Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, need vähesed, kes siin saalis on! Püüan teile edasi anda Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelusid ja rääkida langetatud otsustest. Nende arutelude lõpptulemus on tänaseks teile erinevate muudatusettepanekute näol välja jagatud. Et mitte ennast korrata, jätan rääkimata kõigest sellest, millest räägiti esimesel lugemisel, ehk ma ei pööra täna tähelepanu sellele, mis riigieelarve kui selline on ja kuhu on tema põhilised investeeringud suunatud. Nii nagu teisele lugemisele kohane, keskendun peaasjalikult muudatusettepanekutele.
2012. aasta riigieelarve seaduse esimene lugemine komisjonis toimus 26. oktoobril. Kahe lugemise vahel rahanduskomisjon arutas riigieelarvet ja kogu seda temaatikat viiel istungil. Annan teile sellest lühikese ülevaate. Komisjoni istungitel on olnud eri valdkondade ministrid, andmaks ülevaadet tegevustest oma valitsemisalas 2012. aastal, kulude detailsemast liigendusest ja võimalikest muudatustest võrreldes 2011. aasta eelarvega. Juhin teie tähelepanu sellele, et enne esimest lugemist Riigikogu saalis jõudis komisjonis juba ära käia Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, kes käis komisjonis 17. oktoobril, 18. oktoobril oli komisjonis sotsiaalminister Hanno Pevkur, 24. oktoobril regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja 25. oktoobril justiitsminister Kristen Michal. Peale esimest lugemist olid 7. novembril komisjonis kultuuriminister Rein Lang ja välisminister Urmas Paet, 8. novembril siseminister Ken-Marti Vaher, 14. novembril kaitseminister Mart Laar ning 15. novembril majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning keskkonnaminister Keit Pentus. On jäänud veel üks minister, nimelt põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kellega on juba kokkulepe, et ta tuleb rahanduskomisjoni 21. novembril. See tähendab seda, et me oleme teinud kõigile ministeeriumidele n-ö ringi peale.
Annan kiire ülevaate sellest, millised olid arutelu teemad ja millest kõige rohkem räägiti kohtumistel nende ministritega, kes käisid komisjonis esimese ja teise lugemise vahepeal. Kultuuriminister tõi oma esitluse ajal kõigepealt välja sellise teema nagu spordi finantseerimine. Järgmisel aastal on olümpiamängud. Äramärkimist leidis, et EOK saab lisaraha Londoni olümpiamängudeks. Räägiti kultuuriasutuste omatuludest. Tuleb välja, et kui mingi asutus teenib omatulu, siis seda ei saa kanda teiste asutuste võimalikeks kuludeks, vaid see saab minna ainult konkreetse asutuse kulude katteks. Minister rääkis ka loomaaia investeeringutest. Üks rahvasaadik küsis loomaaia kohta. Aegade jooksul on investeeringuid tulnud nii riigilt kui ka kohalikult omavalitsuselt. Markeeriti ära see, et valmivad Eesti Meremuuseum ja Lennusadam. Hankevaidlusi on aegade jooksul olnud, aga nüüd on need igal juhul valmimisetapis.
Välisminister, kes käis komisjonis 7. novembril, tõi esile, et osa rahast läheb saatkonnahoonete renoveerimiseks ja rajamiseks. Ta tõi näite selle kohta, et eeldatavasti rajatakse Pekingisse uus saatkonnahoone, praegu, kui ma ei eksi, asub saatkond vist ühes hotellis. Kiievis saatkonnahoone renoveeritakse. Brüsselis tahetakse panna kokku Eesti Vabariigi esindus Euroopa Liidu juures ja Eesti saatkond, et nii kulusid vähendada. Välisminister lubas saata rahanduskomisjoni materjalid seoses programmiga "Eesti välisesindused kuni 2015 ja 2015+", mille Välisministeerium on koostanud. Täna hommikul kell pool kümme need materjalid ka saabusid. Ma ei ole jõudnud nendega veel korralikult tutvuda, aga see materjal on vähemalt rahanduskomisjonil käes. Seal on toodud korralik ülevaade kõikidest investeeringutest, mida välisminister ja Välisministeerium tahavad lähitulevikus teha. Märkimist leidis ka rahvusvahelise õppe finantseerimine. Tegemist on Välisministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise lepinguga. Riigikogu liikmed küsisid ka rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude kohta. Küsiti, milline on üldse nende kasutegur ja kas Eesti riik ikka peaks osalema erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides. Näiteks seoses OECD-ga tõi minister eraldi välja selle, et konkreetses klubis olemise kõrval annab see võimaluse ligi pääseda ka erinevatele uuringutele, mida OECD teeb.
Siseminister rääkis sellest, et üks märksõna järgmisel aastal on Päästeameti finantseerimine ja elupäästevõimekuse suurendamine. Ta tõi esile selle, et 2012. aastal toimub Eestis suur ID-kaartide väljavahetamine, mis tuleneb peaasjalikult tähtaegadest. Järgmisel aastal on märksõnadeks ka ennetustegevuse suurem finantseerimine ja kõik see, mis sellega kaasas käib.
Kaitseminister, kes samamoodi käis meie komisjonis esimese ja teise lugemise vahepeal, rääkis sellest, mida järgmisel aastal tehakse ja kuhu 2% SKT-st peaasjalikult läheb. Tegemist on olnud aktuaalse teemaga. Ka riigieelarve muutmise mitme ettepaneku katteallikaks on pakutud kaitsekulutuste vähendamist. Tema sõnumid olid sellised, et suurem osa lisarahast läheb Eesti sõduritele tänapäevase varustuse hankimiseks ja väljaõppetingimuste parandamiseks, sest majanduslanguse ajal kärbiti neid kulusid päris tugevalt. Lisaks lähevad raha ja finantsvahendid infrastruktuuriobjektidele. Suurenevad Kaitseliidu kulud. Komisjonis küsiti, et kui neid kulusid vähendada, mis siis tegemata jääks. Ministrilt tuli vastus, et sel juhul riiklik kaitsevõime ja julgeolek suure tõenäosusega ikkagi väheneksid ning selgelt nõrgeneksid ka meie rahvusvahelised positsioonid, mis praegu olemas on. Lisaks halveneks esmase kaitsevõime tagamine. Osa kulutusi on vajalikud ka seetõttu, et mingid investeeringud on juba tehtud ja mingid lubadused on antud. Minister tõi välja, et arvatavasti ostetaks laskemoona vähem ja kasarmute kordategemine oleks nõrgemal tasemel, ka Kaitseliit saaks sel juhul vähem finantsvahendeid.
Kui majandusminister meie komisjonis käis, siis tema tõi välja järgmist. Kõigepealt, investeeringud teedesse kasvavad peaasjalikult aktsiiside, aga ka erinevate struktuurifondide abil. Suured objektid on Jõhvis, samuti on olulised Tallinna viaduktid. Eraldi mainis ta kohalikke teid. Kohalikele teedele eraldatakse 2012. aastal 40% rohkem raha kui 2011. aastal, see on umbes 5,7 miljonit eurot. Uue teemana mainis ta seda, millest varem pole räägitud, aga mis on viimasel ajal kõne alla tulnud, s.o Estonian Airi täiendav kapitaliseerimine summas 30 miljonit eurot. Sellest 15 miljonit eraldatakse juba sel aastal erinevate ministeeriumidevaheliste kirjete alusel ja 15 miljonit 2012. aastal ettevõtte arendamiseks. Ta tõi esile ka Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise. Üks Riigikogu liige tundis huvi, kas see võiks olla riigiabi teema. Minister ütles, et selle informatsiooni põhjal, mis on peaasjalikult Rahandusministeeriumilt tulnud, ei tohiks siin olla probleeme.
Veel käis meil kahe lugemise vahepeal keskkonnaminister. Tema tegi järgmised tähelepanekud. Kõigepealt, heitmekvootidega seonduv. 2012. aastal tehakse väga palju investeeringuid varem müüdud heitmekvootide arvel. See on üks põhjus, miks järgmisel aastal on eelarve defitsiidis. Kui me vaatame struktuurset eelarvet, siis me oleme peaaegu nullis, aga heitmekvoodid tekitavad raamatupidamislikus mõttes sisuliselt kuni 1,5% defitsiiti. Keskkonnaminister mainis ära ka maade müügi. Ta andis teada, et kavandamisel on täpne plaan. Maa-ametil on asjast ülevaade ja ta monitoorib seda protsessi. Riigikogu liikmetel oli küsimus ka selle võimaliku olukorra kohta, kus riik müüb maad ja hakkab paari aasta pärast seda tunduvalt kallimalt tagasi ostma. Keskkonnaminister andis informatsiooni, et Maa-amet monitoorib kõiki ministeeriume. Siin on väga suur osakaal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, kes on peamine tee-ehitaja. Ühelt poolt on maade müük, aga teiselt poolt on ka maade ost. Komisjoni liikmed tundsid huvi selle vastu, millises tempos ja milliste summade eest ministeerium erinevaid loodusväärtuslikke maid ostab. Minister ütles, et ühelt poolt on siin bürokraatlik kadalipp ja teiselt poolt on finantsvahendid sellised, et tegemist on mitmeaastase puhverreserviga. Veel tõi proua Pentus esile, et ministeeriumi majanduskulude kasv tuleneb mingil määral sellest, et suurenevad seirekulud. Kõik õhu- ja veeseirega seonduv ning Läänemere saastamise analüüsid on üks prioriteete.
Sellega põhimõtteliselt võikski esimese ja teise lugemise vahel antud ministrite ülevaated kokku võtta. Lisaks kohtumisele ministritega käis komisjon ka ise väljasõiduistungil. 10. novembril käis komisjon Eesti Pangas ja Finantsinspektsioonis. Arutatavad teemad olid euroala olukorra ülevaade, aga ka kogu finantsstabiilsus ja erinevad stsenaariumid riigieelarve kontekstis. Siin tasub kindlasti rõhutada, et Eesti Pank tõi välja, et kindlasti peavad otsustajad olema valmis selleks, et baasstsenaarium, mis on praegu 3%, võib muutuda riskistsenaariumiks, mis on 1%. Ma arvan, et on korrektne see siit kõnepuldist välja öelda.
Me arutasime riigieelarvet ka mitmel komisjoni koosolekul. Mainin ära teemad, mis komisjonist läbi käisid. Mingil määral need kattuvad võib-olla varem jutuks olnud teemadega, mida arutati kohtumistel ministritega. Üldine teema, mida arutati, oli kaitsekulutuse protsent SKT-st. Kaitseministeeriumiga seoses olid kõne all erinevad rikkumised ja rikkumismenetlused, mis on aastate jooksul Kaitseministeeriumis riigihangetega seoses toimunud. Päris mitmel koosolekul oli teemaks astmelise tulumaksuga seonduv. See on pikem teema ja sellel ma peatun natuke hiljem, kui ma räägin katteallikatest.
Nüüd muudatusettepanekutest. Muudatusettepanekuid laekus Riigikogust 25 ja rahanduskomisjon koostas lisaks nendele ka ise ühe muudatusettepaneku, mis sisaldab endas peaasjalikult muudatusi eri ministeeriumide haldusalas, mis n-ö kanaliseeruvad rahanduskomisjoni kaudu. Rahanduskomisjoni muudatusettepanekust on näha, et erinevad ministeeriumid on teinud erinevaid ettepanekuid ja need kõik on suunatud 2012. aastasse. Muudatustest ministeeriumide haldusalades, mis on tehtud komisjoni ettepanekus, võib välja tuua, et Kultuuriministeeriumi valitsemisalas toimuvad mitmed struktuursed muudatused, mille eesmärk on muuta rahastamisprotsessi stabiilsemaks, täpsemaks ja selgemaks. Seal on välja toodud, et kulusid ei suurendata, küll aga need muudatused väga selgelt täpsustavad protsessi. Talvise navigatsiooni kulud on ka toodud muudatusettepanekutesse sisse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kalkuleerinud potentsiaalset kulu. Ka komisjonis oli eraldi arutelul, et siis, kui kõigil on jäämurdelaevu vaja, pole neid kuskilt võtta. See on alati riskikoht. Eesti riigil ei ole nii palju finantsvahendeid, et hakata laeva ehitama, sest sinna on vaja suuri summasid. Sellist prioriteeti ei ole. Praegu on ministeerium ette näinud 4,4 miljoni euro eraldamise. Sellega seoses jõutakse kokkuleppele, et üks A-klassi jäämurdja oleks valmis Eestis jääd murdma.
Eraldi võib rõhutada, et meie muudatusettepanekus on toodud sisse ka ESM-i võimaliku lepingu jõustumise järgne makse. Tegemist on 30 miljoni euroga. Tuleb öelda, et sellist kokkulepet ei ole Eesti riik ega teised euroala riigid veel lõplikult sõlminud. Algne kokkulepe näitas, et ESM-i lepingud peaksid tulema 2013. aastal. Viimaste kuude arengud näitavad, et ESM võib tulla pigem 2012. aastal. Et olla selleks valmis, ongi muudatusettepanekus 30 miljonit eurot reserveeritud meie sissemaksena, s.o üks viiendik meie tulevasest eeldatavast sissemaksest. See meie kulusid ei suurenda. Tegemist on finantseerimistehinguga, mille katteallikaks on kas potentsiaalsed reservid või laenuvõtmine. Teiselt poolt on meil investeering konkreetsesse aktsiakapitali.
Kas mu aeg on varsti läbi? Mul on veel väga palju rääkida.
Muudatusettepanekutest veel niipalju, et osaliselt arvestati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete muudatusettepanekut, mis nägi ette eraldada raha ingliskeelsete uudiste edastamiseks, ja täielikult toetati Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse ...