Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu üheksanda töönädala teisipäevast istungit. Lugupeetud kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei ole.
Läheme teadete juurde. Esiteks, kolmapäeval, 23. novembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Keit Pentus peaministri ülesannetes, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja sotsiaalminister Hanno Pevkur. Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise peaminister Andrus Ansipile ning sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 79 rahvasaadikut, puudub 22.
Läheme tänase päevakorra juurde. Päevakorra täpsustamiseks teatan, et tänase viienda päevakorrapunkti juures, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 94 esimene lugemine, teeb algatajate nimel ettekande Riigikogu liige Urve Palo.


1. 10:02 Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (89 SE) esimese lugemise jätkamine

Aseesimees Laine Randjärv

Alustame tänaste päevakorrapunktide arutelu. Eelmise nädala neljapäeval jäi meil pooleli Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 89 esimene lugemine. Jätkame küsimuste esitamisega kultuurikomisjoni esimehele Urmas Klaasile. Palun, Urmas Klaas, võtke oma positsioon sisse! Ja nüüd ma täpsustan: Rannar Vassiljevil oli teine küsimus, kas võtsite selle tagasi? Selge. Siis Maret Maripuu teine küsimus, palun!

Maret Maripuu

Aitäh! Hea ettekandja! Äkki sa veel kord tood välja, mis on see ühisosa, milleni komisjon jõudis, ja millised on põhilised eriarvamused, millega fraktsioonid on selle arutelu käigus välja tulnud?

Urmas Klaas

Tänan väga! Viimasel komisjoni istungil, kus me otsustasime kõne all oleva eelnõu saata suurde saali ja tegime ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, fraktsioonid loomulikult läbirääkimiste käigus esitasid ka oma seisukohti. Kindlasti nad täna läbirääkimiste käigus neid kaitsevad. Aga ühisosa kõigi puhul on tõdemus, et kõrgharidussüsteemi on tarvis reformida. Kindlasti tuleb selles üht-teist ümber korraldada, küsimus on sisuliselt, mis täpsemalt on tarvis ümber korraldada.
Riiklik koolitustellimus kui praegu kehtiv süsteem vajab ümberkorraldamist, sellest on kõik kolleegid aru saanud. Sõlmitavad tulemuslepingud on põhimõtteliselt hea mõte, aga kindlasti on tarvis kõigepealt näha asjaomast mudellepingut või pilootlepingut. See peab olema samal ajal laua peal, kui me eelnõu menetlemisega edasi läheme.
Arutelu teemaks oli ka tempo, milles eelnõuga edasi liikuda. Koalitsioonierakonnad – Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit – väljendasid oma seisukohti ja see kajastub ka hääletustulemuses, et me täna lõpetame esimese lugemise. On tehtud ettepanek, et eelnõuga tuleb kindlasti edasi minna.
Opositsioonierakonnad olid seda meelt, et võiks katkestada, et ministeerium võiks välja tulla suisa uue eelnõuga, arvestades kõiki kõlanud märkusi, ja et kiiret pole kuhugi. See ettepanek toetust ei leidnud. Reformierakonna fraktsioon esitas väga selgelt oma arvamuse, mida on eelnõus tarvis täiendada. Need lõigud on erakapitali kaasamise selgem sõnastamine, kindlasti ka semestripõhise arvestuse asemel kumulatiivne õppekava arvestamine, pluss kvaliteedikriteeriumi kehtestamine. Nende seisukohtadega oli minister Aaviksoo põhimõtteliselt päri ja nüüd me ootame ministeeriumilt uut sõnastust.
Lõppkokkuvõttes jäi minu hinnangul kõlama mõte, et eelnõuga on kindlasti tarvis edasi minna. Tuleb töötada nii kiiresti ja tulemuslikult kui võimalik, aga samas nii põhjalikult, kui peab.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Igor Gräzin

Üks edukaid reforme, aga mitte väga keerulisi, oli mäletatavasti kainestusmajade eraldamine arestikambritest. Me arutasime seda üle poole aasta. Praegu me kavatseme hakata reformima 400-aastast Eesti kõrgharidust ja me teeme seda vähem kui 70 päevaga. Ütle, kas meie vaim on nii võimas, et me 70 päevaga teeme ringi 400-aastase traditsiooni?

Urmas Klaas

Me töötame siin parlamendina ning esimese ja teise lugemise vahepealne aeg on ette nähtud selleks, et kõik saavad esitada oma muudatusettepanekuid. Kindlasti komisjon peab neid ettepanekuid väga põhjalikult arutama, nende kallal töötama ja ma usun, et me anname endast parima. Kindlasti ka Haridus- ja Teadusministeerium soovib anda endast parima, et töö oleks põhjalik ja korralik. Ma ei taha, et mulle surutakse peale paradigmat, kes kui kiiresti kuhugi jookseb. Võiks ju tsiteerida idamaa tarka Konfutsiust, kes on öelnud, et sa võid küll väga kiiresti joosta, aga kui sa vales suunas jooksed, on sellest kasu asemel kahju. Aga kinnitan veel kord, et püüame kõik nii komisjonis kui ka siin saalis anda endast parima, et sellest eelnõust saaks hea produkt.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid!

Juku-Kalle Raid

Eestis teatavasti on läbi ajaloo olnud suhteliselt palju ogaraid ja totraid kõrgkoole, selliseid n-ö keldrikoole, mis on tegelnud enam-vähem diplomite müügiga õppetööd tegemata. Kunagi oli meil 50–60 kõrgkooli, praegu on alla 30. Mitut kõrgkooli sina pead normaalseks, et me ei tegeleks diplomite müügiga selle asemel, et õpetada?

Urmas Klaas

Tänan väga! See on hea küsimus, aga ma sellele provokatsioonile ei allu, et hakkaksin nimetama, mitu kõrgkooli peaks Eestis olema. Ent ma võin tsiteerida oma kunagist rektorit Peeter Tulvistet, kes ütles – mul on selgelt meeles –, et Euroopa rusikareegel on miljon inimest ja üks ülikool. Eestis on  avalik-õiguslikke ülikoole õige mitu korda rohkem. Tähtis on ikkagi kvaliteet, mis ülikoolist tuleb – meie noored peavad saama konkurentsivõimelise, kvaliteetse kõrghariduse ja tulema üha tiheneva konkurentsi tingimustes toime terve maailma mastaabis.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aadu Must, teine küsimus!

Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni esimees! Ühest sinu hiljutisest vastusest käis läbi malbe hinnang, et opositsioon polnud mitte ainult vastu lugemiste jätkamisele, vaid väitis, et ministeerium võiks välja tulla lausa uue seadusega. Mina sellele väitele alust ei mäleta. Ma mäletan, kuidas räägiti sellest, et tuleb kindlasti pikendada parandusettepanekute tähtaega. Ja alles pärast seda, kui tundus, et eelnõu esitaja ei pruugi sellega nõustuda, tekkis ettepanek eelnõu välja hääletada, kuid kindlasti mitte selleks, et kõik algaks päris nullist või esitataks mingi uus eelnõu. Kas ma sain millestki valesti aru?

Urmas Klaas

Jaak Allik mainis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana, et valitsus võiks kõiki neid märkusi arvestada ja tulla välja täiesti uue eelnõuga. See oli Jaak Alliku seisukoht.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Järjest rohkem tundub, et järgmisel aastal see seadus ei jõustu. Aga nagu me teame, järgmise aasta riigieelarves on eraldatud raha selleks, et kõrgharidusreform läbi viia. Ma küsin nii: kui kõrgharidusreformi ei toimu, kas see raha võiks minna siis üldhariduskoolide õpetajate palkadeks?

Urmas Klaas

Tänan väga! Seda küsimust komisjon ei arutanud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Igor Gräzin, teine küsimus!

Igor Gräzin

Minister Maimetsast alates on Eesti kõrgkool elanud loosungi all "Mitte päevagi reformita, mitte nädalatki ilma põhjaliku reformita!". Mulle tundub, et kõige radikaalsem reform oleks paar päeva või mõni aasta elada ilma reformita – see oleks tõeline reform. Aga olgu. Mul on niisugune küsimus. Kas kõigis nendes paragrahvirägastikes on selle siia-sinna, tuda-sjuda reformi taga olemas mingi ühtne idee? Ja kui on, miks see on nii sügavale ära peidetud?

Urmas Klaas

Reformi idee on üsna selgelt kokku võetud sellise lausega seletuskirjas, et kõigile motiveeritud ja edasijõudnud tudengitele tuleb kindlustada tasuta kõrgharidus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Minu küsimus puudutab seda, et seaduse algataja on ette näinud, et osa sellest seadusest hakkab kehtima 1. septembril 2012. Millal hiljemalt tuleb see seadus teie ettekujutuse järgi Riigikogus vastu võtta, et see jõuaks hakata toimima 1. septembrist 2012?

Urmas Klaas

Siin on tõepoolest üks väga tõsise mõtlemise koht. Nimelt see, kuidas haakuvad sätted, mis peavad kehtima hakkama 1. septembril 2012, ülikoolide autonoomia ja nende töö korraldusega. Ülikoolid peavad novembri lõpuks kehtestama järgmise õppeaasta vastuvõtutingimused. Ja seda tuleb teha kehtiva seaduse järgi, mitte oletatava seaduse järgi. Seda olen ma ka varem siin saalis esinedes rõhutanud ja samuti avalikkusele öelnud, et see küsimus vajab tõsisemat läbirääkimist. Tunnistan ausalt, et ma ei jaga haridusministri seisukohta, kes neljapäeval siin puldis ütles, et ka praegu ülikoolid töötavad riiklike koolitustellimuste alusel, mis nad on saanud vahetult õppeaasta eel – ma mõtlen praegust õppeaastat. Aga see ei tohiks olla eeskuju, mille järgi töötada. See probleem, mille te välja tõite, see konflikt tuleb seadusandjal väga selgelt läbi mõelda ja lahendada. See on väga õige küsimus.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg komisjoni esimees! Millisel seisukohal komisjon on: kas teie arvates on õige, et seadus hakkab kehtima järgmise aasta septembris, või tuleks edasi lükata?

Urmas Klaas

Ma tõin välja, et komisjonis toimunud läbirääkimistel kõlasid ettepanekud kõik edasi lükata, veel kord üle vaadata. Aga see liikumine ja jõustumine ajateljel ei ole meil komisjonis fikseeritud ja kokku lepitud sellepärast, et me teeme seda muudatusettepanekute läbivaatamise käigus. Praegu ametlikke ettepanekuid laual ei ole. Me oleme mõtteid vahetanud, aga me ei ole milleski kokku leppinud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud esineja! Kuna te olete vastates ainult komisjoni tööst kõrvale kaldunud ja vastanud ka sisuliselt küsimustele, siis on minul selline küsimus. Palun sellele ka sisulist vastust. Kas mitte ei ole Reformierakonna eesmärk seda reformi edasi lükata ja torpedeerida ning oma seadus teha? Üks lihtne põhjus: see, et Eestis saavutataks praegu tasuta haridus IRL-i nimel, annaks valimistel väga palju hääli teie partnererakonnale? Kas mitte see pole põhipõhjus, miks te niimoodi viivitate?

Urmas Klaas

Härra Lenk, ma tänan teid! Ma oma arust ei ole komisjoni aruteludest eemaldunud, vaid olen kindlasti püsinud nendes piirides ja refereerinud nii oma fraktsiooni kui teiste fraktsioonide seisukohti, mis komisjonis läbirääkimiste käigus üles kerkisid. Aga teie küsimusele kindlasti vastab fraktsiooni nimel ettekandja oma kõnes, kui aeg jõuab niikaugele.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jüri Jaanson!

Jüri Jaanson

Austatud ettekandja! Ma tunnen huvi, milline on Eesti riigiülikoolide rektorite seisukoht selles küsimuses. Millal see reform peaks jõustuma?

Urmas Klaas

Meil muidugi riigiülikoole ei ole, on avalik-õiguslikud ülikoolid. Aga need tublid rektorid on komisjonile kirja saatnud ja see kiri on ka haridusministrile edasi läinud, et Rektorite Nõukogu, mis ühendab avalik-õiguslike ülikoolide rektoreid, toetab kõrgharidusreformi toimumist ning eelnõu 89 vastuvõtmist, eeldades, et reformi rakendamine lükkub ühe aasta võrra edasi. Tuleb arvestada, et hiljemalt tänavu novembris kinnitavad ülikoolid järgmise õppeaasta vastuvõtutingimused, mille põhjal õpilased teevad oma riigieksamite valikud. See on esimene punkt selles kirjas.

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu vastamast! Me asume läbirääkimiste juurde. Esimesena palun kõnetooli Lauri Luige, Reformierakonna fraktsiooni esindaja! Kolm minutit juurde.

Lauri Luik

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Reformierakond on seisukohal, et kõrgharidusreform tuleb rakendada võimalikult kiiresti, ja juba 2013. aastal. Me oleme seda reformi tehes seadnud endale kolm peamist eesmärki. Kõigepealt, tõsta kõrghariduse kvaliteeti; teiseks, parandada juurdepääsu kõrgharidusele, et kõik võimekad noored saaksid omandada kõrghariduse, ja kolmandaks, tagada parem väljund tööjõuturule. Nende kolme eesmärgi poole püüeldes mängivad väga olulist rolli viis tegurit, milleks on efektiivne rahastamine, maailmatasemel õppejõud, hea taristu, motiveeritud tudengid ja efektiivne koostöö erasektoriga.
Paari sõnaga tänase eelnõu sisust. Sellega soovitakse anda maksumaksja kulul kõrgharidus kõigile tudengitele, kes asuvad õppima avalik-õiguslikes ülikoolides, kes lähevad õppima eestikeelsetele õppekavadele, ületavad teatava lävendi ja igas semestris läbivad täismahus õppe. Need noored, kes seda õpet täismahus ei läbi, kes saavad näiteks 29 Euroopa ainepunkti, on kohustatud ühe ainepunkti mahus ise oma hariduse eest maksma.
Eelnõu järgi asendub riiklik koolitustellimus tulemuslepingutega, kaovad ära riigieelarvelised ja riigieelarvevälised õppekohad ning tekivad lihtsalt üliõpilaskohad. Kui tudeng ei ületa lävendit või ei asu n-ö tavasüsteemi järgi õppima, siis tal on võimalik omandada kõrgharidus ka ise selle eest makstes, õppides eksternina. Kuid selle juures on üks klausel, mis ütleb, et siis ei laiene talle üliõpilase staatus ja sellest tulenevad soodustused. See on hästi laias laastus raamistik, mis on meile ette antud.
Kõiges selles on nii mõnigi koht, mis Reformierakonna fraktsiooni arvates tuleks koostöös teiega, head kolleegid, paremaks muuta, et me saaksime selle seaduse võimalikult kiiresti vastu võtta. Mõned olulisemad punktid on järgmised. Esiteks, kindlasti ei tohi piirata erakapitali kaasamist kõrgharidusse. Siin toodi enne huvitav näide, et kui tudengil on õigus viia oma raha kõrtsi, siis peab tal säilima õigus vajadusel oma raha ka kõrgkooli viia, kui ta seda soovib. Ühesõnaga, erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Teine on see 30 EAP ehk Euroopa ainepunkti nõue, mis on seatud täismahus. Me leiame, et seda tuleks leevendada. Eelkõige selleks, et kvaliteeti tõsta, mis on üks meie peamisi eesmärke, tuleks sellele kvantitatiivsele määrale lisada ka kvaliteedinõue keskmise hinde näol. Seega selleks, et kvaliteeti tõsta, võiks ehk seda 100% nõuet natuke alandada ja lisada sinna juurde kvaliteedikriteerium keskmise hinde näol.
Järgmine asi: lävendipõhine vastuvõtt. Me peame selgeks tegema, mis saab sellisel puhul riigieksamitest. Kui hakatakse ülikoolidesse vastu võtma ühtsete lävendieksamite alusel, siis riigieksamite mõte kaob. Sellisel juhul me peame üle vaatama PGS-iga sätestatud riigieksamite süsteemi, mis pole õigupoolest uue korra järgi kehtimagi hakanud.
Paar sõna ka sellest, et nagu ma ütlesin, riiklik koolitustellimus asendub tulemuslepingutega. Me oleme saanud tulemuslepingute esimese draft'i, kindlasti tuleb see veel põhjalikult üle vaadata ja läbi analüüsida, mis on seal plussid ja miinused ning kuidas seda paremaks teha.
Edasi, avalik-õiguslikke ja erakoole tuleb Reformierakonna arvates käsitleda võimalikult võrdsetel alustel. Ka erakoolidel peaks olema võimalus teatavatel õppekavadel kandideerida tulemuslepingutele. Seda võimalust ei tohiks neil piirata.
Kui rääkida veel erakapitali kaasamisest, siis me leiame, et juriidilistel isikutel peab olema võimalus teatavaid õppekavasid rahastada, nendesse täiendavalt panustada. Ma tean, et tänane eelnõu mingil moel seda võimaldab, kuid me leiame, et see tuleb selgemalt sõnastada ja see sõnum tuleb ka valjemalt välja öelda, sest meie eesmärk on kõrgharidusvaldkonda veelgi enam vahendeid juurde saada.
Loomulikult, oluline tahk eelnõuga edasiminekul on uue stipendiumisüsteemi ja uue vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi väljatöötamine. Neid kahte dokumenti või siis neid kahte mõtet ühes dokumendis tahaks kindlasti enne näha, need detailselt läbi arutada ja seejärel nendega paralleelselt edasi minna. Iseasi, kas me suudame neid kahte täpselt samal ajal jõustada – me peame reaalsusele näkku vaatama, sest finantsvõimalustega on paraku olukord selline, nagu ta on.
Kokkuvõtteks ütlen, et mul on hea meel, et me oleme läbinud üsna pika tee, kohtunud kõigi võimalike osapooltega, alustades õpilastest ja üliõpilastest ning lõpetades nii era- kui avalik-õiguslike koolide rektorite ja ka rakenduskõrgkoolide rektoritega, Riigikontrolliga, tööandjate keskliiduga ja nii edasi. Me oleme sel moel saanud palju huvitavaid mõtteid ja ideid, mõningaid nendest ma teile ka täna tutvustasin. Peame üheskoos leidma lahendused, kuidas edasi minna. Ma väga loodan, et saame teiega konstruktiivses koostöös edasi minnes need tõstatatud murepunktid ilusasti lahendatud ja võimalikult hea eelnõu vastu võetud. Mul on hea meel tervitada ka tudengeid üleval rõdul – tore, et nad sellele asjale aktiivselt kaasa elavad. Aitäh teile!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Liisa-Ly Pakosta Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana!

Liisa-Ly Pakosta

Palun aega juurde!

Aseesimees Laine Randjärv

Kaheksa minutit.

Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Esmalt soovin Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel tänada. Tänan kõiki neid inimesi, tänu kellele tasuta kõrghariduse reform üldse meil siin arutusel on! Üliõpilased nõudsid tasuta kõrgharidust juba aastaid tagasi. Me täname, et te sellele tähelepanu juhtisite, ja me täidame selle nõudmise!
Kui IRL kuulas üle Eesti inimesi, siis rõhutati tasuta kõrghariduse vajalikkust väga palju, peamiselt lapsevanemate poolt, aga ka gümnaasiumide õpilaste poolt, kes nägid, et nende tee kõrgharidusele võib saada takistatud liialt kõrgete õppemaksude poolt. Me täname, et te sellele tähelepanu juhtisite, ja me täidame teile antud lubaduse!
Ma tänan IRL-i nimel häid kolleege Riigikogust, sest selle eelnõu menetlemine Riigikogus on kulgenud ideaalselt. Kõik huvigrupid on ära kuulatud ja väga üheselt on kinnitust leidnud, et meil on ühised huvid. Me oleme erakond, kes kuulab ära, arvestab ja töötab parema tulemuse nimel. Ka meie minister on rõhutanud, et kõik konstruktiivsed ettepanekud on teretulnud, inimestel on alati õigus neid esitada.
Õigus on nendel inimestel, kes ütlevad, et seda eelnõu saab teha paremaks. Teeme selle nii heaks, kui meie ühise mõttetöö ja analüüside, samuti rahvusvahelise kogemuse alusel vähegi on võimalik teha. Õigus on ka kõikidel nendel, kes ütlevad, et see eelnõu ei tegele kõikide kõrgharidust puudutavate küsimustega. Tuhat korda õigus! Aruteludes on ilmsiks tulnud, et kõrghariduse kvaliteeti parandaks näiteks koolieelikute tõhusam järeleaitamine. Sellega praegune eelnõu ei tegele.
Tasuta kõrghariduse eelnõu peamisi küsimusi on ikkagi sotsiaalsete murede lahendamine. Arusaadav, et see teeb säärase kõlalise resonantsi tõttu närviliseks meie häid kolleege sotsiaaldemokraate. Eesti tudeng vajab kõige enam tasuta kõrghariduse reformi ja sotsiaalsete toetuste käivitamist Euroopas. Eesti tudeng Euroopas vajab seda kõige rohkem.
Vaatame fakte, miks see nii on. Eestis on 2009. ja 2010. aasta andmete alusel "Eurostudent IV" uuringu põhjal väiksema sissetulekuga peredest pärit noored kõrghariduse omandajate hulgas alaesindatud. Ainult 3% kõikidest tudengitest on pärit madalama haridustasemega vanemate ja seega ka väiksema sissetulekuga peredest. Soomes on see näiteks 10%. Samal ajal ei saa öelda, et rikaste lapsed on Eestis need, kes ülekaaluka osakaalu moodustades ülikoolis õpivad. Rikkamate perede lapsed moodustavad tudengkonnas enam-vähem sama suure osa kui rikkamad pered kogu ühiskonnas. Vaesemate perede osakaal ühiskonnas on aga suurem kui vaesematest peredest pärit üliõpilaste osakaal kogu tudengkonnas. Seega on vaesemate perede lapsed tudengite hulgas alaesindatud. Vaesemate perede võimalused on lihtsalt väiksemad, kui need olema peaksid.
Aga võime Riigikogus uhked olla, sest me tegeleme Isamaa ja Res Publica Liidu juhtimisel selle teemaga. Ainult vähesed riigid on suutnud saavutada sellise kõrgharidussüsteemi, mis on sotsiaalselt õiglane ja kus kõiki ühiskonnagruppe võrdselt kaasatakse. Meil on see eesmärk.
Samas rõhutan igaks juhuks, et me ei tohi kaotada ka seda, mis on meil hästi. Me oleme Euroopa tublide hulgas koos sellesama Soomega selle poolest, et meil on üle kolmandiku tudengitest – see on üle keskmise – pärit peredest, kus isa peab sinikrae ametit. Sinikraedest isad on meil lausa Euroopa rekordi omanikud oma laste kõrgesse kooli saatmisel – sellised noored moodustavad 48% kõikidest tudengitest. Prantsusmaal näiteks on see näitaja alla 19%. Tõsi, Eesti torkab silma tublide kõrgharitud emade poolest, kes on lapse saanud sinikraest isaga. Statistika on mõnikord võluvalt täpne. Aga kokkuvõttes asume ikkagi selles riikide grupis, kus probleem on just vaesemate perede laste ligipääs kõrgharidusele.
Sotsiaalsest vaatevinklist tasub rõhutada, et meie tudengid on olnud hämmastaval kombel rõõmustavalt viljakad. Me oleme Euroopas auhinnalisel teisel kohal 33 riigi hulgas sellega, et 23%-l meie tudengitest on alla 6-aastane laps või lapsed. Ainult Norra oma 26%-ga on näinud tudengkonna hulgas kurgede veel sagedasemaid külaskäike. Euroopa juhtgrupis, kus rohkem kui ühel kaheksast tudengist on laps, on lisaks kõik Põhjamaad ja Portugal. Noored inimesed pingutavad ka ise tublisti. Kõikidest lastega tudengitest on Eestis tervelt 66% neid, kes on õpinguid alustanud pärast mõningast vaheaega. Näiteks Taanis on neid vaid 11%.
Juhime kogu Euroopas ka selles vallas, et tervelt 81%-l kõikidest üle 30-aastastest Eesti tudengitest on laps. Tšehhis ja Hispaanias näiteks ainult 30%-l.
Kolleeg Gräzinile tahan rõhutada, et Eestis on kõrgharidust antud 379 aasta jooksul ja suuremal osal sellest ajast on laste õpingute eest tasunud lapsevanemad. Praegu on Eestis vanematega koos elava tudengi keskmine kuusissetulek 350 eurot, sellest vaid 19% tuleb vanematelt ja 10% avalikult sektorilt. Vanematest eraldi elava tudengi keskmine sissetulek on 569 eurot, ent vanemate toetuse protsent on sisuliselt sama – 18%.
Räägime rahast ja majandusest veel pisut. Me lahendame selle eelnõuga tegelikult Eesti majanduse ees seisvaid probleeme. Aastaks 2020 on Euroopa Liidus 41 miljonit uut töökohta, kus vajatakse kõrgharidusega inimest. Ainult 10 miljonil uuel töökohal vajatakse madalama haridustasemega inimesi. Me lahendame majandusküsimusi!
Tähelepanuväärne on sealjuures, et Eesti torkab võrdlevas uuringus silma sellega, et meie osaajaga töötavad tudengid pühendavad õpingutele juba praegu rohkem aega kui need tudengid, kes üldse ei tööta. See eelnõu ei tegele töötamise ärakeelamisega. Vastupidi, me oleme Euroopas riik, kes soodustab tudengite töötamist õppimise kõrvalt. Me ei sea selleks mitte mingisuguseid ajalisi ega maksutehnilisi piiranguid.
Tähelepanuväärne on sealjuures ka, et Eestis on vaid 23% tudengeid, kes on oma isikliku ajakasutusega kas rahulolematud või väga rahulolematud. Ning see osakaal on täpselt sama suur ka tasuta kõrgharidust pakkuvates ning tudengite töötamisse rahulikult suhtuvates Põhjamaades, näiteks Soomes. Muide, Portugalis ja Itaalias on selliste torisevate tudengite osakaal vastavalt 39% ja 37%. Kreeka on jätnud sellele küsimusele üldse vastamata.
Mida me veel nende riikide majanduse kohta oleme tähele pannud? Eestis on tudengite töötamisega üks riiklik mure küll. Nimelt, me oleme Euroopa 33 riigi hulgas juhtiv riik Gini koefitsiendi poolest. Gini koefitsient on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja – mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 2009. aastal oli Eesti riigis Gini koefitsient Statistikaameti andmetel 0,31. Samal ajal oli see tudengite hulgas märksa kõrgem – 0,42. Ja nagu öeldud, see on kõrgeim näitaja Euroopas üldse. Näiteks Hollandis on tudengite sissetulekute Gini koefitsient vaid 0,15.
"Eurostudent IV" analüütikute hinnangul on nii suure ebavõrdsuse võimalik tekitaja tudengite sissetulekute struktuur. Eesti kõrval on ka Tšehhis Gini koefitsient kurvastavalt kõrge. Oleme koos Tšehhiga juhtivad riigid selle osakaalu poolest, mille tudengite sissetulekust moodustab nende töötasu. See seletab uuringu koostajate hinnangul meie rekordsuurt ebavõrdsust tudengite sissetulekutes. Tuleb kassisuuruste tähtedega rõhutada, et kõikides riikides jääb avaliku sektori toetuse osa alla neljandiku tudengite sissetulekutest. Me järeldame sellest, et tudengite sotsiaaltoetuste rakendamine, selle varasemaks toomine – praegu on see koalitsioonilepingus kirja pandud 2015. aastaks – on olulise tähtsusega kogu kõrgharidusreformis. See on selle reformi seisukohalt üks kõige olulisemaid küsimusi üldse. Oleme teistele eeskujuks! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun kõnetooli Aadu Musta Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Aadu Must

Austatud juhataja! Head kolleegid! Me oleme asjaomastest kõnedest kuulnud ja hästi selgeks saanud, et kõrghariduse reformi vajalikkuses ei kahtle siin saalis mitte keegi. Kes siis ei teaks, et hea haridusega inimesed on nii suure riigi kui ka eriti veel väikese riigi jaoks üks olulisimaid ressursse. Eesti edulugu, hea haridus – seda koguni anneksiooniperioodil – on olnud meie edasimineku tagatis ja Euroopas keskmisest harituma rahvata ei oleks Eesti riiklus üldse võimalik.
Praegune olukord kõrgharidusmaastikul on siiski nutune. Hädasid on palju üles loetud. Kõrghariduse prestiiž Eesti ühiskonnas ei ole mitte kunagi olnud nii madal kui praegu. Kirutakse keskkooliseerumist – tudengid ei lähe loengusse, vaid tundi. Aga see nimetus tähendab ka sisu. Räägitakse ka sellest, et tänu Ansipi parempopulistlikule valitsusele valitseb kõrghariduses stagnatsioon.
Käesoleva eelnõuga seonduvad ühiskonnas väga suured ootused, millest suurt osa see seadus täita ei saa. Aga see pole kõige hullem – ega ülikoolireform ei peagi piirduma ainult ühe seadusega, neid peab tulema veel. Ajakirjanduses on ka osutatud sellele, et seaduseelnõu läbisurumisel on kasutatud demagoogiat ja survemeetodeid. Ja seda selleni välja, et kui seadusega kaasa ei tulda, siis hakkavad rektorid või ülikoolid maksma trahvi või raha tagasi – senise halva korralduse tõttu oleks see nagu valesti kulutatud.
Veel võib öelda, et meie parlamendi logo võiks olla "Quod licet Iovi, non licet bovi" ehk "Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale". Nii lõpuni viimistlemata seadusega Riigikokku tuleku korral saanuks opositsioon tohutu nahatäie ja oleks räägitud, et nad ei oska tööd teha. Aga koalitsiooni kohta see tõenäoliselt ju ei käi.
Vana tarkus ütleb, et saatan peitub detailides, ja eelnõus ongi hulk lahendamata detaile. Hulk asju pannakse paika hiljem määrustega ja vaatamata mõnedele lisamaterjalidele on nende sisu siiski ebaselge. Mulle meenub Kolumbuse laeva näide. Kunagi ammustel aegadel leiutati karavell, mis tänu heale purjede seadele võis sõita ka vastutuult, siksakke tehes. Meil annavad määrused ja rakendusotsused sama võimaluse. Räägitakse sellest, et tuleb tasuta kõrgharidus, aga kui siis juhtub, et oma hariduse eest peab hakkama maksma natuke rohkem inimesi kui enne, siis see on ka täiesti normaalne.
Tulevikus peavad ajaloolased andma ka igale parlamendile hinnangu. Mul on kahtlus, et meie koosseis võib pälvida ülejalaparlamendi tiitli – umbes niimoodi, et sai tehtud, eks pärast vaatame, mis välja tuleb. Iga reform vajab käivitamiseks vahendeid. Kui neid on napilt, siis see teeb isegi siis, kui tegu võiks olla väga hea reformiga, täis kõik need inimesed, kes selle reformi vastu võtsid. Käesolev reform muudab ka ühiskonna nägu. Eesti vanasõna ütleb: kõik ei pääse marjamaale, muist peab jääma karjamaale. On katastroofiline, kui ülikooli ukse taha jäävad noored, kellel võimeid küll on, kuid mamma-papa rahakott on tühjavõitu.
Reform tervikuna ei koosne ühest seadusest. Peavad tulema ka stipendiumid, sotsiaalsed tagatised, toetuste süsteem. Kui aga neid ei tule või kui need tulevad hiljem – natuke hiljem või väga palju hiljem –, siis on reform nagu kahe jalaga lehm. Inimesel on kahest jalast küllalt ja ta isegi jookseb nendega, aga vaat lehm kahe jalaga isegi mitte ei kõnni.
Palun igaks juhuks lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Te soovite lisaaega? Kolm minutit.

Aadu Must

Opositsiooni ülesanne on vaadata, et suurest entusiasmist ei tehtaks tõepoolest reformi imitatsioone. Me teeme valitsusliidule ettepaneku viia reform läbi täielikult. See tähendab seda, et reformiga peab kaasnema stipendiumi- ja toetussüsteem. Te olete selles nii meisterlikud: kui meie esitame mingi eelnõu, siis te ütlete, et raha ei ole. Aga te ju alati leiate raha! Teil on "muud ja määramata" allikad – see on täiesti seaduslik ja sobib teile. Võtke sealt "muudest ja määramata" allikatest ning tehke lehmale ka ülejäänud kaks jalga alla!
Kultuurikomisjon on arutanud asja väga põhjalikult, sisukalt ja töökalt – seda nii opositsioon kui ka koalitsioon. Tunnistame ka ministeeriumi tööd. Terve rida neid küsimusi, mis me kõik koos siin ministrile esitasime, said vastused, mis annab põhjust mõõdukaks optimismiks. Tõsi küll, opositsioon on korduvalt ka petta saanud – optimismi on, aga tulemust ei ole. Kuid praegusel juhul mitmed lahendused liikusid lähemale.
Sellest kõigest tulenevalt on Keskerakonna fraktsioon seisukohal, et me jätkame tööd selle eelnõu kallal ja uus tõele silma vaatamise hetk tuleb siis, kui tuleb eelnõu teine lugemine. Kui tõepoolest kõik lubatu liigub elu ja mitte surma poole, siis me saame selle reformiga võib-olla ka hästi hakkama. Aitäh teile!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun nüüd, Jevgeni Ossinovski, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja!

Jevgeni Ossinovski

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab kindlasti eesmärki muuta meie kõrgharidussüsteem efektiivsemaks, tõsta õpetamise ja õppimise kvaliteeti ning muuta kõrgharidus kättesaadavaks kõikidele võimekatele motiveeritud noortele. Kindlasti ei ole me selle oma põhimõtte pärast närvilised, nagu Liisa Pakosta püüdis meid süüdistada. Paraku on aga selge, et praegusel kujul eelnõu 89 abil neid eesmärke päris kindlasti ei saavuta.
Alustagem vormist. Praegu arutatav eelnõu esitati Riigikogule äärmiselt kiirustades. Alles aprillis hakkas minister tööle ning juba juuli keskpaigas oli eelnõu valitsuses kooskõlastusringil. Kui kellelgi oli siis võimalus seda teksti lugeda, siis kindlasti panite tähele, et oma vormilt ja teostuselt meenutas see vägagi kurb-naljakat ettevõtmist kevadel, kui IRL koduomanikke päästma tõttas. Juba septembris jõudis eelnõu Riigikokku. Vahepeal oli suvi ning loomulikult ei saadud sisuliselt kaasata eelnõu ettevalmistamisse ei kõrgkoole ega üliõpilaste esindajaid. Tagajärjeks on tekst, millega ei nõustu ei ühed ega teised. Mõlemad küll tunnistavad reformi vajalikkust, kuid on põhimõtteliselt vastu kõikidele tähtsamatele punktidele selles eelnõus.
Jälginud eelnõu menetluse käiku ja ministri sõnavõtte, oleme jõudnud seisukohale, et reformi sisu ning selle juurde käiv retoorika tasuta kõrgharidusest ei lähtu mitte niivõrd sisulisest soovist selle ühiskonna jaoks väga olulise sfääri toimimist tõepoolest parandada – see nõuaks tunduvalt sügavamat analüüsi ja konsensuslikumat otsustamist, kuivõrd pigem vajadusest kiiresti õigustada IRL-i valimiseelset lubadust. Kõik poliitikud ka IRL-ist, kes oskavad arvutada – minister Aaviksoo kuulub kahtlemata nende hulka –, saavad mõistagi aru, et tõeliselt tasuta kõrgharidus nõuab palju rohkem eelarveraha, kui rahandusminister aastatel 2012–2015 on eraldada kavatsenud. Seetõttu seati haridusministrile lausa kaelamurdev ülesanne koostada eelnõu, mille puhul võiks näiliselt rääkida tasuta kõrgharidusest, selleks aga oluliselt raha juurde andmata.
Ja nüüd sisust. On täiesti ilmne, et kui reform teostub praegusel kujul, siis nende üliõpilaste osakaal, kes oma õpingute eest peavad maksma, mitte ei kahane, vaid pigem kasvab. Lisaks muutub kõrgharidus kehvematest oludest ja maapiirkondadest pärit noortele veelgi kättesaamatumaks. Väheneb eriti sotsiaal- ja humanitaarainete õppekavade ja neil õppivate tudengite arv, mistõttu veelgi suurem hulk andekaid noori tõenäoliselt siirdub riikidesse, kus kõrgharidus on tõepoolest tasuta. Sellest kõigest on ajakirjanduses juba palju kirjutatud ja seda ei ole teinud mitte poliitikud, vaid kõrgkoolide juhid ja õppejõud.
Praegu õpib tasuta kohtadel 50% üliõpilastest, kes läbivad õppekava normkoormusest semestris 75–100%, sest õppetoetuste puudumise tõttu peavad väga paljud neist käima tööl. Eelnõu kohaselt saavad tasuta õppida vaid 100% koormusega 30 ainepunkti semestris koguvad üliõpilased, keda on praegu vaid 25%. Isegi haridusministeeriumi enda kõige optimistlikumate arvutuste järgi kasvaks 100%-liselt õppivate tudengite osakaal 60%-ni.
Kindlasti on üliõpilased võimelised saama ka 30 ainepunkti semestris. See ei ole teab kui palju. Ent seda ainult olukorras, kus noor inimene saab 100% keskenduda õppetööle ega pea äraelamiseks tööl käima. Paraku see nii ei ole – 56% Eesti tudengitest töötab. Seepärast on ministrist väga küüniline väita, et üliõpilaskondade liit on selle regulatsiooni vastu pelgalt seepärast, et nad lihtsalt tahavad looderdada ja ajada läbi vähemate ainepunktidega.
Selleks, et 30 ainepunkti nõue võiks efektiivselt rakenduda, on vaja luua adekvaatsete õppetoetuste süsteem. Seda tunnistab ka minister, ent uut õppetoetuste eelnõu me ootame juba augustist saadik, siiani seda tulnud pole. Koalitsioonileppe järgi on õppetoetuste praeguse korra muutmine ette nähtud alles 2015. aastal. Ja isegi kui raha leitakse 2013. aasta eelarvest, on minister Aaviksoo rääkinud praeguse 8 miljoni euro asemel vaid 16 miljoni euro taotlemisest.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas soovite lisaaega?

Jevgeni Ossinovski

Jah, kolm minutit juurde, palun!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit, palun!

Jevgeni Ossinovski

Täna saab keskeltläbi 70 euro suurust õppetoetust 15% edukamalt õppivatest üliõpilastest. Ministeerium kavandab õppetoetused suurendada 139 euroni. Lihtne aritmeetiline loogika ütleb, et kui toetus kahekordistub ja ka rahasumma kahekordistub, siis hakkab toetust saama ikkagi vaid 15% tudengitest, kusjuures vajaduspõhiselt need, kelle leibkonna sissetulek ei ületa miinimumpalka pereliikme kohta. On täiesti selge, et säärane õppetoetuste süsteem ühtegi probleemi ei lahenda. Stimuleerivateks stipendiumideks raha ei jätku, aga 139 eurot toetust saav vaesest perekonnast pärit üliõpilane peab selleks, et ära elada, ikkagi tööl käima. See tähendab, et 100% koormusega ta õppekava läbida ei suuda ning peab oma õpingute eest maksma hakkama. Kui praeguse korra järgi saab selline noor inimene püsida tasuta kohal ja tööl käies ennast ära elatada, siis uue korra järgi peab ta hakkama maksma. Seda me peamegi silmas, kui räägime, et reform suurendab hariduslikku kihistumist. Ja sellest, mulle tundub, ei ole Liisa Pakosta kahjuks veel aru saanud.
Ning need on kõige vaesemad 15%, kes õppetoetust saama hakkavad. Mis aga saab ülejäänud kolmandikust üliõpilastest, kes toetust saama ei hakka, aga siiski peavad töötama, et ennast ära elatada? Seepärast on kogu reformi mingigi edukuse baasnõue tõeliselt vajaduspõhised toetused, mis oleksid tunduvalt suuremad kui 139 eurot, ja mis veelgi tähtsam: nende saajate ring oleks suurem kui 15%. See aga tähendaks kaks-kolm korda suuremat summat kui ministri soovitud 16 miljonit, mida talle seni veel lubatud pole. Aga jah, ainult sellisel juhul saaksime rääkida tõepoolest tasuta kõrgharidusest.
Sellest johtuvalt toetab SDE Eesti Üliõpilaskondade Liidu ja teiste sotsiaalsete partnerite tehtud ettepanekuid. Iga süsteemi reformimisel tuleks arvestada spetsialistide arvamusega. Me toetame Rektorite Nõukogu ettepanekut moodustada töörühm, kelle ülesanne on koostada selge kontseptsiooni alusel kõrgharidusreformi vajalikud alusdokumendid hiljemalt järgmise aasta 1. märtsiks. Ja mis kõige olulisem: juhul, kui adekvaatsete ja tõeliselt vajaduspõhiste õppetoetuste jaoks raha ei leita, siis tuleb ilmtingimata loobuda õppekava 100%-lise täitmise nõudest.
Lõppkokkuvõttes tähendab enamik sotsiaalpartnerite muudatusettepanekuid väga suurte lisaressursside suunamist kõrgharidusse. Pole saladus, et meie kõrgharidussüsteemi peamine valupunkt on alarahastus. 2008. aastal kulutas Eesti kõrgharidusele 4500 eurot üliõpilase kohta, EL-is keskmiselt oli see arv 9300 eurot ehk ligi kaks korda suurem. Alates 2008. aastast on riigipoolne finantseerimine vähenenud veel 14%. Jah, esitatud eelnõus kavandatakse 2015. aastal suunata kõrgharidusse täiendavalt 33 miljonit eurot, kuid ka haridusministeeriumi arvutuste kohaselt kompenseerib see vaid kõrgharidusse praegu tuleva eraraha vähenemise. Seega lõppkokkuvõttes kõrgharidusse raha juurde ei tule.
Enne selle eelnõu edasist menetlust tuleb ära otsustada põhimõtteline asi: kas meie riik on valmis suunama kõrgharidusse märksa rohkem ressurssi, et teha kõrgharidus tõeliselt tasuta hariduseks, või mitte. Seda eelnõu vaadates on selge, et mitte. Sel juhul palun öelge ausalt, et praegune eelnõu tagab tasuta õppe vaid esimese semestri vältel ning järgmistel semestritel vaid neile, kellel kodust saadav raha võimaldab õppida ilma tööl käimata. Igal juhul on nii olulises asjas avalikkusele valetamine moraalselt lubamatu ja vastutustundetu. SDE teeb ettepaneku eelnõu 89 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Head kolleegid, sellega on läbirääkimised lõppenud. Sulgen läbirääkimised. Kuna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 89 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis paneme selle hääletusele. Valmistume hääletamisprotseduuriks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 89 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Juhtivkomisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. detsember kell 18. Eelnõu 89 esimene lugemine on lõppenud.


2. 10:52 Välisõhu kaitse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (104 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 104 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi!

Jaanus Tamkivi

Austatud Riigikogu! Lugupeetud istungi juhataja! Keskkonnakomisjon arutas seaduseelnõu 104 teise lugemise ettevalmistamist 11. novembri koosolekul. Kohal oli Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Meelis Münt. Laekunud oli kolm parandusettepanekut, mis oli teinud komisjoni liige Jaanus Tamkivi.
Kokkuvõttes täiendavad nende ettepanekute alusel eelnõu teise lugemise tekstis tehtavad muudatused suurtest põletusseadmetest lähtuva ja maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transpordi võimalikkuse hindamist reguleerivaid sätteid. Nimelt peab kõikidele põletusseadmetele, mille elektriline nimivõimsus on 300 megavatti või enam ja mis kasutavad fossiilkütust, saama tulevikus paigaldada süsinikdioksiidi püüdmise seadme. Selleks tuleb hinnata, kas asjaomase tehnoloogia rakendamine on otstarbekohane või mitte. Esialgselt eelnõu seda võimalust uute suurte põletusseadmete puhul ei nõudnud, vaid piirdus praegu olemasolevate suurte põletusseadmetega.
Komisjon arutas neid muudatusettepanekuid ja toetas neid üksmeelselt. Kokkuvõttes otsustati konsensusega teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 104 teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmas lugemine täiskogu päevakorda teisipäeval, 6. detsembril ja siis ka eelnõu seadusena vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk, teie küsimus!

Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on üks küsimus. Siin §-s 3810 on kirjas sanktsioonid laevalt saasteainete merre heitmise ja merealal süsinikdioksiidi keelatud hoidmise eest. Kas karistus 32 000 eurot ei ole juriidilise isiku puhul liiga väike summa, kui ta sellise rikkumise toime paneb?

Jaanus Tamkivi

Tänan, härra Kokk, selle küsimuse eest! Nii nagu trahvidega ikka – oleneb juriidilisest isikust. Mõnele on see summa suur, mõnele väike.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Jaanus Tamkivi! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Muudatusettepaneku nr 1 on teinud Riigikogu liige Jaanus Tamkivi. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada seda täielikult. Teine muudatusettepanek on samuti Jaanus Tamkivilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada seda täielikult. Kolmaski muudatusettepanek on Jaanus Tamkivilt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada ka seda täielikult.
Juhtivkomisjoni ettepanek oli teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.


3. 10:56 Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde: põhiseaduskomisjoni algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 126 esimene lugemine. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Väino Linde

Lugupeetud istungi juhataja! Auväärt kolleegid! Hea Riigikogu! Kui parafraseerida minu noorpõlve kirjanduskangelast Agu Sihvkat, siis võiks öelda nii, et kui kõik ausalt ära rääkida, mis selle eelnõu kohta käib, siis tuleks alustada sellest, et 18. oktoobril sai Riigikogu põhiseaduskomisjon kirja rahanduskomisjonist, kes selgitas, et nendel on menetluses eelnõu numbriga 100, milles on ette nähtud paljude seaduste muutmine, k.a prokuratuuriseaduse muutmine. Ning kuna põhiseaduskomisjon on seni olnud prokuratuuriseadust käsitlev juhtivkomisjon, siis palus rahanduskomisjon meie komisjonil kaaluda asjaomase eelnõu algatamist ja saatis meile ka vajalikud materjalid.
25. oktoobril komisjon arutas selle eelnõu algatamist ja 7. novembril jõudsime nii kaugele, et algatasime selle eelnõu. Komisjoni 15. novembri istungi ajaks oli eelnõu juba siit Riigikogu saalist läbi käinud ja me arutasime selle esimesele lugemisele saatmist. Täna me, head kolleegid, juba arutamegi seda.
Nagu ka seletuskirjast lugeda võib, on lugu selles, et selle eelnõuga soovitakse täiendada prokuratuuriseaduse § 22, mis sätestab, et prokuröride töötasu määramisel juhindutakse kohtunike ametipalkade määramise põhimõtetest, kusjuures riigi peaprokuröri kuupalgamäär ei tohi olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,85 korrutis. Need muudatused on tingitud vajadusest hoida prokuröride palgad proportsioonis kohtunike ja teiste kõrgemate riigiametnike palkadega, tagamaks eri võimuharude tasakaalu. Kuigi jah, prokurörid ja prokuratuur iseenesest ei ole meie riigis põhiseaduslik institutsioon – nad esindavad täitev-korraldavat võimu –, on siiski tegu väga olulise jõuga. Ütleme nii: Euroopa praktika kohaselt suhtutakse neisse paljuski peaaegu sama võrdväärselt kui kohtunikesse. Nende tegevus on ka väga oluline ja seetõttu ongi plaan viia selle eelnõuga riigi peaprokuröri ametipalk tasemele, mis oleks korrelatsioonis sama tasemega kohtuniku palgaga. Riigikohtu esimehe palgakoefitsient on 1,0 ja Riigikohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,85. See võiks siis olla riigi peaprokuröri ametipalga maksimaalne koefitsient.
Praegu kehtiva kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse kohaselt on see arv tüki maad väiksem, aga peetakse õigeks, nagu ma ütlesin, viia need palgad proportsiooni. Praegu käivad prokuröride palga juurde paljuski ka lisatasud. Nii et iseenesest ei peaks see muudatus, kui eelnõu 2013. aastal seadusena jõustub, kaasa tooma mingit väga suurt palgatõusu, aga tase oleks siiski lähedane kohtunike palgatasemega. Nagu ma ütlesin, riigi peaprokuröri palgakoefitsient ulatuks Riigikohtu liikme palgakoefitsiendini – ulatuks selleni, aga see võib olla ka väiksem – sõltuvalt sellest, mida Vabariigi Valitsus täpsemalt määraks.
Valitsuse esindaja andis komisjoni istungil eelnõule positiivse hinnangu ja eks ta sealtkandis tegelikult sündis, mis siin salata.
Lõppkokkuvõttes otsustas komisjon tulla selle eelnõuga täna saali esimesele lugemisele ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Seda me otsustasime konsensusega ja olime üksmeelselt ka arvamusel, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg võiks olla 23. november kell 18. Kui kolleegid peavad vajalikuks eelnõusse täpsustusi ja muudatusi esitada, siis on see võimalik. Ka põhiseaduskomisjon viis eelnõu esialgses tekstis, mis meile kaasavarana rahanduskomisjonist tuli, läbi väikese remondi. Oleme veendunud, et praegune sõnastus on märksa selgem ja üheselt mõistetavam. Aitäh kuulamast!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Nüüd siis küsimused. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirja teise punkti – "Eelnõu eesmärk" – lõpuosas on kaks lauset, mis ma praegu ette loen: "Vastupidi, 2012 tekib kõnealuse sätte muutmata jätmisel situatsioon, kus prokuröride ametipalkade tase lõpeb seal, kus kohtunike oma algab. /- - -/ Sisuliselt oleks näiteks välistatud tulevase riigi peaprokuröri kandidaatide leidmine kohtunikkonna seast." Kas tõesti asi on nii hull, et Eestis ei ole ühtegi missioonitundega kohtunikku, kes nii kõrgele ametikohale ilma selle muudatuseta tuleks? Kas selleski valdkonnas on kõik mõõdetav rahaga või kuidas?

Väino Linde

Aitäh! Iseenesest hea küsimus! Põhiseaduskomisjon arutas seda ka oma istungil niisugusel moel ja jõudsime järeldusele, et kindlasti palk on üks põhikomponent, mis tekitab võimaluse saada sinna – nimetame seda siis turuks või millekski muuks – parimaid ajusid tööle. Muidugi see ei saa olla ainuke motiiv prokuratuuri tööle minna. Aga niimoodi seletuskirjas sai ka mainitud, et sellisel juhul võib eluaegses ametis olevatel kohtunikel, ka inimestel, kes on näiteks madalama astme kohtus tööl, olla huvi kandideerida kõrgema tasandi prokuröri ametikohale, teades, et seal on palk mõnevõrra kõrgem kui praegu, kuigi see amet ei pruugi olla eluaegne. Ent palk on tõesti ainult üks tegur, ma olen sinuga selles osas nõus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Andres Anvelt

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Nagu me teame, iseloomustab Eesti õiguspraktikat, õigemini kohtumõistmise praktikat selline suhteliselt kurb arv, et 97% kaasustest lõpeb kokkuleppemenetlustega. Siit ka minu küsimus nii teile isiklikult kui ka teile kui komisjoni esindajale: kas oli arutusel, ega selline prokuröride palga sidumine kohtunike palkadega (mitte et mul oleks midagi prokuröride kõrge palga vastu) ei too kaasa teatud õigusriigi printsiipidest taganemise? Vahest me veel rohkem soodustame seda, et prokuratuur täidab mingil määral kohtu rolli?

Väino Linde

Päris niisuguse nurga alt me selle eelnõuga seoses seda küsimust ei arutanud. Aga mis puutub prokuröride tegevusse, siis oluline on eelkõige prokuröride tegevus kogu uurimise juhtimisel. Teine tahk, mis on mõned aastad juba väga tähtis olnud, on see, et meil on olemas nn võistlev kriminaalprotsess ja seal on just prokuröride osa väga oluline.
Mis puutub kokkuleppemenetluste suurde arvu, siis eks me ole seadusandjana selleks tõesti võimalused ja hoovad andnud. Kohtu- või kriminaalasjad on kindlasti erinevad ja siin ei sõltu – vähemalt ei tohiks sõltuda – kokkuleppemenetluse otsus ainult ühe poole soovist, ma mõtlen näiteks prokuröri. Alati on ka teisel poolel oma esindaja, advokaat ja kaitsetaktikat kavandades on võimalik kaaluda asjaolusid, kui kaugele menetluses minna, olla kokkuleppega nõus või mitte. Mõnes mõttes see väärib kindlasti eraldi tähelepanu, kuid on ju tõesti palju kohtuasju, mis on iseenesest suhteliselt lihtsad või ilmselgelt must-valged ja neid tõesti ei peaks üldmenetluse korra järgi menetlema. Ma ei arva, et palganumbri muutumine selles osas midagi väga muudaks. Ja veel: paljusid asju peab ikkagi kohus kinnitama, ka kõik selle, mille prokurör on kokkuleppemenetluses korda saatnud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud esineja! Vormiliselt peaksid prokuratuuriseaduse muudatused jõustuma 1. jaanuaril 2013, sisuliselt aga sellel päeval, kui jõustuvad kõigi riigiteenistujate uued ametipalgad. Praegune seis ei ole selle jõustumise koha pealt mitte just väga perspektiivikas. Kas see tähendab seda, et käiku läheb see sisuline tärmin ehk juhul, kui 1. jaanuaril 2013 need muudatused ei astu jõusse, siis ka prokuratuuriseaduse muudatused lähevad automaatselt edasi?

Väino Linde

Jah, see on praegu plaanitud siiski prokuratuuriseaduse muutmisena ja seal on kirjas jõustumine 1. jaanuaril 2013. Too kõrgemate riigiteenijate ametipalku puudutav muudatus on ka ju aastaks edasilükkamisel. Nii et selles mõttes, hea küsija, olemata nüüd ennustaja, ei saagi ennustada, mis võib näiteks järgmisel aastal juhtuda. Kuid seadusi on võimalik kindlasti muuta. Põhimõtteliselt on võimalik ka seda eelnõu muuta, kui see seaduseks on saanud. Aga see kõik on selline teoreetiline käsitlus. Praegu on ikkagi arvestatud sellega, et kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatus hakkab kehtima aastal 2013 ja säärasel juhul ka see prokuratuuriseadus. Ausalt öeldes ei saa ma praegu iseenesest välistada ei ühte ega teist võimalust. Aga praegu on tõesti kavas hakata järgmisel aastal uut riigieelarvet juba ülejärgmiseks aastaks tehes plaanima võimalusi kõikide nende numbrite reaalseks katteks, kui see on võimalik. Loodan, et on!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Arto Aas!

Arto Aas

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tasustamissüsteemi üks osa on kindlasti ka puhkepäevad. Täna on jutt prokuröridest, kes on kohtunikega samas süsteemis, mis on igati loogiline. On teada, et kohtunikel on äärmiselt pikad puhkused, mis vähendab kohtute töövõimet. Kas te võiksite valgustada, kas ka prokuröridel on pikendatud puhkused ja kuidas on nende puhkus tasustatud?

Väino Linde

Kõike seda reguleerib päris täpselt prokuratuuriseadus. Prokuröride puhkus on praegu kehtiva seaduse järgi 49 kalendripäeva, prokuröri abidel 42 kalendripäeva. Samas on prokuröridele kehtestatud ka valveaeg, millal nad peavad töövälisel ajal olema kättesaadavad ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks. Olen ka ise omal ajal prokurörina töötades niimoodi pidanud valveaega arvestama, kuid tolleaegsed seadused selles osas mingisugust tööaega ei arvestanud. Tegu on eelmise Riigikogu koosseisu poolt heaks kiidetud täienduste ehk hüvedega – ma mõtlen just valveaega puudutavat –, aga puhkuse regulatsioon kehtib juba 2005. aastast. Tasustamise kohta on omad tabelid olemas, kuid ma ei välista, et siin võib paljutki muutuda ühtsemaks pärast seda, kui Riigikogu on katki hammustanud pähkli, mille nimi on uus avaliku teenistuse seadus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas mõne kohtuniku või prokuröri ametipalk ja tema tegelik sissetulek väheneb selle eelnõu järgi?

Väino Linde

Aitäh, küsija! Minu vastus on eitav. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Väino Linde! Kas on läbirääkimissoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 126 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. novembri kell 18.


4. 11:13 Käibemaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (134 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, selleks on rahanduskomisjoni algatatud käibemaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu 134 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Erki Noole!

Erki Nool

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Käibemaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu oli rahanduskomisjonis arutelul 14. novembril. Eelnõu eesmärk on säilitada käibemaksutagastusega müügil (tax free) ajutiselt kehtiv vähendatud käibemaksutagastuse piirmäär.
Algatamise kaalutlused on järgmised. Käibemaksuseaduse § 5 lõike 2 punkti 2 kohaselt loetakse kauba ekspordiks, mille puhul on võimalik taotleda käibemaksutagastust, kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule, kui võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 128 eurot. Perioodil 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2011 kehtib käibemaksutagastusega müügil ajutiselt, vastavalt käibemaksuseaduse § 46 lõikele 16, vähendatud käibemaksutagastuse piirmäär 38,35 eurot. Vähendatud tax free piirmäär on avaldanud positiivset mõju Eesti turismisektorile. Väiksema piirmäära kasuks räägib ka teiste riikide praktika. Näiteks Soomes on piirmäär 40 eurot, Lätis 42 eurot ja Leedus 58 eurot.
Riigikogu rahanduskomisjonile esitas ettepaneku säilitada käibemaksutagastusega müügil vähendatud käibemaksutagastuse piirmäär Eesti Kaupmeeste Liit, saates komisjonile 3. novembril sellesisulise kirja. Eelnõu arutelule oli kutsutud ka Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.
Komisjon langetas järgmised otsused: saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda 22. novembril – see oli konsensuslik otsus –, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – see oli samuti konsensuslik otsus – ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 23. november kell 18. Seegi oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teie küsimus!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! See on väga hea eelnõu, mida peaks kindlasti toetama, aga äkki te oskate selgitada, kuidas pääses Riigikogu menetlusse eelnõu, mille seletuskiri ei ole vormistatud vastavalt normitehnilistele nõuetele?

Erki Nool

Austatud kolleeg! Mida te mõtlete selle all, et ei vasta normitehnilistele nõuetele? Minu mäletamist mööda komisjonis ei tulnud see kõneks, et eelnõu on ehk normitehniliselt ebakorrektne.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas sa oskad öelda, kui suur on olnud viimase kahe aasta tax free piirmäära vähendamise positiivne mõju Eesti turismisektorile?

Erki Nool

See küsimus oli arutusel ka komisjoni istungil ja kui väga ausalt vastata, siis konkreetseid andmeid pole ei Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ega ka Rahandusministeeriumil. Samas on kaupmeeste liit ja hotelliliit toonud positiivseid näiteid. Ka Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ütles, et kui nad käisid Ida-Virumaal, siis kinnitati, et Narvas on selle mõju olnud märgatav just kauba müümisel kolmandate riikide, eelkõige Venemaa Föderatsiooni elanikele. Päris kindlasti ei avaldaks see seadusmuudatus negatiivset mõju riigieelarvele. Seda on kinnitanud mõlema ministeeriumi esindajad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma selgitan oma esimest küsimust. Vastavalt meie normitehnika eeskirjale peab seletuskiri olema jaotatud osadeks. Esimene – sissejuhatus ja eelnõu eesmärk, teine – eelnõu sisu ja võrdlev analüüs, kolmas – eelnõude kronoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele, neljas – seaduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused ning viies – seaduse jõustumine. Eelmine seaduseelnõu, mida me arutasime, ja järgmine, mis tuleb arutusele, on tehtud vastavalt normitehnika eeskirjale. See kahjuks ei ole. Miks see tegemata jäi?

Erki Nool

Mis puutub eelnõu seletuskirja liigendamisse, siis jah, nii ministeeriumide, fraktsioonide kui ka komisjonide esitatud eelnõude seletuskirjad peavad vastama Riigikogu normitehnika eeskirjale. Riigikogu normitehnika eeskirja punkti 54 kohaselt aga võib väiksemahulise seaduseelnõu korral ning mõne seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu korral seletuskirja liigendust võrreldes normitehnika eeskirja üldnõuetega muuta või liigendamisest loobuda. Selline on minu vastus teile.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mille järgi mõõdetakse eelnõu mahtu? Kas näiteks selle järgi, kui suur on mõju riigieelarvele? Kas võib öelda, et kõik eelnõud, mis mõjutavad järgmise aasta riigieelarvet miljoni euro võrra, on väikese mahuga?

Erki Nool

Kindlasti ei saa asja võtta niimoodi, et normitehniliselt oleneb eelnõu maht summast – on see siis ühel aastal 1 miljon eurot, teisel aastal 10 miljonit või 100 miljonit eurot. Nii libedale teele kindlasti ei tohiks Riigikogu oma seadusmuudatustega minna. Mis puutub teie küsimusse, siis normitehniliselt me teeme ainult selle muutuse, et sätestame 38,35 euro asemel 38 eurot. Käibemaksutagastuse piirmäär muutub ainult 35 eurosendi võrra. Kui võrrelda näiteks miljonit eurot ja 35 eurosenti, siis see on väga suur vahe ja nii on see mingil määral tõesti vaid normitehniline muudatus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Eelnõu seletuskirja järgi mõjutab see eelarvelisi laekumisi negatiivses suunas ca ühe miljoni euro ulatuses. Samas te väidate, et Maksu- ja Tolliameti hinnangul ei mõjuta vähendatud piirmäär oluliselt halduskoormust. Kui keskmine käibemaksutagastus oleks näiteks 100 eurot, siis tähendab see 10 000 täiendavat tehingut aastas. Kas eelnõu algatajate arvates 10 000 tehingut ei ole oluline halduskoormuse suurenemine?

Erki Nool

Kõigepealt ma täpsustan, et praegu on kehtinud ajutine periood. Selle aasta lõpuks on see kestnud kaks aastat. Sellest vaatenurgast halduskoormus ei muutu, et praegu on tegu seaduses kehtestatud ajutise piirmääraga, nüüd see lihtsalt säilib. Maksu- ja Tolliameti halduskoormus selle seadusmuudatusega oluliselt ei suurene, kuna nii on see juba viimased kaks aastat olnud. Miks see tehti kaheks aastaks ajutisena? Rahandusministeerium soovis selle aja jooksul analüüsida piirmäära mõju riigieelarvele. Rahanduskomisjonis küsiti samuti, kas regulatsioon võiks avaldada finantsiliselt negatiivset mõju, aga Rahandusministeeriumi vastus kõlas, et pigem on mõju positiivne, just turismisektori vaatevinklist.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Hea kõneleja! Ma esitan pisut teistsuguse loogikaga küsimuse. Mul on suhteliselt raske ette kujutada inimest, kes oma reisisihte seades otsustab ühe või teise riigi kasuks sellepärast, et seal on käibemaksu tagastamise piirmäär selline või teistsugune. Võib-olla neid inimesi on. Aga kas te kaalusite komisjonis seda, et kui näiteks Leedus on see summa 58 eurot ja Lätis 42, siis ehk mitte seda meil veel väiksemaks teha, vaid suurendada näiteks 45 euroni?

Erki Nool

Ei, ettepanekut suurendada ei tehtud. Oli hoopis ettepanek, et äkki veelgi vähendada – ehk see mõjutab veelgi rohkem meie turismisektorit, aga ministeeriumi esindaja arvamus oli, et oluliselt selline muudatus mõjuda ei tohiks. Mis puutub teie küsimusse, siis ma ei kujuta ette, et selle muudatuse jõustumisel võiks väga kasvada väikeettevõtjate huvi kasutada käibemaksutagastusega müügi võimalusi just piiriäärsetel aladel, näiteks Kagu-Eestis ja Narvas.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi teile ei ole. Suur tänu, Erki Nool! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 134 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. novembri kell 18.


5. 11:25 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (94 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 94 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Urve Palo!

Urve Palo

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Head kolleegid, mul on teile väga hea uudis. See seaduseelnõu, mille sotsiaaldemokraadid on nüüd algatanud, on kindlasti selline opositsiooni eelnõu, mida ka koalitsioon ükskord ometi saab toetada. Ma kohe seletan, mispärast. Koalitsioonipartneriteks on kaks erakonda. Üks neist on kinnitanud, et ta tahab tõesti aidata kaasa sellele, et inimeste kodukulud väheneksid, teine aga on öelnud, et ta soovib teha kõik selleks, et Eesti ettevõtluskliima oleks meie ettevõtjatele soodne. Ja see seaduseelnõu, mille sotsiaaldemokraadid on algatanud, aitab täita neid mõlemaid lubadusi.
2010. aasta 1. aprillil avati Eestis elektriturg suurtarbijatele, kelle aastane tarbimismaht on suurem kui 2 GWh. Kodutarbijatel ja väikeettevõtjatel tekib kohustus osta elektrit börsilt alates 1. jaanuarist 2013. Tänavu aprillis teatas Elering, et elektribörsi Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonna aasta keskmiseks hinnaks peaks kujunema 46,29 eurot MWh eest. Praegu kehtib Eestis kodutarbijatele ja väikeettevõtjale elektri hind 32 eurot MWh eest. Kui teeme lihtsa rehkenduse, siis näeme, et avatud turul hakkab elekter maksma keskmiselt 45% rohkem. Et leevendada kodu- ja äritarbijatele elektrituru avamisest tulenevat elektri kallinemist ja sel moel soodustada taastuvate energiaallikate tootmist ja kasutuselevõtmist, esitasidki sotsiaaldemokraadid seaduseelnõu elektrienergia aktsiisimäärade muutmiseks.
Olgu ka öeldud, et muudatuse mõju riigieelarvele on hinnanguliselt 26,7 miljonit eurot aastas.
Seega, aastaks 2013 on võimalik juba täna hakata valmistuma. Eelnõu ettepanek on vähendada Eestis alates 2013. aasta 1. jaanuarist elektrienergia aktsiisi Euroopa Liidu kehtestatud miinimummääradeni, milleks on kodutarbijatel 1 euro 1 MWh eest ja äritarbijatel 0,5 eurot. Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia vabastataks täielikult elektrienergia aktsiisist. Praegu Eestis kehtiv elektrienergia aktsiisimäär on 4,47 eurot MWh eest, mis on, nagu me pärast lihtsat rehkendust näeme, kodutarbijatel 4,5 korda suurem, kui miinimumnorm ette näeb, ja äritarbijatel üle kaheksa korra kõrgem.
Muuseas, minu teada Euroopa Liidu 27 liikmesriigist ainult viis, nende hulgas ka Eesti, kasutab lubatust kõrgemaid elektriaktsiisi määrasid. Alates selle aasta 1. augustist maksavad kodutarbijad vastavalt Eesti Energia hinnakirjale elektripaketi "Kodu 1" korral 1 kWh eest 10,91 eurosenti. Sellest moodustab põhitariif 3,23 eurosenti. Seega 30% kogu elektriarvest moodustab põhitariif, mis 1. jaanuarist 2013 saab olema mõjutatud börsihindadest. Kui börsihind hakkab olema keskmiselt 45% kõrgem kui praegune hind, siis suurenevad tarbija elektriarved keskmiselt 16%. Nii et alates 1. jaanuarist 2013 on oodata, et inimeste elektriarved, mis neile iga kuu kas siis postkasti või meiliboksi saabuvad, hakkavad olema vähemalt 16% suuremad.
Kui me kasutaksime Euroopa Liidus lubatud elektriaktsiisi miinimumtariife, oleks meil võimalus nii inimeste kui äritarbijate elektriarveid vähendada 4%. See moodustab kogu tulevasest elektriarvete kallinemisest suure osa. Olgu öeldud, et Lätis ja Leedus, kelle toodanguga meie eksportöörid peavad väljaspool Eestit vägagi rinda pistma, on elektriaktsiis minimaalne. Kui see meilgi nii oleks, aitaks see meie ettevõtetel ekspordihindu alandada.
Kui rääkida taastuvenergeetikast, siis Eesti energiasektor on üks reostavaimaid Euroopas. Selleks, et seda mõju vähendada, tuleb seada pikaajaline siht täielikult taastuvenergiale üleminekuks. Juhtuda võib see ühe inimpõlve jooksul, aga alustama peab täna. Euroopa valitsusjuhid on otsustanud, et aastaks 2050 peavad keskkonnakahjulikud CO2 heitmed vähenema 80–95%. See tähendab süsinikuvabade tootmisvõimsuste kasutuselevõttu. Eestil oleks mõistlik panustada uute keskkonda ja meie rahvuslikku rikkust, põlevkivi säästvate tehnoloogiate arengusse ning toetada hajusat energiatootmist, mille puhul energiat toodetakse tarbijale võimalikult lähedal.
Aastal 2010 moodustas Eleringi hinnangul taastuvenergia osakaal Eestis ligi 10% elektri lõpptarbimisest, tänavu peaks see näitaja hinnanguliselt olema 11,4%. Seega arenguruumi meil veel on. Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia vabastamine aktsiisist suurendaks keskkonnasõbraliku elektritootmisviisi konkurentsivõimet ja aitaks, ütlen veel kord, säästa meie põlevkivi. Minu arvates me peaksime vaatama meie rahvusliku rikkuse kasutamist pikas perspektiivis, mitme inimpõlve vältel. Tuleks mõelda, mida annaks põlevkivist teha tulevikus, ja mitte seda praegu ahju ajada. Muide, analoogilisi maksusoodustusi kasutatakse taastuvate energiaallikate puhul kümnes Euroopa Liidu riigis, sealhulgas Soomes ja Leedus.
Head kolleegid, tänan teid tähelepanu eest! Loodan, et teil on võimalus seda seaduseelnõu toetades näidata, kui väga te hoolite oma valijatest ja kui tõsiselt te suhtute oma valimislubadustesse! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur aitäh ettekandjale! Palun, Aivar Sõerd, teie küsimus!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma tahaksin teie õhinat natukene tagasi tõmmata. Kui teie eelnõu peaks seadusena jõustuma, vähendab see riigieelarvet mitte 26, vaid 29 miljoni euro võrra ja see on rohkem kui kahekordne summa, mis laekuks teie propageeritud automaksust. Minu küsimus on selline: kui te tulete ettepanekuga vähendada riigieelarve laekumisi, siis mis rahaga te kavatsete finantseerida oma üüratuid sotsiaalprogramme, mida te kirjeldate näiteks oma viimases propagandalehes Sotsiaaldemokraat? Kas jälle on päevakorral teie vana arsenal hakata riigile laenu võtma?

Urve Palo

Aitäh küsimuse eest! Mina ütlesin, et see vähendab laekumisi 26,7 miljonit eurot, see on ligi 27 miljonit. Teie väidate, et 29 miljonit. Eks me siis ülejärgmise aasta lõpus näe, mis on tõde, aga vahe on tegelikult väga väike.
Mis puutub sellesse, kust see raha tuleb, siis selle otsite teie. Te olete väga mihklid raha otsima, et oma valimislubadusi täita. See võiks ju käia teie valimislubaduste täitmise alla – kodukulud vähenevad. Alles me kiitsime kiirustades heaks maamaksu kaotamise – selle puhul ei olnud ka selge, kust selle katteks raha tuleb, aga te lubasite selle leida. Me anname teile selleks aega tervelt aasta, isegi natuke rohkem. Kui te järgmise aasta eelarvet teete, siis ma usun, et teil on väga lihtne natukene kas ridu ümber sättida või tulusid juurde leida. Ma usaldan teid.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Arto Aas!

Arto Aas

Aitäh! Hea ettekandja! Ma üritan aru saada, milline on sotsiaaldemokraatide seisukohast selle ettepaneku loogika. Tegelikult me kõik teame, et mida jõukam on ühiskond, seda rohkem tarbitakse seal elektrit. Samamoodi võib arvata, et mida jõukam on leibkond, seda rohkem tarbitakse seal elektrit. Ilmselt teate ise ka, et jõukamates peredes huugavad kuivatid, põrandakütted, saunad jne. Nüüd on teil ettepanek alandada elektri hinda. Ma saan aru, et sellest võidavad kõige rohkem jõukad inimesed, samas aga väheneb riigieelarvesse laekuv summa vanas rahas ligi 500 miljonit krooni, mida võiks kasutada sotsiaalprojektide jaoks, mis on justkui teile südamelähedased. Kus see loogika teie ettepanekus on?

Urve Palo

Kui me vaatame elektrienergia tarbimist, siis ühest küljest muidugi kasutatakse elektrit rohkem suurtes majades, kus on palju valgusteid. Samas need majad ei pruugi sugugi elektriküttel olla ja see tähendab, et selline kallis eramu vahest ei olegi kuigi elektrienergiamahukas. Mida rikkam inimene, seda rohkem mõtleb ta juba maja ehitades sellele, kuidas see oleks energiasäästlikumalt ehitatud. Ta kasutab LED lampe jne. Aga selleks on raha vaja, need lahendused on kallimad.
Tegelikult puudutab elektrienergia kallinemine ikkagi just halvemini hakkama saavaid peresid, lasterohkeid peresid, kus on tarvis, et pesumasin ja nõudepesumasin – kui see muidugi olemas on – kogu aeg huugaksid. Nii et ma ei ole teie loogikaga päris nõus.
Kui me vaatame, kui palju Eestis tarvitatakse elektrienergiat ühe pere kohta, ühe tarbija kohta keskmiselt, siis see on olnud 382 eurot aastas. Kui nüüd hinnad tõusevad 16%, siis on jutt aastas 60 euro suurusest lisakulust, ja seda tegelikult väga tagasihoidliku elektrienergia tarbimise puhul. Sest kui me võtame, et keskmiselt on elektrienergia tasu kuus vanas Eesti rahas umbes 500 krooni, siis see näitab, et keskmiselt ikkagi inimesed ei tarvita elektrienergiat kütteks, vaid olmetehnika kasutamiseks. Ja mida suurem pere, seda rohkem neil elektrit selleks vaja läheb.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on samasugune küsimus kui Aivaril: mille arvel ikkagi see 26,7 miljonit eurot tuleb? Kas sellepärast sotsiaaldemokraadid täna tasuta kõrghariduse eelnõu ei toetanud, et peavad vajalikumaks seda, et igale perele 15 eurot taskusse jääks, ja mitte tasuta kõrgharidust?

Urve Palo

Nagu ma ütlesin, ma usaldan teid. Te olete ju väga tugevad raamatupidajad. Küll te selle raha leiate, kui tahtmist on. Te olete siiani näidanud, et kui tahate valimislubadusi ellu viia, siis te raha leiate. Seegi võiks olla üks teie valimislubaduste täitmisi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas

Aitäh! Ka mina pean kurbusega tõdema, et sotsiaaldemokraadid on liikunud selge maailmavaate platvormilt märksa rohkem keskerakondlikku sektorisse, kus populism pühitseb kõik abinõud – selle vägagi tagasihoidliku kokkuhoiu nimel ollakse valmis ohverdama väga suuri eelarvetulusid. See on väga laia maksubaasiga maks ja riigile on see raha oluline. Ma arvan, et ka see väljend "raha otsite teie" sobib kindlasti siin saalis palju paremini Marika Tuusi kui teie suhu. Aga ma püüan jutu viia maailmavaatele ja seepärast küsin: kas sotsiaaldemokraadid põhimõtteliselt peavad keskkonna saastamise maksustamist halvaks või soovite asendada selle mõne muu maksuga?

Urve Palo

Kui meie oleme valitsuses, siis uskuge, meie selle raha leiame. Ja ma väga loodan, et te olete sama võimekad. Mis puutub keskkonnasäästlikkusse, siis vastupidi, meie arvame, et meie rahvusliku uhkuse, põlevkiviressursi kasutamist peaks märksa kõrgemalt maksustama. Me ei pea õigeks, et Eesti põhiline energiaallikas praegu suures osas ahjude kütmiseks kulub. Tegelikult on ju tänu sellele, et me põlevkivi õiglaselt ei maksusta, elektri hind meil madalam kui ümberkaudsed börsihinnad, aga see muutub. Kui me räägime elektri hinnast, siis nagu ma ütlesin, elektrit kütteks tarvitatakse väga vähe, suuremas osas on elekter ikkagi kasutusel selleks, et seadmed, masinad, valgustid töötaksid. Kindlasti sotsiaaldemokraadid pooldavad seda, et üldse Eestis räägitaks rohkem sellest, et säästmine on põhiline lahendus. Me tahaksime näha, et riik suunaks rohkem ressursse energia säästmisesse erineval moel. Aga see on eraldi teema, neid võimalusi on palju, kaasa arvatud see, et Eesti ise rohkem raha selleks eraldaks ja enam ka Euroopa raha oskaks koju tuua.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kahe rahanduskomisjoni kolleegi sõnavõtu peale tekkis mul üks mõte ja üks küsimus. Kõigepealt, ma küll ei tea, et sotsiaaldemokraadid hirmsasti laenu võtmist propageeriksid. Küll aga vähendab meil reserve – ja tõenäoliselt tuleb ka laenu võtta – Reformierakonna juhtimisel esitatud järgmise aasta eelarve. Aga kas minu mõttekäik on, hea ettekandja, sinu meelest mõistlik, kui ma ütlen, et seesama raha, mis riigieelarvest eelnõuga saamata jääks, ükskõik kas see on 26,7 või 29 miljonit eurot, on seesama raha, mis inimestele kätte jääb? Väga silmakirjalik on minu meelest väita, et riigi jaoks on tegu suure rahaga, aga inimeste jaoks väikese rahaga – summa on ju täpselt sama.

Urve Palo

Aitäh, hea küsija! Väga õige! Loomulikult see raha jääb tarbijatele kätte ja neil on võimalus seda siis muul moel Eestis kasutada, nii et teisest küljest see tuleb riigile maksudena tagasi – käibemaksuna jne. Rääkimata sellest, et inimeste heaolu suureneb.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Remo Holsmer!

Remo Holsmer

Aitäh! Hea ettekandja! Te olete olnud Vabariigi Valitsuse liige ja teate ilmselt väga hästi, et sellist tulude juurdekirjutamist Stenbocki majas ei harrastata, et ministrid otsustavad, et me suurendame mingite tulude mahtu. Oma ettekandes te ütlesite, et "katte sellele eelnõule leiate teie ja teie olete head raamatupidajad". Sellest ma järeldan, et sotsiaaldemokraadid teps mitte seda ei ole ega suuda katteallikat leida. Mina, noor Riigikogu liige, olen nii palju aru saanud, et iga eelnõu puhul tuleb ära märkida katteallikas, millega tulude vähenemine kaetakse. Ma püüan teid aidata: kas see on automaks, on see kinnisvaramaks või astmeline tulumaks, mida te olete propageerinud? Midagi siiski peaks siia eelnõusse nagu kirjutama selle kohta. Fraasist "katte leiate teie" on minu meelest natuke vähe.

Urve Palo

Teate, déjà vu tunne tekib. Ma mäletan, et kui me menetlesime maamaksu puudutavat seaduseelnõu, siis üks saalipool vaikis ja teine pool rääkis sellest, et kuidas me saame eelnõu vastu võtta, kui me ei tea, kust tuleb selle kompenseerimiseks raha riigieelarvesse. Siis te ütlesite väga veenvalt siitsamast kõnepuldist, et küll raha leitakse, kui on hea eesmärk. Nii et ma kordan veel kord: ka eesmärk leevendada tarbijatele osaks saavat suurt hinnatõusu aastal 2013 ja muu hulgas aidata kaasa teie valimislubaduste täitmisele on nii hea, et selleks vajalik raha tuleb leida. Ja selleks on aega tervelt aasta, nagu ma juba ütlesin – see ei puuduta järgmise aasta eelarvet. Järgmise aasta eelarve puhul oleks tõesti tarvis täna katteallikaid näidata. Ent aega otsida on küllalt. Aga mis puutub raamatupidamisoskustesse, siis ma pean väga raamatupidajatest lugu, aga tööle võtaksin esimeses järjekorras ikkagi finantsjuhi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Erki Nool

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Kuna teie tõmbasite siin populismivankri veerema, siis ma küsin edasi. Me oleme selle seaduseelnõu menetlust rahanduskomisjonis paar korda arutanud, aga ühte teemat me küll ei ole kordagi käsitlenud ja ma küsin igaks juhuks üle. Kodukulude vähendamisest rääkides te tõite paralleeli maamaksuvabastusega. Mis on teie hinnang: kummal on suurem mõju inimese rahakotile, kas maamaksuvabastusel või aktsiisi väikesel alandamisel?

Urve Palo

Aitäh, hea küsija, väga hea küsimuse eest! Mul oligi meelest läinud seda rääkida, nüüd tuletasite meelde. Mis puutub maamaksu, siis me teame, et suurem osa ehk 70–80% Eesti elanikest elab korterites. See on statistika. Ja me teame, kui suur on praegu korterite puhul maamaks: sõltuvalt korteri suurusest ja piirkonnast 10–15 eurot aastas. Kui me räägime elektriaktsiisist, siis nagu ma ütlesin, isegi väga tagasihoidliku elektritarbimise korral – umbes 500 krooni kuus vanas rahas – on sääst inimese jaoks 15 eurot aastas. Kui on suurem pere, siis on elektritarbimine suurem ja ka sääst on suurem. Eriti kehtib see lasterikaste perede kohta. Nii et vastus teie küsimusele on, et inimesed võidavad meie seaduseelnõu jõustumisest rohkem kui maamaksuvabastusest.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Annely Akkermann!

Annely Akkermann

Aitäh, hea eesistuja! Hea kõneleja! Te ütlesite, et koalitsioonis töötavad tublid raamatupidajad. Raamatupidamine on teatavasti toimunud majandustehingute dokumenteerimine ja on raske seda hästi teha. Ma olen ise mõnevõrra seda tööd teinud, aga pole iialgi kusagilt raha leidnud. Palun kirjeldage, kuidas raamatupidaja leiab raha!

Urve Palo

Vaat selles ongi asi, et teil on tublisid raamatupidajaid palju, aga teil ei ole ühtegi finantsjuhti. Kutsuge meid kampa, küll me need vahendid leiame.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Valdo Randpere

Lugupeetud eesistuja! Kallis Urve! Ma ootasin kogu aeg põnevusega, et sa ükskord jõuaksid astmelise tulumaksu või mõne muu katteallikani. Aga kuna sa ei jõudnud, siis mulle tuli meelde, kuidas sotsiaaldemokraadid 2009. aastal väga kiiresti valitsusest põgenesid, kui oli vaja kärpima hakata. Ja nüüd sa seisad seal puldis ja räägid üleoleval toonil, et "teie leiate, teie vaatate, teie teete". Et "meie teeme vaid mingeid segaseid ettepanekuid, mille puhul me ise ei suuda öelda, kust seda kõike finantseerida tuleks, aga küll teie leiate". Kas sotsiaaldemokraadid on täiesti kaotanud usu sellesse, et te kunagi veel valitsusse võiksite kuuluda?

Urve Palo

Ma kõigepealt palun vabandust, kui minu toon tundub üleolev! Ma lihtsalt võtan lõbuga seda protsessi, ega siis tööd tehes ei pea alati olema kurb ja vihane. Ma pigem olen heas tujus – usun, et see ei ole patt! Soovin, et teie oleksite ka, ja minu meelest siin ongi naeratusi päris palju, nii et lõbusus on nakkav. Aga mis puutub valitsusest äraminekusse, siis korrigeerime ehk seda vana valearusaama. Me ei läinud ära, meid kõrvaldati valitsusest. Ja põhjus oli selles, et me nägime erineval moel, kuidas tulusid võiks suurendada. Kärpima hakkasime ju rahandusministri juhtimisel ja ajal, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, tehti kõige laiema ulatusega kärped. Sotsiaaldemokraadid on alati öelnud, et me oleme vastutustundliku eelarve poolt ega poolda näiteks raha laenamist selleks, et katta jooksvaid kulusid. Erinev arusaam tulude poole kasvatamisest on meil tõesti olnud. Me ei pooldanud ka seda, et tulude katteks on käibemaksu tõus. Meil on selles osas olnud teine seisukoht kui IRL-il ja Reformierakonnal. Nii on elu!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Taavi Rõivas, teine küsimus!

Taavi Rõivas

Aitäh! Hea ettekandja! Kui võtta aluseks teie enda andmed, siis on sääst keskmise leibkonna jaoks 1,25 eurot kuus, kogu ühiskonna kaotus tervikuna aga ligi 30 miljonit eurot. Usun, et need suurusjärgud räägivad ise enda eest. Samas te ütlesite minu küsimusele vastates, et teil on hoopis mingi alternatiivne plaan hakata maksustama põlevkivi ja selle kaudu elektri hinda tõsta, mis võib-olla avabki natukene tegelikke tagamaid. Aga minu küsimus on, kas te peate põhimõtteliselt õigeks maksustada põlevkivi ehk siis Eestis toodetud elektrit ja jätta maksustamata see elekter, mille me peaksime sisse ostma? Teadupärast elektriaktsiis kehtib nii Eestis toodetud kui sisseostetud elektri puhul.

Urve Palo

Siin on nüüd mitu head asja, alustades sellest, et te jagasite ühe inimese aastakasu ühe kuu kasuks ja rääkisite samas terve ühiskonna terve aasta kulust. See on demagoogia tipp – ma tunnustan teid selle eest, Taavi! See oli hea võrdlus! Millest kahjuks küll midagi järeldada ei saa, nii et las tema jääb. Aga mis puutub elektri hinda, siis nagu ma ütlesin, aastast 2013 elekter kallineb seetõttu, et me siseneme avatud elektriturule ja hind tõuseb sõltumata sellest, mismoodi me põlevkivi siin Eestis maksustame. Elektriturg on siis avatud ja me ei ole enam omaette oaas. Meie, tarbijad, hakkame ostma sellelt, kes pakub soodsamalt. Ja samamoodi vaatab Eesti Energia, et kui turul on hinnad kõrgemad ja tal on võimalus kõrgema hinnaga müüa, siis ta seda teeb ja kas või müüb väljapoole, on need ostjad siis Soome, Läti või mis iganes piirkonna tarbijad. Eriti selles valguses ma ütlen, et oleks mõttekas meie põlevkivi rohkem väärtustada, tänu sellele jääks ka rohkem raha Eesti riigi eelarvesse.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Taavi Rõivas võttis mul küsimuse suust, aga teie vastus pani selle sinna tagasi. Põlevkivi on meie keemiatööstuses väga tähtis tooraine, mis moodustab suure osa meie ekspordist. Põlevkivist valmistatakse õli, mis kütab kümneid tuhandeid majapidamisi üle Eesti. Saadav elekter on praegu üks odavamaid ja paralleelselt toodetakse soojust, mis kütab Narvat, varustab 5,5% Eesti elanikkonnast. Palun täpsustage, kas see lihtsalt kõlas debatis niisama-lausena või teil on põhimõtteline pakkumine tõsta makse, maksustada põlevkivi veel suuremalt kui praegu?

Urve Palo

Nüüd me oleme jõudnud elektriaktsiisist põlevkivini. Aga teada on, et Euroopa Liidu strateegiad näevad ette muuta sellised tootmised, mis toovad endaga kaasa keskkonna saastamise ja CO2 tekke, järjest kallimaks. Tulevikus me peame selleks, et põlevkivist elektrienergiat toota, hakkama Euroopa Liidult ostma kvoote, mis on väga kallid. Ma tahan selle jutuga öelda, et Eesti peaks juba praegu seadma oma samme selles suunas, et saavutada taastuvate energiaallikate suurem osakaal. Neid maksustatakse Euroopa Liidus madalalt või üldse mitte ja lõppkokkuvõttes tuleb see tarbijatele soodsam. Näiteks on praegu juba oht selles, et kui Narvas saab valmis uus põlevkiviplokk, millele kevadel nurgakivi pandi, siis tulevikus see plokk seisab. Me paneme mängu 640 miljonit eurot, et see valmis ehitada, ent see seisab, sest ei suuda avatud turul pakkuda konkurentsivõimelist hinda – tootmiskulud on eelkõige kvootide tõttu suured. Seda tuleb vaadata kompleksselt.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuna teie eelnõu seletuskiri langeb pikkade lõikude kaupa lausa sõna-sõnalt kokku Keskerakonna eelnõu seletuskirjaga, siis on mulle praeguses arutelus kõlanud väited, nagu aastaks 2013 plaanitavat elektri kallinemist ei ole kuidagi võimalik ohjata, väga tuttavad. Ma saan aru, et Reformierakonna saadikud tahavad öelda, et praeguse aktsiisitasemega on eelarves arvestatud ja sellest ei tohi auku tekkida. Aga kas on õige minu eeldus, et kui aastal 2013 tagasihoidlike hinnangute põhjal elektri baashind tõuseb 40%, siis riigieelarvesse hakkab sellest laekuma väga palju enam käibemaksu, mis suures osas kataks aktsiisi alandamise?

Urve Palo

Põhimõtteliselt on see loogika õige. Kui elektri hind tõuseb, siis käibemaks on selle võrra suurem. Kas see nüüd otseselt vähemlaekumise katab, aga see kindlasti leevendab selle mõju.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Erki Nool

Aitäh! Ma sooviksin veel täpsustust. Oleme sattunud libedale teele, kus kõik libistavad end edasi ja tagasi. Te ütlesite, et inimesed säästaksid keskeltläbi 15 eurot aastas ja maamaks on väikekorterite puhul ka keskeltläbi 15 eurot. Kas Eestis elavadki vaid inimesed, kellel on väike korter, või on meil ka inimesi, kellel on vähe suurem elamine, näiteks maamaja või midagi säärast?

Urve Palo

Te küsisite kasu saamise kohta – kes kui palju ühest või teisest muudatusest kasu saab. Ma ütlesin, et kuna eramutes elab siiski väga väike osa Eesti inimesi ja korterelamutes põhiosa, siis kasusaajate hulk, kui võrrelda kahte seaduseelnõu, tegelikult kas ei erine või on elektriaktsiisi puudutava eelnõu kasuks. Nagu ma ütlesin, see rehkendus, et kokkuhoid on 15 eurot, lähtub majapidamisest, kus on väga väike elektritarbimine. Kui on suurem elektritarbimine nagu suurtes eramutes, siis on ka kasu suurem. Selles mõttes need on võrreldavad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Annely Akkermann!

Annely Akkermann

Tänan veel kord! Eile hindas europarlamendi president sellessamas kõnetoolis üsna kõrgelt praeguse koalitsiooni ellu viidud finantspoliitikat. Miks teie annate koalitsioonis töötavatele finantsjuhtidele hävitava hinnangu? Millega te seda põhjendate?

Urve Palo

Mina ei anna hävitavat hinnangut, te ise annate ju! Te kinnitate, et ei leia seda raha kusagilt. Kui te tõesti ei leia, siis kutsuge meid appi! Meil on küll finantsjuhtimise oskusega inimesi. Loodan, et teil ka on, aga te üritate mulle selgeks teha, et ei ole. Teie käes on pall.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valdo Randpere, teine küsimus!

Valdo Randpere

Ma tahan natuke ajaloos edasi urgitseda. Sa ütlesid, et te lahkusite valitsusest seetõttu, et teile ei meeldinud käibemaksu tõstmine. Ometi mõni kuu hiljem hakkas teile Tallinnas väga meeldima müügimaks, mille te kehtestasite koos oma relvavendadega Keskerakonnast ja mis on samamoodi kohalik käibemaks. Kehtib see küll ühele kolmandikule Eesti elanikkonnast – kehtib siiani. Maksma läheb see igale Tallinna elanikule, nii töötavale kui ka pensionärile, aastas 1000 krooni ringis. Me ei räägi mingist ühest eurost. Tuhat krooni aastas igale inimesele! Umbes kuu aega tagasi me sattusime kokku ühes "Foorumi" saates, kus ma sulle seda meelde tuletasin. Siis sa ütlesid mulle järgmised sõnad: "Jälle sa valetad, Valdo! Meie ei kehtestanud müügimaksu." Kas sa tahad täna ka seda korrata, et ma valetan, kui ütlen, et teie kehtestasite koos Keskerakonnaga Tallinnas müügimaksu?

Urve Palo

Valdo, mul on väga kahju, et see sulle hinge peale jäi, ja ma siiralt vabandan sinu ees! Tõepoolest, tolles kontekstis ma eksisin. Me olime sel ajal valitsuses. Aga see ei olnud teadlik eksimus. Selle ma hiljem uurisin järele ja sain oma veast aru, aga saates ma seda parandada ei saanud. Õiendame selle vana võla praegu.
Aga jälle me jõudsime Tallinnani. Mis puutub meie põhimõtetesse, siis me oleme selle vastu, et kaudsed maksud Eestis tõusevad. Need on niigi märksa kõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Ning kaudseid makse maksavad ka pensionärid ja inimesed, kel on palju lapsi ja kellel ehk üldse puudub sissetulek. Nad maksavad neid makse, kui nad poodi lähevad leiba-piima ostma. Tallinnas minu teada müügimaks otseselt ei puuduta tarbekaupade kallinemist. Aga ma ei ole ausalt öeldes Tallinna asjadega hästi kursis, seega ma parem Tallinna teemat praegu ei puudutaks, võin libastuda. Ma ei ole ju isegi mitte volikogu liige.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Teie ettekandest selgus, et Euroopa Liidu 27 riigist ainult viies kasutatakse kõrgemat aktsiisimäära. Mis te arvate, miks need ülejäänud riigid ei tõsta seda määra? Kas nad mõtlevad, et inimesed ise tarbiks selle raha või et saavad selle käibemaksu kaudu tagasi, või soovivad, et ettevõtjad looks uusi töökohti, et ettevõtete konkurentsivõime oleks säilinud ja selle kaudu tuleks riigieelarvesse raha?

Urve Palo

Te ise vastasite küsimusele juba ära. Jah, kõike seda, ning lisaks see tõsiasi ka, et elektrienergia kättesaadavus on Euroopa Liidus üks tarbijate, üks rahva põhiõigusi. Väga hoolega jälgitakse, et energia hinnad oleks inimestele jõukohased. Seda enam, et meie riigis ei ole rakendatud tõhusaid meetmeid, kuidas aidata peresid, kes on arvete maksmisega hädas. Kui keegi viitab nüüd toimetulekutoetusele, siis see on nii väike, et sellest ei tasu praegu rääkida.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalle Palling!

Kalle Palling

Aitäh! Te mainisite uut rajatavat põlevkiviplokki. Olgu öeldud, et tegu on investeerimisega kodumaisele toorainele tuginevasse energiajulgeolekusse. 50% ulatuses kasutab too plokk põlevkivi ja 50% ulatuses puitu. Just see puidu kasutamise võimalus ongi julgestusinvesteering, mis peab tagama kaitse kõrge CO2 hinna poliitika eest. Aga nüüd küsimused. Kas te näeksite siis kuskil mõnda muud kodumaisel toorainel töötavat ja energiajulgeolekut tagavat elektrijaama? Ja teine küsimus: kas ma sain teie jutust õigesti aru, et põlevkivi kui ressursi võiks kõikides sektorites kõrgemalt ja ühtlasemalt maksustada?

Urve Palo

Mis puutub sellesse uude põlevkiviplokki, mis hakkab tööle, jah, 50% ulatuses hakkepuidul ja 50% ulatuses põlevkivil, siis kvooti peame ikka ostma, sest põlevkivi läheb ka sinna katlasse. Ja ikkagi on küsimus, kas too plokk on tulevikus turul konkurentsivõimeline või me paneme sellesse 640 miljonit eurot, aga see suurema osa ajast seisab. Minu seisukoht, mida ka teised sotsiaaldemokraadid pooldavad, on, et me peame väga jõuliselt investeerima Eestis esiteks erinevate taastuvate energiaallikate arendamisse ja vastavate objektide ehitamisse. Just sellised hajusad allikad üle Eesti on mõistlik lahendus. Teiseks peame jõulisemalt investeerima energiasäästu, alates sellest, et majad oleksid energiasäästlikumad, ja lõpetades sellega, et meil on kasutusel näiteks nutivõrgud jms. Neid võimalusi on väga palju.
Kui vaadata rahastamise võimalusi, siis Euroopa Liidus eraldatakse järgmise 10–20 aasta jooksul  – kui ma nüüd ei eksi, ma jätsin selle paberi teise laua peale – väga suured summad taastuvate energiaallikate arendamiseks ja majade energiasäästlikuks muutmiseks. Euroopa Liidust on selles vallas palju abi oodata. Seda rääkis oma ettekandes siin Riigikogus ka arengufondi juht, kes rõhutas, et tuleviku majandus on mahemajandus ja kõik sellega seonduv ning et selles sfääris liigub ka palju raha.
Kui rääkida põlevkivi maksustamisest, siis minu arvates me peaksime tegema kõik, mis on mõistlik, et säästa oma rahvuslikku rikkust. Täna me ei pruugi veel teada, mida saab sellega teha ühe-kahe inimpõlve pärast, aga kui me oleme selle ahju ajanud, siis ei ole enam midagi teha. Kõik, mis on mõistlik, tuleb kasutusele võtta, et vältida põlevkivi mõttetut ärakulutamist.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Tuletan meelde, et korraga võib esitada ühe küsimuse. Palun, Arto Aas, teine küsimus!

Arto Aas

Aitäh! Tõenäoliselt on ettekandja minuga nõus, et kauges perspektiivis ei ole energiahindade alanemist loota ning kõige parem lahendus sellele on energia kokkuhoid. Nüüd, millise sõnumi annaks aktsiisi langetamine? Minu hinnangul vastupidise sõnumi, et säästmine pole tähtis, vaid tarbige nii palju kui võimalik. Samas te ka ise rääkisite kortermajade soojustamisest ja Euroopa Liidu võimalikest toetustest selles vallas. Täiesti nõus! Me peaksime neid kasutama ja samas me teame, et kõik Euroopa Liidu fondid üldjuhul eeldavad ka omafinantseeringut. Kas ei oleks loogiline, et me kasutame sedasama elektriaktsiisist tarbijate käest tulevat raha – kes rohkem tarbib, see rohkem maksab – selleks, et aidata ühistutel kortermaju renoveerida, energiat säästa? See oleks just nii nagu teedeehituse puhul.

Urve Palo

Liiga palju küsimusi! Mõtlen, kust ma pihta hakkan. Siin oli nii palju küsimusi, et mul läks esimene küsimus meelest ära.

Aseesimees Laine Randjärv

Vastake, mis meeles on!

Urve Palo

Oleks pidanud kirja panema ... Nüüd tuli meelde! Et miks me üleüldse soovime elektriaktsiisi vähendada, kui nagunii energia kallineb? Selles ongi asi, et energia kallineb tõepoolest. Ma tõin näite, et arve, mis inimestele aastal 2013 laekub, kasvab vähemalt 16% ja elektriaktsiisi alandamine leevendaks seda kasvu vastavalt meie seaduseelnõule päris oluliselt, 4% võrra. Aga sellest üksi ei piisa. Meie pakutud meede on esimene samm selleks, et valmistuda elektrituru avamiseks. Meetmeid on palju rohkem ja üks nendest on tõepoolest rohkem investeerida energiasäästlikkusse. Kui energia kallineb näiteks, ma ei tea, ütleme 5%, siis oleks inimene ehk sunnitud ka 5% vähem energiat tarbima. Siit hakkab pihta teadlik rahakulutus: ma vahetan oma lambid välja, ma soojustan oma maja ära jne. Võimalusi on palju, kuidas riik saaks oma inimesi aidata, aga see on eraldi teema.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Head küsijad, üks küsimus korraga. Palun, Juku-Kalle Raid!

Juku-Kalle Raid

Urve, kuulasin sinu küllaltki segast juttu raamatupidajatest, mis muutus väga käbedalt jutuks finantsjuhtidest, keda teil on jalaga segada. Mulle meenus lastekirjanduse klassik Astrid Lindgren, kellel on sihukene tegelane nagu Karlsson katuselt. Karlsson nõudis Majasokult teatavasti tuleneelajate lapsukeste nimekirja. Majasokk seda nimekirja ei andnud. Proovime, äkki läheb sul paremini. Ütle nüüd mulle otse puldist, kes on teil need võimekad finantstegelased, kes viivitamatult ka raha leiavad?

Urve Palo

Mulle jäi jälle see Karlssoni jutt segaseks. Mul on see raamat lugemata, tütart veel Karlsson ei huvita, me loeme praegu "Pipit". Ning kuna see küsimus jäi veidi segaseks, siis ma parem jätan sellele vastamata.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Punkt 1: olen kahe käega selle seaduseelnõu poolt, seda enam, et septembris oli Riigikogu menetluses Keskerakonna analoogiline eelnõu. Punkt 2: ma näen sotsiaaldemokraatides loomulikke partnereid ja tahaksin teiega rahus elada. Aga selles piirkonnas, kust ma valitud olen, sõltub 6000 inimese töö sellest, kui palju maksab põlevkivi ja kas ehitatakse uusi katlaid, arendatakse energeetikat või mitte. Ning üle terve Eesti sõltuvad 150 000 inimest, kes ostavad toasooja, samuti põlevkivi hinnast. Kas see on sotsiaaldemokraatide põhimõtteline seisukoht, et põlevkivi on vaja täiendavalt maksustada ja elektrijaamas midagi ehitada pole vaja?

Urve Palo

Sotsiaaldemokraatide põhimõtteline seisukoht on, et tuleb piirata põlevkivi kaevandamist näiteks 15 miljoni tonnini aastas. Ning põhimõtteline seisukoht on ka see, et põlevkivi tuleb maksimaalselt väärindada, st võtta sellest kivist välja maksimum. Seetõttu praegune suund, et nii mitmed eraettevõtjad kui ka Eesti Energia soovivad Eestis põlevkiviõli tootmist laiendada, mis annab ka töökohti, on kindlasti mõistlikum suund kui lihtsalt põlevkivi ahju ajamine elektrienergia tootmiseks. Aga ma toonitan veel kord, et ühe aastaga ei ole võimalik panna ühtegi elektrijaama kinni, ka kahe aastaga mitte. Need protsessid juhtuvad niikuinii, aga kümnete aastate jooksul ja vastavalt sellele peab ka turg kohanema. Samuti peab kohanema tööturg. Aga ma kordan: meie seisukoht on, et põlevkivi tuleb maksimaalselt väärindada, võimalikult palju sellest välja võtta. Lõpp-produkti müügist jääks riiki ka rohkem raha.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kõigepealt, mis puutub toredasse mõttesse koos põlevkiviga hakkepuitu põletada, siis selle mõte või sisu ei ole kindlasti see, et kodumaist toorainet elektri tootmises rohkem kasutada. Pigem on eesmärk, et hakkepuidu lisamisel põlevkivile oleks võimalik maksta taastuvenergia tasusid, et muidu hinna mõttes konkurentsivõimetuks muutuv põlevkivi kuidagi turul ikka konkurentsivõimeline oleks. Aga mul on küsimus hoopis selle kohta, et siin kerkis jälle üles käibemaksu ja Tallinna müügimaksu teema. Ma tean, et sul ei ole praegu käepärast konkreetsete arvutuste tulemusi, aga kuidas sulle tundub, kumb Eesti inimest rohkem mõjutab: kas Tallinnas kehtestatud 1%-ne müügimaks või üle-eestiline 2%-ne käibemaksutõus?

Urve Palo

Siin ei olegi millestki rääkida – loomulikult mõjub rohkem üle-eestiline 2%-ne käibemaksutõus, mis on ju kasvatanud ka meie elektriarveid 2%. Ja kui te nüüd väga tahate, siis paar sõna veel Tallinnast. Kui riik kärpis ühe raksuga omavalitsuste tulubaasi, aga kohustusi vähemaks ei võtnud, siis mis omavalitsustel üle jääb. Nad ei saa riigi moel lihtsalt vilistada oma kohustuste täitmisele – riik ju isegi Riigikohtu lahendeid ei taha arvestada. Nii üritataksegi teha parim, et omale pandud kohustusi täita ja selleks raha leida. Nii et sellest võib aru saada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalle Palling!

Kalle Palling

Aitäh! Eks energia ongi väärtuslik ja kallis kaup, mida tuleb kasutada ülimalt tõhusalt. Sellest tulenevalt küsin: kas te teate, kui mitu protsenti tuleb saavutada energiasäästu, et saada näiteks KredExist korterelamu renoveerimise toetust? Tänu sellisele energia säästmisele peaksid inimeste arved kõvasti vähenema.

Urve Palo

Nagu ma toonitasin, see on kindlasti üks väga oluline abinõu. Aga täna me ei räägi energiasäästust. Kui meil tulevikus elekter kallineb vähemalt 16%, siis teha see tasa energiasäästuga – sõltub loomulikult majast – on väga raske. Ent muidugi tuleb lisaks elektriaktsiisi alandamisele aktiivselt tegelda ka majade energiasäästlikumaks muutmisega, see on selge. Aga see on teine teema, millest võiks ka pikalt rääkida, ent mitte täna.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid!

Juku-Kalle Raid

Urve, kurb, et sulle jäi minu küsimus segaseks! Aga et minule ei jääks jälle sinu jutt uduseks, siis ole hea, kui sa raamatuid parasjagu ei loe, siis vasta mulle puldist: kes on need võimekad sotsiaaldemokraatidest finantsjuhid, kelle peale me loota võime? Äkki paneb need nimed kohe kõrva taha ka ajakirjandus ja me saame kõik kollektiivselt nende poole pöörduda.

Urve Palo

Juku-Kalle, tundub, et sina oled ainult "Karlssoni" läbi lugenud, kui sa teisi raamatuid üldse ei hinda ja arvad, et ainult seda peaks lugema. Ma olen peale "Pipi" teisigi raamatuid lugenud, aga "Karlsson" on tõesti veel lugemata. Aga sel teemal me võime hiljem kohvikus rääkida.
Ma ei taha praegu siin otsest reklaami teha, aga meil on väga palju võimekaid inimesi, kes suudaksid vaadata riigieelarvele mitte ainult raamatupidaja pilguga, et kulud-tulud oleks tasakaalus, vaid ka finantsjuhi pilguga: kuidas ikkagi eelarve ridu nii sättida, et riigil ja inimestel võimalikult kasulik oleks, ja kuidas tulusid ka kaugemas perspektiivis oleks võimalik juurde tekitada. See on finantsjuhtide töö. Ma usun, et kui sa mõne ettevõttejuhi käest küsid, siis sa saad teada, et nii see käib. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Indrek Saar

Aitäh! Urve, siin on pikk arutelu olnud selle üle, mis on kogu eelnõu katteallikas. Aga ma tahan sinu käest küsida hoopis niipidi. Oleme situatsioonis, kus me teame, et elektri hind väiketarbijale aastakese pärast tõuseb märkimisväärselt, suurtarbijale on see aga juba praegu väga palju tõusnud. Me teame ka seda, et suurtarbija ja enesega hästi hakkama saav inimene on võimeline investeerima energiasäästu, aga endaga keskmiselt toime tulev ja keskmiselt hakkaja inimene, on ta siis Majasokk või Karlsson katuselt, tavaliselt ei ole selleks võimeline. Karlsson katuselt üldse mitte, Majasokul ehk on mingi võimalus, kui tal on sääste. Kas sa tead ühteainsamat meedet, mille valitsus on käivitanud, et meie ettevõtjad oleksid ka kallima elektri korral konkurentsivõimelised ja et meie inimesed saaksid normaalselt hakkama? Rahva elatustase ei tõuse kindlasti samas tempos nagu energia hinnad.

Urve Palo

Aitäh, hea küsija! Ei tea. On tõepoolest olemas KredEx, kust korteriühistutel on võimalik küsida laenu ja laenugarantiid, väikeses ulatuses annab riik abi Euroopa rahade kaudu. Aga me teame ka, et KredExi osa, mis kaetakse sellest laenust, on nii väikene, et tegelikult on korteriühistud hädas ja üldiselt kasutatakse seda meedet väga vähe. Kuidas sa lähed niisuguse ettepanekuga inimeste juurde, kelle sissetulek on väga väike? Väga palju elab korterelamutes pensionäre ja nad ei ole nõus, et ühistu võtab mingi suure laenu kaela. Neil ei ole võimalik seda kuidagi katta. Väga häid ja töötavaid lahendusi, mis reaalselt inimesi ja ka ettevõtjaid aitaksid, mina ei tea. Kui sina tead, siis palun raiska oma teine küsimus sellele vastamise peale.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aivar Kokk, teine küsimus!

Aivar Kokk

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulen, et kõige parem asi on taastuvenergia. Kas sa tead, kui suur osa Eestis praegu tarbitavast elektrienergiast on taastuvenergia ja kui suureks selle osakaal Eesti tingimustes võiks kunagi kasvada?

Urve Palo

Aitäh! Kas ma ei öelnud ennist – vist ikka ütlesin küll –, et praegu toodetakse umbes 10% meie elektrienergiast taastuvenergiaallikate abil. Need on Eleringi 2010. aasta andmed. Tänavuse aasta lõpuks peaks see näitaja olema 11%. Kui aastal 2014 saab Estlink 2 valmis, siis võib tuuleenergeetika või üldse taastuvate allikate osakaal kasvada vähemalt kuus korda. Ma tean, et taastuvenergiaallikatega on see asi, et need vajavad kindlasti alternatiive. Kui näiteks tuult ei ole või päikest ei ole – Eestis on päikesepatareidega küll nii, nagu ta on –, siis on tarvis, et oleks alternatiivid võtta. Aga jah, alates aastast 2014 võib taastuvenergia maht oluliselt kasvada, kui meil on Estlink 2 olemas.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peep Aru!

Peep Aru

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kuulasin pingsalt seda debatti ja sain selgeks, et teie ei toeta energiajulgeoleku tagamiseks rajatavat uut plokki. Aga ma tahaksin teada veel seda, kuidas teie esitatud eelnõu mõjutab idast tuleva elektrienergia konkurentsivõimet meie siseturul?

Urve Palo

Me läheme ju Balti- ja Põhjamaade ühisele elektribörsile ning vastavalt sellele hakkab meil ka elektri hind kujunema, mitte kauplemisel Venemaaga. Mis puutub põlevkivijaama ehitusse, siis majanduskomisjonis oli parlamentaarne kuulamine põlevkivi teemal eelmisel neljapäeval. Eesti Energia juht Sandor Liive tunnistas siis, et kevadel aset leidnud nurgakivipanek uue põlevkivijaama ehitamiseks oli olukorras, kus me praegu ei tea isegi seda, kuidas seda rahastama hakatakse, ennatlik. Kogu plaani oleks pidanud paremini läbi töötama, andma vähemalt aasta aega projekti läbimõtlemiseks. Nüüd on nurgakivi pandud, aga me ei tea, kust tuleb vajalik raha. Kas selle maksab Eesti tarbija kinni? Tõenäoliselt CO2 kvoodi müügi raha kasutada ei saa. Ja ka CO2 kvoodi müügi raha on Eesti maksumaksja raha, seda saab ka mujale investeerida kui põlevkivikatla ehitusse.
Küsimärke on väga palju – kuni selleni, et kui see jaam on ükskord valmis ja hakkab konkureerima avatud turul, siis ta ei pruugi olla konkurentsivõimeline, kuna säärane tootmine on väga kallis just põhjusel, et see saastab keskkonda.
Ma väga tahaksin, et Eesti riigis oleks läbimõeldud energiapoliitika. Energiapoliitika vallas on otsused nii kaalukad ja nii kallid, et seal ei saa niimoodi, et hakkame mingist otsast pusima ja kui aasta pärast selgub, et ei õnnestunud või läks liiga kalliks ja meetod ei tööta, siis jätame asja sinnapaika ning võtame uue käsile. Kõik peab olema hästi läbi mõeldud, aga ma ei näe seda kava ja sellest on väga kahju.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Tõnis Kõiv

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt sellest algsest diskussioonist tänase  eelnõu ümber. Kui varasematel aastatel on ikka pigem nalja heidetud teemal, et parempoolsed erakonnad teavad, kust raha saab, ja sotsiaaldemokraadid on need, kes oskavad kulutada, siis üllataval kombel kõlas see täna päris mitmel korral teie ametliku seisukohavõtuna, et nüüd siis ongi nii. Kas sotsiaaldemokraadid ei olegi tõsiselt võetav erakond, kes peaks vastutustundlikult ka selle peale mõtlema, kust raha tuleb? Aga küsimuse juurde! Lihtne küsimus: kui suures osas mõjutab teie kaitstav eelnõu lõpptarbija makstavat elektri hinda? Mitme protsendi võrra see võiks muutuda?

Urve Palo

Ma olen sellest mitu korda rääkinud, aga võin seda veel kord teha. Enne aga ütlen repliigi korras, et teid on eksitatud, hea kolleeg. Kui te olete uskunud, et sotsiaaldemokraadid oskavad kulutada ja teie oskate raha leida, siis mulle tundub, et teid on eksiteele viidud. Aga seda ikka juhtub. Mis puutub tarbija kasusse, siis seda ma olen öelnud mitu korda ja ütlen veel kord: tarbija kasu elektriarvel on 4%. Keskmise tarbija elektriarve väheneb 4%, kui see eelnõu alates aastast 2013 seadusena kehtima hakkab.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv, teine küsimus!

Tõnis Kõiv

Aitäh, proua juhataja! Aitäh, ettekandja, eelmise vastuse eest! Ma küsin nüüd veel lihtsama küsimuse: kas te lubate meid edaspidi enam mitte eksitada sellise jutuga, et teie tahate ainult kulutada ja teised leidku raha?

Urve Palo

Meie ei ole teid eksitanud. Ma arvan, et te ise eksitate ennast. Aga ka seda juhtub.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Urve Palo! Kutsun nüüd ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme kolleeg Aivar Sõerdi. Palun!

Aivar Sõerd

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 94 oma istungil 14. novembril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Eiki Nestor ja istungil osales ka Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Marek Uusküla. Eelnõu esitaja selgitas eelnõu eesmärke, milleks on leevendada kodu- ja äritarbijatele 2013. aasta üleminekut avatud elektriturule ning soodustada taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia laiemat kasutusele võtmist. Selleks soovitakse vähendada elektrienergia aktsiisi Euroopa Liidu kehtestatud minimaalse määrani: kodutarbijatel on see 1 euro ja äritarbijatel 0,5 eurot, taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia vabastatakse elektriaktsiisist täielikult.
Vabariigi Valitsus oli saatnud eelnõu kohta oma arvamuse. Valitsus ei toeta vabastust põhjendusega, et taastuvate allikate kasutuselevõtuks, energiasektori efektiivsemaks muutmiseks ning sisemaise varustuskindluse piisavuse tagamiseks jagatakse toetusi elektrituruseaduse alusel. Ja need toetused on oma mahult elektri hinnas suurema osatähtsusega kui aktsiis. Pigem on taastuvenergia toetused liiga suured, on valitsuse seisukoht. Pealegi elektri hinna tõus turu avanedes ei tulene mitte maksustamisest. See tuleneb hoopis teistest teguritest ja see, milliseks meie hind kujuneb turu avanedes, sõltub Põhjamaade huvist elektrienergiat meie börsil müügiks pakkuda, samuti Venemaa huvist meie börsil elektrit müügiks pakkuda, kogu siinse elektrituru mahust, põhivõrgu ühenduste läbilaskevõimest ja paljudest teistest teguritest. Määrav on ka Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis kujunev CO2 hind. Valitsus eelnõu seega ei toeta ja annab oma mittetoetava kirja lõpus ka hinnangu, et Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt väheneks eelnõus kavandatud muudatuste mõjul elektriaktsiisi laekumine aastal 2013 ca 29 miljoni euro võrra.
Komisjon arutas seda eelnõu 14. novembrikuu päeval, kui meil oli päevakorras hästi palju küsimusi. Ilmselt ma ei liialda, kui ütlen, et huvi eelnõu vastu väga suur ei olnud. Mul oli suurepärane võimalus küsida kaks küsimust ja üks küsimus tuli sotsidelt endilt. Mina esitasin küsimuse, et kui eelnõu esitaja toob näiteid, et Lätis ja Leedus on elektriaktsiisi määrad madalamad kui meil, siis miks ei võrdle ta meid näiteks Rootsiga, kus elektriaktsiis kodutarbijatele on 30 eurot, mis on kordades kõrgem kui meil. Rahandusministeeriumi esindajatelt ma küsisin, miks siis Rootsi sellist maksupoliitikat rakendab. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et süsteemid on erinevad ja võrdlusi on üsna keeruline teha. Mul oli ka teine küsimus eelnõu algatajatele: kas te tõesti arvate, et pakutud aktsiisimuudatusel on elektri hinna kujunemisele suurem mõju kui muudel teguritel, nagu kogutarbimine turul või tootjate huvi siia elektrienergiat pakkuda või CO2 kauplemishind. Eelnõu algataja vastas, et algataja soovib tarbijate olukorda leevendada. Oli ka küsimus selle kohta – selle esitas Rannar Vassiljev –, kuidas muudatus mõjutaks juriidilisi isikuid. Vastus oli, et see mõjutaks mõlemaid, nii juriidilisi kui füüsilisi isikuid. Rohkem küsimusi komisjonis ei olnud.
Võib-olla väärib lisamist, et Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Marek Uusküla tutvustas valitsuse positsiooni pikemalt. Taastuvenergia toetused on Eestis juba niigi suured. Ta selgitas ka seda, et aktsiisi osa energia hinnas on alla 5% ja kui turg avaneb, siis aktsiis jääb ju samale tasemele – 4,47 eurot. Siis see osatähtsus ju väheneb veelgi ja aktsiisi kaudu hinna mõjutamise võimalus samuti. Rahandusministeeriumi esindaja arvates on äritarbija probleem pigem taastuvenergia tasu kasv – see on märksa suurem kui aktsiis. Ja ta veel kord seletas, et turg mõjutab hinda rohkem kui aktsiis.
Lõpuks läks põgusalt jutt ka põlevkivile, aga tänase arutelu käigus saime selle eelnõu esitajate motiivide kohta hoopis rohkem teada kui komisjonis.
Komisjon langetas konsensusega otsuse võtta eelnõu päevakorda 22. novembril. Teine otsus oli lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Selle ettepaneku poolt oli 6, vastu 2 komisjoni liiget ja erapooletuid ei olnud. Tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Teile on ka küsimusi. Alustame kolleeg Heljo Pikhofist.

Heljo Pikhof

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Tänan sind väga põhjaliku ettekande eest, aga mul on sulle ka küsimus: kas Reformierakond ei toeta oma koalitsioonipartneri loosungit "Kodukulud alla!"? Nagu sa ise ka väga hästi aru saad, sotsiaaldemokraatide eelnõu eelkõige kodukulude vähendamist taotlebki. Kas teil on selles osas koalitsiooni sees pingeid või lahkarvamusi?

Aivar Sõerd

Me ei arutanud seda küsimust komisjonis. Ma võin oma arvamust selle kohta pikalt siin seletada, kui on soovi, aga ma ei tahaks komisjoni esindaja rollist välja minna. Aga me saime siin saalis ju täna teada, et tarbija, kes maksab praegu "Kodu 1" paketi puhul keskmiselt 380 eurot aastas elektri eest, võidaks 15 eurot aastas ehk siis 1 euro 25 senti kuus. See oleks mõju elektritarbija rahakotile. Kes rohkem kulutab, sellele on mõju muidugi suurem. Aga sellele, kuidas kaetaks need 29 miljonit eurot, millest riik ilma jääks, me küll täna vastust ei saanud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te peatusite sellel, et kui aastal 2013 eratarbijatele elektriturg avatakse ja sellega seotud hinnatõusu tänase eelnõu järgi pehmendataks, siis riik kaotab ennustuste kohaselt teatud summas tulu. Aga palun valgustage meid ka sellest küljest, et kui see hinnatõus tuleb – Rahandusministeeriumil on ju selged prognoosid, mis vahemikus see hinnatõus tulla võib –, siis kui palju riik võidab sellest tänu suuremale käibemaksu laekumisele!

Aivar Sõerd

Eelnõu esitaja jutu ajal aeti segi katteallikad selles kontekstis. Energia kallineb, see on selge. Selle ütles Arto Aas ilusasti välja, see on paratamatu. Rahandusministeeriumil on omad prognoosid tehtud – riigi tulusid-kulusid tuleb prognoosida. Isegi arvesse võttes käibemaksu prognoosi andmeid, millesse on sisse arvestatud mitte ainult elektri, vaid ka teiste energialiikide kallinemise tõttu rohkem laekunud käibemaks, on arvata, et Eesti eelarve on defitsiidis ka järgmisel aastal. Samas me ikkagi soovime nii kiiresti kui võimalik jõuda tasakaaluni. Küsida, kui palju selle kallinemise tõttu rohkem käibemaksu laekub, on natuke liig. Ma arvan, et suurusjärk on 10–20 miljonit, aga see on praegu huupi pakutud. Mul tõesti neid arve ei ole. Aga on põhjust eeldada, et hindade kallinemise mõju käibemaksu laekumistele on arvestatud. Teistmoodi ei ole võimalik riigi maksutulusid pikemaks ajaks prognoosida.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli ka arutelu, kuidas mõjub elektri hinna tõus kohalikele omavalitsustele? Nagu me viimasel ajal näeme, kohalikud omavalitsused kasutavad äärmuslikke meetodeid. Viimane abinõu oli näiteks see, et Rae vald tõstis lasteaiakoha tasu 74%. Kas seda mõju on komisjonis arvestatud?

Aivar Sõerd

Ma arvan, et siin ei ole põhjust mingisugust jalgratast leiutada. Loomulikult, kui omavalitsus on elektrienergia tarbija, siis ta maksab neid arveid nagu kõik teised. Ja maksab kinni ka arves sisalduvad komponendid, sh käibemaksu, taastuvenergia tasu ja ka aktsiisi. Loomulikult, nagu Taavi Rõivas väga õigesti ütles: see maks on hästi laia põhjaga, kõik tarbijad maksavad. Aktsiisi osatähtsus on väike, 5%, aga kõik maksavad natuke ja riigile tuleb kokku päris suur summa.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus: kas komisjonis või ehk ka koalitsioonis on arutatud, kuidas see õnnelik pensionär, kelle pension 1. aprillist 4,4% tõuseb, kõigi nende hinnatõusudega, mis nüüd tulemas on, kaasa arvatud aktsiisist tulenev hinnatõus, hakkama saab?

Aivar Sõerd

Ma üritan teile veel kord asja selgitada. Ma loodan, et te mõistate: elektri kallinemine, kui turg avaneb, ei tulene maksustamisest. See tuleneb hoopis teistest teguritest.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peep Aru, teine küsimus!

Peep Aru

Aitäh! Kas te komisjonis arutlesite ka niimoodi, et kui Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt toob see eelnõu 1. jaanuarist 2013 kaasa ca 29 miljoni euro suuruse vähemlaekumise riigieelarvesse, siis võib see alates 2013. aastast mõjutada ka pensionitõusude katteallikat?

Aivar Sõerd

Riigi tulude vähenemise küsimus oli tõesti komisjonis üks teema. Need mõjud võib-olla nii üksühesed ei ole, aga ma arvan, et olete oma mõttekäiguga üldiselt õigel teel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmen Kütt, teine küsimus!

Helmen Kütt

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus ootas ainult "jah" või "ei" vastust, kas seda arutati või mitte. Mida vastate?

Aivar Sõerd

Selliselt, nagu te küsimuse esitasite, ei arutatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus selle kohta, kas te arutasite komisjonis, kas need tulud, mis riik saab, on balansis nende kuludega, mille puhul riik peab omad ressursid mängu panema. Ma räägin kõikidest riigi struktuuridest ja valdkondadest, kus kasutatakse elektrienergiat.

Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Eks ta natuke segaseks jäi, aga veel kord: aktsiisi maksavad kõik tarbijad, kes energiat kasutavad. Riik on samuti üks tarbija ja ka riik maksab maksusid – selles ei ole midagi erakordset. Aga me kuulsime täna, mis on eelnõu algataja tegelik motiiv. Tegelik motiiv on suurendada hoopiski põlevkivimaksusid, mis annaks väga valusa hoobi 150 000 inimesele, kes põlevkivitootmise piirkonna läheduses keskkütet kasutavad. Me saime täna teada ka seda, et algatajate plaan aktsiisi vähendada, aga maksustada põlevkivi tähendaks seda, et me maksustame Eestis toodetud elektrienergiat, aga väljastpoolt imporditavat elektrienergiat ei soovi maksustada. See on muidugi väga huvitav informatsioon.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Ma soovin ka täiendavat informatsiooni. Aga palun mitte rääkida KredExist ja energiasäästust! Seda väga mõistlikku ettevõtmist me ajame juba aastaid ja teeme seda sõltumata sellest, kas elektriturg avaneb või mitte. Nüüd, elektriturg avaneb aastal 2013. Nimeta üks meede, mille Vabariigi Valitsus on välja pakkunud Eesti riigis, et kuidagigi leevendada sellest tulenevat elektrienergia kallinemist!

Aivar Sõerd

Aitäh! Eelmisel nädalal pandi nurgakivi Estlink 2 rajatisele, mis oluliselt parandab meie elektriga varustatust. See on üks väga hea näide – te ju soovisite ühte.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil seda hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse eelnõu 94. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 38, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Seaduseelnõu 94 on menetlusest välja langenud.


6. 12:45 Tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (97 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Meie järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu 97 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme kolleeg Kadri Simsoni!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! No nii, jälle seisan teie ees astmelise tulumaksu eelnõuga ja jätkan oma rahvavalgustuslikku tööd. Arvan, et mingil hetkel peab ka Eesti parlamendi enamus aru saama, et see maksusüsteem, mis on kasutuses enamikus edasijõudnud lääneriikides, on kohane ka Eestile. Eestis aga peab astmelise tulumaksu eest seisja oma seisukohti aina uuesti põhjendama ja seepärast mulle tundub kohati, et meie riik eirab viimase paari sajandi arenguid läänemaailmas. Juba 18. sajandil tänapäevasele majandusteadusele ja liberaalsele turumajandusele aluse pannud Adam Smith ütles, et on loomulik, kui rikkamad inimesed annavad oma panuse avalike kulutuste katmisse, ja seda suuremas proportsioonis, mida suuremad nende tulud on.
Nii et mis see siis on?! Mitu sajandit on möödas, ja ikka me vaidleme siin selle üle, kas majandusteaduse põhitõed Eestis kehtivad või ei! Aga olles leppinud olukorraga, et Reformierakond kaitseb nagu lohemadu oma kuldmuna – raiud ühe väärarusaama astmelise tulumaksu kohta maha, kasvab kohe teine asemele –, võitlen ma siin ikkagi lohemaoga edasi ja seisan selle eest, et Eesti riigil oleks tema ülesannete täitmiseks piisav maksubaas.
Selleks korraks on siis välja mõeldud selline vastuargument, et ei tea, kas väike Eesti ikka sellise keerulise maksusüsteemiga, nagu seda on astmeline tulumaksusüsteem, hakkama saab. Kas me suudame need maksud kokku korjata? Rahanduskomisjonis tegi üks kolleeg väga tabava märkuse, et kuulge, meie lähinaabruskonnas ja mujal Euroopas on ju mõnigi riik, kes sellist keerukat mitmeastmelist tulumaksusüsteemi suudab rakendada. Nende eelarve on kenasti korras ja maksumaksjaid tuleb aina juurde – inimesed sugugi ei lahku nendest riikidest.
Selle jaoks, et teile mitte ette lugeda kõiki neid rohkeid riike, kes astmelist tulumaksu kasutavad, võtan ma kätte lühema nimekirja. See on see nimekiri, kuhu me oma praeguse maksusüsteemiga kuulume. Selles nimekirjas on Hongkong, Jamaica, Tuvalu, Eesti, Leedu, Grenada, Venemaa, Serbia, Iraak, Slovakkia, Ukraina, Gruusia, Rumeenia, Türkmenistan, Trinidad ja Tobago, Kõrgõzstan, Albaania, Makedoonia, Mongoolia, Montenegro, Kasahstan, Mauritius, Bulgaaria, Tšehhi, Timor, Valgevene, Seišellid, Paraguay ja Ungari. Ei ole just loetelu, kus me ennast uhkena tunneksime, või mis?
Need riigid, kelle hulka me pürgime ja kellele me järele püüame saada, ei ole loobunud oma maksusüsteemist. Võib-olla parim näide on Island, kes kriisi sattudes korraks proovis sedasama süsteemi, mis meil on – vahest mõni eestlane käis seal ja pidas sütitava sõnavõtu, kuidas see aitab majandusel jalule saada –, ja läks tagasi astmelisele tulumaksule. Või siis kurvem näide: Ungari kehtestas 1. jaanuarist samasuguse maksusüsteemi, nagu meil siin on, ja eile me võisime kõik lugeda uudist, et vaene Ungari valitsus palub IMF-ilt abi. Võib-olla nad lasid ka ennast ära hullutada, et astmelisest tulumaksust loobumine toob uusi investeeringuid ja aitab majandusel kiiresti kasvada. Tegelikkus on see, et Ungaris paistab sel aastal, kui ta ühtlase tulumaksu kehtestas, olevat kõige madalam majanduskasv, kui võrrelda uusi Euroopa Liidu riike. Ungari peaministri partei FIDESZ tegi 27. oktoobril parlamendis toimunud eelarve arutelul ettepaneku, et tuleks ikka kõrgem aste ka kehtestada. See oleks 27% ja kehtiks sellise sissetuleku korral, mis moodustab miinimumpalgaga võrreldes vähemalt 112,5%. Nii et päris suur tulumaks ka suhteliselt väikese sissetuleku korral.
Aga võib-olla on meil kohasem võrrelda ennast mõne väikese Euroopa riigiga, kes on sama tubli nagu meie ja võrreldavas suuruses? Võtame siis Sloveenia, kellel oli euro enne meid, kellel on elanikke natuke rohkem kui meil – 2 miljonit –, kelle SKT elaniku kohta on veidi suurem kui meil ja kelle keskmine palk on tsipa kõrgem kui meil, kes saab natukene paremini hakkama kui Eesti. Sloveenial on samuti astmeline tulumaksusüsteem, kus on kolm astet. Kõrgem aste kehtib sissetuleku korral, mis ületab aastas 14 820 eurot – see on 41%. Keskmine aste – 27% – kehtib nendele inimestele, kelle tulu jääb aastas 7410 euro ja 14 820 euro vahele. Nii et kui te nüüd vaatate meie pakutud maksuastet, siis pole see võrreldes näiteks Sloveeniaga üldsegi mitte nii kõrge.
Aga põhiline, miks me taas astmelise tulumaksuga välja tulime, on see, et astmeline tulumaks aitab riigil ära hoida seda, et majandus kasvaks buumina ja et kui tulevad majanduslanguse ajad, ei kukutaks sedasi, et tagajärjeks on krahh. Astmeline tulumaks vaigistab majanduse arengut, hoiab selle stabiilsena ja lõppkokkuvõttes võidavad sellest kõik.
Korraks tulen veel nende astmete juurde. Mis puutub maksumäära 33%, siis siin on ju tegu liitprogressiooniga. Kui sinu sissetulek ületab kõrgema maksuastme, siis kõrgem maksumäär kehtib ainult sellele sissetuleku piirmäära ületavale summale. Ei saa kunagi olla nii, et inimene, kes teenib näiteks 2000 eurot kuus, hakkaks astmelise tulumaksu tõttu vähem raha kätte saama kui tema kolleeg, kes teenib 1900 eurot kuus. Ainult tuluastme piiri ületav tuluosa on kõrgemalt maksustatav. Et see nii ei ole, on üks põhilisi eksiarvamusi ja ma loodan, et siin Riigikogu saalis saavad küll kõik aru, et see ei vasta tõele.
Kõrgeim maksumäär 33% on Euroopa mastaabis väga tagasihoidlik, eurotsoonis on kõrgeim maksumäär 40,2%. Ja kui me vaatame Euroopas toimuvat, siis majanduskriis on pannud pingutama mitmeid riike ning väga levinud on, et üks esimesi maksutõuse on kõrgeima tulumaksumäära tõstmine. Sellele teele on näiteks läinud Itaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia. USA-s on läbi viidud asjaomane küsitlus. Seal tulevad ju aasta pärast presidendivalimised ja on tehtud küsitlus, milline maksumuudatus pälviks vähemalt 51% USA kodanike toetuse. Ainukesena pälvis nii suure toetuse maksumäära tõstmine kõige rikkamatel inimestel.
33% puhul tuleb silmas pidada ka seda, et meil on põhjanaaber Soome, kus teadupärast samuti astmeline tulumaks kehtib. Maksumäärad on 0%, 6,5%, 17,5%, 21,5% ja 30%, aga kõigi nende puhul lisandub 19% kohalikku maksu. Nii et kui me liidame näiteks sellise tulu korral, mis on aastas vähemalt 22 600 eurot, maksud kokku, siis saame juba kõrgema maksumäära, kui meie astmelise tulumaksusüsteemi puhul pakutud on. Juhin tähelepanu, et Soome on eestlaste lemmik-väljarändemaa, vaatamata seal kehtivale astmelisele tulumaksule.
Käies seekord astmelise tulumaksu eelnõu välja, lähtusime me põhimõttest, nagu te ehk tähele panite, et pikalt Eestis kehtinud ühtlase tulumaksu miinuste arusaadavamaks muutmiseks tuleb esialgu alustada vaikselt. Seetõttu on välja pakutud ainult üks kõrgem maksumäär. Me ei läinud liiga innukaks, kuigi Euroopas on ka näiteid, kus maksu võetakse 17 erineva tuluastme pealt, näiteks Luksemburgis. Nii tagasihoidlikku jaotust, nagu me oleme pakkunud, enamik riike, kes oma maksud suudab korralikult kokku korjata, ei pelga ja ma arvan, et ka meie ei peaks pelgama. Astmeline tulumaks annab Eestile võimaluse teenida eelarvesse märkimisväärne lisatulu, millega saab täita kohustusi, mida praegu täita ei suudeta, näiteks hoida Eestis meie õpetajaid, päästjaid, politseinikke ja seista meie lastetoetuste eest.
Teisest küljest muidugi öeldakse, et see raha ju kellegi käest tuleb, mõni inimene peab rohkem maksma. Aga alati peab mõni inimene rohkem maksma. Kui Eesti valitsus on otsustanud, et rohkem peavad maksma kõik ehk tõstetakse käibemaksu ja aktsiise, siis see tähendab, et suur koormus on ka nendel inimestel, kellel ei ole täna tööd ehk töötutel, ja nendel, kes ei käi praegu tööl – eakatel ja lastega peredel. Meie ettepanek on, et oma osa võiksid anda ka need inimesed, kes on kõige rohkem võitnud tulumaksu alandamisest 26%-lt 21-le.
Mäletate, see ei olnud kuigi ammu, kui Eestis kehtis tulumaks 26%. Kui me nüüd võrdleme inimest, kes käib tööl miinimumpalga eest, ja inimest, kes teenib korralikku tasu, ütleme 4000 eurot ja keda astmeline tulumaks kindlasti mõjutaks, siis see inimene, kes on miinimumpalga eest tööl käinud, on võitnud tulumaksu alandamiselt 26%-lt 21%-le kõigest 72 eurot, aga 4000-eurose palgaga inimene on iga aasta võitnud ligi 2200 eurot. See on 30 korda enam! Ja need inimesed, kes on nii palju enam tulumaksu alanemisest võitnud, on tegelikult suhteliselt valmis panustama rohkem. Kui otsustada avalikkuses väljaöeldud arvamuste järgi, siis on küllalt arvamusliidreid, kes kinnitavad, et nad on valmis enam maksma, et Eesti õpetajad saaksid korralikku palka. Nad on valmis enam maksma, et Eesti infrastruktuur vastaks nende ootustele, et turvalisus ei oleks üksikute luksus, vaid kõigi hüve. Nii et on küpsenud avalik arvamus, et kärpida enam ei saa ja oma panuse võib anda ka kõrgepalgaline inimene.
Üks asi, millele ma tahan tähelepanu juhtida, on see, et meie seaduseelnõu ei näe ette tulumaksu edasist alandamist. Praegune valitsus, kes eelmist eelnõu kritiseeris ja küsis, kust tuleb kate soovitud kulutusteks, kust te seda plaanite võtta ja mida te asemele tõstate, on ise kavandanud alandada tulumaks 21%-lt 20%-le. Vastavaks kaotuseks riigieelarvele on plaanitud 57 miljonit füüsilise isiku tulumaksu kaotust ja 13 miljonit ettevõtte tulumaksu kaotust, ja seda ilma igasuguse katteallikata, kust vajalik raha asemele tuleb. Nii et opositsiooni silmas pindu näete ja enda silmas palki mitte.
Ma juhin veel tähelepanu sellele, et meie eelnõust tulenev lisatulu laekuks esialgu puhtalt riigieelarvesse, sest me ei soovi selle eelnõuga muuta kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa. Tõsi, meie kindel eeldus on see, et valitsus peab taastama kohalikele omavalitsustele nende tulumaksuosa vähemalt 11,93%-ni. Aga see on igal juhul kinnitatud, see ei sõltu sellest, et ühes omavalitsuses on ehk rohkem kõrgepalgalisi ja teises vähem. Kõrgema tulumaksumäära lisatulu laekuks selgelt riigieelarvesse, kust on võimalik seda raha vastavalt riiklikele huvidele eraldada.
Juhin tähelepanu ka sellele, et valitsus ei ole selles eelnõus muid vigu leidnud kui ainult seda, et sellist maksusüsteemi muudatust ei sisalda endas Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Reformierakonna valitsusliidu programm. Tolles programmis öeldakse, et jätkatakse lihtsa ja ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ja 2015. aastal alandatakse maksu 20%-ni. Rohkem sisulisi vastuväiteid Rahandusministeeriumist tulnud kirjas ei olegi. Me oleme näinud, et valitsusliidu programm on selline ajas muutuv dokument. Aastal 2007 sõlmitud valitsusliidu programmist jäi valdav enamik punkte ellu rakendamata. Nii et ärge laske endale teha sellest olulisemat dokumenti, kui on teised Eesti riigi arengut käsitlevad dokumendid!
Ma usun siiralt meie riigi võimekusse. Ma usun sellesse, et meie Maksu- ja Tolliamet on võimeline koguma ka suuremaid makse ning rakendama keerukamat maksusüsteemi, sest enamik meie inimesi deklareerib oma tulusid nagunii interneti kaudu. Ja see, mis on võimalik enamikus Euroopa Liidu riikides, valdavas enamikus euroriikides, peaks olema võimalik ka sellisel e-tiigri maal, nagu seda on Eesti. Ma tänan teid tähelepanu eest ja hea meelega vastan teile küsimustele!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Kuna meie istungi aeg on läbi, siis jätkame seda huvitavat arutelu homme. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 13.01.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee