praegu seda meelt, et pakutud lahendus on aktsepteeritav.
Palun, kolleeg Rein Aidma!
Aitäh! Lugupeetud keskkonnaminister peaministri ülesannetes! Minu küsimus on siiski keskkonna kohta. Viimasel ajal on ajakirjanduses kerkinud üles teema, mis on seotud ühe vastuolulise, probleemse ja keskkonda väga tõsiselt muutva maavaraga. See on diktüoneemakilt, mida on kaevandatud Eestis ja mida on kaevandatud ka Rootsis. Aga nii seal kui ka siin on selle kaevandamine lõpetatud. Kuidas kommenteerida diktüoneemakildaga seonduvat seisu, alates VKG uudistest ja lõpetades roheliste aktsiooniga?
Aitäh! See teema haakub tõepoolest üsna otseselt arutelu all oleva looduskaitseteemaga. Ma tahan kõigepealt öelda aitäh nii Eesti Looduskaitse Seltsile kui ka rohelisele liikumisele, kes viimastel nädalatel on avalikult toetanud minu seisukohta fosforiidi kaevandamise kohta. Fosforiit ei ole Eestis kaevandatav. Selle otsuse tegi riik aastaid tagasi. Põhjendus on otseselt seotud ohuga Virumaa inimeste elukeskkonnale, mis võiks fosforiidi kaevandamise korral tekkida. Me räägime võimalikust õhureostusest, aga räägime ka pinnavee ja põhjaveega seotud riskidest. Need on teemad, millega ei saa ega tohi riskida. Minu seisukoht on selle teema päevakorda kerkimise hetkest peale olnud see, et fosforiit ei ole Eestis kaevandatav. Me ei saa, ei tohi ega kavatse kohalike inimeste elukeskkonda kuidagi ohtu seada. Sellega tegelikult ongi see teema kokku võetud. Fosforiit Virumaal kaevandatav ei ole.
Palun, kolleeg Priit Toobal!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ma jätkan Rein Aidma küsimuse teemal ehk räägin Lääne-Virumaast ja Rägavere vallast. Lugesin, et 16. novembril toimus Rägaveres kohtumine, kus Viru Keemia Grupi esindajad reformierakondlane Kalev Kallemets ja arendusdirektor Jaanus Purga kohtusid rahvaga ning rääkisid uuringutest fosforiidi kaevandamise võimalikkuse kohta. Kas te oskate öelda, mis põhjusel peaks üks erafirma kulutama vahendeid, et uurida seda, mida Keskkonnaministeerium tal hiljem teha ei luba? Ehk mis mõtet on ühel firmal uurida kaevandamise võimalikkust, kui hiljem reformierakondlasest keskkonnaminister kaevandada ei luba?
Aitäh selle küsimuse eest! Ilmselt on paslik ja õige ka siin veel kord selgitada asjade käiku ja selliste asjade ajamise korda. Ka uuringute tegemine ei ole kohapeal võimalik, kui selleks ei ole luba antud. Olen omal initsiatiivil käinud kohtumas kohalike omavalitsustegelastega, muu hulgas nimetatud valla juhiga. Ka üldgeoloogiliste uuringute tegemine on teema, millega ei saa edasi liikuda, kui väga selgelt on aru saada, et kohalik kogukond seda ei aktsepteeri. Siin ei ole mingisugust kaheti mõistetavust. Tollest kohtumisest sain mina teada tagantjärele. Pean ütlema, et Keskkonnaministeeriumi esindajaid nendele ettevõtte korraldatud rahvakoosolekutele kutsutud ei ole, seetõttu ei ole meil olnud võimalik nendel osaleda. Aga ma tean, et paar päeva hiljem ka seal lähedal asuvates külades sellised arutelud toimusid. Ma olen edastanud keskkonnaministri kirjaliku seisukoha. Nii et see on neil kõigil teada. See seisukoht on sama, mida ma Rein Aidma küsimusele vastates veel kord kordasin: fosforiit ei ole Eestis kaevandatav. Mis puudutab uurimistöid, siis ma olen kohalikele inimestele rõhutanud, et ka üldgeoloogilised uuringud on võimalikud ainult juhul, kui kohalik omavalitsus ehk kohalikud inimesed peavad neid vajalikuks ja neid soovivad. Praegu mina seda ei näe. Ma näen, et kohalikud inimesed on hirmul. Ma ausalt öeldes mõistan nende kõhklusi ja hirme. Nii et ka uuringute kohta mingit luba antud ei ole ja neid ei ole võimalik teha.
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Inara Luigas!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi Haanja ja Tallikese sihtkaitsevööndi moodustamise juurde. Ma kõigepealt tänan teid sellise pika ja mõistva asjaajamise eest! Kui me räägime kompensatsioonimehhanismidest, siis me teame, et praegused määrad ja kompensatsioonid tulevad struktuurifondidest ning see kestab aastani 2013. Keegi ei tea, millised kompensatsioonimäärad on aastal 2014, kas kompensatsioonid tulevad ka siis Euroopa struktuurifondidest või tuleb riigil endal need maksed teha. Riigieelarvega on nii, nagu on. Te tõite võrdluse Tallinna vanalinnaga. Tallinna vanalinn on väärtus, mida me uuesti tellida ei saa. Õnneks on loodusel olemas võimalus meie tellimusi vastu võtta. Kas riigimetsa näol ei ole võimalik tekitada selliseid väärtusi 50 aasta pärast ja kas ei oleks vaja vaadata praegu üle kõik need võimalused, et erametsale kitsenduste tegemise asemel kasutada riigimetsa?
Aitäh! Te tulite vanalinna näite juurde tagasi. Kui me mõtleme Tallinna unikaalse vanalinna peale, siis vanalinnas on samamoodi nii, et kaitse alla on see esiteks võetud terviklikuna ja teiseks ei tehta vahet omandipõhiselt. Me ei kujuta ju ette, et me eraomanikule, kelle hoone vanalinnas asub, annaksime loa püstitada näiteks pilvelõhkuja, sest puhtmateriaalselt, äriliselt võib see tunduda kasulik. Meie vanalinn on unikaalne ja väärtuslik eelkõige seetõttu, et see on säilinud terviklikuna, neid väärtusi on suudetud kaitsta ja hoida terviklikuna, sõltumata omandivormist. Miks me siis loodusväärtuste puhul peaksime teistmoodi lähenema? Kui tegu on loodusväärtusega, mis on unikaalne ja kui näiteks üks või teine elupaigatüüp on kadumas, siis me ei saa teha vahet ja öelda, et eraomaniku puhul me pigistame justkui silma kinni ja teeme näo, et tegu ei ole väärtusega, ning anname õiguse mets maha raiuda. Seda võimalust lihtsalt ei saa anda. Kui me räägime konkreetselt Tallikesest, siis see elupaik, mis seal hästi palju kirgi kütab, on just nimelt vana loodusmets. Ilmselt on ju üsna lihtsasti arusaadav, et kõige suurem oht vanale loodusmetsale on seotud ikka ja just nimelt metsaraiega. See on see, mille üle vaidlus käib. Kas me oleme otsinud ja näeme võimalusi ka riigimetsa, riigimaal asuva vana loodusmetsa lisamiseks sellesse sihtkaitsevööndisse? Jah, näeme ja selline plaan on, aga taas kord ütlen, et väärtust saab kaitsta seal, kus see asub. Nii nagu riigimaal tuleb loodusväärtust kaitsta, peab samasugune kaitse olema tagatud igal pool, kus see väärtus asub. Kui see väärtus asub eramaal, siis peab kaitse olema tagatud ka eramaal.
Aitäh, proua keskkonnaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Tarmo Tammelt regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Palun!
Aitäh, proua juhataja! Hea regionaalminister! Nagu me teame, maavanemad määratakse ametisse vastavalt koalitsioonis kokkulepitud tingimustele. Aga selles korras on ka üks selline punkt, et peaks küsima kohalike omavalitsusjuhtide arvamust. Kas te ei leia, et nüüd on see punkt kaotanud oma mõtte ja omavalitsusjuhtidele võib see olla solvav, sest nende arvamusega tegelikult keegi ei arvesta? Kas ei oleks otstarbekas ja ratsionaalne see punkt sellest korrast välja jätta ning omavalitsusjuhid võivad lugeda ajalehest, kes maavanemaks määrati?
Aitäh! Praegune maavanema ametisse nimetamise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Praegusel kujul võttis selle 2006. aasta aprillis vastu üks teine valitsuskoalitsioon. Nii on see kord töötanud. Selles on ette nähtud ka omavalitsusjuhtide arvamuse küsimine. Ma arvan, et selle arvamuse teadasaamine on hea, ja sõltumata otsusest, mille valitsus lõpuks teeb, kindlasti see ka oma mõju avaldab. Seaduses on kirjas, et omavalitsusjuhtide arvamus edastatakse kirjalikult Vabariigi Valitsusele, valitsusliikmed tutvuvad selle arvamusega ja saavad selle põhjal teha ka oma otsuse. Iseasi on see, kas omavalitsuste esindajate hääletustulemused või valikud on alati objektiivsed, kas nad lähtuvad ainult sellest, kas maavanemakandidaat saaks nende hinnangul oma tööga hästi hakkama või mitte. Ei ole ju saladus, et paljud omavalitsusjuhid arutavad omavahel kandidaadi üle ka lähtuvalt oma tutvusringkonnast ja oma kuuluvusest ning teevad otsuseid sellegi põhjal, mitte ainult objektiivsetest asjaoludest lähtudes.
Palun, kolleeg Tarmo Tamm, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, proua juhataja! Siis ma küsin, härra minister, millise seisukoha te saite Läänemaa omavalitsusjuhtide käest.
Maavanemakandidaadi kohta saime neutraalse seisukoha.
Meil on küllaltki palju kohapeal registreeritud küsimusi. Kui head kolleegid, kes on esitanud eelnevalt registreeritud küsimusi, vastu ei ole, siis võin anda võimaluse nende kõikide esitamiseks, kui nad aga vastu on, siis annan võimaluse ainult kahe küsimuse esitamiseks. Alustame. Kolleeg Marika Tuus-Laul.
Aitäh! Austatud minister! Peaministrile sai mõni päev tagasi sama küsimus esitatud. Me saime vastuseks peamiselt selle, et maavanemate ülesanne on tegelda justkui ainult valimistega ja hoida ennast enne valimisi pildil. Tuli välja, et maakonna juhtimine oleks nagu teisejärguline. Aga ma küsin ikkagi järgmist. Kui vallavanematelt küsitakse arvamust ja nad selle ütlevad, aga valitsus sellest mingeid järeldusi ei tee, nagu te ütlesite, valitsuse liikmed lihtsalt tutvuvad sellega, sest neil on vaja seda teada saada, ja maavanem määratakse hoopis nii, nagu on poliitiliselt õige, siis miks neid küsitlusi üldse tehakse? Mida te arvate, kui meil ei oleks poliitilised maavanemad, vaid maavanemad oleksid oma eriala spetsialistid, kas siis järsku ääremaastumine peatuks ja töökohti tuleks juurde?
Kõigepealt parandan ära selle, mida te ütlesite, justkui peaminister oleks öelnud, et maavanemate põhitegevus on valimistega tegelemine. Lugesin täna igaks juhuks üle eelmise nädala infotunni stenogrammi ja tean, et peaminister väitis just vastupidist. Aga mis puutub maavanematesse, sellesse, kas nad peaksid olema spetsialistid, siis ma arvan, et maavanemad on üldjuhul head spetsialistid, nad on asjatundjad ja saavad oma tööga väga hästi hakkama. Te püüate kuidagi nagu vastandada, et on kas poliitilised või mittepoliitilised maavanemad. Ma tegin natuke statistikat, vaatasin viimast kümmet aastat, kuigi ega need tendentsid ka varasema ajaga võrreldes väga muutunud ei ole. Viimase kümne aasta jooksul on 15 maakonnas olnud ametis 44 maavanemat. Kuidas hinnata poliitilisust? Ma arvan, et me võime seda hinnata selle järgi, kas inimene on kuulunud mõnda erakonda ja kas ta on kandideerinud valimistel. Nendest 44-st (Mäesalu on maavanemakandidaadina 45.) ei kuulu erakonda või ei ole valimistel kandideerinud neli inimest. Ma ütlen teile nende nimed: Eha Pärn, Kalle Küttis, Jaanus Sahk ja Georg Trašanov. Maavanemad isikutena on kindlasti olnud poliitiliselt aktiivsed, nad on aktiivselt oma maailmavaadet määratlenud, aga ma leian, et valdav osa neist on olnud ka väga head spetsialistid.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!
Tänan väga, proua juhataja! Austatud regionaalminister! Teil on töösse antud eelnõu, mis näeb ette, et politsei, piirivalve ja Päästeameti inimesi hakatakse tööle nimetama tsentraliseeritult. Kas tulevik võiks olla selline, et näiteks riigisekretär hakkab ka maavanemaid ametisse nimetama, siis poleks neid vaja nii tugevalt politiseerida?
Ma olen nõus peaministriga, et maavanemaid ei politiseerita. Kui me räägime politiseerimisest üldse, siis ajaloos tagasi vaadates on minus kõhklusi tekitanud seda laadi juhtumid, kui maavanemana töötanud inimene kuulus mõnda erakonda, aga kui näiteks Keskerakond sai võimule, siis inimene otsustas järsku arusaamatutel põhjustel lahkuda oma endisest erakonnast ja liituda Keskerakonnaga, jätkates samal ajal maavanemana. Selliseid näiteid me peame tõsiselt analüüsima ja enda käest küsima, kas siin on tegemist politiseerimisega või mitte. See, et inimesed kuuluvad erakonda, on loomulik. Ma arvan, et on hea, kui nad teevad seda avalikult. On olnud ka mitmeid maavanemaid, kes on valimistel kandideerinud, oma poliitilisi vaateid varem välja ütlemata. Ma tahan lisada, et sellel teemal on üldse palju silmakirjalikkust. Näiteks istub siin teie hea kolleeg Neeme Suur. Kuulsin eelmisel nädalal üllatusega meediast, et talle üldse ei meeldi praegune maavanemate määramise kord. Aga kui ta aktiivse sotsiaaldemokraadina kandideeris maavanemaks ja sai selleks 2008. aastal valitsuse otsusega sotsiaaldemokraatide aktiivsel toetusel, siis talle see kord väga sobis ja sobis ka siis, kui ta oma ametipostilt poole ametiaja pealt lahkus, et asuda tööle Riigikogusse.
Head kolleegid! See teema on ilmselt väga huvitav. Viimane küsija on Neeme Suur. Jätkame maavanemate teemal. Palun, Priit Toobal!
Suur-suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Olen teiega täiesti eri meelt selles, et maavanemaid justkui ei politiseerita. Vastupidi, kindlasti maavanemaid järjest politiseeritakse. Ei ole puhas juhus see, et viimased ametisse nimetatud maavanemad on kogemata kuulunud just kas Reformierakonda või Isamaa ja Res Publica Liitu. Aga me teame, et koalitsioonil on ära jagatud Ida-Viru maavanema ametikoht. Võib-olla te avalikustate, kumma erakonna ridadesse hakkab kuuluma Ida-Viru maavanem?
Aitäh! Seda teemat ei ole ma arutanud. Ida-Viru maavanemal on ametiaja lõpuni veel päris tükk aega. Teatavasti määrab valitsus maavanemad ametisse viieks aastaks. Ma ei ole tõesti seda küsimust arutanud ei teiste valitsusliikmete ega koalitsioonipartneritega. Seda, kas maavanem soovib pärast ametiaja lõppu jätkata, ei ole ma tema endaga arutanud. Ka teistest kandidaatidest pole juttu olnud.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Tegin kevadel jalgrattaga Hiiumaale tiiru peale. Seal olid kõne all ka poliitilised küsimused ja üks nendest oli sel ajal just maavanemaküsimus. Räägiti, et kohe-kohe maavanem vahetub ja siis läheb elu paremaks. Varsti on detsember, aga ikkagi on seal sama maavanem. Kas see maavanem vahetatakse välja? Millised plaanid ministeeriumil on?
Kas saab küsimust korrata? Väga halvasti oli kuulda.
Palun, Lembit Kaljuvee, korrake oma küsimust!
Aitäh, et te andsite võimaluse uuesti küsida! Kevadel tegin Hiiumaale tiiru peale. Kohtumistel kohalike arvamusliidritega oli üks teema maavanemaküsimus. Räägiti, et kohe maavanem vahetub ja siis läheb elu paremaks. Aga midagi ei ole muutunud, kuigi detsember on peaaegu käes. Kas valitsusel on plaanis seal midagi ette võtta?
Aitäh! Hiiumaal on selles mõttes tõesti raske olukord, et praegu ametis olev maavanem on väga keerulistes töistes suhetes omavalitsusjuhtidega ja ettevõtjate esindajatega. Tal ei ole nendega head koostööd. Seda on mitmed osapooled kinnitanud. Ma olen talle andnud ülesande need probleemid lahendada, sest hoolimata isiklikest sümpaatiatest ja antipaatiatest peab säilima töine meeleolu ja õhkkond. Maavanem peab suutma teha koostööd eri osapooltega. Tema roll on paljuski olla kohapeal selline vahemees omavalitsusjuhtidele ja riigiasutuste juhtidele, ettevõtjatele ja riigiasutustele. Kui maavanem selle tööga hakkama ei saa, siis on kindlasti küsimuse all tema ametis jätkamine. Aga praegu olen ma talle andnud ülesande see küsimus ära lahendada. Ma loodan, et ta saab hakkama. Kui ta hakkama ei saa, siis tuleb võtta teisi meetmeid.
Palun, kolleeg Kajar Lember!
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Viimaste aastate jooksul on päris palju riiklikke teenuseid liikunud maakondadest Tallinnasse ja ka maavalitsuste haldusalast on need ära läinud. Kas 2012. aastal on plaanis midagi maavalitsustes selgelt ümber korraldada, maavanemate ülesandeid kuidagi uuendada või värskendada?
Kõigepealt, minu regionaalministriks oleku ajal ei ole maavalitsuste ülesandeid vähendatud. See on ekslik jutt, et kogu aeg justkui võetakse midagi ära. Seda on kahjuks ka siin saalis korduvalt korratud. Meil on väga tõsiselt analüüsimisel perearstide konkursside korraldamine. Kui ülejäänud perearstiteenus on eelkõige Sotsiaalministeeriumi korraldada, kas siis nii kitsast lõiku on mõtet hoida eraldi, eriti kui tingimused määrab teine asutus? Maavalitsuste korraldada on ka maa järelmaksu kogumine. Me ei ole seda laiemalt arutanud, aga minu arust võiks kaaluda, et seda laadi finantstehingud võiksid toimuda kuskil mujal.
Palun, kolleeg Arto Aas!
Aitäh! Küsimus on selle kohta, kuidas on lood apolitiseeritusega Tallinnas kui omavalitsuses. Kas ei ole mitte linnaosavanemad kui üks väike mudel sellest, mida riigis kujutavad endast maavanemad? Kas oskate öelda, kas Tallinnas on mõni apoliitiline linnaosavanem?
Kindlasti ei ole Tallinna linnaosavanemad apoliitilised. Mis seal salata, ka siin on kolm endist Tallinna linnaosavanemat. Need tavad on eri kohtades erinevad. Aga mis puutub omavalitsusjuhtide poliitilisusse või apoliitilisusse, siis toon näite sealtsamast Läänemaalt, millest nüüd nii palju juttu on olnud. Eks ka paljud omavalitsusjuhid ole ju poliitilise kuuluvusega. Omavalitsused andsid maavanemakandidaadile hinnangu ja üks arutelu teema oli, kas kandidaat on pärit Läänemaalt või mitte. Ma huvi pärast vaatasin: Läänemaal on 12 omavalitsust ja 12 vallavanemast või linnapeast on pooled samamoodi asunud Läänemaale tööle, varem nad seal ei elanud.
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Neeme Suur!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Palun mind silmakirjalikkuses mitte süüdistada. Ma ei ole kritiseerinud protsessi, vaid praktikat, mille käigus selgub, et maavanema ametikohale nimetatakse vaid kindla koalitsioonierakonna liige. Näiteks Läänemaa puhul oleks olnud tõenäoliselt hoopis lihtsam leida maavanemaks väga sobivaid kohalikke IRL-i liikmeid. Aga see oli lihtsalt repliik eelmise märkuse kohta. Nüüd küsimus. Maavanema ülesanded tulenevad Vabariigi Valitsuse seadusest. Üks põhilisi ülesandeid, mis seal on toodud, on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koostöö koordineerimine. Kas te praeguses seisus leiate, et maavanem on suuteline hästi täitma seda Vabariigi Valitsuse seaduses toodud ülesannet?
Nagu ma ütlesin, maavanema ülesanne on olla vahemees ja koostööd koordineerida. Ta peab sellega ka reaalselt hakkama saama. Selleks ei pea tal küll olema omavalitsustega meeldivussuhe, aga kindlasti peab valitsema töine õhkkond. Me võime siin palju näiteid tuua: kohalike omavalitsuste soovid ühistranspordi korraldamisel ja suhtlus Maanteeametiga, teehoiukavade koostamine riiklike teede osas ja suhtlemine sel teemal kohalike omavalitsustega. Seda laadi hea koostöö näiteid on küllalt. Aga mis puutub sinu küsimuse algusesse, siis, hea Neeme, ka sina said maavanemaks kindla koalitsioonierakonna liikmena. Ei tasu eitada, et see nii oli, kuigi kindlasti luges ka see, et sa olid oma töös pädev ja said sellega hästi hakkama.
Suur tänu, lugupeetud regionaalminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Helmen Kütilt sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Palun!
Aitäh, proua juhataja! Austatud sotsiaalminister! Minu küsimus puudutab rehabilitatsiooniteenuseid, nende kättesaadavust ja kvaliteeti. Usun, et te olete nõus, et eriti sellist teenust vajavate noorte inimeste jaoks on tihti väga oluline, kui ruttu teenust saadakse. Praegu valitseb kahjuks olukord, kus koostatakse rehabilitatsiooniplaan ja jäädakse teenust ootama, aga tihti ei pruugi seda teenust ka aasta jooksul saada. Kas ministeeriumil on olemas analüüs või ülevaade, milliseid teenuseid oleks vaja lisaks arendada ja ka rahastada, ning kui see analüüs on olemas, siis kui pika aja kohta? Teadupärast 2012. aasta riigieelarves sellele teenusele lisavahendeid ette nähtud ei ole.
Aitäh küsimuse eest! Küsimus on igati aktuaalne. Me loomulikult vaatame kogu aeg, milline on seis rehabilitatsiooniteenustega, kui palju inimesi seda teenust saab. Juuni seisuga oli puue vormistatud rohkem kui 120 000 inimesel, isegi peaaegu 130 000 inimesel. Igal aastal taotleb neist rehabilitatsiooni 15–16% ehk 18 000 inimest. Vahe puude vormistanud inimeste ja rehabilitatsiooniteenuse taotlejate arvu vahel on märkimisväärne. Minu jaoks oli hästi oluline, et ka kriisiaastatel 2009 ja 2010 ei pidanud me vähendama rehabilitatsiooniteenuste mahtu. Me suutsime rehabilitatsiooniteenuste rahalise mahu säilitada ja see oli äärmiselt oluline. Aga igati õige küsimus on see, kas saaks midagi paremini teha. Jah, saab küll, on lühike vastus. Me pakume järgmiseks aastaks koos Eesti Puuetega Inimeste Kojaga n-ö eelhindamise mehhanismi just tulenevalt vajadusest teenuse järele. Praegu on see töös ja me räägime läbi erinevate osapooltega, et see detailideni selgeks saada. Eesmärk peaks olema see, et rehabilitatsiooniteenust saaksid esmajärjekorras need, kes seda tõsiselt vajavad. Need, kes seda võib-olla vähem vajavad või vajavad mõnda teist teenust, näiteks taastusravi, tuleks suunata tervishoiusüsteemi. Eelhindamine tehtaks enne rehabilitatsiooniplaani koostamist ja seejärel saaks teha adekvaatse rehabilitatsiooniplaani.
Palun, kolleeg Helmen Kütt, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Minu teine küsimus puudutab kvaliteeti. On teada, et näiteks järjekord õppiva või kutset omandava tegevusjuhi järele on mitu-mitu aastat. Kui tihti hinnatakse ja kes hindab teenuse kvaliteeti?
Aitäh! Hea küsija sektoris n-ö pikalt sees olnuna teab neid muresid kindlasti väga täpselt. Selles mõttes on hea arutleda. Kvaliteet on meie jaoks vähemalt niisama oluline kui kättesaadavus. Hea küsija kindlasti teab, et meil on praegu käimas n-ö kvaliteedijuhtimise sertifikaadile või kvaliteedijuhtimise standardile ülemineku protsess. On selge, et me ei saa panna n-ö kvaliteedistandardit kehtima kõikidele ühel kuupäeval, me peame andma üleminekuaja. Nüüd on küsimus selles, et me peame uue sotsiaalhoolekande seaduse arutlemisel jõudma kokkuleppele parlamendiga, milline on rehabilitatsiooniteenuste osutajatel üleminekuaeg, et nad kõik vastaksid kvaliteedistandardile, sellele kvaliteedijuhendile, mis me oleme ette pannud. Sellest tuleb kindlasti põnev debatt. Selleks, et ühest kuupäevast saavad teenust osutada ainult kvaliteedistandardi tingimustele vastavad rehabilitatsiooniteenuse osutajad, peab olema antud ka mõistlik üleminekuaeg, et inimesed ei jääks ilma rehabilitatsiooniteenuseta. Loomulikult on ka sisu hästi oluline. Töö selle nimel käib ja eesmärk on igati õige.
Palun, kolleeg Helmen Kütt, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Minu viimane küsimus on see. Maakonnavisiitidel on tihti välja tulnud, et just eriti lasteasutustes elavatele lastele kogu teenuse tagamiseks napib raha. Asutusel on raha ainult osa puudest tulenevate erivajaduste katmiseks.
Aitäh! Me muutsime 2009. aastal natukene rehabilitatsioonikorraldust. Hea küsija kindlasti mäletab, et me muutsime selle korralduse paindlikumaks. Me püüdsime jätta väga selgelt piirmahu alles füsioterapeudi jaoks ja plaani koostamisel. Teiste teenuste, eelkõige logopeedi, psühholoogi, tegevusterapeudi või sotsiaaltöötaja teenuste puhul me käitusime suhteliselt paindlikult, et plaani koostamise käigus saaks otsustada, milliseid teenuseid vastavalt inimese vajadustele talle pakkuda. Aga tõsi on see, et hoolimata paindlikkuse suurendamisest on meil järjekord ja see kahtlemata ei vähene üleöö. Esimene samm selle vähendamiseks on kindlasti n-ö eelhindamine, mille abil saaksid teenust kõigepealt need, kes seda kõige rohkem vajavad, ja nad saaksid seda vajaduspõhiselt ja kompleksselt. Võib-olla on hea küsija kuulnud ka n-ö programmipõhisest lähenemisest. Me tahame koos eelhindamisega ja rehabilitatsiooniplaani koostamisega võtta aluseks kompleksse lähenemise, nii et kui inimene vajab taastusravi, siis ta saab seda tervishoiupoole pealt, ja kui ta vajab logopeedi või tegevusterapeudi teenuseid, siis tuleb sinna juurde sotsiaalpool koos rehabilitatsiooniga. Lastega on sama loogika. Ega siin laste ja täiskasvanute puhul väga suurt vahet ei ole. Me peame eelhindamise käigus välja sõeluma need, kes seda kõige rohkem vajavad. Loodetavasti saab siis ka rohkem inimesi teenust.
Nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Neeme Suur!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Rehabilitatsiooniplaanid koostatakse pikaks ajaks, aga me teame, et neid ei viida täies mahus ellu, sest lihtsalt ei ole raha. Kas te olete äkki arutanud, et võib-olla peaks rehabilitatsiooniplaanide koostamise põhimõtted üle vaatama? Miks me teeme neid nii mahukate ja laiaulatuslikena, kui me teame, et meil nende elluviimiseks raha ei ole?
Aitäh! Kui hea küsija oleks natukene täpsemalt kuulanud, siis ta teaks, et see ongi see, mida me pakume. Me ei ütle, et me teeme ümber rehabilitatsiooniplaani kui terviku, vaid me ütleme, et me teeme ära eelhindamise, et mitte hakata rehabilitatsiooniplaani koostama nendele, kes seda võib-olla ei vaja. Teiseks, kui me hakkame rehabilitatsiooniplaani koostama, siis see peab olema kompleksne teenus, teisisõnu, sinna tuleb haarata teenuseid mitmest valdkonnast. Praegu on rehabilitatsiooniteenused väga suures osas seotud füsioteraapia, taastusravi ja tervisesektoriga. Nii et üks võimalus on vaadata tervishoiupoolt. Kui meil õnnestub taastusravi mahtu suurendada, siis kindlasti väheneb oluliselt surve saada rehabilitatsiooniteenust sotsiaalteenusena. Kui praeguseid rehabilitatsiooniplaane vaadata, siis on näha, et seal on väga palju füsioteraapiateenust. Need kolm vaala või põhimõtet – eelhindamine, kvaliteedijuhtimine asutustele ja programmipõhine lähenemine – peaksid olema alused, millest tulenevalt me rehabilitatsiooni korralduse paremaks muudame. Kui see süsteemne pool on korda saanud, siis saame vaadata, kas me peame raha juurde panema või saame selle asja sektorite vahel ära korraldada, et kõik need, kes seda teenust vajavad, ka seda saaksid.
Suur tänu, härra sotsiaalminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Inara Luigaselt sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Me teame, et järgmisest aastast konsolideeritakse valitsussektori rahavoo efektiivsemaks juhtimiseks ja likviidsuse suurendamiseks haigekassa ja töötukassa rahalised vahendid riigikassa reserviga. Tekib nn likviidsusreserv. Eelnõu kohaselt juhib Rahandusministeeriumi riigikassa osakond nüüd haigekassa ja töötukassa rahavooge koos riigieelarve rahavooga. Valitsus on selle seaduseelnõuga ausalt öelnud, et selleks, et mitte minna laenuturule ja võtta kõrge riskiga laenu või üldse laenu, hakkab Vabariigi Valitsus kontsernikontol kasutama riigikassa finantsvahendeid. Minu küsimus: millise hinnangu annate sellele teie kui valitsuse liige ja sotsiaalminister ning milliseid riske te kontsernikonto kasutamises näete?
Aitäh küsimuse eest! Siin saalis on seda teemat väga pikalt arutatud ja rahandusminister on väga pikalt sellele ka vastanud. Minu jaoks on äärmiselt oluline, et töötukassa ja haigekassa nõukogu otsustusvõime ei väheneks. Nende ettepandud muudatustega see otsustusvõime ei vähene. Minu jaoks on oluline, et kui haigekassa või töötukassa sotsiaalkindlustusfondidena vajavad vahendeid, siis need vahendid on kindlalt tagatud. Nagu ma olen aru saanud riigikassa ja mõlema sotsiaalkindlustusfondi läbirääkimistest, on need vahendid tagatud. Sõltumata sellest, kas näiteks töötukassa vahendid seisavad BNP Paribase rahvusvahelisel kontsernikontol või seisavad need riigikassa kontsernikontol, ei ole olulist vahet, kumb neid n-ö iga päev majandab. Ka see, kui töötukassa vahendid seisavad BNP Paribase kontol, ei tähenda ju seda, et töötukassa iga päev jälgiks, mida BNP Paribas nendega teeb. Piltlikult öeldes on sama lugu riigikassaga. Minu jaoks on väga suur pluss selle asja juures see, et nagu Rahandusministeerium on arvutanud, võiks see intressidena säästa Eesti riigile 24–25 miljonit eurot. See on väga suur summa. Kui me vaatame, kui palju kulub meil raha erinevate toetuste väljamaksmiseks, siis 24–25 miljonit eurot, mida õnnestuks kokku hoida, on väga-väga suur summa ja võib-olla saaks selle eest töötutele rohkem teenuseid pakkuda. Nii et siin on väga palju plusse. Miinuste pool tuleb läbi rääkida konkreetse lepingu raames ja riskid maandada. Aga ma ei näe praegu väga suuri riske, et töötukassa või haigekassa peaksid olema oma raha saatuse pärast murelikud.
Palun, kolleeg Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma küsin edasi nii. Kui riigikassa hakkab kontsernikontol haldama kõiki neid reserve, aga eelarves tekib defitsiidivõimalus ja neid rahalisi vahendeid kasutatakse, riigil tekib olukord, kus likviidsusreservi raha on otsas, kuid ka haigekassal ja töötukassal on vaja seda raha kasutada, siis millega riik ikkagi garanteerib raha olemasolu? Kas ei juhtu sellist asja, et kui raha on otsas ja reservid on kulutatud, võtab valitsus vastu otsuse hoopis muuta haigekassat ja töötukassat käsitlevaid seadusi nii, et tekiks väiksem rahanõudlus?
Aitäh! See on kindlasti täiesti põhjendamatu hirm. Kui me võtame näiteks pensionikindlustuse, siis pensionikindlustuse esimene sammas on ju n-ö pidevas defitsiidis ja see defitsiit kaetakse jooksvate otsuste tegemisega. Kui on vaja, võtab riigikassa raha mõnest reservist, kui on vaja, võetakse selle jaoks laenu, kui on vaja, võetakse raha jooksva konto pealt. Riigil on võimalusi garanteerida haigekassa ja töötukassa vahendeid, n-ö väljamaksete tegemist, ma julgen seda öelda, palju rohkem kui võib-olla praegu töötukassa vahendeid haldavatel erapankadel. Haigekassa vahendid on olnud juba pikki-pikki aastaid riigikassa valitseda. Riigikassa ja haigekassa vahel on sõlmitud leping. Haigekassa jaoks jääb olukord sarnanema praegusega ehk haigekassa reaalsed vahendid on juba praegu riigikassas. Ma tõesti ei näe siin mingit põhjust muretsemiseks. Siis peaks Eesti riigi likviidsusega tervikuna mingeid probleeme olema, siis peaks olema probleeme pensionide ja toetuste maksmisega või mingite muude väljamaksetega. Seda ohtu, et Eesti riigil likviidsusprobleeme tekiks, ma ei näe.
Palun, kolleeg Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kui neid riske rohkem ei teki, siis on tegelikult kõik korras, kui tehakse uuendused ka hoiulepingus. Kas te nimetate need mõningad regulatsioonid, mis annavad haigekassale kindluse, et likviidsus saab tagatud?
Aitäh! Peamise kindluse annab Eesti Haigekassa seadus. See kindlus väljendub selles, milline on nõukogu otsustusõigus, milline on otsustusprotsess tervishoiuteenuste loetelu kinnitamisel. See on seadusega tagatud kindlus. Samamoodi on töötukassa puhul töötuskindlustuse seadus. Need on n-ö tagatised, mis annavad töötukassale ja haigekassale võimaluse väita, et kui nad vahendeid vajavad, siis nad neid vahendeid kasutada ka saavad. Ma tõesti ei näe siin väga suurt lisavajadust seda veel reguleerida. Mis puudutab hoiulepingut, siis hoiuleping on mõeldud pigem tehniliste üksikasjade täpsustamiseks, selle täpsustamiseks, kuidas liigub raha kontolt kontole, kui suur on võimalik intress, mida töötukassa ja haigekassa oma investeeringute pealt teenivad, ning millised on muud tehnilised üksikasjad. Nii et ei tasu muretseda. Mis puudutab reservide kasutamist, siis keegi ei ole tulnud muutma Eesti Haigekassa seadust või töötuskindlustuse seadust.
Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Viktor Vassiljev!
Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Teie kindlustunne, et haigekassa reservid säilivad, on kadestusväärne. Võib-olla te teate midagi sellist, mida meie ei tea. Rahandusminister Jürgen Ligi, esinedes siin saalis, seletas meile, et haigekassa reservid konsolideeritakse riigikassasse selleks, et mitte võtta laenu laenuturult. Kui laenuturult laenu võetakse, ega seda ka kohe huugama ei panda, vaid seda kasutatakse ainult tungiva vajaduse puhul, täpselt samamoodi toimitakse haigekassa reserviga, mida ilma vajaduseta ei kasutata. Siit ma loen küll välja, et teatud risk on olemas. Kas rahandusminister on andnud teile mõnes kabinetivestluses mingid lisagarantiid, millest meile ei ole teada antud?
Aitäh! Rahandusminister ei pea mulle seda lisagarantiid andma. Eesti Haigekassa seaduses on selgelt öeldud, millised on haigekassa otsustusõigused, sh nõukogu otsustusõigused. Samamoodi jälgime pidevalt seda, kui palju laekub ravikindlustusmaksu ja milline on reservide seis. Haigekassa nõukogul on pidevalt olemas järelevalve pool ja õigus järelevalvet nõuda. Ma tõesti ei näe siin mingit probleemi. Haigekassa vahendid on mitu aastat olnud riigikassa valitsemisel. Vaidlus riigikassa ja haigekassa või riigikassa ja töötukassa vahel saab käia selle üle, kui suur on nende vahendite tootlus mõlema kassa jaoks. See on kindlasti koht, kus saab läbi rääkida. Aga mis puudutab reservide kasutamist, kui palju ühel või teisel aastal reservi kasutusele võetakse või kui palju reservi lisavahendeid suunatakse, siis neid otsuseid saab teha ainult haigekassa nõukogu. Keegi ei ole seda seadust muutnud.
Palun, kolleeg Kaia Iva!
Aitäh! Austatud minister! Ma olen ajakirjanduse vahendusel teada saanud, et töötukassa tellis väga mainekalt advokaadibüroolt põhjaliku arvamuse reservide konsolideerimise kohta ja vähemalt ajakirjanduses toodud väidete põhjal ei ole mingit ohtu ei reservidele ega töötukassa toimimisele. Kas sa oled seda analüüsi näinud ja võid kinnitada, et selles uuringus või arvamuses, mis on töötukassa enda tellitud, väidetakse, et riik on õigel teel?
Aitäh! Ma olen seda analüüsi näinud ja olen seda lugenud. Seda analüüsi on esitlenud ka töötukassa nõukogu. See hõlmab ühte väikest osa kogu sellest temaatikast. Loomulikult on oluline anda inimestele kindlustunne, et neid vahendeid, mis n-ö töötukassa vajadusteks on kogunenud, on võimalik kasutada töötute abistamiseks ja neid on võimalik panna ka tulu teenima. See on igati loogiline, et kui sa kogud endale mingeid reserve, siis sa paigutad neid reserve nii, et need teeniksid tulu. Samas ei tohi nende reservidega väga riskida, reservide paigutus peab olema võimalikult turvaline. Kui võrrelda näiteks töötukassa ja riigikassa tootlust, siis üks väike argument on see, et riigikassa reiting on praegu AA+, töötukassa reiting on A. Nii et riigikassa reiting on reservide paigutamise mõttes parem. Nende reservide haldamisel võiks riigikassal kui töötukassa vahendite paigutajal olla väike n-ö täiendav boonuspool. Veel kord: analüüs kinnitab, et kindlus on tagatud, seda näitab igapäevane toimimine, igapäevane arveldamine. Loomulikult on täiesti kaalukas argument ka see, et me suudame nii Eesti maksumaksjale kokku hoida miljoneid eurosid.
Nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Eiki Nestor!
Mul on muidugi väga kahju, et sotsiaalminister selle ettepanekuga üldse nõustus. Ma küsin üldisemalt, kuna Ligi ei ole siiamaani aru saanud, mille üle vaidlus käib. Miks peab võim sotsiaalkindlustusvahendite üle olema Rahandusministeeriumil?
Aitäh, Eiki! Me võime reservide paigutamise üle pärast infotunni lõppu veel pikalt arutleda. Laias laastus me räägime ju sellest, et töötukassa vahendid, mis on reservidena kogutud, on vaja kusagile paigutada, et need teeniksid tootlust. Sellest me saame mõlemad ühtemoodi aru. Tootluse teenimiseks on võimalik minna vabaturule erapankade juurde või minna riigikassasse. On pakutud, et võiks minna riigikassasse, hoida neid reserve riigikassas ja teenida nende pealt tootlust. Hoiuleping seda kõike ka käsitleb. Töötukassa vahendite paigutamine riigikassasse hoiule ei ole ju midagi ekstraordinaarset. Need on erinevad arusaamad. Mina väidan, et riigikassa on turvaline paik, kus neid vahendeid hoida ja ka tulu teenida. Kuskil ei ole ju juttu sellest, miks peaks töötukassa vahendeid ilmtingimata riigi käes hoidma. See on otstarbekuse printsiip. Riik on ka töötukassa osapool, nii nagu on sotsiaalpartnerid. Loomulikult tuleb riskid võimalikult minimaalseks muuta, aga siin ma ohtu ei töötukassa ega kindlustusmaksete tegijate rahale, tööandjate ja töötajate rahale ei näe.
Suur tänu, härra sotsiaalminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Head kolleegid! Infotunni aeg on läbi saanud. Palun vabandust nendelt, kes ei jõudnud oma küsimust esitada! Suur tänu kõikidele küsijatele! Suur tänu kõikidele vastajatele! Infotund on lõppenud.
