Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu kaheksanda töönädala esmaspäevast istungit.

Head kolleegid! Seoses Riigikogu liikme Kaja Kallase volituste peatamisega asub Riigikogu liikmeks Terje Trei. Ma palun teid, Terje Trei, Riigikogu kõnetooli ametivannet andma!

Austatud Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Head kolleegid! Nüüd on aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, Euroopa Liidu Nõukogu konventsiooni keskse tollivormistuse kohta seoses traditsiooniliste omavahendite EL-i eelarve kasutusse andmisel endale jäetavate siseriiklike sissenõudmiskulude määramisega ratifitseerimise seaduse eelnõu. Teiseks, Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks olekuga seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu. Eelnimetatud kolme eelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Sven Sester!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan rahanduskomisjoni nimel üle käibemaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu. Täpsemalt öeldes tehakse muudatus seaduse § 5 lõike 2 punktis 2, kus "128 eurot" asemel kirjutatakse "38 eurot". See eelnõu lähtub soovist säilitada käibemaksutagastuse ehk nn tax-free müügi ajutisel perioodil, mis kestab kaks aastat, 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2011, ja on kohe lõppemas, kehtiv vähendatud käibemaksu tagastamise piirmäär. Ettepanekuga säilitada vähendatud piirmäär peale 31. detsembri möödumist on meie ja Rahandusministeeriumi poole pöördunud Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ning Eesti Turismifirmade Liit. Nende ettepanekut toetas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle hinnangul on 2010. aasta jaanuarist kaheks aastaks 38,35 euroni vähendatud käibemaksu määr avaldanud väga selget positiivset mõju turismisektorile. Eelnõuga tahame selle kaheks aastaks määratud ajutise meetme muuta alaliseks. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli eelnõu. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Arto Aasa majanduskomisjoni esimeheks ning Riigikogu liikme Urve Palo majanduskomisjoni aseesimeheks.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 7. novembril algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon, ja Vabariigi Valitsuse s.a 7. novembril esitatud Riigikogu otsuse "Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 10. novembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi ettepaneku suhtes, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on 24. november kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 10. novembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni esitatud rohelise raamatu suhtes, mis käsitleb vastastikuse usalduse tugevdamist Euroopa õigusruumi vastu: roheline raamat EL-i kriminaalõiguse kohaldamisest kinnipidamise valdkonnas, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning rohelise raamatu kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on 24. november kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 10. novembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis´ kohaldamise kontrollimiseks, ning määruse, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 562/2006, et sätestada ühiseeskirjad sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kohta erandjuhtudel, eelnõude kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on 24. november kell 16.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget, puudub 9.
Lugupeetud kolleegid! Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Selle nädala päevakord on teil laudadel. Ma panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Alustame tööd esmaspäevase päevakorra punktidega. Algab arupärimistele vastamine. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Andres Anvelti ja Rein Randveri 13. oktoobril s.a esitatud arupärimine füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üleandmise kohta. Palun kõnepulti kolleeg Kalev Kotkase!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud rahandusminister! Head kolleegid! Käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus võimaldab ühe uuendusena füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara üleandmist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust. Sama seaduse § 1 punktis 47 sätestatakse, et vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamise korra kehtestab rahandusminister määrusega. Kahetsusväärselt ei ole üheksa kuu jooksul peale seaduse jõustumist ja aasta jooksul peale seaduse vastuvõtmist Riigikogus nimetatud määrust veel kehtestatud. Põllumajandussektoris on seda tulumaksuseaduse muudatust kaua oodatud, kuna see võimaldab põhimõtet "talu isalt pojale" rakendada mõistlikel alustel ja nii soodustada põlvkondade vahetust põllumajanduses. Seoses selle probleemiga on meil rahandusministrile kolm küsimust. Kõigepealt tahame teada, miks ei ole rahandusminister nimetatud määrust kehtestanud. Teiseks küsime, millal see määrus kehtestatakse. Kolmandaks küsime natuke ettevaatavalt, kas minister peab võimalikuks, tulenevalt ettevõtete võrdse kohtlemise põhimõttest, seadustada ka füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üleandmisega kaasnevate sõidukite, traktorite ja kinnisvara registritoimingute ning võimalikke kohustusi ja õigusi reguleerivate lepingute ümbervormistamise riigilõivuvabastust. Aitäh!

Suur tänu, Kalev Kotkas! Palun lugupeetud rahandusministri Jürgen Ligi vastamiseks kõnepulti!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esimene küsimus kõlas nii: "Miks ei ole rahandusminister kehtestanud aasta jooksul peale seaduse vastuvõtmist Riigikogus ja üheksa kuu jooksul peale seaduse jõustumist tulumaksuseaduses ettenähtud määrust?" Vastus on, et rahandusminister on seda teinud. Määrus "Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine" on allkirjastatud tänavu 14. juunil, Riigi Teatajas on see avaldatud 16. juunil. Määruse lisana on kehtestatud ka füüsilisest isikust ettevõtja deklaratsiooni vorm E. Lisa kehtestab füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üleandmise korra.
Teine küsimus: "Millal minister kehtestab tulumaksuseaduse § 37 punktis 7 sätestatud vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamise korra?" Õigel ajal. Rahandusministri määrus ja selle lisana kehtestatud füüsilisest isikust ettevõtja uus deklaratsioonivorm hakkavad kehtima uue maksuperioodi alguses, s.o 1. jaanuarist 2012. Maksuõigusaktide muudatused jõustuvad maksustamisperioodi alguses, et ära hoida segadust. Sageli pole muudatused maksustamisperioodi keskel võimalikud.
Kolmas küsimus: "Kas Te peate võimalikuks tulenevalt ettevõtete võrdse kohtlemise põhimõttest kehtestada ka füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üleandmisega kaasnevate sõidukite, traktorite ja kinnisvara registritoimingute ning võimalikke kohustusi ja õigusi reguleerivate lepingute ümbervormistamise riigilõivuvabastust?" Ei näe selleks suuremat põhjust. Füüsilisest isikust ettevõtja on konkreetne inimene, kelle nimel on registreeritud ettevõtluses kasutatav ja registrisse kantud vara: sõidukid, traktorid, kinnisvara. Ettevõtte üleandmise korral vara omanik muutub. Omandiõiguse muutumine tuleb ju samuti registreerida. Riigilõiv on ette nähtud registreerimistoimingutega kaasnevate kulude hüvitamiseks. Riigilõivuvabastusi antakse väga erandlikel juhtudel, näiteks sünni ja surma registreerimisel või elatise nõudmise hagi puhul. Sellistel juhtudel on avalik huvi toimingu tegemiseks olulisem toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest, lähtutakse ka maksevõimelisuse põhimõttest. Riigilõivust vabastamine on mõeldav eelkõige toimingute puhul, mille tegemine on isiku jaoks vältimatu. Teatud toimingute riigilõivust vabastamine tähendab, et kulud maksavad kaudselt kinni ülejäänud maksumaksjad. Seetõttu ei ole riigilõivust vabastamine praegusel juhul põhjendatud. Aitäh!

Suur tänu, härra rahandusminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan vastuste eest, austet rahandusminister! Hea teada, et probleemne määrus on valmis. Teinekord oleks otstarbekas sellest teavitada ka kolleeg põllumajandusministrit, kes sellest midagi ei teadnud veel septembris, kui sellest viimati juttu oli. Kas te ei näe probleemi selles, et ettevõtete võrdse kohtlemise põhimõtet rikub asjaolu, et äriühingult äriühingule ettevõtet üle anda on odavam kui füüsilisest isikust ettevõtjalt füüsilisest isikust ettevõtjale?

Aitäh! Riigilõivu suuruse kohta te eelnevalt täpset küsimust ei esitanud. Ma ei oska neid kahte asja võrrelda. Füüsilisest isikust ettevõtja on siiski füüsiline isik ja füüsilised isikud ikkagi kannavad seda koormust, samuti kannavad seda äriühingud. Mul ei ole peas, mis need täpsed lõivumäärad on. Mis puutub põllumajandusministrisse, siis küllap ta saab sellest teada. Küllap said sellest täna teada ka arupärijad.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud härra rahandusminister! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Kajar Lemberi, Sven Mikseri, Neeme Suure, Jaak Alliku, Karel Rüütli, Jaan Õunapuu ja Rein Randveri 25. oktoobril s.a esitatud arupärimine kasutamata saastekvoodiühikute müügist laekunud raha kasutamise kohta. Palun kõnepulti kolleeg Kajar Lemberi!

Hea juhataja! Hea Riigikogu! Meil on tõesti ministrile viis küsimust. Mul on hea meel, et sellele arupärimisele juba nii kiiresti siin saalis vastatakse. Meie viie küsimuse sisu ja mõte on lühidalt öeldes see, et nii avalikkus kui ka Riigikogu saaksid rohkem teada nn CO₂ raha jagamisest. Fookus on võib-olla sellel, mis põhjusel sai üks asutus, nimelt Riigimetsa Majandamise Keskus, hästi suure hulga seda raha. Mõni küsimus on ka selle kohta, kas kõikide nende investeeringute tegemine Riigi Kinnisvara AS-i kaudu oli kõige mõistlikum lahendus. Selle kohta meie viis küsimust käivadki. Nii et kuulame vastuseid. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kajar Lember! Palun veel kord kõnepulti lugupeetud rahandusministri!

Austatud juhataja! Austatud arupärijad! Mul on hea meel vastata. Hea meel selles mõttes, et need küsimused ei ole sugugi halvatoonilised, nagu on olnud mõni samade autorite artikkel, mida ma olen näinud. Selle protsessi juures ei ole tõesti midagi varjata ega midagi häbeneda. Aga võtame siis järjestikku.
Esimene küsimus: "Mis põhjendusega on AAU-de müügist saadud vahendite abil renoveeritavate hoonete nimekirjas väga palju RMK-le kuuluvaid hooneid?" Hinnang "väga palju" on subjektiivne, sest RMK objektide hulk on ainult 4,6% kõigist objektidest, neid on 22. Ma ei saa välistada, et siin on ka ametkondlik tasakaal mingit rolli mänginud, aga väga palju sõltus ikkagi sellest, kui kiiresti keegi jõudis neid projekte esitada. See on pigem kiitus keskkonnaministrile, kes seda kiiresti tegi. Kõik ei jõudnud nii kiiresti. Ja sellega oli väga kiire. See on selline raha, mis on meile antud hästi kiireks ja hästi sihtotstarbeliseks kulutamiseks ning see tekitab väga suure halduskoormuse. Oodata ei ole siin võimalik. Riik on sõlminud Jaapani korporatsioonidega kokku 13 AAU-de müügikokkulepet, millega hõlmati – pange tähele – 480 objekti. Hooneid on veel rohkem, sest samal aadressil võib asuda mitu hoonet. Neist 240 on riigi objektid (s.o täpselt pool), sh avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele kuuluvad objektid, ning kohalike omavalitsuste objekte on samuti 240. Riigi objektide puhul eelistasime läbirääkimistel sotsiaal- ja haridusobjekte, mis on kasusaajatele justkui lähemal. Riigimetsa Majandamise Keskus on, nagu ma ütlesin, 22 rahastatud objekti valitseja. Kasutusotstarbe järgi jagunevad objektide investeeringud järgmiselt: haridus, sh lasteaiad, 49,9% (täpselt pool), kultuur 17,2%, riigiasutused, sh näiteks RMK ja Päästeamet, 14%, sotsiaalobjektid 8,5%, tervishoid 7,2% ja kehakultuur 3,2%. Riigi objektide investeeringud koos avalik-õiguslike ülikoolide investeeringutega moodustavad koguvahenditest 74,4%, KOV-ide objektid 25,6%. RMK objektid, mis välja valiti, konkureerisid ainult riigi objektidega. Otsuste tegemisel arvestati ehitustehnilist seisukorda ja renoveerimistööde kuluefektiivsust CO₂ emissiooni vähendamisel. Ehitustehnilise seisukorra hindamisel võeti aluseks 2009. aastal Riigi Kinnisvara AS-i tehtud riigi kinnisvara inventuuri andmed. Jaapani korporatsioonidele pakutud objektid järjestati ehitustehnilisest seisukorrast lähtuvalt: mida halvem see seisukord on, seda kõrgem on positsioon järjestuses. Lähtuti ka ühe tonni CO₂ emissiooni vähendamiseks kuluvast investeeringust: mida väiksem on investeeringu maksumus vähendatava CO₂ emissiooni tonni kohta, seda kõrgem on positsioon.
Teine küsimus: "Rahastamisotsuse tegemisel oli üheks põhikriteeriumiks kasusaajate hulk ja investeeringu tulemusel vähenev CO₂ hulk. Kuidas RMK hoonetesse minev ressurss nendele kriteeriumidele vastab?" Riik müüs AAU-sid avaliku sektori hoonete renoveerimise meetme jaoks kahes etapis. Esmalt olid kõne all riigi objektid ja hiljem, peale ostjate nõustumist, ka omavalitsuste objektid. Ka valikuid tehti kahes grupis: esmalt riigi objektid ja hiljem omavalitsuste esitatud objektid. Kasusaajate arvu kasutati kriteeriumina just omavalitsuste objektide puhul, kuna seal on sageli ohus jätkusuutlikkus. Lisaks järgiti valiku tegemisel regionaalset printsiipi. Maksumuse järgi jagati 50% viie regiooni vahel võrdselt ning jaotuse aluseks on regiooni elanike arv. RMK objektid omavalitsuste objektidega ei konkureerinud. RMK objektid konkureerisid riigi objektidega ning kriteeriumiks oli ehitustehniline seisund ja investeeringu suurus, mis läheb CO₂ emissiooni ühe tonni võrra vähendamiseks.
Kolmas küsimus: "Miks on salastatud üks põhikriteeriumiks olev number ehk konkreetse hoone puhul saavutatav CO₂ kokkuhoid?" Jaapani korporatsiooniga sõlmitud lepingu finantsinformatsioon on Jaapani poole nõudel konfidentsiaalne. Sellest tulenevalt on konkreetse objekti puhul loodetav CO₂ kokkuhoid samuti konfidentsiaalne. Teades täpselt CO₂ emissiooni vähenemist, on võimalik ühe lepinguga hõlmatud objektide baasilt välja arvutada selle lepingu koguväärtus. See on see, mida kvoodiostja mingil juhul ei taha.
Neljas küsimus: "Kas kõikide investeeringute tegemine RKAS-i kaudu on mõistlik?" Vägagi mõistlik, on minu vastus. RKAS, täpsustan, ei tee ehitustöid, vaid korraldab hankeid, projektijuhtimist ning ehitustööde järel CO₂ emissiooni vähenemise hindamist ja sellest raporteerimist. CO₂ vahendite kasutamine on ajaliselt rangelt piiratud. Teatavasti peavad need olema kasutatud 2012. aasta lõpuks. Abikõlblikkusel on ranged tingimused. RKAS-i roll on maandada võimalikult palju ehitusturu riske. RKAS on teinud väga head tööd, seni ei ole ühtegi CO₂ hanget vaidlustatud. 2011. aastal on RKAS-i hangete arv suurem kui eelneval kümnel aastal kokku. Kvoodimüügi teine etapp oli väga edukas ka selle tõttu, et Jaapani korporatsioonidele meeldis väga üks keskne investeeringute korraldaja. See oli ilmselt ainus võimalus õigeks ajaks selle raha rakendamisega hakkama saada.
Viies küsimus: "Kui suur oli RKAS-i tasu hangete läbiviimise ja teiste programmiga seotud tegevuste läbiviimise eest?" Jaapani korporatsioonidega sõlmitud lepingutes on konfidentsiaalsustingimus. Seetõttu ei ole võimalik konkreetset rahanumbrit avalikustada. Protsentuaalselt tasutakse RKAS-ile korraldamise, raporteerimiseks vajaliku informatsiooni hankimise, CO₂ emissiooni vähenemise monitooringu ja muude kaasnevate tegevuste kulude katteks kuni 3,5% vahenditest. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Nüüd, head kolleegid, võib peale haamrilööki registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Oma kõne lõpus teen ma Riigikogu juhatusele ühe ettepaneku, aga praegu esitan sellise küsimuse. Mida te arvate, kas Riigikogu liige peab kõike teadma, näiteks matemaatikat? See on selgelt retooriline küsimus, eks ju? Me saame sellest aru. Isegi kui Riigikogu liige arvab, et 7 x 8 on umbes 65, siis on see puhtalt tema isiklik asi. Aga see muutub meie kõigi asjaks siis, kui ta suu lahti teeb ja välja ütleb, et 7 x 8 on umbes 65.
Mitte ainult matemaatika ei ole selline valdkond, mida võiks tunda, ka geograafia on selline ala. Mõnikord on elu niiviisi läinud, et igaüks ei tunne seda valdkonda hästi. Aga kui ta seda teadmatust välja näitab, siis riivab see meie kõigi renomeed, see mõjutab meie kõigi autoriteeti. Mõni aeg tagasi esines Riigikogu aseesimees Narvas kõnega, mis on nüüd avaldatud Delfis, Postimehes, MK-Estonijas jm. Ma räägin proua Randjärvest. Ta teatas selles kõnes, et Narva geograafilisel asukohal on strateegiline tähendus kogu Euroopa Liidu jaoks, sest Narva on Euroopa Liidu kõige idapoolsem linn. Kui te võtate kätte Euroopa kaardi ja vaatate seda, isegi mitte eriti tähelepanelikult, siis märkate, et tegelikult asuvad kõige idapoolsemad linnad hoopis teises kohas. On olemas selline saar nagu Küpros (ma igaks juhuks selgitan, et see on saar, et proua Randjärv asjast täpselt aru saaks) ja seal on mitu kuurortlinna, mis on selgelt idapoolsemad. Kui te vaatate kaardil põhja poole, siis märkate, et Küpros ei ole ainus riik, kus on Narvast ida pool asuvaid linnu. Näiteks Bulgaarias, ilusas kohas Doonau ääres on Šabla kuurortlinn. See on väike linn, hea küll. Vaatame kõrgemale, Rumeenias asuv Constanta on umbes Tallinna-suurune linn ja asub Narvast ida pool.
Hea küll, inimene ei pruugi tunda Lõuna-Euroopat. Sellega on probleeme väga paljudel. Meie presidentki rääkis kaks ja pool aastat tagasi midagi Itaalia ja Hispaania vahelisest tunnelist. Kui arvestada seda, et Itaalia ja Hispaania vahel on veel umbes 500 kilomeetrit Lõuna-Prantsusmaad, siis oli see küll väga imelik jutt, aga see selleks. Vaatame siiasamasse lähedale. Meie naabruses asub Soome. Põhja-Euroopat mitte tunda on juba häbiväärne asi. Kes pole kuulnud sellistest linnadest nagu Lappeenranta, Imatra, Savonlinna, Kuusamo, Joensuu. Need on suured linnad, mõni neist on ülikoolilinn, seal on olemas lennujaamad, seal on kõik olemas ja kõik need linnad asuvad Narvast ida pool.
Minu jaoks oleks muidugi väga meeldiv, kui vastaks tõele, et Narva on kõige idapoolsem Euroopa Liidu linn. Aga Narvas teavad kõik, kes on kas või 8. klassis geograafiat õppinud, et see nii ei ole. Aseesimees võib mitte teada, et Narvas sai piirisild juba jaanuaris remonditud ja kõik on korras, aga kui rääkida praegu sellest, et pöörame pilgu remonti vajava silla poole, siis on millegagi üle pingutatud.
Aga mis puudutab geograafiat, siis tahan pöörduda Riigikogu juhatuse poole ettepanekuga. Kuna me siin endale keeleõpetajaid võtame, siis äkki oleks võimalik ka geograafiaõpetaja võtta? Siis ei juhtuks selliseid apse, mille üle naerab igaüks, kes sedasama geograafiat kas või natukene tunneb. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.30.