Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun kõnetooli kolleeg Priit Toobali!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Minul ja veel kaheksal Keskerakonna liikmel on üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile. See puudutab Viljandimaa perearstisüsteemi. Viimasel ajal on maapiirkondadesse üha raskem perearste leida. Riigikontrolli 2010. aasta ülevaatest riigi vara kasutamise ja säilimise kohta selgub, et perearstide puudus on muutumas tavaliseks probleemiks. Perearsti roll on aga maal eriti oluline, sest muu arstiabi võimalused ei ole nii kättesaadavad. Järgmistel aastakümnetel probleem üha süveneb, kuna pensioniikka jõuab rohkem perearste, kui noori perearste juurde tuleb. Näiteks 1. novembril lahkus Viljandimaal Kõpu vallas perearst töölt ja uue arsti leidmiseks korraldatud konkursile ei laekunud ühtegi avaldust. Kõpu vald on perearsti ametikohta igati toetanud, kattes kütte- ja arvutihoolduse kulusid ning makstes elektriarveid ja osaliselt ka inventari eest. Arstitöö muudab Kõpu vallas keeruliseks eakate suur osakaal, väike nimistu ning suured vahemaad, mis muutuvad suurte sadude ja üleujutuste ajal tihti läbimatuks. Kõpu piirkonna perearsti kohustusi täidab praegu Viljandis töötav arst. Kõpu valla elanikud peavad viiel päeval nädalas esmatasandi arstiabi vajades sõitma vastuvõtule Viljandisse, aga see on kulukas ja võtab ka palju aega. Seoses kõige sellega ja Viljandimaa perearsti näitele toetudes on meil sotsiaalministrile viis küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid! Üldiselt ei ole mul kombeks palja tagumikuga sipelgapessa istuda, aga praegu olen ma sunnitud seda tegema. Nimelt me oleme valmis saanud arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile, see puudutab VEB Fondi problemaatikat. Teatavasti on VEB Fondi osas jõustunud mõningad kohtuotsused. Meid huvitab väga, mis sellest VEB Fondi asjast tegelikult saama hakkab, ja meil on ministrile selle kohta neli küsimust. Tunnistan ausalt ja otse, et sellesse sipelgapessa on arupärimisele alla kirjutades julgenud istuda ainult seitse Keskerakonna fraktsiooni liiget, ülejäänud otsustasid seda arupärimist mitte toetada.

Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele.
Nüüd järgmised teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Mart Meri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmeks; teiseks, Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Mart Meri kultuurikomisjoni liikmeks.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 7. novembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 7. novembril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; kolmandaks, Riigikogu põhiseaduskomisjoni s.a 7. novembril algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; neljandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 8. novembril algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; viiendaks, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 8. novembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 rahvasaadikut, puudub 12.
Head kolleegid! Päevakorra juures on üks täpsustus. Kaheksas päevakorrapunkt on meil Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 88 esimene lugemine ning selle käigus teeb majanduskomisjoni nimel ettekande majanduskomisjoni liige Toomas Tõniste.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kasuliku mudeli seaduse, patendiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 5 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Läheme nüüd lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kasuliku mudeli seaduse, patendiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2010. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 91 teist lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Sven Sesteri!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Käesolevaga annan ülevaate Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2010. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu arutelust enne teist lugemist. Komisjonis oli see päevakorras 25. oktoobril. Tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud.
Tuletan meelde, et esimene lugemine oli 18. oktoobril, kui me lisaks koondaruande arutelule kuulasime ära riigikontrolör Mihkel Oviiri ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta. Riigikogu on oma koondaruande läbitöötamisel saanud ülevaate valitsuse tegevusest 2010. aastal, samuti Riigikontrolli info, et riigi 2010. aasta majandusaasta koondaruanne kajastab olulises osas õigesti, kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga riigi finantsseisundit, sh lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. Sellega on kõik korras. Riigi olulisimad majandustehingud on sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest ning 2010. aasta riigieelarve seadusest ja selle muutmise seadustest. Teadmiseks on võetud ka Riigikontrolli tähelepanekud finantsaruandluse kohta, mis on abiks riigi finantsjuhtimissüsteemi edasiarendamisel. Nagu ma ütlesin, ühtegi muudatusettepanekut laekunud ei ole.
Tulenevalt eeltoodust ning vastavalt riigieelarve seaduse § 48 lõikele 6 langetas rahanduskomisjon konsensusega järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda 9. novembril ehk täna, lõpetada teine lugemine ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle otsuse eelnõuga on juriidiliselt kõik korras, samas ei tähenda see, et lõpparvud ilusasti kokku lähevad, seda, et meie eelarvega kõik tipp-topp on. Meile on suurepäraselt teada, et ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused ei ole riigieelarve seaduse nõuetest alati kinni pidanud. Näiteks on riigiasutused majandamiskuludeks ettenähtud eelarverahast teinud investeeringuid, investeeringuteks ettenähtud rahast aga katnud majandamiskulusid. See on selge seadusrikkumine. Riigieelarve seadus keelab riigiasutustel võtta laenu, kasutada kapitalirenti ning võtta muid pikaajalisi kohustusi, kui see pole ette nähtud riigieelarves. Paljud riigiasutused sõlmivad kontoritehnika ja sõidukite liisimiseks kapitalirendi tingimustel rendilepinguid, mida ei ole seadusega ette nähtud. Samuti on viimastel aastatel hakatud sõlmima katkestamatuid rendilepinguid. Kokkuvõtteks on riigil praegu 4 miljardi suuruses summas katkestamatuid rendikohustusi.
Juhin veel tähelepanu hankemenetlustele möödunud aastal. Me teame, et seadusele vastavat hankemenetlust ei korraldatud Siseministeeriumis, Kaitseministeeriumis, Põllumajandusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ega Kultuuriministeeriumis. Teatud juhtudel on hanke jaotamine vastuolus seadusega, kuid seda esines Kaitseministeeriumis, Siseministeeriumis ja Põllumajandusministeeriumis. Pahatihti oli riigihanke protsess nõuetekohaselt dokumenteerimata, seda tuli ette Kaitseministeeriumis, Põllumajandusministeeriumis ja Rahandusministeeriumis. Mõnel juhul ei esitatud riigihanke aruandeid. Oli teisigi märkusi, millest üks olulisimaid on investeeringute läbipaistmatus, aga võib nimetada ka teisi.
Seega puhttehniliselt võiks ju selle otsusega nõustuda, aga kui vaadata asja sisuliselt, siis me toetaksime selle nõustumisega massilisi seadusrikkumisi, mis möödunud aastal eelarveraha kasutamisel esinesid. Eesti Keskerakonna fraktsioon ei saa seda otsuse eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2010. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 91. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastuolijaid oli 1 ja erapooletuid 2. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2010. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 60 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme kolleeg Olga Sõtniku!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesolev seaduseelnõu oli majanduskomisjoni istungil teisel lugemisel 25. oktoobril. Määratud tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud ja komisjon otsustas konsensusega saata Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2010. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungile teiseks lugemiseks 9. novembril ja teha täiskogule ettepanek eelnõu 60 seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole, võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2010. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 60. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Jersey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 111 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan Eesti Vabariigi ja Jersey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tagajärjel. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Samasugune leping on Eestil 47 riigiga. Kõik topeltmaksustamise vältimise lepingud põhinevad OECD mudellepingul, mida on läbirääkimiste käigus lepinguosaliste kokkuleppel muudetud.
Jersey on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi sõltlasterritoorium, millel on iseseisev maksujurisdiktsioon. Kuna tegemist ei ole rahvusvahelises suhtlemises sõltumatu territooriumiga, siis ei saa seda käsitada riigina ning seletuskirjas kohaldatakse mõisteid "residendiriik" ja "tuluallikariik" ka sõltlasterritooriumile. Eesti ja Jersey vaheline leping järgib Eesti maksulepingupoliitika suunda. Põhimõte on võimalikult lai residentide maksustamise õigus. Nii dividendi, intressi kui ka litsentsitasu võib maksustada vaid lepingupool, kelle resident tulusaaja on.
Edasi: laiaulatuslik teabevahetus. Teabevahetus ei ole piiratud ei lepingupoolte residentidega ega ka lepingualuste maksudega. Lepingupool ei või teabevahetusest keelduda ainuüksi seetõttu, et tal enda tarbeks teatud maksualast teavet vaja ei ole. Samuti ei või lepingupool keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, mõni muu finantsasutuse esindaja, usaldusisik või varahaldur. Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutab Eesti vabastusmeetodit. See tähendab, kui Eesti resident saab Jerseyst tulu, mis on kooskõlas lepinguga Jerseys maksustatud, siis seda täiendavalt enam ei maksustata. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kutsun nüüd ettekandjaks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Kalev Kallo. Palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 24. oktoobril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Saime teada, et eelnõu eesmärk on topeltmaksustamise vältimise lepingu ratifitseerimisega soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tagajärjel. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Nüüd mõned küsimused, mis komisjonis esitati. Näiteks, mitu analoogilist lepingut on juba ratifitseeritud. Saime teada, et jõustunud on 48 ja alla on kirjutatud 50 lepingut. Tunti ka huvi Jersey vastu ja meile selgitati, et see asub Prantsusmaa ja Inglismaa vahel ning tegu on sisuliselt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi sõltlasterritooriumiga. Ühendkuningriigi võim kehtib seal teatud küsimustes, näiteks kaitse- ja välispoliitikas, aga maksusüsteem on iseseisev. Saime ka teada, et juriidiliste isikute maksustamise üldmäär on üldiselt 0%, ainult finantsteenuste puhul on see 10% ja kinnisvarateenuste puhul 20%. Füüsilise isiku tulumaks on 20%.
Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu päevakorda 9. novembril, st täna, lõpetada esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. november kell 18. Otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kallo! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 111 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. novembri kell 18. Seaduseelnõu 111 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise 18. septembril 2006 Singapuris allakirjutatud tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 112 esimest lugemine. Palun veel kord ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus on esitanud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eesti ja Singapuri vaheline leping on jõus alates 27. detsembrist 2007. Lepingu juurde kuulub koos lepinguga jõustunud protokoll, milles täpsustatakse mõningaid lepingu sätteid. Uut protokolli on vaja selleks, et laiendada lepingus sätestatud teabevahetuse ulatust. Pärast jõustumist on uus protokoll lepingu lahutamatu osa ning kehtib, kuni kehtib leping. Uue protokolli järgi ei ole teabevahetus edaspidi piiratud ei lepinguosaliste riikide residentidega ega ka lepingualuste maksudega. Riik ei või teabevahetusest keelduda ainuüksi seetõttu, et tal enda tarbeks teatud maksualast teavet vaja ei ole. Samuti ei või riik keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabevaldaja on krediidiasutus, mõni muu finantsasutus, esindaja, usaldusisik või varahaldur.
Muudatuse alus on OECD mudellepingu teabevahetuse artiklisse 2007. aastal tehtud muudatused ning ka OECD poolt Singapurile avaldatud surve pangasaladust sisaldava teabe vahetamiseks. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Küsimusi teile ei ole. Kutsun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Mihhail Stalnuhhini. Palun!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu arutelu leidis rahanduskomisjonis aset tänavu 24. oktoobril. Langetati otsus võtta eelnõu päevakorda 9. novembril, lõpetada esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. november kell 18. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Arutelu käigus kuulati seaduseelnõu sisu ära, aga kuna sellest rahandusminister just rääkis, siis ma ei hakka seda üle kordama. Tõstatus ainult üks küsimus: miks on pealkirjas nimetatud konkreetne kuupäev? Vastuseks selgitati, et selle kuupäeva märkimine on oluline just nimelt Singapuri jaoks. Koosoleku lõpus langetasimegi need otsused, millest ma juba rääkisin.

Suur tänu, kolleeg Mihhail Stalnuhhin! Ka teile ei ole küsimusi. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 112 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. november 2011 kell 18. Eelnõu 112 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 114 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kõigepealt juhin tähelepanu, et tegemist on just nimelt riigieelarve seaduse muutmise seadusega, mitte lisaeelarvega. 2011. aastal on tulud eelarvesse laekunud prognoositust paremini. Prognoos on olnud konservatiivne ja valitsus järgib põhimõtet, et eeldatust suuremad tulud ei tohi tähendada kulude suurendamist. Kuna me oleme nüüd ka rikkamad kogemuse võrra, mille puhul tulud osutusid arvatust väiksemaks, siis tasub seda vahest rõhutada.
Tänavuse riigieelarve seaduse muudatus on märksa väiksema mahuga kui varasemad. See näitab, et 2011. aastal ellu viidud seaduspildi korrastamine on andnud oodatud tulemusi ning valitsemisaladel on paremad võimalused rahavoogu aasta sees operatiivselt juhtida. Valdavalt on muudatused tehnilist laadi, nende eesmärk on viia kulud kooskõlla majandusliku sisuga. Eelnõus ettenähtud muudatustega täpsustatakse ministeeriumide jooksva aasta kulusid. Eelarve tulude ja kulude kogumaht ei muutu.
Annan siis ülevaate olulisematest muudatustest. Riigieelarve kuluridade ümbertõstmised mõjutavad kõiki haldus- ja valitsemisalasid peale Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi ning regionaalministri haldusala, kes muudatusettepanekuid ei esitanud. Muudatustega suurenevad investeeringud 2,2 miljoni euro võrra, tegevuskulude arvel tuleb 1,5 miljonit, eraldised vähenevad 605 000 eurot ja muud kulud 112 000 eurot. Tänavu on võrreldes kahe eelmise aastaga veel üks oluline erinevus. Käesoleva aasta seadusmuudatusega on lisatud ainult üks täiendav kulude ülekandmise võimalus. Põllumajandusministeeriumi eraldise hangete tegemisele kulunud aeg on pikenenud. See tähendab, et niigi kriitiline järgmise aasta eelarve lisakoormust juurde ei saa. Kindlasti ei tohi see aga tänavu kaasa tuua ebamõistlike kulude tegemist ehk aastalõpu kulurallit. Tänan!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi ettekandjale ei ole. Palun nüüd ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Sven Sesteri!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! 2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu arutati komisjonis 15. oktoobril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Kaie Koskaru. Eelnõu eesmärkidest andis minister teile siin juba põhjaliku ülevaate. Kordan siiski üle, et eelnõu eesmärk on muuta 2011. aasta riigieelarvet tulenevalt vajadusest paremini saavutada eri riigiasutuste seatud sihid, arvestades muutunud oludega, mida eelarve koostamisel oli keeruline ette näha.
Annan lühikese ülevaate komisjonis kõlanud küsimustest ja tähelepanekutest, mis tehti. Üks tähelepanek oli, et kulude ülekantavuse osas on täiendavalt ülekantavaks märgitud ainult üks rida, mis on väga hea näitaja. Positiivne on, et paljud institutsioonid ja ministeeriumid ei ole esitanud üldse muudatusi – näiteks Riigikontroll, Rahandusministeerium, regionaalminister jm. Tunti huvi toimetulekutoetuste vastu. Informatsioon oli selline, et toimetulekutoetuse saajate arv on stabiliseerunud ja seetõttu on osa raha sealt vabanenud. Vabade vahendite suunamine on ka selles dokumendis näha. 250 000 eurot eraldatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste klienditeeninduspunktidele, et tagada puudega inimeste ligipääs sinna, 0,5 miljonit eurot on ette nähtud puudega inimestele proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soetamiseks. 250 000 eurot eraldatakse kiirabile, et soetada väikesaartele ja äärealadele kümme meditsiiniaparaati.
Tunti ka huvi erakondade rahastamise järelevalve komisjoni puudutavate muudatuste vastu – milles need seisnevad? Ministeeriumi esindaja andis ülevaate, et tegemist on artiklitevaheliste tõstetega. Majanduskulude arvel suunatakse raha veebilahenduse soetamiseks. Veel küsiti MKM-i 1,2 miljoni euro suuruse muudatuse kohta: mida see tähendab? Selgitati, et algselt oli ette nähtud projekteerida esimene multifunktsionaalne jäämurdja ja selleks oli eraldatud 640 000 eurot. Plaani edasilükkamise tõttu suunatakse summad mujale, näiteks 194 200 eurot veetranspordi korraldamiseks Harju Maavalitsusele, Leppneeme ja Kelnase sadama rekonstrueerimiseks jne.
Kõik otsused langetas komisjon konsensusega, mingit vaidlust ei tekkinud. Otsused olid sellised: võtta eelnõu päevakorda 9. novembril ehk täna, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. november kell 15. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Määran eelnõu 114 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. novembri kell 15. Seaduseelnõu 114 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seaduste, riigieelarve seaduse ning Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 101 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti härra rahandusministri!

Austatud Riigikogu! Austatud juhataja! Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seaduste, riigieelarve seaduse ning Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on nüüd teie ees esimesel lugemisel. Rahanduslikult kaalukaim teema selles eelnõus on siin juba käsitletud haigekassa ja töötukassa reservide konsolideerimine. Selle eelnõuga antakse riigikassale volitused uuteks ülesanneteks. Sel teemal ma pikemalt ei peatu.
Edasi, selle eelnõuga pikendatakse Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ühe aasta võrra. Sellega tekib riigieelarves kokkuhoid 2,53 miljonit eurot. Muudatus ei puuduta Riigikogu ja Vabariigi Presidenti.
Justiitsministeeriumi valitsemisalas asuv Kohtute Raamatupidamiskeskus viiakse üle Rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Keskuse põhiülesanne on Justiitsministeeriumi ja selle valitsemisala asutustele finantspersonali ja palgaarvestuse ning riigi nõuete arvestuse korraldamine. Raamatupidamiskeskuse üleviimiseks on vaja muuta seadusi, milles keskusele viidatakse. Keskuse nimi muudetakse, selleks saab Riigi Tugiteenuste Keskus. Nagu uus nimi viitab, anname selle asutuse baasil teistele valitsemisaladele võimaluse loobuda kohustusest arendada arvepidamisega seotud süsteemi ja töötajaid. Selle asemel pakume võimaluse leppida kokku ja saada keskuselt kvaliteetset juhtimisinfot. Esialgu oleme vastava kokkuleppe sõlminud Justiitsministeeriumiga, kuid ka teised ministeeriumid on oma huvi arvestusvaldkonna tugiteenuste üleandmise vastu üles näidanud. See algatus on loogiline jätk meie juhitavale tugiteenuste konsolideerimise projektile.
Kõige rohkem muudetakse kehtivaid seadusi – neid on kokku 11 – seoses vajadusega ühtlustada ministeeriumidevahelist pädevust intellektuaalse omandi valdkonnas. Kehtivate seaduste kohaselt on intellektuaalse omandi valdkond jaotunud peamiselt Kultuuriministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel. Eelnõu regulatsiooni kohaselt on edaspidi intellektuaalse omandi koordineerimise ja õigusloome pädevus Justiitsministeeriumil. Tänan!

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Alustame kolleeg Kadri Simsonist.

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Selle eelnõu puhul on tegemist nn kobarseaduse eelnõuga. Pika pealkirja ettelugemine tõi isegi teie mornile näole muige, vist tundus tragikoomiline. Kas te selgitaksite Riigikogule: meie teada Riigikogu juhatus saatis selle paketi valitsusele tagasi, sest nii ei tohiks seadusi muuta. Mis suur vajadus selle taga oli, et otsustasite 23 seadust ühte paketti siduda, selle asemel et neid korrektselt menetleda?

Mina ei tea, et see seaduseelnõu oleks Riigikogust tagasi saadetud. Riigikogu on võtnud selle lahkelt vastu ja seda menetlenud. Peamine kaalutlus, miks neid eri seaduste üksikuid sätteid koos menetleda, on soov säästa teie üliväärtuslikku aega.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mis kassadest te siin oma sõnavõtu alguses rääkisite? Ma võtsin eelnõu välja – mul küll prille ei ole kaasas, aga mina ei leia sellest ei haigekassat ega töötukassat. Kas ma vaatan vale paberit?

Kui te nüüd veel vaatate, siis ehk leiate algsest seletuskirjast sõna "riigikassa".

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Samadest kassadest, aga mitte sisu poole pealt. Me oleme tüdimuseni omavahel sellel teemal vaielnud ja seda ma ei puuduta, aga tahan küsida puht vormi seisukohast. Meil on nüüd selline olukord, et osa sellest temaatikast arutas rahanduskomisjon seoses eelnõuga 100, mis puudutab töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmist, osa sellest temaatikast on aga tänases eelnõus, mida on arutanud põhiseaduskomisjon. Miks niimoodi? Kas ei oleks mõistlik koondada see kokkuvõttes üks teema, üks arusaamine asjast, nii nagu see härra ministril on, ühte eelnõusse ja menetleda seda sel moel? See oleks riigieelarve seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadus ning seda arutataks õiges komisjonis ehk rahanduskomisjonis. Miks me nii ei tee?

Ma sellenimelist seadust, nagu te nimetasite, siin jah ei käsitlenud, aga üldiselt võtame teie targad näpunäited ja kriitika, mis koosmenetluse kohta tehti, kindlasti arvesse. Riigikogu on otsustanud oma tavasid muuta. Pikki aastaid on see tava sobinud, aga kui on vahepeal otsustatud, et tuleks teha teisiti, siis valitsus on kindlasti väga kuulekas ja koostöövalmis.

Palun, kolleeg Andres Herkel!

Aitäh! Austatud minister! Põhiseaduskomisjon töötas selle kobarseaduse kallal päris kõvasti, kaaludes ka võimalust see eri elementideks lammutada ja tuua sellisena Riigikogu ette. Aja surve ei lubanud seda hästi, küll aga on seaduseelnõu esitatud muudetud kujul. Presidendi palka puudutav osa on presidendi palvel muudetud – teie lugesite selle minu meelest teistmoodi ette. Samuti oli seal teatud tehnilisi vasturääkivusi, millega komisjon tegeles. Mul tekkis küsimus, kas lugupeetud minister ikka teab, et põhiseaduskomisjon tõi selle eelnõu Riigikogu ette muudetud kujul. Ja kas edaspidi võiks eeldada, et Vabariigi Valitsus sellised sisult erinevad üksused toob Riigikogu ette eraldi seaduseelnõudena? Aitäh!

Selle eelnõu sellisel kujul esitamine oli valitsuse otsus. Et siin on üks pisike muudatus vahepeal toimunud, on mulle loomulikult teada ja seda ma ka oma kõnes puudutasin.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Mul tekkis huvi, kas te selle kobarseaduse kõiki paragrahve ka ise sisuliselt teate. Kas te saate väita, et kõik need paragrahvid on välja töötatud Rahandusministeeriumis või te tegelikult korjasite eri ministeeriumide ettepanekud kokku ja lihtsalt kaitsete seda seaduseelnõu oma ametiposti tõttu?

Need on küll kõik, ma pakun, valdavas osas Rahandusministeeriumis välja töötatud. Aga kaalukas roll on olnud ka Justiitsministeeriumil. On olemas oma valitsuse ring. Me ikka teame, mis me teeme.

Palun, kolleeg Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma palun seletada sellist asja: kust peaks tulema see ajasääst, mille me justkui saavutame, vaadates läbi kobarseadusi? Ideaalis peaks Riigikogu liige süvenema igasse punkti kobarseaduse eelnõus, mida ta hääletama hakkab. Või te eeldate, et kui see kõik on n-ö ühes kaustas, siis me seda ei tee?

Kõige parem viis aega säästa on kindlasti mitte küsida ühte küsimust kümneid kordi ja mitte kasutada legaaldefinitsioonita termineid, mida te siin üksteise võidu teete. Aga liigume nüüd edasi. See eelnõu on sellisena esitatud ja Riigikogu poolt aktsepteeritud.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud minister! Aja kokkuhoiu mõttes me ei pruugiks üldse seda siin arutada, nii et see ei saa olla argument. Aga ma tuletan teile meelde, et sügisel härra president tõstatas selle teema, et selliseid kompottseaduste ehk kobarseaduste eelnõusid siia ei toodaks, samuti on Riigikogu esimees proua Ergma selle kohta avalduse teinud. Ka praegu vangutas ta teie sõnade peale pead. Miks te ometi niisugust teerulli mängite ja peale selle veel nii ülbelt vastate?

Lugege stenogrammist mu eelmisi vastuseid.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, lugupeetud rahandusminister! Kutsun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Rait Maruste!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda pika nimega seaduseelnõu kahel korral: 25. oktoobril ja 7. novembril. Arutas seda pikalt ja põhjalikult, lahates nii sisu kui ka seaduseelnõu läbivaatamise meetodit.
Kõigepealt eelnõu sisust. Nagu rahandusminister juba märkis, koosneb pakett iseenesest väga paljude seaduste muudatustest, kuid seal võib esile tuua ainult neli sisulist momenti, sisulist teemat. Ülejäänud on tehnilist laadi kohendused, parandused, mis tulenevad nendest sisulistest küsimustest. Esimene oluline sisuline moment on see, et muudatuste eesmärk on aasta võrra edasi lükata eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palga tõus ehk pikendada Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra. See muudatus, millest juttu oli, seisneb selles, et toodud loendisse lisatakse Vabariigi Presidendi palvel ka Vabariigi President. See tähendab, et Vabariigi Presidendi palga tõus lükkub ka edasi aasta võrra, nii nagu Vabariigi Valitsusel ja kõigil teistel kõrgematel riigiteenijatel.
Teine sisuline moment on, et Justiitsministeeriumi valitsemisalas asuv ja selle hallatav riigiasutus nimega Kohtute Raamatupidamiskeskus viiakse üle Rahandusministeeriumi valitsemisalasse.
Kolmas moment on haigekassa ja töötukassa vahendite konsolideerimine Rahandusministeeriumi alla, et tõhustada avaliku raha kasutust riigikassa kaudu.
Neljas sisuline muudatus puudutab intellektuaalse omandi küsimuste koordineerimist ja õigusloome pädevust ministeeriumide vahel. Sisu on selles, et kõik intellektuaalse omandi ja autorlusega seotu viiakse Kultuuriministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast üle Justiitsministeeriumi kui vastava kompetentsiga ministeeriumi valitsemisalasse. See puudutab pädevust. Organisatsioonilises plaanis kaasneb sellega Patendiameti üleviimine Justiitsministeeriumi valitsemisalasse.
Ülejäänud muudatused selles paketis on tehnilist laadi täpsustused, sõnade muutmised ja muu säärane.
Põhiseaduskomisjon leidis, et ta on nende sisuliste ettepanekutega nõus.
Meil oli arutusel ka see kobarmeetod, millest siin on palju juttu olnud. Me teame, et seda meetodit on kritiseerinud Vabariigi President, Riigikogu esimees on sellele tähelepanu juhtinud, kultuurikomisjonis oli see teema üleval ja rahanduskomisjonis samuti, ka lugupeetud opositsioon on seda esile toonud. Põhiseaduskomisjon leidis samuti, et see meetod ei ole hea. Sellist praktikat ei saa õigeks pidada ja edaspidi tuleks seda vältida.
Kokku võttes otsustas põhiseaduskomisjon esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks s.a 14. november kell 6 õhtul. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Rait Maruste! Teile on ka küsimus. Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas põhiseaduskomisjonis ei tekkinud soovi või kihku luua pretsedent ja lüüa see pakett teemade kaupa neljaks eelnõuks, et oleks mingisugunegi kokkupuutepunkt olemas. Praegu on asjad iseenesest väga kauged ja väga erinevaid inimrühmi puudutavad. Me peame ikka siit saali aknast ja uksest natuke kaugemale välja vaatama. Kui mõni tavakodanik või ajakirjanik soovib meie eelnõuga tutvuda, ei tohi ta sattuda sellisesse seljankasse, kus ta võib üht või teist asja vägagi erinevalt tõlgendada.

Jah, siin oli juba juttu, et me arutasime komisjonis seda teemat. Aga ka Andres Herkel viitas oma küsimuses sellele, et praegusel kujul menetlemise taga on suur aja surve. Asjade menetlemise loogiline järjekord peaks olema selline: kõigepealt vaatab Riigikogu läbi riigieelarvega seotud eelnõud ja siis järgneb riigieelarve seadus kui esmane prioriteet. Mis on tehtud? Eelnõudest 100 ja 101 on välja tõstetud näiteks prokuratuuriseaduse muutmine ja 7. novembril ehk üleeile andsime minu isiku kaudu selle eraldi seaduseelnõuna Riigikogu menetlusse. Me kaalusime poolt- ja vastuargumente, kas minna seda teed, et tõsta need üksikud tükid välja ja menetleda eelnõusid ükshaaval, aga leidsime, et see n-ö stiilipuhtus ja korrektsus tooks kaasa väga suure organisatsioonilise ja protseduurilise segaduse, ent töö lõpeb kokkuvõttes ilmselt ikka sama tulemusega. Selle aja piires, mis meil kasutada on, ei oleks see ettevõtmine otstarbekas. Mis ei tähenda aga, et sellisele praktikale ei peaks vastu seisma. Asju tuleks edaspidi ajada normaalsel viisil, nagu te märkisite.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tahtmata kuidagi heaks kiita või õigeks pidada sellist kobareelnõude menetlemist, sunnib ühes küsimuses kõlanud väide või mõtteavaldus mind teile üht kas-küsimust esitama. Väidetavalt ei ole nendes seadustes, mida muuta tahetakse ja mis siin ühte ritta seatud on, mitte midagi ühist. Neil ei ole nagu ühist nimetajat. Kas ma olen õigel teel, kui ütlen, et nende eelnõude ühine nimetaja on Eesti riigi 2012. aasta eelarve?

Jah, see too ühine nimetaja on. Seos on olemas. Kuid siiski ma arvan, et õigem meetod oleks menetleda asju nii, et valdkonnakomisjonid menetleksid valdkondi, mis nende pädevusse kuuluvad. See tagaks suurema korrektsuse. Me oleme avastanud paar tehnilist viga, mis sellise suure paketi puhul on kerged kahe silma vahele jääma. Kui valdkonnakomisjonid menetleksid eelnõusid, siis oleks selliste vigade võimalus väiksem.

Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Tegelikult ma ei saa hästi aru sellest aja surve argumendist. Eelarve koostamine on sisuliselt rutiinne ettevõtmine ja on teada, millal see toimuma hakkab. Te kinnitasite oma vastuses, et kuigi me võtame selle seaduse praegu vastu, ei tähenda see seda, et me tulevikus sellistele kobarseadustele vastu ei seisa. Kuidas see vastuseismine peaks õnnestuma? Järgmisel aastal tekib ju samasugune aja surve?

Ma pidasin aja surve all silmas olukorda, kus eelnõu oli juba siin majas laual. Aga eelnõusid valmistatakse ka ette ja aja survet aitab ennekõike vältida see, kui eelnõude ettevalmistamise käigus lahendatakse sedalaadi võimalikud vaidlused ära, mis eelnõud mis komisjonidesse lähevad jne. Ettevalmistav etapp oli praegusel juhul ilmselt nõrk. Sellele tuleb tähelepanu pöörata, et ettevalmistavas etapis oleks vajalik töö tehtud.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ütleme nii, et oleme sattunud olukorda, kus polegi vaja eelkõige poliitikat teha, kuna tegemist on minu meelest väga tõsise probleemiga. Kas teie põhiseaduskomisjoni esimehena ja ilmselt ka parlamentaarse riigikorra kirgliku pooldajana jagate minu seisukohta, et meie valitsusasutused ei tule teinekord seadusloomega mõistliku aja jooksul toime? Nad satuvad kogu aeg hätta ja sunnivad parlamenti otsuseid kiirustades tegema. Või ma eksin?

Ma ei oska teie hinnangut kommenteerida, kuid minu seletus, miks see konkreetselt praegu niimoodi kujunes, on, et ilmselt rahandusinimesed lähenesid probleemile rahandusinimeste vaatevinklist ja nad ei osanud näha selle riigiõiguslikku ja õigusteoreetilist, praktilist külge, et asjad peaksid olema protseduuriliselt korrektsel viisil menetletud. Ma ei oska seda muud moodi seletada.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rait Maruste! Avan läbirääkimised. Kutsun kõnepulti Keskerakonna fraktsiooni esindaja kolleeg Deniss Boroditši!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Kaks nädalat tagasi ma rääkisin paketteelnõudest ehk nn kobarseadustest – see oli seoses seaduseelnõuga 100. Nüüd on meil järjekordne näide, kuidas erinevad teemad suudetakse liita ühte pakki, ühte eelnõusse, mis puudutab rohkem kui 20 seadust. Ma ei hakka kordama, millest ma eelmine kord rääkisin – milline on oht seadusaktide kvaliteedile, kuna need teemad pole tegelikult omavahel seotud –, aga rõhutan paari momenti. Minu arvates tuleb parlamendis kõiki eelnõusid menetleda valdkonnapõhiselt. Kui tegu on hääletamisega, kui tegu on konkreetsete otsuste vastuvõtmisega, tuleb võimaldada seda teha iga teema puhul eraldi. Kui me vaatame täna arutatavat eelnõu, siis kui ma ei ole haigekassa ja töötukassa konsolideerimise poolt, aga näiteks olen nõus kõrgemate riigiteenistujate palka puudutava osaga ning toetan autoriõiguse seaduse muudatusi, kuidas ma saan siis hääletada? Kuidas ma saan kasutada oma õigust hääletada iga konkreetset teemat eraldi, kui siin on 20 seaduse muutmine kokku pakitud? Ei saa!
Me oleme seda pikalt arutanud ka põhiseaduskomisjonis. Ma väga loodan meie komisjoni esimehele härra Marustele, et rohkem selliseid seaduseelnõusid parlamenti ei tule. Tema kindlasti seisab selle eest.
Aga mis puutub arutatavasse eelnõusse, siis minu arvates me peame selle esimesel lugemisel tagasi lükkama. Sest tegelikult me tahame – Keskerakonna fraktsioon tahab ja ma arvan, et ka paljud teised tahavad –, et meil oleks võimalik iga teema kohta seisukoht võtta. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku lükata seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi, siis tuleb meil see läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku lükata Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seaduste, riigieelarve seaduse ning Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 101 esimesel lugemisel tagasi. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 50, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Määran seaduseelnõu 101 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. novembri kell 18. Seaduseelnõu 101 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 88 esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Hasartmänguseadus on kehtinud kolm aastat, aga valdkonna kiire muutumine sunnib asjaomast regulatsiooni juba uuendama. Eelnõuga ühtlustatakse seaduse terminoloogiat ja täpsustatakse sätteid, mis puudutavad hasartmängude korraldamise tehnilisi nõudeid, aruandluse korda, järelevalve tegijate ning korraldajate vahelisi suhteid. Tühistatakse  praktikas ebamõistlikuks osutunud nõue, mille kohaselt peab kaughasartmängu korraldamiseks kasutatav server asuma Eestis. Edaspidi on lubatud serveri asumine riigis, mis on ühinenud arvutikuritegevusvastase konventsiooniga või mille pädevad asutused teevad Maksu- ja Tolliameti ning Eesti rahapesu andmebürooga hasartmängude järelevalve vallas koostööd. Täpsustatakse mõisteid "õnnemänguturniir" ja turniiri "osalustasu", et eristada klassikalist turniiri ja ringmängu. Korraldaja usaldusväärsuse ja likviidsusnõuete täitmise paremaks tagamiseks kehtestatakse muudatus, mille kohaselt korraldaja tegevusluba muutub automaatselt kehtetuks, kui  korraldajale määratakse ajutine pankrotihaldur. Samal eesmärgil tehakse saneerimisseaduses muudatus, millega välistatakse saneerimismenetluse kohaldamine hasartmängukorraldajale.
Sarnaselt maismaakasiinodega kehtestatakse laevadel asuvatele mängukohtadele nõue eksponeerida hoiatust, et hasartmängud võivad tekitada sõltuvust. Väljas peavad olema ka sõltlasi nõustavate organisatsioonide kontaktandmed.
Seoses elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi käivitumisega 2012. aasta 1. jaanuaril muudetakse vastavalt aruandluse korda. Seadusest võetakse välja sätted, mis määravad elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi kaudu edastatavate andmete täpse koosseisu, ning antakse volitus loetelu kehtestamiseks rahandusministri määrusega. Praktikas võib olla vajalik neid nõudeid muuta seoses uute mängude lisandumisega. Reklaamiseaduse muudatusega saab Eesti Loto vaidluste ärahoidmiseks selgelt väljendatud õiguse teavitada avalikkust võidufondi suurusest, väärteomenetluse seadustiku muudatusega saab Maksu- ja Tolliamet õiguse läbi viia väärteomenetluse, kui tegu on hasartmängude tegevus- või korraldusloata korraldamisega.
Eelnõu jõustumise päevaks pakume 1. jaanuari 2012. Tänan!

Teile on ka küsimusi. Alustame kolleeg Kadri Simsonist.

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Kui hasartmängumaksu seadust viimane kord, kolm aastat tagasi muudeti, siis loodi teatavad reeglid kaughasartmängu pakkujatele. Praegu on selge, et Eestis tegutseb vähemalt üks kaughasartmängu korraldaja, kes ei vasta seaduses kehtestatud reeglitele. Nüüd on välja pakutud muudatus, mis teeb seaduse mängu pakkujale soodsamaks. Kas siin taga on tugev lobitöö?

Eks te tea, kas teiega on lobitööd tehtud. Minuga ei ole. Ma ei tea ka, milles see soodsamaks muutmine seisneb.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Lugupeetud minister! See soodsamaks muutmine tuleb teie ministeeriumist, tõenäoliselt olete ka teie selle taga. Mu küsimus on: kuidas te põhjendate seda, et loobutakse tingimusest, et kaughasartmängu korraldamiseks kasutatav server oleks siin Eestis?

Häbenege seda juttu! Ma ei vasta sellistele alatutele küsimustele. Serveri hoidmine Eestis ei ole kellelegi teene tegemine. Tänan!

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud rahandusminister! Nüüd palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste! Vabandust! Kolleeg Jüri Ratas, palun!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus sel põhjusel, et mind väga häiris praegu valitsusliikme osutatud väga suur ülbus Riigikogu liikme suhtes. Soovin lihtsa Riigikogu liikmena juhtida tähelepanu, et nii ei tohiks Vabariigi Valitsuse esindaja Riigikogu kõnetoolist Riigikogu liikmele vastata.

Ma tahan kõikidele öelda, et siin saalis me peame kõik olema viisakad. Palun nüüd ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon menetles seda eelnõu oma 25. oktoobri istungil. (Segadus saalis.)

Head kolleegid! Üks moment, palun! Lugupeetud rahandusminister, palun tulge istuge siia! Palun jätkake! Vabandust!

Rahandusminister Jürgen Ligi ning Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist Taivo Põrk esitasid ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust. Toon välja viis arutelul käsitletud teemat.
Esiteks: kuna on kavas muuta ka hasartmängumaksu seadust, kas oleks otstarbekas see praegu arutatava eelnõuga ühendada? Vastuseks selgitati, et hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu on ministeeriumil kavas aastal 2012. Maksudega seonduvat käsitletakse eraldi ja siis menetletakse seda rahanduskomisjonis.
Teiseks: kas seoses muudatustega elektroonilises arvestuses ja infosüsteemis andmeväljade nimetuste muutmisega tekib ettevõtjatele lisakoormus? Vastus: investeering tasub end kaugemas perspektiivis ära, kuna see teeb ettevõtjatel andmete esitamise lihtsamaks.
Kolmandaks: kuidas on reguleeritud kasiinodesse sisenemise piirangud ja asjaomaste hoiatuste kohustused maismaal ja merel? Seni on need erinevad olnud. Vastus: kehtivat seadust muudetakse nii, et ka merel peavad korraldajad edaspidi üles panema hoiatused, et  hasartmäng võib tekitada sõltuvust. Samuti hakatakse tuvastama mängijaid. Selleks paigaldatakse mänguautomaatidesse pardakaarti lugevad seadmed. Mängimine saab võimalikuks vaid siis, kui on täidetud vanusepiirangu nõuded ega olda kirjas enesevälistusnimekirjas. Pardakaardi alusel kontrollitakse mängijaid ka, et välistada pardakaardi andmine mõnele teisele isikule. Seaduseelnõu jõustumisel lihtsustub ettevõtjate arvepidamine ning sellest tulenevalt ka riiklik järelevalve ja kontroll.
Neljandaks: kuidas on võimalik hasartmängukorraldajate litsentsi olemasolu kontrollida? Näiteks toodi Unibeti reklaam meediakanalites. Eestis on selliste tegevuslubade info avalik. Eestis mitteregistreeritud firmade puhul võib probleeme tekkida, kui reklaamitakse vaid kaubamärki. Ainult kaubamärgi eksponeerimine ei ole keelatud, keelatud on viitamine hasartmängule (täringud, raha, kaardid), viitamine võiduvõimalusele. Asjaomane kontrollimine ning seadusest tulenevate karistuste rakendamine on Tarbijakaitseameti pädevuses.
Viiendaks: kui tõhus on olnud kaughasartmängudega seonduv kontroll, sh kontroll serverite üle? Vastus oli, et käesoleva eelnõu eesmärk on kaitsta nii tarbijat kui legaalset turgu. Praegu on hinnanguliselt ca 3/4 kaughasartmängudest legaalsed ning maksulaekumine tagatud.
Kuna eelnõu puudutab suhteliselt laia ettevõtjate ringi ning reguleeritakse olulisi valdkondi, ka pole eelnõu rakendamisel erilist ajasurvet, siis pidas komisjon vajalikuks määrata pikema muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Konsensusega otsustati saata valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 88 muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 9. novembril, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtaja pikkuseks kaks kuud, s.o esitada need hiljemalt kella 18-ks 9. jaanuaril 2012. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 88 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. jaanuari 2012 kell 18. Eelnõu esimene lugemine on lõppenud.

Meie päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 84 esimene lugemine. Palun veel kord kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus soovib esitatud eelnõuga muuta tollikontrolli tõhusamaks, täpsustada vabatsooni loomise reegleid ning lihtsustada konfiskeeritud kultuuriväärtuste üleandmist. Olulisemad muudatused seaduses on järgmised.
Kõigepealt luuakse õiguslik alus tolli automaatse tuvastussüsteemi kasutamiseks sisepiiri lähedastel maanteedel, näiteks Iklas ja Valgas, ja rahvusvaheliseks liikluseks avatud suurtes sadamates. Praegu kasutab Maksu- ja Tolliamet sõidukite tuvastuse seadmeid tollikontrolli tsoonis, kuid muudatus annab õiguse kasutada süsteemi ka sisemaal. Maksu- ja Tolliameti senine praktika näitab, et piiripunktides automaatse tuvastussüsteemi kasutamine on tõhus vahend salakaubaveo tõkestamiseks. Kogutavad andmed on isikustamata, süsteemis salvestatakse vaid piiriületuse aeg, koht, sõiduki registreerimisnumber ning sõiduki riiklik kuuluvus.
Teiseks reguleeritakse eelnõuga tolli läbivalgustusseadmete kasutamist kauba, reisija, pagasi ja sõidukite kontrollimisel. Läbivalgustamine on osa riskianalüüsist ning seda ei saa vastavalt rahvusvahelistele tavadele pidada kauba läbivaatuseks, kuna kaubapakendeid ja ka pagasit ei avata ning sõidukit läbi ei vaadata. Probleem kerkis esile Riigikohtuni jõudnud vaidluses, kus kohus tõlgendas tolliseadust selliselt, et lennujaamas ei ole tollil õigust reisija pagasit läbivalgustusseadmest läbi lasta, kui reisija juures ei ole. Selline ei ole seaduse mõte ega ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktika.
Lisaks täiendatakse vabatsooni loomise regulatsiooni normiga, mille kohaselt võib vabatsooni luua sadama, lennu- või raudteejaama või muu ühenduse tolliterritooriumi piiril asuva transpordisõlme vahetusse lähedusse. Norm välistab vabatsooni loomise sisemaale, mis raskendaks tollikontrolli ja suurendaks halduskoormust. Samasugune säte sisaldus Eesti tolliseadustikus ka enne Eesti astumist Euroopa Liitu. Juba loodud vabatsoonidele – Muuga, Sillamäe, Paldiski ja Valga – säte ei laiene.
Neljandaks, kehtiva seaduse järgi konfiskeerib toll kunstiväärtuse ilma vastava loata impordi ja ekspordi korral. Eriti märkimisväärsetes kogustes on viimastel aastatel ebaseaduslikult üle piiri üritatud toimetada ikoone. Eelmise aasta novembri seisuga oli neid tollis konfiskeeritud ja hoiul 128, praegu on nende arv veelgi suurem. Seaduse kohaselt võib kultuuriväärtusi üle anda vaid muuseumidele. Kuna praktikas on muuseumidel tekkinud probleeme ikoonide vastuvõtmisega, laiendatakse eelnõuga konfiskeeritud kultuuriväärtuse saajate ringi ning edaspidi võib esemeid üle anda kultuuriministri määratud asutusele. Üks selliseid asutusi on Muinsuskaitseamet, kelle põhimäärusjärgse tegevuse hulka kuulub kultuuriväärtuslike leidudega seotud küsimuse lahendamine.
Seadus võiks jõustuda 2012. aasta 1. jaanuaril. Tänan!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud härra minister! Eelnõu paragrahvis 1 on kirjas ka postisaadetiste läbivalgustamine. Kas te, palun, võiksite mind valgustada selles mõttes, kas siin on mõeldud eraldi iga kirja läbivalgustamist või valgustatakse läbi postikott? Ja mis eesmärgiga seda tehakse – et kirjast või postikotist midagi leida? Põhimõtteliselt on kirja läbi valgustades ju võimalik ka teksti tuvastada.

Sellisele küsimusele on mul keeruline vastata. Küllap hea tahtmise korral on igasuguseid sigadusi võimalik teha, aga siin on tegemist ikkagi sellise riski maandamisega, et postisaadetised lastakse röntgenist läbi ja kontrollitakse, ega neis teatud kaupa ei ole. Kindlasti ei tegele keegi kirja tekstiga. Ma arvan, et need seadmed ei võimaldagi teksti eristada. Aga igaks juhuks jääb mu vastus kõhklevaks, võib-olla te enne teist lugemist tuletate mulle seda küsimust meelde.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Kutsun nüüd ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Jaan Õunapuu. Palun!

Austatud esimees! Lugupeetud minister! Kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 25. oktoobril. Komisjonis rääkis muudatustest minister Ligi, samuti olid kohal ministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ja nõunik Eve-Ly Kübard. Ma ei hakka üle kordama, millest härra minister juba rääkis, nimelt selgitama selle eelnõu muudatusi. Informeerin teid vaid küsimustest, mis komisjoni liikmetel tekkisid. Mõned, mis võib-olla ka teile võivad huvi pakkuda, loen siit puldist ette ja toon ära ka vastused.
Kõigepealt küsiti, millises raadiuses riigipiirist rakendatakse automaatset tuvastamissüsteemi. Vastus oli, et piirületuskohtade lähistel ca 50 m raadiuses mõlemale poole piiri. Tunti huvi kauba läbivalgustamise protseduuride vastu. Vastuseks selgitati, et autojuht väljub läbivalgustamise ajaks autost ja et ka rongivedureid ei valgustata läbi ajal, kui rongijuht seal viibib.
Väikese diskussiooni tekitas küsimus, kas esmane kontroll on läbivaatus või mitte. Eelnõu kohaselt see ei ole nii, kuid ühe Riigikohtu lahendi kohaselt see on nii. Arvan, et kui tekib vastuolu Riigikohtu lahendiga, siis muudatusettepanekute raames saame seda enne teist lugemist siin saalis veel arutada. Selle kohta ütlevad juristid oma lõpliku arvamuse lähemal ajal.
Üks põhimõtteline küsimus veel, mis komisjonis üles kerkis. Nimelt on süsteemi kasutatud alates 2009. aastast ja tekkis küsimus, kas see on siiamaani toimunud ilma seadusandliku aluseta. Vastuseks selgitati, et praegu kehtiva seaduse kohaselt on Maksu- ja Tolliametil õigus tollikontrolli tsoonis võtta kasutusele meetmeid kauba piiriületuse seaduslikkuse tagamiseks. Kehtivas tolliseaduses pole päris täpselt reguleeritud süsteemi kasutamine Eesti lõunapiiril ehk siis piiril Lätiga ja käesoleva eelnõu eesmärk on rakendada ühtne süsteem kogu administratiivses ulatuses ehk kõikides riigi piiripunktides.
Komisjoni otsus oli järgmine: saata valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 9. novembril ehk täna – otsus oli konsensuslik –,  teha täiskogule ettepanek eelnõu 84 esimene lugemine lõpetada – ka see otsus oli konsensuslik – ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Seega tuleb need esitada 23. novembril kella 12-ks. Ka see otsus oli konsensuslik. Aitüma!

Suur tänu, kolleeg Jaan Õunapuu! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 84 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 23. novembri kell 12. Eelnõu 84 esimene lugemine on lõppenud ja meie päevakord ammendatud. Suur tänu kõigile! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.23.